Tartu Ülikooli Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Silja Luht AÜEP1 Laste hoolekanne Eestis Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Riiklikud sotsiaaltoetused ja teenused.................................................................................... 4 1.1. Peretoetused.....................................................................................
KORDAMISKÜSIMUSED ERIVAJADUSEGA INIMESTE HOOLEKANNE 1. Mõisted: Puudekäsitlus, inimene kui tervik holistlik, humanistlik inimpilt. Inimene kui tervik: Ainulaadne Aktiivne, tegutsev Uuriv, katsetav Tagasisidet sooviv(oma sisemaailmast, tegevust endalt, teistelt inimestelt) Puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega
1. Puue on kaasasündinud või omandatud psüühilise, füsioloogilise või anatoomilise struktuuri kõrvalekalle või funktsiooni kaotus. 2. Invaliidsus on halvemus, mis tuleneb puudest või vaegurlusest ja piirab või muudab võimatuks indiviidi normaalse osa täitmist. 3. Vaegurlus on mistahes puudest põhjustatud võimekuse piirang või puudumine või tegevuse liialdused, et tegutseda normaalsel moel. 4. Raske puude puhul on inimesel vaja kõrvalist abi kord ööpäeva jooksul. 5. Sügava puude korral vajab inimene ööpäevaringset valvet ja abi. 6. Nägemispuue on nägemise puudulikkus või selle puudumine. 7. Nägemispuudeline on isik, kelle nägemine on alaarenenud sel määral, et see takistab tema arengut õppimist, tööelus osalemist ning igapäevase elu toimetuste sooritamist. 8. Kanapimedus on võimetus näha hämarikus ja öösel. 9. Glaukoom eks silma rohekae- silmasisene rõhk suureneb vedeliku ringlushäire tõttu. Rõhk avaldab survet silma er...
tööl Ettevõtjad suhtuvad kodututele töö pakkumisse umbusklikult Ø Tartus on kodututele tööharjutuskeskus Ø Majanduslangus toob neid aina juurde Ø Kus magad sina täna õhtul? Ø Kasutatud kirjandus: 1. http://www.postimees.ee/1314956/mullupoordusvarjupaika 2. www.e ope.ee/_.../euni.../KODUTA_INIMESTE_HOOLEKANN E.pptx 3. http://www.lvrkk.ee/kristiina/helen/kodutus/kodutusmis_see_ 4. "Koduta inimese hoolekanne Eestis" Valdeko Paavel 5. http://prezi.com/wt6_efczkjcj/kodutus/
Tööleht – seegid ja Püha Vaimu kirik HOOLEKANNE KESKAJAL 1. Kes olid majavaesed (linnavaesed)? Linna kodanikud, kellel ei olnud oma elukohta. Elasid kellegi jõukama juures. Vastutasuks tegid majapidamises abitöid. 2. Millega tegelesid Lauagildid? Tegelesid majavaestele toidu jagamisega. 3. Kes olid kerjused? Polnud linnakodanikud, kellel ei olnud oma elukohta. Elatusid ainult kerjamisest ning liikusid linnast linna. 4. Kes olid seegivaesed? Vaesed linnakodanikud, kes elasid hoolekandeasutuses. Andsid oma
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND ORBUDE JA VANEMLIKU HOOLITSUSETA LAPSED OLUKORD EESTIS Referaat Tartu 2011 Sissejuhatus Valisin selle teema selle pärast, et olen päris tihedalt seotud Käopesa väikelastekoduga ja sealne elu-olu on hästi teada. Asenduskodus võivad olla küll kõik võimalused laste heaoluks- soe toit, puhtad riided, võimalused huvitegevuseks, aga ikkagi ei suuda lastekodu pakkuda parimat kasvukeskkonda pere. Asenduskodus on laste eest hoolitsevate täiskasvanute ring liiga suur ning tegu on ikkagi töötajatega, kes võivad asutuses vahetuda. Kui laps on kellessegi kiindunud ja see inimene mingil põhjusel töölt lahkub, siis see suhe katkeb ja lapsele on see väga valus, Uuesti kellessegi kiinduda on veelgi raskem. Samuti võib olla probleemiks see, et lastekodus töötavad enamasti naised, seega l...
2009 Sotsiaalhoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärgiks on inimestele erinevate vabaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine. Samal ajal suurendatakse sotsiaalset kaasatust, ennetatakse ja leevendatakse laiaulatuslikumalt ning tõhusamalt vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. abi andmise meetmete eelistamine, mis toetavad inimese iseseisvat toimetulekut, töötamist ja õppimist ning vähendavad abivajadust pikemas perspektiivis Institutsiooni paigutamisele kodus elamise toetamise võimaluste eelistamine kodusarnaste hoolekandeasutuste loomine ning hoolekandelise abi pakkumine võimalikult inimese kodu lähedal niivõrd kui see on võimalik Sotsiaalsetesse raskustesse sattunud inimese olukorra parandamisel on oluline kõikide osapoolte sh inimese enda, perekonna, ülejäänud ühiskonnaliikmete, riigi ja kohaliku omavalitsuse aga ka tööandjate panus. ...
EELK Peeteli kirik 1995-2015 STATE VICTIM COMMUNITY OFFENDER ...we put people in jail and think what it is OK ... Prison Living conditions “Politsei”-Estonian Police magazine in july 1999 “Streetchildren- scum of society”. 1997 2009 First we should restore the person, a human being. Tänan teid! Avo Üprus 5020857
soodustamine. sissetulekute jätkumine vähemalt toetamise võimaluste · Abi osutamine isikule või eelistamine tasemel, mis võimaldab inimväärset perekonnale toimetulekuraskuste äraelamist. ennetamiseks, Hoolekanne on toimingute süsteem, kõrvaldamiseks ja kergendamiseks. 7. Kes ja millal määral mille eesmärgiks on inimestele · Sotsiaalsete erivajadustega isiku vastutavad üksikisiku erinevate vabaduste kindlustamine turvalisusele, arengule ja toimetuleku eest? ning inimressursi arendamise kaudu ühiskonnas kohanemisele Heaoluühiskonnas, seega ka majanduse arendamiseks paremate
sotsiaaltöötaja poole. Sotsiaalnõustamine tähendab seda, et sotsiaaltöötaja annab patsiendile või tema lähedastele teavet nende sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest. Sotsiaaltöötaja ülesanne on analüüsida patsiendi sotsiaalmajanduslikku olukorda ning võimaluste piirides abistada teda probleemide lahendamisel, et tagada edaspidist toimetulekut. Haigla sotsiaaltöötaja tegeleb mitme valdkonnaga: krooniliste haigustega inimeste hoolekanne, eakate hoolekanne, puuetega inimeste hoolekanne, laste ja imikute hoolekanne, kodutute ja/või töötute hoolekanne. Sotsiaaltöötaja 1) jagab infot: sotsiaalhoolekannet puudutavate seaduste kohta, riiklike ja kohaliku omavalitsuse makstavate toetuste ja nende taotlemise korra kohta, sotsiaalteenuste kohta, riiklike pensionide kohta,
nemad olid ka linna tuletõrjujad. 7. Nimeta vähemalt 3 vaimulikku ordut, kelle kloostrid tegutsesid keskaegses Eestis. Miks tähtsad majanduses, hariduses, sotsiaalses hoolekandes? a) Tsistertslaste ordu Majandus: esimesed vesiveskid, uued põllukultuurid, aiakultuurid, kasvatasid loomi. Haridus: Ei püüelnud suuremale avatusele, range distsipliin. Sotsiaalne hoolekanne: pidid end ise oma tööga toitma, võttis oma ridadesse üksnes aadlikke. b) Dominiiklaste ordu Majandus: tahtsid suuremat avatust, ei omanud suuri maavaldusi. Haridus: pidid oskama kohalikku keelt, suur rõhk haridusele. Sotsiaalne hoolekanne: võtsid vastu linlasi, rahva vaimulik hooldamine c) Frantsisklaste ordu Majandus: tegid lihtsat tööd, ei omanud suuri maavaldusi.
EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE Hoolekande algus Süsteemsel hoolekanne Eesti territooriumil saabus koos Saksa ordu ja ristiusuga 13. sajandil; Eesti- ja Liivimaa kloostrite varjupaigad; Seek ehk põdurate maja; Hospitaalid pidalitõbistele, süüfilisuse haigetele, vigastele; Seek Tallinna Püha Johannese leprosoorium ehk rahvapäraselt Jaani seek Eestimaa esimene hoolekandeasutus, mille kohta on kirjalikud andmed aastast 1237; Vaesed eestlased; Maaomanik ja laenuandja; Seek (Terve nädala söök) 1639
Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). ülesanded: Heakord ja kaitse. Linna huvide kaitse. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus Kirikud, koolid ja hoolekanne. Kohtuvõim. Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia Hollandisse. Transiitkaubandus. Idakaubandus: Jõukus sõltus kontrollist idakaubanduse üle. järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: peapiiskopi vaheline rivaalitsemine. Mõlemad soovisid saada juhtivaks jõuks Liivimaal, Ordu muretses, et kauplemise käigus satub Venemaale riiki sõjaliselt tugevdavat kaupa
stus d ja Suurus sõltub inimese või ettevõtte poolt sotsiaalhooleka Antakse kõigile tehtud sissemaksetest. inimestele võrdselt, nne olenemata tema poolt Nt: tasutud nt: Toetused maksudest. lapsetoetus, pensionikindlustu sünnitoetus, matusetoetus. s, Hoolekanne nt: tervisekindlustus, varjupaigad, hooldekodud. Pensionid Vanaduspension Töövõimetuspension Toitjakaotuspension Kohalikud toetused Keilas Noorte huvitegevuse toetus Kultuuritegevustoetus Hooldajatoetus Ravimitoetus Toitlustustoetus Transpordikulude toetus kooli- ja lasteajalastele jm
Kognitiivne heaolu (hariduslikud saavutused) Käitumuslik heaolu (kuritegevus, uimastid) ja Emotsionaalne heaolu Lapse parim huvi - Kõige sobilikum kasvu- ja arengukeskkond, mis arvestab lapse füüsilisi, emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi ning heaolu, tema identiteedi, pere- ja teiste lähedaste suhete säilitamist. 1. Lastekaitse mudel vs laste hoolekande mudel Lindsey (2004), Parton (2009) ja Fargion (2012) järgi on viimasel paarikümnel aastal laste hoolekanne transformeerunud lastekaitseks, mis võib kaasa tuua osade laste ilmajäämise abist ja toetusest (lapsed, kes on väärkohtlemise riskis) Parton rõhutab siinjuures, et lastekaitse mudel on liialt keskendunud enamjaolt juba väärkoheldud laste abistamisele, vähem tööks lastega riskis, sh ennetustegevusele Lastekaitse mudel Laste hoolekande mudel Lapse parimate huvide kaitse on kitsalt Lapse parimad huvid on laiemalt
Hansalinnad: Tallinn (Revel), Tartu (Dorpat), Viljandi (Fellin), Uus-Pärnu (Neu- Pernau) Tähtsamad kaubalinnad olid Tallinn ja Tartu, millised vahendasid Venemaa kaubandust. Hansa liit Rae ülesanded 1. linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine; 2. abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks; 3. linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega; 4. hoolitsemine kirikute ja koolide eest 5. hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest; 6. kohtumõistmine; 7. kodanike julgeoleku tagamine; 8. hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest. 1. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud ehk patriitsid, kelle rikkus tulenes eelkõige ülemere- kaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa.Kaupmeeste hulgast
Jala tööle, toit endale) loonusrent- talupoeg andis mõisnikule kõigest, mis talu tootis, abitegu- vabast ajast mindi mõisa appi tööle, mõisavoor- veeti viina (~400 km) *Linnaõigused ( õigused, mis kehtisid linnas) Lüübeki õigus- Taani aladel Riia õigus- ordu aladel Piiskopi õigus- vana-Pärnu, Haapsalu raad- asus raekojas (raehärra- paaris arv, raeliikmed; sündik- jurist; linnafoogt- maahärra esindaja) rae ülesanded: vaeste hoolekanne, korra tagamine, kohtumõistmine, linna tulude tagamine, kaitse organiseerimine, tagavarade hoidmine/soetamine) elanikkond- 90% mitte-eestlased. Käsitöölised- 40 käsitööharu. Tsumft- käsitööliste ühing, skraa- tsumfti põhikiri *Jüriöö ülestõus- eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl 1343. Eesti pidas sõda Taaniga. Vallutati linnu üle Eesti. Kasutati ka Rootsi abi. Üldkokkuvõttes kaotasid eestlased selle sõja
PRIIUSE ESIMESED AASTAKÜMNED 1. Talurahva omavalitsus. Kujunes välja 19. Sajandi alguses tänu seadustele. Teise nimega vallakogukond. Kogukonna ülesanded: vaeste hoolekanne, vaestemajade ehitamine. Vallakohtud talupoegade enda kohtud. 2. Talurahva koosseis. Jagunes mõisa- ja külarahvaks. Külarahvas oma korda, pererahvas, sulasrahvas ja vabadikud ehk popsid või saunikud. 3. Talurahva koormised. Ringkäendus teised maksid kinni su võlad, kui sa ise ei saanud. Mõisakoormisest oli peamiseks teotöö (jagunes nädalateoks ja hooajatöödeajal nõutavaks abiteoks)
mõistmisega, siis on loodud tingimused isiklikuks arenguks, mida ei paku kaugeltki iga töö. Et hooldustöös on vaja niipalju endast anda, peab ametirolli kujundama oma isiku järgi. Me suhtume teistesse igaüks omal kombel. Ja nii see peabki olema: vaimupuudega inimesed on sama vähe ära teeninud stereotüüpset kohtlemist. See ei tähenda, et võib endale kõike lubada, oma tundeid välja elada ja oma vajadusi rahuldada: hoolekanne on töö, mis nõuab teadmisi, enesedistsipliini, kannatlikkust ja sisseelamisvõimet. Sellele lisaks on vaja tunda iseennast, et oleks võimalik vahet teha enda ja arengupuudega inimeste vajaduste vahel. Kuna vaimupuudega inimesed ei sarnane üksteisega, on rikkuseks see, kui ka hooldajad on sama erinevad. 2 Jaksata anda ja võtta- empaatiast ja kurnatusest. Võimet teiste inimeste olukorda sisse
Ta abiellus vasakäärmuslase ja füüsiku August Latzeliga 1863. aastal, kuid jäi 1866. aastal leseks. Peale seda harjutas ta õpetajana, töötades Pariisis üks aasta, enne Eduard Caueriga abiellumist. Eduard oli kooli inspektor ning kolis koos Minnaga Berliini elama. Teist korda lesestunud 1881. aastal, Cauer hakkas jälle tööle õpetajana ning alustas naiste ajaloo õppimist. 1888. aastal asutas ta Berliinis naiste hoolekanne asutuse, kus tehti kanpaaniaid naiste õiguste ning abordi õiguste kohta. Ta juhtis seda asutust kuni 1919. aastani. Koos Helene Lange ja Franzisca Tiburtiusega töötas ta Realkurse tüdrukute ülikooli taastamise kallal Berliinis. See kool avati 1889. aastal, esimese haridusliku asutusena, et valmistada naisi ülikooliõpinguteks. Ta lõi Palgatud Naiste Kaubandusühingu, ühe esimese mittepoliitilise naiste kaubandusühinguna 1889. aastal
Iseseisev töö 1)Mis on eelarve+ selle koostamine? Eelarve on riigi tulude ja kulude koond, eelarve projekti töötab välja Vabariigi valitsus. Riigieelarve projekti koostamine hakkab peale kevad-talv, alguses eelarve eelnõude arvutamine august-september valitsuse istungitel. Eelarve kinnitatakse aasta algul, vajaduse korrak võetakse vastu lisa eelarve, kui raha jääb näiteks üle. 2) Defitsiidiga lisa eelarve? Eelarvedefitsiit on see kui kulud ületavad tulusid, lisa eelarve koostatakse siis kui maksud on hästi laekunud. 3) Kust laekub eelarve raha? Erinevad maksud: Tulumaks 21%(maksuvaba tulu 1728 eurot = 27 000 kr, 2253 kr kuus) , Aktsiisimaks(kütus, alkohool ja tubakas) , sotsiaalmaks(seda maksab meie tööandja) , tollimaks(kauba sisse- ja väljavedu) , maamaks (laekub omavalitsustele) , kaudsedmaksud mis moodustavad umbes 40% Otsesed maksud on FIE tulumaks, ettevõte tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks...
Füsioterapeudi õppekava EAKATE PROBLEEMID EESTIS referaat Koostajad: Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1. TERVISHOID JA HOOLEKANNE...............................................................4 2. TÖÖTAMINE JA TOIMETULEK.................................................................6 3. HARIDUS, KULTUUR JA SPORT..............................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................11 SISSEJUHATUS
haritud inimesed- tõlkisid ladinakeelseid tekste b) Kunst: sakraalehitised; freskod, mosaiik, ikoon; kujutati pühakuid, piiblilugusid c) Kirjasõna: raamatute ümberkirjutamine, trükkimine, tõlkimine, hoidmine raamatukogudes 2. Kuidas aitasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? a) Majandus: töötasid põldudel, aedades, töökodades b) Haridus: raamatute ümberkirjutamine; kloostrikoolid c) Hoolekanne: hoolitseti vaeste, orbude eest; öömaja teekäijatele 3. Islamiusu 5 sammast 1) usutunnistus; 2) palvus; 3) almus; 4) paast; 5) palverännak 4. Mis on sakrament? Mitu, nimeta? Sakrament on püha toiming, vanne. 7 sakramenti: 1) ristimine 2) usukinnitus ehk konfirmatsioon 3) armulaud 4) pihtimine 5) kiriklik laulatus 6) viimne võidmine 7) vaimulike ametisse pühitsemine 5. Nimeta Benedictuse kloostri elu reegleid. 1) Munk pidi loobuma kõigest isiklikust
2. Mida pärisorjuse kaotamine eesti rahvale andis? Mida mitte? · Võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara · nende müük keelustati · Ei saanud: · likumisvabadust ja elukutset ei tohtinud vahetada 3. Mida kujutas endast 19. saj. vald? Milise olid valla ülesanded? · selle moodustas ühel maaalal elevad talupojad, kandsid mitmesuguseid kohustusi: · magasivilja kogumineõ · koolide- teede ehitus · vaeste hoolekanne · kohtuvõim · koormiste kontroll 4. Mida valdade loomine Eesti rahvale andis? · Esiteks andis eelduse omariikluse tekkeks · andis oskuse kaasa rääkida ja omavalitseda 5.Mis oli järgmiste seaduste põhisisu ja tähtsus eesti rahva jaoks? · 1849/1856 - üleminek raharendile, talu päriseks ostmine ja koolide rajamine. · 1863 - võimalus liikuda venemaa piires · 1866 - oma eelarve ja volikogu, iseseisev vald. 6
Talurahvareformid-,,Iggaüks.." 1802;Pärisorjuse kaotamine;vallasvara pärandumis õigus;tunnistatakse talurahva õigust vallasvarale, talude kasutusõiguse ärandamine. Liivimaal said talupojad omandiõiguse vallasvarale, võisid maad osta nind talu järglastele pärandada. Omavalitsus-vallakohus,koolide ülalpidamise kohustus, magasivilja kogumine, vaeste hoolekanne Riiklikud ja kogukondlikud koormised-pearaha nekruti andmine/teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 1866.a.vallareform- olulisem tagajärg oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla täiskogu- volikogu-vallavanem-vallavalitsus Tartu Ülikool- 1632-avamine,1710 suleti, 1802 taasavati; 4teaduskonda:usu,arsti,õigus,filosoofia;õppetöö ladina ja saksa keeles;õppejõud saksamaalt;esimene rektor G.F. Parrot Parrot-Ülikooli esimene rektor
lisandub maanõuniku vaheaegadel pärast seda linnanõukogu vallavalitsus ja linnavalitsus kohaliku elu korraldamine, linnakaubandus ja käsitöö vaeste vallaliikmete määrasid makse, korraldamine, kooli-kiriku hoolitsemine, tülide kontrollisid luteri kirikut, asjad, hoolekanne, lahendamine, kooliharidus koolielu, maapiirkondades linnaelanike probleemid kohtunikud alamad aadlikud, eramõisate linnaelanikud talurahvas talupojad Balti erikord Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise ning taastas uuesti Balti aadli eesõigused. Tegevust alustasid endised kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatrikleid, maanõunike
a. toimunud rahutused, talupojad ei tahtnud mõisakoormisi teha. · vallakogukond-19. Saj algul tekkinud talurahva kui seisuse omavalitsus. · vallavolikogu- valis täiskogu,kuhu kuulusid vastavalt rahvaarvule 3-2 liiget · vallakohus- lahendas talupoegade omavahelisi nõudmisi ja vaidlusi ning mõistis kohut talupoegade väiksemates süüasjades. Vallakohtu kohustuste hulka kuulus: vaeslaste varanduste hoolekanne, neile eestkostjate määramine, nekrutite valik, järelevalve kümnise ja kohtumaksude laekumise, magasiaida ja vallalaeka üle. · magasiait- talupoegade ühisomand. Varuvilja hoidmise koht, kuhu tuli igal aastal anda teatud viljakogus. · nekrut- · passiseadus- 1863.a. hoogustab talupoegade väljarändamist Venemaale. 3. Aastaarvud: · 1700a.-Põhjasõja algus.Venelased ründavad Narvat. · 1704.a.- Kastre jõe lahing Emajõel
· kollektivism, korporatiivsus · Keynesism · segamajandus, üldine tööhõive · kõikehõlmav heaoluühiskond · traditsiooniline moderniseerimine · madal keskkonnateadvus (tehased, kõik tööle) · internatsionalism · patriarhaalsus (mehe võim) Uus sotsiaaldemokraatia/Kolmas tee: · uus demokraatlik riik · aktiivne kodanikuühiskond · demokraatlik perekond · uus segamajandus · võrdsus kui osalus · positiivne hoolekanne (motivatsioon) · sotsiaalse investeeringu riik (haridus, tervishoid) · kosmopoliitne rahvus · ülemaailme demokraatia · kasutatakse võimalust, et anda tööd (lumekoristus, töötud tööle) Kolmas tee ja sotsiaalliberalism: · solidaarsuspõhimõtte ühendamine positiivse vabaduse ideega · omavaheline sisuline lähedus · tähelepanu inimeste vaba algatuse ja osalusdemokraatia soosimine Vahevormid:
Valitsus ministritest koosnev kõrgeima täidesaatva riigivõimu organ. Peaminister valitsuse juht Minister valitsuse liige, ministeeriumi juht Ministeerium valitsuse allüksused jagatud eluvaldkondade järgi, juhivad minister ja kantsler Kantsler korraldab ministeeriumi allasutuste tööd, valitsusametnik Peaminister andrus ansip, haridus ja teadus tõnis lukas, justiits rein lang, kaitse jaak aaviksoo, keskkonna, kultuuri laine jänes, maj ja kommunikatsiooni-juhan parts, põllumaj, rahandus ivari padar, sise jüri pihl, sotsiaal maret maripuu, välis urmas paet Portfellita minister minister, kellel puudub oma ministeerium, kuid keda abistab tööülesannete täitmisel ministribüroo. Nt regionaalminister, peaminister Riigisekretär korraldab valitsuse ja peaministri ja valitsusistungite tööd Riigikantselei loodud valitsuse töö abisamiseks Maakond-iidse algupäraga territoriaalne üksus eestis, tänapäeval riiklik haldusük...
- segamajandus, ühine tööhõive - tugev elitarism, kõikehõimav heaoluriik - traditsiooniline moderniseerimine - madal keskkonnateadvus - internatsionalism Uus sotsiaaldemokraatia idee/ kolmas tee- suurendada inimeste võimaluste suhtes ja neid survestatakse neid kasutama - uus demokraatlik riik - aktiivne kodanikuühiskond - demokraatlik perekond - uus segamajandus - võrdsus kui osalus, kõigile tegevus - positiivne hoolekanne - sotsiaalse investeeringu riik - kosmopoliitne rahvus - ülemaailmne demokraatia Huvirühmade liigid loeng4 1. Assotsiatsioonilised- nt ametiühingud, esindavad kellegi huve, erinevad ühingud ja ühendused 2. Mitteassotsiatsioonilsied-Teatavate erihuvidega laiad elanikkonnarühmad 3. Institutsioonilised- püsivad ja mainekas 4. Anomaalsed- juhuslikud spontaansed sissetundig poliitilisse süsteemi Surverühmad: 1
Eetilise konflikti lahendamine. Mõistatus polikliinikus: lifti pole, aga kus on ratastool? (Virumaa Teataja, neljapäev 06.märts 2014) Juhtumi kirjeldus Naisterahvas pidi minema oma haige vaevaliselt liikuva emaga polikliinikusse röntgenisse. Sissepääsu juures polnud ei kaldteed ega ka ratastooli. Naisterahval oli ema jaoks kaasa võetud taburet, millele sai vanainimene toetudes treppidest ülesse röntgeni kabinetti. Kuigi väljast paistab polikliinik kolmekordne on sees koguni kuus erinevat tasapinda. Tasapindade vahel liikumiseks puuduvad nii nn trepironijad kui ka kaldteed. Haigla juhataja sõnutsi on hoone tagahoovis kaldtee mida mööda pääseb majja ratastooliga. Ratastooli kasutada on maja piires kõigil õigus ja seda tuleks vajadusel küsida. Rakvere haigla juhataja Ain Suurkaevu sõnutsi tegutseb polikliinikus vaid kaks kabinetti, mis alluvad haigla juhtimisele. Ülejäänud on eraarstipraksised mis polikliinik...
· Mungad tegelesid abivajajatega · Nii haiged kui ka abivajavad eakad pandi kõik kokku ühte ruumi 5. Millal ja mis sündmus maailmas pani aluse esimesele sotsiaaltöö liikumisele "Sõbralike külastajate liikumine"? · Aluse pani tööstusrevolutsioon. 1750- 1850.a. 6. Kuidas abistati 19. saj. Alguses vallavaeseid? · Vallavaesed olid valdade enda toita · Käidi külakorda · Perekondadesse hoolekande paigutamine 7. Hoolekanne EW ajal? · Võeti vastu hoolekande seadus · Kaotati pärisorjus · Perekonna nimede saamine 8. Kirjelda Hoolekande tööd Eesti NSV-s ? · Hoolekande sihtgrupiks olid Sõjaveteranid, nende elu parandamine, soodustuste andmine · Hoolekannet kontrollis riik · Liikumis ja vaimupuudega inimesed saadeti " silme alt ära" Lapseiga 1. Millisele rahvusvahelisele dokumendile tuginedes on koostatud Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus?
Kõigil on võrdne õigus vältimatuks abiks. Üldjuhul on raviasutused riikliku kontrolli all ja kodanikele tasuta. Eakatele tagab riik Pensionid,Riigipoolse sotsiaalmaksu tasumine isikute eest, kes saavad töövõimetuspensioni. Lisaks tagab riik ja kontrollib: Represseeritud isikute pensioniõigused ja toetused,Peretoetused,Vanemahüvitis,Elatisabi,Õppelaenude kustutamine,Puuetega inimeste sotsiaaltoetused,Erivajadusega inimeste riiklik hoolekanne, Muud toetused, Kuriteoohvrite hüvitised,Ohvriabi. Kokkuvõtteks võib öelda, et riik tagab meie õigused- et kodanikel oleks kindlustunne, kohustused- heaolu eest tuleb midagi ka vastu pakkuda ja vabaduse: riigile on oluline tema kodanike heaolu ja elukvaliteet. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Eesti Vabariigi Põhiseadus Riigiteataja 2. Euroopa sotsiaalharta Riigiteataja 3. Internet
tulirelvad. Kelle seisukohast see ajalooallikas on kirjutatud ( sõdurite või talupoegade)?Põhjendage oma valikut Tundub, et ajalooallikas on kirjutatud sõdurite seisukohast. Räägitakse allohvitseridest ning kapteni käskudest soldatitele, mis on siseinfo. Ka kirjeldatakse talupoegi matsliku alatooniga, '..kogunesid talupojad laulu ja kisaga, olles enamasti väga joobunud..' 2.Talurahva omavalitsus (4p) Milliseid ülesandeid pandi vallale? a) Magasivilja varumine b) Vaeste hoolekanne c) Alluda mõisniku võimule ja kooli ülalpidamine Milline oli mõisniku roll valla elus? Mõisniku ülesannete hulka kuulus üldkoosoleku kokkukutsumine, otsuste kinnitamine, samuti kinnitas ta ametisse talitajad ja vöörmündrid. Mõisnik säilitas valla üle politseivõimu. 3.Talupoja tähtsamad maksud ja kohustused 19. saj. I poolel.(3p) Milliseid kohustusi pidi talupoeg kandma: a)mõisa ees -Teotöö -Naturaalandamid -Rahamaksud (vakuraha)>raharent b)kiriku ees
Keskaegne linn ja elu Linnade teke Linnad tekkisid umbes 10.sajandil Vahemere ääres. Linnad tekkisid soodsatesse kauplemiskohtadesse. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linnaõigus Linnaõigus oli n.ö seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas. Linnade ja maaisandate suhted Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele. Nad üldjuhul soosisid linnade teket, lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Linna ja senjööri suhted kujunesid Euroopa eri osades küllalt erinevaks. Väikesed linnad jäid enamikus piirkondades senjööri kindla võimu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust ega vabaneda senjööri võimu alt. Suuremate linnade käekäik võis olla aga erinev. Linna juhtimine Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Paljud linnaõigused sätestasid muu hulga...
ja kultuuriasutustega; · korraldab sotsiaalteenuste ning muu abi andmist vallas; · teostab sotsiaaltoetuste määramist ja maksmist riigieelarvest ja kohaliku omavalitsuse eelarvest · kodanike vastuvõtt sotsiaalhoolekandealastes küsimustes, sealhulgas nõustamine sotsiaalküsimustes ja abistamine probleemide lahendamisel isiku või pere toimetuleku soodustamiseks; · töö sotsiaalsete erivajadustega inimeste heaks ja kaitseks. Laste hoolekanne · laste ja pereliikmete toetamine ning abistamine nende probleemide lahendamisel; · kodude külastused vajadusel; · korraldab lapse eestkostet; · korraldab lapse hooldamist perekonnas, aitab korraldada lapsendamist; · laste kaitse eesmärgil vestlused vanematega, väljakutsumine sotsiaalkomisjoni. Puuetega isikute hoolekanne · abi invavahendite muretsemisel; · eestkoste ja hoolduse korraldamine; · hooldusasutusse suunamine;
Õpetus ja eluviis. Islamil puuduvad ametlikud usudogmad, kuid on olemas mingid kindlad täidetavad seadused. 1. Monoteistlik usutunnistus. 2. Palvetamine toimub viis korda päevas kindlal kellaajal, suunaga Meka ning sealse Kaaba pühamu poole. Palve algust kuulutatakse moseede tornidest, minarettidest. Reedeti kogunetakse moseesse. Enne palvetamist peab ära võtma jalatsid, pesema rituaalselt käed, jalad ja näo. Jumalateenistusi viib läbi imaam. 3. Almuste andmine on omamoodi vaeste hoolekanne, mille suuruseks 2,5% kogu varast. 4. Paastumine ketsab terve ramadaanikuu - sel ajal sai Muhamed kutsumuse. Ei tohi süüa, juua, lõbutseda, harrsatada suguelu päikese tõusust loojanguni. 5. Palverännak Mekasse on kohustuslik vähemalt kord elus. Seda tehakse aasta viimasel kuul. Muhameedlasel on keelatud süüa seaa, juua veini ja alkoholi, veretoite. Lihaloom peab olema õigel viisil tapetud. Vargal tuleb käsi raiuda, abielurikkuja kividega surnuks loopida, püha sõja kohustus ja
Aastal 1870 asutatud Eesti Üliõpilaste Selts oli tollel ajal ainuke eestlaste üliõpilasorganisatsioon. EÜS õhutas üliõpilasi rahvuslikule tegevusele. Selts valis oma lipuvärvideks sini-must-valge, mis hiljem kujunes meie rahvus- ja riigilipuks. 4. juunil 1884. aastal õnnistati see lipp pidulikult Otepää kiriku saalis. Omavalitsuse kujunemine: * Kujunes välja 19. Sajandi alguses tänu seadustele. * Teise nimega vallakogukond. * Kogukonna ülesanded: vaeste hoolekanne, vaestemajade ehitamine. * Vallakohtud talupoegade enda kohtud. Talurahva koormised. * Ringkäendus teised maksid kinni su võlad, kui sa ise ei saanud. * Mõisakoormisest oli peamiseks teotöö (jagunes nädalateoks ja hooajatöödeajal nõutavaks abiteoks) * Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olulisemad pearaha ja nekrutite andmine. * Nekrutiandmise kohustus ehk nn. ,,verekümnis" tsaaririigli oli sõjalistest koormistest rängim
Islami põhiõpetused 1. Monoteistlik usutunnistus. 2. Palvetamine toimub viis korda päevas kindlal kellaajal, suunaga Meka ning sealse Kaaba pühamu poole. Palve algust kuulutatakse moseede tornidest, minarettidest. Reedeti kogunetakse moseesse. Enne palvetamist peab ära võtma jalatsid, pesema rituaalselt käed, jalad ja näo. Jumalateenistusi viib läbi imaam. 3. Almuste andmine on omamoodi vaeste hoolekanne, mille suuruseks 2,5% kogu varast. 4. Paastumine ketsab terve ramadaanikuu - sel ajal sai Muhamed kutsumuse. Ei tohi süüa, juua, lõbutseda, harrsatada suguelu päikese tõusust loojanguni. 5. Palverännak Mekasse on kohustuslik vähemalt kord elus. Seda tehakse aasta viimasel kuul. Ramadaan Igal aastal ramadaanikuul, paastub moslem koidikust päikeseloojanguni, hoidudes söögist, joogist ja seksuaalsuhetest. Kuigi paast on tervisele kasulik, peetakse seda põhiliselt vaimse
vabatahtlikult sotsiaalhoolekandega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute vahenditest, muudest vahenditest. Suremus- ja tervisenäitajad, 1970 2005 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Praxise prognoos 2050 aastaks Meeste eluiga 75,5 aastat Naiste eluiga 81,5 aastat Hoolekanne numbrites Hoolekande asutusi kokku 322, nendest 54 asutuses osutati kahte või enamat teenust. Ööpäevaseid hoolekandeteenuseid osutavaid asutusi 177 (s.o 55% teenuseosutajatest), nendest 6 asutust osutas teenust mitmele sihtgrupile. Teenuste lõikes osutas täiskasvanute (v.a psüühiliste erivajadustega täiskasvanud) hooldamisteenust 120, psüühiliste erivajadustega täiskasvanute hoolekandeteenust 28 ja asenduskoduteenust 35 asutust. Eesti sotsiaalse kaitse kogukulutused 1999 2008
seadusega, mida võeti vastu 1927 aastal. Sellega laiendati linnade õigusi kodanikkude maksustamise alal, nähes ette rida uusi makse, sest maksude normi tõsteti. Ajutisele Omavalitsusele anti omavalitsuse ajutine järelvalve seadus, mille järele keskvalitsus võis teostada järelvalvet omavalitsuste tegevuse üle ainult seaduspärasuse seisukohast. 1920 aastal toimus kongress, kus arutati samu küsimusi, mis olid Hiatsintovi kõnes. Nimelt hoolekanne, haridu, tervishoid ja linnaseaduse reform. Elu arenemine toob endaga kaasa uusi küsimusi ja ülesandeid. Ja Tallinn seisab jälle suuurte ülesannete ees.nt trammivõrgu laiendamine
Seadus reguleeris kooli kohustust, kooli pidas ülal Talupoegade koormised: ...mõisa ees- teotöö, rahamaksud, naturaalandamid ...riigi ees- pearaha, nekrutiandmine ...kogukonna ees- teede korrastamine,magiaida ja kooli ehitamine ja muud valla tööd ...kiriku ees- kirikumaksud vallakogukond: moodustumine- valla täiskogu valib volikogu (3-24 liiget) talumeeste hulgast valitakse vallavanem, vallaametnikud palgatakse vallavalitsuse... ülesanded-kohtupidamine, magasiviljaait, vaeste hoolekanne mõisniku roll valla elus- politseivõim jäi mõisnikule MAJANDUS JA LINNAD: Talude päriseks müük sai alguse Lõuna -Eestis 1850, Põhja-Eestis 1860 Esimesed taluostjad saavad raha linakasvatusest. Kui ei suudetud järelmaksu maksta pandi talu võlgade katteks oksjonile ja müüdi maha Randlastele pakkus meri transpordi ja salakaubanduse võimalusi 1863a passiseadus andis eestlastele võimaluse väljarännuks Esimesed suuremad tööstuskeskused olid Narva ja Tallinn
kasvatada neist täisväärtuslikud kodanikud. See ei ole aga kerge ülesanne, sest tavapärast peremudelit on raske taasluua, puudub piisav majanduslik ressurss ja inimesed, kes oleksid valmis selliseks tööks. Tänu sellele jäävad orvud ilma vajalikust tähelepanust ja hellusest, mille kodus saaksid emalt ja isalt. Õppimata jäävad ka traditsionaalsed käitumismallid, mille järgi hiljem sotsiaalsfääris õigesti orienteeruda. Samas on orbude hoolekanne hädavajalik teenus ja olemasolevaid vahendeid kasutatakse ära maksimaalselt. Lapsi ei pea aga tüüpilisest peremudelist välja kiskuma, et näha ühiskonna osalust nende elus. Riik tagab lastele põhihariduse ja nupukamatele ka võimaluse edasi õppida. See ei tähenda, et kodus võiks lapse harimise unarusse jätta. Kodust saadakse kooliminekuks vajalik teadmiste ja oskuste baas, mida hiljem on juba raske üles ehitada. Muidugi on ka kõrvalekaldeid normist. Leidub peresid, kus on
karistus- ja hukkamispaigad Linnad jagunesid: Linnriigid-omaette üksus,sise ja välispoliitika Vabalinnad- Sõltumatu võimuga linn riigis Riigilinnad- Oma linnavõim,kõrgeim kohtuvõim maahärra Maaisandast sõltuv linn, kodanikud ei olnud vabad Raad Linnanõukogu Raehärrad kaupmeeste ühingu gildi liikmete seest! Bürgermeistrid Rae juhtkond Sündik seadusetundja Rae ülesanded: Soodustada kaubandust,käsitööd, linna huvide kaitse Seaduseandja,julgeolek kohtumõistja Vaeste hoolekanne, vaestemaja ülevalpidamine Erialane jagunemine tsunftidesse -Käsitööliste tsunftid Tsunftigildi juhtis meister ehk oldermann elu ja tootmist korraldas põhikiri ehk skraa Õpipoiss -> Sell -> Meister Suurgild kaupmeeste ühendus Hansa Liit Läänemereäärsete linnade kaubandusühendus Kirik Kõrg- ja hiliskeskajal: 1054 skisma ehk suur kirikulõhe Lääne kirik ehk katoliiklus Ida kirik ehk õigeusk Püha vaim lähtub Isast ja Pojast Pühavaim lähtub Isast
kuulub seadusandlik võim. Töötada välja seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhteid. VV: Täidesaatev võim. Suunab ja kordineerib valitsusasutuste tegevust. Kuuluvad ministeeriumid, Riigikantselei, maavalitsused jne. Kohtud: Mõistab õigust. Teostab kohtuvõimu – määrab karistused. Inimestevaheliste tülide lahendamine. Omavalit: Korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja-teenuseid, vanurite hoolekanne, noorsootööd, elamu-ja kommunaalmajandust, ühistransporti jne. Parlamendi moodustamise tsensuslik ja territoriaalne printsiip, miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Territoriaalne:ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke huve. Valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse omaval. otsusega. 1937.a põhiseaduses muudeti Riigikogu kahekojaliseks, sest alamkoda esindaks rahva
kuulub seadusandlik võim. Töötada välja seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhteid. VV: Täidesaatev võim. Suunab ja kordineerib valitsusasutuste tegevust. Kuuluvad ministeeriumid, Riigikantselei, maavalitsused jne. Kohtud: Mõistab õigust. Teostab kohtuvõimu – määrab karistused. Inimestevaheliste tülide lahendamine. Omavalit: Korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja-teenuseid, vanurite hoolekanne, noorsootööd, elamu-ja kommunaalmajandust, ühistransporti jne. Parlamendi moodustamise tsensuslik ja territoriaalne printsiip, miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Territoriaalne:ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke huve. Valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse omaval. otsusega. 1937.a põhiseaduses muudeti Riigikogu kahekojaliseks, sest alamkoda esindaks rahva
Lapse normaalseks kasvu-kohaks peetakse perekonda ning sinna on traditsiooniliselt kuulunud nii laps kui ka tema vanemad. Olukord muutub, kui ükskõik mis põhjustel üks või mõlemad vanemad surevad ning lapsele kui teovõimetule isikule (s.o siis isik, kes mis tahes põhjustel ei suuda oma elulisi põhivajadusi ise rahuldada) on vaja kindlustada hooldus. Tänapäeval nimetame sellist hooldamist sotsiaalhoolekandeks, varasemal ajal on seda märgistanud ka termin ühiskondlik hoolekanne (Roosileht, lk 262) Alljärgnev peatükk annab ülevaate sotsiaalhoolekande arengust Eestis territooriumil. J. Kõre on leidnud, et Eesti tänapäeva hoolekande lähtekohti tuleb otsida: · Balti eraseadusest (1865), milles sisalduv perekonnaliikmete ülalpidamiskohustus on kehtinud poolteist sajandit; · 1816., 1819. aasta jj talurahvaseadustest ning 1866. aasta valla- kogukonnaseadusest, milles piiritleti maakogukonna ülesanded hoolekande
süda, mida nähtavasti peetakse vastaste kollektiivse jõu esindajaks. Ka kuupuhastus ja järelsünnitus ehk päramised sisaldavad endas hinge, millega seletubki nende hoolas ja ettevaatlik käsitlemine, eriti veel järelsünnituse puhul, mis on ju konkreetseks sidemeks ema hinge ja lapse hinge vahel. Elundhinge-kujutelmaga seletuvad samuti mitmed kombed kuse ja väljaheite puhul: koha ja suuna valik, eristuse teatud otstarbeks kasutamine jne., eriti veel hoolekanne, et eristus ja selle kaudu ka eristaja enda hing ei satuks võõraste kahjuliku mõju alla. Üldse koheldakse kõike, mis sisaldab elujõudu ja hinge, kindla teadmisega, et selle abil võib ise midagi aktiivselt mõjustada ja saavutada, kuid sama hõlpsasti võivad selle omandada ka teised ja kasutada taas oma huvides just niisama. Väga tavaline hinge nähtav kehastus edasi on veri, millega seletub näit. Selliste loomade vere joomine, kelle elujõudu tahetakse endale saada (näit. Karu)
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
Mis on ühiskond? See on inimeste kooseluvorm, millest tulenevad sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Nimeta 3 ühiskonnasektorit, näidet kes sinna kuuluvad, mis on sektorite eesmärgid. Avalik sektor – tagada riigi toimimine (Valitsu, politsei, kool, haiglad jne) Erasektor – teenida tulu (Kõik ärid) Mittetulundussektor – aidata kaasa ühiskonna arengule (heategevus jne) Mis on sotsioloogia? See on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Mille poolest erinevad inimesed ühiskonnas? Too näiteid Bioloogiline erinevus – kasv, vanus, sugu, nahavärv Sotsiaalne erinevus – elatustase, haridus Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? Kas Eesti ühiskond on sinu arvates kihistunud või mitte? Põhjenda oma arvamust. Tähendab erinevaid jõukusastmeid Nimeta kolm erinevat ühiskonnamudelit, kirjelda neid mis on nende positiivsed ja negatiivsed jooned`? Põllumajanduslik sector – oma tarbeks tootmine, elati maapiirkonnas, hoolekanne pere kanda T...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
