Kaidi Kiidemaa 10E klass Globaliseerumise võlu ja valu. Lisaks uute majandusharude tekkele ja kiirele arengule kujuneb infoühiskonnas ümber ka majanduse ruumiline korraldus. Seniste majandusimpeeriumide asemel on kujunemas terviklik, kogu maailm hõlmav majandussüsteem.Sellist maailmamajanduse järjest tihedamat ja ulatuslikumat seostumist üheks tervikuks nimetatakse globaliseerumiseks ehk üleilmastumiseks. Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi:kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimist. Viimase puhul võibki mainida asja miinuseks seda, et kui kunagi mindi välmismaale, et sealt ka osta kaupa, mida Eesti poodides müügil polnud, siis nüüdseks on tooted ülemaailmselt suhteliselt kättesaadavad ja ...
· Käsitöölised · Riigi alged (röö Hilisagraarne · Taime- ja loomakasvatuse ühinemine · Paiksed põlluharijad · Ülejäägid (väetis) · Toodeti müügiks · Uued majandusharud- käsitööndus, kaubandus, transport, rahakaubandus · Riik III Industriaal ühiskond= tööstus ühiskond Iseseisev ind. On industriaalsele tootmisviisile üleminek loomuliku majandusliku tehnoloogia muutmiste tõttu. Sõltuv ind. Globaliseerimine globa-poliitilised majanduslikud muutused, mida põhjustab massikommunikatsiooni kiire areng ning inimeste ja kaupade suurenenud mobiilsus. Põhjused: · Info kiire liikumine · Uus rahvusvaheline jaotus, kapitali vaba liikumine · RV kaubanduse lihtsustamine Majanduses · Kiiresti kasvab RV kaubandus · Kapitalivood liiguvad üle maailma · RV organisatsioonide nagu WTO ja OPEC teke · RV finantsorganisatsioonide teke Kultuurivaldkonnas
liikumist (nii Eestist välja kui ka sisse)? Milliseid võimalusi ja ohtusid näete? Piiride järkjärguline kadumine kaupade, kapitali ja tööjõu liikumise teelt koos uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga viib optimistide arvates majanduse efektiivsuse enneolematu kasvuni.Siiani on suurima kasu globaliseerumisest saanud ikkagi rikkad riigid. Kapital on tööjõuga võrreldes liikuvam, siis kasutavad arenguriigid oma odavat tööjõudu välisinvesteeringute ligitõmbamiseks. Majanduse globaliseerimine, tehnoloogia kiire areng, vajadus uute teadmiste järele ja pidevad muutused keskkonnas nõuavad head kohanemisvõimet ja oskust kiiresti ümber õppida.Just üleilmastumine ning piiride järkjärguline kadumine annab töötajale uusi valikuid ja võimalusi, muutes tööandja olukorra keerukamaks. Lojaalsus kindlale ettevõttele on asendunud lojaalsusega oma tegevusvaldkonnale ning endisest enam väärtustatakse ettevõtte kultuuri ja juhtumistavasid, tööandja usaldusväärsust
põllumajandusega tegelejatega võrreldavasse suurusjärku või ületab selle,vajab hulgaliselt lihttöölisi Tööstusliku pöörde eelduseks olid teaduse ja tehnika areng(nt aurumasina leiutamine)ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu Postindustriaalühiskond-tööstusjärgne ühiskond,isel kõrgtehnoloogia kasutamine,vajab haritud spetsialiste Info-ehk teadmusühiskond-ühiskond, kus majandustegevus tugineb teadusuuringutele,oluliseim tulemus on maailmamajanduse globaliseerimine, inimesed globaalselt väga liikuvad ja nende tegevus piirideülene
organisatsioonides, osalus ÜRO rahuvalvevägedes, rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimist ja välisesinduste arvu, valitsuse piiriüleseid rahaülekandeid jms. Globaliseerumise näitaja Eesti 201... Saksamaa Oma riik 201... 201... Üldine globaliseerumine 28. 79,27 16. 84,57 51. 67,74 Majanduslik globaliseerimine 10. 87,54 34. 78,06 79. 63,35 Sotsiaalne globaliseerumine 39. 73,81 14. 85,49 36. 76,24 Poliitiline globaliseerumine 69. 75,91 18. 91,71 119. 62,01 Kultuuriline globaliseerumine Keskkonnaalane globaliseerumine Globaliseerumise näitaja Majanduslik globaliseerimine
f. Kiired transpordivahendid Kultuuris g. Kultuuri tehakse põhiliselt maailmakeskustes (Hollywood) h. popkultuuri levik (maailmakeskustest) i. Massimeedia j. Kiired suhtluskanalid (Internet ja mobiiltelefonid) 17.Majanduse globaliseerumine ja seda soodustavad tegurid (vt ka majanduse dünaamika ja tooteahela osa) 18.Globaliseerumise lained. 1. Laine koloniaalne globaliseerimine (1500 1945) a. Merikantistlik periood (1500 1800) b. Industriaalne periood (1800 1945) 2. Laine Neokoloniaalne globaliseerimine (1945) a. Modernistlik periood (1945 1980) b. Neliberaalne periood (1980) Ettevõtte paigutus. Klastrid 19.Ettevõtete tüübid organisatsiooni ülesehituse järgi. · Lihtsad ehk väikeettevõtted · Funktsionaalsed · Mitmeüksuselised
Tallinna Ülikool Õigusakadeemia RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ TSIVIIL- JA KRIMINAALASJADES Essee Koostaja: Anton Tšernõšuk Juhendaja: Valeri Lõõnik Tallinn 2015 Kuritegevuse globaliseerimine, riikidevaheliste organiseeritud kuritegelikke grupperingute kasv, kuritegevuse ja üksik kurjategijate imbumine igasuguste maailma riikide territooriumitele tekkitab vajadust erinevate rikide korrakaitsjate tegevuse reguleerimist. On tekkinud kolm põhisuunda kus tehakse koostööd: kuritegevuse ennetavate meetmete koordineerimine ja kuritegevuse ohvrite kaitsmine; rahvusvaheliste õisnormide väljaandmine seoses
ja välisesinduste arvu, valitsuse piiriüleseid rahaülekandeid jms. 11 Tabel 1 Globaliseerumine Eestis, Saksamaal ja Venemaal Globaliseerumise näitaja Eesti Saksamaa Venemaa 2017 2017 2017 Üldine globaliseerumine 28. 79,27 16. 84,57 48. 68,25 Majanduslik globaliseerimine 10. 87.54 34. 78,06 125. 52,06 Väliskaubanduse osakaal SKT-s Otseste välisinvesteeringute osakaal SKT-s Portfelliinvesteeringute osakaal SKT-s Imporditariifide määr Muude kaubanduspiirangute määr Sotsiaalne globaliseerumine 39. 73,81 14. 85,49 52. 66,58 Rahvusvaheliste telefonikõnede arv Turistide arv Rahaülekanded Välisriikide kodanike arv riigis Internetikasutajate arv
(Tabel 1) Tabel 1. Eesti, Saksamaa ja Ungari Globaliseerumise näitajad. Allikas: KOF Globalisation Index (08.11.2018) Globaliseerumise näitaja Eesti 2018 Saksamaa Ungari 2018 2018 Üldine globaliseerumine 81,7 (20. koht) 86,89 (9.koht) 84,20 (12.koht) Majanduslik globaliseerimine 84,3 (8. koht) 82,21 83,02 (12.koht) (10.koht) Väliskaubanduse maht SKT-s Otsesed välisinvesteeringud Portfelliinvesteeringud Imporditariifide määr Tollimaksude määr Kaubanduspiirangute määr Sotsiaalne globaliseerumine 82,65 (22.koht) 85,39 77,58 (15.koht) (36.koht) Rahvusvahelised telefonikõned
O.C.) oli maailma esimene multinatsionaalne kontsern ning 16. ja 17. sajandite suurim ettevõte. (E-õpe, 2012) 19. sajandi kiire industrialiseerimine viis kaubanduse ja investeeringute kiirele kasvule Euroopa suurriikide, nende kolooniate ja USA vahel. Reeglina oli see ebaõiglane kaubandus. 20. sajandi esimese poole globaliseerimise protsess oli katkestatud kahe maailmasõja ja nende perioodi vahelise majanduslangusega. Peale Teist maailmasõda uuenes globaliseerimine kiirenevas tempos. Seda soodustas tehnoloogiatäiustamine, mis viis kiirele kaupade veole mere-, raudtee- ja õhutranspordiga, aga samuti juurde pääsuga rahvusvahelisele telefonisidele. (E-õpe, 2012) 4. GLOBAALPROBLEEM KASVUHOONEEFEKT JA KLIIMA SOOJENEMINE Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt
toodete elutsükli lühenemine 3.tehnika ja tehnoloogia kõrge osakaal kuludes 4. Oma tehnoloogia kaitse on üha vähem tagatud. Majanduslikku keskk.- sõltuvalt oma tegutsemisvaldkonnast, huvituvad ettevõtted rahvastiku arvu ja struktuuri, sisemajanduse kogutoodangu, eramajapidamiste tarbimise, investeeringute, inflatsiooni, tööhõive jne kohta. Selle keskkonnasfääri kohta võib täheldada järgmisi tendentse:a) maailmamajanduse mõjude kasv b)varumis- ja toodanguturgude kasvav globaliseerimine Sotsiaalset keskk.- haarab inimest kui indiviidi ja tema tegutsemist ühiskonnas.põhilised allsfäärid: perekond, kultuur, poliitika, kirik, Juriidilist keskk.- moodustab ettevõtlust reguleerivate seaduste ja juriidiliste normide kompleks. Võib öelda, et nelja eelneva keskkonnasfääri tundmine ja mõjudega arvestamine soovituslik, siis juriidilise keskkonnaga arvestamine on ettevõttele kohustuslik. ETTEV. LIIGITAMINE Ettev, on võimalik liigitada mitme erineva tunnuse alusel.
Samuti on antud juhul tegemist poliitilise teostatavuse kriteeriumiga Nähtavust- Missugusel määral on maks aktsepteeritav avalikkuse poolt? See on eelkõige poliitilise teostatavuse kriteerium. 7. Loeng projektide valik 8. Loeng Avaliku sektori kasv Majandusteadlasi huvitab, kui suur peaks olema avalik sektori. Miks avaliku sektori oskaal on viimase saja aasta jooksul kasvanud? 5 tüüpi selgitust: majanduslikud, fiskaalsed, poliitilised, institutsionaalsed, majanduse avatus ja globaliseerimine. Majanduslik selgitus: nõudluse ja pakkumise mudelid. Wagneri seadus: koos majandusega kasvavad ka riigikulud nii absoluut kui ka suhte väärtusena. Kasvav nõudlus suurendab avaliku sektori kulutusi. Wagneri teooria 3 komponenti: Majanduskasv toob kaasa keerukamad majandussuhted, mis tähendab uute seaduste ja õigussüsteemi arengut, mis omakorda toob kaasa avaliku sektori kulutuste kasvu Urbaniseerumisega kaasnev välismõjude suurenemine vajab suuremat valitsuse sekkumist
Peamised plussid ja probleemid: kriitilised valitsuste ja korporatsioonide vastu, teatud valdkondades ainuvajalikud, ei vastuta tegelikult enda tegude eest, ei ole iseseisvad. Nt. GREENPEACE- kliima ja keskkonna eest võitlev org. Loodi 1971 aastal, ; MAJANDUS JA KESKKOND: RV MAJANDUS: KAUBANDUS- maht kasvab, olemus muutub. Osalevad riigid ja korporatsioonid, RV kaubandus on kaasa toonud mitmeid nähtusi: vabakaubanduspiirkonnad, regionaliseerumine, globaliseerimine, uued liikumised nt. õiglase kaubanduse idee.Nt. eesti riiete bränd kuid tehtud hiinas; usa multikas kuid animatsioon on tehtud hiinas jne. RV KAUBANDUSE TERMINID Protektsionism- oma riigi kaupade kaitsmine teiste riikide kaupade eest erinevate vahenditega. Nt. kolmandate riikide ( väljaspoolt ELi ) kaupadele. Tollimaksud/ Impordimaksud Kõrgendatud tariifid (mingi) kaubasissetoomine ( mingist) teisest riigist. (kolmandate riikide kaupadele kes ei ole EL is).
levik. Majanduslik globaliseerumine, rahvusvahelise kaubanduse liikumise arv üle maailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv. Poliitiline globaliseerumine on üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid, rahvusvaheliste kohtute loomine. Globaliseerumise näitaja Eesti 2016 Lesotho 2016 Majanduslik globaliseerimine 78,46 (26. 43,74 koht) (146.koht ) 19 Väliskaubanduse osakaal SKTs Otseste välisinvesteeringute osakaal SKTs Portfellinvesteeringute osakaal SKTs Imporditariifide määr
4 Indoneesia ning monopoliseeris nende Vaikse ja India ookeani maadega kaubanduse. XIX sajandi kiire industrialiseerimine viis kaubanduse ja investeeringute kiirele kasvule Euroopa suurriikide, nende kolooniate ja USA vahel. Reeglina oli see ebaõiglane kaubandus. XX sajandiesimese poole globaliseerimise protsess oli katkestatud kahe maailmasõja ja nende perioodi vahelise majanduslangusega. Peale Teist maailmasõda uuenes globaliseerimine kiirenevas tempos. Seda soodustas tehnoloogiatäiustamine, mis viis kiirele kaupade veole mere-, raudtee- ja õhutranspordiga, aga samuti juurde-pääsuga rahvusvahelisele telefonisidele. Rahvusvahelise kaubanduse barjääride kõrvaldamisegahakkas alates 1947. aastast tegelema GATT -- sõlmiti seeria kokkuleppeid peamiste kapitalistlike ja arengu-maade vahel. 1995. aastal muutsid 75 GATTist osavõtjat maad selle WTOks. Peale seda onWTO liikmeks võetud veel 21 riiki ja 28 maad, s
funktsionaalse kihistumise, jõuab tähtsamate süsteemide iseseisvumise seisundisse ehk: iga süsteem nagu majandus, poliitika, haridus jm hakkavad eksisteerima oma seaduste alusel ehk kaob erinevate ühiskonnasüsteemide arengus nende omavaheline seotus, nt haridus areneb täiesti eraldiseisvalt majandusest. Erinevad süsteemid pole enam seotud konkreetse ühiskonnaga globaliseerimine. Uus ühiskond määratleb end kommunikatiivse kogumina. Siirdeühiskonnad transitsioon ehk siire tähendab süsteemseid muutusi kogu ühiskonnas, toimub ühiskonnatüübi vahetumine. See tähendab jõudmist mingi ühiskondliku arengu ühelt astmelt teisele, nt sotsialistlikust riigist kapitalistlikku demokraatlikku ühiskonda. 23. Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond?
6. Heade töötajate arendamine. See on positiivne faktor logistikaturule ning eeldab, et töötajad arendavad kasvavalt oskusteadmisi. Nõutavate oskuste hulka kuuluvad rahvusvaheline tarneahela juhtimine, selge arusaamine IT-st, hea keeleoskus ja kultuuriline kohanemisvõime. 32 Tootmise globaliseerimisega kaasnevad muutused Tootmise globaliseerimine on toonud tarneahela juhtimisse mitmeid muutusi ja erinevaid võimalusi. Nendeks on: tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. Näiteks, Xerox vähendas tarnijate arvu 5000-lt 300-le ning arendab väljavalitutega väga tihedat koostööd. Suured tootjad või importijad valivad välja kindlad kliendid, kellega soovitakse arendada koostööd. Seejuures pole eesmärgiks müügi vähendamine, vaid erinevate klientide parem teenindamine
maailmas selliseid kultuuri elemente ja nähtusi, mis on mõistetavad kogus maailmas. Nt jalgpall, popmuusika jne. Selliste kultuurielementide hulk üha kasvad, inimesed hakkavad üksteist paremini mõistma, nende väärtushinnangud muutuvad sarnasemateks, kogu maailm muutub sarnaseks. Kaovad kohalikud eripärad. Tekib maailmaküla, lähed ükskõik kuhu, igal pool on kõik sama. Huvitav on see, et globaliseerimine käib aastakümneid, kuid kas me näeme, et oleks kasvanud harmoonia ja üksteise mõistmine, ei paista väga seda moodi, peetakse igasuguseid sõdu, nt põhjus usuline. Kultuuribarjäärid Teisest küljest levivad üha paremini ka kultuuribarjäär. Globaalne, regionaalne ja lokaane (individuaalne?) kultuuritasand millised kultuuritasandid maailmas on. Kas on mingid üldtuntud kultuuritasandid. Reginoaalsed, lokaalsed sarnasused, eripärad.
9.5.2. Niclas Luhmanni kommunikatiivse ühiskonna teooria ühiskond läbides oma arengus sotsiaalse killustumise ja funktsionaalse kihistumise, jõuab tähtsamate süsteemide iseseisvumise seisundisse ehk: iga süsteem nagu majandus, poliitika, haridus jm hakkavad eksisteerima oma seaduste alusel ehk kaob erinevate ühiskonnasüsteemide arengus nende omavaheline seotus, nt haridus areneb täiesti eraldiseisvalt majandusest. Erinevad süsteemid pole enam seotud konkreetse ühiskonnaga globaliseerimine. Uus ühiskond määratleb end kommunikatiivse kogumina. 9.5.3. Siirdeühiskonnad transitsioon ehk siire tähendab süsteemseid muutusi kogu ühiskonnas, toimub ühiskonnatüübi vahetumine. See tähendab jõudmist mingi ühiskondliku arengu ühelt astmelt teisele, nt sotsialistlikust riigist kapitalistlikku demokraatlikku ühiskonda. Siirdeperiood kestab umbes 10 30 aastat ja jaguneb kolme ossa: 1. läbimurre (1-5 aastat) 2
annaabi.ee 
