3.kui see ei tööta, on see füüsika Cerfi lisandused eelmisele 4.kui see on arusaamatu, siis on see matemaatika 5.kui see ei tundu mõistlik, siis on see kas psühholoogia või majandusteadus usaldusväärsuse printsiip : erinevus loodusseaduste ja Murphy seaduste vahel on selles , et loodusseaduste puhul lähevad asjad sassi iga kord sama moodi Loodusseadused kehtivad kogu aeg Fotosüntees 1 Süsivesinike moodustumist fotosünteesil kirjeldab järgmine põhivõrrand: 6 H2O + 6 CO2+ 4,66 ×10 -18 J C6 H12 O6 + 6 O2 Võrrand näitab, et fotosünteesi protsessis footonitena neelatud päikeseenergia salvestub tekkivates süsivesikute molekulides. Fotosüntees 2 Aine massi jäävuse seadus ( 1756 Lomonossov, 1777 Lavosier ) :
füüsika ja mida kasutavad kõik loodusteadused AINELISED JA ABSTRAKTSED 22. Too näiteid ainelise ja abstrakse mudeli kohta nähtavushorisondi kujundamisel? AINELINE- plastikust DNA mudel ABSTRAKTNE- rongi aineline mudel 23. Millised on matemaatilised ehk analüütilised mudeli väljendamisvormid? 24. Mida tähendab väljend ,,mudeli tingimused"? 25. Mis on maailm? Maailmaks nimetatakse kõike, mis ümbritseb mistahes konkreetset inimest sama moodi nagu kõik teisigi 26. Millised on loodusseadused? Loodusteadused on teadusharud, mis uurivad ja selgitavad teaduslikku meetodit kasutades seaduspärasusi, millel põhineb looduse toimimine Geograafia, bioloogia, keemia, füüsika 27. Mille poolest erineb füüsika teistest loodusteadustest? 28. Kuidas on seotud vaatleja ja füüsika kui teadus? 29. Mis on nähtavushorisont? Nähtavushorisondiks nimetatakse piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste
Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbristeva eluta keskkonnaga. Selle tasandiga tegeleb ökoloogia. Biosfäär on kõige suurem ökosüsteem. See on ka kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne. 1.3 Teaduslik uurimismeetod Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid. Teaduslik meetod on lähenemine, mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad. Teaduslikeks faktideks nimetatakse selliseid teadmisi, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust. Teaduslik teooria on ühe teadusharu raames
2) ühiskondlik (nt. Liiklusreeglid , pean täitma kooli sisekorraeeskirju) 6. Nõrga determinismi arusaam vabadusest ja tahtevabadusest. Õpik lk. 156. Nõrk determinism loobub sidumast vabadust vaba tahtega, sest iga tahte jaoks peaks olema veel omakorda tahtmine ja nii lõpmatuseni. Inimene on seda vabam, mida vähem teda sunnitakse. Tegelikult jääb inimese tahtmisi alati piirama teatud hulk asjaolusid (raha puudumine, puue, loodusseadused)..nende kõigiga in lepib kui paratamatusega. 7. Milline kolmest tahtevabaduse teooriast on Sulle kõige vastuvõetavam? Põhjenda. 8. 9. 10. Võrdle jäika determinismi, indeterminismi ja nõrka determinismi. Leia sarnasusi ja erinevusi. 11. Jäik determinism 12. Indeterminism 13. Nõrk determinism 14. Kõiki sündmusi on pmst 15. Kõiki sündmusi ei ole 16. Kõiki sündmusi on pmst
Arvesse läheb mitte ainult tegelik, vaid ka võimalik teiste huvide riivamine. Näiteks võib purjus inimene arvata, et ta võib autoga hästi ettevaatlikult baarist koju sõita. Isegi kui tõesti midagi ei juhtu, oleks Mill'i arvates taoline tegu ikkagi lubamatu. Nimelt ei oleks purjus inimene ohu tekkimise korral olnud võimeline adekvaatselt reageerima ning osutunud siis teistele liiklejatele ohtlikuks. Füüsilise vabaduse suurimaks piirajaks on loodusseadused. Tavakõnes, vahel ka teaduslikes tekstides, kuuleme sageli räägitavat loodusseaduste rikkumisest inimese poolt. Tegelikult ei ole seda kunagi tehtud ega saa ka toimuma loodusseadused on absoluutsed, nendega ei ole võimalik kaubelda. Me võime neid teada või mitte tunda, kuid rikkuda neid ei saa. A. Einstein on öelnud, et kui inimesel õnnestuks rikkuda kasvõi ühte loodusseadust, siis Universum variseks kokku. Nii on osooniaugud ja kliima muutused tekkinud kõigi
Seadus 1. Loodusseadused 2. Sotsiaalsed normid · Kirjalikud seadus, määrus, eeskiri, käskiri o Üldakt- seadus, mis kehtib mitme asja puhul. o Üksikakt- kirjalik, mida saab kasutada ainult ühe korra. · Suuline eetika, moraal, tava Sümbol annab edasi mingi idee.
ka ettemääratud tulevikuna. Saatus, kui elutee on kindlasti olemas, kuid ta ei pea olema ilmtingimata ettemääratud. Mõned meist on võimelised kujundama oma saatust ise, mõned see eest näivad olevat, kui rakmeteis. Saatus on igale inimesele niivõrd enesestmõistetav, et neil ei tule pähegi mõtiskleda selle üle, mis ikkagi tegelikult toimub. Seepärast ei teadvustata endale üldse ka selles peituvaid rangeid seadusi. Seadused, mis meie saatust mõjutavad ja määravad on loodusseadused. Loodusseadus on võimalik näha, kui neid näha soovitakse. On arvamusi, et loodusseadused ongi Looja ehk Jumala tahe. Ollakse veendunud, et Jumal määrab saatusi just loodusseadusi kasutades. Kogu nähtavas ja nähtamatus olemises on nii, et iga asi sünnitab endasarnast. Niisama järjepidev on kasvamine ning kujunemine, viljade valmimine ja sama liiki järglaste sünnitamine. See protsess kulgeb sama moodi kõikjal ning see ei tee mingeid erandeid
Sundusega on tegemist siis, kui me mingil põhjusel ei saa tea seda, mida soovime ja olema sunnitud tegema midagi sellist, mida me ei tahaks teha. Kuidas võib liigitada sundust? Lk 155 Esimene liigitamisvõimalus · Sundus, mille tõttu oleme sunnitud tegema seda, mida ei taha NÄIDE: maksude maksmine · Sundus, mille tõttu me ei saa teha seda, mida tahama NÄIDE: raha puudumine jäätise ostmisel Teine liigitamisvõimalus · Looduslik NÄIDE: loodusseadused- ma võin tahta lõpmatuseni elada. Ma tahaksin lennata · Ühiskondlik NÄIDE: liiklusreeglid, teiste inimeste arvavus. Pean täitma kooli sisekorraeeskirju Nõrga determinismi seisukohalt on nii vabal tahtel tehtud valikud kui ka sundvalikud determineeritud. Võib tunduda, et kui inimen teeb valikuid vabal tahtal, siis on tal tahtevabadus olemas, kuid nõrge determinismi pooldaja eitab seda. Tema seisukoht on, et inimense tahtmised on ju samuti
2. Ökosüsteem on ise reguleeriv süsteem Eluslooduse organiseerituse tasemed: 1. Molekul ( organell ) 2. Rakk ( kude,- organ,- organsüsteem ) 3. Organism ( populatsioon ) 4. Liik 5. Ökosüsteem Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. Seega on eluslooduse peamised organiseerituse tasemed : molekulaarne,- rakuline ,- organismiline,- liigiline ja ökosüsteeme Teaduslikud uurimismeetodid: 1. Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused , mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi 2. Loodusseadused aitavad meil paremini aru saada looduses toimuvast Mis on uurimismeetod: 1. Igal teadusharul on talle iseloomulikud uurimismeetodid 2. Kõige üldisemalt nim lähenemist , mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad, teaduslikuks meetodiks 3. Teaduslikeks faktideks nim selliseid teadmisi, mis on teadusliku meetodi abil
Kui ma vastan, et ma tahan, tuleb välja, et ma tahan tahta süüa jäätist. Kui siit edasi küsida, miks sa tahad tahata süüa jäätist, peaksin vastama, et tahan tahta tahta süüa jäätist ja nii lõpmatuseni, sest igal tahtmisel peab olema põhjus. Selleks, et inimene oleks vaba, pole tahtevabadust vaja. Inimene on seda vabam, mida vähem teda sunnitakse. Tegelikkuses jääb inimese tahtmisi alati piirama teatud hulk asjaolusid ( raha puudumine, invaliidi puhul puue, loodusseadused), kuid inimene lepib nendega kui paratamatusega. 6. Milline kolmest tahtevabaduse teooriast on Sulle kõige vastuvõetavam? Põhjenda. Mina leian, et kõige õigem on indeterministide arusaam tahtevabadusest, kuna nad väidavad, et tahtevabadus eksisteerib determineerimata sündmuste puhul. Meist igaüks on valikute tegemisel põhjalikult kaalunud iga valikuvõimaluse erinevaid aspekte ning oleme tundnud, et valiku teeme just meie ise
7,5% Kas funktsionaalstrateegia kuulub: juhtimistasandite strateegiate hulka Millisel juhul Te investeeriksite tootearendusse? toote konkurentsivõime on üle keskmise ja tehnoloogia osatähtsus selles alla keskmise Mis ei sobi büroomasinate turusegmendiks? Administratsioon Milline loetelust kuulub innovatsiooni kategooriasse? tehnilise avastuse rakendamine Kas koosteprotsesside automatiseerimine võiks kuuluda: võtmetehnoloogiate hulka Kas tuntud S-kõvera aluseks on: loodusseadused Miks kadus kuulus lennukitootja Fokker? vahendite killustamine mitme tootearendusprojekti vahel Milline loetelust ei kuulu innovatsioonikultuuri juurde? tootearenduse kiirus Kas 2-5 aastat periood sobiks Tehnoloogiasiirdele Kui suur on keskmine masinaehitustoote eluiga? 3-4 aastat Millisesse konteksti kuuluvad Xerox'i näites mõisted ,,trüki ja jaota" ja ,,jaota ja trüki"? konkurentsistrateegia Milline leiutaja tüüp on tootearenduses reeglina kasutu? professionaalne
Kas funktsionaalstrateegia kuulub: juhtimistasandite strateegiate hulka Kas 2-5 aastat periood sobiks: tehnoloogiasiirdele Kas aastail 1955-1985 oli tööstuse arengu põhiliseks tõukejõuks: Turu-globaliseerumine Kas koosteprotsesside automatiseerimine võiks kuuluda: Võtmetehnoloogiate hulka Kas tuntud S-kõvera aluseks on Loodusseadused Milline loetelust kuulub innovatsiooni kategooriasse? tehnilise avastuse rakendamine Kui palju kulutavad Euroopa ja USA firmad oma kogukäibest teadus- ja arendustöödele? 7.5% Miks kadus kuulus lennukitootja Fokker? vahendite killustamine mitme tootearendusprojekti vahel Kui suur on keskmine masinaehitustoote eluiga? 3-4 aastat Kui palju peab tootes leiduma uut, et seda kokkuleppeliselt lugeda täiesti uute toodete hulka? 70% Kas kriitilisse tsooni tootearenduses satutakse
nii võimalik kui ka võimatu. On võimatu,et miski on ühel ja samal kombel liikumapanev ja liikumapandav,seega järeldub,et on olemas mingi esimene liikumapanija-Jumal. Sama loogikaja järeldub ka,et Jumal on esimene toimivpõhjus. Jumal on iseenesest paratamatu ning on teistele paratamatuse põhjuseks. Jumal on kõikide asjade olemise, ja headuse, ja mis tahes täiuse põhjus, ta on tunnetatav ja arusaav, ning ta seab kõiki looduslikke asju eesmärgi poole. Kuna on olemas loodusseadused peab olema keegi,kes neid looduslikke asju eesmärgi poole seab. Seda nimetataksegi jumalaks. Ta kirjutab,et Jumalat saab tõestada läbi tema tegudest tulenevate tagajärgede kaudu. Jumal lõi maailma järelikult ta on olemas. Millegi teadmine on inimesele loomupäraselt omane, ning kui inimene saab aru jumala nimest, on see kohe asjas ja arus, järelikult on jumala olemasolu iseenesest teada. Tõe olemasolu ei ole võimalik eitada, sest see võrduks selle jaatamisega
Molekulaarbioloogija biolooogiaharu,mis uurib elu molekulaarsel tasemel Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused Kude ja organ ja elundkond on üks organiseerituse tase Elundkond ehk organsüsteem Populatsioon ja liik ja biosfäär ongi eluslooduse organiseerituse tase Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste abil Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid Teadlaste probleemiasetus tugineb aga oma teadusharu kaasaegsetele seisukohtadese- teaduslikele faktidele Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile Teaduslikus uurimismeetodis saab eristada probleemi püstitamine, taustinfo kogumine, hüpoteesi
* riigi territoorium maa-ala, mis on piiritletud riigipiiriga ja rahvusvaheliste kokkulepetega * tava eelnevatelt põlvedelt päritud käitumisreegel, mis määrab ära inimese tegutsemise erinevates olukordades N: jõulud * tabu üldkohustuslik range keeld N: juudid ei söö veretooteid * moraal tavade ja reeglite kogum, mis reguleerib inimeste käitumist, seotud isiklike tõekspidamistega Seadused 1. Sotsiaalsed normid 2. Loodusseadused Loodusseadused: Vesi keeb 100 kraadi juures, vedelik võtab anuma kuju Sotsiaalsed normid: 1. Kirjutatud ja kirjutamata normid Kirjutatud normid: Õigusnormid -> Konstitutsioon -> Seadused -> määrused -> otsused -> eeskirjad Kirjutamata normid: tavad ja moraalinormid (tabud Kümme käsku) Miks järgiti tavasid? Traditsioonide tõttu, ebausu tõttu ja kardeti ka üldsuse hukkamõistu Milleks on vaja seadusi? - On riigi tegutsemise lauseks
loodusseadus- on looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed. teaduslik meetod - probleemi uurimine, mis koosneb 1)probleemi püstitamisest 2)taustinfo kogumisest 3) teadusliku hüpoteesi püstistamisest 4)hüpoteesi kontrollist ja 5) andmete analüüsist ja järelduste tegemisest. teaduslik fakt - teadmine, mida on teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitatud. teaduslik teooria - üldistatud teaduslikud faktid, olulisemad viited on loodusseadused. teaduslik hüpotees - oletatav vastus püstitatud probleemile.
Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase ! Peamised eluslooduse organiseerituse tasemed: · Molekulaarne · Rakuline · Organismiline · Liigiline · Ökosüsteemne Elus looduse hierarhiline süsteem Biomolekulid organellid rakk koed elundid elundkokd organism populatsioon kooslus ökosüsteem bioom biosfäär 1.3. Teaduslik uurimismeetod ! Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi ! Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid Teadusliku meetodi abil jõutakse teaduslike faktideni (teadmised, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust). Teaduslikuks teooriaks nimetatakse ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistust (olulisimad alusväited on loodusseadused)
ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. 4. Huvid - Pluralism – mitmekesisus - Tolerantsus - sallivus - Nulltolerants – mittesallivus, ei lepi sellega - Enamusotsus – Suur grupp on teatud küsimustega nõus ja selle järgi toimitakse. - Kompromiss – Otsus mis rahuldab mõlemat poolt ja mõlemad teevad omad järelandmised. - Konsensus – Üksmeelne kokkulepe, pole vastuväiteid. 5. Sotsiaalsed normid .. ehk seadused. - Loodusseadused ja inimese poolt loodud seadused – kirjutatud ja kirjutamata seadused. - Kirjutatud seadused – on kirja pandud nt. põhiseadus ehk konstitutsioon (alusdokument, mille järgi tehakse teised seadused), määrused, otsused, eeskirjad. - Kirjutamata seadused – Kujunevad välja pika aja jooksul, kujunevad välja traditsioonidest 6. Riik … ehk organisatsioon, millel on oma kultuur, rahvastik, territoorium, toimivad seadused. - Riigi sümbolid – hümn, lipp, suur vapp, väike vapp
organismid(anatoomia,füsioloogia,geneetika)-organismide ehitus,elutegevus,pärilikkus ökoloogia(ökosüsteemid)-organismide ja eluta keskkonna suhted 1-molekuli tase,2-organelli tase,3-raku tase,4-koe,elundi ja elundkonna tase,5-organismi tase,6-liigi tase(etnoloogia),7-populatsiooni,koosluse ja ökosüsteemitase,8-biosfääri tase. hüpotees-taustainformatsiooni põhjal tehtav oletus teaduslik teooria-ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused loodusseadus-looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad katsed ja selgitab teooria pseudoteadus-libateadus on ideede kogum mis esindab end kui teadust, kuid samas ei ole seda makroelemendid(süsinik,vesinik,lämmastik,hapnik,fosfor,väävel) mikro(kaltsium,naatrium,kaalium,magneesium,kloor,) hapnik-toitainete lõhustamine,vesinik-vesiniksidemedühendis palju vesinikku=energiarikas,lämmastik-esineb
auku langev aine tekitab elektromagnetkiirguse voo musta augu piirkonnast ja muudab ta nähtavaks Singulaarsust ümbritseb sündmuste horisont. See on musta augu välimine piir, mille ümber aegruum on lõpmatult kõverdunud. Seda välimist piiri tuntakse ka Schwarzschild'i musta auguna, kuna saksa astrofüüsik Karl Schwarzschild arvutas esimest korda välja sündmuste horisondi suuruse. Sündmuste horisondist seespool lakkavad kehtimast meile tuntud loodusseadused. Aeg ja ruum kaotavad mõtte füüsikalises tähenduses ning seal võib esineda kõige kummalisemaid nähtusi. Kaob põhjus-tagajärg printsiip ja valitseb nn. kvantgravitatsioon. Teoreetilise füüsika uuringud, mis selle valdkonnaga tegelevad, on praegu alles lapsekingades. Tänapäeva üks kuulsamaid füüsikuid Stephen William Hawking näitas teoreetiliselt, et mustad augud "auravad". Seda tuntakse Hawkingi kiirgusena. Hawkingi
Present simple Work/works, do/does Every, often,usually,always,sometimes,once,twice, at weekends Püsiv ja korduv tegevus Tulevikus toimub tegevus, mis on seotud graafikute, sõiduplaanidega, tunniplanid Üleüldised tõed ja loodusseadused Kui midagi kommenteeritakse - tv Present continius am, is, are working be vormi abil tehakse now, at the moment, look, listen, hurry up just praegu toimub tegevus praegusel perioodil toimuv tegevus kõige kindlam tulevik ettekavatsetud tulevik Present perfect Have, has worked 3pv Eitavaid, küs have / has Ever, never, for, since, already, yet, today, this week / month / yrear Äsja lõppenud tegevus, millele visatakse pilk peale Tükk aega varem toimunud tegevus (eesti keeles nud)
Humoraalseks regulatsiooniks · Ühel asustusalal elavad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni · Liigiks nimetatakse organismidele iseloomuliku sise- ja välisehitust,talitluste eripära,kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum ja kindlad nõuded elukeskkonnale · Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed: molekulaarne,rakuline,organismiline,liigiline ja äkosüsteemne · Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused,mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi · Bioloogia uurimisobjektid on biomolekulid,rakud,organismid,populatsioon,liigid ja ökosüsteemid · Lähenemist mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad nimetatakse Teaduslikuks meetodiks · Teaduslikeks faktideks nimetatakse selliseid teadmisi,mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust
Olevik: PS He/she/it + -s /Does I/you/we sama /Do PC am/is/are + -ing PP ... + Have/has + III PPC ... + Have/has been + -ing Minevik: PS -ed/III PC Was/were + -ing PP I/she/it/you/they + Had + -ed/III PPC - ... + had + been + -ing PPS - ... + have/has + III Olevik: Present Simple Lihtolevik: Tegijale harjumuspärane, tihti korduv tegevus, loodusseadused, sõiduplaanid, püsiv olukord. Eevery day/month/ year/once twice a week /often/ usually/ always/seldom/never. Tulevikku väljendades pärast: when, after, as soon as, until. Olekut väljendavate tegusõnadega: Like, love, hate, enjoy, prefer, adore; See, hear, smell, taste, feel, look, sound; Know, believe, understand, realise, remember, forget, notice, recognise, think, seem; Be, contain, include, belong, need, cost, mean, want, have, wish, own. He/she/it + -s /Does I/you/we sama /Do
o Lubatud on ainult riiki/võimu on lubatud. ülitsav informatsioon. Sostiaalne struktuur ja kihistus o Rahvastiku jaotus teatud tunnuste järgi moodustab sotsiaalse struktuuri o Sostiaalne kihistus väljendab hierarhiat ehk paremusjärjestus Pluralistlik ühiskond o Tolerantne ühikond, kus on lubatud kõikide inimeste ideoloogiad, kultuur jne jne. Kirjutatud ja kirjutamata seadused+näited o Seadused, mida inimesed ei saa mõjutada loodusseadused o Inimese loodud seaduses liigitatakse kirjutatud ja kirjutamata seadusteks o Kirja pandud seadusi nimetatakse õigusaktiks. o Kõige tähtsam õigusakt on konstitutsioon ehk põhiseadus o Kirjutamata seadused ehk sotsiaalsed normid on välja kujunenud aastakümneid ja varieeruvad erinevates riiikides. Riigi tunnused ja funktsioonid Tunnused o Territoorium o Rahvastik o Iseseisev avalik võim Funktsioonid o Riigivõimu otsus on kõigile kohustuslik
Kuigi must auk iseenesest ei ole nähtav, siis valguse kiirusele lähedase kiirusega musta auku langev aine tekitab elektromagnetkiirguse voo musta augu piirkonnast ja muudab ta nähtavaks. Kuna must auk on üldjuhul pöörlev objekt, siis lähtuvalt teooriast on musta augu pöörlemistele poolused võimelised mateeriat emiteerima ja sealt lähtuvad teineteisele vastassuundades võimsad kiirgusvood ümbritsevasse ruumi. Sündmuste horisondist seespool lakkavad kehtimast meile tuntud loodusseadused. Aeg ja ruum kaotavad mõtte füüsikalises tähenduses ning seal võib esineda kõige kummalisemaid nähtusi. Kaob põhjus-tagajärg printsiip ja valitseb nn. kvantgravitatsioon. Tänapäeva üks kuulsamaid füüsikuid Stephen William Hawking näitas teoreetiliselt, et mustad augud "auravad". Seda tuntakse Hawkingi kiirgusena. Selle käigus tekivad musta augu energiast põhjustatult osakeste paarid, millest üks langeb tagasi musta auku, aga teine osake kiirgub eemale.
See aitab paremini mõista ja sõnastada õigem hüpotees. 7. Kuidas plaanitakse eksperimenti? Tulem kindlaks määrata uuritavate objektide arv ja katsetingimused. Samuti tuleks kasutada eksperimentaal- ja kontrollgruppi. 8. Miks ei leia hüpotees alati kinnitust? Ei leia kinnitust, sest hüpotees oli arvatav vastus ja võib-olla on tehtud eksperimendis vigu. Kokkuvõte Teadlased ei tea veel kõikidele küsimustele vastuseid. Sellepärast tulebki uurida need vastused välja. Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Igal teadusharul on omad uurimisobjektid. Asjade uurimiseks kasutatakse kindlaid meetodeid, mida nimetatakse uurimusmeetoditeks. Teadustöö algab teadusliku probleemi leidmise ja püstitamisega, kus probleemi sõnastus sõltub teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele. Tuleb määrata uurimisobjektid, mida uuritakse ning pannakse paika muutuja ehk tegur, mille mõju uuritakse. Järgmisena on vaja
vaba? Kas determinism JAH JAH EI välistab vabaduse? Kas vabadus on JAH EI EI illusioon? Kas põhimõtteliselt on võimalik sündmusi ette JAH EI JAH näha? 9. Kas loodusseadused piiravad inimese vabadusi? Selgita. Lk. 157-158 Loodusseadused piiravad inimese vabadusi, kuna inimene ei saa peatada maakera tiirlemist, ei saa muutuda lepatriinuks vms. Loodusseaduste tundmine aga suurendab inimeste vabadusi, kuna see võimaldab sihipärast tegutsemist. Mitte ainult loodusseaduste tundmine, vaid ka teadmiste laienemine üldse suurendab vabadust, sest sellega avardub teadliku valiku võimalus. Puudulikud teadmised võivad mõnikord tingida selle, et
Present Simple : · Igapäevased, tavalised, alalised asjad, harjumused. · Loodusseadused · Ajaplaanid · Spordikommentaarid Kasutatakse: if, always, usually, every day. Present Continuous : · Praegu toimuv tegevus. · Plaanipärased, korraldatud tegevused. · Pahameel alati unustad midagi teha vms. Kasutatakse: now, at the moment, these days, tonight, still. Present Perfect: · Tähtis on tegevus, mitte aeg. · Midagi, mis algas minevikus ja kestab siia maani we have been friends for twenty years.
1. Miks on seadusi vaja ? Sest need : Reguleerivad inimestevahelist käitumist ühiskonnas. Aitavad säilitada korda ühiskonnas. Aitavad kohaneda ühiskonnaga ja paremini toime tulema. On riigi tegutsemise aluseks. 2. SEADUSED INIMESE LOODUD ehk INIMESEST SÕLTUMATUD ehk Sotsiaalsed normid. Loodusseadused. LIIGITATAKSE Kirjutamata Kirjalikud NÄITED Tavad Õigusnormid e. Maa külgetõmbejõud. Moraalinormid. Õigusaktid Aastaaegade vahetumine. Mitmesugused loodusnähtused. Õigusriigi toimimine. L Konstitutsioon e. põhiseadus. I Seadused
Kuid üksjagu katseid ei toetanud seda mõttekäiku. 1905. aasta juunis kirjutatud artiklites, mis tõid Einsteinile tippteadlase maine, jõudis ta järeldusele, et kui pole võimalik kindlaks teha, kas ilmaruumis liigutakse või püsitakse paigal, muutub eetri mõiste üldse ülearuseks. Ta lähtus postulaadist, et kõik vabalt liikuvad vaatlejad täheldavad loodusseadusi täpselt ühesugusel kujul. Einsteini väide, et loodusseadused ilmnevad ühesugusel kujul kõigi vabalt liikuvate vaatlejate jaoks, sai relatiivsusteooria aluseks. Selle teooria nimetus tuleneb väitest, et tähtsust omab üksnes suhteline ehk relatiivne liikumine. Relatiivsusteooria tähtsamaid järeldusi on massi ja energia vaheline seos. Einsteini postulaadist, et valguse kiirus peab olema kõigi jaoks ühesugune, järeldub, et miski ei saa liikuda valgusest kiiremini. Siit järeldub
koopa iidolid – iga inimene elab oma väikeses koopas, individuaalne nägemus maailmast ongi tõde 3) turuiidolid – tekivad keelest, meie harjumusest keelt kasutada; 4) teatri iidolid – togmad, autoriteedid, mida me peame tõeseks, ilma et me neid kriitika alla paneks. Thomas Hobbes – kuulsaks raamatuga „Leviathan“, pakkus välja, kuidas tekkis riik. Mis oli enne riiki? Enne riiki oli looduslik seisund, absoluutne anarhia, kus ainsaks seadusteks oli loodusseadused, nägemus inimesest oli negatiivne, inimene on inimesele hunt. Et seda vältida, tekib riik. Rene Descartes – 1596-1650. Tahtis, et filosoofia oleks ka nagu matemaatika, kindlatel aktsioonidel põhinev, loogiline, selge. Rändas palju ringi, elas enamus aja Hollandis. 1649 kutsuti rootsi õpetama kuningannat. Külm talv sai talle saatuslikuks. Meditatsioon esimesest filosoofiast. Mediteeris 6 päeva jutti, nende käigus ta tahab puhastada oma pea ja meeled
.9 Sissejuhatus Töö valik Referaadi teemat ma ise valida ei saandu, kui teemaga olen sellegipoolest rahul. Leian, et loodus teadused moodustavad äärmiselt olulise osa nii meie kooli- kui argielust. Koolis õpime füüsikat, keemiat, matemaatikat, geograaiat, bioloogiat. Loodusseadusteja nähtustega satume aga päevast päeva kokku kõikjal. Loodan ,et mu referaat loob loodusteaduste algusaega ja vajadusse pisuke selgust. Töö eesmärk Loodusteadused ja loodusseadused on paratamatuks osaks meie elust. Me teame, et nad on olemas ja et nad toimivad, kuid kustkohast on nad saanud alguse? Minu töö eesmärk on leida vastus sellele küsimusele ning teha nende algusaeg ning- eesmärk selgemaks. Kõigepealt üritan ma heita valsut teadusele kui sellisele, seejärel panen suurema rõhu loodusteadustele ning nende tekkele. Süvenen veidi ka loodusteaduste tähtsamatesse harudesse, et luua pisut selgem pilt sellest , mida kõike hõlmavad loodusteadused.
koguneb ühte punkti, mille tihedus on lõpmatu ning seda nimetatakse singulaarsuseks. Singulaarsust ümbritseb sündmuste horisont. See on musta augu välimine piir, mille ümber aegruum on lõpmatult kõverdunud. Seda piiri tuntakse ka Schwarzschild'i musta auguna, kuna saksa astrofüüsik Karl Schwarzschild arvutas esimest korda välja sündmuste horisondi suuruse. Sündmuste horisondist seespool lakkavad kehtimast meile tuntud loodusseadused. Aeg ja ruum kaotavad mõtte füüsikalises tähenduses ning seal võib esineda kõige kummalisemaid nähtusi. Kaob põhjustagajärg printsiip. Singularity singlulaarsus Event Horizon sündmuste horisont Tänapäeva üks kuulsamaid füüsikuid Stephen William Hawking näitas teoreetiliselt, et mustad augud "auravad". Seda tuntakse Hawkingi kiirgusena. Selle kiirguse käigus tekivad
SIMPLE CONTINUOUS PERFECT CONTINUOUS SIMPLE 1.korduv tegevus , 1.praegusel 1.tegevus mis 1.tegevus mis toimus 1.tegevus mis 1.tegevus mis 1.tegevuste kohta rutiin hetkel toimuvad algas minevikus mingil ajahetkel toimus kindlal leidis aset enne mis toimuvad 2.loodusseadused, tegevused aga kestab minevikus või ajal ja me ei räägi teist tegevust või tulevikus tavaliselt üldine tõde 2.ajutiselt toimuv praeguse hetkeni teadaoleval ajahetkel selle alguse ega mingil teatud kasutatakse koos 2.tegevused mis on 2.tegevused mis sõnadega : think, 3
Jumal on kõrgeim intellekt, kõige oleva algpõhjus. Jumal on igavene, muutumatu, mittemateriaalne, unikaalne, kõikvõimas, ülimalt õiglane ja hea. Jumal on armastuse allikas. Universum on Jumala looming. Jumala hallata on kõik, mis on, nii ratsionaalne kui mitteratsionaalne, nii hingestatu kui mittehingestatu, nii materiaalne kui mittemateriaalne. Peale kehalise maailma, kus elavad kehastunud vaimud, s.t. inimesed, eksisteerib ka vaimuilm, kehast lahkunud vaimude elukoht. Kõik loodusseadused on jumalikud, sest Jumal on nende autor. Siia kuuluvad nii füüsilised kui vaimsed (moraalsed) seadused. Vaimud on intellektuaalsed olevused. Nad arenevad intellektuaalselt ja moraalselt, tulles alamast korrastusest järgmisse kõrgemasse korrastusse, kuni perfektsuseni, kus ei ole kannatused vajalikud, sest teadvus on kohanenud tingimusteta armastusele. Vaimud kuuluvad erinevatesse korrastustesse, mis on saavutatud täiuslikkuse kraadide
· Tolerantsus- sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes. · Nulltolerants- täisleppimatus, sallimatus. · Enamusotsustus- demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus. · Kompromiss- ühe või mitme osapoole järelandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele. · Konsensus- üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses. §1.5: · Loodusseadused- eksisteerivad inimesest ja ühiskonnakorraldusest sõltumata. · Inimese loodud seadused ehk sotsiaalsed normid - olenevad kultuurist ja valitsevast võimust; liigitatakse kirjalikeks ja kirjutamata normideks. · Sotsiaalne norm- suuline/kirjalik käitumisreegel; sotsiaalse normi liikideks on tava, moraalinorm ja õigusnorm. · Õigusnorm- riigi kehtestatud reeglid, mis on kohustuslik kõigile. · Õigusaktid- kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum.
23) 1613 24) ? 25) M. romanovile . 26. tsaar mihhail 27. Romanovite 28 )1917 28) aleksei 29) ristimärki tuleb teha 2sõrme vahel 30) ? 31) kirikuvande alla 32) ? 33) ? 34) Arhangelsk 35) inglased 36) Rootsi poola ja türgi LK 20 ül 2 1) tehnika areng tõi võimaluse hankida teadmisi valdkondadest, mis oli seni olnud inimsilmale kättesaamatud 2) inimesel võisid olla tunded, nad hakkasid ise mõtlema 3) Kõiki sündmusi maal juhivad vääramatud loodusseadused ning asjatu on Jumala imet oodata 4) Prantsusmaa kaudu, levis üle Euroopa 5) Inglismaa muutus tõotavamaks maaks, mida prantsusmaa vaatama läks 6) Sest siis muutus ühiskonna elu täielikult LK 21 ÜL 4 1) René Descartes'i . see kutsus kahtlema kõiges ning usaldama sealjuures omaenese mõistust. Arusaamaga, et inimene peab ise mõtlema, olemata kinni vanades tõekspidamistes. 2) Francois-Mairse Voltaire. Voltaire'i riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism,
Tenses 27. jaanuar 2012. a. 9:24 SIMPLE CONTINUOUS -ing PERFEFCT PERFECT on alati sees! CONTINUOUS PRESEN I work in school. I am working in I have worked in I have been working T loodusseadused school. school. in school for/since 5 pidev korduv lähituleviku plaanid Surnute kohta EI SAA years. tegevus(hommiku ÖELDA! siiamaani kestab kohvi) aja-graafikud PAST I worked in I was working in the I had worked in school. I had been working. school. school. fakt on tähtis (for since)
Molekulaarne tase(Molekulaarbioloogia), rakuline tase(Tsütoloogia), kudede tase(Histoloogia), elundite tase(Anatoomia), elundkondade tase, organismi tase, populatsooni tase, liigi tase(Etoloogia), ökosüsteemi tase(Ökoloogia), biosfäär, 5. Mis on neuraalne ja humoraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talituse regulatsioonimehhanism Humoraalne regulatsioon-elundkondade talituse regultasioon hormoonide vahendusel 6. Mis on loodusseadused? Looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed. 7. Mida uurib bioloogia? Bioloogia uurib kõiki Maa elavate organismide eluavaldusi ja nendega seonduvaid kõikvõimalikke aspekte (ehitust, talitlust, kasvu, päritolu, evolutsiooni, levikut jne). 8.Miks üldse uurida loodust? Uudishimu, loodussündmuste etteaimamine ja suunamine 9. Mis on bioloogia uurimisobjektid? Rakutud struktuurid, bakterid, seened, protistid, taimeriik, loomariik 10
Karistus peab olema vastavuses pahateo suurusega. - Kompenseeriv õiglus: mõnede püüli osaliste kahju kompenseerimine. Kompensatsioon peab olema võrdne kahjuga, kuid mitte suurem. Probleemid tekivad siis, kui ei saa mõõta kahju suurust ? näiteks elu ei saa taastada. · Kategooriline imperatiiv-Immanuel Kant oli veendunud, et on avastanud fundamentaalse moraaliseaduse, mis on sama objektiivne kui loodusseadused- ''Tegutse nende printsiipide kohaselt, mille suhtes sa võid soovida, et see saaks universaalseks seaduseks.'' Kant järeldas ka oma üldfilosoofiast lause eetikasse, mis ütleb, et kaasinimest tuleks kohelda kui eesmärki iseenesest, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (nt. rahalaenaja, kes ei kavatsegi tagasi maksta) 3. I. Kant- Tõeliselt hea tegu on see, mis on tehtud vabast tahtest. Ta ei tegele
· maamõõtmine, topograafia ja kartograafia (kaartide koostamine) · kaugseire tulemuste kasutamine (ilma ennustamine) · navigatsioonisüsteemid (lennukite laevade liikumine) · linnaplaneerimine (keerukas, muutuv) · loodusvarade kasutamine ja kaitse · kohateabe analüüs (kuhu rajada, prügilad) Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum · maa süsteemides toimub aine- ja energiaringe. Süsteemide vahel on kindlad seoses loodusseadused. Süsteemid võib jaotada · Avatud süsteemis toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga. · Suletud süsteemid aine ja energiavahetus ümbritseva koskkonnaga puudub. · Dünaamiline süsteem ajas muutuvad süsteemid · Staatiline süsteem ajas muutumatud süsteemid. Maa sfäärid · litosfäär · atmosfäär · pedosfäär · hüdrosfäär · biosfäär Sfääride kujunemine:
Valgustusajastu põhijooned: · Vastuhakk autoriteedile- seisnes vanade autoriteetide ründamises, kõikidesse tõdedesse tuli suhtuda skeptiliselt. Probleemidele tuli lahendus leida ise. · Ratsionalism- teine märksõna, mis tähendas, et kõik siin maailmas sõltub terve mõistuse tahtest (ka usk ja moraal). Kõik, mis pole mõistuspärane, on ebaloomulik. Levib panteism- jumal on kõik loonud ja kehtestanud ka loodusseadused, mille järel on ta end taandanud maailma korraldamisest. · Valgustusidee- eeldas pedagoogilist tegevust ehk inimese harimist. Selle ideega hakkavad tegutsema entsüklopedistid, hakatakse arendama 28 köitelist Prantuse entsüklopeediat. Seda alustas Denis Dinderot. · Kultuurioptimism- arvati, et edusammud sõltuvad peamiselt mõistusest. Hakati uurima inimeste arengut ja ajalugu.
Kas tuntud S-kõvera aluseks on Vali üks: a. turu küllastumine b. toote vananemine c. loodusseadused d. kulutused tootearendusele Küsimus 2 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline tootegrupp vajab protsentuaalselt (kogukäibest) suuremaid investeeringud? Vali üks: a. sõiduautod b. veoautod c. meditsiiniseadmed Küsimus 3 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas 2-5 aastat periood sobiks Vali üks: a. rakendusuuringuile b. tehnoloogiasiirdele c
aforistlik lühidus, kõik on oluline, kõik lähtub muusika põhiolemusest, ilma kaudsete kõrvalteedeta ja ilma kordusteta. Valitseb lüürilis-ekspressiivne põhitoon, minimaalne lähtematerjal ja ajaline kestvus ning maksimaalne väljendusjõud ja mõttetihedus. Oluliseks muutus üksikheli ja paus. Webern lähenes punktmuusikale. Kasutas lühemaid dodekafoonilisi ridu. Helilooja arvas, et muusika on rohkem looduse kui kunsti fenomen. Eesmärgiks oli leida loodusseadused, millele muusika peab alluma. Oli sõjajärgsetel aastatel noorte heliloojate iidol, tema loomingus nähti uusi teid näiteks totaalne serialism. Ekspressionism kirjanduses Ekspressionistid pidasid oluliseks idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Traagiline elutunnetus Sünged kujundid (sõda, vaesus) Loomingus surma-ja enesetapumotiivid, jõuline luulekeel
c. toote konkurentsivõime ja tehnoloogia osatähtsus selles on mõlemad üle keskmise Küsimus 6 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas 2-5 aastat periood sobiks Vali üks: a. alusuuringuile b. tehnoloogiasiirdele c. rakendusuuringuile Küsimus 7 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas tuntud S-kõvera aluseks on Vali üks: a. loodusseadused b. toote vananemine c. turu küllastumine d. kulutused tootearendusele Küsimus 8 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas aastail 1955-1985 oli tööstuse arengu põhiliseks tõukejõuks Vali üks: a. turu gobaliseerumine b. keskkonnanõuded ja tarbijakesksus c. majanduslikud muutused ja müük d. infotehnoloogia areng Küsimus 9 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question
´´ . Oma tähelepanekute ja mõtlemise abil avastas inimene looduses aina uusi seaduspärasusi. Üha enam veenduti, et looduses pole midagi juhuslikku, kõik nähtused on seotud kindlate reeglitega. 17.-18. sajandil levis arusaam, et Jumalal on maailma luues universumis kehtiva korra igaveseks kindlaks määranud ega sega end hiljem maailma käiku. Kõiki sündmusi maal juhivad vääramatud loodusseadused ning asjatu on Jumalalt imet oodata. Taolist õeptust nimetatakse deismiks. Tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18.sajandi Euroopas sai valgustus. Sageli nimetataksegi 18.sajandit valgustussajandiks. Valgustajad olid kirjamehed, kes püüdsid oma teostega laiemat rahvahulka harida ehk valgustada, selgitades mitmesuguseid mitmesuguseid elunähtusi. Valgustusideede sünnipaigaks on Inglismaa, kus Euroopa tolle aja kõige demokraatlikum riigikorraldusning sõna-ja trükivabadus tagasid
sotsiaalsele panusele. -Karistav õiglus: valeks mõistetud tegude puhul. Karistus peab olema vastavuses pahateo suurusega. - Kompenseeriv õiglus: mõnede püüli osaliste kahju kompenseerimine. Kompensatsioon peab olema võrdne kahjuga, kuid mitte suurem. Probleemid tekivad siis, kui ei saa mõõta kahju suurust ? näiteks elu ei saa taastada. Kategooriline imperatiiv-Immanuel Kant oli veendunud, et on avastanud fundamentaalse moraaliseaduse, mis on sama objektiivne kui loodusseadused- ’’Tegutse nende printsiipide kohaselt, mille suhtes sa võid soovida, et see saaks universaalseks seaduseks.’’ Kant järeldas ka oma üldfilosoofiast lause eetikasse, mis ütleb, et kaasinimest tuleks kohelda kui eesmärki iseenesest, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (nt. rahalaenaja, kes ei kavatsegi tagasi maksta) 3. I.Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv Kanti õiguste ja kohustuste teooria
Imede olemus ja olematus. Ime on see, mis paneb imestama. Ja see, mis paneb imestama, on eri aegade ja eri kultuuride inimeste jaoks üpris erinev. Soov mõista kõike imelist, salapärast on üks inimkonna edasiviivaid jõude. Ometi on paljudes paikades, esemetes, sündmustes ning mõnikord inimesteski see "miski" millele ei suuda ühest tõlgendust anda ei inimesed ise, teadus ega filosoofiagi. Imedena on minu arvates lihtsamini tõlgendatavad paigad, mille puhul ei kehti kõige tavalisemad loodusseadused. Üks näide selle kohta on nn Oregoni pööris- umbes 55 ruutmeetri suurune ala USA Oregoni osariigis. Puud on seal imeliku nurga all viltu kasvanud, pöörisest üle lendavad linnud muudavad välkkiirelt lennusuunda, sigaretisuits tõuseb spiraalina keereldes taeva poole, ümmargused esemed kas veerevad vastumäge või liiguvad mööda rõhtpinda edasi pöörise suunas. Teadus ei suuda praegugi sealsete tundmatute jõudude olemust selgitada
Üldrelatiivsusteoorias kasutatakse ka samasusprintsiipi, mis väidab, et keha osalemine gravitatsioonilises vastastikmõjus ja selle sama keha inertsus on võrdsed. Vaatleja, kes tajub jõu olemasolu, ei saa ilma lisainfota kindlaks teha, kas see on kiirendusega liikumisest põhjustatud inertsijõud või gravitatsioonijõud. · Relatiivsusprintsiip ja valguse kiiruse printsiip moodustavad erirelatiivsusteooria aluse. Relatiivsusprintsiip tähendab seda, et kõik loodusseadused jäävad samaks üleminekul ühest taustsüsteemist(keerulisemalt inertsiaalsüsteem) teise. Valguse kiiruse konstantsuse printsiip tähendab, et vaakumis on valguse kiirus alati sama kõigis inertsiaalsüsteemides ega sõltu valgusallika ja vastuvõtja liikumisest. Erirelatiivsusteooria on oma olemuselt ruumi ja aja füüsikaline teooria. · Üldrelatiivsusteooria seostab aegruumi gravitatsiooni kaudu
ammu välja arvutanud musta augu võimaliku eluea. Ta aurustub tõepoolest... Raamatud: Lisaks suurele panusele nüüdisaegse fundamentaalfüüsika arengusse etendavad selles kindlasti olulist rolli raske haigus, mida trotsides Hawking on uurimistööd jätkanud, ja loomulikult tema ülipopulaarsed aimeraamatud "Aja lühilugu" ja "Universum pähklikoores". Raamatus "Universum pähklikoores" lühidalt öeldes on raamatu sisuks kõige üldisemad loodusseadused, mis valitsevad Universumit, ja mida on vaja mõista, et kirjeldada kõike, mis määrab Universumi sellisena, nagu me usume ennast seda nägevat. Loomulikult ei ole võimalik paarisajal leheküljel kirjeldada kõiki ideid, mille kallal tuhanded inimesed on aastakümneid vaeva näinud. Auhinnad ja auavaldused: · 1975 Eddington Medal · 1976 Hughes Medal of the Royal Society · 1979 Albert Einstein Medal · 1982 Order of the British Empire (Komandör)
annaabi.ee 
