TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Mihhail Kuznetsov Postmodernistlik arhitektuur REFERAAT Õppeaines: ARHITEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12 Juhendaja: lektor Piret Multer Tallinn 2007 SISUKORD 1. ARHITEKTUURI OLEMUS.......................................................................................3 2. POSTMODERNISTLIK ARHITEKTUURITEOORIA. ............................................... 3 3. AT&T HOONE...........................................................................................................4 4. POSTMODERNISLIKU ARHITEKTUURI NÄITED. ................................................. 5 5. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU..................................................................6
hõlbustab tegelikkuse "lugemist", situatsioonid on lavastuslikud ning märgid peamiselt esteetika valdkonda kuuluvad (tukk, higistamine). Aga nende müütide puhul on iseloomulik see, et nende väljastaja (émetteur) on müütidesse kodeerinud tegelikkusele vastava sõnumi, mida lugeja dekodeerib. Iga zhest viitab sellele, mida asi tegelikult tähendab. Müüt on lihtsalt tegelikkuse esitamine allegoorilises vormis. Müüdi väljastaja taotlus on siin siiras. J.F.Lyotard ``Postmodernistlik olukord``. - Metanarratiivide hulgas on reduktsionismi ja teleoloogilisi mõisted nagu näiteks valgustusajastu ja marksism . Tehnoloogilise arenguga valdkondades nagu side , meedia ja infotehnoloogia on need muutnud talumatuteks. Tehisintellekt ja masintõlge näitavad keelelist ja sümboolset üleminekut postindustriaalses majanduses ja sellega seotud postmodernistlikus kultuuris, mis oli tõusnud 1950 lõpus pärast Lääne-Euroopa rekonstrueerimist. Tulemuseks on
Luciano Berio (1925 Genua lähistel 2003 Rooma) Teda peetakse 20. saj üheks mõjurikkamaks heliloojaks; tema ulatuslik ja mitmekülgne postmodernistlik looming sünteesib eri ajastute muusikatraditsioone uute väljendusvahenditega; Berio ise oli ülimalt intellektuaalne ja väga erinevate huvidega loojaisiksus sama kirev, mitmekihiline ja erinevaid tõlgendusvõimalusi pakkuv on ka tema looming. Pärit pikkade traditsioonidega muusikute suguvõsast. Oli andekas pianist, kuid vigastas sõjaväes teenides kätt ja pidi pianistikarjäärist loobuma. Komp. õppis Milano kons.-is, täiendas end ka
Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD 1. POSTMODERNISMI TÄHENDUS JA OLEMUS.................................................... 3 1.1 Postmodernne teadvus.................................................................................... 3 2. VÕIM..................................................................................................................... 4 3. POSTMODERNISTLIK KULTUUR........................................................................ 5 3.1 Film ja televisioon............................................................................................ 5 3.2 Kirjandus.......................................................................................................... 6 3.3 Kunst................................................................................................................ 6 KASUTATUD KIRJANDUS.....................
On kaks võimalust: kas see jääb meile võõraks või me oleme juba selle sees. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on selline olukord ja sellele vastav meeleolu, kus see maailm, kus me oleme, tundub võõras ja me hakkame endalt küsima eksistentsiaalseid küsimusi. Eksistentsiaalset situatsiooni on määratlenud Camus ja Heidegger. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta esitab küsimuse, kas sellisel filosoofilisel praktikal on kandejõudu väljaspool neid, kes sellega ise pidevalt tegelevad ning kas filosoofilisel praktikal on üldse olemas ajatu loomus. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses?
globaliseerumine, MacDonaldiseerumine, facebookiseerumine Peamised ajaloo perioodid viimastel sajanditel MAJANDUS KULTUUR Põllumajanduslik ühiskond traditsioaalne ühiskond Industriallne ühiskond modernistlik ühiskond Postindustriaalne ühiskond postmodernistlik ühiskond Industraliseerumine Walt W. Rostow Majanduskasvu ja industrialiseerumise teooria Praegused jõukad lääneriigid on need, kus omal ajal toimus industriaalrevolutsioon kõige varem Kui arengumaad tahavad jõuda samale tasemele lääneriikidega, siis peavad nad läbi tegema samasuguse arengu Vaesed riigid peaksid tõstma kaubavahetust arenenud lääneriikidega, nendest eeskuju võtma, investeeringuid meelitama
12 a Raamatust · Andrus Kivirähki märkmed · Eesti Päevalehe huumorirubriik · Raamat 2008. a · Ajalooliste sündmuste kujutamine moondatult. Ivan Orav · Sündis 1. septembril 1908 · Marurahvuslik vabadusvõitleja · Sepp · Suri 19. juunil 2009 Kõrvaltegelased · Eesti vabariigi aegsed avaliku ilma tegelased: poliitikud, kirjanikud, kunstnikud · NSV Liidu juhid "Ivan Orava mälestused" kui postmodernistlik teos · Narratiiv · Mäng- mäng ajalooliste isikutega · Anarhia- 1944. aasta segadus · Juhus- Siberi rongi avarii · Kombinatsioon- Päts koos oma rahvaga Põrgus · Tänan kuulamast! Küsimusi?
Postmodernismi mõiste on laiahaardeline, laialivalguv, ebastabiilne. Võiks öelda, et "postmodernism" on termin, mis käib kõige kohta. Järelikult pole ühest vastust küsimusele, mis on postmodernism, millised on tema täpsed ajalised piirid ja kindlad tunnused. Seeparast ongi postmodernismist selgepiirilist kasitlust luua keeruline. Mõistet ,,postmodernism" kasutatakse eelkõige kahes tähenduses: Postmodernism kui postmodernistlik ajastu- kultuuriepohh, mis algas pärast modernismi(1960.- 70. Aastatel) ja mille lõppu pole paljude teoreetikute arvates ette näha. Postmodernism kui postmodernistlik kirjandus, kunst jne- kirjandusvoolu nimetus( nagu ka näiteks romantism, ekspressionism), termin, mis osutab teostele, millel on postmodernistlikud tunnused. Kuigi nende tunnuste suhtes valitsevad märgatavad erimeelsused, on siiski mõned esileküündivamad mõisted, mida on alatai postmodernismiga seostatud
Kaur Kender Claudia Oks M-13 Üldiselt ● Eesti postmodernistlik kirjanik ● Sündinud 27. mai 1971. a, Tartus ● Õppis Rakvere 3. keskkoolis ja hiljem Eesti Humanitaarinstituudis ● Üks portaali Osta.ee loojatest ● Tuntuse pälvis 1998. a ilmunud esikromaaniga „Iseseisvuspäev“ ● Pälvinud Eesti Kultuurkapitali kirjanduse proosaauhinna. ● On töötanud reklaamibüroodes ja pidanud selle teemalisi loenguid. ● On üks Nihilist.fm-i autoritest ● Tegeleb ka räppimisega
peeti aegunuks. Postmodernismi arhitektuuris ● Postmodernismis nähakse sammaste ja muude varasemate stiilielementide tagasitulekut. ● Mõnikord kasutatakse Vana-Kreeka ja Rooma stiile, kuid neid ei kopeerita, vaid kohandatakse vastavalt vajadustele. ● Postmodernismi peetakse seguks kõigi sellele eelnenud stiilidega ning oluline on rahvaliku maitse ja populaarsuse kasutamine. The Sony Tower Piazza d´Italia Philip Johnson Charles Moore Postmodernistlik kunst ● Kaasajal pole ei ühiskonnal ega kultuuril üht ainuõiget suunda. ● Valitseb ideede ja püüdluste pluralism. ● Erinevatel, sealhulgas seni tõrjutud või alandatud inimrühmadel on õigus oma huvide eest seista. ● Selline postmodernismi tõlgendus soosis igasuguste vähemuste, aga ka feministide ideede väljendamist kunstis. Tänan kuulamast!
alusel (kirjandusteose olemuse määrab see ajajärk ja elulaad, milles ta on loodud ja mis temas peegeldub) on modernistlik igasugune teaduslik- tehnilise revolutsiooni alguses või ajal loodud kirjandusteos. Kirjanduse esteetilise tõlgendamise alusel (kirjandusteos kui iseseisev struktuur, omaette mikromaailm) on modernismi mõiste tähendus märksa kitsam ja seda määratlevad kolm ülaltoodud tunnusjoont. Kirjanduse sotsioloogilise tõlgendamise alusel on postmodernistlik igasugune teos, mis on loodud teaduslik-tehnilise revolutsiooni hilisema ja kaugemale jõudnud järgu tingimustes ja seda peegeldab. Esteetilise tõlgenduse alusel (mida esindab näiteks Jean-François Lyotard (1924 – 1998), teenäitava raamatu „Postmodernne olukord: aruanne teadmiste kohta“ (1979) autor) eristuvad kirjanduslik modernism ja postmodernism järgneval viisil: MODERNISM tegeleb elu kujutamisega ja keskendub püüdlusele, kuidas ja mis määral kirjanduses/kunstis
Voldemar Jannsen 1920. aastal sai Eesti riigihümniks Rahvusooper Estonia Muusikateater Tallinnas Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline Eesti põhiline koht, kus mängitakse oopereid, operette ja ballette Veljo Tormis Eesti helilooja Tallinna Muusikakooli õpetaja Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja Tal on oluline osa Eesti heliloomingus Arvo Pärt Eesti postmodernistlik helilooja, kelle muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal Ta muusika on nagu valgus, mis läbib prisma
kommentaare. Undi loomingust · Undi kirjanduslik stiil sarnaneb Remarque'i omale niased, pisarad, veri ja saatuslikd pöörded · Undi tegelased on närvilised, tundlikud ja avitud, nad elavad nagu tere elu puberteedis · Undi maailma on salapärane, täis endeid ja paratamatuid juhuseid. · Sagel võtab unt mõne sõna ja teeb seejärele sõna ümber teksti Undi peateos ,,Sügisball" · Kirjanduslik stiil on postmodernistlik · Undi enim tõlgitud teos · Peategelaseks on 6 Tallinnas Mustamäel elavat inimest, kes puutuvad kokku juhtumisi ja elavad üksildast elu. · Undi aatepunkt on nukratl irooniline
Postmodernistlikud tunnused Mati Undi ,,Sügisballis'' Teos ,,Sügisball'' on aastal 1979 ilmunud Mati Undi postmodernistlik romaan. Teoses on palju postmodernistlike tunnuseid, romaanis ei ole kindlat õiget ega valet, iga lugeja loeb erinevalt ja näeb erinevalt põhjuseid ja tagajärgi, seetõttu ongi tegemist postmodernismiga. Järgnevalt toon välja tunnused, mida leidsin. Esimesena tooksin välja selle, et teos on fragmenteeritud ehk ühel hetkel räägib Maureri tegemistest ja teisel hetkel Laura mõttemaailmast ja tegemistest. Teoses oli kindlasti ka
POSTMODERNNE PLANEERIMINE Postmodernistlik maastikukujundus Planeermise aluste seminaritöö Tartu 2011 Allikad: M. Herbbert (2011), ,,The re-enclosure of green space in postmodern urbanism", Dialogues in Urban an Regional Planning, Volume 4 P. Allmendinger (2002) Planning Theory. Postmodern planning Pärnu rannapark http://www.puhkaeestis.ee/et/parnu-rannapark, viimati vaadatud 07.11.11 Pärnu Rannapargi rekonstrueerimine (2011) http://www.parnu.ee/index.php
Ühiskonna arenguetapid. NB! Tabel kehtib Lääne ühiskondade kohta Agraarühiskond Industriaal-e. tööstus- Postindustriaal-e. Info-e. teadmusühiskond, ühiskond teenindusühiskond ka postmodernistlik üh. Aeg 5000 a. tagasi-18. saj. 18. saj.-20. saj. II pool 20. saj. lõpp 20. saj. lõpp, 21. saj. algus Primaarne Põllumajandus Tööstus Teenindus Teenindus maj. sektor
aastate sündmustest, küüditamistest jms). 1 lähimineviku sündmuste konservatiivne ja poliitilisest ajaloost lähtuv ülekirjutus (Heino Kiik „Maria Siberimaal”, Jaan Krossi hilislooming, ka Mats Traat „Minge üles mägedele”) 2 mineviku traumakogemuse analüüs indiviidi tasandil (Ene Mihkelson „Ahasveeruse uni” ja „Katkuhaud”, Sofi Oksaneni romaanid, eeelkõige „Puhastus”, Andrei Ivanov) 3 koomiline ajalugu ja postmodernistlik esteetika; historiograafiline metafiktsioon (Linda Hutcheon). Romantilisele ja rahvuslikule vastanduv iroonia ja paroodia: mitte mis juhtus, vaid kelle tõde räägitakse; interpreteerib erinevaid ajalookirjutamise variante ja toob esile ideoloogilist tendentslikkust (Kristian Kirsfeldt, Kalevipoeg 2.0; Aarne Rubeni romaanid töölisliikumisest, Andrus Kivirähu minevikuainelised raamatud; allternatiivajalugu (Hargla)
Phaeton on noor, hobused hakkavad perutama, päike satub Maale liiga lähedale. Appi tuleb Zeus, kes surmab välgunoolega Phaetoni. Kuid näidendis saab Phaeton vankri juhtimisega hakkama, aga kuna ta on julge, sõnakas ja tahab ühiskonnas läbi viia uuendusi, ümberkorraldusi, siis otsustatakse ta ikkagi välgunoolega surmata, kuigi ta oleks ühiskonna teinud paremaks, aga võimudel oli vaja, et elu jätkuks vanaviisi. Romaan ,,Sügisball".Postmodernistlik romaan. Tegevus toimub tolleaegses uudses elamurajoonis Mustamäel, mis on autori arvates elamiseks ebaloomulik keskkond. Sest inimesed on küll tihedalt kokku surutud, kuid üksteisele võõrad ning puudub kontakt loodusega. Läbiv teema on selles romaanis üksildus. Teoses on mitu paralleelselt kulgevat inimsaatust, mis hiljem põimuvad ja üks teist mõjutavad. Tegelasteks on üksikema Laura, kelle suurim kirg on teler; pervert August Kask; luuletaja Eero; arhitekt Maurer, kes on üks
kirjandussündmus `76", oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes esikkogu "Päevapildid". Luule räägib armastusest, selle saamisest ja saamatusest. Andrus Kivirähk Õppis ajakirjandust Tartu Ülikoolis ja tegutseb ajakirjanikuna. Kirjutab jutte, näidendeid ja romaane. 2000.a. ilmus postmodernistlik romaan ,,Rehepapp", kus põimuvad eesti rahvaluule ja 19.sajandi külakultuur ja tänapäev. Tegevus toimub 19. Sajandil, aga vastupidiselt eesti realistidele, kes kujutasid eestlaste kannatusi teoorjuse päevil, kujutab Kivirähk eestlasi elurõõmaste varastena, kelle põhimõte on, et mõisa köis las lohiseb. Nad meisterdavad kratte, et see neile teistelt varandust kokku tassiks ja varastavad mõisnikelt. Nad tüssavad rehepapi abiga isegi saatanat. Ajalooliselt pole see tõene, kuid autor
NSVL ajal kui valitses tsensuur ei olnud ajakirjandus sõltumatu ning inimesi ei huvitanud väga see mida seal kirjutati kuna tõde oli nagunii mingil määral moonutatud. Kuigi ajakirjanduse populaarsus on tõusnud, leidub meie poe lettidel ka nn. kollast ajakirjandust, kus räägitakse eelkõige inimesi taga. Vanasti oli ajakirjandus tõsine ning sellist asja nagu kollane ajakirjanudus ei esinenud. Tänapäeva kirjandusele on eriti omapärane postmodernistlik stiil ja seda nii zanride, kui ka keele koha pealt. Samas on iseloomulik ka otsekohesus ning väga tabav kirjastiil. Nüüdisaja mahukad romaanid nt. Kertu Rakke ,,Küpsiseparadiis" ja Nikolai Barutini ,,Kentaur" - neis on seda eksperementaalsust mis põimub vanasti enim kasutatava traditsioonilise kirjandusega. Samas on tänapäeval avatud ka uusi kohti kus annab avaldada om kirjutisi. Erinevad kirjamehed saavad avaldada oma kirjutisi internetis erinevates blogides. Samuti
missioonile, millest ei olnud isegi nemad teadlikud. Sõjaeelne lahingutreening oli piisav, et suudeti ilma pikema mõtlemiseta hävitada terveid külasid ja linnu. Käskude eiramisele ei mõelnud keegi, kuna ülesastumist neile ei õpetatud- ei olnud kedagi, kes oleks üksiküritajate tegevust pooldanud ja neil vähemuses võitlejatel tekkis kartus. Kartus alustada mässu... Tänapäeva maailm on nii mitmekülgne, et isegi ülepaisutatud postmodernistlik lähenemine ei suuda pea kedagi enam üllatada. Kõik mõeldu on juba tehtud, kord korra järel. Sajand tagasi ilmutasid end paljudes riikides kommunistlikud sugemed, mille pool romantilise, kuid siiski utoopilise põhimõtte järgi oleks saanud panna kõik inimesed majanduslikult ja ühiskonnaklassilt ühele tasemele. Sel ajal tunnustust näinud mõtteviis ei suudaks tänapäeval oma ümber koondada väga palju järgijaid. Võib öelda, et maailm on välja kasvanud
4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu, kus Me oleme paisatud ellu/ maailma enne kui me aru saime, kuhu meid on paisatud. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras, ebakohane, vastuolus meie endaga. Camus me omandame elamise harjumuse enne kui omandame mõtlemise harjumuse. Heidegger Inimene on Dasein. Dasein on maailmas olemine. Inimese kõige sügavam tunnusmärk. 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Filosoofia on praktika, kus luuakse tekste ja vastatakse sõnaliselt. Filosoofia on kultuuri ja ajaloolise diskursuse sõlteline. Väljaspool seda filosoofial kandvust ei ole ning see ei anna üldkehtivat tõde inimloomuse kohta. 6.Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem?Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofid vaevavad ennast küsimustega, mis ei ole eluliselt olulised ning mis ei eksisteeri (on
,,Tapamajas" avaldub see tunnus väga selgelt. Läbi terve teose võime jälgida peategelase Billy rännakuid ajas. Billy on kaotanud seose jooksva ajaga, mistõttu hüppab ta ühest elumomendist teise. Tema ajaränded toimuvad läbi aastate, vaheldumisi, enne sõda, pärast sõda, ühel hetkel ühes paigas, järgmisel hoopis teises. Ajaränded toimuvad segaminipaisatult aastal 1955., 1945. ning ka 1963. ja veel mõningad aastad ei jää Billy rännakutes puutumata. Äärmiselt tähtis postmodernistlik tunnus on ajaloo ja fantaasia segu. See on ilmselt kõige silmatorkavam joon, mis läbib tervet teost. Raamat räägib rünnakust Dresdeni linnale, kust nii peategelane Billy kui ka raamatu autor omal ajal eluga pääses. Romaan kirjeldab Billy elulugu, kuid ületab nii mõningaidki reaalsuse piire. Teoses räägitakse pidevalt Tralfamadore planeedist ja selle elanikest, tralfamadoorlastest. Nii nagu Billy teeb rändeid ajas, rändab ta ka Maalt Tralfamadorele ja vastupidi
"Contra on õhk" (2000) "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974 2000" (2001) "Lugejad sügisel tibutavad..."(2001) Luulekogud "Tähekaardid" (2002) "Tuul kägistab ust" (2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Contra aastahing 2010" (2009) "Poiste aabits" (2010) Luulele iseloomulikud jooned Sotsialistlik Postmodernistlik Väga palju igapäevaseid teemasid Parodeeriv ja eneseirooniline Luulesse on kaasatud laulusõnu Esimene luuletus "Miks me ei jõudnud kommunismini?" Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar Nina otsas higitilk Kangest töötamisest vist Ei see on vaid puskarist /.../ Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda Ei tohi enne liiga palju nõuda Vaid tuleb tasapisi sinnapoole sõuda Luuletustest läbikäivad motiivid
Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus me oleme paisatud ellu/maailma enne kui me aru saime, kuhu meid on paisatud. See maailm, kuhu me oleme paisatud, tundub meile võõras, ebakohane, vastuolus meie endaga. Camus aga ütleb selle kohta, me omadname elamise harjumuse enne kui me omandame mõtlemise. Martin Heidegger on aga öelnud, et inimene on Dasein ehk siis siin olu või kohal olu. 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Selline filosoofiline praktika, kus luuakse tekste, aga kas ei ole see lihtsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed, kes selliste tekstidega tuttavad on. Üldkehtivat tõde inimloomuse kohta ei ole. 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofid vaevavad end küsimustega, mis ei ole tegelikult eluliselt olulised ning mis ei pruugi eksisteerida
lähtuvad absurdimomendi olemasolust, kus oluline on võõrandatus, Bibihhin aga peab olulisimaks meeleolu ning nn tuju puudumist/määratlematust. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon lähtub justkui elu mõtte küsitavusest, küsimusest, kas keegi on meie käest küsinud nõusolekut olemasoluks. Eksistentsiaalse situatsiooniga tegelevad Camus, Pascal, ka Heidegger. 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Postmodernistlik lähtekoht peab filosoofiat suureks hulgaks tekstipraktikateks, essentsialistlik määratlus on selle järgi siiski vaid üks paljudest. 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem?Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofia elitaarsus seisneb eksistentsiaalsete küsimuste olemasolus/ nende puudumises ning sellesse süüvimises, kõigil justkui pole pea-küsimuste üle mõtlemise vajadust
Kas ma olen sõltumatu tarbimisühiskonna tootlikest jõududest? Tarbimisühiskond see on tänapäevane postmodernistlik ühiskonnavorm, kus tahetakse rahuldada inimese kõiksuguseid soove ja ihasid. Tarbimisühiskond on just kui heaoluühiskond, kuna soov täita paljude inimeste vajadusi on suur. Iga inimene sõltub oma valikute tegemisel ühiskonnast: suurest inimtegevuse ja suhete süsteemist, kus meie valikud mõjutavad teisi ja teiste valikud jällegi meid. Üldjuhul ei tule üksikisik ega ka üks väike inimrühm asjade tootmisega üksinda toime
neid arengumaa inimesi eriti ei muutu. Naisi antakse mehele, koos kaasavaraga. 6. Autori sõnum oli inimestele näidata mis toimub tegelikus elus, ning millele oleks vaja pöörata tähelepanu. Elu mis meid ümbritseb on ju nii lühike. Teos esitab küsimusi: millesed peavad olema perekonna vahelised suhted, venna ja õe suhted, kuidas käituvad võõrad mehed teiste meeste naistega. 7. Valitud teos on loomult postmodernistlik, on kohati avalikult vaidleb strukturalismi suunda esindavate autoritega, ja toodud välja lähenemisi. Aeg ja vaatepunkt on lähtekohaks, kuna need on teoses dominandid, mis mõjutavad oma eripärase kasutusega kogu teosetervikut. Roy romaanis on ajal ja vaatepunktil kahtlemata määrav ja teost stiililiselt defineeriv roll. Samuti on need üksteisest sõltuvad parameetrid ning aja kulg on seotud sellega, millise tegelase silme läbi sündmustikku edastatakse. 8
ii. Juhtimisulatuse ja organisatsioonitüübi seosed e. Tööjaotus f. Juhtimisulatus g. Ametikohtade loomine h. Organiseerimise käik i. Delegeerimine j. Allüksuste tegevuse koordineerimine, konfliktid allüksuste töös 11. Eestvedamise kontseptsioonid a. Eestvedamine vrs juhtimine b. Eestvedamise/juhtimise teooriad: isiksuseomaduste, käitumuslik ja postmodernistlik lähenemine c. Autokraatlik, demokraatlik ja passiivne juht d. Tannenbaum-Schmidti telg e. Võrkmudel f. Heresy-Blanchardi mudel 12. Organisatsiooni sotsiaalne vastutus 13. Motiveerimine a. Mõisted: motiveerimine, motiiv, motivatsioon, tööalane käitumine, töömotivatsioon b. Hüvitised, mida motiveerimise juures on võimalik kasutada c. Motivatsiooniteooriad: Maslow, Herzberg, ootuste teooria 14
Vindi,Nikolai Kormasov,Rein Kelpman,Peeter Mudist ,Kaljo Põllu,Lembit Sarapuu. 5. Mis vahe on Happeningil ja performance'l. Eesti tegijad sellel alal. Happening on juhtumus sündmus,absurdne,sotsiaalselt sekkuv .Viljelejaks näiteks Leonhard Lapin. Performance on tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhendamisel luuakse improvisatsiooniline teos. 6. Mida tähendab postmodernism kunstis? Postmodernism on globaalne kultuuriline hoiak, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi .
mõtlematult nagu automaatselt pritsides. Tegevusmaal- J.Pollock 2) konstruktiivne suund: rajaneb intellektile, rõhk geomeetrilistel võrmidel (jooned, ringid, ruudud), allutatud kompositsioonilistele rütmide,e, maalil on läbimõeldud ülesehitus. Esindajad? Malevit, Mondrian . Hilisemaks vormiks OP-kunst - ... esindaja Vasarely 2. Postmodernism kunstivool, mis hakkas ulatuslikult levima 1970. aastatel. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuuakse sisse banaalsed elemendid, püütakse kahandada lõhed madala ja kõrgema kultuuri vahel, kadus austus kultuuri akadeemilisuse vastu. Iseloomustab ideede lõtv seotus, paranoilisus, ajaline korrastamatus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernism jaguneb kolmeks: 1) konservatiivne postmodernism: väärtustab modernismieelset kunsti ja eitab kunsti olulise uuenemise vältimatust, ei tunnista modernismi ega
tantsuteater(klassikaline ballett, modernne ballett) Sõnateater põhineb tekstil – näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooperi osad: aaria – väljendab tundeid; retsitatiiv – vib edasi tegevust Koreograaf – tantsu lavastaja Modernballett – 20. saj algus, vabam kui ballett, kindlad tehnikad Moderntants – üldnimetus paljudele tantsustiilidele(1920 Ameerica Duncani vabatants arenes edasi) Buto – postmodernistlik hübriidvorm, milles on segatud jaapani traditsioonid, Austrucktanz, flamenko jm Performance’i põhikomponendid: aeg, ruum, kunstniku keha, suhe vaatajaga; ei looda fiktsiooni vaid sündmust Objektiteater ja visuaalne teater – kasvas välja nukuteatrist, kasutatakse erinevaid vahendeid ja objekte(masinat, kangast, värve, varjuteatrit) Rõhk visuaalsetel ja tehnilistel objektidel. Rakendusteater: foorumteater – eesmärk on eelkõige sotsiaalne
4. näited konkreetsed probleemid-lahendused, millega õpilased oma teadustöö alguses kokku puutuvad. 7 Paradigma mõiste tuli kasutusele Kuhni teadustöödes alatest aastast 1962 ning on teadusfilosoofia üks populaarsemaid termineid. Võib siis kinnitada, et modernism on paradigma või maailma tõlgendamise raamistik, mis kestis Euroopa kultuuriloos valgustusest kuni 20. sajandi keskpaigani, kui levima hakkas postmodernistlik mõttelaad. 8 2.2.2. Modernistliku mõtlemise eripärad Modernism tegeleb peaasjalikult korraga ratsionaalsuse ja ratsionaliseerimisega, püüdes luua kaosest korda. Teadmine on tegelikult TEADUS, mis objektiivse ja ratsionaalse isiku poolt toodetakse ning mis võib anda maailma kohta universaalsed tõed. 9 Teaduse poolt loodud teadmine on tõde ning igavene.
) Elu on näidanud , et alati on olemas/genereeritakse ülimast veel ülimat (Forrest Gump'ist Kim Peek(RainMan); Batmanist Superman jne)- ehk tekib lõpmatult piiritlematu jada . Sellest lähtuvalt ei ole ükski inimene geniaalne. m.o.t.t. Ilukirjanduses saab kasutada ainult neid asju, mida on lakatud kasutamast tegelikkuses (lk.65)- mõte seisneb selles, et ilukirjandus peab lugejat huvitama, intrigeerima, et püsiks huvi edasilugemiseks (postmodernistlik lähenemine). Kehtib ka filmimaailmas- kui võtta Mehhiko seriaalidest ära ülepaisutatud lähenemine süzeele, jääks alles ainult kodumaine argisari "Kodu keset linna", mis ei hiilga just oma suure vaatajaskonnaga. Truudus mõjub tundeelule samamoodi, nagu mõjub järjekindlus intellektuaalsele elule- see on nurjumise tunnistamine (lk.42)- Vaidlen vastu, kui ei oleks enam tundeelus kübetki truudust, oleks ka abielud mõttetud. Kunstis, nagu ka poliitikas, on alati süüdi vanaisad (lk
KP 12 klass 3.02.2011 ,, Vaimude maja" I. Allende Filmianalüüs 1. Miks on film postmodernistlik, too vähemalt 4 tunnust. Postmodernismi tunnused, mis tulevad filmis välja: 1. Aktuaalne teema on sugupoolte vaheline suhe. Clara kirjutab oma päevikuid, et Blanca suhteid paremini mõistaks jne. 2. Püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel. Blanca armastab lihttöölise poega Pedrot ja saab temaga lapse. 3. Ajaloo ja fantaasia segu. Film näitab Tsiili ajalugu. Valimisi, riigipööret jne. Lisaks
Tegelikult ei juhtu teoses midagi tähelepandavat. Noorest lüürilisest Undist on lihtsalt saanud keskikka jõudnud irooniline Unt. Ta räägib-kirjutab vigurdamata, lihtsalt ja edvistamata. Ja ta on väga-väga irooniline, iial ei või teada, kas ta mõtleb asja tõsiselt või tõmbab sind peenelt alt. Tema stiil on kohati lausa taotluslikult naiivne, latt jäetakse madalale, ei ole pingutamist ,,nii et pihik lõhki", ei mingeid salajasi keerdkäike. Tõeline postmodernistlik täht. ,,Sügisball" (algse pealkirjaga Mustamäe valss) on olnud rahva hulgas väga populaarne, samanimeline film võitis Veneetsia filmifestivali kõrvalprogrammi peaauhinna. Põhjust ei ole raske aimata, teema on universaalne: linnastumine ja elu anonüümses linnakeskkonnas (nn linnakirjandus kui nähtus oli neil aastatel tõusuteel), tegelaskujudes tunneme tihti ära ennast... ja üksiolek tihedalt asustatud suurlinnas. Mustamäel kõrguvates
9. A.Kivirähk ja tema loomingu iseärasus: vanade eestlaste kommete parodeerimine ning välja naermine. populaarsuse tagamaad: Helbemäe ,,Ohvrilaev" Teose peamiseks liiniks on keskealise kooliõpetaja Martin Justuse ja noore juuditari Isebeli armastusromaan. Teine liin müüt Delose saarelt ning kolmandaks Sokratese lugu. Neljandaks liiniks Isebeli vanemate lugu. Paljud kujundid on seotud piibliga. Kross ,,Keisri hull" Postmodernistlik teos. Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Raamat parodeerib paljude eestlaste mõtet: ,,Seal on hea, kus mind pole" või ,,Välismaal on kõik parem". Autor kujutab läbi erinevate tegelaste eestlaste erinevaid ajastuid ajaloos.
Nii palju kui võimalik, püütud taastada algseid interjöörilahendusi, milleks tarvilikku teavet on saadud lossi algsete omanike Nolckenite järeltulijailt. Väärtuslikem osa lossi mööblist on tänaseni nende Saksamaa kodus, sealt saadud värvifotod on olnud mööblivaliku aluseks. [2] Joonis . Alatskivi loss 2011. Peafassaad Joonis . Alatskivi lossi vestibüül. J. Vali 2002 ARAVETE KOOLIMAJA Aravete koolihoone õppekorpus on Eestis ainulaande postmodernistlik massiivne õppeasutus. Hoone rajati aastatel 1981-86 Eesti Maaehitusprojekti poolt, arhitektiks Ignar Fjuk. Vanema funktsionalistliku koolihoone (1941) juurdeehitisena valmisid 1985. aastal postmodernistlik 3-korruseline õppekorpus, 1988 võimla ja 1991 ujula. [12] Parkmetsa keskel asuv koolikompleks on orienteeritud piki Piibe maanteed. Juurdeehitis hoonestab telgkeskme, markeerides seda peasissepääsu tähistava ekraanehitisega. Etteastena kujundatud hooneosa eraldab tinglikult vana uuest
moraali ohtlik vastuolu kaasaja maailmas. Dokumentaaldraama-1960 saksa.Lähimineviku poliitilised sündmused,fasism,IIMS. Süü ja vastutuse probleemid.Taotles objektiivsust. Peter Weiss-eesmärk näidata faktide varal kapitalistliku süsteemi pahupoolt."Juurdlus"-Auschwitzi koonduslaagri juhtide üle peetud protsessi materjalid."Marat/Sade"(kasutab teater teatris tehnikat)-Marat kaitseb revolutsiooni kui sots õigluse tööriista de Sade'i anarhilise ja individualistliku vaatekoha vastu. Postmodernistlik draama:*mitmetähenduslik ja mänguline kujutusviis*vihjelisus ja tsitaadid nii klassikalisest kui ka popkultuuri tekstidest*mäng kultuurielementidega võtab sageli iroonilise või paroodilise värvingu*visuaalsed kujundid,piltide keel*klassikalise draamavormi radikaalne lammutamine. Peter Handke-teatritõelus,mis toimib oma seaduste järgi.Uurib teatri ja keele suhet reaalsusega.Näidend"Kaspar"-keele abil vormitakse Kaspar individuaalsuse kaotamise hinnaga ,,normaalseks" ühiskonnaliikmeks.
Ränik, Karl Martin Sinijärv, Jüri Ehlvest Need autorid liitusid peagi Eesti KostabiSeltsiga (EKS) Hirohalli ja EKSi iseloomustab uuendusmeelsus ja mängulisus Etnofuturism EKS hakkas propageerima etnofuturismi (suundumust, mida iga asjaosaline tõlgendab erinevalt) 1990.aastate jooksul rõhutati, et etnofuturism taotleb vanaaegse rahvusliku ning moodsa rahvusvahelise kultuuri ühendamist Postmodernism 1990.aastatel muutus postmodernistlik hoiak ja esteetika üldiseks Selle tulemusena levisid kirjanduses karnevalimeeleolu, lõbus mäng ja paroodia Üldisemaks said ka eksperimendid ja enneolematud vormide katsetused Ühendavaks tunnuseks murranguajale oli, et kõike oli korraga palju, kadunud oli senise kirjanduspildi ühtsus Murrangujärgne aeg Hakkas kuju leidma 1990.aastate teisel poolel Tekkisid uued noorte autorite rühmad (tegevus polnud nii väljakutsuv kui EKSi omal)
Maailm kus ma elan, tundub mulle ikkagi võõras. Camus- omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger- - inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine. Inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk- eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika, kus luuakse tekste, ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on. Üldkehtivat tõde inimloomuse kohta ei ole. Kas filosoofial kui niisuguse on mingi igavene, ajatu loomus, olemus, mis teeb ühe tegevuse sõnaliseks. Tekib küsimus kas on olemas normatiiv etalon kuju? Ajalooline fakt, et normatiivseid etalone on loodud ja et neid kasutatakse
Loetu põhjal käitutakse ning saadakse aru tunnetest. Samuti võivad lood panna inimesi teatud moel käituma. Kas lood vahendavad või loovad tähendust? Mis vahe on arusaamal, et lugu vahendab või loob tähendust? - Loovad. Nad panevad inimesi edasi mõtlema ning tegutsema. Narratiivi mõiste. Mis on süzee ja faabula? Klassikalise (suletud) narratiivi skeem. Millist tüüpi proosateosele on see omane? Kas modernistlik ja postmodernistlik romaan järgivad tüüpiliselt suletud narratiivi skeemi? Narratiiv - mistahes korrapärane jutustus toimunud sündmustest, esinegu see müüdi, muinasjutu, romaani, poeemi või ajalooraamatu näol. Faktoloogilised tõestisündinud, fiktsionaalsed väljamõeldud Narratiiv on rida sündmusi mingis ajalises järjestuses, sel on algus, keskpaik ja lõpp. Tavaliselt sisaldavad narratiivi definitsioonid siiski järgmisi elemente:
Ooper- klassikaline, rangelt reglementeeritud muusikateatri žanr Operett- koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ja tantsudega Muusikal- muusikalise sisuga lavateos, kus dialoogil, tantsul ja laulul on enam-vähem võrdne kaal Rokk-ooper- rokkmusal põhinev muusikaline lavateos. Pop-kultuuri nähtus. Ballett e varvastants on range, kinnistatud tantsutehnikaga lavatantsu liik Buto- postmodernistlik hübriidvorm, milles on segatud jaapani traditsioonid Foorumteater- brasiillase Augusto Boali loodud teatripraktika Dramaatika- vanakreeka keeles drama ehk tegevus, tegu Mimesis ehk jäljendus. Kunst on jäljendamine e mimesis. Sarnasus jäljendusobjektiga. Dramatiseering- eepilise teose (romaani, jutustuse, novelli) töötlus draamavormi, näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti. Dialoog- tegelaskõne, lisanduvad paralingvistilised märgid
Claude Monet ,,Päikesetõus" Metropol-suurlinn. Pariisis II MS New York (WTC kaksiktornid); Moskva- Külma sõja aegne poliitiline metropol. funktsionalistlik arhitektuur- lame katus, valge värv, lintaknad, ornamentideta geomeetria. Adolf Loos ,,St.Veit-Gasse" Viinis 1910. Le Corbusier ,,Villa Savoye"1928-29 Soans, Kuusik ,,Valge kuubik"kunstihoone Tln.1934 Modernistliku arhitektuuri lõpp Jencksi järgi 15.juuli 1972 kl 15.32. Postmodernistlik kunst Postmodernistlikus kunstis pole ühtset tõde, vaid kõik põhineb kontekstil. See oli vastureaktsioon modernismile. Selle tekkele aitas kaasa globaalne majandustõus, külma sõja lõpp, rassiküsimused, feminismi esiletõus. Postmodernismi iseloomustab kõrgtehnoloogiline ja tarbimisele suunatud ühiskond. 1980-ndad: postmodernistliku teooria ja kunsti läbimurre Läänes. Philip Johnson. AT&T (Sony) Building. 1984. Feministlikud näited:
Vajame lugusid Maailma mõistmiseks Kogemuste korrastamiseks Inimelu tähenduse uurimiseks Eemaldumine igapäevaelust Tähenduse otsimine Kordus Lugude korrastav toime Rütmilisest struktuurist saadav nauding Lugude samasus Struktuurid ja tüübid Narratiivi mõiste. Mis on süžee ja faabula? Klassikalise (suletud) narratiivi skeem. Millist tüüpi proosateosele on see omane? Kas modernistlik ja postmodernistlik romaan järgivad tüüpiliselt suletud narratiivi skeemi? Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. Fokuseerimine. Autori mõiste. Autori ja jutustaja eristus. Tekstuaalne autor. Tegelane
"Liivatee imepeen seeme" (2005) "Contra aastahing 2010" (2009) "Minu jonn" (2006) "Poiste aabits" (2010) Kaks värsslugu väikesest tüdrukust, kes tõmbab endale kaela pahandusi, mis tänu mõistvatele täiskasvanutele lahenevad. Raamatut on soovitatud ettelugemiseks 15aastastele. Nooremad naudivad contralikult ladusat rütmi, sisust hakkavad aru saama 34aastased aga luuletustes on ka vihjeid, mida loevad välja ainult lapsevanemad. Sotsialistlik Postmodernistlik Väga palju igapäevaseid teemasid Parodeeriv ja eneseirooniline Luulesse on kaasatud laulusõnu Keelekasutus mitmekülgne, kasutab ka slängi Vabavärss ja paarisriim Kindlasti maaelu vürtside väljatoomine Positiivne suhtumine Eestisse Vene hädade kirumine Tapmine Armastus, inimestevahelised suhted, sport Ühendab tugevas autoriimagos "moodsa meediategelase ja "metsast pärit rahvalauliku" rolli". Contra võis olla 20. sajandi lõpuks ainus Eesti
"Liivatee imepeen seeme" (2005) "Contra aastahing 2010" (2009) "Minu jonn" (2006) "Poiste aabits" (2010) Kaks värsslugu väikesest tüdrukust, kes tõmbab endale kaela pahandusi, mis tänu mõistvatele täiskasvanutele lahenevad. Raamatut on soovitatud ettelugemiseks 15aastastele. Nooremad naudivad contralikult ladusat rütmi, sisust hakkavad aru saama 34aastased aga luuletustes on ka vihjeid, mida loevad välja ainult lapsevanemad. Sotsialistlik Postmodernistlik Väga palju igapäevaseid teemasid Parodeeriv ja eneseirooniline Luulesse on kaasatud laulusõnu Keelekasutus mitmekülgne, kasutab ka slängi Vabavärss ja paarisriim Kindlasti maaelu vürtside väljatoomine Positiivne suhtumine Eestisse Vene hädade kirumine Tapmine Armastus, inimestevahelised suhted, sport Ühendab tugevas autoriimagos "moodsa meediategelase ja "metsast pärit rahvalauliku" rolli". Contra võis olla 20. sajandi lõpuks ainus Eesti
Too näiteid. Maakunst on loodust ümber kujundav või loodusnähtusi kasutav kunst. Walter de Maria laskis oma näituse puhul kogu galeriiruumi täita mullaga. New Mexicos lasi ta ühele ruutkilomeetrile paigutada kümneid terasvardaid, kuhu äike sisse lõi. Seda tegi ta pildistamise eesmärgil. Robert Smithsoni kuulsamid teos on kruusast kuhjatud spiraalmuud ühes madalas soolajärves Utah osariigis. Eriti efektne oli see õhust vaadatuna. 14.Kuidas mõtestad lahti mõiste post+modernism? Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule. Kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel. Modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega. Kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu. 15.Milliseid motiive eelistasid hüperrealistid? Nimeta kunstnikud ja nende teosed.
Eksperimenteeerimis õigustas eeskujude puudus ja ning vajadus leid luua uues ühiskondlikus vormis. Tallinna Vanalinn maha ja otsetee balti jaama. Ja muud tobedad ideed. eesti 1960 laululava leedus sama laululava mis meil teaduslik-tehniline revolutsioon sisse tuleb tellis Postmodernistlik arhitektuur Postmodernism tõusis stiilina esile 1970. aastate lõpus ning mõjutab arhitektuuri tänapäevani. Postmodernism laenab elemente minevikust. maailmas Modernismi arhitektid peavad postmodernismi tihti liiga vulgaarseks ja populistlikuks. Postmodernistide meelest on aga modernistide töö hingetu, lahja, liiga lihtne ja abstraktne. Arvamuste lahknevus tuleb eesmärkide erinevusest
Industriaalne Postindustriaalne Juhtiv majandussektor töötlev teenindav Peam. arenguidee majanduskasv teadmiste kasv Peam. ressurss masinad, tehnika info Tüüpiline juht ettevõtja teadlane Postmodernism Postmodernistlik kultuur vastandub mitmes punktis modernistlikule (peale renessansi tekkinud) kultuurile. Modernism Postmodernism eesmärgipärasus mängulisus maailma on reeglipärane maailma on juhuslik hierahiline ühiskonnaideaal anarhia kui ideaal tähtis on produkt, teos tähtis on loominguprotsess
annaabi.ee 
