Carl Wilhelm Scheele (1742- 1786) - rootsi väljapaistvamaid keemikuid. Väga erudeeritud, kuigi ilma kõrghariduseta. Töötas peam. apteekides, kus sisustas keemialaboreid. Sai O2 (“tuliõhk”) enne Priestley’d (mitmel erineval viisil) ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Üks kõigi aegade viljakamaid ja intuitiivsemaid keemikuid. Avastas kloori (1774), sai ühena esimestest N2, P4, Mo (1778). Eraldas või sünteesis esimesena mitmeid As, F, Mo, W ühendeid, anorg. ja org. happeid: HCN, H3AsO4, H2SiF6, oblik-, viin-, õun-, sidrun-, kusi- ja gallushapet, glütseriini jt. A.H. Compton, 1933: “Comptoni efekt” - Valguskvantide hajumisel elektronide toimel suureneb kvantide lainepikkus; see suurenemine ei sõltu esialgsest lainepikkusest ning on määratud ainult nurgaga, mille võrra valgus kõrvale kaldub. - Seega vastab igale hajumisnurgale vaid 1 lain...
Orgaanilise keemia I seminar 2010/2011 Ülesandeid 10.09 kell 12.15 (keskkonnatehnoloogid jt) ja 13.09 kell 10.15 (keemikud jt) toimunud seminarist. Ülesanne 1. Anna ühendile süstemaatiline nimetus O O O O NH2 N NH O O O O O O O O OH OH OH O O ONa...
Viskoos 1894- patenteerisid 3 briti leiutajat meetodi kunstsiidi tootmiseks, mida hakati nimetama viskoosiks. · Edukateks osutusid teised keemikud inglased Gross ja Bevan, kelle uuringute põhjal töötati välja 1892 a tänapäeval kasutatav viskoosi tootmismenetlus viskoosi ekstraheeriti tsellofaani saamiseks · 1905 Inglismaal 1. viskoositehas · 1942 - kiunimetus - viskoos Tooraine- kase, kuuse, pöögi või eukalüptipuu tselluloos. Värvus- läbipaistev, kollakas, klaasja läikega. -talub kuumust - põleb sarnaselt puuvillaga -märgub kiiresti, kuivab aeglaselt -märjalt nõrk, rebeneb -väheelastne - kortsub kiiresti
A-vitamiin Stefani Blüm A-vitamiin e. retinool A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mis on tähtis sigimiseks, luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks, aga ka antioksüdantse regulaatorina. Keemiline valem - C20H30O Avastamise ajalugu 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne. Esimesena sünteesisid A-vitamiini 1947. aastal taani keemikud David Adriaan van Dorp ja Jozef Ferdinand Arens. Miks seda vaja on? kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks naha ja juuste tervise tagamiseks limaskestade kaitseks infektsioonide eest kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul luudele ja hammastele vereloomele suguorganite arenguks kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks
Nad ärrituvad tihti ja ei leia sõnu enda väljendamiseks. Samuti nad ei taha kuulata teisi inimesi, nad arvavad, et nemad on need kõige targemad. Teine nõrk külg võib olla see, et nad ei suuda asju näha teise nurga alt. Nad mõtlevad ainult loogiliselt, mitte nagu meietavalised inimesed, kes mõtlevad loomulikult, ning ei püüa kohe leida mingeid seoseid matemaatika, füüsika või keemiaga. Kuigi kõrge IQ inimesed ei pruugi ainult olla matemaatikud, füüsikud või keemikud. Kuna kõrge IQ inimestel on aju natuke teisiti arenenud, kui tavalistel inimestel, siis ka neil on omad nõrgad küljed, aga me ei saa seda pahaks panna neile, sest kes muidu oskaks seletada igasuguseid ime asju. Nõrgad küljed nagu suhtlemisoskus või puudus näha asju teise nurga alt on väiksed asjad selle kõrval, kui palju head nad meile teevad. Samuti ei pruugi kõikidel kõrge IQ inimestel olla neid
sportlased aegajalt dopingut, lootes igal korral, et pääsevad kontrollist. Kuigi Rahvusvahelise Olümpiakomitee ekspresident Juan Antonio Samaranch on 1988. aastal öelnud: «Jah, doping võrdub surmaga. Füsioloogiline surm... Füüsiline surm... Hinge ja vaimu surm... Ja lõpuks moraalne surm...», jätkub dopingu kasutamine. Doping on levinud üle maailma ja muutunud mõndades riikides väga populaarseks. Arstid ja keemikud, kes dopingukasutamist kontrollivad peavad pidevalt välja mõtlema uusi meetoteid dopingu kasutamise kindlaks tegemiseks, tihti olema just nagu detektiivid. Dopingu jälile on üpriski raske saada - kasutaja ise teab, teised võivad vaid oletusi teha. Kasutamise varjamine on samuti hästi arenenud. Mida jõulisemalt kelme kinni nabitakse, seda enam tugevneb lootus, et sport saab puhtamaks. Kahjuks esineb ka olukordi, kus süüdistused sportlasele dopingu kasutuse osas on täiesti alusetud
Halogeenalkaanidega seotud keskkonnaprobleemid Essee Koolikeemia orgaanika kursusest õppisime selgeks, et halogeenühendid on need orgaanilised ühendid, milles üks või mitu vesinikku aatomeid on asendatud ühe või mitme halogeeni aatomiga. Õpetaja selgitustest jäi meelde ka see, et need süsivesikuid ei lahustu vees ning nende tihedus on üpriski suur. Aga kas on see kõik, mida tuleb halogeenalkaanidega seoses meeles pidada? Kindlasti mitte! Fakt on see, et need samad ühendid võivad elusorganismidele olla väga mürgised ja mõnikord omavad isegi narkootilist toimet. Kõik halogeenid, etiti aga fluor ja kloor on lihtainedena hirmsasti mürgised, nende halogeeniaurud on aga teravalõhnalised ja halvustavad meie tervist, sest kahjustavad suurel märal hingamisteid. Seetõttu sooritatakse ka kooliprogrammi järgi nendega läbitavad katsed töötava tõmbega tõmbekapis. Mõned halogeenalkaanid alluvad organism...
2)Kes ja millal avastas Element ruteenium avastati 19. sajandi esimesel poolel. 1807 uuris Poola keemik Jdrzej niadecki (1768-1838) plaatinamaake, lootuses korrata Wollastoni ja Tennanti edu, kes olid just neist maakidest avastanud roodiumi, pallaadiumi, osmiumi ja iriidiumi. Järgmisel aastal teatas niadecki, et ta oli tõepoolest leidnud uue metalli, mille ta nimetas vestiumiks aasta varem avastatud asteroidi Vesta auks. Teised keemikud üritasid tema tööd korrata, kuid see ei önnetunud neil. niadecki loobus oma avastusetaotlusest. 3) Paigutus perioodilisussüsteemis ja aatomiehitus(s.h elektro-ja ruutskeem) Z (Ru) +44 2)8)18)15)1) 1s22s22p63s23p63d104s24p64d75s 1 4) Leidumine looduses, ühendite nimed ja valemid Looduses esineb seitse ruteeniumi isotoopi, millest ykski pole radioaktiivne.
vitalismiteooria pani teisiti mõtlevaid teadlasi end kehtestama ning oma teooriatesse uskuma, seega on tegu olnud kindlasti akadeemiliselt väga võimekate inimestega kui ka tugeva iseloomu isikutega, mis teevad selle aja teadlastest ühed tähelepanuväärseimad. Tänapäeval tähendab orgaaniline keemia süsinikühendite ja nende derivaatide keemiat, mis tegeleb nende ehituse, omaduste, saamisviiside, koostise ja reaktsioonide uurimisega. Ka nüüdisaja keemikud kombineerivad aineid ning püütakse välja töötada paremate omadustega aineid. Nii nagu 19.sajandil hakati naftat töötlema, tehakse seda ka praegu keemiatööstuses, mis on ka peamine valdkond. Kasutatud materjalid: http://www.teadmus.ee/andmed/1508141103165/keemia-ajalugu- vastused-kordamisk%C3%BCsimustele https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B6ns_Jacob_Berzelius https://et.wikipedia.org/wiki/Orgaaniline_keemia https://et.wikipedia.org/wiki/Keemia
töötajate arv ettevõttes. Mina arvasin, et selliselt ettevõttel kus on suured laevad ja suured sadamad on tuhandeid töötajaid, kuid tuli välja et natukene üle 250. Sain külastusest kõik mida ma ootasin ja võibolla rohkemgi veel. Ei oodanud et tehakse nii põhjalik ülevaade tudengitele. Arvasin et räägitakse kiiruga asjadest üle ja saadetakse koju tagasi. Sellised külastused on muidugi huvitavad kuid kui juba on jaotatud grupid rühmadeks nagu keemikud , majanduse tudengid jne. võiks ettevõtted olla ka nende ainetega seotud. Keemikutele oleks rohkem ehk meeldinud mõnda firmat külastada mis tegeleb nende alaga. Minule keemikuna oleks meeldinud natukene rohkem selline turunduse loeng mõnes keemiaga tegelevas ettevõttes. Kindlasti peaks selliseid asju veel toimuma, väljaspool koolimaja on vaja ka pärismaailmaga tutvuda ja teada saada mis ja kuidas asjad toimuvad. Marco Oolo KAOB31
püsivaid fluoriide. On alati teiste elementide suhtes oksüdeerija. Vesi reageerib fluoriga energiliselt, põlemissaadusena tekib erandlikult hapnik, mis muidu on lähteaineks: 2F2 + 2H2O 4HF + O2 Reageerimisel metallidega oleneb reageerimine konkreetsetest tingimustest ja fluori olekust. Suhteliselt vastupidavad F toimele on väärisgaasid, N2, O2, teemant, klaasjas süsinik, CO, CO2 FLUORI AVASTAMINE Ühendite koostises tunti juba 18. sajandil. Mitmed keemikud said tervisekahjustusi või surid fluoriga tehtud katsete tagajärjel. Lihtainena eraldas esimesena fluori H. Moissan KHF2 ja HF segu elektrolüüsil 1886. aastal. LEIDMINE Looduses leidub Fluori ainult ühendeina Üks levinumaid halogeene maakoores (13. kohal) Tähtsamad mineraalid fluoriit CaF2, krüoliit Na3AlF6 ja fluorapatiit Ca5(PO4)F. Praktikas eraldatakse vaba fluor tavaliselt sulatise KH2F3 elektrolüüsil keskmistel temperatuuridel. ÜHENDID
vahe peremees. Nakkatumine võib toimuda õhu kaudu. Füsoloogilised ohutegurid Pikka aega istumine ühekoha peal (loengud) sundasend. Töökoha kujundus, valgus peab tulema otse. Puhke aeg on vajalik. Toitumise võimalus. Dünamiline ülekoormus- raskuste käsitsi teseldamine, põrand ei tohi olla libe ega konarlik. Võib kukkuda! Psühholoogilised ohutegurid 1. Vaimne ülekoormus- vaimselt raske töö (teadlased, keemikud, füüsikud, õpetajad) 2. Emotsionaalne ülekoormus jaguneb monotaalne(töötaja võimetele mittevastav töö ja halvasti organiseeritud töö ning analüüsatorite ülekoormus. (N: viiuli mängija annab konserdi) 3. Tööalane kiusamine 4. Tööalane ahistamine 5. Tööga seotud vägivald (N: Pätt ründab politseiniku. Juhuslik meeskodanik ründab relva taolise esemega kassapidajat.) Kasutatud kirjandus: Janek Pärk ''Personalitöötaja Käsiraamat'' 2004
Teaduse ja tehnika areng Teadus ja tehnika Pärast Teist maailmasõda arenes teadus ja tehnika sõjaeelsetele ja aegsetele saavutustele tuginedes. Põhisuundadeks muutusid aatomiuuringud, ning raketitööstus. Keemikud tegelesid teatud omadustega materjalide loomisega. Biotehnoloogias oli revulutsiooniline tähtsus loomade kloonimine. Tööstuse arenguga kaasnes aga keskkonna saastumine ja loodusvarade ebamõistuslik kasutamine. Ohtlik tuumaenergia Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks. 1950. aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul töötav jäämurdja. 1950. aastal ehitati USAs esimene tuumajõul töötav sõjaallveelaev. Tuumaenergia pakkus mitte ainult tohutuid võimalusi, vaid kujundas endas suurt ohtu, ennekõike muidugi tuumasõja ohtu. Tsernobõl Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul eesmärgil. Hoiatuseks maailmale oli 1986. aas...
Ta paistis silma oma huviga teaduse vastu. Joshep astus Manchesteri ülikooli ebatavaliselt varakult, juba 14 aastaselt. Sealt edasi viis ta haridustee edasi Cambridge (aastal 1876) ning 1880 aastal sai ta kätte oma Bakalaureuse kraadi matemaatika suunal. 1881 saavutas ta Magistri kraadi ning Doktori kraad oli tal käes 1883. aastaks. Sinna samasse ülikooli jäi ta kuni oma surmani, õpetajaks. Thomson oli imeline õpetaja ning tema käe all sirgusid mitmed tuntud füüsikud, keemikud. Tema õpilastest 6 said hiljem Nobeli preemia füüsika alal ning kaks keemias. Samuti võitis ka tema poeg George Paget Thomson Nobeli preemia 1937 aastal elektronide laine sarnaste omaduste tõestamise eest. Thomsoni suurim avastus Esmalt peeti aatomeid mingiteks algosadeks, millel sisestruktuur puudub. See arusaam muutus 19. sajandi lõpus, kui J. J. Thomson avastas elektroni. Thomson avastas selle aatomi osakese uurides tol ajal veel tundmatu koostisega kiirgust, mis
vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. • 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Äsja oli avastatud B-vitamiin ja sellele oli nimeks valitud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A". • Esimesena sünteesisid A-vitamiini 1947 taani keemikud David Adriaan van Dorp ja Jozef Ferdinand Arens. MÕJU ORGANISMILE • A-vitamiin on immuunfunktsiooni tugevdaja. • A-vitamiini on vajalik nägemisprotsessiks reetinas, pimedusega kohanemiseks ja öösel nägemiseks. • Reetinas on nelja sorti A-vitamiini, mis omavad aineid, mis on vajalikud nägemisprotsessides, A- vitamiini puudusel tekivad esimesena just nägemisega seotud probleemid. • Teda on vaja kasvuks ja arenguks, närvirakkude funktsioneerimiseks.
Puud ja taimed on tselluloosi polümeerist. See on see sitke osa, mida võib leida koorest ja vartest. Suled, karvad, juuksed ja küüned on kõik kerantiinist, mis on samuti polümeer. Polümeerid moodustavad ka sünteetiliste kiudude, kummide ja plastiku aluse. Kõik sünteetilised polümeerid on tuletatud naftast ning valmistatud läbi keemiliste reaktsioonide. Kõige esimesed sünteetilised polümeerid valmistati juhuslikult erinevate keemiliste reaktsioonide kõrvalsaadustena. Kuna keemikud arvasid, et need on kasutud, viskasid nad need lihtsalt ära. Lõpuks, mees nimega Leo Baekeland avastas, et äkki tema kasutu kõrvalsaadus ei olegi nii kasutu. Tema töö avaldus plastmassina, mida saab jäädavalt surve ja kuuma temperatuuriga erinevateks kujunditeks vormida. Kuna plastik nimega polyoxybenzylmethylenglycolanhydride ei ole väga kaasahaarav, otsustasid reklaamijad kutsuma hakata seda Bakelite nime all. Bakelitet tehti telefonideks, laste mänguasjadeks
POSTSKRIPTUM Kogukonnad Kogukonnad hakkasid tekkima alles 19. Sajandi alguses, mis sai alguse matemaatikutest ja filosoofidest. Kitsamad valdkonnad kogunesid hiljem. Kogukondadel on tasandid, kus iga valdkonna isikud asetsevad. Kõrgemal asuvad proffessionaalsed teadlasrühmad, kelle hulka kuuluvad keemikud, füüsikud, astronoomid ja muud kogukonnad. Järgmisesse alarühma kuuluvad orgaanilise keemia spetsialistid ja näiteks energeetika füüsikud. Üksikteadlased kuuluvad tavaliselt sadakonna liikmetega rühma, keda tuntakse teadmiste loojate ja kinnitajatena. Tavaliselt koosnesid kogukonnad kahekümne viiest liikmest. Paradigmad kui siduvate rühmaseisukohtade kogumid Kõik rühmaseisukoha kogumid tähistatakse paradigmadena, selle osa või süsteemidena. Need
Teaduse ja tehnika areng Kaur Lapp 9.klass Teadus ja tehnika Pärast Teist maailmasõda arenes teadus ja tehnika sõjaeelsetele ja - aegsetele saavutustele tuginedes. Põhisuundadeks muutusid aatomiuuringud ning raketitööstus. Keemikud tegelesid teatud omadustega materjalide loomisega. Biotehnoloogias oli revolutsiooniline tähtsus loomade kloonimine. Tööstuse arenguga kaasnes aga keskkonna saastumine ja loodusvarade ebamõistuslik kasutamine. Ohtlik tuumaenergia Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks. 1950.aastal ehitati USA-s esimene tuumajõul töötav sõjaallveelaev. 1950.aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul töötav jäämurdja. Tuumaenergia pakkus mitte ainult tohutuid võimalusi, vaid kujundas endast suurt ohtu, ennekõike muidugi tuumasõja ohtu. Tsernobõl Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul eesmärgil. Ho...
METAAN, ETAAN, PROPAAN Referaat Tallinn 2012 1 ALKAANID Alkaanide ehk küllastunud süsivesinike vahel on ainult üksiksidemed. [2] Alkaanid on ainult tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud. Igal alkaanil on oma nimetus, mõnel isegi mitu. Nimetused pandi kunagi juhuslikult, tihti saamisviisi või omaduste järgi ning need on triviaalsed nimetused. Keemikud kasutavad ise süstemaatilisi nimetusi. Need on küll väga pikad ja kohmakad, kuid nende põhjal saab ühendi struktuuri täpselt teada. Alkaani tunnuseks on liide aan, valemiks C nH2n+2 ja sõnatüvi ise kirjeldab süsinikahela pikkust, näiteks metaan, etaan, propaan ja nii edasi. Kui on tegemist tsüklilise ahelaga, siis tuleb eesliide tsüklo-, näiteks tsüklooktaan. Alkaanid on tavatingimustel gaasid, kuid on ka tahkeid ja vedelaid alkaane. [1] Nad on
Olümpia tähendus tänapäeval Iga nelja aasta tagant toimuvad olümpiamängud on suursündmuseks kõigile. Kui võrrelda seda varasema ajaga, siis on inimeste vaated nende sportvõistluste suhtes üpriski muutunud. Mis on muutunud ning mida võib nimetada tänapäeva olümpia prioriteetideks? Vaadates tagasi mitmeid dekaade, on näha et olümpiamängud olid tollel ajal suurriikide mõõduvõtt. Arvestades 20. sajandi olusid, oli see üpriski loogiline, kuna NSVL, Ameerika Ühendriigid, Inglismaa , Saksamaa ning mõned teised riigidki olid nii finantsiliselt, teadmiste ning oskuste poolelt teistest riikidest üle. Samuti on mitmed tänapäeva olümpiariigid olnud 20. sajandil suurriikide küüsis, mis nullis näiteks võimaluse Eestil osaleda Eesti riigi nime all. Seega, mineviku olümpia tähendus oli tänapäevaga võrreldes midagi täiesti erinevat. Tänapäeval on kas siis õnneks või kahjuks kõikide riikide sportlikud võimalused võrdsustatud,...
FLUOR ÜLDANDMED Füüsikaline olek tavatingimustes: kahvatukollane gaas Aatomnumber: 9 Aatommass: 18,9984 Elektronegatiivsus: 3,98 Leidumine maakoores: 950 g/t Sulamistemperatuur: 219,6 oC Keemistemperatuur: 188,1 oC Tihedus: 1,516 g/cm3 (keemistemperatuuril) LEVIMUS, AVASTAMINE, SAAMINE Levinuim halogeen maakoores, üldse 13. kohal. Ühendite koostises tunti juba 18. sajandil. Mitmed keemikud said tervisekahjustusi või surid fluoriga tehtud katsete tagajärjel. Lihtainena eraldas esimesena fluori H. Moissan KHF2 ja HF segu elektrolüüsil 1886. aastal. Tähtsamad mineraalid fluoriit (sulapagu) CaF2, krüoliit Na3AlF6 ja fluorapatiit Ca5(PO4)F. Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast fluere ("voolama"). Praktikas eraldatakse vaba fluor tavaliselt sulatise KH2F3 elektrolüüsil keskmistel temperatuuridel. OMADUSED Toatemperatuuril kahvatukollane, õhust raskem
Varstu Keskkool 11. klass Liisa Lukk Adolph Wilhelm Hermann Kolbe Referaat Juhendaja: Helen Oppar Varstu 2009 Sisukord Elulugu................................................................................. 1 Töö..................................................................................... 2 Konfliktid.............................................................................. 3 Kasutatud kirjandus................................................................... 4 Elulugu Adolph Wilhelm Hermann Kolbe (September 27, 1818 November 25, 1884) oli Saksamaa keemik elas 66 aastaseks. Ta ei kasutanud oma täisnime, eelistas olla teatud Hermann Kolbe'ina. Kolbe' sündis Elliehausenis, Göttingeni lähedal. Hanoveri kuningriigis (Saksamaa) kõige vanema pojana viieteistkümnest protestandi pastori peres. Kolmeteist aastasena läks ta Göttingeni Gümnaas...
Tavalised aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Neil on kindlalt eristatav erinev struktuur. Puhtad ained sulavad ja keevad kindlal temperatuuril. Aine koosneb osakestest. Need võib eraldada molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Kuigi osakestel on sageli keerulised kujud, kujutavad keemikud tavaliselt neid keradena, et moodustada tahkiste, vedelike või gaaside mudeleid. Jõud, mis tõmbavad igas aines osakesi üksteise poole, on vastasmärgilised osakeste energiaga ning see paneb nad liikuma. See energia, mida nimetatakse kineetiliseks energiaks, kasvab temperatuuri tõustes. Kas aine on tahke, vedel või gaasiline, sõltub kineetilise energia ja tõmbejõudude tasakaalust. TAHKISED JA VEDELIKUD Ained on tahked siis, kui tõmbejõud tema osakeste vahel on piisavalt tugevad, et
1.Teaduuvutused keemias, füüsikas ja meditsiinis. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika(aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse käsitlev füüsikaaru) 1919.a teostas Rutherford esimese tehisliku tuumareaktsiooni. 1930.aastal avastati tehisraadioaktiivsus(Irene ja Frederic JoliotCurie)maailma esimene tuumareaktor pandi tööle 1942.a Usas. Töötati ka tuumapommi loomise kallal. Keemikud õppisid looma kindlate omadustega tehisaineid(sünteetilised ained). Tehti kindlaks valkude ehitus ning alustati ainevahetusprotsesside uurimist. Saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel. Meditsiiniarengule tõid keemikute avastused suurt kasu. Need muutsid haigete ravimise tunduvalt tõhusamaks. 2.Sidevahendite areng(massimeedia vahendid) Tänu elektrile arenes jõudselt sidetehnika, eriti raadio. Enamus riigijuhte mõistsid raadio pakutavaid võimalusi inimeste meelsuse mõjutamisel. Seetõttu alustati paljudes riikides 1920.aastail ...
asjalood tihtipeale sedasi, et suurem osa ravimitele minevatest kuludest tuleb maksta omaosalusena, sest retseptiravimid on kallid. Vanurite peale on küll nii palju mõeldud, et kohati makstakse ka neile väikest ravimitoetust ent aina tõusvad ravimihinnad trumpavad selle pisikese toetuse kiirelt üle. Tõsiseks probleemiks ongi ravimite kallidus. Ravimite kõrge hind tuleneb sellest, et ravimite tootearenduseks kulub palju raha. Vaja on palgata keemikud ja spetsialistid, leida koht tootearenduseks, kus on võimalik teha katsetusi ja kõige tipuks on vaja tervet tehast, milles ravimeid lõpuks tootma ja turustama hakata. Seda, et farmaatsiatööstus on kasumlik, tõestab lihtne näide lõunanaabrite hulgast nimelt on Läti rikkaimaks naiseks farmaatsiatööstuse omanik. Viimasest kahest aspektist võiks järeldada, et ravimitööstus teenib vaid iseendi huve. Realistlikult mõeldes ei saa see aga kuidagi vaid nii olla, sest milline tarbija
Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili Planeet Maa funktsioneerib kui elav organism, kes end ise reguleerib ja optimeerib. Maa ei ole kiht kive ega mulda, mille peal on juhtumisi elu, vaid keha, kelle toel kasvab kõik muu. Sellise teooria sõnastas pea 50 aastat tagasi inglise keemik James Lovelock. Inimesed on muutunud mugavaks ja laisaks, sest majandus areneb ning kõik tuuakse koju kätte. Ei mõelda tagajärgedele ning juhindutakse Louis XIV ütlusest: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Mis paneb inimesi nii julmalt looduse vastu käituma? Ei ole midagi leebemat, kui loodus inimese vastu ja ei ole midagi julmemat, kui inimene looduse vastu. Maakera, mis on juba 4,5 miljardit aastat vana, immuunsus on tänu antro-pogeensetele teguritele nõrgenenud. Loodusel ei ole midagi viga, inimestel on. Keskkonna probleemide algpõhjus ei seisne mitte moderniseerimises, vaid inimese geenidega mä...
Geenitehnoloog Richard Eschbaum Geenitehnoloogia Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, biotehnoloogia haru, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. Geenitehnoloog töötab arvuti taga või laboris. Geenitehonloogia eesmärk Geenitehnoloogia eesmärk on geneetilise informatsiooni kasutamine haiguste diagnoosimises ja ravis, põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmises. Rakendatakse niisuguseid meetodeid nagu transgeensete organismide loomine (genoomiosa kunstlik ülekandmine ühelt liigilt teisele), kloonimine, uute organismide loomine tüvirakkude baasil. Transgeensete organismide loomisel muudetakse bakterite, taimede ja loomade pärilikkust (neisse on viidud teiste organismide geene). Need organismid toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid, mida saab kasutada tervise taastamisel ja hoidmisel. Transgeensete loomade elund...
............................................................................................24 12) Kasutatud kirjandus.........................................................................................25 Mis on keemia? Kas sa oled kunagi imestanud miks küpsetamine muudab mõne toore ja vintske toiduaine maitsvaks söögiks? Küpsetamine on väga hea näide selle kohta, kuidas keemiline reaktsioon muudab ühe aine teiseks. Keemikud kasutavad keemilisi reaktsioone, selleks, et valmistada plaste, ravimeid, värve ja paljusid teisi igapäevaelus vajalikke materjale. Nad uurivad ka, kuidas olemasolevaid aineid kokku pannes uusi saada. Keemikud on valmistanud umbes 4 miljonit ainet, igapäevaelus kasutatakse neist umbes 35 000. Keemilisi aineid saadakse keemilisi elemente keemilisteks ühenditeks ühendades. Vanaaja keemikud arvasid, et on olemas ainult neli elementi: tuli, vesi, õhk ja maa
laiem avalikkus hakanud mõistma mõningate minevikus kahjututena käsitletud tegevuste kahjulikkust ning aru saama, kui tähtis on keskkonnakaitse praeguseks ajaks. Minevikus olid vaid vähesed teadlikud kaasaegse elustiili kahjulikest mõjudest keskkonnale ning nägid uute ja kasulike materjalide ning toodete loomises vaid positiivset, kuid tollel ajal ei olnud ka väga suurt põhjust muretsemiseks. Reostus oli siis tõesti väike. Lahendused Samal ajal uurivad keemikud praegu uusi meetodeid, mis oleksid säästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, tagades ühtlasi pideva majanduse ja tööstuse arengu. Näiteks: Biokütused: Sõidukite transpordiks kasutatav kütus, mida saadakse biomassist. Mitmeid erinevaid biomasstooteid, nagu suhkruroog, rapsiseeme, mais, puit, hein, loomsed ja põllumajanduslikud jäätmed on võimalik muuta kütuseks, kahjuks seda ei kasutata; Mis on biokütused? Tavaliselt biodiisel ja bioetanool, mis on tehtud taimedest nagu mais, soja,
Valga Gümnaasium Naatriumkloriid referaat Koostas: Egert Ertel Klass 10b Juhendaja: Merike Madal 2010 Naatriumkloriid Ehk Keedusool . Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl Naatriumkloriidi toodetakse kaevandustes ning looduslikku vett külmutades või aurutades. Et loodusest saadud naatriumkloriid sisaldab lisaaineid nagu naatriumsulfaati ja magneesiumi soolasid, töödeldakse seda neist vabanemiseks kaltsiumkloriidi ja hüdroksiidiga või rakendatakse ioonivahetust NaCl naatriumkloriid ehk keedusool, maitseaine, konservant. Maailmatoodang umbes 150 miljonit tonni aastas. Naatriumklorii...
: Veganlus, kas ekstreemsus või tervislik dieet? Tervise maailmas on üha enam kasvav tervisetrend, mida nimetatakse veganluseks. Avatakse aina uusi söögikohti ja nõudlus on näiliselt suur. Teadlased, arstid ja keemikud vaidlevad siiani, kas ja kuidas selline elustiil meile mõjub ja millised võivad olla tagajärjed. Olgu siis need head või halvad. Veganlus ehk veganism ehk täistaimetoitlus on eluviis, mille järgija välistab täielikult loomsete toiduainete tarbimise. Veganluse järgijat nimetatakse veganiks. Laiemalt võivad veganluse taga olla eetilised, usulised või filosoofilised arusaamad ning majanduslikust toimetulekust, keskkonna säästmise soovist, hetkemoest või tervislikkusest lähtuvad
Valga Gümnaasium Referaat Elementaarosakeste füüsika Autor: Maarja kaart Klass: 12A Valga 2010 Sisukord Sisukord .......................................................................................................2 Sissejuhatus .................................................................................................3 Elementaarosake................. ........................................................................4 Elementaarosakeste füüsika.........................................................................5 Kokkuvõte......................................................................................................7 Kasutatud allikad...........................................................................................8 ...
Keemia Referaat Pille Riin Pipar Kostivere Põhikool 7.klass juhendaja: Ingmar Kokk 1.1 Millega tegeleb keemia ? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia oli tuntud juba kivi-ja pronksiajal. Ürgajal oli tuli mis kaitses loomade eest, soojendas ja valgustas. Keemia on alguse saanud avastusest, et tule mõjul võib üks aine muunduda teiseks. Egiptuses u 6 tuhat aastat tagasi hakati tule abil metalle tootma ja sulatama, põletati saviesemeid, et need vastupidavamad oleksid. Keemia on teadus ainetest ja nende muundamisest. Teaduse ajaloos alkeemia nime all, püüdsid teadlased leida tarkade kivi. Tarkade kivi e. ai...
kui küttegaasi, pääsküla prügimäel on tankid kus on alustatud küttegaasi tootmisega. Sõjandus:Maailmas on riike kes omavad bioloogilist relva, see on valdavalt bakterrelv mille kasutamise tagajärjed on ettearvamatud. Keskkonnakaitse:Biopuhastites kasutatakse ära nii algloomi, baktereid kui kas seeni. Reoveel tekitatakse nn biokile nendest samadest organismidest. Esimesena töötlevad nemad ümber orgaanilse saaste sellele järgneb mehaaniline puhastus. Samas on keemikud välja töötanud plastmassi mida aitavad lagundada mikroorganismid. Viimane on aretatud selliseid bakterieid kes söövad naftat. 3)Biotehnoloogia kaasnevad robleemid ja eelise Biotehnoloogia eelised: *odav tooraine *jäätmete vaba või loodusele kahjutute ainete teke *energia säästlikus Biotehnoloogia kaasnevad probleemid: *kasutatavad organismid on tundlikud keskkonna teguritele suhtes,mõjub ainete konsetratsiooni PH temperatuuri muut teiste organismide saaste
Nende teoste autorid ei täitnud võimulolijate tellimust, vaid peegeldasid oma maailmanägemust. Need inimesed pidid kannatama tagakiusamise käes. 2. Iseloomusta, kuidas kasutati sporti poliitilise vahendina külma sõja perioodil. Spordivõidud pidid tõestama, et riigis kehtiv poliitiline kord soodustab paremate tulemuste saavutamist. Võitmiseks kasutati ka ebaausaid võtteid. Et parandada sportlaste võimeid, töötasid keemikud ja arstid välja ergutavaid aineid, mida nimetatakse dopinguteks. Varsti märgati, et dopingained kahjustavad sportlaste tervist ja rahvusvahelised spordiorganisatsioonid keelasid nende kasutamise. 3. Massikultuur Teaduse ja tehnika kiire areng tegi kultuuriväärtused kättesaadavaks. Raadio ja televisioon, stereoplaadid ja magnetofonid, arvutid ja videoaparatuur võisid tuua kontserdid, festivalid, näitused, spordivõistlused igasse kodusse
Tsement Tsement (saksa keeles Zement < ladina keeles caementum "purustatud kivi, kivipuru") on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. TSEMENDI AJALUGU Keegi ei tea päris kindlalt, kes tsemendi leiutas või kes seda esimesena kasutas. Lupja tarvitati sideainena (hiljem kui savi ja kipsi) Mesopotaamias, Egiptuses ja Hiinas juba mõni tuhat aastat e.m.a. Ka etruskid olid juba hea aeg enne Kristuse sündi peenestatud lubjaga sina peal. Hiljem hakkasid roomlased kasutama põletatud lupja ja arendasid rooma tsemendi. Suurte rahvarännete ajal kadus rooma tsement kasutuselt ning ilmus välja alles 18. sajandi keskpaiku. Sealt arenes see tasapisi edasi ja viis lõpuks välja Aspdini portlandtsemendi sünnini. Inglane Joseph Aspdin patenteeris oma portlandtsemendi aastal 1824. Nime sai tsement sellest valmistatud betooni järgi, mis sarnanes välimuselt Inglis...
Fakte pärmide uurimise ajaloost Pärmid on arvatavasti ühed esimesed organismid kelle inimene kodustas. On teada, et Kaukaasias ja Mesopotaamias osati veini valmistada 8000 aastat tagasi. Egiptusest on leitud aga 4000 aastat vanad joonistused, millel on kujutatud leivategu ja õlle valmistamine. Pärmid olid ühed esimesed mikroorganismid, keda hakati teaduslikult uurima. Esimesed pärmide uurijad olid keemikud, kes iseloomustasid alkoholi käärimist. 1789. a. kirjeldas Antoine Lavoisier kuidas viinamarjamahlas olevast suhkrust moodustub CO2 ja alkohol. Fakte pärmide uurimise ajaloost Theodor Schwann näitas, et kääritamine on põhjustatud pärmirakkude poolt, pärmid toituvad suhkrust ja vajavad kasvuks ka lämmastikühendeid. Revolutsioonilise tähtsusega on 18551875 Louis Pasteuri poolt avaldatud tööd kääritamisest. Ta
püstitada tuuma prootonneutronmudeli. Kuna selleks ajaks kujunes põhijoontes välja ka kvantfüüsika, siis tekkis võimalus mõista, milline on tuuma ehitus ja miks mõned Süsiniku aatom tuumad on radioaktiivsed. Nobeli preemia Elementide radioktiivsuse avastamise eesti sai Antoine Henri Becquerel koos Marie ja Pierre Curie'ga Nobeli preemia. Tuumade lõhustumise avastmine 1938. a detsembris kiiritasid keemikud Otto Hahn ja Fritz Strassmann neutronitega uraani aatomeid. Oma üllatuseks leidsid nad pärast mõnenädalast neutronitega pommitamist uraaniproovis 2 uut elementi: baariumi ja krüptooni. Hahn ja Strassmann olid uraanituumi lõhustanud. Tekkinud kildtuumade 56Ba ja 36Kr järjenumbrite summa võrdus 92U järjenumbriga. Hiljem selgus, et uraanituumad võivad lõhustuda ka teisteks kildtuumadeks. Hiiglasuur energiahulk
eukalüpti bakteritsiidseid omadusi : aerosool, mis sisaldab 2 % eukalüpti eeterlikku õli, tapab 70 % õhus leiduvatest stafülokokkidest. Eukalüpti õli toimib sellisel juhul palju tugevamalt, kui laboratoorsetes tingimustes saadud eukalüpti peamine koostisosa puhas eukalüptool. See fakt rõhutab veel kord tõsiasja, et eeterlikud õlid on oma loomulikus oleks paljudel juhtudel hoopis toimivamad, kui nende üksikud koostisosad, mida nii väga armastavad keemikud. Eukalüpti õli toimivus avaldub käesoleval juhul tänu aromadendreenile ja fellandreenile, kui nad kontakteeruvad õhus oleva hapnikuga. Nende keemilisel reaktsioonil tekib osoon, milles mikroobide elu ei ole võimalik. Eukalüpti viirustevastast toimet ei ole põhjalikult uuritud, kuid see on ennast niivõrd sageli tõestanud praktikas, et selle teaduslik kontroll peaks enesest kujutama vaid puhast formaalsust.
rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad veel mingeid aineid, et tervena püsida. 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin- Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Äsja oli avastatud B-vitamiin ja sellele oli nimeks valitud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A". Esimesena sünteesisid A-vitamiini 1947 taani keemikud David Adriaan van Dorp ja Jozef Ferdinand Arens. Lafayette Mendel Elmer McCollum Saamine ja depood Toidus olevatest taimsetest karotenoididest (vitamiin A eelühendid ehk provitamiinid) 30- 60% imendub sapphapetega konjugeerunult peensoole ülaosas ja lõhustub limaskesta rakkudes karoteeni dioksügenaasi toimel: -karotenoidist tekib kaks retinooli molekuli ja - ning -karoteenist üks molekul. Osa imendunud karotenoide pakitakse külomikronitesse ja
alkeemikute unistus elavhõbedast kulda saada 20. sajandil täiesti realiseeritav. Kui kiiritada üht kilogrammi elavhõbeda isotoobi Hg-196 neutronitega, siis võiksime kuu jooksul toota 1,5 g kulda. Niimoodi saadud kulla hind aga kujuneks väga mitmeid kordi kõrgemaks kui on loodusliku kulla hind ja seetõttu selline protsess ei tasu end ära. Alkeemiasse on ajaloos väga mitut moodi suhtutud ning ka keemia-ajaloolased on teda erinevalt mõistnud ja hinnanud. Nii on osad keemikud pidanud teda "pimeda keskaja" täiesti absurdseks nähtuseks. Ka nüüdisajal kirjutatakse alkeemiast kui omapärasest ja vastuolulisest kultuurinähtusest, sest see kõik oli tühi töö, kuna tegelikult ju mingit müstilist filosoofilist kivi ei ole olemas. Seepärast ka tavametallidest kullasaamise kõik katsed luhtusid ja parimatel juhtudel jõudsid nad lihtsalt välja kulla eraldamiseni tema ühenditest või siis mingile metallile kuldse välisilme andmiseni. Samuti kõik
Lisaks kasutati ka mõningaid loomset päritolu lõhnavaid aineid. Tänapäevases lõhnas on suurem osa koostisainetest aga kemikaalid, millest paljud on saadud taimedest, aga ka tõrvast, naftast ja muudest kummalistest allikatest. Keemilised ühendid annavad lõhna ja lisaks sellele parandavad ka teisi lõhnu, muutes need kauakestvamaks või omavahel sobivamaks. Kuigi oleks ilus arvata, et tuntud nimega moelooja ise lõhna valmis segab, on see tegelikult peamiselt keemikute mängumaa. Nii keemikud kui keemilised ühendid jäävad aga tagaplaanile. Heksahüdroheksametüültsüklopentabensopüraan kõlab pigem terroristide pommina kui ainena, mida kasutatakse parfüümis muskuselõhna sünteesimiseks. Nii loeme lõhna kirjeldusest, et sellele annab imepärase noodi jõuline muskus. Loomsed koostisosad Ehtsaid loomseid koostisaineid kasutatakse tänapäeval parfüümides väga harva, kuna nende varud on äärmiselt piiratud ja see teeb parfüümi väga kalliks. Lisaks võtavad loomsete
Lisaks kasutati ka mõningaid loomset päritolu lõhnavaid aineid. Tänapäevases lõhnas on suurem osa koostisainetest aga kemikaalid, millest paljud on saadud taimedest, aga ka tõrvast, naftast ja muudest kummalistest allikatest. Keemilised ühendid annavad lõhna ja lisaks sellele parandavad ka teisi lõhnu, muutes need kauakestvamaks või omavahel sobivamaks. Kuigi oleks ilus arvata, et tuntud nimega moelooja ise lõhna valmis segab, on see tegelikult peamiselt keemikute mängumaa. Nii keemikud kui keemilised ühendid jäävad aga tagaplaanile. Heksahüdroheksametüültsüklopentabensopüraan kõlab pigem terroristide pommina kui ainena, mida kasutatakse parfüümis muskuselõhna sünteesimiseks. Nii loeme lõhna kirjeldusest, et sellele annab imepärase noodi jõuline muskus. Loomsed koostisosad Ehtsaid loomseid koostisaineid kasutatakse tänapäeval parfüümides väga harva, kuna nende varud on äärmiselt piiratud ja see teeb parfüümi väga kalliks. Lisaks võtavad
kasutamine. Inimene vajab reeglistatud keskkonda. Riskivalimid, sihikindlad inimesed, kelle jaoks on oluline näha oma töö otsest tulemust. Nt aednik, puusepp, sportlased, insener, modellid. Haridustase võib erineda, materiaalsed väärtushinnangud. Intellektuaalne praktilise tüübi vastand, sageli päevivad tunnustust analüütilise mõtlemise eest. Neile meeldib probleemi lahendada. Meeldib õppida, millest tuleneb, et praktilist mõtlemist on palju. Nt keemikud, bioloogid, psühholoogid. Sotsiaalseid oskusi vähem. Artistlik sarnane intellektuaalsega, sest mõlemad on iseseisvad ja halvasti juhitavad teiste poolt. Loominguline inimene, omane on emotsionaalne eneseväljendus. Kunstiga seotud huvid. Vajadus tegelda eneseväljendusega, esteetilised väärtushinnangud. Nad on väheorganiseeritud, pole korrektsed ega täpsed inimesed, üldiselt egotsentrilised. Ei meeldi rutiin. Sotsiaalne
Kogukonna struktuur. Näiteid. Teaduskogukond on kogukond, mis jagab ühist arusaama mineviku saavutustest ja peab silmas ühtseid tegevuspõhimõtteid, norme, mille alusel hinnata tulemusi, teiste teooriaid, ühtne maailmapilt. Struktuur kõige globaalsem on kõikide loodusteadlaste kogukond. Pisut madalamal paiknevad professionaalsed teadlasrühmad, nagu füüsikute, keemikute, astronoomide kogukonnad. Järgmised alamrühmad on näiteks orgaaniline keemikud, tahkisefüüsikud. 2. Eelteadus. Selle üleminek normaalteaduseks. Mida on selleks vaja? Kuidas toimub? Näiteid. Eelteadus . normaalteadus kriis revolutsioon uus normaalteadus j.n.e.. Eelteadus on organiseerimata ja mitmesuunaline tegutsemine. Et "klassiku" töö võiks saada paradigmaks ja panna aluse normaalteadusele, peab tal Kuhni arvates olema kaks omadust: 1. Ta peab olema küllalt enneolematu ja silmapaistev. S.t
Teadlastest oli eestvedajaks füüsika. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika enk aatomtuuma ja sellest toimuvaid protsesse käsitlev füüsikaharu. 1930. aastate lõpuks jõudsid mitme maa teadlased juba praktikas lähedale tuuma lõhustumisel vabaneva energia saamisele. Tuumaenergia oli niivõrd võimas, et selle rakendamine võis põhjalikult muuta maailma arengut. Füüsikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ära astonoomid, bioloogis, keemikud. Teadlaste avastused olid kasulikus meditdiinile. Esimest korda saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel. Kõik need avastused muutsid haigete ravimise tunduvalt tõhusamaks. Diktaatorlikes riikides nõudsid riigijuhid teadlastelt eelkõige uute relvaliikide loomist, et toetada sõjakat välispoliitikat. Peale selle oodati teadlastelt, et nad tõestaksid kehtiva riigikorra ainuõigsust.
REFERAAT Kiirguse mõju tervisele Kallavere Keskkool Maarika Masikas 9a klass Juhendaja: Õp. Janne Pihelgas Maardu2007 SISSEJUHATUS Päike kiirgab soojust ja valgust, mida me tajume, aga ka raadiokiirgust, röntgenikiirgust ja gammakiirgust. Need on kõik raadiolainete sugulased. Päike kiirgab ka elektriliselt laetud aatomiosakesi ja palju muud. Televisioonimast ja mobiiltelefon saadavad välja raadiokiirgust. Raadiokiirgus soojendab ka mikrolaineahjus pirukaid. Ioniseerivad kiirgused ise on meie keskkonnas täiesti tavalised. Valdav enamik sellest ioniseerivast kiirgusest, millega inimene iga päev kohtub, on looduslikku päritolu. Ta on olnud meie ja ka meie eellaste saatjaks sünnist saadik.Röntgenikiirgusest, millega inimene kokku puutub, on siiski suur enamus pärit inimese poolt loodud aparaatidest. Kuid see on vaid üks, kõige nörgatoimelisem liik ...
Inimene vajab reeglistatud keskkonda. Riskivalimid, sihikindlad inimesed, kelle jaoks on oluline näha oma töö otsest tulemust. Nt aednik, puusepp, sportlased, insener, modellid. Haridustase võib erineda, materiaalsed väärtushinnangud. Intellektuaalne – praktilise tüübi vastand, sageli päevivad tunnustust analüütilise mõtlemise eest. Neile meeldib probleemi lahendada. Meeldib õppida, millest tuleneb, et praktilist mõtlemist on palju. Nt keemikud, bioloogid, psühholoogid. Sotsiaalseid oskusi vähem. Artistlik – sarnane intellektuaalsega, sest mõlemad on iseseisvad ja halvasti juhitavad teiste poolt. Loominguline inimene, omane on emotsionaalne eneseväljendus. Kunstiga seotud huvid. Vajadus tegelda eneseväljendusega, esteetilised väärtushinnangud. Nad on väheorganiseeritud, pole korrektsed ega täpsed inimesed, üldiselt egotsentrilised. Ei meeldi rutiin. Sotsiaalne – teeb tööd läbi suhtluse,
olemus. Meridiaanid on osaliselt vastuolus traditsioonilise meditsiiniga. Rahvusvahelise tervishoiuinstitutsiooni koosseis märkis oma avalduses, et nõelravi ja akupunktuuri punktid, qi ja meridiaanide süsteem ning sellega seotud teooria mängib olulist rolli, kuid seda on raske seostada kaasaegse arusaamaga kehast. Kuigi on iidsed traditsioonid qi ja meridiaanide olemasolust, pole tänapäeval keemikud, bioloogid ning füüsikud leidnud vettpidavaid tõendeid tõestamaks nende olemasolu. 8 Nõelravi kasutamine Akupunktuuri punktide määramiseks kasutatakse patsiendi kehakeele jälgimist ning tema küsitlemist. Traditsioonilises Hiina meditsiinis on neli meetodit: väline ülevaatus, kuulamine ja haistmine, küsitlus ning palpatsioon. Väline ülevaatus keskendub näole,
peeglid, termomeetrid, külmjootmine, kergsulavad sulamid, lisand klaasimassis. OM: Ga-helehall sinakaläikega met. ülikergsulav, pehme, omane on allajahtumine, vedel Ga paisub jahtumisel. Keemislistelt om. sarnaneb Al.ga. : veega tav. ei reag, õhus püsiv. Kõrgemal temp lõhustab metalle, paremini kui ükski teine sulatis. Metallidega moodustab üldjuhul galliide. Sooladest praktik tähtsamad; kloriid, sulfaat, nitraat. Peetakse vähe mürgiseks. Indium(In) – saksa keemikud Reich ja Richter 1863 spektraalanalüüsiga sinise joone järgi. Looduslik In koosnb 2isotoobist, massiarvudega 113 ja 115. Hajutatud element. Põhiliselt eraldatakse maakidest. Lihtainena hõbevalge, väga „särav” raske met. , erakordselt pehme ja plastiline. Reag.: hapetega- aeglaselt, veega korrodeerub õhu juuresolekul aeglaselt. Halogeenidega Cl2 ja Br2-tav toatemp-il I2 -ga kuumutamisel. Toodet. Pb-Zn ja Sn jääkidest, metallina eraldatakse In lahustest elektrolüüsiga. Saamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
