Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, ava...
See toime saab alguse kodust, laieneb seejärel koolile ning sealt juba järk-järgult suuremal või vähemal määral tervele ühiskonnale. Laste sotsiaalne areng on areng, mis kindlustab neil ühiskondlikuks kooseluks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuse omandamise. Seepärast on õpilaste sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üldhariduskoolis üks tähtsamaid kasvatusülesandeid. (Krull 2000: 137) 2. Sotsialiseerimine Sotsialiseerimiseks nimetatakse kasvatustööd, mille eesmärgiks on õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamine. Lapsevanemate ja ka teiste täiskasvanute pakutav sotsiaalne arengukeskkond tuleneb vähem või rohkem teadvustatud ootustest laste arengule. Need ootused määravad enamasti ka kasvatuse iseloomu. Sellistest kasvatussuundumustest on eristatavad kaks suundumust: soorolli kujundamine ja vanuseastmele vastavate rollide täitmine. (Krull 2000: 137)
2. Spordisotsioloogia teoreetiline alus (kirjelda kahe klassikalise teooria funktsionalism · Sportlaste, treenerite ja sponsorite orientatsioonides ja konfliktiteooria põhitunnuseid; kuidas nende teooriate vaatepunktist analüüsitakse · Organisatsioonides, mis toetavad ja kontrollivad sporti sporti) 6. Sotsialiseerimine spordis (ava peamised mõisted sotsialiseerimine, sotsialiseerimise Funktsionalistlik teooria, seletamaks ühiskonna või teiste sotsiaalsete agendid, sotsialiseerimise tegurid; kirjelda peamisi tegureid, mis mõjutavad spordis süsteemide toimimist, käsitlevad ühiskonda vastastikuses seoses olevate osade osalemist ja spordist loobumist; kuidas kindlustatakse sotsialiseerimine spordi kaudu)
väga erinevad. Üldiselt kirjeldab sugulussuhteid 3 muutjat: korraga lubatud kaasade arv milliste sugulaste vahel on lubatud abielusuhted põlvnemise ja varanduse ülemineku mehhanismid Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Ühiskonna stabiilsus ja harmoonia. Perekonnatsükel kohtumine abiellumine suhteliselt lühikese perioodi jooksul, ohtrad seksuaalkogemused perekonnas keskmiselt 2 last peale laste kooli minekut või varemgi naaseb ema tööle vanemate eluiga suhteliselt pikk laste lahkumine kodust, oma perekonna loomine Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
teatud vrtusi, eesmrke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust ksteise suhtes. Funktsionalistlik ksitlus vtab omaks perekonna definitsiooni, mis rhutab perekonna tegevusi ja nende mju hiskonna struktuuri silitamiseks, millest perekond on omakorda ks osa. George Peter Murdocki kohaselt tidab perekond nelja funktsionaalset hiskonna psimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete le, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik histegevus. 2.)Registreeritud abielu +On ksteise ees kohustused ja igused +Ilus pidu koos ilusa kleidi ja oma armastatuga. -Kui kavatsetakse lahku minna siis on vaja lahutus sisse anda. -hisvara klaarimine -Vanema iguste klaarimine Vabaabielu +hisvara pole. +Kergem lahku minna erimeelsuste tttu. Miinuseid nagu polegi. 1 vanemaga perekond +ksikvanema toetusraha -Lapsel pole kahte vanemat -Pole aega enda jaoks -Raske last ksi kasvatada -Pole kellegi tuge ja kellegilt nu ksida.
populistlikud? Millised Eesti erakonnad on parempoolsed, P Reformierakond, IRL millised vasakpoolsed? V Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid Mis vahe on erakonnal ja sotsiaalsel Erakonnal on kindel liikmeskond ja programm, nad tahavad liikumisel? pääseda võimule ning tegutsevad korraga ühes riigis. Sotsiaalsel liikumisel on kõik vastupidine. Mis on poliitiline sotsialiseerimine? Elukestev protsess, mis lõppeb tavaliselt kodakondsuse saamisega Missugused põhimõtted kehtivad Euroopa - Pensionimaksed ja staaz kehtivad kõikjal kodakondsuse puhul? - Tervisekindlustus tagab arstiabi - Saab valida ja kandideerida kohalikesse omavalitsustesse ja parlamenti.
hoitakse senikaua lasteaias. Soojätkamisfunktsioon on olnud sajandeid perekonna olulisemaid funktsioone. Ka selle perekonna jaoks on soojätkamine ja laste kasvatamine väga tähtis, seetõttu on ema sünnitanud 2 väikest last, kellele pakuvatakse kindlust ja turvalisust. Muidugi ei hoia vanemad turvalisuse tagamiseks lapsi kodus kinni - nad tahavad, et lapsed õpiksid suhtlema sotsiaalses elus. Oma laste sotsialiseerimine on vanematele ülimalt tähtis, et lapsed omandaksid nende heakskiitu ning pahameelt tajudes eluks vajalikud väärtused. Vanemad õpetavad lastele, mis on eetiliselt sobiv ja sobimatu juba alates esimesest eluaastast. Ema ja isa tahavad, et ka lapsed tunnetaksid teadmiste ja oskuste vahendamist. Nad vahendavad oma lastele kultuurieluväärtusi interneti, fotoaparaadi, teatri vms kaudu - selline on selle pere hariv funktsioon. Kiindumussuhe ema ja lapse vahel tagab hea kasvatuse ja arengu
Tv lk 4 harjutus 1. hiskond-koosneb inimestest, kes sltuvad ksteisest.hiskond on loodud inimeste poolt ja inimeste jaoks. sotsialiseerimine-hiskonnaga kohanemine kitumiskultuur-hine arusaam haldus-hiskonna valdkond tjaotus-eri inimesed teevad eri asju.t jaotus teeb kigi t thusemaks, kuna tehakse seda mida osatakse Tv lk 4 harjutus 2. perekond-kodu, elu kla/linn/vald-kodu, kool, tkoht riik-kodumaa euroopa liit- - maailm-elu Tv lk 5 harjutus 3 majandus-raha kultuur-kunst, rahvas, rahvus haridus-kool, likool, ppimine valitsemine-elu, otsused sotsiaalabi-A-sotsiaalid,kodutud,prkkarid, vaesed Tv lk 6 h 1 1)diskriminieerimine 2)sallivus/tolerantsus 3)kultuur Tv lk 7 h 5 kui raha ei ole, kodust ilma, t kaotus, joomine, pangalaenud, suur perekond, kasiinodes raha maha mngides Tv lk 8 h 1 rahvus-emakeel, elukoht, vanemad, vanavanemad, emakeel-emakeel on rahvus multikultuursus-ollakse tolerantne teiste kultuuride ja rahvuste vastu ning usutakse e...
Kasvatuse määratlusi ja kasvatusega seonduvaid põhimõisteid Kasvatus ja kasvatamine on ühed kõige tähesamad tegevused meie elus. Me oleme nii kasvataja kui ka kasvatatava rollis kunagi olnud või oleme. Kuidas aga täpsemalt kasvatust määratleda ning millised on sellega seonduvad põhimõisted? Kasvatus on - sotsialiseerimine ühiskonda ja selle eri rühmadesse (kasvatussotsioloogia) - Inimliigi arendamine, „täiuslik inimlikkus“ (filosoofiline antropoloogia) - Isiksuse arendamine kasvataja ja kasvandiku interaktsioonis (kasvatuspsühholoogia). (Hirsjärvi & Huttunen, 2005) Kasvatsuse määratlemiseks on seega mitu erinevat võimalust. Seda on võimalik defineerida
alluda partei sisereeglitele o Valijad Hääletavad valimistel teatud partei poolt · Ideoloogia · Grupihuvid · Aja iseloom · Probleemiväline pooldamine PARTEI FUNKTSIOONID · Valijate mobiliseeritus - parteide peamine mure, et inimesed tuleks hääletama · Üldsuse harimine - paljude jaoks on partei infoallikaks. · Poliitiline sotsialiseerimine - järgides teatud reegleid, levitab partei nende kohta infot ja aitab kaasa nende aksepteerimisele · Poliitikategemine · Huvide koondamine - parteid sõeluvad nõudmised läbi enne kui need jõuavad poliitiliste institutsioonideni. · Poliitiline värbamine - liidri kasvatamine · Kommunikatsioonikanal - partei on side valitsuse ja rahva vahel PARTEISÜSTEEMID · Lihtne kaheparteisüsteem USA Inglismaa
arengu ja innustunud meedia ja eriti televisiooni spordi hõlmamise poolt. Millised on spordi kommertsialiseerumise olulisemad tunnused: - Suure valikuvõimalusega turg - Tippspordi eraldumine võistlus- ja harrastusspordist - Spordi äristumine - Spordialade ebavõrdsus sise- kui ka välisturul (suured ja populaarsed alad privileegitud seisus – jalgpallurid kallimad kui nt võrkpallurid) - Sponsorid juhivad sportlasi (mis võistlusel osaleda jne) 6. Sotsialiseerimine spordis Sotsialiseerimise käigus toimub inimese kujundamine ja kujunemine ühiskonna liikmeks, mis tagab kokkuvõttes ühiskonna järjepidevuse ja säilimise. Selles eristatakse esmast ehk lapseea ja teisest ehk täiskasvanu sotsialiseerimist. Sotsialiseerimise agendid on inimesed ja institutsioonid, kelle ülesanne on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale ja kujunevale isiksusele. Nendeks on perekond (vanemad, vanavanemad, lähisugulased, õed-vennad), sõbrad (eakaaslased,
ta sinna paariks päevaks kaasa, et näidata, milline on elu väljaspool koduväravaid. Filmis tuli kõige enam esile see, kui erinevad võivad olla meie perede kasvatusmeetodid. Kontrastina sai selgelt välja tuua noore, kelle vanemad pole teda ümbritseva maailmaga kokku lasknud ning see, milliseks inimesed muutuvad, kui saavad kontakti kõikide nende terminitega, mis tänapäeva noorsoole olulised on, nagu näiteks ühtekuuluvus, sotsialiseerimine ning vajadus gruppi kuuluda. See, kas lapsevanem peaks reeglina last tema valikutega piirama nii, et laps sinna midagi parata ei saa, on samuti oluline teema, kuid lõppkokkuvõttes teeb selle otsuse lapsevanem. (kasvumeetodid, vanematega väljaspool elamine vs ainult nende ümber) Film paneb mõtlema kaasaegse peremudeli peale. Kui suurt rolli mängib tegelikkuses see, millesse usuvad sinu vanemad. See mõjutab
Praktiline filosoofia http://www.eetika.ee Moraal - ühiskonnas kehtivate normide järgmine. Eetika - uurib ühiskonnas moraalisuhteid. Moraaliprintsiip - Tegutsemisjuhis, kuidas ühiskonnas käituda. Moraali põhimõte peab olema autoriteetne. Peab olema teostatav ja avalik. Erinevad väärtused: iseväärtused, segaväärtused, instrumentaalväärtused. Sanktsioon - karistus ebamoraalse teo eest : süümepiinad, teiste laitumus, reputatsiooni langus. Altruism - erapooletu tegu, neutraalne. Egoism: psühholoogiline egoism - altruism on võimatu; eetiline egoism - mõnikord inimene arvestab ka teistega. Inimuuringud Informeeritud nõusolek ?Organidoonorlus Eesmärgiks on parandada saaja tervist, ei tohi olla seotud doonori suure riskiga. Transplatatsioon - toimub ühe organi eemaldamine ja siirdamine teisele inimesele. Ainelise kasu keeld - organitega ainelise kasu teenimine on Eestis keelatud. 1) kas keelatud on üksnes ainelise kasu saamine? ...
Pärnu kutsehariduskeskus Erinevad perekonnavormid Koostaja: Nelly Kukk Juhendaja: Astrid Sinisalu Pärnu kutsehariduskeskus Perekondliku eluviisi bioloogilised alused: · vajadus pikka aega hooldada järglasi · aastaringne sugutung · sugudel baseeruv tööjaotus Perekonna kui sotsiaalse institutsiooni funktsioonid: · Järglaste saamine · Sotsialiseerimine · Hoolitsemine ja kaitsmine · Sotsiaalse staatuse andmine · Sotsiaalne kontroll · Seksuaalkäitumise reguleerimine Perekonna definitsioone: · "Perekonna moodustavad inimesed, kes on sugulussuhetes ja kes elavad ühes majapidamises" · "Inimesed, kes on omavahel seotud vere, abielu või lapsendamise kaudu ja kelle põhiline sotsiaalne funktsioon on järglaste üles kasvatamine"
Kasvatusteadusele iseloomulikud tunnused: põhjendatavus, avalikkus ja edastatavus, kriitilisus, isekorrigeeruvus, autonoomsus, edasiarendamine. KASVATUST PUUDUTAVAD PÕHIMÕISTED Kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Vaatenurga laius sõltub teadusalast, mille raames kasvatust käsitletakse. Kasvatust nähakse eri viisil vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või produktina. Kasvatus on: sotsialiseerimine ühiskonda ja selle eri rühmadesse(KASVATUSSOTSIOLOOGIA), inimliigi arendamine (FILOSOOFILINE ANTROPOLOOGIA), isiksuse arendamine kasvataja ja kasvandiku interaktsioonis) Kasvatus on sugupõlvede vaheline interaktsioon Kasvatus: pikaajaline, eluaegne, inimese pidev mõjutamine, terviklik, taustal hariduse ideaal, eesmärgiks isiksuse kujunemine. Koolitus: organiseeritud, süstemaatiline, kindlatele eesmärkidele suunatud,
1. Poliitilised ideoloogiad (mõiste, jagunemine, seletused) Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Jagunemine Vasakpoolsed Parempoolsed Tähtsustavad avalikku sektorit Pooldavad erasektorit ja ja võrdsust ühikonnas sotsiaalseid iseärasusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Kommunism Indiviidi vabadus ülim. Tugineb rahvusele, Võrdsed võimalused Majanduse Majanduses pooldavad traditsioonidele, kõigile. Majanduses riigistamine, vabaturumajandusi, kristlikule moraalile. Eelistatud segamaj, rikkuse konkreetsusi, avatud majanduses riigi suurema tulu saajad jaotamine turgusid, minimaalset sekkumise vastu era- peavad rohkem inimeste riigi sekkumist. Rikkaid o...
Mitmeparteisüsteem-suurem osa häältest jaguneb 3 v enama partei vahel Domineeriva partei süsteem Üheparteisüsteem-üks partei domineerib Riigid ja kodanikud Riik- institutsionaalne kehand, mida iseloomustab Oma rahvas, kindlaksmääratud ala, valitsus, rahvusvaheline subjektsus Riiklus- inimeste poliitilile enesekorraldus riigi vormis Riigi funktsioonid: 1. Huvide liigendus 2. Huvide koondamine 3. Poliitiline sotsialiseerimine 4. Poliitiline kommunikatsioon 5. Õigusloome 6. Õiguse rakendamine e. Kasutamine 7. Vaidluste lahendamine Neli vaadet riigile: Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, mis toimib ühiskondlike vajaduste mõjul ... Õiguslik-riik on mingi maa-ala ja rahvaga sõltumatu üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Riigil on jõumonopol.
......................................................................................................16 2.1. Sotsiaalsed faktid ja institutsioonid......................................................................16 2.2. Ühiskond...............................................................................................................17 2.3. Kultuur..................................................................................................................17 2.4. Sotsialiseerimine...................................................................................................19 2.5. Hälbekäitumine.....................................................................................................20 2.6. Sotsiaalne stratifikatsioon.....................................................................................21 2.7. Sotsiaalsed institutsioonid....................................................................................22 Kokkuvõte................
Vastus: Sooline kihistumine - inimeste sotsiaalse staatuse kujunemist tema bioloogilise soo alusel. Stereotüübid-naised/mehed. 27.Bioloogiline ja sotsiaalne sugu Vastus: Bioloogiline sugu ,,mees" ja ,,naine". Kaasasündinud,bioloogiliselt determineeriud. Sotsiaalne sugu - feminiinsus ja maskuliinsus on sotsiaalselt konstrueeritud. Ei ole kaasa sündinud. Omistatakse väärtus, tähendus kultuuriliselt, sotsiaalselt. 28. Soolise ebavõrduse põhjused ja tagajärjed Vastus: 29. Sooline sotsialiseerimine Vastus: 30.Kultuuriuniversaalid ja institutsioonide teke Vastus: Iga grupp peab lahendama teatud säilimisprobleeme, mis esinevad igas kultuuris. Neid nimetatakse kultuuriuniversaalideks. Ühiskonna liikmete põhivajaduste struktuure nimetatakse sotsiaalseteks institutsioonideks Institutsioonid tekivad universaalsete vajaduste lahendamisel. Universaalsed vajadused on: 1. Kohanemine keskkonnaga toit ja peavari (majandustegevus) 2
..................................................................................................................3 1. Peamised sotsiaalsed faktid...........................................................................................4 2. Ühiskond........................................................................................................................5 3. Kultuurilised komponendid...........................................................................................6 4. Sotsialiseerimine............................................................................................................7 5. Hälbekäitumine..............................................................................................................8 6. Sotsiaalne stratifikatsioon............................................................................................10 7. Poliitika ja võim...........................................................................................................11
Kasvatusstiilid - Soojus ja seotus üks pool vastuvõtlikkusest - Autonoomia tagamine teine pool vastuvõtlikkusest - Kontrollivus ja nõudlikkus - Autoriteetne, autoritaarne, kõikelubav, hooletusse jätta ei ole soe ega lähedane, ei paku lapsele turvalisust Varane lahutamine esmasest hooldajast või kiindumuse puudumine - Inimene on hilisemas elus emotsionaalselt ebakindel - Mahajäämine kognitiivses arengus Sotsialiseerimine - Sotsialiseerimine ehk ühiskonnale omaste mõtlemis- ja käitumismustrite omandamine. o Tihtipeale käitumine reguleeritud usuga, sest seal on kindlad reeglid - Sotsiaalsed reeglid: juhised, kuidas erinevates olukordades (mitte)käituda o Laste puhul mõistlikum lähenemine õpetada mida võiks teha, mitte mida mitte teha - Sotsiaalsete reeglite tüübid o Moraalireeglid ,,ära tapa", keegi kannatab kui moraalireegleid rikkuda
KNT2 Nadezda Vassiljeva ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja- Uusberg Urve Tallinn 2012 Sisukord Sotsiaalne areng............................................................................................................................... 3 2. Sotsialiseerimine..........................................................................................................................4 3. Sotsiaalne keskkond arengufaktorina.......................................................................................... 6 3.1. Perekonna mõju.................................................................................................................... 6 3.2. Kasvatusstiilid.................................................................................
A. Lincolni seletus demokraatiale- demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Esiteks rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. demokraatia tunnused (lk. 21)- kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees;võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll); vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendaamiseks; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkkontroll relvajõudude üle. otsene demokraatia-tänapäeval põhiliselt kodalikes oavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasan...
Referaat Perekonna käsitlus erikultuurides Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Perekond kui ühiskonna üks olulisemaid alustalasid. Enamasti on peres 3-7 pereliiget. Perekond toimib kui grupijuht on hea. Perekonna ülesandeks on Jüri laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Ühiskonna stabiilsus ja harmoonia. Sugulussuhted eri kultuurides on olnud läbi aegade ja kultuuride väga erinevad. Üldiselt kirjeldab sugulussuhteid 5 muutjat: · korraga lubatud kaasade arv · milliste sugulaste vahel on lubatud abielusuhted · põlvnemise ja varanduse ülemineku mehhanismid · abikaasade elukoht ja seotus kaasade vanematega (kumma kaasa vanemate juurde abiellunud kuuluvad)
Kasvatus tähendab ,,täiusliku inimlikkuse" saavutamist. Kasvatusel on ka ühiskondlik külg. Inimene saab oma eesmärke saavutada vaid ühiskonnas. See on kasvatussotsioloogiale omane lähenemine kasvatuses. Kasvatuse abil aidatakse inimesel toime tulla selles ühisonnas, milles ta on sündinud või elab. ,,Toimetulemist" võib nimetada ka sotsialiseerumiseks. Kasvatust omakorda võib pidada sündmuste sarjaks, protsesseks, mida sotsioloogid nimetavad sotsialiseerimiseks. Kasvatus kui sotsialiseerimine Kasvatust kui sotsialiseerimine tuleb mõista laialt ja vaadata kogu sotsiaalse tegelikkuse osana. Kuigi kasvatus toimub sotsiaalses keskkonnas, ei ole inimene sellele vaatamata kunagi vaid oma keskkonna mehaaniline produkt. Sageli on juhitud tähelepanu sellele, et sotsialiseerumise puhul on kõne all vastastikune mõjutamine, kus sugupõlved aktiivselt üksteist mõjutavad laps ,,kujundab vanemaid" täpselt samal määral kui vanemad last. Kasvatus kui protsess
1) Üldhariduskoolis toetatakse õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Luuakse tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Peetakse oluliseks väärtusi, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. (3) Uue põlvkonna sotsialiseerimine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Üldhariduse omandanud inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule. §6. Pädevuste kujundamine (1) Pädevus on teadmistel, oskustel ja väärtustel põhinev suutlikkus teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida.
poliitiline tegevus professionaliseerub, programme formuleeritakse, rahvas jääb eemale otsuste tegemisest. 3. Kriitilis-ratsionaalne poliitiline diskursus muutub ratsionaalsemaks; ideoloogiliste siltide kleepimise asemel püütakse sõnastada eri poolt huve ja väidelda. Huvide järgimine. Sotsialiseerimine Tähendab elukestvat protsessi, milles me õpime olema ühiskonna liikmed. Põhilised vormid: · Primaarne sotsialiseerimine varajane sotsialiseerimine, enamik sellest kulgeb perekonnas ja toimub lapsepõlves · Sekundaarne sotsialiseerimine on võrdlev ja selektiivne, tuginebv esmasel kuid muudab seda Muud vormid: soolinesotsialiseerimine, klassisotsialiseerimine, poliitiline sotsialiseerimine (protsess mille kaudu inimene õpib, kuidas suhtuda poliitikasse). Sotsialiseerimise protsessi mõjutavad sotsialiseerimise agendid = inimesed ja organisatsioonid, kelle ülesanne on
Tööturg sisaldab stuktuurilisi nisse, kus teatud grupid on paremas ja teatud grupid halvemas olukorras (tööturu segmendid). Vastastikune tagasiside tööturu ja leibkondade vahel säilitab olukorda, kus naised on halvemate tingimustega töökohtadel. Institutsionaalne inerts ja tagasiside efekt pakkumis- ja nõudluspoole vahel lubavad diskrimineerimisel ja selle tagajärgedel püsida turujõududest sõltumata. Sotsialiseerimine Sotsialiseerimine diskrimineerimine o Töövõtjate valikud: väljaõpe, töökohavalik o Tööandjate valikud Diskrimineerimine sotsialiseerimine o Piiratud valikud Põhjuslikkus: eelistused tööjaotus Institutsionaalsed tegurid Piiratud mobiilsusvõimalused 2. Majandusteaduslikud Uusklassikaline teooria Sissetulekute maksimeerimine elu jooksul kõrge sisenemispalk; väikse tööstaaziga kaasnev sissetuleku
küsimus kelle oma on tähtsam. Mees kui isa selle puhul tekib küsimus kas isa saab hakkama ja kas teda ei vaadata nannipunnina. Meestel on võrreldes naistega elueal 10 aastat vahet. Tekib stress, pinge, sunnitus vastutada oma perekonna eest. 2004 võeti vastus soolise võrdõiguslikkuse seadus kuid see ei muuda olulist suhtmist. Sots mõttes kohandatakse lähtuvalt tema soost halvemini kui teisest soost inimest. Üht sugupoolt koheldakse seksuaalselt halvemini ja alandavamalt. 29. Sooline sotsialiseerimine Selle abil õpib inimene mehe ja naise normid. Kultuuris on välja kujunenud nii poiste kui tüdrukutele. Nt osad tulenevad juba lapsepõlvest poisile öeldakse mehed ei nuta. Selle õppimisel edendab suurt rolli, muinasjutud, lasteraamatud, rollid, varjatud õppekava. Inimene ei teadvusta et ta sealt omistab teadmised. Sots käigus tekivad soolistadu minapildid. Nt naistel on madalam enesehinnang kui meestel kuna naistel on tihti väiksem võimukogemus
A adaption; sotsiaalse süsteemi kohanemine ümbritseva keskkonnaga; 1 G goal-attainment; eesmärkide seadmine ja saavutamine; I integration; sotsiaalse süsteemi elementide tiheda koostöö tagamine; L patent pattern maintenance; väljakujunenud käitumismallide säilitamine, mille tagavad kasvatus, religioon, rituaalid, sotsialiseerimine jne. Adaption Goal-attainment Majandus Poliitika Majandus tagab füüsilise Juhtimise struktuur, mis keskkonna kasutamise sõnastab ühiskonna võime tootmisprotsessi eesmärke ja mobiliseerib
Sotsialiseerumise eesmärk on kujundada laps sotsiaalselt kompetentseks ühiskonnaliikmeks. Kujundajad on siinjuures lapsevanemad, õpetajad, eakaaslesed, õed- vennad, vanavanemad ning teised täiskasvanud. Lapse sotsiaalne areng kujutab endast seega moraalinormide omandamist. Psühhosotsiaalse arengu all mõistetakse eelkõige lapse isiksuse arengut ja laste omavahelisi suhteid. Eristades sõnu „sotsialiseerumine” ja „sotsialiseerimine” võib märkida, et sotsialiseerimine on väline mõju nagu õpetamine ja kasvatamine, sotsialiseerumine aga inimese seesmiselt kulgev protsess (Aimre, 2001:161). Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks ühiskonna täieõiguslikele ja aktiivsetele liikmetele. Algteadmised ja oskused sellest, kuidas toimib füüsiline ja sotsiaalne keskkond, loovad aluse sotsiaalse kompetentsuse kujunemiseks
omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi ja norme, hoiakuid ja käitumismustreid ning kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus. RESOTSIALISEERUMINE- osaline ja täielik uute normide, rollide omandamine ja väärtsute internaliseerimine Rolliteooria- teiste inimeste rollide omaksvõtmine, mille tulemusena võib indiviid näha maailma ja ennast teiste pilgu läbi Totaalne institutsioon- muust ühiskonnast eraldatud range režiimiga organisatsioon, kus inimese sotsialiseerimine toimub kontrolli all ISIKSUSE DISPOSITSIOON Kõrgemad dispositsioonid- elukontseptsioon ja väärtusorientatsioonid Keskastme dispositsioonid- üldistatud hoiakud sotsiaalsete objektide suhtes Madalamad dispositsioonid- situatiivsed hoiakud käitumiseks konkreetses olukorras- argielus Tasandid: Mikro (rühm); meso (organisatsioon); makro (ühiskond); meta (ideed ühiskonna kohta) Sotsiaalne integratsioon- inimestevaheline igat liiki suhtlemine, formaalne ja mitteformaalne
Järelikult on tsivilisatsioon ise igasuguse pahe algpõhjus. ,,Emile ehk kasvatusest" 1762 Romaani vormis kirjeldatakse Emile'i-nimelise poisi kasvatamist, mis põhineb armastusel ja mõistusel. Mõistuspärane kasvatus tähendab seda, et arendatakse igale inimesele omaseid loomupäraseid häid kalduvusi ja last kaitstakse ühiskonna halbade mõjude eest. Poisile ei tooda mitte mõistust väljastpoolt sisse, vaid see areneb välja tema loomusest. Pedagoogika ei tohi olla vägivaldne sotsialiseerimine, vaid loomulike soodumuste delikaatne arendamine. ,,Julie ehk uus Heloise" 1761 Teos on pühendatud Rousseau' poolt armastatud naisele nimega Julie. Julie armub oma koduõpetajasse, kuid pannakse mehele parun Volmarile. Julie haigestub raskelt, armastatu tulek päästab ta, kuid naine jääb truuks oma seaduslikule mehele. Suutmata piinu taluda, sooritab ta enesetapu ning kirjutab hüvastijätukirjas: ,,Ela hästi, mu armas sõber. Ah, ma lõpetan oma elu..."/
Tuuakse esile, et probleemid terapeudi koostisosad on: olevikule ja mõistmine johtuvad indiviidide suhtumisel, see terapeudi tulevikule. Klient mõjutavad oluliselt, omavahelisest suhtlemisest, määrab, milliseid seisukohavõtt, õpib tähelepanu millele ta kliendi mitte ei ole ühest indiviidist küsimusi ta esitab, sotsialiseerimine, pöörama pigem oma juures tähelepanu lähtuvad. Inimesed millele pöörab imeküsimused, tugevustele ja pöörab, siis võib defineerivad ja loovad oma rohkem erandiküsimused, oskustele kui juhtuda, et klient ja reaalsustaju teistega tähelepanu. skaalaküsimused, nõrkustele ja terapeut räägivad suhtlemise teel
kaasas. Erinevad mudelid ja bürokraatia: Organisatsioonisotsioloogia- Efektiivsus kui organisatsiooni struktuur ja selle sobivus organisatsiooni eesmärkide ja keskkonnaga. Poliitiline ökonoomia-Efektiivsus kui finantsstiimulite ja sanktsioonide korraldamine, et isikliku kasu poole püüdlemine aitaks kaasa organisatsioonis eemärkide saavutamisele. Avalik haldus- Efektiivsus kui organisatsiooni kultuuri sobilikkus eesmärkide, vastutuse viisiga ning kui indiviidide sotsialiseerimine viisil, et nad aktsepteeriksid organisatsiooni normatiivset korda. Organisatsiooniline isomorfism: sunnitud; imiteeriv; normatiivne. Kontekstispetsiifika-ehk iga riigi unikaalsed karakteristikud määravad reformide sisu. Schick: Eelarve- poliitiline sõnum valijatele; valitsuse eesmärkide deklaratsioon; juhis majanduspoliitikaks; alus organiseerimaks riigiasutuste tööd ja tegevusi; protsess, mis ühendab mineviku otsused tulevikuga; vahend finantseerimaks riigi tegevusi.
Ja seega võib väita, et üheks peamiseks erikooli ülesandeks on õpetada noortele oskusi tulemaks ühiskonnas paremini toime, s.o sotsialiseerumist. Sotsialiseerumine on isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi ja norme, hoiakuid ja käitumisstandardeid ning kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus. Eristatakse sotsialiseerumist ja sotsialiseerimist. Sotsialiseerumine on inimese kujunemine ühiskonna liikmeks ja sotsialiseerimine on inimese kujundamine ühiskonna liikmeks (Aimre 2005, 127). Kaagvere Erikooli missiooniks on vähendada väärkäitumise levikut ühiskonnas, andes tüdrukutele parimad teadmised ja oskused, millega jätkata õpinguid või alustada tööelu (Kaagvere Erikool 2008). Oluline on siinkohal toetuse ja võrgustiku olemasolu, näiteks tugiisik, kes annaks nõu ning toetaks raskel ajal. Sageli suunatakse noored erikooli probleemsetest perekondadest
Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine Miks me uurime? Isiklik vaatlus ja kogemus võivad näida kõige täpsemate informatsiooniallikatena. Elu näitab aga, et just endastmõistetavid arusaamu tulebki uurida. Tarkuseterad: 1. töötamine värskes õhus, rõõmus meel ja ohtralt hapupiima lubavad inimesel elada 110 aastat ja kauemgi. 2. kuni viimase ajani elas enamikus ameeriklaste majapidamises koos 3 põlvkonda ja kõik armastasid üksteist. 3. surmanuhtlus vähendab kindlalt ja selgelt raskete kuriteguse hulka. 4. ameeriklaste eluaja pikkuse ja kvaliteedi määravad ära inimese intellektuaalsed võimed. Oluline on küsida, miks inimesed jätkavad millegi uskumist, kuigi on olemas tõendid vastupidise kohta. Eri sots. kihtide grupid usuvad eri väiteid. Mida inimesed usuvad olevat tõeline, on tõeline oma tagajärgedes. Sotsioloogid teevad oma uurimustööd selleks, et mõista meid ümbri...
Ühiskonnas on olemas kindel struktuur ÜHISKOND + ÕPETUS = ÜHISKONNAÕPETUS Mille poolest erineb ajalugu ühiskonnaõpetusest? Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÕPPIJA jaoks Identiteedi kujundamine Orienteerumine ühiskonnas Sotsiaalne eneseteadvus Toimetuleku võime arendamine Enesekehtestamise oskus arendamine Õppida otsustama oma valikute üle Kriitikavõime arendamine Väärtuste õppimine Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÜHISKONNA jaoks Noorte sotsialiseerimine Patriotismi ja väärtuste kujundamine Demokraatia õppimine Sotsiaalse sidususe kujundamine Institutsioonide tundmaõppimine Noore kodaniku kasvatamine Mida õpime ühiskonnaõpetuses? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Kes on inimene? - ühiskondlik olend - on sotsiaalne olend - on kogukondlik olend Mis on riik? - kas vabatahtlik või vägivaldne vorm nõrkade üle - ühiskondlik lepingu idee (18. saj J. J. Rousseau)
et ta oleks kord oma mehe poolt valitsetav. Samal ajal haritakse Émile'i, kui ideaalse mehe kehastust, olema omavalitsuslik. Rousseau ei varja oma iroonilisust intellektuaalsete naiste suhtes. Et nii erasuhted kui poliitilised suhted Rousseau nägemuse kohaselt õigesti töötaks, peavad naised alluma. Seevastu hindab ta naist kui ilu kehastust, kes oma loomuliku kaunidusega suunab ühiskonda kombekusele ja headusele. Pedagoogika ei ole vägivaldne sotsialiseerimine, vaid loomulike soodumuste delikaatne arendamine. Ühiskonna- ja riigifilosoofia Ühiskondliku lepinguga kuulutavad inimesed, kes looduslikus seisundis olid üksikisikutena vabad, oma ainsaks suverääniks kogukonna. Nad ütlevad lahti oma indivuduaalsest vabadusest ja loovutavad selle ,,poliitilisele kehale", lähtudes kasulikkuse kaalutlustest, mis on täielikus vastavuses nende ,,enesearmastusega". Ja
Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord. Iga riigi funktsioonid 1. Huvide liigendus 2. Huvide koondamine 3. Poliitiline sotsialiseerimine 4. Poliitiline kommunikatsioon 5. Õigusloome 6. Õiguse rakendamine e. kasutamine 7. Vaidluste lahendamine Kolm lähenemisviisi riigile Sotsioloogiline Õiguslik Struktuurfunktsionaalne Sotsioloogiline käsitlus Riik on ühiskonnarühmade kogum. Riik on ühiskonnarühmade kogum, mis toimib lähtudes ühiskondlike vajaduste mõjul kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Õiguslik lähenemisviis
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim),...
Autonoomia tagamine (teine pool vastuvõtlikkusest) Kontrollivus ja nõudlikkus => autoriteetne, autoritaarne, kõikelubav, hooletusse jättev Varane lahutamine esmasest hooldajast või kiindumuse puudumine John Bowlby o ema ja lapse varase kiindumussuhte häirimine toob tagajärjena kaasa selle, et inimene on oma hilisemas elus emotsionaalselt ebakindel o Sotsiaalsus, järjekindlus, saavutused Sotsialiseerimine Sotsialiseerimine ehk ühiskonnale omaste mõtlemis- ja käitumismustrite omandamine o Kuidas panna inimesi vältima ebasoovitavaid käitumisi, kui teisi läheduses pole? Moraalsus vs kuulekus; internalisatsioon Sotsiaalsed reeglid: juhised, kuidas erinevates olukordades (mitte)käituda Sotsiaalsete reeglite tüübid (Turiel ja Nucci; Smetana) o Moraalireeglid o Konventsionaalsed reeglid o Prudentsiaalsed reeglid o Personaalsed reeglid
lapsed möödunud abieludest Üksikvanemaga pere - last või lapsi kasvatab vaid üks nende vanematest omane eelkõige kaasaegsetele ühiskondadele. Lahutus, kaaslase surm, rasestumine ilma eelneva kooseluta jne 64. Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus. Funktsionalistlik käsitlus perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn ,,ühiskonna kehast". Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Konfliktiteooria,
lihtsateks, endale mõistetavateks protsessideks (Fischhoff, 1982). Heuristilised mõtteseosed –tavaarusaamal põhinevad teadmised, “talupoja tarkus“, mis on kujunenud evolutsiooniliselt Universaalsed, kultuuriülesed Mõjutavad riskisignaalide valikulist töötlemist ja meelde jätmist 11. Keskkonnasõbraliku indiviidi sotsialiseerimine: vajalikkus indiviidi ja ühiskonna seisukohalt 12.Keskkonnahuvi äratamine ajakirjanduses: huvipakkuva loo omadused Šokeerivad katastroofikajastused Seos ühiskonda huvitavate teemadega nt tervis, turvalisus, bürokraatia Keskkonnaohu suurenemine Soovitused, mida ise ära teha Emotsionaalsed teemad Konkreetsed tulemused ja tegevused Kohene kahju, mõju
Sotsioloogia Teadus,mis uurib inimeste käitumist grupis, sh ka kuidas grupikonstruktsioone, kui ka viisi kuidas inimene mõtestab tegevust. Üksikisiku käitumist on taske prognoosida, küll aga saab prognoosida grupikäitumist. Sotisioloogia erineb teistest teadustest selle poolest, et ta tunneb huvi kõigi eluvaldkondade vastu. Sarnaselt teiste teadustega valitseb arvamuste erinevus ja seda loetakse normaalseks(kehtib ka teooriate kohta) Sotsioloogia peamised lähtekohad: Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, st seoste otsimist nt perekonna , majanduse, kuritegevuse, usu ja teiste valdkondade vahel. Uuritakse kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile e välistele jõududele, mis suunavad ja kujundavad indiviidi otsuseid. Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni e vastasmõju tulemusena. Rõhu aset. Ühiskonna ja indiviidivahelistele suhet...
06-09-2006 Sotsioloogia- analüüsioskus. Argisotsioloogia- inimesed teevad päevast- päeva (nt. otsutamine) enesele aru andmata. Teaduslik sotsioloogia- toimub plaanipäraselt, sihikindlalt. Kuidas algab uuring? Prognoos 1. Mis saab edasi kui midagi ette ei võeta? 2. Mida teha, et olukord muutuks? 3. Kuidas kontrollida, kas olukord on muutunud? Sotsioloogia klassikud/ isad August Comte (1798- 1857)- mõtles välja sõna sotsioloogia (societas- ühiskond, logos- õpetus, teadus) Sotsioloogia uurib inimese käitumist grupis. Sotsioloogia hakkas arenema 18. saj lõpu poole Euroopas. Seda mõjutasid Prantsuse revolutsioon (1789), tööstus revolutsioon. Herbert Spencer (1820- 1903) Sotsialiseerimine- ühiskondlikuks tegemine. Kooli funktsioonid. Emile D...
Ülikoolis oli rituaaliks võtta korporatsiooni vastu noor,i niiöelda rebaseid, kes siis pidid läbi käima pika katsumuste raja ennem kui neid aktsepteeriti kui osa õpilaskorporatsioonist. Omad tavad on ka vanglas, nagu näiteks uusasuka vaimne ja füüsiline terroriseerimine ning tema koha kierarhilises struktuuris määramine, seda muidugi vastavalt katsealuse reageeringule, vastupanuvõimele ja enesekehtestamisoskusele. 1.5 Sotsialiseerimine Evani sotsialiseerumine toimub esialgselt ema ja lasteaia läbi, filmis on lõik kus Evan on joonistanud pildi mis ei ole normaalne ega eakohane temavanusele lapsele. Teda õpetatakse, et sellised joonistused on valed. Elukoht ja rajoon tingivad tavalise keskmise ameerikaliku perekonna arengutendentsi. Suured mõjutajad lapsepõlves on sõbrad, kus Tommy oma järjest enam sadistlike mõtete ja kommetega neid järjest suurematesse pahandustesse kaasosalisteks meelitab.
väärtused ja normid. Heterogaamia abikaasad erineva taustaga tutvustab inimestele erinevaid väärtusi, maailmapilti jms. 60. Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus. Funktsionalistlik käsitlus perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn ,,ühiskonna kehast". Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Konfliktiteooria, kuid ka
.........................................................................7 Kasvatus.......................................................................................................................................7 Kasvatus eri vaatenurkadest.........................................................................................................8 Kasvatusidee filosoofilises antropoloogias..................................................................................8 Kasvatus kui sotsialiseerimine.....................................................................................................8 Kasvatus kui sugupõlvedevaheline interaktsioon........................................................................9 Kasvatus kui inimestevaheline interaktsioon...............................................................................9 Kasvatustahe..............................................................................................................................10
vahetavad kaasaegses ühiskonnas noored ise kingitusi. Kihlumine ja abielu. Kihlumine noorte omavaheline leping, abielu tähtsus säilitanud tähtsuse ka sugulaste ja perekonna tasemel. 60. Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus. Mikrosotsioloogiline -pere sees kuidas rituaalid. Funktsionalistlik käsitlus perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn ,,ühiskonna kehast". Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
