Selliseid intervalli nimetatakse loomulikeks ehk puhasteks. Mida väiksemad on täisarvud suhtes, seda suurem on ühiste osahelide arv. Tuiklemine tekib diaadides, mille helid moodustavad peaaegu, kuid mitte täiesti puhta intervalli, sest sel juhul kõlavad korraga ainult mõne hertsi erinevate sageduste osahelid. Konsonantse aste diaadides kahe kompleksheli vahel, millest kummalgi on oma harmooniline spekter, sõltub seega peamiselt sageduste suhtest. Kõige konsoneerivam võimalik diaad on oktav. Siin on ülemise heli kõik osahelid samad kui alumisel helil. Kinnitame seda, arvutades osahelide sagedused juhul, kui diaadi helide põhitooni sagedused oleksid 100 ja 200 Hz. Alumine heli:100, 200, 300, 400, 500, 600, 700, 800, ...Hz ülemine heli: 200, 400, 600, 800, ...Hz Teine kõrge konsoneerivam diaad on kvint, mille ageduste suhe on 2:3 Alumine heli: 200, 400, 600, 800, 1000, 1200, ...Hz
Solomon asch- konformismi puhul katse joontega(missugune on pikim), järgitakse teisi, kuigi nähakse midagi muud. Seotud kognitiivse dissonantsiga. Zajonk- mida tuttavam on stiimul, seda positiivsem Zajonc- käitumisstiilise vahel teha süsteemaatilst vahet. Zimbardo- individuaalsuse minetamine Uurimuses naisüliõpilaste peal- pidid üksteisele elektrilööke andma, mida vähem oli näha, kes see inimene oli, seda tugevamad Mõisted DIAAD: 2-inimese suhe DRIAAD: 3 inimese suhe GRUPISUHTED: võrgustik AGREGAAT: isiklik suhe puudub, toetab-kohustab nt ühiselamu Autokieneetiline efekt( Sherif )- taju illusioon mille korral liikumatult valguspunkt näib pimedas liikuvat Allumine- sotsiaalne mõju vorm, mille puhul eeldatakse käsutäitmist BEHEVORISTID- nopivad kokku ja liidavad, järeldus luuakse detailidest, elemendipõhine ja ratsionaalne Diskimineerimine- Eelarvamuste väljanäitamine, jagatud suhtumine, võtame omaks
Väitis, et keeleteadus on osa üldisemast teadusest - semioloogiast. Keel on semioloogiline süsteem, kõne ei ole. Lähenes keelele uutmoodi - püüdis luua sünkroonilist keeleteadust (sellest arenes välja strukturalism), mis vastandina diakroonilisele (vaatles konkreetseid keeli, tegelikult uuris kõnet), vaatleks keeli ühena - mistahes keelena. Keele olemust nimetas sotsiaalseks (vs füsioloogiline). Esimesena uuris keelt olemuslikult. Keel on reeglite kogum. Keeleline märk on diaad=tähistaja+tähistatav. Tähistaja (signifiant) on materiaalne, tähistatav (signifie) on idee. Nendevaheline seos on meelevaldne, konventsionaalne (jätab sealjuures kõrvale onomatopoeetilised sõnad, loomade häälitsused, väites, et eri keeltes vastavad neile erinevad sõnad). Keele struktuur on lähtepunktiks igasugusele märgiuurimisele. Märk saab tähistada, kuna ta erineb teistest märkidest. Märgi teeb märgiks tema seos teiste märkidega.
Organisatsiooni suhtlemisvõrgustik erineb kaardist selle poolest, et kirjeldab isikuid, kes kõige tihedamini üksteisega suhtlevad Rollid: Väravavaht strateegiline positsioon võrgustikus, kontrollib informatsiooni liikumist mõlemas suunas Sidepidaja sild erinevate töörühmade/gruppide vahel Kosmopoliit side organisatsiooni ja välise keskkonna vahel (käib messidel ja seminaridel jne) Isoleeritu v. isoleeritud diaad töötavad omaette, ei suhtle eriti teistega. Kommunikatsiooni toimumisviisid : Kommunikatsioon ülalt alla toimub juhtimise kõrgematel tasanditel olevate isikute ja juhtimise hierarhias allpool olevate isikute vahel. Info jagamiseks kasutatakse juhendeid, ametlikke kirju, protseduurireegleid ja käsiraamatuid. Kommunikatsioon alt üles on vajalik õigete otsuste tegemiseks. Info
3.solidaarsustunne rahvamurruga , mis vähendab kõlbus- ja õigusnormide järgmise tähtsust. 4. pildistatakse ja filmiti näiteks.. pronksööd, mis toob natukenegi inimesi maapeale.. )))))) Rahvamurru tüübid: a) juhuslik uudistav; b) ekspressiivne (väljendav); c) võitlev; d) agressiivne; e) põgenev (paanika); f) kasuahne; g) ekstaatiline; HULGAD JA LIIKUMISED: /A: 257-260 /, /AU: 259-261/, / HMS: 265-274/ PAAR e. DIAAD - inimühendus, mida iseloomustab kõige tugevam ühtekuuluvus, solidaarsus. Mistahes paarisuhet iseloomustab teatav INTIIMSUS(lähed poodi palju ostjaid ei ole intiimsust, kui vähe siis on intiimne (külapoes oled kahekesimüüaga ja küsid kas see on värske ja müüa ütleb et ei ole). Paarisuhetel oluline osa solidaarsuse kujunemisel laiemas ühiskonnas (n.perekond). Paarilised on: 1) seksuaalsuhe; 2) sugulussuhe (Tädiga on paaris sugulussuhe, mis siis et võib olla mitu
Atomism Holism Substitsionaalne Bilateraalne(kahekülgne) märk on keeles eelkõige, mitte kõnes (olemus, oluline), tekib Märgil on kindel tähendus, impersonaalne lõputu substantiivne jada, iseseisev Põhilised loogika, matemaatika, Loom. keeled, kirjandus, legendid, uurimisvald- loogikakeskne inglise (keelekeskne) konnad kõnekeel Märk kui triaad Märk kui diaad Uuritakse isoleeritud Vaadeldakse subjekt-subjekt kommunikatiivsete suhete plaanis, märke kui objektide mitte isoleeritult, vaid keele struktuuri moodustavate omavaheliste denotatsiooni vahendeid, suhete plaanis subjekt-objekt suhete plaanis Uurib märki kui maailma tunnetamise vahendit. Erinevad märgitüübid eri astmed ja viisid Lingv
Metodeutika -- kasutatavad meetodid Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. Kategooriate table vt järgmine lk! Õpetus kategooriatest Esmasus Teisesus Kolmasus Kvaliteet Eksistents Seadus, Ei sõltu ajast Siin ja praegu representatsioon Loogilises plaanis Monaad, Diaad, kahekohaline Triaad, ühekohaline predikaat. kolmekohaline predikaat. Üks diaadi element predikaat Olemasoleval on tema kahe objektil termini summa, realiseerimata subj. teine -- võimalus nendevaheline suhe Ontoloogilises Potentsiaalsus
Peirce`i märk on meeleliselt tajutav objekt ehk esitis, mis esitab midagi muud, objekti või fakti ja mille vahel ilmneb tõlgendus. Oluline roll on märgi kogejal ehk tõlgendajal. Märgiloome protsess kannab semioosise nime. Märgilisus on funktsioon. Märk on objekti asendaja, substitutiivne. Üksik märk on elementaarne osake, mis võib ka iseennast tähistada. Šveitsi keeleteadlase Ferdinand de Saussure`i (1857 - 1913) jaoks on märgimudel diaad ehk kahesuunaline elementide omavaheline suhe, mille moodustavad tähistaja ja tähistatav. Märgid saavad eksisteerida aga ainult märgisüsteemis (nii märgi olemasolu, kui ka selle puudumine on tähenduslikud). Tähtsamaks märgisüsteemiks on loomulik keel. 24. Kuidas erinevad ikoonilised, indeksiaalsed ja sümboolsed märgid? [Kultuurisemiootika, lk 170] Ikoonilised märgid on Pierce`i jaoks need, mille tähistaja sarnaneb oma tähistatavaga.
kestvad suhted (Ch. H. Cooley- idealiseerib perekonda esmasrühmana) Teisene rühm (sekundaarrühm) erineva suurusega inimkooslus; sageli anonüümsed, mittepersonaalsed, ajutised suhted; kujuneb praktilistest vajadustest tingituna Väike rühm piisavalt väikese liikmete arvuga, et võimaldada individuaalseid suhteid. Kas emasrühm või teisene rühm? Oleneb suhete iseloomust. Väikseim rühm diaad (2 inimest), triaad (3 inimest) Mida suurem rühm, seda enam on vaja reguleerida suhtlemist vajatakse liidrit (informaalselt alati olemas, sõltumata sellekohasest otsusest!) Juht (liider) keegi, kes tänu isiklikele omadustele on pidevalt võimeline mõjutama teiste käitumist Instrumentaalne juhtimisstiil juht tunnetab vajadust organiseerida rühmaliikmete käitumist vastavalt rühma tegutsemisplaanile ja eesmärkidele
Sotsiogramm on grupistruktuuri uurimiseks kasutatav abivahend, graafiline väljund, mis identifitseerib grupi uurimisel grupisisese inimestevaheliste suhete võrgustiku. Sotsiogramm, mis kirjeldab õpilaste eelistusi kaaslase valikul, kellega vaba aega veeta. Kahe otsaga nooled märgivad vastastikuseid valikuid, ühe otsaga näitavad suunda valijalt valitule. 4.12. Millised tunnused on diaadil ning kuidas need triaadist erinevad? Diaad - kaheinimeseline, ehk kõige väiksem võimalik sotsioloogilise analüüsi grupp. Omadused: intiimsus ja laiapõhjaline informatsioonivahetus, mis võimaldab mõlemal end tunda ühtsena; võimalus saavutada mõlema liikme sügavaim kuuluvus gruppi, samas suurim grupisisese konflikti võimalus; ühisvastutus. Habras. Triaad - kolmik on reeglina püsivam kui diaad. Võrreldes paariga on vähem kiindumust ja intiimsust, tööjaotus on keerukam ja sõltuvus üksteisest suurem. Võib moodustuda
Väitis, et keeleteadus on osa üldisemast teadusest - semioloogiast. Keel on semioloogiline süsteem, kõne ei ole. Lähenes keelele uutmoodi - püüdis luua sünkroonilist keeleteadust (sellest arenes välja strukturalism), mis vastandina diakroonilisele (vaatles konkreetseid keeli, tegelikult uuris kõnet), vaatleks keeli ühena - mistahes keelena. Keele olemust nimetas sotsiaalseks (vs füsioloogiline). Esimesena uuris keelt olemuslikult. Keel on reeglite kogum. Keeleline märk on diaad=tähistaja+tähistatav. Tähistaja (signifiant) on materiaalne, tähistatav (signifie) on idee. Nendevaheline seos on meelevaldne, konventsionaalne (jätab sealjuures kõrvale onomatopoeetilised sõnad, loomade häälitsused, väites, et eri keeltes vastavad neile erinevad sõnad). Keele struktuur on lähtepunktiks igasugusele märgiuurimisele. Märk saab tähistada, kuna ta erineb teistest märkidest. Märgi teeb märgiks tema seos teiste märkidega.
Väitis, et keeleteadus on osa üldisemast teadusest - semioloogiast. Keel on semioloogiline süsteem, kõne ei ole. Lähenes keelele uutmoodi - püüdis luua sünkroonilist keeleteadust (sellest arenes välja strukturalism), mis vastandina diakroonilisele (vaatles konkreetseid keeli, tegelikult uuris kõnet), vaatleks keeli ühena - mistahes keelena. Keele olemust nimetas sotsiaalseks (vs füsioloogiline). Esimesena uuris keelt olemuslikult. Keel on reeglite kogum. Keeleline märk on diaad=tähistaja+tähistatav. Tähistaja (signifiant) on materiaalne, tähistatav (signifie) on idee. Nendevaheline seos on meelevaldne, konventsionaalne (jätab sealjuures kõrvale onomatopoeetilised sõnad, loomade häälitsused, väites, et eri keeltes vastavad neile erinevad sõnad). Keele struktuur on lähtepunktiks igasugusele märgiuurimisele. Märk saab tähistada, kuna ta erineb teistest märkidest. Märgi teeb märgiks tema seos teiste märkidega.
rahuldada vajadusi (liikmed usuvad, et saavad grupi kaudu rahuldada oma vajadusi,huve), vastastikune sõltuvus (grupi iga liikme iga tegevus mõjutab teisi), sotsiaalne organiseeritus (oma normid, rolled, staatused, võimud ja emotsionaalsed suhted), interaktsioon, kohesiivsus (grupi liikmed tahavad gruppi kuuluda ja hoiavad kokku, säilib ka siis ,kui suheldakse eemal olles). Gruppe saab jaotada mitmel viisil: 1) Suuruse alusel, kõige väiksem on DIAAD ja see on kaheliikmeline, 2)Kestuse alusel, peoõhtu seltskond ja perekond, 3)Moodustamise viisi ja vormi alusel: formaalne grupp nt osakond tööl ja mitteformaalne, mik tekib vastavalt inimeste ühistele huvidele ja vajadustele, 4)Olulisuse järgi grupi liikme jaoks: primaargrupp ja sekundaargrupp, 5)Referentgrupp on grupp, kelle hulka indiviid sooviks kuuluda, aga see võib ka indiviidi ettekujutatav grupp nt "rikkad."
nõudmisele Abistamine - hakkab peale empaatiatundest ( mida ma ise tunneksin tema olukorras jne), moraalne kohustus, teiste eeskuju või soov eeskuju anda, hirm karistuse ees kui loobutakse abistamisest Kooperatsioon ja konflikt koostöö ja isikutevaheline vastuolu Grupp kogum kahest või enamast inimesest, kes mõjutavad üksteist vastastikku suhtlemise kaudu Interaktsioon suhtlemise toel grupis aset leidev koostegevus Diaad suhtlemise lihtsaim interaktsioon kahe inimese vahel Roll - teatud selline ootus inimese käitumisest grupist, mida grupi liikmed jagavad Rolliootused nende kaudu defineeritakse rolle Referentgrupp - see inimeste rühm, kelle hulka isik ennast kuuluvaks peab Gruppide liigid Tinglikud ja reaalsed kui liikmete vahel pole otsest psühholoogilist kontakti statistilised ; liikmed on reaalses suhtluses loomulikud)
Kolm osa: Kriitika -- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse Spekulatiivne grammatika -- üldine märgiteooria Metodeutika -- kasutatavad meetodid Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. Esmasus Teisesus Kolmasus Kvaliteet Eksistents Seadus Loogilises plaanis Monaad, Diaad Triaad ühekohaline predikaat Ontoloogilises Potentsiaalsus. Väljendab Üleüldisus, plaanis Subjektiväline aktuaalse katkematus, psüühiline eksistentsi fakti regulaarsus määratus, mida ei tehing saa taandada mõttele Igasuguse teadvuse Kogemus, mis Lisandub
Kui lapsepõlves kiindumisvajadus rahuldamata, kogu elu jooksul raske luua lähedasi suhteid · Sõnumid: inimesel kaasasündinud vajadus olla suhetes, olla seotud teiste inimestega, kuuluda. Füüsilise kontakti olulisus! Sama loomariigis: Konrad Lorenz. Vermimine - loomadele on instiktiivne vajadus käia oma pesakonnal või vanematel järgi. See on eeldus ellujäämiseks. Suhete klassifikatsioon: formaalne · Partnerite arvude järgi: Diaad kahe inimese vaheline seos. Kõige olulisem, emotsionaalsem. Triaad kolme inimese suhtevõrgustik. Grupisuhted üle 3 suhetevõrgustikud. Püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus Võrgustikud toetav keskkond, hoiakuloome. Osalised pole omavahel tingimata tuttavad. Agregaat inimesed on lähedal, kuid isiklikku suhet nendega ei ole. Impersonaalne seos, lähedaloleku tunne. Suhete klassifikatsioon sisu järgi
Pereliikmed jooksevad igale poole laiali. Pere sees midagi ei toimu. Sellistes peredes kasvavad lapsed on valdavalt käitumishäiretega (püüavad ületada vanemate kommunikatsiooniraskusi; teha midagi, mis sunniks vanemaid nende vastu huvi tundma). Äärmuslikke piire esineb suhteliselt harva, kuid perekonnad on tavaliselt pigem üht või teist tüüpi ja liiguvad erinevatel arenguastmetel ühes või teises suunas. Kolmnurgad Diaad (kahe inimesevaheline suhe) - Kõige ebapüsivam üldse. See avaldub kahel tasandil ning kipub muutuma ka siis, kui otsest välist mõju pole (komplementaarsemaks või sümmeetrilisemaks).See kehtib iga tasanadi kohta. Kahe inimese vahel tekib suhetes sedasorti pinge või konfliktne olukord, mida need ei suuda omavahel lahendada ja seepärast kaasatakse selle lahendamiseks keegi kolmas, kelle abil või kelle kaudu lahendatakse seda pinget, mis kahe inimese omavahelistes suhetes tekib
- Teiste inimeste tundmine ja usaldamine - Kommunikeerumine teistega täpselt ja ühemõtteliselt = eneseväljendusoskus - Üksteise aktsepteerimine ja toetamine - Konfliktide ja suhteprobleemide konstruktiivne lahendamine Sotsiaalne kompetentsus (Buhrmeister, 1988): - interaktsioonide ja suhete algatamine; - isiklike õiguste eest seismine; - eneseavamine; - teiste emotsionaalne toetamine; - interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self - Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest. - Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus. Interaktsioon suhe Mõisted: - Self – teadlikkus enesest, hüpoteetiline konstrukt - Selfi skeemid – mälestused ja uskumused enesest - Mina-kontseptsioon (self-concept, self-image) – kuidas mõtleme endast - Enesehinnang (self-esteem)
temalt teatud asju. Tüübist saab see, mis ta on sotsiaalsetes suhetes teistega, kes annavad talle teatud rolli ja eeldavad teatud käitumist. Simmeli dialektika Indiviidi ja ühiskonna vahel on alaline pinge. Sotsialiseeritud indiviid on alati ühiskonna osa, kuid seisab samas sellest väljaspool. Ühiskond nii võimaldab kui takistab individuaalsust ning autonoomiat. Institutsioonid loovad ja piiravad inimese vabaduse. Diaad Kahene grupp, mis üldiselt on stabiilne. Grupis on ainult üks suhe. Kui indiviid grupist lahkub, siis see laguneb Triaad kolmest indiviidist koosnev grupp. Kõigi osaliste vahel on erinevad suhted. Tekib enamuse ja vähemuse nähtus. Kogukonna ja 'võõra' vaheline suhe Modernses ühiskonnas on palju väikeseid ringe kuhu inimene kuulub. Indiviid on väga segmenteeritud osa nendes väikestes ringides. Ringist välja astumine võib tuua vabaduse tunde, mis viib
vastu ... Sama loomariigis vermimine. Ellujäämismehhanism. Bowlby: eraldamise tagajärjed: protest, apaatia, lahtikiindumine. Raskeimate tagajärgedega eraldamine (haigla, lastekodu) 6-12 kuu vahel. Kui lapsepõlves kiindumisvajadus rahuldamata, kogu elu jooksul raske luua lähedasi suhteid Sõnumid: inimesel kaasasündinud vajadus olla suhetes, olla seotud teiste inimestega, kuuluda. Füüsilise kontakti olulisus! Suhete klassifikatsioon: formaalne Diaad. Olulisim, emotsionaalseim. Dialoog: võime subjekt-subjekt suhteks Triaad: kolmiksuhe kui maailma mudel. G.Simmel Grupisuhted: püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus Võrgustikud: toetav keskkond, hoiakuloome Agregaat: impersonaalne seos, lähedaloleku tunne Suhete klassifikatsioon: sisu järgi Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Austan vanemaid ja allun ohvitserile.
ülemus). Püsivad suhted = määratletud keskkond Iga inimene otsib midagi (püsivus, selgus ja suhetes olemine). Igaühel on vajadus/soov suhtevõrgustikku kuuluda. Suhtest väljakukkumine on ebamugav (üksindus ja üksildus). Suhete otsimine, suhtevaegus. Sõprus, armastus, üksildus/üksindus Suhtevõrgustiku loomine esimese sammuga otsitakse sarnasust. Kui kiindumusvajadus jääb omandamata, siis edaspidi ka on raske sellised suhteid luua. Suhete klassifikatsioon: formaalne Diaad. Olulisim, emotsionaalseim. Dialoog: võime subjekt-subjekt suhteks Triaad: kolmiksuhe kui maailma mudel. G.Simmel Grupisuhted: püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus 20 Võrgustikud: toetav keskkond, hoiakuloome Agregaat: impersonaalne seos, lähedaloleku tunne Suhete klassifikatsioon: sisu järgi Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted
Sama loomariigis – vermimine. Ellujäämismehhanism. Bowlby: eraldamise tagajärjed: protest, apaatia, lahtikiindumine. Raskeimate tagajärgedega eraldamine (haigla, lastekodu) 6-12 kuu vahel. Kui lapsepõlves kiindumisvajadus rahuldamata, kogu elu jooksul raske luua lähedasi suhteid Sõnumid: inimesel kaasasündinud vajadus olla suhetes, olla seotud teiste inimestega, kuuluda. Füüsilise kontakti olulisus! Konrad Lorenz: vermimine Suhete klassifikatsioon: formaalne • Diaad. Olulisim, emotsionaalseim. Dialoog: võime subjekt- subjekt suhteks • Triaad: kolmiksuhe kui maailma mudel. G.Simmel • Grupisuhted: püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus • Võrgustikud: toetav keskkond, hoiakuloome • Agregaat: impersonaalne seos, lähedaloleku tunne Suhete klassifikatsioon: sisu järgi • Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Austan vanemaid ja allun ohvitserile.
Grupistruktuur · Grupp eeldab, et selle liikmed tunnustavad ühiseid norme ja väärtusi · Grupisidemete tugevdamine ühiste tegevuste, sõpruse, normide ja väärtuste kaudu · Igal inimesel on vajadus konsensuse järele · Sotsiogramm graafiline väljund, mis identifitseerib grupi uurimisel grupisisese inimestevahelise suhete võrgustiku 7.1.6. Grupistruktuur · Grupi suurus mõjutab suhteid ja grupis kättesaadavaid rolle ja staatuseid · Diaad kahe inimesega grupp, mida iseloomustab intiimsus ja väga laialdane informatsiooni vahetus, võimalus saavutada väga sügav grupikuuluvus, samas suurim konfliktivõimalus, ühisvastutus · Triaad vähem intiimsust, kuid püsivam, keerukam tööjaotus ja rphkem üksteisest sõltuvust Sotsiaalsed võrgustikud... · ...koosnevad tihedalt läbipõimunud esmase grupi ja/või lõdvematest teisese grupi suhetest
annaabi.ee 
