Carl Wilhelm Scheele (1742- 1786) - rootsi väljapaistvamaid keemikuid. Väga erudeeritud, kuigi ilma kõrghariduseta. Töötas peam. apteekides, kus sisustas keemialaboreid. Sai O2 (“tuliõhk”) enne Priestley’d (mitmel erineval viisil) ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Üks kõigi aegade viljakamaid ja intuitiivsemaid keemikuid. Avastas kloori (1774), sai ühena esimestest N2, P4, Mo (1778). Eraldas või sünteesis esimesena mitmeid As, F, Mo, W ühendeid, anorg. ja org. happeid: HCN, H3AsO4, H2SiF6, oblik-, viin-, õun-, sidrun-, kusi- ja gallushapet, glütseriini jt. A.H. Compton, 1933: “Comptoni efekt” - Valguskvantide hajumisel elektronide toimel suureneb kvantide lainepikkus; see suurenemine ei sõltu esialgsest lainepikkusest ning on määratud ainult nurgaga, mille võrra valgus kõrvale kaldub. - Seega vastab igale hajumisnurgale vaid 1 lain...
Orgaanilise keemia I seminar 2010/2011 Ülesandeid 10.09 kell 12.15 (keskkonnatehnoloogid jt) ja 13.09 kell 10.15 (keemikud jt) toimunud seminarist. Ülesanne 1. Anna ühendile süstemaatiline nimetus O O O O NH2 N NH O O O O O
Viskoos 1894- patenteerisid 3 briti leiutajat meetodi kunstsiidi tootmiseks, mida hakati nimetama viskoosiks. · Edukateks osutusid teised keemikud inglased Gross ja Bevan, kelle uuringute põhjal töötati välja 1892 a tänapäeval kasutatav viskoosi tootmismenetlus viskoosi ekstraheeriti tsellofaani saamiseks · 1905 Inglismaal 1. viskoositehas · 1942 - kiunimetus - viskoos Tooraine- kase, kuuse, pöögi või eukalüptipuu tselluloos. Värvus- läbipaistev, kollakas, klaasja läikega. -talub kuumust - põleb sarnaselt puuvillaga -märgub kiiresti, kuivab aeglaselt -märjalt nõrk, rebeneb -väheelastne - kortsub kiiresti
A-vitamiin Stefani Blüm A-vitamiin e. retinool A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mis on tähtis sigimiseks, luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks, aga ka antioksüdantse regulaatorina. Keemiline valem - C20H30O Avastamise ajalugu 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne. Esimesena sünteesisid A-vitamiini 1947. aastal taani keemikud David Adriaan van Dorp ja Jozef Ferdinand Arens. Miks seda vaja on? kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks naha ja juuste tervise tagamiseks limaskestade kaitseks infektsioonide eest kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul luudele ja hammastele vereloomele suguorganite arenguks kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks
Nad ärrituvad tihti ja ei leia sõnu enda väljendamiseks. Samuti nad ei taha kuulata teisi inimesi, nad arvavad, et nemad on need kõige targemad. Teine nõrk külg võib olla see, et nad ei suuda asju näha teise nurga alt. Nad mõtlevad ainult loogiliselt, mitte nagu meietavalised inimesed, kes mõtlevad loomulikult, ning ei püüa kohe leida mingeid seoseid matemaatika, füüsika või keemiaga. Kuigi kõrge IQ inimesed ei pruugi ainult olla matemaatikud, füüsikud või keemikud. Kuna kõrge IQ inimestel on aju natuke teisiti arenenud, kui tavalistel inimestel, siis ka neil on omad nõrgad küljed, aga me ei saa seda pahaks panna neile, sest kes muidu oskaks seletada igasuguseid ime asju. Nõrgad küljed nagu suhtlemisoskus või puudus näha asju teise nurga alt on väiksed asjad selle kõrval, kui palju head nad meile teevad. Samuti ei pruugi kõikidel kõrge IQ inimestel olla neid
sportlased aegajalt dopingut, lootes igal korral, et pääsevad kontrollist. Kuigi Rahvusvahelise Olümpiakomitee ekspresident Juan Antonio Samaranch on 1988. aastal öelnud: «Jah, doping võrdub surmaga. Füsioloogiline surm... Füüsiline surm... Hinge ja vaimu surm... Ja lõpuks moraalne surm...», jätkub dopingu kasutamine. Doping on levinud üle maailma ja muutunud mõndades riikides väga populaarseks. Arstid ja keemikud, kes dopingukasutamist kontrollivad peavad pidevalt välja mõtlema uusi meetoteid dopingu kasutamise kindlaks tegemiseks, tihti olema just nagu detektiivid. Dopingu jälile on üpriski raske saada - kasutaja ise teab, teised võivad vaid oletusi teha. Kasutamise varjamine on samuti hästi arenenud. Mida jõulisemalt kelme kinni nabitakse, seda enam tugevneb lootus, et sport saab puhtamaks. Kahjuks esineb ka olukordi, kus süüdistused sportlasele dopingu kasutuse osas on täiesti alusetud
Seetõttu sooritatakse ka kooliprogrammi järgi nendega läbitavad katsed töötava tõmbega tõmbekapis. Mõned halogeenalkaanid alluvad organismis mitmesugustele muundumistele ning põhjustavad raskeid kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi, mis võivad lõppeda isegi invaliidistumisega. Kui aga rääkida halogeenalkaanide poolt tekitatud keskkonnaprobleemidest, siis tuleb kindlasti kõne alla niisugune murekoht nagu meie Maa osoonkihi kurnatus. Kuulsad keemikud Mario Molina Mehhikost ja Hollandist pärit Paul Jozef Crutzen on koostöös uurinud osooniauke ning selle tulemusena saanud ka Nobeli preemia laureaatideks. Kõik see on tänu nende avastusele gaasiliste halogeenalkaanide alal. Selgus, et halogeenid reageerivad osooniga atmosfääris ja seetõttu väheneb selle konsentratsioon. Nende keemikute uuringud näitasid ja tõestasid halogeenalkaanide kurnava effekti stratosfääri
2)Kes ja millal avastas Element ruteenium avastati 19. sajandi esimesel poolel. 1807 uuris Poola keemik Jdrzej niadecki (1768-1838) plaatinamaake, lootuses korrata Wollastoni ja Tennanti edu, kes olid just neist maakidest avastanud roodiumi, pallaadiumi, osmiumi ja iriidiumi. Järgmisel aastal teatas niadecki, et ta oli tõepoolest leidnud uue metalli, mille ta nimetas vestiumiks aasta varem avastatud asteroidi Vesta auks. Teised keemikud üritasid tema tööd korrata, kuid see ei önnetunud neil. niadecki loobus oma avastusetaotlusest. 3) Paigutus perioodilisussüsteemis ja aatomiehitus(s.h elektro-ja ruutskeem) Z (Ru) +44 2)8)18)15)1) 1s22s22p63s23p63d104s24p64d75s 1 4) Leidumine looduses, ühendite nimed ja valemid Looduses esineb seitse ruteeniumi isotoopi, millest ykski pole radioaktiivne.
vitalismiteooria pani teisiti mõtlevaid teadlasi end kehtestama ning oma teooriatesse uskuma, seega on tegu olnud kindlasti akadeemiliselt väga võimekate inimestega kui ka tugeva iseloomu isikutega, mis teevad selle aja teadlastest ühed tähelepanuväärseimad. Tänapäeval tähendab orgaaniline keemia süsinikühendite ja nende derivaatide keemiat, mis tegeleb nende ehituse, omaduste, saamisviiside, koostise ja reaktsioonide uurimisega. Ka nüüdisaja keemikud kombineerivad aineid ning püütakse välja töötada paremate omadustega aineid. Nii nagu 19.sajandil hakati naftat töötlema, tehakse seda ka praegu keemiatööstuses, mis on ka peamine valdkond. Kasutatud materjalid: http://www.teadmus.ee/andmed/1508141103165/keemia-ajalugu- vastused-kordamisk%C3%BCsimustele https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B6ns_Jacob_Berzelius https://et.wikipedia.org/wiki/Orgaaniline_keemia https://et.wikipedia.org/wiki/Keemia
töötajate arv ettevõttes. Mina arvasin, et selliselt ettevõttel kus on suured laevad ja suured sadamad on tuhandeid töötajaid, kuid tuli välja et natukene üle 250. Sain külastusest kõik mida ma ootasin ja võibolla rohkemgi veel. Ei oodanud et tehakse nii põhjalik ülevaade tudengitele. Arvasin et räägitakse kiiruga asjadest üle ja saadetakse koju tagasi. Sellised külastused on muidugi huvitavad kuid kui juba on jaotatud grupid rühmadeks nagu keemikud , majanduse tudengid jne. võiks ettevõtted olla ka nende ainetega seotud. Keemikutele oleks rohkem ehk meeldinud mõnda firmat külastada mis tegeleb nende alaga. Minule keemikuna oleks meeldinud natukene rohkem selline turunduse loeng mõnes keemiaga tegelevas ettevõttes. Kindlasti peaks selliseid asju veel toimuma, väljaspool koolimaja on vaja ka pärismaailmaga tutvuda ja teada saada mis ja kuidas asjad toimuvad. Marco Oolo KAOB31
püsivaid fluoriide. On alati teiste elementide suhtes oksüdeerija. Vesi reageerib fluoriga energiliselt, põlemissaadusena tekib erandlikult hapnik, mis muidu on lähteaineks: 2F2 + 2H2O 4HF + O2 Reageerimisel metallidega oleneb reageerimine konkreetsetest tingimustest ja fluori olekust. Suhteliselt vastupidavad F toimele on väärisgaasid, N2, O2, teemant, klaasjas süsinik, CO, CO2 FLUORI AVASTAMINE Ühendite koostises tunti juba 18. sajandil. Mitmed keemikud said tervisekahjustusi või surid fluoriga tehtud katsete tagajärjel. Lihtainena eraldas esimesena fluori H. Moissan KHF2 ja HF segu elektrolüüsil 1886. aastal. LEIDMINE Looduses leidub Fluori ainult ühendeina Üks levinumaid halogeene maakoores (13. kohal) Tähtsamad mineraalid fluoriit CaF2, krüoliit Na3AlF6 ja fluorapatiit Ca5(PO4)F. Praktikas eraldatakse vaba fluor tavaliselt sulatise KH2F3 elektrolüüsil keskmistel temperatuuridel. ÜHENDID
vahe peremees. Nakkatumine võib toimuda õhu kaudu. Füsoloogilised ohutegurid Pikka aega istumine ühekoha peal (loengud) sundasend. Töökoha kujundus, valgus peab tulema otse. Puhke aeg on vajalik. Toitumise võimalus. Dünamiline ülekoormus- raskuste käsitsi teseldamine, põrand ei tohi olla libe ega konarlik. Võib kukkuda! Psühholoogilised ohutegurid 1. Vaimne ülekoormus- vaimselt raske töö (teadlased, keemikud, füüsikud, õpetajad) 2. Emotsionaalne ülekoormus jaguneb monotaalne(töötaja võimetele mittevastav töö ja halvasti organiseeritud töö ning analüüsatorite ülekoormus. (N: viiuli mängija annab konserdi) 3. Tööalane kiusamine 4. Tööalane ahistamine 5. Tööga seotud vägivald (N: Pätt ründab politseiniku. Juhuslik meeskodanik ründab relva taolise esemega kassapidajat.) Kasutatud kirjandus: Janek Pärk ''Personalitöötaja Käsiraamat'' 2004
Teaduse ja tehnika areng Teadus ja tehnika Pärast Teist maailmasõda arenes teadus ja tehnika sõjaeelsetele ja aegsetele saavutustele tuginedes. Põhisuundadeks muutusid aatomiuuringud, ning raketitööstus. Keemikud tegelesid teatud omadustega materjalide loomisega. Biotehnoloogias oli revulutsiooniline tähtsus loomade kloonimine. Tööstuse arenguga kaasnes aga keskkonna saastumine ja loodusvarade ebamõistuslik kasutamine. Ohtlik tuumaenergia Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks. 1950. aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul töötav jäämurdja. 1950. aastal ehitati USAs esimene tuumajõul töötav sõjaallveelaev.
Ta paistis silma oma huviga teaduse vastu. Joshep astus Manchesteri ülikooli ebatavaliselt varakult, juba 14 aastaselt. Sealt edasi viis ta haridustee edasi Cambridge (aastal 1876) ning 1880 aastal sai ta kätte oma Bakalaureuse kraadi matemaatika suunal. 1881 saavutas ta Magistri kraadi ning Doktori kraad oli tal käes 1883. aastaks. Sinna samasse ülikooli jäi ta kuni oma surmani, õpetajaks. Thomson oli imeline õpetaja ning tema käe all sirgusid mitmed tuntud füüsikud, keemikud. Tema õpilastest 6 said hiljem Nobeli preemia füüsika alal ning kaks keemias. Samuti võitis ka tema poeg George Paget Thomson Nobeli preemia 1937 aastal elektronide laine sarnaste omaduste tõestamise eest. Thomsoni suurim avastus Esmalt peeti aatomeid mingiteks algosadeks, millel sisestruktuur puudub. See arusaam muutus 19. sajandi lõpus, kui J. J. Thomson avastas elektroni. Thomson avastas selle aatomi osakese uurides tol ajal veel tundmatu koostisega kiirgust, mis
vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. • 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Äsja oli avastatud B-vitamiin ja sellele oli nimeks valitud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A". • Esimesena sünteesisid A-vitamiini 1947 taani keemikud David Adriaan van Dorp ja Jozef Ferdinand Arens. MÕJU ORGANISMILE • A-vitamiin on immuunfunktsiooni tugevdaja. • A-vitamiini on vajalik nägemisprotsessiks reetinas, pimedusega kohanemiseks ja öösel nägemiseks. • Reetinas on nelja sorti A-vitamiini, mis omavad aineid, mis on vajalikud nägemisprotsessides, A- vitamiini puudusel tekivad esimesena just nägemisega seotud probleemid. • Teda on vaja kasvuks ja arenguks, närvirakkude funktsioneerimiseks.
Puud ja taimed on tselluloosi polümeerist. See on see sitke osa, mida võib leida koorest ja vartest. Suled, karvad, juuksed ja küüned on kõik kerantiinist, mis on samuti polümeer. Polümeerid moodustavad ka sünteetiliste kiudude, kummide ja plastiku aluse. Kõik sünteetilised polümeerid on tuletatud naftast ning valmistatud läbi keemiliste reaktsioonide. Kõige esimesed sünteetilised polümeerid valmistati juhuslikult erinevate keemiliste reaktsioonide kõrvalsaadustena. Kuna keemikud arvasid, et need on kasutud, viskasid nad need lihtsalt ära. Lõpuks, mees nimega Leo Baekeland avastas, et äkki tema kasutu kõrvalsaadus ei olegi nii kasutu. Tema töö avaldus plastmassina, mida saab jäädavalt surve ja kuuma temperatuuriga erinevateks kujunditeks vormida. Kuna plastik nimega polyoxybenzylmethylenglycolanhydride ei ole väga kaasahaarav, otsustasid reklaamijad kutsuma hakata seda Bakelite nime all. Bakelitet tehti telefonideks, laste mänguasjadeks
POSTSKRIPTUM Kogukonnad Kogukonnad hakkasid tekkima alles 19. Sajandi alguses, mis sai alguse matemaatikutest ja filosoofidest. Kitsamad valdkonnad kogunesid hiljem. Kogukondadel on tasandid, kus iga valdkonna isikud asetsevad. Kõrgemal asuvad proffessionaalsed teadlasrühmad, kelle hulka kuuluvad keemikud, füüsikud, astronoomid ja muud kogukonnad. Järgmisesse alarühma kuuluvad orgaanilise keemia spetsialistid ja näiteks energeetika füüsikud. Üksikteadlased kuuluvad tavaliselt sadakonna liikmetega rühma, keda tuntakse teadmiste loojate ja kinnitajatena. Tavaliselt koosnesid kogukonnad kahekümne viiest liikmest. Paradigmad kui siduvate rühmaseisukohtade kogumid Kõik rühmaseisukoha kogumid tähistatakse paradigmadena, selle osa või süsteemidena. Need
Teaduse ja tehnika areng Kaur Lapp 9.klass Teadus ja tehnika Pärast Teist maailmasõda arenes teadus ja tehnika sõjaeelsetele ja - aegsetele saavutustele tuginedes. Põhisuundadeks muutusid aatomiuuringud ning raketitööstus. Keemikud tegelesid teatud omadustega materjalide loomisega. Biotehnoloogias oli revolutsiooniline tähtsus loomade kloonimine. Tööstuse arenguga kaasnes aga keskkonna saastumine ja loodusvarade ebamõistuslik kasutamine. Ohtlik tuumaenergia Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks. 1950.aastal ehitati USA-s esimene tuumajõul töötav sõjaallveelaev. 1950.aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul töötav jäämurdja.
METAAN, ETAAN, PROPAAN Referaat Tallinn 2012 1 ALKAANID Alkaanide ehk küllastunud süsivesinike vahel on ainult üksiksidemed. [2] Alkaanid on ainult tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud. Igal alkaanil on oma nimetus, mõnel isegi mitu. Nimetused pandi kunagi juhuslikult, tihti saamisviisi või omaduste järgi ning need on triviaalsed nimetused. Keemikud kasutavad ise süstemaatilisi nimetusi. Need on küll väga pikad ja kohmakad, kuid nende põhjal saab ühendi struktuuri täpselt teada. Alkaani tunnuseks on liide aan, valemiks C nH2n+2 ja sõnatüvi ise kirjeldab süsinikahela pikkust, näiteks metaan, etaan, propaan ja nii edasi. Kui on tegemist tsüklilise ahelaga, siis tuleb eesliide tsüklo-, näiteks tsüklooktaan. Alkaanid on tavatingimustel gaasid, kuid on ka tahkeid ja vedelaid alkaane. [1] Nad on
Seega, mineviku olümpia tähendus oli tänapäevaga võrreldes midagi täiesti erinevat. Tänapäeval on kas siis õnneks või kahjuks kõikide riikide sportlikud võimalused võrdsustatud, kuid finantsiliselt piiratud. See vähendab sportlastel kasutada vastava kvaliteediga võimlaid, staadioneid ning ka jõusaale. Samuti on ka vähem jõukamatel riikidel ahendatud võimalused uuteks taktikateks spordis, kuna tänapäeva teadlased, füüsikud ja keemikud suurriikides leiavad sportimise jaoks uusi, arendatud võimalusi. See tähendab, et olümpia on riikide jaoks suure tähtsusega, kuna selle peale kulutatakse rohkelt raha ning energiat. See on püsinud muutumatu juba sajandeid, kuna olümpia on väga vana traditsioon ja see suursündmus kogub aina rohkem tähelepanu ning tähtsust. Nüüdsel ajal saavad kõikide riikide sportlased olümpiamängudest osa võtta, kui nende tase on vastav
FLUOR ÜLDANDMED Füüsikaline olek tavatingimustes: kahvatukollane gaas Aatomnumber: 9 Aatommass: 18,9984 Elektronegatiivsus: 3,98 Leidumine maakoores: 950 g/t Sulamistemperatuur: 219,6 oC Keemistemperatuur: 188,1 oC Tihedus: 1,516 g/cm3 (keemistemperatuuril) LEVIMUS, AVASTAMINE, SAAMINE Levinuim halogeen maakoores, üldse 13. kohal. Ühendite koostises tunti juba 18. sajandil. Mitmed keemikud said tervisekahjustusi või surid fluoriga tehtud katsete tagajärjel. Lihtainena eraldas esimesena fluori H. Moissan KHF2 ja HF segu elektrolüüsil 1886. aastal. Tähtsamad mineraalid fluoriit (sulapagu) CaF2, krüoliit Na3AlF6 ja fluorapatiit Ca5(PO4)F. Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast fluere ("voolama"). Praktikas eraldatakse vaba fluor tavaliselt sulatise KH2F3 elektrolüüsil keskmistel temperatuuridel. OMADUSED Toatemperatuuril kahvatukollane, õhust raskem
keemia porfessorina Marburgis ja 1865. a kutsuti ta Leipzigi Ülikooli. 1865 kolis ta Leipzigi ja hakkas ehitama selle aja maailma parimat laboratooriumit. 1853. aastal abiellus ta Charlotte'iga, General-Major Wilhelm von Bardelebeni tütrega. Kolbe'i naine suri 1876. a pärast 23 õnnelikku abieluaastat. Neil oli neli last. 1 Töö Nii hilja kui 1840. a hoolimata Friedrich Wöhleri karbamiidi (kusiaine) sünteesist 1828. a, mõned keemikud siiski uskusid vitalismi õpetust, millega vastavalt oli elujõud vajalik, et luua orgaanilisi ühendeid. Kolbe arendas ideed, et orgaanilisi ühendeid saab tuletada anorgaanilistest ainetest, vahetult või kaudselt, asendusprotsessiga. Ta kehtestas oma teooriat muutes süsinikdisulfiidi mitmeastmeliseks äädikhappeks (1843-45). Esitledes muudetud ideed struktuursetest radikaalidest ta aitas kaasa struktuurse teooria tõendamisel.
Tavalised aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Neil on kindlalt eristatav erinev struktuur. Puhtad ained sulavad ja keevad kindlal temperatuuril. Aine koosneb osakestest. Need võib eraldada molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Kuigi osakestel on sageli keerulised kujud, kujutavad keemikud tavaliselt neid keradena, et moodustada tahkiste, vedelike või gaaside mudeleid. Jõud, mis tõmbavad igas aines osakesi üksteise poole, on vastasmärgilised osakeste energiaga ning see paneb nad liikuma. See energia, mida nimetatakse kineetiliseks energiaks, kasvab temperatuuri tõustes. Kas aine on tahke, vedel või gaasiline, sõltub kineetilise energia ja tõmbejõudude tasakaalust. TAHKISED JA VEDELIKUD
1.Teaduuvutused keemias, füüsikas ja meditsiinis. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika(aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse käsitlev füüsikaaru) 1919.a teostas Rutherford esimese tehisliku tuumareaktsiooni. 1930.aastal avastati tehisraadioaktiivsus(Irene ja Frederic JoliotCurie)maailma esimene tuumareaktor pandi tööle 1942.a Usas. Töötati ka tuumapommi loomise kallal. Keemikud õppisid looma kindlate omadustega tehisaineid(sünteetilised ained). Tehti kindlaks valkude ehitus ning alustati ainevahetusprotsesside uurimist. Saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel. Meditsiiniarengule tõid keemikute avastused suurt kasu. Need muutsid haigete ravimise tunduvalt tõhusamaks. 2.Sidevahendite areng(massimeedia vahendid) Tänu elektrile arenes jõudselt sidetehnika, eriti raadio
asjalood tihtipeale sedasi, et suurem osa ravimitele minevatest kuludest tuleb maksta omaosalusena, sest retseptiravimid on kallid. Vanurite peale on küll nii palju mõeldud, et kohati makstakse ka neile väikest ravimitoetust ent aina tõusvad ravimihinnad trumpavad selle pisikese toetuse kiirelt üle. Tõsiseks probleemiks ongi ravimite kallidus. Ravimite kõrge hind tuleneb sellest, et ravimite tootearenduseks kulub palju raha. Vaja on palgata keemikud ja spetsialistid, leida koht tootearenduseks, kus on võimalik teha katsetusi ja kõige tipuks on vaja tervet tehast, milles ravimeid lõpuks tootma ja turustama hakata. Seda, et farmaatsiatööstus on kasumlik, tõestab lihtne näide lõunanaabrite hulgast nimelt on Läti rikkaimaks naiseks farmaatsiatööstuse omanik. Viimasest kahest aspektist võiks järeldada, et ravimitööstus teenib vaid iseendi huve. Realistlikult mõeldes ei saa see aga kuidagi vaid nii olla, sest milline tarbija
hoolimatus võiksid keskkonda kuidagi mõjutada. Uuringute kohaselt Maa elanikkond kasvab ja enne 2050. aastat ületab 12 miljardi piiri, mis hetkel on veel 6,7 miljardit. See paneb üha enam muretsema Maakera ,,ülekuumenemise" pärast. Plastikmaterjal avastati 1898.aastal sakslaste poolt, kuid sel ajal ei osatud sellega midagi peale hakata. Kile ja plastiku baasaine sünnipäevana tähistatakse 27.03.1933, mil Briti keemikud selle taasavastasid. Uuringud on näidanud, et maailmas võetakse kasutusele igas minutis miljon kilekotti. Kui mõelda sellele, et kilekoti keskmine kasutusaeg on paar minutit, siis selle lagunemiseks kulub aga üle tuhande aasta ehk 40 põlvkonda. Probleem on nii suureks kasvanud, et Prantsusmaa plaanib 2010.aastast kilekotid ära keelata, sest maailma suurim prügimägi, mis loksub Vaikse ookeani lainetel, on juba Prantsusmaa-suurune. Igal teol on tagajärg
Ka konverentside töökeel on inglise keel. Haridus ja väljaõpe Asjaomane kirjeldus on kokkuleppel tehtud geenitehnoloogia eriala kohta. Sellele lähedane haridus on saadud eri ajal erineva nimetusega õppekava läbimisel, näiteks biomeditsiin, geneetika, molekulaarbioloogia, biokeemia, biotehnoloogia. Geenitehnoloogia valdkonna asutustes/ettevõtetes on leidnud rakendust ka meedikud, bioinformaatikud, matemaatikud, statistikud, infotehnoloogia spetsialistid, keemikud, bioloogid. Geenitehnoloogia on lai valdkond, mis hõlmab mitmeid muid valdkondi. Haridus ja väljaõpe Noored, kes soovivad tulevikus töötada geenitehnoloogina, peavad kooli õppeainetest suuremat tähelepanu pöörama keemiale, füüsikale, bioloogiale, matemaatikale. Teadlaseks pürgijatel peab lisaks olema väga hea arvuti ja keeleoskus. Kuna iga bio ja geenitehnoloogia ettevõte eeldab mõnevõrra spetsiifilisi valdkonna teadmisi, siis üldjuhul
............................................................................................24 12) Kasutatud kirjandus.........................................................................................25 Mis on keemia? Kas sa oled kunagi imestanud miks küpsetamine muudab mõne toore ja vintske toiduaine maitsvaks söögiks? Küpsetamine on väga hea näide selle kohta, kuidas keemiline reaktsioon muudab ühe aine teiseks. Keemikud kasutavad keemilisi reaktsioone, selleks, et valmistada plaste, ravimeid, värve ja paljusid teisi igapäevaelus vajalikke materjale. Nad uurivad ka, kuidas olemasolevaid aineid kokku pannes uusi saada. Keemikud on valmistanud umbes 4 miljonit ainet, igapäevaelus kasutatakse neist umbes 35 000. Keemilisi aineid saadakse keemilisi elemente keemilisteks ühenditeks ühendades. Vanaaja keemikud arvasid, et on olemas ainult neli elementi: tuli, vesi, õhk ja maa
laiem avalikkus hakanud mõistma mõningate minevikus kahjututena käsitletud tegevuste kahjulikkust ning aru saama, kui tähtis on keskkonnakaitse praeguseks ajaks. Minevikus olid vaid vähesed teadlikud kaasaegse elustiili kahjulikest mõjudest keskkonnale ning nägid uute ja kasulike materjalide ning toodete loomises vaid positiivset, kuid tollel ajal ei olnud ka väga suurt põhjust muretsemiseks. Reostus oli siis tõesti väike. Lahendused Samal ajal uurivad keemikud praegu uusi meetodeid, mis oleksid säästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, tagades ühtlasi pideva majanduse ja tööstuse arengu. Näiteks: Biokütused: Sõidukite transpordiks kasutatav kütus, mida saadakse biomassist. Mitmeid erinevaid biomasstooteid, nagu suhkruroog, rapsiseeme, mais, puit, hein, loomsed ja põllumajanduslikud jäätmed on võimalik muuta kütuseks, kahjuks seda ei kasutata; Mis on biokütused?
kloriidioonidest. Na:+11 / 2) 8 )1 ) annab oma väliskihist ainsa elektroni ära ja muutub positiivseks iooniks (katiooniks) . naatriumioon on stabiilne, sest tema väliskihis on 8 elektroni (oktett) Na+:+11 / 2 )8 ). Klooril on , aga täidetud väliskihist 1 elektron puudu Cl:+17/ 2 )8 )7 ) ja ta seob endaga naatriumi poolt loovutatud elektroni, tekib negatiivne kloriidioon (anioon) Cl-:+17 / 2)8 )8 ). Kloriidioon on samuti täidetud väliskihiga ja seetõtu püsiv moodustis Keemikud kirjutavad eelpoolkirjeldatud protsessid üles elektronvõrrandite abil, need on tavaliste võrrandite moodi, ainult lisaks massibilansile peab klappima ka laengubilanss. Na -1 e- = Na+ , kui miinusmärk elektroni ees ei meeldi siis võib kirjutada ka Na = e + Na+ Cl + 1e- = Cl- Naatrium on leelismetall. Tema aatomis on 11 elektroni, aatommass 22,99. Naatrium paikneb 3 perioodis ning tema aatomil on 3 elektronkihti. Naatrium paikneb I rühmas ning tema välimisel elektronkihil on 1 elektron
: Veganlus, kas ekstreemsus või tervislik dieet? Tervise maailmas on üha enam kasvav tervisetrend, mida nimetatakse veganluseks. Avatakse aina uusi söögikohti ja nõudlus on näiliselt suur. Teadlased, arstid ja keemikud vaidlevad siiani, kas ja kuidas selline elustiil meile mõjub ja millised võivad olla tagajärjed. Olgu siis need head või halvad. Veganlus ehk veganism ehk täistaimetoitlus on eluviis, mille järgija välistab täielikult loomsete toiduainete tarbimise. Veganluse järgijat nimetatakse veganiks. Laiemalt võivad veganluse taga olla eetilised, usulised või filosoofilised arusaamad ning majanduslikust toimetulekust, keskkonna säästmise soovist, hetkemoest või tervislikkusest lähtuvad
Enrico Fermi (Itaalia füüsik) Elementaarosake on midagi nii lihtsat, et keegi ei tea sellest midagi. Robert Oppenheimer (Ameerika tuumafüüsik) 4 Elementaarosakeste füüsika Elementaarosakeste füüsika sai alguse aine üha väiksemate koostisosade uurimisest 19. sajandi lõpus, kui molekulid ja aatomid (st mikromaailm) füüsikute tähelepanu võitsid (molekulide ja aatomite mõisted võtsid 19. sajandil kasutusele keemikud). 1895. aastal avastas saksa füüsik Wilhelm Röntgen röntgenikiired, mis tekkisid kiirete elektronide pidurdumisel elektriväljas. Aasta hiljem, so 1896. aastal, avastas prantsuse füüsik Antoine Becquerel loodusliku radioaktiivsuse. Kiirguste avastamine (lisaks olid avastatud ka nt katood- ja kanalkiired) viis teadlased mõttele, et aatom võib olla jagatav veelgi väikemateks osadeks. 19. sajandi lõpus uuris inglise füüsik Joseph Thomson katoodkiiri, kasutades
Teaduse ajaloos alkeemia nime all, püüdsid teadlased leida tarkade kivi. Tarkade kivi e. aine mis muudab tavalised metallid kullaks ja hõbedaks. Aga seda ainet ei leitud, leiti aga hoopis uusi ravimeid, lõhna-, lõhke-ja värvaineid. Hakkas arenema keemia ja keemiatööstus. Ka meie sees ja ümber toimuvad ainete muundumised: elusorganismides toimuvad ainevahetusprotsessid, puit ja paber põlevad jne. Nendest tegudest tekivad uued ained. Neid nimetatakse keemilisteks nähtudeks. Keemikud on valmistanud u. 4 miljonit ainet, igapäevaelus kasutatakse neist u. 35 000. Keemilisi aineid saadakse keemilisi elemente keemilisteks ühenditeks ühendades. Keemikud kasutavad keemilisi reaktsioone, selleks et valmistada plaste, ravimeid, värve ja paljusid teisi igapäevaelus vajalikke materjale. 1.2 Puhas aine ja segu Nii mulle kui ka teistele inimestele on puhas vesi selline mis on kõlblik juua ja mis ei sisalda kahjulikke pisikuid ega aineid. Keemikute ja meditsiini töötajate
kui küttegaasi, pääsküla prügimäel on tankid kus on alustatud küttegaasi tootmisega. Sõjandus:Maailmas on riike kes omavad bioloogilist relva, see on valdavalt bakterrelv mille kasutamise tagajärjed on ettearvamatud. Keskkonnakaitse:Biopuhastites kasutatakse ära nii algloomi, baktereid kui kas seeni. Reoveel tekitatakse nn biokile nendest samadest organismidest. Esimesena töötlevad nemad ümber orgaanilse saaste sellele järgneb mehaaniline puhastus. Samas on keemikud välja töötanud plastmassi mida aitavad lagundada mikroorganismid. Viimane on aretatud selliseid bakterieid kes söövad naftat. 3)Biotehnoloogia kaasnevad robleemid ja eelise Biotehnoloogia eelised: *odav tooraine *jäätmete vaba või loodusele kahjutute ainete teke *energia säästlikus Biotehnoloogia kaasnevad probleemid: *kasutatavad organismid on tundlikud keskkonna teguritele suhtes,mõjub ainete konsetratsiooni PH temperatuuri muut teiste organismide saaste
Nende teoste autorid ei täitnud võimulolijate tellimust, vaid peegeldasid oma maailmanägemust. Need inimesed pidid kannatama tagakiusamise käes. 2. Iseloomusta, kuidas kasutati sporti poliitilise vahendina külma sõja perioodil. Spordivõidud pidid tõestama, et riigis kehtiv poliitiline kord soodustab paremate tulemuste saavutamist. Võitmiseks kasutati ka ebaausaid võtteid. Et parandada sportlaste võimeid, töötasid keemikud ja arstid välja ergutavaid aineid, mida nimetatakse dopinguteks. Varsti märgati, et dopingained kahjustavad sportlaste tervist ja rahvusvahelised spordiorganisatsioonid keelasid nende kasutamise. 3. Massikultuur Teaduse ja tehnika kiire areng tegi kultuuriväärtused kättesaadavaks. Raadio ja televisioon, stereoplaadid ja magnetofonid, arvutid ja videoaparatuur võisid tuua kontserdid, festivalid, näitused, spordivõistlused igasse kodusse
mineraalainerikkamate tahkete kütuste, näiteks põlevkivi põletamisel suurtes kogustes tuhka (Ida-Virumaa tuhamäed), mille koostis on samalaadne (tööstuses nimetatakse paakunud tuhka samuti räbuks). Kui kaua aega ei osatud nende jääkainetega midagi peale hakata, siis tänapäeval on leitud, et tavalisele tsemendiklinkrile räbu või põlevkivituhka lisades saadakse tsement, mis on kvaliteedilt täiesti võrreldav 100% - lise portlandtsemendiga. Seega on keemikud osanud loodust reostavad jääkained ära kasutada väärtusliku ehitusmaterjali tootmiseks. JAGUNEMINE 1)Portlandtsement 1. Portland-räbutsement 2. Portland-silikaattsement 3. Portland-putsolaantsement 4. Portland-lendtuhktsement 5. Portland-põlevkivitsement 6. Portland-lubjakivitsement 7. Portland-komposiittsement 2)Räbutsement 3)Putsolaantsement 4)Komposiittsement Portlandtsement
Fakte pärmide uurimise ajaloost Pärmid on arvatavasti ühed esimesed organismid kelle inimene kodustas. On teada, et Kaukaasias ja Mesopotaamias osati veini valmistada 8000 aastat tagasi. Egiptusest on leitud aga 4000 aastat vanad joonistused, millel on kujutatud leivategu ja õlle valmistamine. Pärmid olid ühed esimesed mikroorganismid, keda hakati teaduslikult uurima. Esimesed pärmide uurijad olid keemikud, kes iseloomustasid alkoholi käärimist. 1789. a. kirjeldas Antoine Lavoisier kuidas viinamarjamahlas olevast suhkrust moodustub CO2 ja alkohol. Fakte pärmide uurimise ajaloost Theodor Schwann näitas, et kääritamine on põhjustatud pärmirakkude poolt, pärmid toituvad suhkrust ja vajavad kasvuks ka lämmastikühendeid. Revolutsioonilise tähtsusega on 18551875 Louis Pasteuri poolt avaldatud tööd kääritamisest. Ta
püstitada tuuma prootonneutronmudeli. Kuna selleks ajaks kujunes põhijoontes välja ka kvantfüüsika, siis tekkis võimalus mõista, milline on tuuma ehitus ja miks mõned Süsiniku aatom tuumad on radioaktiivsed. Nobeli preemia Elementide radioktiivsuse avastamise eesti sai Antoine Henri Becquerel koos Marie ja Pierre Curie'ga Nobeli preemia. Tuumade lõhustumise avastmine 1938. a detsembris kiiritasid keemikud Otto Hahn ja Fritz Strassmann neutronitega uraani aatomeid. Oma üllatuseks leidsid nad pärast mõnenädalast neutronitega pommitamist uraaniproovis 2 uut elementi: baariumi ja krüptooni. Hahn ja Strassmann olid uraanituumi lõhustanud. Tekkinud kildtuumade 56Ba ja 36Kr järjenumbrite summa võrdus 92U järjenumbriga. Hiljem selgus, et uraanituumad võivad lõhustuda ka teisteks kildtuumadeks. Hiiglasuur energiahulk
eukalüpti bakteritsiidseid omadusi : aerosool, mis sisaldab 2 % eukalüpti eeterlikku õli, tapab 70 % õhus leiduvatest stafülokokkidest. Eukalüpti õli toimib sellisel juhul palju tugevamalt, kui laboratoorsetes tingimustes saadud eukalüpti peamine koostisosa puhas eukalüptool. See fakt rõhutab veel kord tõsiasja, et eeterlikud õlid on oma loomulikus oleks paljudel juhtudel hoopis toimivamad, kui nende üksikud koostisosad, mida nii väga armastavad keemikud. Eukalüpti õli toimivus avaldub käesoleval juhul tänu aromadendreenile ja fellandreenile, kui nad kontakteeruvad õhus oleva hapnikuga. Nende keemilisel reaktsioonil tekib osoon, milles mikroobide elu ei ole võimalik. Eukalüpti viirustevastast toimet ei ole põhjalikult uuritud, kuid see on ennast niivõrd sageli tõestanud praktikas, et selle teaduslik kontroll peaks enesest kujutama vaid puhast formaalsust.
rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad veel mingeid aineid, et tervena püsida. 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin- Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Äsja oli avastatud B-vitamiin ja sellele oli nimeks valitud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A". Esimesena sünteesisid A-vitamiini 1947 taani keemikud David Adriaan van Dorp ja Jozef Ferdinand Arens. Lafayette Mendel Elmer McCollum Saamine ja depood Toidus olevatest taimsetest karotenoididest (vitamiin A eelühendid ehk provitamiinid) 30- 60% imendub sapphapetega konjugeerunult peensoole ülaosas ja lõhustub limaskesta rakkudes karoteeni dioksügenaasi toimel: -karotenoidist tekib kaks retinooli molekuli ja - ning -karoteenist üks molekul. Osa imendunud karotenoide pakitakse külomikronitesse ja
alkeemikute unistus elavhõbedast kulda saada 20. sajandil täiesti realiseeritav. Kui kiiritada üht kilogrammi elavhõbeda isotoobi Hg-196 neutronitega, siis võiksime kuu jooksul toota 1,5 g kulda. Niimoodi saadud kulla hind aga kujuneks väga mitmeid kordi kõrgemaks kui on loodusliku kulla hind ja seetõttu selline protsess ei tasu end ära. Alkeemiasse on ajaloos väga mitut moodi suhtutud ning ka keemia-ajaloolased on teda erinevalt mõistnud ja hinnanud. Nii on osad keemikud pidanud teda "pimeda keskaja" täiesti absurdseks nähtuseks. Ka nüüdisajal kirjutatakse alkeemiast kui omapärasest ja vastuolulisest kultuurinähtusest, sest see kõik oli tühi töö, kuna tegelikult ju mingit müstilist filosoofilist kivi ei ole olemas. Seepärast ka tavametallidest kullasaamise kõik katsed luhtusid ja parimatel juhtudel jõudsid nad lihtsalt välja kulla eraldamiseni tema ühenditest või siis mingile metallile kuldse välisilme andmiseni. Samuti kõik
Lisaks kasutati ka mõningaid loomset päritolu lõhnavaid aineid. Tänapäevases lõhnas on suurem osa koostisainetest aga kemikaalid, millest paljud on saadud taimedest, aga ka tõrvast, naftast ja muudest kummalistest allikatest. Keemilised ühendid annavad lõhna ja lisaks sellele parandavad ka teisi lõhnu, muutes need kauakestvamaks või omavahel sobivamaks. Kuigi oleks ilus arvata, et tuntud nimega moelooja ise lõhna valmis segab, on see tegelikult peamiselt keemikute mängumaa. Nii keemikud kui keemilised ühendid jäävad aga tagaplaanile. Heksahüdroheksametüültsüklopentabensopüraan kõlab pigem terroristide pommina kui ainena, mida kasutatakse parfüümis muskuselõhna sünteesimiseks. Nii loeme lõhna kirjeldusest, et sellele annab imepärase noodi jõuline muskus. Loomsed koostisosad Ehtsaid loomseid koostisaineid kasutatakse tänapäeval parfüümides väga harva, kuna nende varud on äärmiselt piiratud ja see teeb parfüümi väga kalliks. Lisaks võtavad loomsete
Lisaks kasutati ka mõningaid loomset päritolu lõhnavaid aineid. Tänapäevases lõhnas on suurem osa koostisainetest aga kemikaalid, millest paljud on saadud taimedest, aga ka tõrvast, naftast ja muudest kummalistest allikatest. Keemilised ühendid annavad lõhna ja lisaks sellele parandavad ka teisi lõhnu, muutes need kauakestvamaks või omavahel sobivamaks. Kuigi oleks ilus arvata, et tuntud nimega moelooja ise lõhna valmis segab, on see tegelikult peamiselt keemikute mängumaa. Nii keemikud kui keemilised ühendid jäävad aga tagaplaanile. Heksahüdroheksametüültsüklopentabensopüraan kõlab pigem terroristide pommina kui ainena, mida kasutatakse parfüümis muskuselõhna sünteesimiseks. Nii loeme lõhna kirjeldusest, et sellele annab imepärase noodi jõuline muskus. Loomsed koostisosad Ehtsaid loomseid koostisaineid kasutatakse tänapäeval parfüümides väga harva, kuna nende varud on äärmiselt piiratud ja see teeb parfüümi väga kalliks. Lisaks võtavad
kasutamine. Inimene vajab reeglistatud keskkonda. Riskivalimid, sihikindlad inimesed, kelle jaoks on oluline näha oma töö otsest tulemust. Nt aednik, puusepp, sportlased, insener, modellid. Haridustase võib erineda, materiaalsed väärtushinnangud. Intellektuaalne praktilise tüübi vastand, sageli päevivad tunnustust analüütilise mõtlemise eest. Neile meeldib probleemi lahendada. Meeldib õppida, millest tuleneb, et praktilist mõtlemist on palju. Nt keemikud, bioloogid, psühholoogid. Sotsiaalseid oskusi vähem. Artistlik sarnane intellektuaalsega, sest mõlemad on iseseisvad ja halvasti juhitavad teiste poolt. Loominguline inimene, omane on emotsionaalne eneseväljendus. Kunstiga seotud huvid. Vajadus tegelda eneseväljendusega, esteetilised väärtushinnangud. Nad on väheorganiseeritud, pole korrektsed ega täpsed inimesed, üldiselt egotsentrilised. Ei meeldi rutiin. Sotsiaalne
Kogukonna struktuur. Näiteid. Teaduskogukond on kogukond, mis jagab ühist arusaama mineviku saavutustest ja peab silmas ühtseid tegevuspõhimõtteid, norme, mille alusel hinnata tulemusi, teiste teooriaid, ühtne maailmapilt. Struktuur kõige globaalsem on kõikide loodusteadlaste kogukond. Pisut madalamal paiknevad professionaalsed teadlasrühmad, nagu füüsikute, keemikute, astronoomide kogukonnad. Järgmised alamrühmad on näiteks orgaaniline keemikud, tahkisefüüsikud. 2. Eelteadus. Selle üleminek normaalteaduseks. Mida on selleks vaja? Kuidas toimub? Näiteid. Eelteadus . normaalteadus kriis revolutsioon uus normaalteadus j.n.e.. Eelteadus on organiseerimata ja mitmesuunaline tegutsemine. Et "klassiku" töö võiks saada paradigmaks ja panna aluse normaalteadusele, peab tal Kuhni arvates olema kaks omadust: 1. Ta peab olema küllalt enneolematu ja silmapaistev. S.t
Teadlastest oli eestvedajaks füüsika. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika enk aatomtuuma ja sellest toimuvaid protsesse käsitlev füüsikaharu. 1930. aastate lõpuks jõudsid mitme maa teadlased juba praktikas lähedale tuuma lõhustumisel vabaneva energia saamisele. Tuumaenergia oli niivõrd võimas, et selle rakendamine võis põhjalikult muuta maailma arengut. Füüsikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ära astonoomid, bioloogis, keemikud. Teadlaste avastused olid kasulikus meditdiinile. Esimest korda saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel. Kõik need avastused muutsid haigete ravimise tunduvalt tõhusamaks. Diktaatorlikes riikides nõudsid riigijuhid teadlastelt eelkõige uute relvaliikide loomist, et toetada sõjakat välispoliitikat. Peale selle oodati teadlastelt, et nad tõestaksid kehtiva riigikorra ainuõigsust.
Neutronite arv tavaprotsessidele mõju ei avalda ja neid võib sama algaine erinevates aatomites olla erinev arv. Sama prootonite arvuga (seega ka sama nime ja käitumisega), kuid erineva neutronite arvuga aineid nimetatakse isotoopideks. Ka radioaktiivsed ained on mõnede algainete isotoobid. Nende tuuma koostis on aga ebastabiilne, valmis kiirgama. Isotoopi kirjeldatakse aine keemilise sümboli järel oleva arvuga, mida füüsikud-keemikud nimetavad massiarvuks. Näiteks jood-131 (lühidalt: 131J) on üks joodi radioaktiivsete aatomitega isotoop. Ka jood-127 (127J) on joodi isotoop, kuid selle aatomid on stabiilsed. Erinevad radioaktiivsed ained kiirgavad erinevalt. Näiteks strontsiumi radioaktiivne isotoop 90 ( Sr) on ainult beeta-aktiivne, see ei saada üldse gammakiirgust. Tseesium-137 ( Cs) aga 90 137 saadab nii beeta- kui gammakiirgust
Inimene vajab reeglistatud keskkonda. Riskivalimid, sihikindlad inimesed, kelle jaoks on oluline näha oma töö otsest tulemust. Nt aednik, puusepp, sportlased, insener, modellid. Haridustase võib erineda, materiaalsed väärtushinnangud. Intellektuaalne – praktilise tüübi vastand, sageli päevivad tunnustust analüütilise mõtlemise eest. Neile meeldib probleemi lahendada. Meeldib õppida, millest tuleneb, et praktilist mõtlemist on palju. Nt keemikud, bioloogid, psühholoogid. Sotsiaalseid oskusi vähem. Artistlik – sarnane intellektuaalsega, sest mõlemad on iseseisvad ja halvasti juhitavad teiste poolt. Loominguline inimene, omane on emotsionaalne eneseväljendus. Kunstiga seotud huvid. Vajadus tegelda eneseväljendusega, esteetilised väärtushinnangud. Nad on väheorganiseeritud, pole korrektsed ega täpsed inimesed, üldiselt egotsentrilised. Ei meeldi rutiin. Sotsiaalne – teeb tööd läbi suhtluse,
olemus. Meridiaanid on osaliselt vastuolus traditsioonilise meditsiiniga. Rahvusvahelise tervishoiuinstitutsiooni koosseis märkis oma avalduses, et nõelravi ja akupunktuuri punktid, qi ja meridiaanide süsteem ning sellega seotud teooria mängib olulist rolli, kuid seda on raske seostada kaasaegse arusaamaga kehast. Kuigi on iidsed traditsioonid qi ja meridiaanide olemasolust, pole tänapäeval keemikud, bioloogid ning füüsikud leidnud vettpidavaid tõendeid tõestamaks nende olemasolu. 8 Nõelravi kasutamine Akupunktuuri punktide määramiseks kasutatakse patsiendi kehakeele jälgimist ning tema küsitlemist. Traditsioonilises Hiina meditsiinis on neli meetodit: väline ülevaatus, kuulamine ja haistmine, küsitlus ning palpatsioon. Väline ülevaatus keskendub näole,
peeglid, termomeetrid, külmjootmine, kergsulavad sulamid, lisand klaasimassis. OM: Ga-helehall sinakaläikega met. ülikergsulav, pehme, omane on allajahtumine, vedel Ga paisub jahtumisel. Keemislistelt om. sarnaneb Al.ga. : veega tav. ei reag, õhus püsiv. Kõrgemal temp lõhustab metalle, paremini kui ükski teine sulatis. Metallidega moodustab üldjuhul galliide. Sooladest praktik tähtsamad; kloriid, sulfaat, nitraat. Peetakse vähe mürgiseks. Indium(In) – saksa keemikud Reich ja Richter 1863 spektraalanalüüsiga sinise joone järgi. Looduslik In koosnb 2isotoobist, massiarvudega 113 ja 115. Hajutatud element. Põhiliselt eraldatakse maakidest. Lihtainena hõbevalge, väga „särav” raske met. , erakordselt pehme ja plastiline. Reag.: hapetega- aeglaselt, veega korrodeerub õhu juuresolekul aeglaselt. Halogeenidega Cl2 ja Br2-tav toatemp-il I2 -ga kuumutamisel. Toodet. Pb-Zn ja Sn jääkidest, metallina eraldatakse In lahustest elektrolüüsiga. Saamine
annaabi.ee 
