Delfiin Mariann Männistu Miina Härma Gümnaasium 9.a klass Tartu, 2010 SÜSTEEMI PÕHIÜKSUSED: Riik Loomad Hõimkond Keelikloomad Klass Imetajad Selts Vaalalised Sugukond Delfiinlased Perekond Delfiin Liik Tavadelfiin Loomad Selgroogsed Selgrootud 1.Kalad 1.Käsnad 2.Kahepaiksed 2.Ainuõõssed 3.Roomajad 3.Ussid 4.Linnud 4.Limused 5.Imetajad 5.Lühijalgsed Keelikloomad: Koosneb selgroogsetest, kuid ka mõned selgrootud Seljakeelik Toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lõpusepilud Saba Lihaste kimbud 3 alamhõimkonda Imetajad: Närvisüsteemi kõrge arengutase Poegimine, imetamine (piimanäärmed) Täiuslik termoregulatsioonisüsteem Lihaskond diferentseeritud Alalõug üks hambaluu Trummiõõnes kolm kuulmeluukest Neljaosaline süda 4500 liiki Vaal...
EVOLUTSIOON – mingi süsteemi pöördumatu areng, mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Geenide võrdlus annab suguluse: kes kellest on arenenud EV teooria ajalugu G. Cuvier – kivististe uurija (paleonoloogia rajaja) J-B de Lamark - kirjutas esimese evolutsiooniteooria (tunnistas liikide muutumist) VALED ARUSAAMAD – Täiustumistung-organismid muutuvad iseenesest järjest keerukamaks - elu jooksul omandatud muutused päranduvad (kaelkirjak) C.Darwin – teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria - Raamat ,,liikide tekkimisest
b)hõimkond-keelikloomad c)klass-imetajad d)selts-primaadid e)sugukond-inimlased f)perekond-inimene g)liik-tark inimene 2)Primaatide tunnused: a)hea nägemine b)suur aju c)viis sõrme ja varvast 3)Inimese lähimad sugulased on: a)simpansid b)gorillad c)orangutanid 4)Suguluse kindlaim tõend on: a)valkude sarnane aminohappeline järjestus b)DNA-struktuur 5)Inimese iseloomulikud tunnused: a)suur aju b)püsisoojane c)artikuleeritud kõne d)segatoiduline e)liikumine kahel jalal
Matrilokaalne-naise sugulaste juurde Neolokaalne-uude kohta, omaette Ka loomade puhul võib eristada: Patrilokaalsed liigid(shimpans, inimene)- isased jäävad oma sugulaste juurde, emased rändavad grupist välja Matrilokaalsed liigid(enamus imetajast)- isased rändavad grupist välja Kultuuride sageduse ideaalse elukoha valiku järgi Patrilokaalne 64% Matrilokaalne 25% Neolokaalne 11% Suguluse arvestamine 1 1. Bilateraalne- lapse sugulasteks loetakse nii ema kui isa poolseid sugulasi 2. Patrilineaarne põlvnemise arvestamine- lapse sugulasteks loetakse ainult tema isa poolseid sugulasi 3. Matrilineaarne- lapse sugulasteks loetakse ainult ema poolseid sugulasi. Avunkulaat-ema venna tähtsus lapse kasvatamisel Kultuuride sagedus ideaalse suguluse tüübi järgi Bilateraalne 38%
Algkeelte rekonstrueerimise katsed. Franz Bopp (1791-1867) seostas omavahel muinasindia ja Euroopa keeled. Võrdlev- ajalooline meetod, häälikumuutuste süstemaatilisus: kui keeles X esineb teatud ümbruses/positsioonis häälik A ja keeles Y samas ümbruses häälik B, siis see vastavus on järjekindel. Nt leedu g eesvokaali ees läti dz samas positsioonis leedu gintaras 'merevaik' läti dzintars leedu giesm 'viis, meloodia' läti dziesma 'laul' Siiski, geneetilise suguluse tuvastamisel on hulk raskusi. Võrreldes homo sapiens'i ajalooga on kirjalike allikate ajalugu üsna lühike (kirjalikud mälestised u. 5000 a. vanad). Sarnasused: Geneetiline (sarnasus on seletatav ühise päritoluga). Tüpoloogiline (sarnasus pole materiaalne, nt ühine sõnavara, vaid ilmneb grammatilistes kategooriates, mallides jne). See võib olla omakorda 1) kokkusattumus ja 2) kontaktide tulemus. Nt nii rumeenia kui rootsi keeles on määratud artikkel postpositsiooniline (järgneb
sirutada järjest kõrgemal olevate puulehtede poole. JEAN-BAPTISTE LAMARCK (1744-1829) Lamarcki teooria plussid ja miinused : + Esimene terviklik - Isetärkamine evolutsiooniteooria + Liikide muutuvuse, ajaloolise - Elu jooksul omandatud tunnuste arengu idee päritavus + Organismide astmik ( gradatsioon ) - Organismide sisemine tung progressile + Erinevate liikide suguluse mõiste - Tingimata kasulike muutuste teke harjutamise mõjul GEORGES CUVIER (1769-1832) Prantsuse loodusteadlane Võrdleva anatoomia ja selgroogsete paleontoloogia rajaja Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud
Ühiskond kujundab inimestes ebaloomulikke võistlevaid ja konfliktseid suhteid. Ühiskondlikud probleemid tulenevad ühiskonnast enesest – sotsiaalsest keskkonnast meie ümber. Selleks, et sotsiaalseid probleeme lahendada, on vaja muuta sotsiaalset keskkonda: ühiskondlikke struktuure ja institutsioone. II ÜLESANNE: TÕMMAKE RING ÜMBER ÜHELE ÕIGELE VASTUSELE 1p. Mis on patrilokaalsus ja matrilokaalsus? A.) Perekondliku võimusuhete tüübid B.) Suguluse arvestamise printsiibid C.) Pärimisõiguse printsiibid D.) Abielujärgse elukohavaliku printsiibid E.) Nimevaliku printsiibid 2p. Milline uurimismeetod on kultuuriantropoloogias levinuim? A.) Eksperiment B.) Spektraalanalüüs C.) Ankeetküsitlus D.) Osalusvaatlus E.) Suulise pärimuse kogumine 1p. Milline järgnevatest paradigmadest vastandub essentsialismile kõige enam? A.) Funktsionalism B.) Konfliktiteooria C.) Sotsiaalkonstruktivism D.) Strukturalism E
mille tõttu tulid Euroopasse andmeid sadade tundmatute keelte kohta kogu maailmast, näiteks iidse India kultuuri sanskritikeelsete tekstide avastamine, mis oli selle kultuuri pärand. Sanskriti keel oli vanem kui kreeka keel. Ometi avastasid keeleuurijad, et sanskriti keelel on palju ühisjooni kreeka ning ladina keelega. (Õim 2000: 10) 18. 19. sajandi vahetusel sündinud uut perioodi iseloomustab huvi pöördumine keelte ajaloo ning muutumise, aga selle kaudu eriti nende suguluse vastu. Siis sündiski keelkondade idee ning professionaalne keeleteadus üldse. 19. sajandi esimesel poolel uuriti keelte võrdlemise kaudu nende ajalugu ning sugulust. Keeli uuriti valdavalt nende vormist häälikulisest ning grammatilisest ehitusest. Huvide keskmes olid põhimõttelised keele olemuse probleemid. Siin sündis keeletüpoloogia keeleteaduse haru, mis tegeleb keele rühmitamise mitte nende suguluse, vaid ehituse iseärasuste järgi. (Õim 2000: 10-11)
Süstemaatika -teadus, mis grupeerib liike suguluse järgi. 1) Liik sarnaste tunnuste, eluviisi ja levialaga isendid, kes saavad järglasi. 1,6 mln liiki teada,1 mln liiki putukaid 2)Perekond:Koer 3)Sugukond:Koerlased 4)Selts:Kiskjalised 5) Klass: Imetajad(linnud, roomajad, kahekapiksed, kalad) 6) Hõimkond: Keelikloomad, selgrootud 7) Riik: Loomariik, taimeriik, seened, algloomad, bakteririik Evolutsioon- liikide põlvnemine üksteisest eellastest. Darwin 1858,,Liikide tekkimine":1)tekivad uued,teised surevad 2)evolutsioon on pidev protsess,mis ei lõpe kunagi 3)evolutsioon mitmekesistab maailma Olelusvõitlus-konkurents Haug: 240 000 marjatera->20 000maimu->100 noorkala-> 2 suguküpset kala, kes on kõige tugevamad,elujõulisemad looduslik valik- tugevam jääb ellu ja annab järglasi sobivas keskkonnas kohastumine- sobivad pärilikud omadused, mis tagavad ellujäämise Liikide teke: pika aja jooksul,loodusliku valiku tagajärjel 1)ruumiline isolatsi...
Pistohlkorsile kuulusid ka Kaave ja Kurista ning paljud teised mõisad. 1837. aastal abiellus Otepäält pärit noorparun Erich Karl Johann Stackelberg (1805–1869) tema tütre Julie Eleonorega ning viimase surma järel 1848. aastal tema kaksikõe Margaretha (Margot) Helenaga (1815–1885). Karl ja Margot olid Viktor von Stackelbergi vanemad. Stackelbergid pärisid osa mõisast krahvinna Mellinilt 1864. aastal nende suguluse tõttu Pistohlkorsidega. Terve mõisa said nad enda valdusse 1889. aastal, kui Viktor von Stackelberg ostis selle Woldemar von Pistohlkorsilt 30 000 hõberubla eest. Viimane Kärde mõisa omanik oli Viktor Alexander August von Stackelberg, (sündinud 23.04.1853 Ponewieschis, Kaunase kubermangus, praegune Panevėžys Leedus; surnud 02.02.1945 Pfortenis, Alam-Lusaatias, praeguses Poolas). Teda tunti kui Peri ja Kärde mõisnikku, Liivimaa maanõunikku,
Indoeuroopa keelkonna kõrval teine keelkond, mille keeli kõneldakse Euroopas. Kõige laiemalt on levinud seisukoht, et Uurali algkeel paikneb kuskil Volga lisajõgede vahelisel alal Uurali mäestikust lääne poole. Andmed: Uurali keeli kõnelevad rahvad on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Veel enne suurt rahvasterändamist kõneldi Ida- ja Kesk-Euroopas peamiselt uurali keeli. Soome-ugri rahvaste keelelise suguluse avastas 18. sajandi lõpus ungari õpetlane János Sajnovics (1733-1785). Tänapäevaks on ungari teoloogi üksikuist tähelepanekutest välja kasvanud keeleteaduse haru fennougristika laienenud uralistikaks (uurali keeleteadus), mis haarab enesesse ka samojeedi keeled. Vahel mõeldakse soomeugrilastest kõneldes kõiki uurali rahvaid, samojeedid kaasa arvatud. Uurali algkeel on aja jooksul jagunenud mitmeks haruks. Hoolimata uurali keelte sarnasest
tajutavate sugulussidemete korral - näiteks eelneva punkti näites tuletatud sugulus iseenesega on ½ või sugulus vanema ja järglase vahel ¼ (kuigi kõik teavad, et järglane saab oma vanemailt pooled geenidest). Põhjus on siin selles, et Malécot'i suguluskoefitsient on defineeritud vaid ühe alleeli tarvis. Et tegelikult on organismis igast geenist kaks koopiat, siis on nende summaarse mõju uurimisel otstarbekas kasutada nn aditiivgeneetilise suguluse (additive genetic relationship) kordajat, mida sageli tuntakse lihtsalt nime suguluskoefitsient all. Inbriidingukoefitsient – mida näitab (näiteks F = 0,1 – mida see konkreetse looma kohta ütleb)? Sõltumatute sündmuste tõenäosuste lineaarkombinatsioonina avaldunud suguluskoefitsientide arvutamine muutub keerulisemaks sugulasaretuse korral. Viimane tähendab omavahel suguluses olevate indiviidide ristamist, toob kaasa homosügootsuse suurenemise ja tingib
Jean-Baptiste de Lamarck- 1. Tervikliku evolutsiooniteooria rajaja 1) Elu korduv isetärkamine 2) Täiustumistung 3) Elu jooksul omandatud muutused päranduvad + - + 1. Tervikliku teooria rajaja -Isetärkamine + liikide muutuvuse, ajaloolise arengu idee -Elujooksul omandatud tunnused päranduvad + organismide astmik -organismide sisemine tung progressile + erinevate liikide suguluse mõiste -tingimata kasulike muutuste teke harjutm mõjul Charles Darwin- 1. Teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria autor Olemasolevad liigid põlvnevad varem elanud liikidest nende muutumise läbi. Muutumise põhjuseks on LOODUSLIK VALIK -> tuleneb olelusvõitlusest & pärlikust muutlikkusest LV materjalideks saavad olla vaid pärilikud materjalid. LV tagajärjeks kohastuvud organismid elukeskkonnaga Elu päritolu:
meesliini esindaja. Kuningast ja trooni pärimisest §12.Kui puuduvad ülalpool paragrahvis nimetatud järeltulijad, läheb Troon edasi viimase surnud Kuninga vanemale elusolevale tütrele §14.Trooni pärimise õigust, ülalpool toodud paragrahvide alusel, omava järglase puudumisel, läheb see sellele mehele või naisele, kes asub lähimais sugulussidemeis viimase Kuningaga Tema Kõrguse Kuninganna Wilhelmine, Oransei-Nassau Printsessi suguluse liinis, kuid mitte kaugemal kui kolmandal veresuguluse astmel. §55.Kuningas on puutumatu; ministrid kannavad vastutust. Hollandi praegune kuninganna Beatrix Wilhelmina Armgard van Oranje-Nassau (sündis 31. jaanuaril 1938) on Madalmaade kuninganna (Madalmaade Kuningriigi kuninganna) alates 1980. aastast. Ta on kuninganna Juliana ja prints Bernhardi tütar. Beatrix sai troonile pärast seda, kui tema ema Juliana troonist loobus.
a) erinevate liikide ehituse võrdlemisel Organismide ehitus on muutunud aja jooksul keerulisemaks. Paljudes varem elanud organismides võib ära tunda hilisemate vormide eellasi. Erinevate organismide ehituses võib leida sarnasusi. Näiteks on praegu elavatel selgroogsete loomade (konna, linnu, vaala, inimese) jäsemetel on sarnane põhiehituselt. Tõenäoliselt on need organismid arenenud ühistest eellastest. b) erinevate organismide DNA võrdlemisel Saab kindlaks teha organismidevahelise suguluse. Paljudel liikidel on sarnane DNA ja sarnased kehavalgud, mis viitavad nende lähedasele sugulusele. Näiteks verevalk hemoglobiin on ühesugune inimesel ja simpansil, gorillal aga inimese omast mõnevõrra erinev. c) selgroogsete loomade loodete võrdlemisel See näitab, et selgroogsete organismide looted on arengu varajastel etappidel väga sarnased. Näiteks on neil lõpusepilude algmed. See tõendab nende organismide sugulust ja viitab põlvnemisele lõpustega lähtevormist. 8
sõida, sõida, sõida, aga kui tahan sõita, siis ei saa." (lk. 131) ,,See on ikka nõnda, mu laps, et kui naisterahvaga midagi sünnib, siis naerdakse, aga kui mehega, siis ei naera keegi. See oli nõnda enne vabadust ja jääb ka vabadusega." (lk. 132) Kõik aimasid, et sõnu ei kuulutata tõe ja õiguse pärast, vaid selleks, et neist oleks kasu. Tõde ja õigus isegi pole muud kui see, mis kasulik. (lk. 139) Sõber mõtleb ikka, nagu sugulanegi, et temal on oma sõpruse või suguluse tõttu õigus midagi saada. Aga sa tead isegi, et niipea kui inimesed jõuavad õiguseni, siis pole rusikad enam kuigi kaugel. Sellepärast annan sulle nõu: kui tahad kellegagi sõbraks jääda, siis ära otsi temalt kunagi abi ega laena temalt raha. (lk. 154) Inimesel võib ka üle kahekümne sõbra olla, kui ta aga ise pole liig uhke ja nõudlik. Oli paratamatu, et üksik inimene ei muutnud ümbrust, vaid ümbrus pidi muutma üksiku
suhkruid valmistada. Selleks lähebki seenlillel vaja seeneniiditiku abi. Seenlillel on risoom, mis moodustab seeneniidistikuga koos mullas ühe tiheda puntra. Seened hangivad seenlillele vajaliku toidu. Huvitavad on ka tema õied, mis on samuti valkjad ja lihakad. Need on veidi kellukakujulised ja asuvad tihedas kobaras mitteharuneva varre tipus. Kui seenlill õitseb, on tema õiekobar longus, kui aga seemned valmivad, tõuseb püsti. Seenlille suguluse üle teiste taimedega on botaanikud palju vaielnud: teda arvatakse uibuleheliste hulka, aga ka omaette seenlilleliste sugukonda. Viimasel ajal peetakse seenlille kõige lähedasemaks hoopis kanarbikulistega! Kust seenlille leida võiks? Loomulikult puude lähedusest, sest mujal pole talle ju toitu. Kuid sagedamini kasvab ta väga pimedates tihedates kuusikutes rohke metsakõduga pinnasel. Vahel võib aga seenlille kohata ka küllaltki hõredates männikutes. seenlill eelistab
Mõistete „häbi“ ja „hirm“ semiootikast kultuurimehhanismis1 1. Etnograafias ja sotsioloogias on peale Levi-Straussi töid kinnistunud kultuuri määratlemine inimese loomulikku käitumist reguleeriva lisapiirangute süsteemina. Nii näiteks kuulub sugutung kui vajadus looduse poolele, kuid pärast lisakeeldudele allutamist (suguluse, koha ja ajaga seotud keelud; juriidilise või kirikliku heakskiidu/keelu olemasolu jms) taganeb looduslik funktsiooon kultuurilise ees. 2. Psühholoogilisest vaatepunktist võib kultuuritüübi poolt sätestatavat piirangute sfääri jaotada kaheks valdkonnaks: need, mida reguleerib häbi ja need, mida hirm. Teatud mõttes võib neid samastada triviaalse jaotusega moraalsete ja juriidiliste käitumisnormide vahel. Kuid selline samastamine ei seleta kõike. 3
keelest. 3 1. UURALI KEELKOND Uurali keeli kõnelevaid rahvaid on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Tänapäeval on uurali keeli rääkivaid rahvaid maailmas kokku umbes 23 miljonit inimest. Veel enne Suurt Rahvasterändamist kõneldi Ida- ja Kesk- Euroopas peamiselt uurali keeli. Soome-ugri rahvaste keelelise suguluse avastas 18. sajandi lõpus ungari õpetlane János Sajnovics (1733-1785). Uurali keelkond jaguneb kaheks: soome- ugri keeled ja samojeedi keeled. Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, mille "soome" allharusse kuuluvaid keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning "ugri" haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas kui ka Lääne-Siberis. Samojeedi keeli kõneldakse peamiselt Venemaal Euraasia äärmises põhjaosas. Soome-ugri keeled jagunevad nüüdisajal:
melaneesialasi on rohkem kui 98% elanikest. Ülejäänud on eurooplased, segatud Euroopa ja teiste Vaikse ookeani saarte elanikega. Samuti on umbes 500 hiinlast. Rohkem kui kaks kolmandikku elanikkonnast Tonga Kuningriigis elavad peamisel saarel, Tongatapul. Üha suurem hulk Tongalasi on liikunud Nuku'alofasse, Tonga kapitali ja ainult linna-ja kaubandus- keskuses, kus üha rohkem Lääne-ja indigeenne polüneesia kultuuri ja elu-mudelid on segatud. Siiski küla elu ja suguluse sidemed on jätkuvalt olulised kogu riigis. Kristlik usk, mis on domineerinud Tongal peaaegu kaks sajandit on veel mõjukas. Kõik kaubanduse ja meelelahutustegevus lõpetatakse pühapäeval alates südaööni, ja põhiseadus deklareerib hingamispäeva püha, igavesti. Samas on viimase viie aasta jooksul on ebaõnnestunud katsed muuta Sunday õigusi. Algharidus on vanuses 6 ja 14 on kohustuslik ja tasuta riigi koolides. Riigi omandis ja tegutseb 99%, algkoolidest ja 44% keskkoolidest.
(tuleb kriitiliselt lugeda, on toimunud teatud muudatusi) , kohtupraktika. I. PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED sissejuhatus perekonnaõigusesse. II. ABIELU III. KOOSELU- vabaabielu inimeste vahel IV. SUGULUS V. EESTKOSTE- piiratud teovõimega isikud I perekonnaõiguse üldküsimused 1. Perekond 2. Perekonnaõigus 3. Perekonnaseisutoiminguteõigus Mis on perekond? Grupp inimesi. Milline grupp? Abielu kaudu kuuluvad sinna abikaasad, suguluse kaudu kuuluvad abikaasad ja lapsed, vanavanemad, tädid, onud jne. Kui suur see grupp on? Perekonnaseadus? Põhiseadus § 27 lg 1? Lähemad isikud moodustavad perekonna. Seadus ei ütle meile mis on perekond, aga kas peaks? Tegelikkuses ei ole, see ei annaks meile midagi. Konkreetselt võetakse mingid isikud ja reguleeritakse nendevahelised suhted. Ka kass ja koer on perekonnaliikmed. Neile kohaldatakse küll asjade kohta käivaid sätteid aga emotsionaalses mõttes on nad perekond vms.
homo sapiend ehk tark inimene. Primaatidele iseloomulikud tunnused. *Jäsemete viis sõrme ja varvast, *hea nägemine, *suur aju, *jäsemed kohastunud haaramiseks, *tähtsaim meel on nägemismeel, *kahel jalal liikumine, *lame nägu, *kehal puudub karvakte. Kes on inimese lähimad sugulased loomariigis ja mis on selle tõendiks? Meie lähimad sugulased on SIMPANSID, BONOOBOD, GORILLAD ja ORANGUTANGID. Suguluse kindlaim tõend on mitmete valkude samasugune aminohappeline järjestus ja DNA struktuur. Millised on ühised jooned: INIMAHVIDELE geenide ja valkude struktuur AINULT INIMESELE *suur aju, *kahel jalal liikumine, *aeglane areng, *kõigesööja, *keerukas kultuuriline käitumine, *sotsiaalne suhtlemine, *oskus valmistada ja kasutada tööriistu, *elab lagedal maal, kogukondadena asulates. Kultuuriline ehk sotsiaalne evolutsioon. Mis on seda soodustanud ja kiirendanud? Kultuuriline e.
tunde, seepärast jäetakse proovid üleöö reageerima ja järgmisel päeval viiakse läbi agaroos- geelelektroforees. Selleks valmistatakse geel, mille sisse tehakse süvendid proovide ja markerite jaoks. Geeli ühte auku kantakse 5 l proovi. Markerite jaoks mõeldud pesadesse pannakse 3 l markerit. Geeli voolutatakse 60 minutit. Seejärel visualiseeritakse UV laual ja tehakse foto. Uuritakse vöötkoode: kas ja kuivõrd on vöötide mustri alusel võimalik teha järeldusi mikroorganismide suguluse kohta. Püütakse tuvastada samasse liiki kuuluvate mikroorganismide tüvede vahelisi erinevusi. Vaatlustulemused Tabel 3. Bakterite genotüüpide uurimine rep-PCR meetodiga Marker 13- Lactobacillus acidophilus 18- L. mesenteroides subsp. mesenteroides T13 19- L. pseudomesenteroides T14 10- Lactobacillus paracasei E1R4 11- Lactobacillus rhamnosus 1 2- Streptococcus termophilus 9- Lactobacillus paracasei S1R1 MilliQ vesi 5- Lactobacillus plantarum 7- Lactobacillus lactis
tunde, seepärast jäetakse proovid üleöö reageerima ja järgmisel päeval viiakse läbi agaroos- geelelektroforees. Selleks valmistatakse geel, mille sisse tehakse süvendid proovide ja markerite jaoks. Geeli ühte auku kantakse 5 l proovi. Markerite jaoks mõeldud pesadesse pannakse 3 l markerit. Geeli voolutatakse 60 minutit. Seejärel visualiseeritakse UV laual ja tehakse foto. Uuritakse vöötkoode: kas ja kuivõrd on vöötide mustri alusel võimalik teha järeldusi mikroorganismide suguluse kohta. Püütakse tuvastada samasse liiki kuuluvate mikroorganismide tüvede vahelisi erinevusi. Vaatlustulemused Tabel 3. Bakterite genotüüpide uurimine rep-PCR meetodiga M- marker 7- Lactobacillus lactis 6- Lactobacillus casei 4- Leuconostoc pseudomesenteroides 3- Leuconostoc mesenteroides 2- Streptococcus termophilus 1-Lactococcus lactis S1R1- Lactobacillus paracasei E1R1- Lactobacillus paracasei T15- Lb. Plantarum T14- L. pseudomesenteroides T13- L. mesenteroides subsp
1 1. ÜHISABIELUD ehk RÜHMAABIELUD, milles kuulusid üksteisele terved rühmad mehi ja naisi.Algselt olid need tõenäoliselt sugulusabielud : ühe sugukonna naised olid abielus sama sugukonna meestega. Grupikooselu oli seotud kogukondliku korraga, kus üksikisikul puudus omaette vara, kõik kuulus kõigile. Ürgne sugukonnasisene rühmaabielu asendus hõimudevahelise abieluga, kui selgu vere suguluse ohtlikkus järglastele. Ilmselt välistas armukadeduse lihtne reegel, mille järgi kõik naised kuulusid kõigile meestele ja vastupidi.Abielurikkumiseks peeti võõra hõimu liikmetega, sugulist läbi- käimist ja seda karistati rangelt. Rühmaabielud kuulusid matriarhaalse(emajärgse) kogukonna aega. 2. PAARABIELU (polügaamia). Selle puhul oli üks mees abielus mitme naisega (polügüünia)või üks naine mitme mehega(polüandria). Levinum oli esimene variant.
korporatsioonile mitee selle liikmetele, Juriidiline isik peab omama voliniku, kes on võimeline sõlmima lepinguid korporatsiooni nimel, esinema kohtus tema asjades ja esindama korporatsiooni võimuorganites. 17.Rooma perekonnaõiguse üldiseloomustus Rooma perekond kujutas endast tüüpilist patriarhaalset perekonda, kus perekonna isa võimu alla oli ühendatud naine, lapsed, teised sugulased, muud alluvad ja orjad. Siit tulebki suguluse vanim vorm võimusugulus, mis hiljem asendub veresugulusega. Vanale patriarhaalsele perekonna olemusele vastas ka abielu vorm Vanas Roomas. Laste, vanemate õiguslikud vahekorrad olid Rooma ajaloo algperioodil vastavad patriarhaalse perekonna struktuurile. Edaspidi aga laste õiguslik seisund muutub laste järkjärgulise vabanemise teel isa võimu alt. 18.Abieluõigus Rooma abielu on ainuabielu-monogaamia. Eesotsas perekonnapea absoluutse võimuga.
kromosoomides, pärandatakse põlvkonnast teise). Populatsioon on rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Et saada ülevaadet eluslooduse suurest liigirikkusest, on koostatud eluslooduse süsteem. Süstematiseerimiseks nimetatakse elusorganismide grupeerimisega seotud tegevust ja süstemaatikuteks teadlasi, kes sellega tegelevad. Nüüdseks on kirjeldatud ~1,5 milj. elusorganismi liiki. Organismide rühmadeks jaotamise aluseks on nende sarnasus ja oletatav suguluse aste. Kõige väiksem süstematiseerimise üksus on liik (sarnaste tunnustega isendite rühm, millel on teistest riikidest erinevad tunnused ja oma leviala. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte). Sarnased liigid ühendatakse perekonda, perekonnad seltsi, seltsid klassi, klassid hõimkonda ja hõimkonnad riikideks (bakterid, protistid, seened, loomad, taimed). On olemas veel vahepealseid jaotusi, näiteks
(keeled, mis pole geneetiliselt seotud ühegi teise keelega), mis moodustavad igaüks ise omaette keelkonna. Kuid enamasti tahavad keeltevahelised uuringud saada globaalselt kehtivaid tulemusi, mistõttu on paratamatu, et vajaminevasse suurde valimisse saab lisatud mõningaid geneetiliselt seotud keeli. 1.2. Geneetiline keelte klassifitseerimine (slaid) Keelte uurimise meetod, mida artiklis tutvustati, tegeleb põhiliselt keelte geneetilise suguluse uurimisega. Tihti kasutatakse selleks puu diagrammi (tree diagram). See näitab, kuidas näiteks Balti keeled on ajas seotud. Ajaloolisi seoseid keelte vahel leitakse nii, et võrreldakse erinevaid leksilisi ja grammatilisi nimekirju, ning kui selle tulemusel leitakse semantilisi ja fonoloogilisi sarnasusi, siis see on märgiks, et keeltel on ühine geneetiline päritolu. 1.2.1. Ruhleni klassifikatsioon (slaid)
keele muutumisest romaani ja uuskreeka keelteks. Muundumine on seotud füsioloogia ja psüühikaga. Pikemas mustlasi käsitlevas uurimuses seob ta mustlaskeele päritolu india keeltega. 1840. aastal ilmus trükis töö inimkonna kõne tekkest ja keelte arenemisest. Erinevalt paljudest teistest oma aja keeleteadlastest on ta veendunud, et heebrea keel pole ürgkeeleks, selleks ei saa olla ükski tänapäeval kõneldav keel. Ja et keelte suguluse määramisel peab uurimise all olema sõnade võrdlemise kõrval ka grammatikate vaatlus. (Ariste 1973:29-30) Wiedemanni esimene suurem uurimus oli sürja grammatikast, mis sai tunnustust ning see omakorda inspireeris Wiedemanni soome-ugri keeltega edasi tegelema. Järgmisena võttis ta käsile mari keele grammatika. Selle uurimuse kohta on ta pidanud loenguid ka Eestimaa Kirjanduse Seltsis ning Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti seltsis. (Ariste
olla poliitilise manipuleerimise tulemus Keelevariant ehk keelekuju on neutraalne termin, ei ostua staatusele ega kirjaliku traditsiooni olemasolule Keelte liigitamine Järgmiste kriteeriumite alusel: Geneetiline: põlvnemine samast arvatavast algkeelest Tüpoloogiline: struktuuriomaduste järgi Areaalne: territoriaalse esinemuse järgi Need kriteeriumid võivad omavahel kombineeruda Keelte sugulus Suguluse alusel liigitatakse keeled keelkondadesse On keeli mida pole klassifitseeritud, ei kuulu ühessegi harusse ega koolkonda= ISOLAADID
- suur aju - jäsemete viis sõrme ja varvast - hea nägemine - aeglane areng - näokolju lamenemine - elavad sotsiaalsetes gruppides, milles valitsevad keerulised omavahelised suhted - kõigesööja - oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid - sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele 3. Kes on inimeste lähimad sugulased loomariikides ja mis on selle tõendiks? Meie lähimad sugulased on simpansid, kongo simpansid e. bonobod, gorillad ja orangutanid. Suguluse kindlaim tõend on mitmete valkude samasugune aminohappeline järjestus ja DNA struktuur. 4. Ühised jooned * inimahvidele- suur aju, hea nägemine, jäsemete viis sõrme ja varvast * ainult inimestele- kõnevõime 5. Kultuuriline ehk sotsiaalne evolutsioon. Mis on seda kiirendanud ja soodustanud? Kollektiivis kogunenud informatsiooni edasiandmine ühelt sugupõlvelt teisele, see on tüüpiline kõikidele sotsiaalse eluviisiga liikidele. Seda on soodustanud looduslik valik.
eesti jt.) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning "ugri" haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled). Uurali rahvad. Uurali keeli kõnelevaid rahvaid on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Veel enne Suurt Rahvasterändamist kõneldi Ida- ja Kesk-Euroopas peamiselt uurali keeli. Soome-ugri rahvaste keelelise suguluse avastas 18. sajandi lõpus ungari õpetlane János Sajnovics (1733-1785). Tänapäevaks on ungari teoloogi üksikuist tähelepanekutest välja kasvanud keeleteaduse haru, fennougristika, laienenud uralistikaks (uurali keeleteadus), mis haarab enesesse ka samojeedi keeled. Vahel mõeldakse soomeugrilastest kõneldes kõiki uurali rahvaid, samojeedid kaasa arvatud. Uurali keelte sugulus seisneb eelkõige nende sarnases ehituses, mis on mõjustanud ka uurali
Adam Smith soti filosoof, ühiskonna- ja majandustegelane, tänapäevase majandusteooria looja, liberaalse turumajanduse pooldaja; tüpoloogiline lähenemine keelele Johann Gottfried von Herder saksa poeet, kriitik, teoloog ja filosoof; sõnastas võrdleva filoloogia alused; huvitus rahvalauludest ja humanismist Sir William Jones kõmri filoloog, muistse India uurija, indoeuropistika looja; Indo- Euroopa keelte suguluse postuleerija; pani aluse võrdlevale keeleteadusele; 1786. aastal pidas kõne hindude ajaloost ja kultuurist, mida peetakse võrdleva filoloogia ja indoeuropistika alguseks Wilhelm von Humboldt diplomaat, keeleteadlane, haridusteoreetik, Humboldti ülikooli rajaja Berliinis; uuris baski keelt ja kohanimesid, kawi keelt, mesoameerika keeli; keel on reeglite poolt juhitud süsteem, mitte lihtsalt sõnade ja fraaside kogu, mis on vastavusse viidud
seaduse täitmist 12) Riigi valitsemise vormid. Riigi valitsemise vormid: 1. Vabariik – iseloomustab kõrgemate riigiorganite valitavus. Jaguneb omakorda kaheks: o Parlamentaarne vabariik – (Eesti) valitsus vastutab parlamendi ees, parlamendi võim suur o Presidentaalne vabariik – (Soome, Venemaa, USA) valitsuse moodustab president 2. Monarhia – iseloomustab suguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Jaguneb omakorda kaheks: o Absoluutne monarhia – piiramatu kuningavõim, kogu võim ühel isikul o Konstitutsiooniline e parlamentaarne e piiratud monarhia – kuningas jagab võimu parlamendi ja valitsusega, on olemas põhiseadus 13) Riigi korralduse vormid. Riigi korralduse vormid: Unitaarriik – ühtne riik, millesse ei kuulu iseseisvaid osi. Riigil ühtne
uss, tilk) 5) tähendus on kokkulepitud kass, krassi? 6) ühine paljudele inimestele sõnadest, kui keelemärkidest, saavad paljud inimesed ühte moodi aru Esmane tasand on ilmselge tekst, ei süvendu teksti tähendusse vaid võetakse asju otseselt. Teine tasand on sügavam tähendus, mis ei paista esialgu silma. Võrdlev-ajalooline meetod on meetod leidmaks keelte algkeele ja nendevahelise suguluse. Selle meetodiga saab ajas tagasi minna u 8000 aastat. Võrreldakse keelte kindlaid sõnu ja vaadatakse palju need häälikuliselt on ühist. Polügeneesi teooria keel tekkis erinevatel ajahetkedel ja üksteisest eraldi Monogeneesi teooria keele teke oli ainukordne sündmus, mis sai alguse Aafrikas. Areng erinevates kohtades Keelte liigitamise kaks moodust 1) sarnasuse järgi keeled, mis on kaua aega kontaktis muutuvad sarnaseks (rootsi ja eesti keel)
Uurimus hõlmab aastaid 19902000. Töö koosneb kolmest peatükist. Koerad harjuvad kiiresti. Kasse on palju raskem õpetada. Artikkel on teravmeelne. Teravmeelsusega üksi siiski kaugele ei jõua. Lilled on kallid. Juba üks roos maksab väga palju. Kuulasin eile Andrus Ansipit. Eesti peaminister pidas meeldejääva kõne. Ülesanne 6. Leidke sidendid ja kirjeldage neid (määrake liik). A. Keeli on võimalik liigitada mitmelt aluselt, kuid olulisemad on sugulus (päritolu) ja ehitus. Suguluse järgi jaotatakse keeled keelkondadesse ja keelerühmadesse. Peale selle võib keeli liigitada ehituse järgi. On olemas nii kõikidele keeltele ühiseid jooni kui ka varieeruvaid nähtusi. Samuti eristatakse sõltumatuid tunnuseid ja tingimuslikke tunnuseid. B. Esimesel kokkusaamisel jaotati ülesanded. Seejärel peeti nädal vahet, et iga komisjoni liige saaks oma tegevuse läbi mõelda. Kui järgmine kord kokku saadi, siis olid igaühel juba olemas konkreetsed ettepanekud
ussripik, kolmas silmalaug, kõrvalihased) 3.)Embrüoloogia, arengubioloogia Biogeneetiline reegel Lootelise arengu algusetappidel toimub liigi ajaloolise arengu e fülogeneesi lühike ja kiire kordus (ontogenees on fülogeneesi kiire ja lühike kordus). Ontogenees ühe isendi areng; Fülogenees liigi evolutsiooniline kujunemine 4.) Molekulaargeneetiline/Molekulaarbioloogiline võrdlus annab võimaluse selgitada sugulust (suguluse astet) ja päritolu. DNA/RNA võrdlused eri liikidel (nukleotiidide järjestus). Mida sarnasem on nukleotiidide järjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Molekulaargeneetika võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus, so molekulaarkella printsiip Valkude aminohappelise järjestuse võrdlemine eri liikidel.
Kõnealuse opositsiooni koormatuse on seega suur. fusiivsed e. fusioonkeeled- flektiivseid keeli nimetatakse nii, kui tahetakse just sulandumisomadust esile tõsta fülogeneetiline- inimese arenguloo kohane füül- superkeelkond, eestikeelseks vasteks hõimkond genealoogiline e. geneetiline klassifikatsioon- põhineb sugulussuhteil. Omavahel seotakse need keeled, mida arvatakse põlvnevat ühisest algkeelest. Maailma keeli rühmitatakse keelkondadeks eelkõige suguluse alusel. generatiivne transformatsioonigrammatika- selles eraldati teineteisest lause abstraktne süvastruktuur ja konkreetne pindstruktuur. Selle loojaks oli Noam Chomsky. gerund(ium) e teonimi, kujutab verbitüvega väljendatavat tegevust kui niisugust ja lauseliikmetena sobivad kas aluseks ja sihitiseks või määruseks. grafeem e. kirjamärk grammatika- see mõiste on lingvistikas mitmeti tõlgendatav. Tähendusteks on näiteks ,,keele ehituse süsteemipärane esitus", ,,(grammatika)õpik e
15. november- Vabariigi väljakuulutamine 25. detsember- Jõulud Lisaks nendele pühadele on veel karneval, mida peetakse 4 päeva enne Tuhkapäeva, lihavõttepühad, paastumine. 5 2. KULTUURIHOIAKUD 2.1. Väärtushinnangud Brasiilliastele on kõige tähtsam perekond. Ükski teine Lõuna-Ameerika riik ei ole nii lojaalne oma perekonnale. Suguvõsa on kõige tähtsam hõimlasrühm. Sinna kuuluvad sajad ükskikisikud, kelle omavahelise suguluse määrab ühe esiisa olemasolu. Suguvõsa loob ühiskondliku struktuuri, mis annab ükskikisikule suure kindlustunde. Väga olulist osa mängib katoliku kirik, nii kultuuris kui ühiskondlikus elus. Klassikuuluvuse määrab isiku majanduslik olukord. Sellest sõltub, mis tööd keegi teeb või keegi saab. Eelarvamusi põhjustab palju nahavärv. Palju on väga vaeseid ja väga rikkaid. Keskele jäävaid inimesi on vähem. Naised on meestele alluvad.
ehitus.1995-2001 oli direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001-2013 oli aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. 2003. aastal alustati lähistroopika kasvuhoone asemele uees troopikamaja ehitust ja see valmis 20016. aastal. Alates 1. jaanuarist 2014.aastal tekkis asutus TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed, mil liideti botaanikaaed loodusmuuseumiga. Tartu Ülikooli botaanikaaia avakollektsioonid Taimesüstemaatikaosakond Taimesüstemaatikaosakond on rajatud 1890. aastal. Suguluse alusel jagatakse õistaimed kaheks klassiks: Üheidulehelised- osakonnad on kujundatud vabakujuliselt ja peenrad järgivad loodusliku levikut Euroopast Ida- Aasiani ja Põhja-Ameerikani. Alal kasvab 300 erinevat liiki taimi. Suve esimesel poolel kasvavad ja õitsevad taimed on Kaukaasiast pärit kolmeemakaline merenda(Merendera trigyna), sibuliiriselised, krookuselased, lumi-, märtsikellukesed kirgaslilled, puškiiniad, püvililled, madalakasvulised risoomsed iirised ja koerahambad
millele leidub sugulasvasteid samojeedi keeltes. (Rätsep 2002: 50) Sõnade päritolu küsimus Viimasel ajal on hakatud arvama, et soome-ugri keeltel on sugulussuhteid palju kaugemalt. Mõned keeleteadlased on seisukohal, et soome-ugri keeled on kauges minevikus suguluses olnud indoeuroopa, altai ja mõnede teiste keelkondadega. (Rätsep 2002: 5051) 1960. aastatel lõi vene lingvist-polüglott Vladislav-Illits-Svitõts nostraatiliste keelte suguluse teooria, milles püütakse tõestada indoeuroopa, uurali, altai, semiidi-hamiidi, kartveli ja draviidi keelkondade keelte sugulust ning mis moodustavadki kokku nostraatilise keelkonna. Lingvist leidis häälikulised vastavused nende keelkondade vahel ja kinnitas sõnaelementide algvormide ülesehitusi. 4 Näiteks kuuluvad nostraatilisse sõnavarra ka mõnede eesti sõnade tüved: ajama, algama, ava, kala, kivi, käsi, külm , kaevama, noor, nimi jt
Valitseja peaks hoolitsema rahva heaolu ja hariduse eest. Tegelik valitsemine oleks tema meelest elitaarse mudeli järgi, kus õilsas rakendades mõistust ja teamisi juhiks lihtsrahvast, kes rakendaks oma kehajõudu ja teeks tööd(http://www.budismiinstituut.ee/leksikon/m.html). Seega oleks igaühel kindel funktsioon ja igaüks tunnetaks oma kohta ühiskonnas, lähtuvalt võimetele. Valitsejate gruppi pääseks aga läbi range haridustee, mitte läbi suguluse. Sellist ideaalset ühiskonda soosis Meng zi. Samuti ta teeb oma õpetuses vahet türannil, kes valitseb võimu teel (hiina keeles ba dao) ja õilsal valitsejal, kes valitseb kuninglikul teel (hiina keeles wang dao). Türann valitseb jõuga ja ei näita üles heatahtlikkust. Õilsal valitsejal on taeva mandaat ning kui valitseja oma tegudes ebaõnnestub, siis teavas võtab temalt soosingu ning rahval on õigus valitseja troonilt kukutada. Ideaalne valitsemine ehk kuninglik kulg (hiina
Seltsid. Muusikalevik rahva seas (koorilaul). Eraomandusliku mõtteviisi teke talupoegkonnas. Kanti filosoofia hindamine akadeemilise haritlaskonna seas. Talupoeg ei pidanud haritlaskonna meelest enam olema vaid vajalikult määral haritud ja siiski oma seisuses püsima. Rahvuse väärtuse rõhutamine. Haritlased tahtsid olla eestlased. Rahvaluule tähtsuse adumine. Soome eeskuju eepose näol. Eeposel suur tähtsus rahvusliku ärkamise näol. Soome-ugri keeleteaduse esiletõus. Suguluse väärtustamine Soomega. Valdavaks sai teadmine, et ei olda üksi, kuulutakse suuremasse peresse, mis on võrdõiguslik teiste rahvaste rühmadega. Endiselt baltisaksa domineerimise aeg. Haritlaskonnal suurim roll kultuuri kandajana.
rahvalaulude sõnavara, siis peaks vanemate soomeugriliste sõnatüvede hulk eesti keeles kasvama. (Rätsep 2002: 50) Tähtsaks küsimuseks on kerkinud soomeugrilise sõnavara küsimus. Üksikud keeleteadlased on avaldanud pooldavaid arvamusi, et soome-ugri keeltel on minevikus olnud sugulussuhteid indoeuroopa, altai ja teiste keelkondadega. 1960. aastatel lõi Moskva keeleteadlane Vladislav Illits-Svitõts oma keelte suguluse teooria, milles püütakse tõestada Vana Maailma kuue keelkonna- indoeuroopa, uurali, alrai, semiidi-hamiidi, kartveli ja draviidi keelte sugulust. Need keeled moodustavad tema meelest omavahel suguluses oleva suurkeelkonna. Ta andis välja kahes köites sõnaraamatu, milles on esitatud 353 sõnatüve, mis peaksid olema esindatud kõigis keelterühmades. Nendest tüvedest on eesti keeles vaste olemas 101 sõnatüvel. Enamik
lavastatud nii Nuku-, Noorsoo, Draama-, Raadiotearis, VAT teatris, Endlas ja Vanemuises. Tema koduteatriks on siiski Eesti Draamateater, kus etenduvad ka enamik tema näidentitest. Kivirähk on kätt proovinud ka lavastamises. Isegi, kui ta oma etendusi ei instseneeri, siis üritab ta kontsulteerida lavastajaga ning protsessis kaasa lüüa. Üks tuntumaid Kivirähe teatritükke on ,,Eesti matus", mis räägi ühest suguvõsast ja sellest, et tihti saadaksegi kokku ainult matustel. Suguluse ja inimeste suhete teemadel räägib ka lavastus ,,Vombat" Vombat ,,Vombat" on Kivirähki värskeim etendus, mis esietendus 29. märtsil 2009. Näidend oma humoorika sisuga viib inimesteni selle, millest tihti ei mõelda. Lugu paneb mõtlema mineviku teemade üle: kui palju me üldse oma päritolust teame ja kas meil on õigus hukka mõista oma esivanemaid? Kivirähk ise ütles ,,Kultuuriuudistele": ,,Üks on tõesti see mäletamise ja ajaloo
riiklik kohtukorraldus. IV tahvlis oli reguleeritud isavõim - patria potestas, Rooma riigi ja ühiskonna alustugi. Talle kuulus absoluutne koduvõim, manus (käsi), mis tegi ta kõikide perekonnaliikmete piiramatuks valitsejaks. Rooma kombed ja isalik kiindumus tagasid muidugi selle, et isa ei kasutanud oma õigust järelemõtlematult ega suvaliselt. V tahvel reguleeris pärimisõigust. Muistne, tänapäeval seadusjärgseks nimetatav pärimine suguluse alusel oli küll säilitatud, kuid see on seatud astme võrra testamendist allapoole. Pärandja tahe näib olevat määrav isegi perekonna vara osas, hõlmates seega liikuva vara kõrval ka päritud, enamasti liikumatut vara. VI tahvel käsitles vara liikumist tehingutes, nimelt: mancipatio, kindla vormi kohast ja pidulikku, res mancipi, hulka kuuluva vara ostu - ning omandiõiguse ülemineku tehingut viie tunnistaja ja kaalumehe juuresolekul ja in iure cessio, teatud
1. Isadus 1.1 Rooma õiguse norm Rooma õiguses on isa võimu all terve perekond. Naine, lapsed, lapselapsed. Lisaks veel ka orjad ja muud perekonna alluvuses olevad isikud. Ainus, kelle üle ei ole isal võimu on tütre laps(ed). Nende üle omab võimu nende laste isa. Sellist seotust laste ja vanemate vahel määrab kogu Rooma ajaloo väitel patrias potestas’e printsiip. See tähendab patriarhaalset ehk ühekülgset isavõimu. Sellest tuleneb suguluse vanim vorm, milleks on võimusugulus. Alles hiljem asendus see veresugulusega ehk kui algselt oli laste ema lastele pigem kui õde, siis hiljem tekkisid teatavad õiguslikud suhted ka laste ja laste ema vahel. Gaius on öelnud, et sellist võimu nagu on roomlastel oma laste üle, pole ühelgi teisel rahval. Laste ja vanemate vahelised õigused tekivad üldiselt seadusliku abielu tagajärjel. Öeldi ka nii, et ema on alati teada aga, et kes on isa, seda näitab abielu
Vastus küsimusele, kui palju keeli on maailmas, oleneb keele definitsioonist. Neutraalne termin, mis ei osuta staatusele, kirjaliku traditsiooni olemasolule, on keelevariant. Umbkaudne arv, mida nimetatakse, on umbes 6000-7000 keelt. Keeli võib liigitada vähemalt kolme kriteeriumitüübi järgi: põlvnemine samast arvatavast algkeelest geneetiline; struktuurijoonte järgi tüpoloogiline; territoriaalse esinemuse järgi areaalne. Suguluse alusel liigitatakse keeli keelkondadesse. Kõige paremini uuritud on indoeuroopa keelkond. Bretooni, kõmri, soti-gaeli, iiri keel kuuluvad indoeuroopa keelkonna keldi harusse. Germaani keelte harud on idagermaani, läänegermaani ja skandinaavia. Saksa, alamsaksa, inglise, afrikaani, friisi, hollandi, jidisi keel kuuluvad kõik läänegermaani harusse. Vene, ukraina ja valgevene keel on idaslaavi keeled. Ainsad elavad balti keeled on läti ja leedu keel
teoses ,,Emaõigus" pani aluse muistsele patriarhaadi seosele. Tuletas selle Kreeka mütoloogia põhjal. See tähendas, et naistel oli rohkem õigusi. Kuigi Kreeka oli patriarhaalne, olid paljudes müütides olulisel kohal naised. Miks? Leidis, et ilmselt see kajastab mingit varasemat aega, mis oli küll kadunud, kuid säilinud müütides. Postuleeris, et kunagi oli günokraatia ehk naiste võim. Areng 4 etapis. 1 etapp: etäärlus ehk kui oli piiramatu suguline läbikäimine st, et suguluse arvestamine sai olla ainult emaliiinis, nimetatakse ka afrodiiteliseks ajaks. 2 etapp: põlluharijalik kultuur, naine ikka tähtis, viljakuskultused, öised rituaalsed riitused, see emaõiguslik faas nim ka eeterlikuks?? faasiks. 3 etapp: dionüüsoslik ehk kui hakkasid esile kerkima mehed ja saavutasid ülemvõimu naiste üle. 4 etapp: apollonlik faas e Kreeka tsivilisatsioon, kus kehtis patriahaalne monogaamia, kesksed olid juba taevased jumalad nt Zeus ja Apollon.
Eestis on rahvaloenduse põhikorraldajaks vastavalt riikliku statistika seadusele Statistikaamet. Mida loendusel küsitakse ? Ankeet koosneb kolmest osast: 1.eluruumiankeedist- Eluruumi puhul kogutakse infot selle tüübi, suuruse ja olmemugavuste kohta. Lisaks küsitakse leibkonna koosseisu, eluruumi omandisuhte ning põllumajandusliku majapidamise olemasolu kohta. 2.leibkonnaankeedist, kus küsitakse leibkonnaliikmete ja nendevahelise suguluse kohta; 3.isikuankeedist - Isikuankeedi küsimused puudutavad rahvust, sünnikohta (ka vanemate sünnikohta), emakeelt, rännet, haridust, töötamist ja perekonnaseisu ning naiste puhul ka laste arvu. Samuti püütakse välja selgitada, milline on inimeste suhe religiooniga, sest loendus on ainus võimalus selliseid andmeid koguda. Usku puudutavale küsimusele vastamine on vabatahtlik. Küsimuste hulk
annaabi.ee 
