rääkides organisatsioonist. March'i ja Olsen'i käsitluse järgi ei ole institutsiooni puhul alati tegemist formaalse struktuuriga, vaid pigem mingi normide, reeglite, arusaamiste ja rutiinide kogumiga. Nende pakutud institutsiooni definitsiooni järgi on poliitilised institutsioonid vastastikuses seoses olevate reeglite ja rutiinide kogud, mis defineerivad tegevust arvestades rollide ja situatsioonide suhteid, ja institutsioonidel on protseduuride programmistik ja kasutatakse reegleid, et protseduuride vahel valida. Institutsioone saab defineerida ka nende kestvuse ja mõjutamise võimekuse järgi, ehk kuidas suudetakse individuaalide käitumist mõjutada mitmeid generatsioone, ja institutsioonidel on justkui sisemine legitiimsus, mis paneb institutsiooni liikmeid teatud viisil käituma, isegi kui nii käitudes ollakse oma huvide vastu. (March, Olsen 1989 viidatud Peters 2005)
valdkonnas. Pädevused on õpitavad, aga nad ei kujune välja mingi konkreetse aine õpingute tulemusena. Üks pädevuste olulisi omadusi on ülekantavus - pädevus pole rakendatav vaid ühes kindlas kontekstis. Nii loovad pädevused aluse elukestvaks õppeks. 2010 riiklikus õppekavas eristatakse üld- ja valdkonnapädevusi. Mitmetes riikides on välja toodud ka võtmepädevused Diskretsioon See tähedab, et tuleb kindlaks teha, kas ühenduse institutsioonidel on kaalutlusõigus, s.t kas nad on õigustatud või kohustatud mingis valdkonnas meetmeid vastu võtma. Diskretsioon Diskretsioon on see, kui seadusandja on haldusorgan ile tema tegevuseks jätnud teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. Haldus võib seaduses sätestatud faktilise koosseisu rakendamisel valida erinevate käitumisviiside vahel. Haldusel on õigus ise õiguslik tagajärg kindlaks määrata:
a)unitaarriik-Ühtneriik b)föderaalriik- Liitriik c)presidentaalne vabariik- on riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis d)parlamentaarne vabariik-on parlamentismi vorm,kus riigipeaks on president või riigipea puudub e)parlamentaarne monarhia-on parlamenrismi vorm, kus riigipeaks on monarh f)absoluutne monarhia-kuninga võimuei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu 11.Millised ühised tunnused on kõigil kodanikuühiskonna institutsioonidel? 12.Millised institutsioonid kuuluvad kodanikuühiskonna kompleksi? 13.Nimeta vähemalt 5 valitsuse ülesannet. Kes on EV peaminister? Andrus Antsip · Viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat · Suunab ja koordineerib valitsuste tegevust · Korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist. · Korraldab suhtlemist teiste riikidega · Koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule 14
kuidas suhtutakse lastesse üldiselt (kultuur). Näiteks on lapse jaoks tähtsaim see, kuidas tema eest hoolitsetakse, mitte see, kus seda tehakse, oluline on lapse ja tema hooldaja suhete kvaliteet. Kui suhe kui selline ei toimi, mõjutab see olulisel määral lapse psüühilist tasakaalu. (Tamminen 2006: 197) Soome on heaoluriik, kus olulisel kohal on seal elavate inimeste tervis ja hüvang. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb lasteasutustel jm institutsioonidel võimalikult vara märgata laste erivajadust, seejärel seda hinnata ja lõpuks ka sekkuda, tagamaks neile lastele ja ka nende vanematele täisväärtusliku elu. Kasutatud kirjandus Laste- ja noortepsühhiaatria 2006. Toim. Jüri Liivamägi. Tallinn: AS Medicina. Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur, 2010. Varajane märkamine ja sekkumine Edusammud ja arengusuunad 2005-2010, Odense, Taani: Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur. McWilliam, R.A., Rantala, A., Uotinen, S. 2009
Kui vaadati teste, võrreldi eestlasi ameeriklaste ja taanlastega, kõrgel kohal oli ekstravertsus ja emotsionaalne stabiilsus. Rahvusel on iseloom olemas küll, kuid see iseloom ei peegelda täpselt tegelikkust, ehk seda milline on antud rahva seas valdav seadumus tunda, mõelda või käituda. Rahvuslikud stereotüübid ei kirjelda reaalsete inimeste igapäevast käitumist, vaid pärinevad pigem rahva ajaloolisest mälust või valitsevast ettekujutusest, kuidas riiklikel institutsioonidel on tava käituda. Erinevate kultuuride kombed ja tavad Keel Keel on seotud kultuuriga. · Keel väljendab selles kultuuris elavate inimeste mõtlemisviisi ja maailmapilti. · Oma kultuuri hinnatakse üldjuhul kõrgelt. · Teiste kultuuridega kohtudes peaksime meeles pidama, et samasugused, etnotsentristlikud tunded on ka teistel rahvastel. (Etnostentrism arvustame võõrast kultuuri ja selle inimesi oma vaatekohast.) Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa
konsensuslik, säilib valitsustepoolne kontroll ning õigus otsustada koostöö vormi ja ulatuse üle (veto, kõrvalejäämine). 7 Rahvusülesus (supranationalism) riikidevaheline koostöö ja integratsioon, mis ei ole enam üksnes valitsuste poolt juhitud ning kontrollitud. Integratsiooni tulemusena võivad riigid olla sunnitud toimima vastuolus oma eelistuste ja huvidega. Otsusetegemine toimub enamushääletuse alusel, riikidel puudub veto-õigus; rahvusülestel institutsioonidel on tugev mõju otsuste ja poliitikate kujundamisele ning elluviimisele. Peamised valitsustevahelise koostöö jooned EL-is: · mitmetes kesksetes poliitikavaldkondades toimub otsustetegemine jätkuvalt rahvusriigi tasandil, liidu institutsioonide mõju on piiratud; · otsused, mis puudutavad EL-i üldist arengusuunda ja poliitilisi prioriteete, võetakse vastu riigipeade ja valitsusjuhtide poolt Euroopa Ülemkogus konsensuse alusel;
uuendamine on edu võti. (Wright 2002, 283) Avalikku sektorit kujundavaks majandusteguriks on lisaks eelnevale olnud ka majanduslangus, mille haardes on ka senimaani maailma erinevad osad. Organisatsioonisisestes küsimustes muudatuste tegemine toetub suuresti arusaamale, mis põhineb kahel valikuvariandil. Kas riik peaks jagama kontrolli, olles detsentraliseeritud või keskenduma tsentraalsele mudelile, milles on üksikutel institutsioonidel vähene otsustamisõigus. “Kriisi ajal oli tsentraliseeritud kontrolli kasutamine õigustatud kui vajalik meede, aga eeskuju võimukasutusest kandus kiiresti üle asutustele” (Peters et al. 2010, 17). Enamjaolt on maailm liikunud detsentraliseeritud mudeli poole. Kriisi keskel on avaliku sektori tööd raske ning ka ebaefektiivne ümberstruktureerida. Tagajärjed võivad olla muutlikud ning pigem segadust tekitavad. Sellest tulenevalt on nüüd
juhul vaid õppimise kirjelduse. Meid aga rahuldab õppeseoste süsteem, mille tundmisele tänu avaneks võimalus täiustada Enne õppimise juurde asumist tõdeme, et Targemaks saamise teid on palju. Õppimise osa targemaks saamisel küünib 10-12%; enamasti on õppimise kaudu laekunud teadmiste- oskuste osa palju väiksem. JÄRELDUS: õppimise käsitlemisel ei maksa õppimist fetiseerida. Subjekti arengus on oma osa a) kõigil tegevustel, b) kõigil nendel institutsioonidel ühiskonnas, mis on kultuuriseostes. Targemaks saamise asendamatuks eelduseks on kogemus Kogemusega kaasneb (võib kaasneda) · ettenägemisvõime, · äratundmisvõime, · oma ja teiste rolli ning staatuse taipamise võime, · mõõdu- ja piiritunne igasugustes tegevustes, · rütmi-, suuna-, tempo- ja pinge tunnetamise võime, · koodidest aru saamine; hea ja halva, õige ja vale, sobiva ja sobimatu, kohase ja kohatu eristamise ja arvestamise võime jpm.
selle riigi ametiasutustele. Direktiiv on õigusakt, milles sätestatakse eesmärk, mille kõik ELi liikmesriigid peavad saavutama. Siiski võib iga riik otsustada selle üle, milliseid õigusakte kehtestada, et kõnealuseid eesmärke saavutada Otsused (üldised ja üksikotsused) Otsus on tervikuna siduv. Kui otsuses täpsustatakse selle adressaadid, on see siduv vaid nimetatud adressaatidele. Arvamused, soovitused ja ettepanekud Soovitused ja arvamused ei ole siduvad. Soovitus võimaldab institutsioonidel teha oma seisukohad teatavaks ja pakkuda välja erinevaid meetmeid, ilma et kehtestataks mingeid õiguslikke kohustusi nende suhtes, kellele need on adresseeritud. Arvamus on vahend, mis võimaldab institutsioonidel avaldada oma arvamust mittesiduval viisil. Institutsioonide vahelised lepingud Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon konsulteerivad üksteisega ning korraldavad oma koostööd ühisel kokkuleppel. Selleks võivad nad
Sissejuhatus: Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud? Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid. Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama? ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKA...
Euroopa Liidu ajalugu: Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit.1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimes...
Keskmise valija teoreem tuntuim mudel riigiteadustes Majandusteadustest riigiteadustesse üle kantud lähenemine, mille järgi inimesed lähtuvad oma poliitilistes valikutes ja käitumises isikliku kasu ja jõupingutuse ratsionaalses kalkuleerimisest; kasut. ka terminit avaliku valiku teooria, kuna poliitilised otsustused puudutavad reeglina avalikke asju. Institutsiooniteooria: Inimtegevuse tulemusena kujunenud struktuuridel institutsioonidel, suur roll käitumise kujundamisel Institutsioonidel (reeglid, normid) nii piiravad kui ka soodustavad funktsioonid Reeglid ei ole neutraalsed struktuurid, vaid mõjutavad nende raames tehtavaid otsuseid Soodustavad sünergia loomine, lihtsustavad, kujundavad väärtushinnanguid, mistõttu hõlbustab kommunikatsiooni Uusinstitutsionalism määratleb institutsioone laialt Tänase riigiteaduse peavool
materialistlik lähenemiviis vaatab meediat ja selle sisu kui poliitilis mjandulike ja materiaalset ühiskondlike tingimust kujutus. D.McQuali meediateooriate klassifikatsioon. Võib määratleda 4 teooriad; sotsiaalteaduslik, normatiivne, operatsionaalne ja tavateaduslik teooria. Meediateooria peamised teemad: võim ja ebavõrdsus. Kaks mudelit: domineeriva meedia mudel ja pluralistliku meedia mudel.1. domineeriv meedia mudel: kohaselt nähakse meediat alumas teistele omavahel seotud institutsioonidel. Aditoorium on sunnitud või määratud aktsepteerima pakutavat maailmavaadet, kriitilise reageerimise võimalused on väiksed. Tulemusena tugevdatakse ja legitimeeritakse valitsevad võimustruktuuri, muutusi hoitakse ära alernatiivsete häätlte väljafiltreerimise abil.2. pluralitlik mudel: ühtne ja domineeriv elit puudab, võimalikud on nii mutused kui demokratlik kontroll. Pluralistlik lähenemise on üldistatud versioon sellest, kuhu liberalism ja vabamajandus viia võivad. Sotsiaalse
või perevägivalla all kannatavate naiste varjupaik- on võimeline andma tulemusi, mis ulatuvad institutsiooni enda piiridest välja. (Drucker, F. P. 2003, lk. 50) Kokkuvõttena kaasaegse ühiskonna, majanduse ja riigi keskmeks ei ole tehnoloogia. Ei ole informatsioon. Ei ole tootlikus. Selleks on juhitud institutsioon kui ühiskonna organ, mis on orienteeritud tulemuste saavutamisele. Ning juhtimine on spetsiifiliseks tööriistaks, funktsiooniks ja instrumendiks, mis võimaldab institutsioonidel tulemusi saavutada. (Drucker, F. P. 2003, lk. 51 ) 10 3. JUHTIMINE 21. SAJANDIL Patrick Dixon (19) kujutas tulevikuühiskonna omadusi veereva täringu kuuel tahul. Need on kiirus, linnastumine, hõimluse rõhutamine, universaalsus, radikaalsus ja eetilisus. Vapustavaid muutusi ennustas Eestis tegevjuhtide konverensil esinenud Charles handy (1996).
aastal välja edikti, mille järgi tuli surmata kõik, kes avalikult tunnistasid või toetasid kristlust Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero kirjavahetusest on säilinud neli kogumikku Rooma ajaloo ja poliitika kohta Vergilius - oli rooma kirjanik, peateoseks on eepos "Aeneis". ÜL 5 Millised ülesanded olid Rooma Vabariigis järgmistel ametiisikutel või institutsioonidel: Magistraadid oli kõrge riigiametnik Vana-Rooma riigis. Senat valitsev riiginõukogu koosnes endistest ja tegevatest magistraadidest. Senaatroid olid ametis eluaegselt. Vabariigi lõpupoole ligi 600 liiget. Juhtis välispoliitikat, sõjandust, rahandus. Rahvakoosolek kutsuti kokku, et hääletada magistraadi ettepanekute üle, lihtkodanikud ettepanekuid teha ei võinud. Hääletamine toimus elamispiirkondade ja sõjaväe osade järgi, iga andis ühe hääle
kaheksa üle-euroopalist poliitilist fraktsiooni. Suurim neist on keskparempoolne Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid), järgnevad sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja rohelised. Parlamendiliikmete vaated Euroopa integratsiooni küsimuses on väga erinevad, föderalismi tulihingelistest pooldamisest avatud euroskeptitsismini. Enamik parlamendi istungitest toimub Strasbourgis, osa Brüsselis. Parlamendil on nagu kõigil teistelgi ELi institutsioonidel 23 ametlikku töökeelt. Parlamendiliikmed valivad Euroopa Ombudsmani, kes tegeleb kodanike kaebustega ELi institutsioonide haldusomavoli kohta (ombudsman.europa.eu). Euroopa Liidu Nõukogu - liikmesriikide hääl Javier Solana annab Euroopa Liidu diplomaatiale näo, ta on ühise välis-ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Liidu Nõukogu (mida on nimetatud ka ministrite nõukoguks) on liidu peamine otsusetegija. Õigusaktide vastuvõtmisel jagab ta vastutust parlamendiga.
29 Kui poliitspektri äärmused maailmasõdade vahel radikaliseerusid, siis antiinternatsionaalne parem tiib (globaliseerumisvastased konservatiivid) a suundusid fasismi b suundusid kommunismi c olid halvatud 30 Kaasaegset globaliseerumist (kaupade ja raha liikumist maailmas) on suunanud enim a ÜRO b erinevate majandusühenduste koostöö c tehnoloogia ja liberaalne majanduspoliitika 31 Kaasaegne vabakaubandus põhineb praegu tunduvalt püsivamatel institutsioonidel kui varem, tänu a WTO-le b ÜRO-le c rahvusvahelistele kommertspankadele 32 (Majandus)blokkidesisene integratsioon on a sama kiire kui blokkidevaheliste suhete areng b aeglasem kui blokkidevaheliste suhete areng c kiirem kui blokkidevaheliste suhete areng 33 Vabakaubandustsoon muutub tolliliiduks, kui a kõik kaubandusbarjäärid liikmete vahel on kõrvaldatud b tegu on ühtse kaubanduspoliitikaga mitteliikmesriikide suhtes
(globaliseerumisvastased konservatiivid) a suundusid fašismi b suundusid kommunismi c olid halvatud 30 Kaasaegset globaliseerumist (kaupade ja raha liikumist maailmas) on suunanud enim a ÜRO b erinevate majandusühenduste koostöö c tehnoloogia ja liberaalne majanduspoliitika 31 Kaasaegne vabakaubandus põhineb praegu tunduvalt püsivamatel institutsioonidel kui varem, tänu a WTO-le b ÜRO-le c rahvusvahelistele kommertspankadele 32 (Majandus)blokkidesisene integratsioon on a sama kiire kui blokkidevaheliste suhete areng b aeglasem kui blokkidevaheliste suhete areng c kiirem kui blokkidevaheliste suhete areng 33 Vabakaubandustsoon muutub tolliliiduks, kui a kõik kaubandusbarjäärid liikmete vahel on kõrvaldatud b tegu on ühtse kaubanduspoliitikaga mitteliikmesriikide suhtes
toimimisele, siis on see nii selguse kui ka õigusliku kindluse huvides, et põhiülesanded ei oleks neile määratud ad hoc, vaid neid peaks sisaldama seadusandlus. Kohalikel võimuorganitel on täielik vabadus seadusega lubatud piires rakendada oma initsiatiivi igas valdkonnas, mis ei jää väljapoole nende pädevust ega ole määratud täitmiseks mõnele teisele võimuorganile. Lisaks ülesannetele, mis on antud konkreetsele võimutasandile seadusandlusega, võivad avalikel institutsioonidel tekkida muud vajadused ja võimalused tegutsemiseks. Kui nendel tegevusaladel on kohalik mõju ja neid ei ole välja arvatud üldisest pädevusest suuremas osas liikmesriikides, siis on see väga oluline kohaliku omavalitsuse kui iseseisvalt oma elanike üldise heaolu edendamiseks tegutseva poliitilise institutsiooni kontseptsiooni seisukohast, et neil on õigus näidata initsiatiivi vastavates küsimustes. Üldised
Seletab maailma läbi koostöö. Rahvusriigid peaksid keskenduma KOOLIASJAD onenote Page 3 Seletab maailma läbi koostöö. Rahvusriigid peaksid keskenduma eelkõige absoluutsele kasule kui suhtelisele kasule. Seega inimene on loomult pigem hea. Esindaja D. Matrany 2) Institutsionaalne liberalism Modernne teooria, mis väidab, et rahvusvahelistel institutsioonidel, nagu NATO, EL, ÜRO, on võim suurendada ja juhtida riikide vahelist koostööd. 3. Marksism Konfliktile toetuv teooria. Viib konflikti klassivõitluse tasandile. Ebaõige tootmisvahendite jagunemine. Tänapäevasel kujul on see võrdlemisi kirev. Sõltuvuse teooria Väidab, et arenenud riigid, tuginedes oma võimule, tungivad arenguriikidesse läbi misjonäride, poliitiliste nõustajate, ekspertide ja
EL ALUSTAJARIIGID- 1951.a. Pariisis kirjutasid Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia alla Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingule. Leping jõustus 1952, sõlmiti 50 aastaks- lõppes 2002, tegemist oli rahulepinguga. EL INTEGRATSIOONI PÕHJUSED/ EL KUJUNEMISE LUGU- 20 saj sündmused ning nende tagajärjed: 1 ja 2 maailmasõda, külm sõda ja Euroopa jägunemine kaheks.; liitlased eri leerides; raudne eesriie (idas kommunistlik ideoloogia, läänes demokraatlik kapitalism); USA huvi, et kommunism ei leviks Lääne- Euroopasse; NSVLi soov säilitada oma poliitiline süsteem; Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseis. 9 mai 1950 tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teavitas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise plaani, mille eesmärk oli sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühisele riikideülesele kontrollile, mis muudaks sõjapidamise nende riikide vahel praktiliselt võimatuks. MILLISED LEPINGU...
kohtuotsuse või -määruse vormis. Kui Euroopa Kohtu tõlketeenistus on tõlkinud eelotsusetaotluse kõikidesse liidu keeltesse, teavitab kohtusekretär lisaks kõikidele kohtuasja menetluspooltele ka kõiki liikmesriike ja institutsioone. Kohtusekretär avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise menetluses osalevate poolte ning esitatud eelotsuse küsimuse põhisisu kohta. Pooltel, liikmesriikidel ja liidu institutsioonidel on kaks kuud aega Euroopa Kohtule oma kirjalike märkuste esitamiseks. Hagimenetluses 11 Hagi esitatakse Euroopa Kohtule kohtusekretärile adresseeritud kirjaliku avaldusega. Kohtusekretär avaldab teatise hagi kohta Euroopa Liidu Teatajas, täpsustades hagi alused ja hageja nõuded. Samal ajal edastatakse hagi vastaspoolele, kellel on aega üks kuu kostja vastuse esitamiseks. Hagejal on õigus esitada repliik ning kostjal oma
riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse liige loovutab osa iseseisvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Kõige autoriteetsem EL-i institutsioon – seadusandlik Ministrite Nõukogu – tegutseb nagu rahvusvaheline organisatsioon. Teine mõjukas struktuur – täidesaatev Euroopa Komisjon – kujutab endast riigiülest üksust. Riigiülene koostöö on enamkontsentreeritud majanduskoostööle, Riigiõleste küsimuste lahendamisel on Euroopa Liidu institutsioonidel seaduste loomisel ja elluviimisel kandev roll. Valitsustevaheline koostöö leiab aset peamiselt ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas ning koostöös justiits- ja siseasjades. See tähendab, et nendes poliitikavaldkondades langetatakse otsused riikide valitsuste vaheliste läbirääkimiste tulemusel ning Euroopa Liidu institutsioonidel on väheolulised. Euroopa Liit omab kõiki riigile omaseid valitsemisinstitutsioone– esinduskogu (parlamenti),
5. Komitee peab ÜRO peaassambleele majandus- ja sotsiaalnõukogu kaudu esitama aruanded oma tegevuse kohta iga kahe aasta tagant. 6. Osalisriigid teevad oma aruanded oma riigi üldsusele laialdaselt kättesaadavaks. Artikkel 45 Konventiooni sätete eduka täitmise tagamiseks ning rahvusvahelise koostöö soodustamiseks konventsiooniga hõlmatud valdkondades: a) on eriasutustel, ÜRO Lastefondil ja teistel ÜRO institutsioonidel õigus olla esindatud käesoleva konventsiooni sätete täitmise arutamisel oma mandaadi ulatuses. Komitee võib vajadusel kutsuda eriasutusi, ÜRO Lastefondi ja teisi kompetentseid institutsioone andma oma mandaadi piires asjatundlikku nõu konventsiooni sätete rakendamisel. Komitee võib kutsuda spetsiaalseid agentuure, ÜRO Lastefondi ja teisi ÜRO institutsioone esitama aruandeid konventsiooni sätete elluviimise kohta oma konkreetses tegevusvaldkonnas;
riigi inflatsioon ei tohi enam kui 2 protsendipunkti võrra ületada kolme madalaima inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist inflatsiooni; Vahetuskursi stabiilsus: riigi omavääring ei tohi kahe aasta jooksul kõikuda euro suhtes üle kehtestatud määra. Need kriteeriumid sätestati Maastrichti lepinguga. Pädevus: võimu- ja vastutusala. See leiab kasutamist poliitilistes aruteludes, milline võim ja vastutus peaks olema ELi institutsioonidel ning milline peaks jääma liikmesriikidele ning piirkondlikule ja kohalikule võimule. Peadirektoraat: põhilised Euroopa Liidu institutsioonid (komisjon, nõukogu ja parlament) on jaotatud erinevatesse osakondadesse, mida nimetatakse peadirektoraatideks ning mis tegelevad kitsamate ülesannete või poliitikavaldkondadega. Taotlejariik: riik, kes on esitanud taotluse ühineda Euroopa Liiduga. Kui taotlus ametlikult heaks kiidetakse, saab temast kandidaatriik.
Kordamisküsimused Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst Antikainen jt (2009): miks tegeldakse kasvatuse ja haridusega? Kuidas ja miks on kasvatus- ja haridusprotsessid ning - struktuurid kujunenud ühiskonna muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele. Inimesed omistavad tähendusi ja teevad valikuid hariduse ja õppimise põhjal selle ruumi piires, mida ühiskonna- ja haridusstruktuurid pakuvad. • Viimane toimub ajaloolise protsessi käigus, mille vältel nad neid struktuure omavahelises vastasmõjus kujundavad ja loovad. Antikainen, Rinne ja Koski haridu...
3 Kirjandus - traktaadid, liturgiad, palveraamatud, nekroloogiad ja memoriaalraamatud. Ilukirjandus. Kataloogid (loendid). Pealiskirjad. Kirjad esemetel. Keskaegseid allikaid säilinud arhiivides ja raamatukogudes, eriti olulised kiriku raamatukogud. Kloostri sekulasriseerimisega hävisid tihti raamatukogud. Kuningad teostavad võimu ringireisimise ajal, suur osa allikaid jõudnud keskaegsetesse raamatukogudesse. Institutsioonidel oma arhiiv, näiteks Saksa Ordu arhiiv Viinis. Keskaja allikaid massiliselt publitseeritud 17. - 19. sajandil. Et teha kättesaadavamaks, muuta ajaloo uurimine lihtsamaks "Monumenta Germania Historia" esimene köide 1826 (mgh.ee). Itaalia ajaloolane Ludovicio Muratori andis 18. sajandil välja 25 köidet Itaalia ajaloost. Prantsusmaa vaimulik Prantsusmaa ajaloost. 19. sajandil anti välja palju territoriaalseid materjalide kogumikke. Register allikate kogum. Allikate tähtsus nende kaasajas
Esimene sammas on üles ehitatud EÜ ja Euratomi asutamislepingutele tuginedes. Just see sammas annab ELile tema eripära teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kõrval. Vastavalt oma asutamislepingutele omavad EÜ ja Euratom juriidilise isiku staatust, millega kaasneb ka õigus- ja teovõime. Selline staatus on saavutatud liikmesriikide arvelt nendelt teatud otsustusfunktsioonide ülevõtmisega. Vastavalt asutamislepingu sätetele on EÜ institutsioonidel õigus võtta vastu otsuseid, mis on siduvad liikmesriikidele. Teine ja kolmas sammas on reguleeritud ELi lepinguga. Koostöö nendes valdkondades on säilitanud oma riikidevahelise tasandi, see tähendab, et liikmesriikide poolset pädevuse ülekandmist liidu institutsioonidele ei ole toimunud. Küll on aga nii mõnigi valdkond üle viidud esimesse sambasse ning selle kaudu on liikmesriigid andnud üle oma otsustusõiguse mõnes konkreetses küsimuses.
Euroopa Liidu kolm sammast. Esimene sammas on üles ehitatud EÜ ja Euratomi asutamislepingutele tuginedes. Just see sammas annab ELile tema eripära teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kõrval. Vastavalt oma asutamislepingutele omavad EÜ ja Euratom juriidilise isiku staatust, millega kaasneb ka õigus- ja teovõime. Selline staatus on saavutatud liikmesriikide arvelt nendelt teatud otsustusfunktsioonide ülevõtmisega. Vastavalt asutamislepingu sätetele on EÜ institutsioonidel õigus võtta vastu otsuseid, mis on siduvad liikmesriikidele. Euroopa Liidu kolm sammast. Esimene sammas on suunatud edasisele arengule ning veelgi tihedamale integratsioonile hõlmates järgnevaid põhimõtteid ja koostöövaldkondi: Majandus- ja rahaliidu loomine Tööturu- ja sotsiaalpoliitika Regionaalpoliitika väljaarendamine Keskkonnapoliitika Lisaks täiendavad koostöövaldkonnad: transport, elekterside, energiapoliitika, tarbijakaitse,
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise kontekstis, lähtu...
1. Millest tulenevad põhiliselt (majandus)poliitika alternatiivid? Poliitika tähendab alati valikute tegemist alternatiivsete tegutsemisvõimaluste hulgast. Alternatiivid tulenevad aga põhiliselt erinevatest (grupi)huvidest. (Majanduslik) huvi on inimeste käitumist motiveerivate teadvustatud (osalt ka teadvustamata) väärtushinnangute kompleks, mis kujundab vajadusi ja ajendab neid rahuldama. Majandusteaduses käsitletakse huvi kui inimese selgelt väljendatud taotlust rahuldada oma vajadusi. Elementaarsel kujul on inimeste huvid suhteliselt ühesugused, väljendudes vajaduses rahuldada nälga, külma, tagada oma isiklik julgeolek jne. Mida enam võimalusi tekib, seda individualiseeritumaks inimeste huvid muutuvad ja üksteisest erinevad, seda rohkem avaldub nende vahel ka vastuolusid. Inimeste huvid on väga erinevad. Ka nn ühiskondlike gruppide huvid on äärmiselt erinevad. Huvigruppe iseloomustab eelkõige soov maksumaksjatelt k...
Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole esitanud seadusandlikus aktis määratud tähtaja jooksul vastuväiteid. Rakendusaktide näol on tegemist erandiga põhimõttest, mille kohaselt Euroopa Liidu siduvate õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid võtavad liikmesriigid kasutusele vastavalt riiklikele eeskirjadele. Muud õigusaktid, näiteks kokkulepped, institutsioonidevahelised kokkulepped või organite sisekorraeeskirjad, mis võimaldavad ELi institutsioonidel esitada mittesiduvaid arvamusi ja teha avaldusi või reguleerida ELi või selle institutsioonide sisemist korraldust. Kolmas õiguseallikas on seotud Euroopa Liidu rolliga rahvusvahelisel tasandil. Euroopa Liit sõlmib ,,mitteliikmesriikidega" (nn kolmandate riikidega) ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega kokkuleppeid, nagu: 1) Assotsieerimislepingud; 2) Koostöölepingud ja 3) kaubanduskokkulepped.
ebapiisav väljaõppe või ebapiisavad testid. Samuti võivad liiga suured ootused ja liiga lühike valmistusaeg viia selleni, et tootjatel ei ole aega oma toodet piisavalt testida või ei jõuta kõiki vigu eemaldada. Kui tarkvaravigu ei avastata, võivad kasutamisel tekkivad vead olla laiaulatuslike mõjudega. Laialt levinud tüüptarkvara korral võivad turvaaugud väga ruttu viia olukorrani, kus üle maailma tekib erinevat liiki institutsioonidel raskeid turbeprobleeme. Näited: -Tarkvaraviga z/OS operatsioonisüsteemi turvatarkvaras RACF võib tähendada, et töötamist ei lõpeta mitte ainult RACF, vaid kogu süsteem muutub töövõimetuks ja tuleb uuesti käivitada. -Standardtarkvaras kasutatava turbefunktsionaalsuse tugevust (näiteks paroolid või krüpteerimisalgoritmid) hinnatakse kasutajate poolt tihti tugevamaks kui see tegelikult on. Tihtipeale ei suuda need turbefunktsioonid asjatundlikku ründajat püsivalt eemale hoida
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
ülesehitus ning vormistus. See nõue ei ole sugugi egotsentristlik – olukorras, kus tuleb hinnang anda suurele hulgale äriplaanidele, on selle lugejal oluliselt lihtsam erinevate tööde sisu võrrelda, kui ta ei pea end pidevalt ümber lülitama erinevate kirjastiilide lugemiseks ning otsima vajalikku infot erinevatest kohtadest. Rahastajad võivad valesti vormistatud ning puuduvate osadega äriplaanid süümeta tagasi lükata. Kuna erinevatel institutsioonidel on äriplaanile erinevad ootused ja nõudmised, siis tuleb need ka täitmiseks võtta – mitte kunagi ei ole kasu argumendist, et kuskil mujal on nõuded teistsugused. 1.2 Äriidee leidmine Äriidee otsinguil tuleb keskenduda valdkonnale, mida koostaja ise kõige paremini tunneb. Oma töövaldkonnast või õpitud erialast on alati kasu, sest tuntakse tegevuse eripära. Näiteks, juuksuriks õppinu ning agar salongikasutaja näevad asju erinevast vaatenurgast - üldjuhul kirjutab parema
kajastub politseistatistikas. Arstide poole pöördub uuringu andmetel vaid 7-8% ohvritest, sõltuvalt vägivalla juhtumi tõsidusest. Kriminaalsüüdistuseni või süüdimõistva otsuseni jõuab kohtus ka kõige raskematest juhtumitest vähem kui kümnendik. Vägivallatseja jääb valdavalt karistamata. Ja kuigi perevägivald on ohtlik ja 20 raskete tagajärgedega kuritegevus, on seda tõkestada või ennetada ametkondlikel institutsioonidel üsnagi keeruline, sest põhiosas toimub see koduseinte vahel varjatult ja sageli tunnistajateta. Kas naine soovib, et tema suhtes rakendataks vägivalda Vahel väidetakse, et vägivalla all kannatavad naine ise õhutab tagant vägivalda, mis teda tabab. Lähedased küsivad: "Mida sa tegid selle provotseerimiseks?" Vägivallatseja võib ka ise süüdistada oma ohvrit toimunus, väites "kui sa poleks nii käitunud, poleks ma sind löönud." Kuuldes neid
teenuste ja kapitali vaba liikumise põhimõttel. · Euratomi eesmärk: tuumaenergia rahumeelse kasutamise tagamine teostada ühiselt tuumauuringuid, vahetada ja arendada tehnoloogiat. · Kokkuvõttes: loodi kolm ühendust (kõik juriidilised isikud) oma eraldi nõukogude ja komisjonidega. · Assamblee ehk parlament ja kohus olid alates EMÜ ja Euratomi loomisest ühised. · 1967: otsustati kolme ühenduse institutsioonid liita. · Institutsioonidel oli õigus teha LR-dele siduvaid otsuseid. · Sellised otsused ehk õigusaktid, mis on asutamislepingu alusel kehtestatud, olid määrused, direktiivid ja otsused; LR-dele täitmiseks kohustuslikud; panid peale kohustusi ning andsid õigusi ka LR-de füüsilistele ja juriidilistele isikutele. · Euroopa Kohus tunnustas ka ühenduse õiguse ülimuslikkust. · 1986: kolme ühenduse liikmed kirjutasid alla ühtsele Euroopa aktile (jõustus 1.07.1986).
slaavlased. Kui rekongista hiliskeskajal taandus a polnud otseselt enam seotud tagasivallutama hakati üha enam importima orju must mere äärest. Ka juute orjastati , kuid vähe. Orjade funktsioon tuleb selgelt välja ka sellest, põhiline orjade rakendusala ei olnud põllutöö vaid majapidamised. ( Põhiliselt orjad naised, tüdrukud ja poisid). Kk kirjanduses orjust hukka ei mõisteta, mida näitab Ameerikasse orjade viimine. Debatte tekitas kristlastes orjade kasutamine. Samas kiriklitel institutsioonidel olid väga tihti endal orje. Nt Toursi Püha Martin oli 20 000 orja. Leges barbarorum ( 6-8 saj). Isandal on õigus oma orje tappa ja peksta. Samas on seal orjade karistamisest pikad paragrahvid. Fuley pakub seletuse et tuleb eristada orjanduslikke üh ja üh koos orjadega. Orj üh vana- kreeka/rooma, USA lõunaosa , Kariibid. Ülejäänud, kus me leiame orje on üh koos orjadega. Tegemist oli marksistiga.
vähemalt miljon liidu kodanikku, kes esindavad märkimisväärset arvu liikmesriike, kutsuda üles Euroopa Komisjoni esitama õigusakti ettepanekut küsimustes, mille kohta kodanike arvates on aluslepingute rakendamiseks vaja vastu võtta Euroopa Liidu õigusakt Lepingus sätestatakse, et Euroopa Liidu institutsioonid annavad kodanikele ja nende ühendustele võimaluse esitada avalikult oma arvamust liidu tegevuse kohta kõigis valdkondades. Liidu institutsioonidel on kohustus pidada ühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi, mis tähendab osalusdemokraatia arendamist. Seadusandlike aktide eelnõude arutamisel ja hääletamisel Euroopa liidu Nõukogus on istungid avalikud. Euroopa Komisjon säilitab ka tulevikus Euroopa Liidus keskse rolli. Ainult Euroopa Komisjonil on õigus algatada õigusakte. Kuid Lissaboni Leping kärbib Komisjoni koosseisu - kui 2009 aastal ametisse kinnitatud Euroopa Komisjoni kuulub igast liikmesriigist üks isik
vähemalt miljon liidu kodanikku, kes esindavad märkimisväärset arvu liikmesriike, kutsuda üles Euroopa Komisjoni esitama õigusakti ettepanekut küsimustes, mille kohta kodanike arvates on aluslepingute rakendamiseks vaja vastu võtta Euroopa Liidu õigusakt Lepingus sätestatakse, et Euroopa Liidu institutsioonid annavad kodanikele ja nende ühendustele võimaluse esitada avalikult oma arvamust liidu tegevuse kohta kõigis valdkondades. Liidu institutsioonidel on kohustus pidada ühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi, mis tähendab osalusdemokraatia arendamist. Seadusandlike aktide eelnõude arutamisel ja hääletamisel Euroopa liidu Nõukogus on istungid avalikud. Euroopa Komisjon säilitab ka tulevikus Euroopa Liidus keskse rolli. Ainult Euroopa Komisjonil on öigus algatada õigusakte. Kuid Lissaboni Leping kärbib Komisjoni koosseisu
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
õigusalast koostööd kriminaalasjades. Esimene sammas on üles ehitatud EÜ ja Euratomi asutamislepingutele tuginedes. Just see sammas annab ELile tema eripära teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kõrval. Vastavalt oma asutamislepingutele omavad EÜ ja Euratom juriidilise isiku staatust, millega kaasneb ka õigus- ja teovõime. Selline staatus on saavutatud liikmesriikide arvelt nendelt teatud otsustusfunktsioonide ülevõtmisega. Vastavalt asutamislepingu sätetele on EÜ institutsioonidel õigus võtta vastu otsuseid, mis on siduvad liikmesriikidele. Teine ja kolmas sammas on reguleeritud ELi lepinguga. Koostöö nendes valdkondades on säilitanud oma riikidevahelise tasandi, see tähendab, et liikmesriikide poolset pädevuse ülekandmist liidu institutsioonidele ei ole toimunud. Küll on aga nii mõnigi valdkond üle viidud esimesse sambasse ning selle kaudu on liikmesriigid andnud üle oma otsustusõiguse mõnes konkreetses küsimuses.
korra- le) on: Riigikogu (http://www.riigikogu.ee/); Valitsus (http://www.valitsus.ee/); Eesti Pank (http://www.eestipank.ee/); Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga (http://www.nc.ee/). Eesti Vabariigi majanduspoliitika kavandamisel ja suunamisel on lisaks eespool käsitletuile tähtis osa täita ka sellistel institutsioonidel nagu Vabariigi President (http://www.president.ee/); Riigikontroll (http://www.riigikontroll.ee/); Õiguskantsler (http://www.oiguskantsler.ee/). Majanduspoliitika kandjateks Eesti Vabariigis on mõjuinstitutsioonidena mitmed tööandjate organisatsioonid (liidud, ühendused), mis 2003. aastal katsid umbes 25% töötajatest. Eesti Tööandjate Keskliit (http://www
põhiküsimus on vastatud. See magistritöö võimaldab Seattle Keskraamatukogu ja Denveri Kunstimuuseumi projekteerimisel ja ehitamisel osalenud ettevõtetel saada ülevaade mudelprojekteerimise rakendamisel tehtud vigadest ning olulistest õppetundidest. Eesti ettevõtted võivad selles magistritöös kajastuvat informatsiooni kasutada tulevaste koostööprotsesside kujundamisel ja tarkvaraplatformide valikul. Õigusloomega tegelevatel institutsioonidel on praktilist kasu kindasti käesolevas töös viidatud AIA ja AGC ehituslepingute üldtingimustest. Autori jaoks seisneb selle töö põhiväärtus ennekõike just osapooltevahelise koostöö olulikkuse väljaselgitamises mudelprojekteerimise edukaks elluviimiseks. TABLE OF CONTENTS LIST OF FIGURES ............................................................................................................ 2 LIST OF TABLES ........................
kirikus, ei tähenda see seda, et nad ei usuks enam Jumalasse. Varasematel aegadel ei tähendanud kirikus käimine alati ka usklikkust, seal käidi sageli ka sellepärast, et sotsiaalne kontroll oli liialt tugev ja eksijaid karistati. Samuti järgitakse siiani mitmeid religoosseid traditsioone nagu jõulud, ülestõusmispühad, kiriklikud matused, abiellumistseremoonia kirikus, leeriskäik jne. Jätkuvalt on kiriklikel institutsioonidel mõju ühiskonnaelu korraldusele nt Inglise kuningas peab olema Inglise kiriku liige, kirikutegelastel on oluline sõnaõigus poliitikas, riigi toetus kirikule, erinevate projektide kaudu rahastamisvõimalused, kirikuorganisatsioonide tegevus erinevatel elualadel jne. Miks kasutatakse endiselt ametivande ja muude vanneteandmisel praktikat, kus inimese üks käsi peab olema Piiblil? 19. SOTSIAALNE EBAVÕRDSUS
alati esitatud mingis kindlas failivormingus. Suurt tähelepanu tuleb pöörata materjali indekseerimisele ja seeläbi selle avalikule ülesleitavusele pakutavatesse andmebaasidesse integreeritud märksõnastike, tesauruste jmt kaudu. Teadusringkondade erijooned annavad selles valdkonnas tõuke sünkroonse (jututoad) ja asünkroonse (foorumid, infolehed) suhtluse tehniliseks viimistletuseks ning võimalik, et avatud lähtekoodiga platvormide esilekerkimiseks. Akadeemilistel jmt institutsioonidel on tavaks meelsamini rakendada tasuta tarkvara ja tehnilisi lahendusi. Viited veebimaterjalile: (üle-euroopalised projektid) DIGICULT Digital Culture www.digicult.info ERPANET Electronic Resource Preservation and Access Network www.erpanet.org LABSTECH Laboratories on Science and Technology for the conservation of European Cultural heritage www.chm.unipg.it/chimgen/LabS-TECH.html CURRIC Curriculum development www.iccrom.org/eng/programmes/interd/curriculum.htm
toimus peamiselt oktoobris. Nende hukkamise aeg ning koht ei ole kindlalt teada, võimalik, et neid hukati ka laagris koha peal. Tõenäoliselt hukati nad hiljemalt 1942. aasta jaanuaris, sest 20. jaanuaril kuulutati Eesti Saksamaal Wannsee konverentsil „juudivabaks“ piirkonnaks. Puudutades eestlaste rolli kohalike juutide hukkamisel võib öelda, et juulis-augustis 1941 oli juutide arreteerimisel ja hukkamisele saatmisel otsustav roll Saksa sõjaväe institutsioonidel ning see toimus üldise tagala puhastamise sildi all. Hukkamiste täideviijateks leiti eestlasi Omakaitsest või politseinike hulgast, kes võisid olla tegevad valvuritena samas kinnipidamiskohas. Alates septembrist, kui juhtroll oli erikomando 1a käes, läks kõik nii, nagu Sandberger plaaninud oli. Käivitati bürokraatlik protseduur, kus eestlastest moodustatud poliitilise politsei ülesandeks oli toime panna arreteerimised ja teostada
Ühiskondlik õigus rajaneb konkreetse ühiskonna liikmete arusaamal ja ettekujutusel õigest ehk õiglasest õigusest. Seda õiguse õiglust, mis teeb sellest õigusest õige õiguse, oodatakse igal tasandil üksikindiviidi ja grupi suhetes ning gruppidevahelises suhtlemises. Riikliku ja ühiskondliku õiguse eristamise peamised kriteeriumid on järgmised. - Autoriteetsus: riikliku õiguse autoriteet lasub spetsiaalsetel institutsioonidel (parlament, valitsus, kohtud jne), ühiskondliku õiguse puhul on olulised riigi- ja võimuvälised liidrid (sotsiaalse grupi juhid, perekonnapea jne). - Õigustrakendavad organid, institutsioonid: õpetatud juristid kuuluvad riikliku õiguse juurde, ühiskondliku õiguse puhul on õigusemõistjateks mitteformaalse sotsiaalse kontrolli teostajad. - Moraali ja õiguse vahekord: ühiskondliku õiguse tasandil ei ole õigus ja moraal teineteisest lahutatud. Siin eksisteerib moraal
või perevägivalla all kannatavate naiste varjupaik -- on võimeline andma tulemusi, mis ulatuvad institutsiooni enda piiridest valjapoole.338 Kokkuvõte Kaasaegse ühiskonna, majanduse ja riigi keskmeks ei ole tehnoloogia. Ei ole informatsioon. Ei ole tootlikkus. Selleks on juhitud institutsioon kui ühiskonna organ, mis on orienteeritud tulemuste saavutamisele. Ning juhtimine on spetsiifiliseks tööriistaks, funktsiooniks ja instrumendiks, mis võimaldab institutsioonidel tulemusi saavutada. See nõuab aga viimast uue juhtimise paradigmat: · Juhtkonna kohuseks on hoolitseda ja vastutada kõigi asjaolude eest, mis mõjutavad institutsiooni saavutusi ja tulemusi -- olenemata sellest, kas need asjaolud on organisatsioonisisesed või -välised, kas nad on organisatsiooni kontrolli all või mitte.339 9.2. Töötaja töö produktiivsus 20
määrata talle kohustusi. Otsus on • individaalne ja otsuse adressaadid peavad otsuses olema ära näidatud – see eristab otsust määrusest; • kõigis oma osades kohustuslik. Soovitus ei ole siduv. Kui komisjon avaldas soovituse, et finantssektori töötajate palgakujundus ei tohiks julgustada liigsete riskide võtmist , ei olnud sellel mingeid õiguslikke tagajärgi. Soovitus võimaldab institutsioonidel teatavaks teha oma seisukoht ja soovitada meetmete võtmist, ilma et sellega seataks soovituse adressaatidele õiguslikke kohustusi. 103. Natura 2000. Mõiste “Natura 2000”. Linnudirektiiv 79/409 EMÜ. (eesmärk, ülesanne, õigused kohutused). Linnudirektiivi lisad. Linnuala. Eesti ja linnudirektiiv. Loodusdirektiiv, 1992. Eesmärk. Loodusdirektiivi lisad Natura 2000: üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
