Bioelekter Haapsalu Gümnaasium 11B Bioelekter… … on elavate rakkude, kudede või organismide poolt tekitatud elektriväli. Ajalugu Mingil määral teati juba iidsetel aegadel (Niiluse säga, elektriangerjas) 18. sajandil uurisid Galvani ja Volta sidet lihaste kokkutõmbumise ja elektri vahel Katsetes kasutati konni Bioelektrilised nähtused leiavad põhiliselt aset mikrotasandil: Raku sees Raku membraanis Raku vahetus ümbruses Aga leidub ka makrotasandil: Kudedes Organites Üle kogu organismi Rakud kasutavad bioelektrit: Ainevahetuse käigus tekkinud energia varumiseks Töö tegemiseks Sisemiste muutuste vallapäästmiseks Teiste rakkudega informatsiooni jagamiseks Organismid kasutavad bioelektrit: Orienteerumiseks Saaklooma leidmiseks Saaklooma peibutamiseks Saaklooma halvamiseks, uimastamiseks, tapmiseks Enesekaitseks Pinge Enamasti on tekkind impulsid 1-200 mV ...
tasandi kujundamisel (kui mitte ainumõjutaja) on riiklik õppekava, mille täitmisel kujundatakse lapsele keskkond, kus ta 2+ aastasena (enamjaolt) enim viibib. 3. Eksotasand e tasand, millega laps otseselt kokku ei puutu, kuid mis teda kaudselt mõjutab. Keskkond, mis mõjutab ema/isa, muudab ema/isa kodus lapsega tegelemisel/suhtlemisel. Nt Isal (müügimees) on olnud edukas päev tööl ning koju tulles on ta heatujuline ning mängualdis lapsega. 4. Makrotasand e ühiskkond, sh seadused, määrused, eeskirjad, õppekavad jms. Ühiskond, kus laps elab, saab sellest mõjutatud toetuste, riiklike palkade (vanematele) jms läbi. Lapse heaolu sõltub sellest, millises keskkonnas ta elab, milliseks too keskkond seaduste ja kõikvõimalike toetus- ja abirahadega muudetud on. Jean Piaget (1896-1980) Oli Sveitsi psühholoog ja filisoof.
Kasutab majandusõpetuse tõdesid infoallikana, kuna rahvamajandus on kõigi ettevõtete tegevuse tulemus. Hõlmab kaubandust kui tervikut. Mikrokäsitlus – seotud ettevõtte majandusõpetusega. Rahvamajandusõpetusest saab ta mõisted, kuna ettevõte on rahvamajandus üks osa. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse teoreetilised käsitlused Tasandid Mesotasand Makrotasand Mikrotasand Objekt: kaubandus- liidud, jm kont- Objekt: kaubandus Objekt: kaubandus- sentratsiooni- ja kaubandus- ettevõte ja/või ostja vormid poliitika 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse teoreetilise käsitluse orientatsioon Mikrotasand - üksikmajanduslik käsitlus,
Suhtekorralduse planeerimine Ülevaade komm strateegiast ja planeerimisest Komstrat üldised eeldused Eelduste kindlakstegemiseks tehakse tavapäraselt uuring. Organisatsiooni: arusaam oma identiteedist ja keskkonna olukorrast teadmine oma sihtrühmadest teadmine, milles on probleem, milles on kommunikatsiooni ülesanne- miks strateegiat üldse tehakse? juhtkonna poolne tahe ja valmisolek koostamiseks ja rakenduseks eelarve strateegiat koostav, elluviiv ja hindav meeskond Komunikatsioonistratateegia alus on visioon oma tegevuskeskkonnast pikemas perspektiivis ja oma organisatsiooni kohast selles missioon- tegevused, milleks ollakse ellu kutsutud, kuidas oma visiooni teostada põhiväärtused- mida organisatsioon hindab, millest juhindub oma tegevuses ja kommunikatsioonis. * vt. raadio 1, restart, E-residentsus, D. Vaarik. Sidusrühmad vs sihtrühmad- vahe seisneb selles, ...
rentaabluse suhtarvud- kasumi genereerimise efektiivsus käibelt turupõhised suhtarvud- aktsiate väärtus ! 1. Ettevõtte keskkond: poliitiline, majanduslik jne. poliitiline- seisneb valitsuse tegevuse peamistes poliitilistes eesmärkides, saavutada riigis majanduse kasv, vähendada töötuse määra, madal inflatsioon, panustada eksporti, madalad intressimäärad. ! majanduslik- valitsuspoliitika, tootmisettevõtete saavutused. võib vaadelda kahel tasandil: mikrotasand ja makrotasand. mikrokeskkond- inimesed, ettevõtted. makrotasand- tööstusharude ja riikide tegevus. ! ! ! !
1 Kasvatusteaduse koht teaduste süsteemis (lk 95) KASVATUSTEADUSE UURIMISOBJEKTID Me elame teaduslik-tehnilises maailmas. Teaduse tulemusi vajame peaaegu kõigil elualadel. See puudutab ka koolitust ja kasvatust. Otsuste tegemist toetavaid uurimusi tehakse tänapäeval eriti palju hariduse valdkonnas. Kasvatusteaduseid võib jagada kahte ossa: Mikrotasand e indiviiditasandi uurimus, mis on suunatud kasvatatava ja kasvataja vaheliste mõjusuhete uurimisele. Makrotasand e ühiskonnatasandi uurimus, mis on suunatud kasvatus- ja koolisüsteemidele. Kasvatusfilosoofia loob aluse nii kasvatustegevusele kui kasvatusteaduse ülejäänud valdkondadele. TEADUS, VÄÄRTUSED JA EETIKAKÜSIMUSED KASVATUS JA ÜHISKONNA ARENG MUUTUVAD ARUSAAMAD LAPSEPÕLVEST KASVATUS VANAL AJAL NING KREEKA HUMANISM UUSAJA KASVATUSIDEED JA PEDAGOOGILISED SUUNAD
14. Tabel: Majanduslik ringlus (ringkäik) 15. Maslowi hierarhia 16. Mis on täiuslik konkurents? (milline on olukord) turuvorm, kus turg on osadeks jaotatud paljude väikeste ettevõtete vahel, kus kõik on hinnavõtjad 17. Majandus (majandusareng) on oma olemuselt..(stabiilne?;ebastabiilne?;tsükliline?) - Tsükliline! 18. Vahet teha mikro- ja makrotasandil mikrotasand põhilisteks majandus majandusliku valiku tegijateks on kodumajapidamised ja ettevõtted ; makrotasand riigitasand 19. Mis on olemuselt SKP? Kuidas mõõdetakse? - mõõdab mingil ajavahemikul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust; mõõtmine lähtudes tuludest, kuludest ja kogutoodangust. 20. Piirkasulikkus - täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu 21. Tootmistegurid --> Millise liigiga on tegemist? (töö/maa/kapital) 22
sissetulekutele. Näiteks talupidaja, kes rakendab uut põllumajanduslikku tehnoloogiat, mõjutab seeläbi ka oma naabreid - naaber võib võtta sama meetodi kasutusele järgides haritud naabri tegevust. Kõrgem haridustase võimaldab tervemat ja täisväärtuslikumat elu, vähendades kulutusi sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile. Tõestatud on ka demograafiliste muutuste seos haridustaseme tõusuga. MIKROTASAND MAKROTASAND Hariduse mõjud tervishoiule, rahvastiku Madalam rahvastiku kasvule ning investeeringutele : juurdekasv ning parem laste kõrgem haridustase; tervis (tööjõu kvaliteedi laste parem tervis ja väiksem suremus; tõus) väiksem sündimus Suurenenud palgad Suurem
Selles tasandis areneb suurel määral koostöö ja suhtlemisoskus. Suur roll selle tasandi kujundamisel on riiklik õppekava, mille täitmisel kujundatakse lapsele keskkond, kus ta 2+ aastasena tenim viibib. 3. Eksotasand tasand, millega laps otseselt kokku ei puutu, kuid mis teda kaudselt mõjutab. Keskkond, mis mõjutab ema/isa, muudab ema/isa kodus lapsega tegelemisel/suhtlemisel. Nt Isal on olnud edukas päev tööl ning koju tulles on ta heatujuline ning mängualdis lapsega. 4. Makrotasand ühiskkond, sh seadused, määrused, eeskirjad, õppekavad jms. Ühiskond, kus laps elab, saab sellest mõjutatud toetuste, riiklike palkade jms läbi. Lapse heaolu sõltub sellest, millises keskkonnas ta elab, milliseks too keskkond seaduste ja kõikvõimalike toetus- ja abirahadega muudetud on.
Mikrotasand Kaubandusettevõte Üksikmajanduslik käsitlus, mis on ja/või ostja orienteeritud kas ettevõttele või ostjale . Mesotasand Kaubandusliidud, Grupimajanduslik käsitlus, mis on kooperatsiooni- ja orienteeritud ettevõttevahelistele prob- kontsentrat- leemidele, ettevõtete gruppidele ja sioonivormid nende üksikprobleemidele Makrotasand Kaubandus ja Üldmajanduslik käsitlus, mis on kaubanduspoliitika suunatud tegevusala probleemidele, ettevõtteülestele probleemidele Enamasti on eristatud vaid makro- ja mikrotasandit, mis omavahelisele seotusele vaatamata on teineteisest küllalt erinevad. Kaubandusettevõte esindab mikrotasandit ja moodustab loogilise osa meso- ja makrotasandist. Mikrokäsitlus on seotud ettevõtte majandusõpetusega
Siin on ühendatud meditsiin, psühholoogia, sotsioloogia, pedagoogika. Peamine rõhuasetus on ennetuslik. Skinneri operantne lähenemine sobib siia väga hästi. Käitumusliku meditsiini laiendina tekkis biotagasiside. Õppida saama tagasisidet oma bioloogilistest reaktsioonidest ja protsessidest ning seeläbi õpib kontrollima oma reaktsiooni. * meditsiiniline sotsioloogia seotud omavahel sotsioloogia ja psühholoogia. Makrotasand, ehk siis kogu ühiskond. Samas ka pere, lähedased, jne.. mis hõlmab rohkem kui ühte inimest. Kriitika on see, et tervisepsühholoogia püüab olla liiga isikukeskne. Liiga vähe pöörab tähelepanu sotsiaalsetele teguritele. Tervist võib jagada objektiivsete ja subjektiivsete faktorite kogumiks. Objektiivsed on sümptomid, jne. Subjektiivsed on kõik see mida mõõta ei saa. Tervisepsühholoogia proovib osutada otsest abi, kaudset abi ja informatiivset eesmärki.
Sotsioloogia on teadus inimese ühiskondlikust elust, gruppidest,ühiskondadest. Sotsiaalantropoloogia mõista inimekäitumise mitmekesisust, uurib mittemodernseid või ühiskonnas eristuvaid alagruppe. Sotsiaalne kujutlus isikliku kogemuse taga laiem ühiskondlik kontekst. Sotsiaalsed faktid (Durkheim ) on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. F Sotsiaalne integratsioon abielu, vaenulikkus ja ühtsuse õhutamine katoliikluses on sidemed mis ühendavad üht isikut teisega. F Sotsiaalsed faktid kui indiviidide gruppe kirjeldavad iseloomustused mis tulenevad indiviidide individuaalse käitumise aktidest. F Tähendus- mille inimesed annavad oma ühiskogemustele, mõtestavad oma kogemusi vesteldes teistega. Olulised koolkonnad ja kesksed autorid, nende iseloomulikud tunnused ja koolkondade erinevused Karl Marx majanduslik sector, Durkheim sotsiaalne statistika, Weber verstehen meetod, Merton keskastme teooria. Võib olla hoopis geograafiline koolkond- ge...
Esimese kolme meetodi rakendamine võib vähendada (näiteks C++ kasutamisel) omaloodud koodiridade arvu 2-3 korda, mis omakorda suurendab programmist arusaamist ja töökindlust. Protsessi osas eristatakse kolme tasandit: · Metatasand ehk organisatsiooni tasand, mis hõlmab organisatsiooni pikaajalisi strateegiaid, investeeringute tootlust ja kogu organisatsiooni hõlmavaid regulatsioone. Põhiprobleemid: bürokraatia ja standardiseerimine. · Makrotasand ehk projekti tasand, mis seisneb metatasandi rakendamises konkreetse projekti kontekstis; hõlmab projektiga seoduvat poliitikat, protseduure ja praktikat, eesmärgiga konkreetsete ajaliste ja materiaalsete vahendite juures toota nõuetele vastav tarkvaratoode. Põhiprobleemid: kvaliteet ja kulude optimeerimine. · Mikrotasand ehk projektirühma tasand, hõlmates vaheesmärgi saavutamiseks vajalikku poliitikat, protseduure ja praktikat
.Massikommunikatsiooniteooria raamat .lk 8-21 Kultuuris on talletunud kujutlused, teadmised, väärtushinnangud, käitumismallid. Need .kogemused(juurdehangitavad) on kokkuvõtvalt informatsioon ja teave Informatsioon seosed, mis ühendavad kõike uut, tundmatut senikogetu ja teadaolevaga ning mille alusel on inimesel võimalik ümbritsevas maailmas orienteeruda, toimuvaid sündmusi tõlgendada ning oma käitumist otstarbekalt kavandada. Inimeste praktilises tegevuses ja suhetes tekivad vajadused mitmesuguse iseloomuga teabe järele tuntud/tundmatu ja uus/senikogetu. Mida enam on erinevaid seoseid ja tegureid, mida inimene peab arvestama oma töös ja elutegevuses, seda suuremad ja .mitmesugusemad on tema teabevajadused :Struktuur tegevuse subjekt .1 tegevuse toimumise viis .2 .materiaal-tehnilised, looduslikud objektid, vahendid .3 suhted, sotsiaalne ümbrus .4 .sotsiaal-kultuuriline keskkond .5 :Põhilised teabevajadused Vajadus tunnetada oma te...
Teraviljad Taliteraviljad on üheaastased talvituvad kultuurid; kasvuperiood (ööpäevakeskmine temperatuur üle +5 °C) 170...210 päeva, kogu elutsükkel 270...360 päeva. Külviaeg augusti kolmas. septembri esimene dekaad. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb eelkõige sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Vastupidavus talvetingimustele kujuneb välja sügisel. Karastumine kulgeb edukalt päikesepaisteliste kargete (temperatuur langeb umbes kahe nädala jooksul aeglaselt alla 0 °C) ilmadega. Talvekindlust aitavad tõsta õige külviaja valik (taime jõudmine võrsumisfaasi) ja piisav taimetoitelementide (eeskätt kaalium ja fosfor, ka lämmastik) olemasolu mullas. Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed. Taliviljad vajavad selle perioodi läbimiseks madalaid (alla +5 °C) temperatuure 30...70 päeva jooksul. Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, ha...
Revolutsioonilised protsessid on suhtelised kiired ja põhjalikud kvalitatiivsed muutused. 2. Sotsiaalsed muutused ja neid esile kutsuvad faktorid (262-264) Sotsioloogia teket võib seostada sotsiaalsete muutuste selgitamise vajadusega. Sotsiaalsed muutused toimuvad protsesside ja sündmuste kaudu pidevalt ja inimeste kooselu kõikides sfäärides. Kaasaegne ühiskond ei saa eksisteerida ilma muutusi selgitamata ja tulevikku vaatamata. Sotsiaalsed muutused toimuvad kolmel tasandil: - makrotasand rahvusvahelised süsteemid, transnatsionaalsed korporatsioonid, rahvad, rahvused, riigid, globaaltasand; - mesotasand- korporatsioonid, parteid, religioossed liikumised, suured assotsiatsioonid, institutsioonid; - mikrotasand- perekond, grupp, tutvusringkond, klikk Sotsiaalsete muutuste liigid: - sotsiaalse moodustise struktuure hõlmavad; - sotsiaalsetes protsessides toimuvad; - sotsiaalsete süsteemide, institutsioonide, organisatsioonide funktsioonide
1. Millised muutused on toimunud alates 90 aastatest tarneahelates, arutle Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine Tarneahelat vaadeldakse ühtse tervikuna. Samuti arvestatakse kulutusi kokku tarneahela peale. Koostöö erinevate partnerite vahel aitab optimeerida kulusid, suurendada paindlikust, vähendada varudega seonduvaid kulutusi. E-kaubanduse areng. Tootjate globaliseerumine ning ettevõtjate selge tajumine, missugused võimalused peituvad logistikateenuste integreeritud juhtimises. Nõuded loodussäästlikusele. IT ja teenindus said võtmesõnadeks. Turule orienteeritus. Täpsus ja usaldus, et tegevus vastab kliendiga kokkulepitule. Tarnetäpsus (on-time delivery) – mõõdetakse tegeliku ja planeeritud tarneaja kokkulangemist. Kliendi jaoks on kõige tähtsam tarneajast kinnipidamine, kuna see võimaldab kliendil paremini planeerida ja teostada oma tegevusi. Klie...
Arengupsühholoogiat peetakse kuuluvat arengubioloogia valdkonda (ühelt poolt bioloogia, teiselt poolt psühholoogia). Ilma kehaliseta pole vaimset ja vastupidi. Areng peegeldab erinevaid indiviidiga aset leidvaid muutusi alates munaraku viljastumisest kuni surmani. Muutustel korrapära ja kindlad tunnused. Aremg on bioloogiline looduslik nähtus, kuid arvesse tuleb võtta väga erisugused mõjud lähtuvalt konkreetsest keskkonnast, kus laps kasvab. Mikrotasand kodu Makrotasand ühiskond Arengu faktorid · Bioloogilised tegurid, mis mõjutavad arengut · KK tegurid (nii füüsiline kui mittefüüsiline) · Kasvatus, õpetus · Enesearendamine Arengu alaliigid · Füüsiline areng kuidas erinevad kehastruktuurid ,,küpsevad" Nt kasv (pikkus) · Motoorne areng motoorsete oskuste progresseeruv omandamine Nt kirjaoskus (peenmotoorika)
Sotsiaalne fakt sotsiaalse elu aspektid, kujundavad iga in. indiv. käitumisviise tegevusi. Sotsiaale fakti mõiste autor on Emile Durkheim. Elton Mayo sots. teg. uurim. iseärasustest sotsioloogia ei võrdu füüsilise reaalsusega. Kolm sotsiaaluuringute tasandit mikro. ehk väike tasand, nt perekond, kuidas elab ja millised on pere sisesed rollid. Meso. ehk kesktasand, nt perekond kui teatud elulaad; õppimine. Makrotasand kõige laiem, uuritakse ühiskonda tervikuna, nt pere kaasaegses ühiskonnas. Metasotsioloogia, st sotsioloogid uurivad sotsioloogiat ennast. Sotsiol. kolm etappi arengul klassitsism (mida? Objekti objektiivselt), postklassitsism (kuidas? Meetod, ratsionaalsus) ja postmodernism (kes? Subjekt, loomingulisus). Piirangud igal etapil: klassitsismil dogmatism; postklassitsismil tehnokratism ning postmodernismil subjektivism. Sotsioloogia funktsioonid on kirjeldavad(kas? Kui palju
Meditsiiniline psühholoogia. Põhineb mehanistlikul mudelil. On suunatud ravile. Tegeletakse näiteks ka sellele, kuida arsti-patsiendi interaktsioon mõjutab ravi. Käitumuslik meditsiin. Biotagasiside. Med+psühh+sots+pedagoogika. Kasutatakse kõige rohkem biheiviorismi. Meditsiiniline sotsioloogia. Üritab mõista tervist ja haigust erinevate sotsiaalsete faktorite baasil, mis võivad isikut mõjutada. Makrotasand, millel haigusele lähenetakse. Tervisepsühholoogia osutab: o Otsest abi: Konkreetsele inimesele. Klient/patsient. Nt kohanemine haigusega. o Kaudset abi: See hõlmab uurimusi, propagandaüritused jm o Informatiivset eesmärki praktikutele: Koolitused meedikutele psühholoogiat ja vastuidi. Uurimismeetodid tervisepsühholoogias: Ex post facto uurimus (tagant järele). Uurin konkreetset situatsiooni saades aru, miks see nii juhtus. Tahan teada tekkepõhjuseid
nende tarbimine ning seega ka nõudlus vastava riigi valuuta järele. Selle tulemusel ka vahetuskurss muutub, kuna langeb selle riigi valuuta nõudlus ja suureneb pakkumine. 48 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 KIRJANDUS Arrak, A., Eamets, R., Viiol, A. Rahvamajandus: makrotasand I. Tartu 1992, 191 lk. Arrak, A., Eamets, R., Varblane, U., Trasberg, V. Rahvamajandus: makrotasand II. Tartu: OÜ ERIC 1996, 276 lk. Kerem, K., Listra, L., Luiker, L., Põder, K. Makroökonoomika teooriad ja mudelid. Tallinn 1998, 286 lk. Kerem, K., Randveer, M., Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. Tallinn 2001, 3 trükk, 179 lk. Majanduse ABC. Tallinn: Avatar OÜ 2002, 396 lk. McConnell, C.R., Brue, S.L
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate ...
Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon: Psühhosotsiaalne lähenemine on välja kasvanud 19.saj. lõpus kujunenud juhtumianalüüsist (case-work, Mary Richmond). Psühhosotsiaalne lähenemine on integreeritud ja süsteemne, hõlmab endas inimese ja tema keskkonna vastasmõju kolmel tasandil (Kiik, et al 1999,4): 1. Mikrotasand inimene koos oma isiklike suhetega 2. Mesotasand inimene oma elukeskkonnas (sots/füüsiline) 3. Makrotasand ühiskond. EESMÄRK: suurendada isiku funktsioneerimist nii, et isik võiks olla edukas ja rahul tema poolt valitud keskkonnas minimaalse professionaalse abiga (Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing). 17 Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon: · Rõhutatakse inimese terviklikkust ja kompleksset lähenemist (haridus-, sotsiaal- , tervishoiu jm vajalikud teenustel). · Keskne koht kliendi informeeritud valikul.
loomad), indiviidi tasand Käsitlevad ühiseid mõisteid inimese areng, käitumine, kasvamine Meditsiin uuritakse kõike seda, mis puudutab seksuaalsust meditsiinilse mudeli järgi: patoloogiat, sümptomeid, ravi jms (uroloogid, günekoloogid, psühhiaatrid, antropoloogid) Õigusteadus ja majandusteadus eesmärk kaitsta privaatset valdkonda. Usuteadus Seksuoloogia on arenenud rasketes tingimustes. Analüüsi tasemed: mikro (meditsiiniline mudel)- ja makrotasand (sotiaalpsühholoogiliste mõjurite vaatevinkel; kultuuriline, laiem vaatenurk) Põhimõisted Seksuaalses valdkonnas peab olema negatiivsetest eelarvamustest vaba! 1 Seksuaalsus 1) oma soo tunnetamine ja nautimine. Seksuaalsusel on nii privaatne kui avalik aspekt; 2) kõik aspektid, mis puudutavad seda, et inimene tunnetab end seksuaalse olendina Seksuaalsuse erinevad aspektid:
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
o suurriikide konfliktsus on hakanud asenduma konsensusega (vetode arvu langus) o maailm on konstrueeritud – konfliktid ja koostöö on konstrueeritud, pole tegelikkus, võiks olla ka olemata (konstruktivism) - Wendt o järjest rohkem hakati arutama selle üle, kuidas võiks ära määrata juhtrolli üleüldse. Wiener arvas 1995. aastal, et juhtrolli saab kahel tasandil määratleda: makrotasand – unilateraalne (globaalsed asjad, juhtroll saabki olla ainult ühel riigil; unilateraalne juhtroll tuleb välja omakorda 3 valdkonnas: intellektuaalne juhtroll (saab olla ainumaailmas; nendes põhimõtetes, millele tugineb olemasolev maailmasüsteem) algatuse olemasolu loomaks autoritaarseid struktuure anarhilises
Käitumine sõltub ka sotsiaalsest situatsioonist. Sotsiaalne situatsioon kujuneb aja, koha, subjektid-objektid ja sündmused koosmõ- jul. 1 Charles-Arnold Kurr van Kennep (1873–1957) — Prantsuse etnograaf ja folklorist. Uuris üleminekurii- tusi ühest vanusegrupist teise. 39 8.4.2 Ühiskonnad sotsiaalse kihistumise astme järgi Erinevate staatustega on seotud ebavõrdsus (mikrotasand — pere, makrotasand — ter- ve grupp, mis on ebavõrdses seisus võrreldes teistega). Reeglina, mida keerulisema struktuuriga on ühiskond, seda kihistunum see on. Sotsiaalselt kihistunud ühiskond on see ü, mis on jagunenud kaheks või enamaks grupiks, millest ühte loetakse alamaks, teist ülemaks, kusjuures alama grupi liikme- tel on ühiskonnas vähem prestiiži, privileege ja võimalusi, ühiskonna poolt hinnatud ressursse. Ühiskonnad võib sotsiaalse kihistumise järgi jagada kolmeks: 1
indikatiivreferaadile. 3) soovitusannotatsioon iseloomustab teavikut või selle osa. Eesmärk on hinnandu andmine, huvi äratamine ja emotsionaalne mõjutamine. Sobib kasutamiseks ilukirjanduse, publitsistika jm aimetekstide, eriti lastekirjanduse tutvustamisel. Võib kasutada epiteete, metafoore, küsilauseid ning algtekstist võib esitada ka tsitaate. Annoteerimistasandid: makrotasand (teavik, selle osa kui tervik) ja mikrotasand (teaviku või selle osa sisu semantilised seosed). Annotatsiooni tunnused on ulatus, objektiivsus, maht ja mõistetavus. REFERAAT Referaat on ühe dokumendi infomudel mida kirjeldatakse. Referaat teksti tootlus, mille tulemusena valmib vahendusinfo tekst; koostatakse uhe dokumendi infosisu edastamiseks (abstract) · Pohieesmark:
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
· Kõikides kaasaaegsetes ühiskondades on haridus muutunud üha enam diferentseerituks ja spetsialiseerituks. · Vanuseliselt diferentseerunud klassisüsteem, mis jaotab koolihariduse alg-, põhi- ja keskhariduseks. Samuti on teadmised jagunenud erinevateks õppeaineteks. · Keskkoolijärgsel tasandil on haridussüsteem diferentseerunud kutse-, rakendusliku kõrghariduse- ja kõrghariduse tasemeks. Haridussüsteemi struktuur: koolisisene elu · Makrotasand: haridussüsteemi funktsioonid ja struktuur · Mikrotasand: koolitamine, mis toimub vahetus suhtlemise tulemusena, spetsiaalsetes ruumides ja kindlates asutustes Põhiväärtused koolis ja klassiruumis sõltuvad ümbritsevast keskkonnast. Haridussüsteemi struktuur: koolisisene elu Õpetaja ootused mõjutavad tugevalt õpilase edasijõudmist koolis. See, kuidas õpetaja õpilast näeb, kujundab tema käitumist ja mõjutab tugevalt lapse liikumist
Üleminekutsoon on kergelt vett läbilaskev kiht täiteaine osakeste ümber. Täiteaine 216 osakesi ümbritsevad mikropraod ca 60 päeva pärast seda, kui betoon on saavutanud 65% survetugevuse (pärast ca 28 päeva ). Need 28 päeva on umbkaudne aeg, lähtuvalt konkreetsetest ilmastikutingimustest, s.t. läheb veel palju aega enne, kui tasakaalustub valatud betooni veesisaldus; makrotasand makropraod 100 m kuni 3000 m: Võivad sel tasandil võivad juba vesi ja sellega kaasnevad kemikaalid liikuda betoonkonstruktsiooni pragude, konstruktsiooni vuukide jne. kaudu; betooni tühikud suurusjärk 1 mm kuni 10 mm: põhjustatud üldjuhul betooni valu vigadest. Need tasandid näitavad, milline on betoonpõranda olemus vee läbilaskvusest lähtuvalt. Soklikorruse põrandate renoveerimislahenduse väljatöötamisel tuleb täiendava tasandina
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
