Schiller "Röövlid" Merilyn Rander 10B Johann Cristoph Friedrich von Schiller Eluaastad 17591805 Sündinud ja elanud Saksamaal Oli poeet, filosoof, ajaloolane ja dramaturg Tema isa oli sõjaväe velsker(arst), mistõttu ka Schiller 13aastaselt sõjaväkke astus Ta õppis sõjaväeakadeemias õigus, hiljem arstiteadust. 21selt saadeti ta Stuttgarti rügementi, kus hakkas kirjutama ning sai kuulsaks draamakirjanikuks Sõbra Goethe mõjul hakkas kirjutama näidendeid. 9. mail 1805 suri ta tuberkuloosi, jäädes Saksamaal üheks teatrites mängitavaimaks kirjanikuks Teoseid: "Röövlid"(1781), "Fiesco vandenõu Genuas"(1783), "Salakavalus ja armastus"(1784), "Don Carlos"(1787)
die Pausen zu beschreiben. Der Inhalt der Ballade ,,Der Zauberlehling" geht auf eine Episode aus dem von Lucian von Samosata (ca. 120-180 n. Chr.) verfassten satirischen Dialog ,,Der Lügenfreund oder Der Ungläubige" zurück. Bei Goethes ,,Zauberlehrling" ist von einem Lehrer-Schüler-Verhältnis die Rede und auch die Kunst des Zauberns erlernen sie allerdings noch nicht umsetzen soll. Der Quellentext erzählt von einem heimlichen Belauschen der Zauberformel. Friederich von Schiller Die Bürgerschaft Die Ballade Die Bürgschaft von Friedrich von Schiller ähnelt in ihrem Inhalt mehr einer Romanze, als einem Drama. Sie erzählt von einer Freundschaft, die sogar den Tod hatte überwinden können. Der Quellentext ist einfache Erzählung. Schiller hat viele Schwierigkeiten der Damons hunzugefügt: durch ein Unwetter schwillt ein Fluss so stark an, dass Damon nur mit größter Anstrengung den Fluss durchschwimmen kann. Später wird er von einer Horde Räubern überfallen
Friedrich Schiller ,,Wilhelm Tell" Tegelased: Werner Stauffacher Konrad Hunn Itel Reding Hans Mauer maamehed Schwyzist Jörg Hof Ulrich Schmied Jost Weiler Walter Fürst Wilhelm Tell Rösselmann, preester Petermann, köster maamehed Urist Kuoni, karjane Werni, kütt Ruodi, kalur Arnold Melchtal Konrad Baumgarten Meier Sarnenist Struth Winkelried maamehed Unterwaldenist Klaus Flüe Burkhart Bühel Arnold Sewa Armgard
Valgustusajastu Referaat Juhendaja: , 2008 Ajastule iseloomulikku Valgustus on 18. sajandi (täpsemalt 1680.-1780. aastatel) vaimne suundumus Euroopas , mis sai alguse Inglismaalt, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Sealt leviski valgustus edasi Prantsusmaale ja ülejäänud Euroopasse. Valgustusajastu tõi endaga kaasa usu inimmõistusesse ja selle võimesse maailmat tunnetada, mis viis ka traditsioonide ja autoriteedi hülgamiseni. Juba Prantsuse filosoof Rene Descartes ütles ,,Mõtlen, järelikult olen olemas," mis kutsus kahtlema kõiges ja usaldama oma mõistust. Taheti religioossel pärimusel püsivat elukorda muuta. Toimus ühiskondlik edasi liikumine, mida oli enne pidurdanud pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maalimakäsitluse mõju. Hakati usaldama vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Valgustusa...
pakkuvat tegevust. LOCKE 1632 - 1704 Mäng on lastele omane meelelahutus ja vabaaja veetmise vorm, millel on arendav mõju. Locke pidas oluliseks seda, et täiskasvanu suunaks ja juhiks laste mängu. Suur tähtsus on ka mänguasjadel, millega laps mängib ROUSSEAU 1712 - 1778 Rousseau on Prantsuse filoloog, kelle arvates on mäng looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. SCHILLER 1759 - 1805 Schiller oli esimene, kes pidas oluliseks mängu psühholoogilist mõju. Ta võttis kasutusele mõiste "mängutung". Laps mängib sellepärast, et ta on inimene. Schilleri teooria järgi on inimene ainult siis inimene kui ta mängib, mäng on ainuke asi mis muudab inimese täiuslikuks. SPENCER 1820 - 1903 Spencer, kes oli mõjutatud Schillerist, peab mängutungi energia ülejäägiks, mida bioloogiliseks alalhoiuks enam pole tarvis. Mängule on omane võidu saavutamine ning
VALGUSTUS 18. sajandit ehk valgustussajandit peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni. [1] Usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse, oli valgustuse juhtmõtteks. Valgustusliikumine leidis tuge nii Prantsuse ratsionalismist (René Descartes), mis rõhutas mõistuse ja kriitlise mõtlemise tähtsust ning ka Inglise empirismist(Francis Bacon), mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist, eksperimenti. Kuigi valgustus on seostatud enamati just prantslastega, on valgustusliikumine tegelik kodumaa siiski Inglismaa. Prantsuse valgustajatele andis tõuke vahetu kokkupuude Inglismaaga. Jean Baptiste d´Alembert ja Denis Diderot avaldasid 35-köitelise ,,Entsüklopeedia ehk teadusi, kunste ja ametioskusi seletava sõnaraamatu". [1] Uus käistus riigivõimust ja selle kujunemisest kujunes koos valgustusega. Thomas Hobbes, kes oli inglane, väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid...
teostega. Ta oli materialistlik filosoof ja juhtiv entsüklopedist, olles samas karm usukriitik ja mehine võitleja eesrindlike kodanlike ideede eest. Teda köitis eeskätt draama. Inglise kodanlasedraamade eeskujul kirjutas ta näidendid "Vallaspoeg" (1757) ja "Perekonnapea" (1758). Oma osa romaani arengusse andis ta teostega "Nunn"(1760) ja "Fatalist Jacques"(1773) Johann Cristoph Friedrich von Schiller (1759-1805) sündis Saksamaal. Tema isa oli sõjaväe velsker, mistõttu ka Schiller 13-aastaselt sõjaväkke astus. 21-selt saadeti ta Stuttgarti rügementi. Seal hakkas noormees kirjutama ning sai kuulsaks draamakirjanikuks. Sõbra Goethe mõjul hakkas kirjutama näidendeid. 9. mail 1805 suri ta tuberkuloosi, jäädes Saksamaal üheks teatrites mängitavaimaks kirjanikuks. On kirjutanud ühiskonnakriitilised draamad "Röövlid" (1781), "Fiesco vandenõu Genuas" (1783), "Salakavalus ja armastus"
1600 1600- Paul Fleming, Jakob Christoffel von Grimmelshausen, Andreas Barock 1720 Gryphius, Christian Hoffmann von Hoffmannswaldau, Martin Opitz 1720- Immanuel Kant, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gotthold Ephraim Aufklärung 1800 Lessing Christoph Martin Wieland Sturm und 1770- Johann Wolfgang von Goethe, Friedrich Schiller Drang 1785 Weimarer 1786- Johann Wolfgang von Goethe, Johann Gottfried Herder, Friedrich Klassik 1805 Schiller, Christoph Martin Wieland 1795- Clemens Brentano, Joseph Freiherr von Eichendorff, E.T.A. Romantik 1840 Hoffmann, Novalis 1815- Anette von Droste-Hülshoff, Franz Grillparzer, Eduard Mörike, Biedermeier 1848 Adalbert Stifter 1830-
Skolastilise teaduse asendumine looduse uurimisega. Arusaam, et looduslikust ehk loomulikust olekust pärinevad inimese loomulikud õigused. Thomas Hobbes, John Locke, Samuel Richardson, Henry Fielding, Laurence Sterne, Tobias Smollett, Daniel Defoe, Jonathan Swift 5 Saksamaa valgustus - tegelased ja jooned Oluline oli draamakirjandus. Ühiskonna parandamist taotleti inimeste harimise ja paremaks muutmise teel. Lessing, Leibniz, Herder, Goethe, Schiller. 6 Prantsusmaa valgustus - tegelased ja jooned Mõjutused Inglismaa filosoofiast Ratsionalism Voltaire, Montesquieu, Rousseau, Diderot, Descartes. 7 Satiiriline ja filosoofiline proosa. Swift ja „Gulliveri reisid” Ta on pärit Dublinist, vaesest vaimulikust perest. Satiiriline filisoofiline proosa saab alguse Jonathan Swiftist. Jutustav, arutlev aga teravalt pilkav jutustav teos. Tema
Valgustajate püüdlused: haridus ja teadmised kõigile kättesaadavaks. Kodanlik maailmavaade. · Ilmuma hakkasid entsüklopeediad · Ajakirjanduse ilmumise algus (nii filosoofilise kui ka ilukirjandusliku sisuga) · Romaan areneb edasi uueks nüansiks seksuaalelu kirjeldamine · Saksamaal oli sel perioodil liikumine, mida nimetati ,,tormi- ja tungiliikumiseks" (18 saj. II poolel), eestvedaja oli Herder. Selles liikumises paistsid silma Goethe ja Schiller. Sellest liikumisest sai alguse rahvaloomingu austamine. · Esindajad : Diderot, Rousseau, Daniel Difoe, Isaac Newton, Jonathan Swift jt. Romantism · 18. saj. lõpp 19. saj. I pool · Loomingut läbib kirglik vabaduse ja õigluse ihalus. · Sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt, levis Venemaale, Hispaaniasse jt. · Romantismi perioodil hakkasid rahvad hindama oma minevikulugu. · Märksõnad: demonkratism, mineviku idealiseerimine, tundeline periood, valdab
meloodiarikkus jõuline rütmika meeldejäävad motiivid laulja hääle vokaali valitsemine orkestri üle Tuntuimad ooperid: "Oberto" "Un giorno di regno" (Kuningas üheks tunniks), "Ernani", "Attila", "Macbeth", "Luisa Miller", "Rigoletto", "Trubaduur", "Traviata", "Maskiball", "Don Carlos", "Aida", "Othello" Looming Verdi kasutas oma teoste loomisel palju väärtkirjandust selliste kirjanikelt nagu Shakespeaere, Hugo, Schiller. Lisaks on kirjutanud Verdi reekviemi oma sõbra kirjaniku Manzioni auks. Veel vaimulikke teoseid: "Stabat Mater" ja "Te Deum". Looming Verdi kasutas oma teoste loomisel palju väärtkirjandust selliste kirjanikelt nagu Shakespeaere, Hugo, Schiller. Lisaks on kirjutanud Verdi reekviemi oma sõbra kirjaniku Manzioni auks. Veel vaimulikke teoseid: "Stabat Mater" ja "Te Deum". Küsimused Mida kasutas Verdi kõige rohkem oma
loomingu algul Goethe, hiljem liitunud Schiller), ühendas mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu. Oma loomingus nõudsid nad vabadust, võrdsust ja õiglust kõigile inimestele, neilt tuli nn tugeva geeniuse idee. "Torm ja tung" valmistas ette saksa romantismi. 10.Torm ja tung:Noorte saksa kirjanike liikumine,mis oli kantud ennekõike Rousseau ja herderi filosoofilistest ideedest,alustasid teiste seas oma loometeed Goethe ja Schiller.See liikumine valmistas ette romantismi.Liikumises osalejad rõhutasid üksikisiku rolli ajaloos ja kutsusid üles tegelikult aktiivselt mõjutama ,,Tormlejate" looming oli täis teravat ühiskonnakriitikat ja kunsti alal võitles liikumine klassitsismi karmide,isiksust ahistavate esteetiliste normide vastu. 11. Goethe elu ja looming: 14. Goethe 1745-1832. Sündis Frankfurdis kindlustatud kodaniku peres. Alghariduse sai koduõpetajate kaudu (kuni gümnaasiumini). '65 astus Leipzigi
ka 13 eesti rahvalaulu Tsitaat: "Inimene üksinda on nõrk olend, aga sidemed teistega teevad temast tugeva. Üksinda pingutab ta tihti ilma tulemusteta. Aga vaid üks sõbrapilk südamesse, üks soovitus, lohutussõna sõbralt ja madal taevas kerkib kõrgeks, kurvameelsuse katus kaob." "Torm ja tung" (Sturm und Drang) saksa noorte kirjanike liikumine, ideeline juht oli Herder. Veel liikmeid : Friedrich von Schiller ja Johann Wolfgang Goethe Neid ühendas mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu,nõudsid nad vabadust, võrdsust ja õiglust kõigile inimestele, neilt tuli nn tugeva geeniuse idee. Friedrich von Schiller Saksa kirjanduse suurim kirjanik · Ta oli ka saksa poeet, filosoof, ajaloolane ja dramaturg. · Oli Johann Wolfgang Goethe sõber Teosed:"Röövlid", "Maria Stuart", "Wilhelm Tell" jpt. Johann Wolfgang von Goethe
Emanuel Kant (mis emantsipatsioon on valgustumine 1784) Johann Wolfgang v. Draama, luuletus Noorte ülestõus ja mäss Goethe Torm ja tung Friedrich Schiller põlvkond 1765- 1785 Johann Gottfried Emotsioonide Herder rõhutamine Friedrich Maximilian Eeskujuks Shakespeare Klinger geenius
Tema seisukohti kirjandusteose uurimise kohta nim. historismiks. 16. Herderi mõte, mis seostub ka meie ärkamisajaga: rahvas, kes on oma vaimus suur, ei saa eales olla väike rahvas. 17. Tormi ja tungi autoreid inspireerisid Rousseau, Hamann ja Herder. 18. Tormi ja tungi liikumine sai oma nime F. M. Klingeri samapealkirjalisest draamast. 19. Tormi ja tungi liikumisse kuulusid noored saksa kirjanikud. Goethe, Lenz, Bürger, Schiller. 20. Tormi ja tungi liikumist iseloomustab kirglik mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu, vabaduse ja võrdudse ja õigluse nõudmine kõigile inimestele, ühiskonnakriitika, seisuliku ja varandusliku ebavõrdsuse taunimine, isiku ülistamine, kelle tundlikkus ja loovus on ühendatud tugevusega ja kes on võimeline võitlema ühiskonna ülekohtu vastu. (x5) 21
· Kus tekkis? Kõigepealt tekkis Inglismaal John Loche'i ja Isaac Newtoni ideed levivad. Kirjanik Daniel Defoe `' Robinson Crusoe'' ja J.Swift `'Gulliveri reisid''. Tekkis Prantsusmaal Rousseau ja Montesquieu! Inglismaal viibides sattusid nad vaimustusse nendest filosoofiatest ja viisid selle Prantsusmaale Voltaire ja Diderot! Rousseau filosoof, kirjanik ja pedagoog Saksamaa Voltaire läheb valitsusse ja sealt jõuab see Saksamaale. Goethe ja Schiller! Venemaa Peeter I raiub Euroopasse, eesmärk vormida Venemaad. · Valgustuse eesmärgid · hariduste ja teadmiste levitamine · universaalne ravim ühiskonna hädade vastu on mõistuse ja teaduse arusaam · ideaalik loomulik inimene päritolu ei tohiks olla tähtis · `' Looduse ees on kõik võrdsed'' Rousseau lause · hakati looma entsüklopeediaid · filosoofide ideed jõudsid ühiskonna ilukirjanduse kaudu · proosa tekib romaan kui zanr
ühiskonda mõistetakse, vaadeldaks üksikisiku soovide seisukohalt. Segunesid traagiline ja koomiline, kurb ja rõõmus, ülev ja madal. Hakati väärtustama iga rahva kultuuri ning rahvuslikkus ja isamaalisus tulid kirjandusse olulisteks teemadeks. Zanrid : romaan, luuletused (armastus, loodus, isamaalisus, ajalooline romaan). Autorid : Friedrich Schiller, Pairon, Shelley, V. Hugo. Levis Saksamaal, Inglismaal, Prantsusmaal. 2. Friedrich Schiller zanrid, 3 teosest lähemalt, päritolu Ta on Saksa valgustuskirjanduses tormi ja tungi liikumise liige. Sai kuulsaks oma luuletust ja värss draamadega. Zanrid : näidendid, luuletused, ballaadid). ,,Röövlid" Proosa vormis draama. Põhjustas skandaali ja hertsog keelas tal kirjutamise. Näidend räägib Karl Moorist, keda tema vend on laimanud ja kellest isa on lahti ütelnud ja kes hakkab röövima masski ja taastama ühiskonnas õigust oma röövli kamba abiga. Riisub
,,Faust" kahe osaline tragöödia, vanast elus pettunud teadlasest, kes pole olnud õnnelik. Teeb saatanaga lepingu, et kui saatan suudab ta teha õnnelikuks, saab saatan ta hinge. Ta saab osa noorusest, seksist, pidudest, ilust, kuid ei saa täiuslikult õnnelikuks, seoses sellega saavad aga paljud Faustiga seotud inimesed haiget. Faust saab õnnelikuks tööst, Faust saab taevasse. Õnn peitub tegevuses ja võitluses parema elu nimel. 7. Schiller Saksa valgustaja. Torm ja tungi liige. Kuulsaks sai luuletuste, värssdraamadega, hiljem kirjutas ka ballaade. ,,Röövlid" Karl Moorist, keda ta vend oli laimanud, kellest isa selletõttu lahti ütelnud hakkab kandma maski, et oma röövlikambaga õiglust ühiskonnas taastama. Nad riisuvad, tapavad rahva rõhujaid, kuid rahvas pole valmis ülestõusuks ning kamp oli rohkem huvitatud röövimisest, kui õiglusest. Seetõttu annab Karl end vabatahtlikult kohtu ette.
Verdi Wagner (1813-1901) (1813-1883) lõpetatud muusikalised numbrid, laulja hääl muusikalised draamad (katkematult areneva valitseb orkestri üle, üksiknumbrid osaliselt muusikaga, jagunevad stseenideks; koos asendatud stseenidaga muusika, draama, tants, poeesia), loobus numbriooperist süzee aluseks väärtkirjandus (Shakespeare, süzeeliseks aluseks Saksa ja Skandinaavia Schiller, Hugo) eeposed, legendid, müüdid ja ajalugu eredad karakterid peategelasteks traagilise saatusega õilsad kangelased (hukkuvad või on sunnitud hülgama inimeste maailma) harmoonias oli talle eeskujuks Li...
tugeva romantilise kallakuga kiriromaan “Julie ehk uus Héloise”. Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat “Émile ehk kasvatusest” määrati võimude poolt põletamisele ja “Ühiskondlik leping” tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta avameelsuse poolest erandlikud “Pihtimused” ja “Üksildase uitaja unistused” Rosseau kaudu kõneles masside hääl! Johann Cristoph Friedrich von Schiller (1759-1805) sündis Saksamaal. Tema isa oli sõjaväe velsker, mistõttu ka Schiller 13- aastaselt sõjaväkke astus. 21-selt saadeti ta Stuttgarti rügementi. Seal hakkas noormees kirjutama ning sai kuulsaks draamakirjanikuks. Sõbra Goethe mõjul hakkas kirjutama näidendeid. 9. mail 1805 suri ta tuberkuloosi, jäädes Saksamaal üheks teatrites mängitavaimaks kirjanikuks. On kirjutanud ühiskonnakriitilised draamad “Röövlid” (1781),
Klassitsism (1770 1870) Lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus. Antiikkunsti eeskujude järgimine. 1)1770-1800 varaklassitsism 2)1800-1830 kõrgklassitsism Eri maades ebaühtlane. Kõige klassitsistlikumad Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa. Leviku põhjus valgustusaeg, valgustusideede levik (Voltaire, Goethe, Schiller). Usuti mõistusepärastesse loodusseadustesse, väärtustati reeglipärasust ja korda. Välisosa (ma ei tea,mille välisosa, võib-olla,et üldiselt): lihtsus, rangus, reeglipärasus Sisearhitektuur: rangem ja tagasihoidlikum kujundus; dekoratsioonide muuutus motiivid kujundati sümmeetriliselt; ornamentika sõltus kreekast ja roomast. Levinud motiivid: hammaslõige, meander, rippuva rätiku motiivid, trofeekimbud (erinevaid sõjalisi objekte ristatud kirkad, mõõgad jne). -seinanissidesse paigutati skulptuurid -kortereid tapeediti -sakraalehitiste osatähtsus vähenes, tulevad tehashooned jne. Prantsusmaal- Madeleine'i kirik ...
I Kant- kasuta julgelt oma mõistust. Selle lõppu tähistab suur prantsuse revolutsioon, 1789 aastal Oli ideoloogiline, mitte kultuuriline nähtus Valgustusideede loomingus tuuakse esile prantsuse filosoofide loomingut (1751 entsüklopeedia prantsuse filosoofide mõtetest. Nt Montesquieu, Voltaire, Rousseau, Diderot) Vastuseis iganenud poliitilistele süsteemidele. Võitlesid demokraatlike ideede eest. Filosoof-kirjanikud- J. Locke; I. Newton, Herder, Goethe, Schiller. ,,Haritud ja targast valitsejast, kes juhib riiki mõistusest lähtudes ja rahva huvidest" Püüti nõuda mõttevabadust, kodanikutunnet ja vastutust ja ideaaliks loomulikku inimest. 18ndal sajandil pöörati ajakirjandusele suuremat tähelepanu, tekkis palju kirjanduslikke ringe, seltse ja olulist kohta hakkas mängima belletristika ja kesksele kohale sai romaan ja see muutus väga tähtsaks zanriks Valgustuskirjandus on filosoofilise kallakuga.
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi 1813-1901 Koostas:Egert Ertel Elulugu Sündis Itaalias Roncole külas 7-aastaselt töötas organisti abilisena 1832. Aastal üritas sisse astuda Milano konservatooriumi 1842.aastal esilinastus "Nabucco"- ülemaailmne tunnustus Tegeles heategevusega, avas haigla. looming Ooperiloomingus on bel canto stiil. Kasutab kirjandust Shakespear, Schiller, Hugo. Süzeed põhinevad psüholoogilistel ja sotsiaalsetel prbleemidel. 26 ooperit. Roll Itaalia ühendamises Tema romantiline ja kohati kurb muusika sobis hästi Itaalia poliitilise olukorra vastaste meeleoludega . vabadusvõitlejad loosungit "Elagu Verdi!" (" Viva VERDI!"), kus VERDI oli lühend sõnadest Vittorio Emanuele Re D'Italia (Itaalia kuningas Vittorio Emanuele). Verdi teadis oma nime sellist kasutamist ega olnud sellele vastu.
Romantism. Ooper Sai alguse Saksamaal. 19 sajand. Goethe, Schiller. Ooper on 400 aastane. Esimene ooper Firenzes 1597 (või 1594) Jacopo Peri ,,Daphne'' Oopereid kirjutasid: Monteverdi, Gluck, Händel, Purcell 18. saj ooper Opera seria - tõsine ooper Opera buffa - koomiline ooper Retsitatiiv - poolkõnes laul Aaria Da capo aaria - kolmeosaline laul, ABA vorm, viimane osa esimese osa kaunistatud versioon. 19. saj. Romantiline ooper Pariis oli ooperi pealinn. Põhjuseks raha
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen luuletaja, jutu ja näitekirjanik, eesti teatri rajaja, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju sündis 24. detsembril 1843 Vändras (J. V. Jannseni esimese lapsena) lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja on sooritanud Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami Lemmikautorid, Pärnu, esimene raamat Cooper, Calderon, Shakespeare, Lermontov, Nekrassov, Puskin, Gontsarov, Goethe, Schiller, Lessing koolipõlveaastad Pärnus tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemis perioodiks isa mõjul avaldas 1863 esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" töötas 10 aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. 1866. aastal Tartus ilmus esimene luulekogu "Vainulilled" ("Wainolilled") esimene katsetus draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa
Saksamaa ühendamine Muusikalised draamad, mis jagunevad Lõpetatud muusikalised numbrid, Mängisid klaverit stseenideks, loobus numbriooperist üksiknumbrid osaliselt asendatud stseenidaga Süzeeliseks aluseks Saksa ja Skandinaavia Süzee aluseks väärtkirjandus (Shakespeare, Meessoost eeposed, legendid ja müüdid Schiller, Hugo) Peategelased olid traagilise saatusega õilsad Eredad karaktrid Elasid ühel ajastul kangelased Kasutas juhtmotiive (kindlaid sündmusi, Muusika annab ilmekalt edasi karaktereid, Lõid kaasa poliitikas esemeid ja tegevustikke iseloomustavad tundeid, romantilisi kontraste viisilõigud) nn lõputud meloodiad, mis kujunesid Kulminisatsioonis on suured ansambli- ja kooristseenid lühikesest tuumast ja selle arendusest
Rahvuslik liikumine (Rahvuslik ärkamine) Etapp Saksamaa Eesti Elitaarne-Kirjanikud, kunstnikud jt. Fichte Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann Tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine. Haritlaste liikumine-tudengid, Goethe, Herder, Schiller, Jena Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, haritlased, kooliõpetajad. ülikool. 1818 ülesaksamaaline palvekirjad, EÜS üliõpilasliit. Seltsiliikumine- põhisuunitlus Meestelauluseltsid, 1845 esimene Laulu- ja mänguseltsid, esimene kultuuriline, haaras masse nii saksa laulupidu. Haydn ,,Saksamaa, laulupidu, põllumeeste seltsid , elukutse kui tegevusalade järgi
Giuseppe Verdi (10 October 1813 27 January 1901) Eluloost Sündis Itaalias Roncole külas 7-aastaselt töötas kiriku organisti abilisena 1832.aastal üritas sisse astuda Milano konservatooriumi - ei saanud sisse Võttis eratunde, töötas muusikajuhina Osales Itaalia ühendamise võitluses Looming Süzeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel. 26 ooperit Reekviem Ooperiloomingus on bel canto stiil Ainestik Ainestiku saab kirjandusest. Autoritelt nagu Shakespeare, Schiller ja Hugo Meloodia Tema teostele on omane tihe seos rahvamuusikaga, nõtke ja väljendusrikas meloodia, retsitatiivide erakordne peenekoelisus ning julge meloodia. Mida uut tõi? Verdi avardas ooperit, rikastas selle orkestripartiid ning taotles muusika ja draama sünteesi. Verdi tõi uuendusena ooperisse lavalise kvarteti igalühel oma tunded ja oma tekst. Tähtsamad Teosed Ooperid ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Traviata", ,,Maskiball", ,,Don Carlos" ja ,,Aida" Reekviem Richard Wagner (22
Die Christuskirche von Mainz ist eine evangelische Kirche Wurde von 1896 bis zum 2. Juli 1903, dem Tag ihrer Weihung, erbaut. Traditionell finden auch die Universitätsgottesdienste der Johannes Gutenberg- Universität Mainz zu Semesteranfang statt. Mainz Schillerplatz Der Schillerplatz ist einer der zentralen Plätze in der Mainzer Innenstadt. Der Name Schillerdenkmal wurde anlässlich des 100. Geburtstags von Friedrich Schiller im Jahr 1859 in Auftrag gegeben. Kultur Im Bundesland Rheinland-Pfalz gibt es fünf größere Theater. FILMZ Das Festival des deutschen Films wird allsommerlich auf der Ludwigshafener Parkinsel in zwei Kinozelten veranstaltet Die Landesmuseen von Rheinland-Pfalz befinden sich in Mainz, Trier und Koblenz. Kultur Kultursommer Rheinland-Pfalz Mit dem Rheinland-Pfalz-Tag wird seit 1984 ein jährliches Landesfest veranstaltet.
Rahvuslik liikumine ja rahvusriikide teke 1. Rahvusliku liikumise etapid - võitlus majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste muutuste eest rahvuse kujunemisel Etapp Saksamaa Elitaarne - kirjanikud, Fichte, Goethe, Herder, kunstnikut jt tippharitlased Schiller, (rahvusliku eliidi kujunemine) Haritlaste liikumine Jena ülikool, tudengid, kooliõpetajad ülesaksamaaline üliõpilasliit (must-puna- kuldne) 1818 Seltsiliikumine peamiselt Meestelaulu seltsid, 1845 I kultuuriline, mis haaras saksa laulupidu, Haydn masse nii elukutse kui ,,Saksamaa, Saksamaa üle tegevusalade järgi rahvuslik kõige"
Herder andis välja maailma rahvaste laulude sarja, mis sisaldas ka eesti regivärsi näiteid. "Tormi ja tungi" rühmituse liikmeid (nt Lenz, loomingu algul Goethe, hiljem liitunud Schiller), ühendas mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu. Oma loomingus nõudsid nad vabadust, võrdsust ja õiglust kõigile inimestele, neilt tuli nn tugeva geeniuse idee. "Torm ja tung" valmistas ette saksa romantismi. FRIEDRICH SCHILLER (17591805) on Goethe kõrval 18. sajandi saksa kirjanduse suurima kirjanik, oli Goethe sõber. Ta alustas "tormi ja tungi" meeleoludega: esikdraama "Röövlid" (1781) peategelane liitub röövlitega ja kuulutab sõja türanniale, draama "Salakavalus ja armastus" (1784) räägib armastusest seisuslikult ebavõrdsete noorte vahel, kes lõpuks hukkuvad. Hiljem kirjutas Schiller terve hunniku ajaloolisi näidendeid: nt tragöödiad "Don Carlos" (1787), "Maria
advokaadina.Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks.Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni.Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse.Aastatel 17861788 reisis Itaalias.Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimarist sai tähtis saksa kultuurielu keskus, sest Schiller tõmbas linna mitmeid saksa luuletajaid ja filosoofe.Aastal 1806 abiellus Christiane Vulpiusega, kellega ta elas koos juba aastast 1788 ning kellega tal oli poeg. Kooselust sündis veel neli last, kes ei jäänud aga elama. Christiane suri 1816. aastal, poeg 1830. aastal.Goethe elu viimaseid aastaid kirjeldab tema sekretär Johann Peter Eckermann oma raamatus "Vestlused Goethega" (18361846). Johann Wolfgang von Goethe alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste ja näidendite
Daniel Defoe (1660-1731) Romaan ,,Robinson Crusoe" jt seiklusromaanid. Defoe pani aluse inglise realistlikule proosale. Jonathan Swift (1667-1745) Kuulus inglise satiirik, kes piitsutas ühiskondlikke pahesid. Romaan ,,Gulliveri reisid". Henry Fielding (1707-1754) romaan "Tom Jones" Samuel Richardson (1689-1761) kiriromaanid "Pamela" , "Clarissa". Saksa valgustuskirjandus Gotthold Ephraim Lessing (1729-1781) rajas saksa uueaegse draama "Naatan Tark", "Emilia Gallotti" Friedrich Schiller (1759-1805) ajalooline tragöödia "Don Carlos". Ballaadid. Triloogia "Wallenstein", "Maria Stuart", "Orleansi neitsi". Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) 20 köidet proosat, 12 köidet draamateoseid, arvukat kirju, esseesid ja artikleid, umbes 1600 luuletust. Kiriromaan "Noore Wertheri kannatused", romaan "Wilhelm Meisteri õpiaastad", "Wilhelm Meisteri rännuaastad". Luule, ballaadid. Tragöödia "Faust" (elutöö).
kuulsaim on ,,Forellikvintett", milles on ta kasutanud oma soololaulu ,,Forell" teemat. Schubertil on 9 sümfoonat kuulsamaid nr 8 h-moll ,,Lõpetamata" (siiski lõpetatud, Schubert plaaniski selle 2-osalisena) ja nr 9 C-duur ,,Suur". Eluajal kumbagi ette ei kantud, käsikirjad leiti alles pärast surma. Laululooming Schuberti soololaulud on tema loomingu kaalukaimad osad. Kokku on tal üle 600. laulu umbes 90. luuletaja tekstidele sealhulgas Goethe, Schiller, Shakespeare. Schubert kasutas lauludeloomisel 3 laulutüüpi (neid kasutasid ka teised heliloojad) 1. Lihtne salmilaul Salmid ja viisid korduvad kogu aeg. See tüüp sarnaneb Austria rahvalaulule. 2. Varieeritud salmilaul Salmid on alles aga muusika muutub vastavalt teksti meeleolule. 3. Läbikomponeeritud laul Salme pole, muusika muutub ja areneb pidevalt. Muusika on otseselt seotud tekstiga.
Under koos oma abikaasa luuletaja Artur Adsoniga elu pikad viimased kümnendid Stockholmis, avaldades kaks luulekogu "Sädemed tuhas" (1954) ja "Ääremail" (1963), millest viimane sisaldas ka tõlkeid. Under hakkas tõlkima alates 1919. aastast, 1920. aasate kontekstis on oluline saksa ekspressionistlike luuletajate kogumik "Valik saksa uuemat lüürikat" (1920); tõlketegevus saksa, vene, prantsuse, soome ja rootsi keele vahendusel jätkus kuni hilise eani (nt Fr. Schiller, J. Baudelaire, M. Maeterlinck, M. Lermontov, A. Ahmatova jpt). Underi enda luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Underi loomingut on interpreteerinud eesti kirjanduse parimad tundjad üle maailma, tema looming on inspireerinud nii kunstnikke kui muusikuid. Luulekogud 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922
ROMANTISM - 19. sajandi Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund Romantismi esteetikast ● Sai alguse Saksamaalt, laienes 1930. aastatel üle kogu Euroopa ● Kujunes välja klassitsismi rüpes ● Esiplaanil tundeelu, unistuste- ja fantaasiamaailm ● Teemaks üksikisiku läbielamised, loodusega seotud kujundid, müstika ● Õudused, surm ja teispoolsus Kirjandus ● Mõiste seondub rüütliromaaniga ● Tähistati fantastikal põhinevat kujutluslaadi, kunstilise väljenduse tundelisust ● Saksamaa romantiliste kirjanike (Johann Wolfgang Goethe, Friedrich Schiller) ideeks oli lihtne ja looduslähedane elutunnetus ja rahvuslik ühtsus ● Goethe romaan „Noore Wertheri kannatused“ tõi kirjandusse õnnetu armastuse temaatika ● Romantilises luules (Geoge Byron, Heinrich Heine) avaldus armastuse ja maailmavalu teema ● Kasvas huvi rahvapärimuste v...
Tema matusteks kutsuti kokku väga paljud orkestrid ja koorid üle Itaalia. Kohale tulid erinevad riigijuhid ja paljud teised mõjukad inimesed. Tema matused on siiani suurima rahvaarvuga üritus, mida on Itaalias peetud. Verdi teoseid iseloomustavad: - meloodiarikkus - jõuline rütmika - meeldejäävad motiivid - laulja hääle vokaali valitsemine orkestri üle Verdi kasutas oma teoste loomisel palju väärtkirjandust selliste kirjanikelt nagu Shakespeaere, Hugo, Schiller. Tuntuimad ooperid: "Oberto", "Un giorno di regno" (Kuningas üheks tunniks), "Ernani", "Attila", "Macbeth", "Luisa Miller", "Rigoletto", "Rigoletto "Trubaduur", "Traviata", "Traviata" "Maskiball", "Don Carlos", "Aida", "Othello" Lisaks on kirjutanud Verdi reekviemi oma sõbra kirjaniku Manzioni auks. Veel vaimulikke teoseid: "Stabat Mater" ja "Te Deum".
Ülesanne „10 kuulsat sakslast” Kaimar Pihlapuu 1.Martin Luther Johann Gutenberg(c.1400-1468) • Enne teda paljundati raamatuid neid käsitsi ümber kirjutades. 2.Albrecht Dürer(1471-1528) • Oli akvarellvärvide kasutuselevõtja • Ta sai kaasa elada mõlemale hiigelpöördele Euroopa ajaloos – Ameerika avastamisele (1492) ja reformatsioonile (1517). 3.Johann Sebastian Bach(1685-1750) • Oma eluajal oli ta tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles ca 60-70 aastat peale surma. Praegu peetakse teda üheks suurimaks heliloojaks terves muusikaajaloos. 4.Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) • Rikkast perekonnast. Lapsi õpetas isa ja läbi aegade kokku kaheksa koduõpetajat. Noormees õppis ladina, kreeka, heebrea, inglise, prantsuse, itaa...
rahalist toetust. 16-liikmelist truppi asub juhtima Aleksander Teetsov. Pannakse alus ka orkestrile, Mary Kalbek hakkab lavastama operette. 1922 - 23. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. olulisemad lavastused 1922. G. Büchner "Woyzeck", lavastaja A. Teetsov 1922. T. Pakkala "Parvepoisid", lavastaja A. Teetsov 1923. Näitejuhiks Karl Jungholz. 1923 - 1924. Näitejuhiks Albert Liik. Suureneb opereti osakaal. olulisemad lavastused 1923. F. Schiller "Wilhelm Tell", lavastaja K. Jungholz 1923. J. Strauss "Nahkhiir" (operett), lavastaja M. Kalbek 1924. A. Kitzberg "Neetud talu", lavastaja A. Liik 1924. W. Shakespeare "Suveöö unenägu", lavastaja A. Liik 1924 - 25. Näitejuhiks Woldemar Mettus. Teatrikomisjoni palgatud uus näitejuht Woldemar Mettus panustab eksootilistele tükkidele. Samas suureneb ka opereti osakaal. Teatrikomisjon lõpetab töö poolemiljonilise kahjumiga. 1925 - 26. Näitejuhiks Aleksander Teetsov.
"Endla" Selts annab 2 korda nädalas ruume kasutada ja ühekordset rahalist toetust. 16-liikmelist truppi asub juhtima Aleksander Teetsov. Pannakse alus ka orkestrile, Mary Kalbek hakkab lavastama operette. olulisemad lavastused 1922. G. Büchner "Woyzeck", lavastaja A. Teetsov 1922. T. Pakkala "Parvepoisid", lavastaja A. Teetsov 1923. Näitejuhiks Karl Jungholz. 1923 - 1924. Näitejuhiks Albert Liik. Suureneb opereti osakaal. olulisemad lavastused 1923. F. Schiller "Wilhelm Tell", lavastaja K. Jungholz 1923. J. Strauss "Nahkhiir" (operett), lavastaja M. Kalbek 1924. A. Kitzberg "Neetud talu", lavastaja A. Liik 1924. W. Shakespeare "Suveöö unenägu", lavastaja A. Liik 1924 - 25. Näitejuhiks Woldemar Mettus. Teatrikomisjoni palgatud uus näitejuht Woldemar Mettus panustab 10 eksootilistele tükkidele. Samas suureneb ka opereti osakaal. Teatrikomisjon lõpetab töö poolemiljonilise kahjumiga
samas ka laialdast kriitikat. Teda huvitasid filosoofia, ajalugu ja kirjandus. Tema esimene teos on ,,Röövlid", mis on väga ühiskonnakriitiline, nagu ka kõik järgmised draamad. Samuti on kirjutanud ta ka näidendid ,,Fiesco vandenõu Genuas" ja ,,Salakavalus ja armastus, kõige tuntum näidend on ,,Wilhelm Tell." Oma uurimustes ,,Teater kui moraaliasutus", ,,Traagilisest kunstist", ,,Kirjad inimese esteetilisest kasvatusest", ,,Naiivsetest ja sentimentaalsest luules" väljendab Schiller usku, et ilu kaudu on võimalik ühiskonda parandada, maailma paremaks muuta. Tema näidendite ja ballaadide alusel on loodud mitukümmend ooperit. 9 KOKKUVÕTE Valgustusaeg muutis väga palju Euroopat. Inimesed julgesid rohkem avaldada oma arvamust asjade kohta, mis tundusid neile valed. Kirjandusmaailm muutus palju mitmekesisemaks: arenesid erinevad zanrid, kirjutati palju uusi teoseid ja
Teater on mitmethenduslik sna. Teater (kreeka keelest theatron "vaatemngupaik") on sna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse nidendeid, oopereid, operette ja ballette. Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tnav (tanavateater). Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). Teater on teesklus, tembutus; vaatamisvrne sndmus. Niteks: Teeskles - ra mngi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus snnib nitekirjaniku, nitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koosts. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rtsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatlised. Nitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, niteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mnge, millega paluti jumalailt head saaki. Mngunn pidi tooma nne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest nitekunst. Eri rahvail on...
Klassitsism ajastu kunstis, muusikas, kirjanduses (18.sajand) Klassikaline muusika, mis on oma aja ära elanud ja on ka populaarne tänapäeval Uued muusikazanrid: · Sonaat kolmeosaline, ülesehituselt kiire-aeglane-kiire, esitaja soolopill · Instrumentaalmuusika kolmeosaline, kiire-aeglane-kiire, esitab soolopill+sümfooniaorkester · Sümfoonia 4osaline, ülesehitus kiire-aeglane-menuett-kiire, esitab sümfooniaorkester · Keelpillikvartett 2 viiulit, vioola, tsello · Avamäng instrumentaalne sissejuhatus Sümfooniaorkestri pillid: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid Klassitsismi üldiseloomustus: Erilise tähtsuse omandas sonaat, püüti luua selge ülesehitusega teoseid, kuulajateks ja tarbijateks sai aadel ja laiem kuulajaskond, tekkisid muusikaühingud, arenes nooditrükindus, ajakirjandus ja hakati välja andma muusikaõpikuid. Muusiku...
Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost. Kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit tervikuna võib võrrelda omapärase lüürilise "soolo-ooperiga" Tuntuimad soololaulud on "Metshaldjas" (1815), "Forell", "Muusikale", "Ave Maria". Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu teiste "väärikamate" zanridega, muutis selle kontsertteoseks. Ta kirjutas saksakeelsetele luuletekstidele (Goethe, Schiller, Heine). Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepäras t on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik Goethe sõnadele loodud(Faustit) "Gretchen voki juures" (laul)"Teisik" samuti laul NB!Tema lauludel on väga viimistletud saatepartiid, enamasti klaverisaatel. ,,Lõpetamata sümf."- Sümfooniatest tuntuim imekaunis ,,Lõpetamata sümfoonia" Koosneb 2-st osast , Säilinud on ka helilooja visandid ja märkmed kolmanda osa jaoks.
aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Marie Under suri Varbergi haiglas Stockholmis ja maeti sealsele Metsakalmistule. Tema matustel mängiti Ludwig van Beethoveni 9. sümfoonia lõpukoori, mille sõnad, "Oodi Rõõmule", oli kirjutanud tema üks lemmikkirjanikke, Friedrich Schiller. Loomingud: Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Marie Underi kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" 1929. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Luulekogud: 1917 SONETID. Luuletusi 19121917
Maarja Mägi 10B ,,Wilhelm Tell" Friedrich Schiller · Nimeta vähemalt 3 juhtumit, kui sveitsi maamehed olid foogti käsilaste nõudmistele vastu astunud ja millised olid vastuhaku tagajärjed? Esimesena toon näiteks juhtumi, kus Tell külastas oma isa, aga ta ei kummardanud kübarat, mis oli kohustuslik kõikidele sveitslastele. Karistuseks, et ta seda ei teinud, pidi Wilhelm oma laskma maha õuna, mis seisis tema poja pea peal. Wilhelm Telli plaan oli aga maha lasta foogt kui ta peaks oma poega tabama
KLASSITSISM 18 saj II pool Sai alguse Prantsusmaal Eeskujuks antiikkultuur (tarkusearmastus) humanism Kunst pidi olema õpetlik, inimesed pidid olema võrdsed ja kõigil pidi olema võimalus õppida Ratsionaalsus, lihtsus Valgustusaeg Mäss senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Müstiline religioon muutus ratsionaalseks moraaliõpetuseks Demokraatia, inimõigused, teadus Voltaire, Rousseau, Goethe, Schiller Hakati korraldama avalikke kontserte. Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusika kriitika, muusikaõpikud. Muusik hakkas suhtlema laia anonüümse publikuga, st ta ei tundnud publiku maitset Meloodia ja harmoonia olid lihtsamad ja selgepiirilisemad, esiplaanile tõusis muusika vorm Basso continuo- nt tsello ja klavessiin Sonaadivorm ehk sonaat-allegro vorm *EKSPOSITSIOON * Tutvustab teose ,,tegelasi"- teemasid * Jaguneb kaheks: peapartii ja kõrvalpartii
Muusika KT kordamine 1. Mõisted: Klassitsism Ajastu muusikas, kunstis ja kirjanduses 18. sajandil. Klassikaline Muusika, mis on oma aja üle elanud, kuid on populaarne ka tänapäeval. 2. Uued zanrid: Sonaat 3 osaline, ülesehitus kiire-aeglane-kiire, esitajaks soolopill. Keelpillikvartett Instrumentaalansambli kooseis. Koosneb neljast keelpilist: Esimene viiul, teine viiul, vioola, tsello. Sümfoonia 4 osaline, ülesehituselt kiire-aeglane-menuett-kiire. Esitab sümfooniaorkester. Avamäng Instrumentaalne, tervikliku vormiga sissejuhatus. Tavaliselt sonaat-allegro vormis, esitatakse ilma kordustetta. Instrumentaalkontsert 3 osaline, esitab soolopill + sümfooniaorkester. Nimetus tuleb soolopilli järgi (nt. klaver + sümf. orkester = klaverikontsert) 3. Sümfooniaorkestri pillirühmad: Keelpillid, puupuhkpill...
Vetemaa ,,Jälle häda mõistuse pärast" (1976) - Peeter Pärn August Kitzberg ,,Kauka jumal" (1977) - Paralepp Anton Hansen Tammsaare, Osvald Tooming ,,Tõde ja õigus" (1978) - Jutustaja Juhan Peegel, Kaarel Ird ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" (1979) - Heinz Kroetz ,,Ülem-Austria" (1980) - Astrov Anton Tsehhov ,,Onu Vanja" (1980) - Kreutzwald Vaino Vahingu, Madis Kõiv ,,Faehlmann" (1982) - Karl Moor Friedrich Schiller ,,Röövlid" (1983) - Andres Anton Hansen Tammsaare, Ago-Endrik Kerge ,,Aeg tulla aeg minna" (1986) - Adolf Joffe Saar, Kaarel Kilvet ,,Tartu rahu" (1990) - Molotov, Köögertal Anton Hansen Tammsaare, Mati Unt ,,Taevane ja maine armastus" (1995) - John Gabriel Henrik Ibsen ,,John Gabriel Borkman" (1996) - Inkvisiitor Anouilh, Mati Unt ,,Lõoke taeva all" (1997) - Harald Imeline Hugo Raudsep ,,Viimne eurooplane" (1997) - tsaar Aleksander Lev Tolstoi ,,Sõda ja
KLASSITSISM Aeg: ~1750 ~ 1850 valgustusaeg · Valgustajad Voltaire, Diderot, Montesquieu Mõistus- ülim kohtumõistja · Muusikas - J.Haydn, W.A.Mozart, L.van Beethoven · Kirjanduses - J. W. von Goethe , F. von Schiller · Pompeji ja Herculaneumi väljakaevamised antiigi vaimustus 1764 - "Antiikkunsti ajalugu" - J. J. Winckelmann Classicus(lad.k.) - esmaklassiline, parim, eeskujulik *Eeskujuks - antiik *Iseloomulik lihtsus, selgus, korrapärasus, loogilisus *Jagunemine: · Varaklassitsism (1760 - 1800) · Kõrgklassitsism (19.saj I veerand) Prantsusmaal: · 1760 - 1790 Louis XVI stiil · 1790 - 1800 direktooriumistiil · 1800 - u.1820 ampiirstiil (empire pr.k
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
