Sissejuhatus "Iga vald peab oma sandid ise toitma". Kas see põhimõte kehtib ka tänapäeval? Lahendusi on kindlasti mitmeid ja pidevalt vaieldakse selle üle, milline neist siis see kõige parem peaks olema. Kas panustame rohkem riiklikule sotsiaalabile või lükkame vastutuse koorma rohkem inimese enda õlule? Selge on see, et erinevates riikides on erinevad võimalused. Siin mängib suurt rolli riigi majanduslik tase ja vaieldamatult ka rahva kultuuriline taust. Juba sajandeid oli traditsiooniks, et abivajajate eest hoolitsesid eelkõige tema perekonna liikmed. Siis oli igaühe enda mureks, et tal oleks piisavalt tugevaid järglasi, kes teda vajadusel hiljem aidata saaksid. Teadagi on sellest lähtekohast eelisolukorras lasterohkusega hiilgavad aafrika ja Aasia rahvad. Võibolla oleks perepoliitika muutmiseks üks võimalus panna rohkem rõhku suunale, et igaüks peab ise hakkama saama. Peaks võtma karmi suuna, et head inimesed, unustage riigi ...
Sotsiaaltöötaja täidab ka muid kohustusi, mis tulenevad Eesti Vabariigi õigusaktidest, valla põhimäärusest, vallavolikogu otsustest ja määrustest, vallavalitsuse korraldustest ja määrustest ning vallavanema korraldustest tulenevaid ülesandeid. Kõige paremini on minu arvates siiski koostatud Abja Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhendi tööülesanded, kuna seal on küllalt nii dokumentatsiooni kui ka sotsiaalabi otsest osutamist. Ametijuhendite õiguste osas võrreldavad vallavalitsused ühtivad palju, õiguste alla kuuluvad punktid: saada teenistusülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni ja dokumente, saada teenistuseks vajalikku eri-, kutse- ja ametialast täiendkoolitust, saada teenistusülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid, arvuti- ja kontoritehnikat, Suure-Jaani Vallavalitsuse
2014 Eetika ehk inimeste valikud mille aluseks on nende ja ühiskonnas välja kujunenud väärtushinnangud ja väärtused ehk uskumused selle kohta, mis on inimsele hea või soovitav on sotsiaaltöö kindlaks osaks. Koguni võib öelda, et eetika ja väärtused on sotsiaaltöö teostuse süda. Mõeldes, milline on siis eetiline käitumine, tuleks esile tuua näiteks empaatiavõimelisus. Empaatiavõimest algab minu arvates kogu sotsiaalabi pakkumise põhi. Empaatiavõime on põhjus, miks üldse tahetakse kedagi aidata ehk miks üldse teha sotsiaaltööd ja pakkuda sotsiaalhoolekandeteenuseid, kuna empaatiline inimene tunneb kaasa sotsiaalabi vajavale inimesele ja seetõttu ta seda abi pakkuda soovibki. Eetika alla kuulub minu arvates ka tolerantsus. Tolerantsus näiteks erivajadustega inimeste vastu. Tolerantsus kodutute vastu. Loomulikult on sotsiaaltöö eelduseks sotsiaalabi vajavate inimestesse normaalselt suhtumine
Valisin sotsiaaltöötaja ametijuhendi võrdluseks Tapa Vallavalitsuse, Põltsamaa Vallavalitsuse ja Tarvastu Vallavalitsuse. Erinevalt Tapa Vallavalitsuse ametijuhendile on Põltsamaa ja Tarvastu ametijuhendis väljatoodud, et sotsiaaltöötaja nimetab ametisse vallavanem. Tapa Vallavalitsuse ametijuhendis pole ka välja toodud, kellele sotsiaaltöötaja allub. Tarvastu Vallavalitsuse puhul on selleks vallavanem, kuid Põltsamaa Vallavalitsuse puhul on selleks sotsiaalabi osakonna juhataja. Leian, et kõige mõistlikum on sellekohapealt Põltsamaa Vallavalitsuse ametijuhend, kuna sotsiaaltöötaja peakski alluma sellise ametniku korraldustele, kes on erialaselt seotud ja kursis sotsiaaltööga. Nii Tapa Vallavalitsuse kui ka Tarvastu Vallavalitsuse ametijuhendis seisneb, et sotsiaaltöötaja põhieesmärgiks on sotsiaaltöö korraldamine. Põltsamaa Vallavalitsuse ametijuhendis on aga sotsiaaltöötaja põhieesmärgiks toodud puuetega inimeste
Kohalike omavalitsuste seast valisin analüüsiks Halinga, Haljala ja Salme valla sotisaaltöötaja ametijuhendid. Kõikides nimetatud valdades nimetab sotsiaaltöötaja ametisse vallavanem. Kõikide valdade sotsiaaltöötaja ametijuhendites on põhieesmärgiks sotsiaaltöö korraldamine. Halinga valla sotsiaaltöötaja ametijuhendis on lisatud, et sihtgrupid tuleks ise välja selgitada, kuid Salme valla puhul on sihtgruppideks toodud lapsed, vanurid ning puudega inimesed ja teised sotsiaalabi vajavad inimesed. Haljala valla puhul pole sihgruppe välja toodud, vaid on öeldud, et sotsiaaltöötaja põhieesmärkide alla kuulub sotsiaalpoliitika elluviimine, sotsiaalkindlustuse, sotsiaalhoolduse tervishoiu ja tööhõive korraldamine vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja teistele õigusaktidele. Samuti on Halinga valla ametijuhendis toodud põhieesmärk teiste valdadega võrreldes välja liialt lühidalt.
INDIVIID ÜHISKONNAS ÜHISHÜVED: · Kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ilma turu vahenduseta · Ühishüved erinevad kõigist teistest kaupadest, sest nad on ammendamatud ükski tarbija ei kasuta hüvet täielikult ega piira ka kellegi teise tarbimisvõimalusi (ühissõidukid, pargid) SOTSIAALNE TURVALISUS: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi SOTSIAALKINDLUSTUS: eesmärk tagada aineline toimetulek neile inimestele, kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, invaliidsuse, emaduse,tööpuuduse... tõttu on sissetuleku kaotanud SOTSIAALKINDLUSTUS jaguneb: 1) RIIKLIK PENSION (1. sammas) · Solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse, toitja kaotuse korral · Riiklikku pensioni makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks
2. Avinurme valla sotsiaalpoliitika; sotsiaalkindlustuse; sotsiaalhoolduse; tervishoiu ja tööhõive korraldamine vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja teistele õigusaktidele. TÖÖÜLESANDED 1. korraldab valla sotsiaalala arengukava ja muude sotsiaalelu käsitlevate dokumentide ja õigusaktide eelnõude väljatöötamist; 2. nõustab vallavalitsuse liikmeid ja valla ametnikke sotsiaaltöö valdkonnas; 3. koordineerib arvestust valla sotsiaalabi või sotsiaalhooldust vajavate isikute kohta, korraldab abivajajate hooldamist, nõustab ja abistab valla elanikke sotsiaalabi ja sotsiaalhoolduse alal ning toetuste saamiseks vajalike dokumentide vormistamisel; 4. koordineerib materjalide ettevalmistust hooldekodusse või lasteasutusse paigutamiseks, vanemlike õiguste äravõtmiseks, hooldaja või eestkostja määramiseks ja lapsendamiseks, esindab vallavalitsust kohtus; 5
tundmine ja kasutamine, eesti ühiskonna ja oma tööpiirkonna tundmine, kohalike ja rahvusvaheliste ressurside tundmine, võime hinnata sotsiaalpoliitikat, suutlikus teha koostööd, projektitööd, probleemi lahendamise oskus, koostöövalmidus, õppimisvõime, motivatsioon, enesedistsipliin, otsustusvõime, loovus, suhtlemisoskus, psühholoogiline küpsus eetiline tundlikkus, kõlbeline küpsus 1. Sotsiaalabi ülesanded leida kodu vanemlike hooleta lastele, 2 rehabiliteerida sõltuvushaiged, sekkuda emotsionaalsete raskuste korral, toetada elu mõttekust eakatel, rehabiliteerida füüsilise ja vaimse puudega inimesi, leevendada vaeste rahamuresid, tagada lapsehooldus töötavatele emadele, rehabiliteerida alaealised ja täiskasvanud õigusrikkujad, nõustada indiviide ja gruppe isikliku elu ja sotsiaalküsimustes 2
| 7. Passiivne ja aktiivne tööhõivepoliitika. Tooge näiteid. | 8. Milliseid võimalusi pakub Töötukassa? | 9. Mida tähendab struktuurne tööpuudus? | 10. Mida mõõdetakse inimarengu indeksiga? millised on selle näitajad? | 11. Kas Eesti on heaoluühiskond? Põhjendage oma arvamust. | 12. Võrrelge nö. paksu ja õhukest riiki. Kummas riigis meeldib teile rohkem elada? | 13. Kas riik peaks sotsiaalkaitses eelistama sotsiaalkindlustust või sotsiaalabi? | 14. Kuivõrd edukas on Eesti sotsiaal- ja tervishoiupoliitika? | 15. Mille poolest erineb sostiaalteenus sotsiaaltoetustest? Tooge näiteid. | 16. Millised on Eestis kehtivad sotsiaaltoetused? | 17. Sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalne tõrjutus: selle näitajad ja põhjused. | 18. Absoluutne ja suhteline vaesus. Mõistete selgitus, statistika analüüs. | 19. Mida tähendab sotsiaalne sidusus? | 20. Kas vaesus on Eestis tõsine probleem? Põhjendage oma arvamust. 1
maksete maksmist. · Netopalk on palk, mille töötaja saab kätte pärast maksude ja maksete mahaarvamist. Töölepingusse kirjutatakse tavaliselt brutopalk. 7. Tööturg, tööinspektsioon, töötukassa Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus, sotsiaalabi- Sotsiaalne turvalisus tähendab inimeste kindlustunnet ja majanduslikku toimetulekut, mida tagab kogu ühiskond, eelkõige aga valitsus oma poliitikaga. Sotsiaalabi hõlmab kõiki rahalisi väljamakseid, mida tehakse kodanike toimetuleku parandamiseks. Neile lisanduvad ühishüved. Sotsiaalkindlustus, mille puhul oleneb saadava toetuse suurus inimese või ettevõtte tehtud sissemaksetest. Sotsiaalturva Eestis- Töötuskindlustushüvitis - Töötukassa Ravikindlustus;pensionid,toetused, pere toetused,ühekordsed pere toetused. · VAESUSE LEEVENDAMINE JA
töötukassa- peale töötuks jäämist pöördub inimene abi saamiseks töötukassa poole. 14. Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus- inimeste kindlustunnet ja majanduslikku toimetulekut, mida tagab kogu ühiskond, eelkõige aga valitsus oma poliitikaga sotsiaalabi- hõlmab kõiki rahalisi väljamakseid, mida tehakse kodanike toimetuleku parandamiseks. Neile lisanduvad ühishüved. 15. Sotsiaalturva Eestis- töötuskindlustus, pensionid, sotsiaalabi, toetused- tööõnnetusetoetus, peretoetused- lapse,-üksikvanematoetus, puudega inimeste toetus jne..
liikmele toimetuleku riigi määratud tasemel sotsiaalne õigus inimese õigus saada oma põhivajaduste rahuldamiseks ühiskonnalt abi toimetulek füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne suutlikkus igapäevaeluga toime tulla Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele ja seda maksab kohalik omavalitsus. Puuduse leevendamiseks kasutavad kohalikud omavalitsused sõltuvalt olukorrast nii sotsiaalteenuseid kui ka muud sotsiaalabi. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud on osutunud ebapiisavaks. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava inimese või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning toimetulekupiir. 2018. aastal on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 140 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 2018. aastal 168 eurot kuus.
A nalüüsi sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid arenenud riikides ja arengumaades, vormista vastus tabelina SÜNDIMUS: Arengumaad Arenenud riigid Rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus Rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus on enamasti halb on pigem hea Traditsioonide järgimine/ Religiooni Traditsioonid on tagaplaanil (suurem sekkumine isikuvabadus) Meditsiini kättesaadavus (tihti halb) Meditsiini kättesaadavus on hea Laste üleskasvatamine on odavam kui Laste kasvatamine on kallim arenenud riikides Partner on enamus juhtudel pere poolt peale Partner valitakse ise surutud Naiste õiguste ebavõrdsus ( naised enamasti Naiste õigused on suuremad ( saavad ise peavad lapsi saama) otsustada kas soovivad lapsi või ei) SUREMUS: Ar...
Ühiskondi, kus on kõrge elukvaliteet, nimetatakse heaoluühiskondadeks (NB! õhuke ja paks riik) . Kuna Eesti on pigem õhuke riik, on meie sotsiaalkulutused ühed madalamad terves Euroopa Liidus.Nt. 9 korda madalamad kui Luksemburgis. Sotsiaalhoolekanne on vahendite süsteem, mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajajate toimetuleku. Sellest võivad Eestis osa saada alalised elanikud, siin alaliselt elavad välismaalased ja Eestis viibivad pagulased. Vältimatut sotsiaalabi (toit,riided ja ajutine peavari) saavad kõik Eestis viibivad inimesed. Sotsiaalabi jaguneb sotsiaalteenusteks ja sotsiaaltoetusteks. Sotsiaalteenus on toimetulekut soodustav mitterahaline toetus (nt supiköök,naiste varjupaik,kodutute varjupaik ,jne). Sotsiaaltoetus on aga rahaline,nt peretoetused,lapse sünnitoetus,vanemahüvitis, lapsetoetus. Vaesusrisk on oht langeda allapoole vaesuspiiri. Eestis on vaesuspiir 174 eurot inimese kohta, 87 eurot lapse kohta. Vaesus jaguneb:
Margit Metsma 12/13 S AÜ I KODUTÖÖ Making Sense of social work Mõtted: 1) Miks ikkagi suhtutakse sotsiaalabi saajatesse halvustavalt, miks sellel on natuke halb maik küljes. Kas inimesed on sellest lihtsalt väheteadlikud. Ehk peaks koolides varasemalt juba lastele õpetama väärtusi ja arusaama sotsiaaltööst laiemas mõistes meie kõigi igapäevaelus ja tegemistes. 2) Heaolu riikides on sotsiaaltöötaja eesmärk laiemalt parandada ühiskonna puudujääke. Sellest küljest vaadates, olekski nagu tegemist ,,musta tööga".
(urmas reinsalu),Keskkonnaministeerium (keit pentus-rosimannus),Kultuuriministeerium (rein lang),Majandus-ja kommunikatsiooniminister (juhan parts),Põllumajandusminister(helir-valdor seeder) ,Rahandusministeerium (Jürgen ligi),Siseministeerium (ken-marti vaher),Sotsiaalministeerium (hanno pevkur), Välisministeerium (urmas paet) Maavalitsuse ülesanded: Korraldada ja kordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, planeerida regiooni arengut. Kohaliku omavalitsuse ülesanded Korraldada sotsiaalabi ja-teenuseid, korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, organiseerida ühistransporti, korraldada heakorda ja kekskonnaplaneerimist. Eesti kohtusüsteem I maakohtud, halduskohtud , II ringkonnakohtud, III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet (Indrek teder) Kohtunik teostab õigusemõistmist Advokaat süüaluse kaitsmine kohtus Prokurör kohtualuse süü tõestamine Ombudsman lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või- asutuse suhtes.
vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt; 4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast; 5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud; 6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel. Eesmärgid- Sotsiaalhoolekanne- sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil; Sotsiaaltöö eetika. Sotsiaaltöötaja rollid. Sotsiaaltöötaja on inimene, kes tegeleb riskigruppi kuuluvate inimestega. Need on näiteks
Vastuabinõud: riiklik sekkumine sündivuse reguleerimiseks(n. Hiina ühe lapse poliitika), teadlikkuse tõstmine, haridus, kõrge saagikusega põllukultuurid, majandusabi, majanduse areng, oma osa on ka sõjal, näljahädadel, nakkushaigustel. 2. madal sündivus (n. Euroopas, Venemaal. Et taastoota elanikkonda, peab naine sünnitama keskmiselt 2,1 last) Kaasnähud: rahvastiku vananemine, halvustav suhtumine vanuritesse, maksukoormuse suurenemine tööealistele, vajadus uue sotsiaalabi süsteemi järele, väljasuremisoht, mõju majandusele ja finantsturgudele, probleemid tööjõuturul, üksikvanemate arvu kasv. Abinõud:, riiklik perepoliitika- vanemahüvitis e. emapalk, lastetoetused, mõtteviisi muutmine naistel, traditsioonilise peremudeli muutumine, majandusliku olukorra paranemine , nn. beebibuumid. Eestis Kuni 1989.a. rahvaarv kasvas umbes 10 000 inimese võrra aastas. Sisseränne ületas väljarände, sündimus suremuse. 1991
maailmavaate, s.o. Lääne demokraatia ja kommunistiliku totalitarismi vahel. Lühendid: IBRD: Maailmapank. VMN: Vastasikuse Majandusabi Nõukogu IMF: Rahvusvaheline Valuutafond VLO: Varssavi Lepingu Organisatsioon · Heaoluühiskond: töötu- ja vanusetoetused, pensionid, stipendiumid · sotsiaalse turvalisuse kasv · Pidevalt suurenevad sissetulekud · arenenud riiklik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabi süsteem Pingelõdvnedus: Pingelõdvendus on võidurelvastumise pidurdamine. Kriisid: Suessi, Berliini, Kuuba, Korea sõda, Vietnami sõda(aeg, mis tekkis, kuidas lõppes)? Suessi: 1956, Egiptus soovis endale Suessi kanalit, mis kuulus SBR-le, viimane kutsus kriisi Iisraeli. Lõpptulemus: Kanal Egiptusele, võõrväed välja. Berliin: 1948-1961, Saksamaa jagati kaheks, läänes Saksamaa Liitvabariik, idas: Saksa Demokraatlik Vabariik, 1961 ehitati müür, mis jagas Berliini kaheks.
2. Nimeta Euroopa suuremad linnad. Pariis, London, Veneetsia, Köln, London, Novgrod. 3. Miks oli turuplats keskaegse linna süda? Seal toimus peamine linnaelu. 4. Millised nägid välja tänavad? Kitsad, sein seina vastu, kivist, prügi visati tänavatele. Majad olid kivist või puidust. 5. Kes valitses linna? Raad-linnavalitsus. Bürgermeister-linnavanem, linnapea. Raehärra-rae liige. 6. Millised olid rae ülesanded? Sotsiaalabi, julgeoleku tagamine, kaubanduseeskirjad, maksude kogumine. 7. Mis on linnaõigus? Õigusnormide kogum, mille järgi inimesed oma elu linnas seadma pidid. 8. Kes võis saada linnakodanikuks? Ta pidi omama kinnisvara, olema mõne käsitööala meister, elama mõne aja linnas. 9. Millised olid linnakodaniku eesõigused? Ta võis tegeleda kaubanduse ja käsitööga, oli tollimaksust vaba, linnakohus mõista kohut. 10. Millised olid linnakodaniku kohustused?
Kohalik omavalitsus Omavalitsus on valdades ja linnades moodustatud organ, kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamise ja korraldamise õigus. Eestis on kohaliku omavalitsuse üksusteks vald ja linn. Hetkel on Eesti Vabariigis 31 omavalitsuslikku linna ja 193 valda ning 15 maakonda. Kohaliku omavalitsuse põhiülesanneteks on sotsiaalabi korraldamine linnas või vallas, korraldab vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust. Samuti korraldab ka lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvialakoolide ja teiste tähtsate asutuste tegevust. Valla- või linnavolikogu on esinduskogu, mis tegutseb talle seadusega antud volitsuste piires. Ta paneb ametisse kohaliku valitsuse ehk valla- või linnavalitsuse ja selle juhi (vallavanema või linnapea)
Palgal ehk töötasul on kaks vormi: ajapalk ja tükipalk. , tööinspektsioon- teostab järelevalvet Töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle , töötukassa 13.. Sotsiaalne turvalisusinimeste kindlustunnet ja majanduslikku toimetulekut(haridus,vanadus,invaliidus): sotsiaalkindlustussee oleneb saadava toetuse suurus,inimese v ettevõtte tehtud maksest.sissemaksed ja haiguse kompentatsioonid sõltuvad palga suurusest sotsiaalabi antakse puudustkannatavatele inimestele tasutud makstest v sissemaksetest olenemata, see raha eraldatakse riigieelarvest.abivajadust tuleb tõestada dokumentidega.Sotsiaalturva Eestisravikindlustus(ajutise töövõime hüvitis)pensionid(töövõimetuspesnison,vanaduspension)toetused(tööõnne tused,kutsehaigus v surmajuhtumit puudutav taotlus)peretoetus(lapsetoetus,üksikvanematoetus)puudegainimeste
6. veebruaril trepikojas laamendatakse ja lärmatakse. 9. veebruaril lärm. Kivilaid ütleb, et Eesti õiguskord areneb pidevalt ja juba praegu on lisaks politsei võimalustele ka elanikel võimalik end tsiviilõiguslikult kaitsta. Rahurikkuja korterit on võimalik võõrandada ning seda nõuet saavad esitada teised majaelanikud. HUVILISED Korterite elanikud, korteriühistu, politsei, ühistu haldusfirma Kaldatare, Tartu linna sotsiaalabi osakond, Nõlvaku piirkonna lastekaitsespetsialist, Sergei ja ema Marina.´ PROBLEEMI PÜSTITUS Kas Sergei käitumine oli eetiline, kui ta lõhkus korteriühistu vara? MEETODI VALIK Valin seaduslikkuse meetodi. SITUATSIOONI EETILINE ANALÜÜS Juridilisest küljest on juhtum ebaeetiline ja ebaseaduslik Formaalne külg: Eesti õiguskorra järgi on lisaks politseile ka elanikel võimalik end tsiviilõiguslikult kaitsta. Rahurikkuja korterit on võimalik võõrandada ning seda nõuet saavad
aastal Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping. 1968. aastal sõlmiti tuumarelvade leviku tõkestamise leping. Lisaks relvade toomisest tegelesid riigid ka muu tööstusega, majandus arenes kiiresti. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail läänemaades heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elustandard, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenes riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabi süsteem. Kehtestati mitmesugused töötu- ja vaesusetoetused ning pensionid ja stipendiumid. Kõik see tagas masstootmise jaoks massilise tarbimise. Nende aastate majandusedu sümboliks Euroopa maades nagu ka kahe maailmasõja vahelisel ajal USA-s sai auto. Uueks nähtuseks sõjajärgses Euroopas sai majanduslik integratsioon, seetähendab eri riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid selles Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel
rikastumist. Peale rahvuse ja religiooni Vabadus, konkurents, Sotsiaaldemokraadid väärivad hoidmist ka individualism. ,,Igaüks on arvavad, et riik peab traditsioonilised oma õnne sepp." Riigilt pehmendama ühiskonnaklassid. Riik peab saavad väikest sotsiaalabi turukonkurentsi mõju leevendama turukonkurentsi vaid väga vaesed ja ning tagama igale mõjusid ning tagama igale puuetega inimesed. inimesele väärika Sots. poliitika inimesele normaalse elatustaseme. Ühiskond elatustaseme. Nii rikkad kui peab tagama igale oma
27aastased) Kaitseliit - vabatahtlikusel põhinev organisatsioon.(Noored kotkad, kodutütred, naiskodukaitse) KAPO - uurib kuritegusid mis ohustavad põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Vastuluure. (valvab riigisaladusi) Rahvas valib linna/valla volikogu, volikogu valib esimehe ja linnapea, linnapea moodustab valla/linna valitsuse. Valla/linna volikogu kinnitab ametisse linna/valla valitsuse. Omavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid 2) korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4) organiseerida ühistransporti. 5) korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. Maavalitsus teostab maakonna riiklikku haldust. Omavalitsus korraldab kohalikku elu kõigis valdkondades. Omavalitsusüksusteks on vald ja linn.
elatustaseme, nii põliselanikele kui immigrantidele. Eeskujuks on näiteks jätkusuutlikud ja heaolu ühiskonnaga riigid: Soome ja Rootsi. Kokkuvõtlikult arvan, et sotsiaaldemokraadid on ainuke võimalus Eestis inimeste heaolu parandamiseks ja elatustaseme tõstmiseks. Inimesed peaksid muutuma koos poliitiliste muutustega ja nendega kaasa minema mitte neile vastu võitlema, nad peaksid eluga ise paremini toime tulema ja toetama riiki, sotsiaalabi kasutama ainult vajadusel, töövõimelised inimesed peaksid tegema tööd ja ametlikult mitte oma riiki varastama.Kui varastatakse riiki varastatakse nii ennast kui teisi ning sellepärast tõusevad ka pidevalt maksud ning väheneb meie kõigi heaolu ka meie järglaste.
1) RIIGIKOGU * Eesti Vabariigi, seaduseandliku vimu kandja, koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks. Riigikogu thtsaim t on seaduste vastuvtmine. Selleks esitatakse rahvaesindusele seaduseelnusid. Riigikogu juhatusse kuulub esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu phi lesanded: vtab vastu seadusi ja otsuseid, riigi eelarve, valib presidendi, otsustab rahvahletuse korraldamise, nimetab Eesti panga nukogu liikmed, kuulutab riigis vlja erakorralise seisukorra, nimetab riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse riigikohtu liikmed, ketestab riiklikud autasud, sjavelised ja diplomaaatilised auastmed ja veel palju muud thtsat. Riigikogus on oma kantselei, mille lesanne on riigikogule tema tlesannete titmiseks vajalike tingimuste loomine. 2) VALITSUS * Ministritest koosnev krgeim tidesaatva riigivimu oragan. Koosneb kuni 15 ministrist, ametis on veel ministeeriumita minister. Valitsusel on oma peaminister. valitsus on kogu rahva teener. V...
KOVkohalik omavalitsus Klaudia Sarah Kaar 9.a Ülesanded Kogukonna elu juhtimine Vastutavad raamatukogude , kultuurimajade jt kultuuriga seotud asutuste eest Korraldab sotsiaalabi ja teenuseid Organiseerib ühistransporti Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Töökorraldus TÖÖKORRALDUS VOLIKOGUS : Volikogu juht on esimees, keda valivad volikogu liikmed. Samuti valitakse ka üks või mitu aseesimeest. Volikogu esimees korraldab volikogu tööd, juhib istungeid ja esindab omavalitsust. Aseesimehed
RIIGI ISELOOMUSTAMINE Grete Mitt, 8a.klass RIIK: Itaalia. PEALINN:Rooma. GEOGRAAFILINE ASEND:Euraasia maailmajagu,Euroopa manner, koordinaadid on 39° 43°pl ja 10° 19°ip, põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa ning ida poole Sloveenia. Kui minna otse üle vahemere lõunasse võib Itaalia naabriteks nimetada ka Liibia ja Tuneesia kuigi neil maapiir ei ühendu. Itaalia asub üldiselt Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni Aadria ja Joonia meri. RAHVASTIKU KESMINE TIHEDUS: 193 in/ km². LINNASTUMISE %: 65-60%. SUURED LINNAD: Milano, Napoli, Torino ja Rooma. LOOMULIK IIVE: 0-0,5%. PÕHJA VÕI LÕUNA RIIK: Põhja riik kuna on arenenud heaoluühiskond, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses on saavutanud oma tipu. Kerkinud on uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem ...
Tv lk 4 harjutus 1. hiskond-koosneb inimestest, kes sltuvad ksteisest.hiskond on loodud inimeste poolt ja inimeste jaoks. sotsialiseerimine-hiskonnaga kohanemine kitumiskultuur-hine arusaam haldus-hiskonna valdkond tjaotus-eri inimesed teevad eri asju.t jaotus teeb kigi t thusemaks, kuna tehakse seda mida osatakse Tv lk 4 harjutus 2. perekond-kodu, elu kla/linn/vald-kodu, kool, tkoht riik-kodumaa euroopa liit- - maailm-elu Tv lk 5 harjutus 3 majandus-raha kultuur-kunst, rahvas, rahvus haridus-kool, likool, ppimine valitsemine-elu, otsused sotsiaalabi-A-sotsiaalid,kodutud,prkkarid, vaesed Tv lk 6 h 1 1)diskriminieerimine 2)sallivus/tolerantsus 3)kultuur Tv lk 7 h 5 kui raha ei ole, kodust ilma, t kaotus, joomine, pangalaenud, suur perekond, kasiinodes raha maha mngides Tv lk 8 h 1 rahvus-emakeel, elukoht, vanemad, vanavanemad, emakeel-emakeel on rahvus multikultuursus-ollakse tolerantne teiste kultuuride ja rahvuste vastu ning usutakse e...
Erakonna põhiseisukohad: Eesti Reformierakonna põhieesmärk on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Heaolu kasv peab suurendama ka sotsiaalset turvalisust ühiskonnas. Tõhus majanduspoliitika on sotsiaalsete probleemide peamine leevendaja ning võimaldab suuremat hoolivust nende suhtes, kes oma tahtest sõltumatult on raskustes. Sotsiaaltoetuste eesmärk on tegelike abivajajate toetamine. Sotsiaalabi riiklikult kehtestatud miinimumstandardi järgimisel peab kehtima omavalitsuse kontroll. Reformierakonna eriline tähelepanu kuulub lastele. Toetame vanemaid lastega kodus olemise ajal, säilitades neile lapsehoolduse tõttu kaotatud sissetuleku. Maksusoodustustele eelistame otseseid toetusi, sest need jõuavad ka kõige vaesemateni. Paljulapselistele peredele tuleb maksta lisatoetust. Toetustest tihti tõhusam abi on laste kasvuks ja arenguks...
maks. Selline heaolumudel on levinud eelkõige Skandinaavias. Mulle meeldib just selline suhtumine,kus kõiki võetakse võrsetena ja abi saavad ka vaesemad. Pean suureks plussiks seda, et haridus ja arstiabi on kõigile kodanikele kättesaadavad.Nii on võimalus end harida ka vaesematel inimestel ning tulevikus on neil samad võimalused kõrgharidust saada ning töötada. Kuid samas võib juhtuda, et mõni inimene ei üritagi oma elujärge parandada,vaid üritab hakkama saada sotsiaalabi rahadega. Konservatiivne heaolureziim paneb pearõhku töötava inimese heaolule. Töötava inimese palk ja sotsaalhüved peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused.Inimese tööpanus määrab tema heaolu.Naise rolliks ühiskonnas on olla hea koduperenaine, tööl käivad põhiliselt mehed. Selline heaolumudel on näiteks Prantsusmaal ja Saksamaal. Pooldan konservatismi, sest see soosib kollektiivset heaolu ning selles ei saa vaid riigile loota.
Sidusus tugineb sotsiaalsele usaldusele, kindlustundele, vastastikusele abistamisele, jagatud väärtustele ja võrdsetele võimalustele. 42. Mis on sotsiaalhoolekanne? Mis on selle ülesanne? Sotsiaalhoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärgiks on inimestele erinevate vabaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine. 43. Kellel on veel õigus osa saada Eesti sotsiaalhoolekandest? Sotsiaaltoetust ja sotsiaalabi vajavatel isikutel. 44. Mis on vältimatu sotsiaalabi ja kellele on see suunatud? Vältimatu sotsiaalabi on Sotsiaalhoolekande seaduse järgi piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud sotsiaalhoolekandelised abinõud, mis tagavad vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju. 45. Mille poolest erineb sotsiaalteenus sotsiaaltoetusest? Sotsiaalteenused on tegevused, teenused, mis aitavad abivajajat inimest, nt puudega inimesele hooldaja jne
Korea sõda: 1950-1953, sõdisid Põhja-Korea, keda toetas NSVL ja Lõuna-Korea, keda toetas USA. Tulemusteta, hukkus 3 milj inimest, nii on riigid tänaseni. Vietnami sõda: 1964-1973, sõdisid Põhja-Vietnam, keda toetas NSVL, SBR ja Prantsusmaa, ja Lõuna-Vietnam, keda toetas USA. Tulemus: 1976 ühendati riigid. 12.Iseloomusta heaolu ühiskonda? · Pidevalt suurenevad sissetulekud · sotsiaalse turvalisuse kasv · arenenud riiklik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabi süsteem · töötu- ja vanusetoetused, pensionid, stipendiumid 13. Olulised liikumised 1960-ndatel(seletus, miks)? Hipiliikumine, see oli protestiks Vietnami sõjale. Veel on ka rohelised organisatsioonid, mis polnud ei parem- ega vasakpoolsed. 14. VLO, VMN, IMF, IBRD (defineeri) VLO: Varssavi Lepingu Organisatsioon VMN: Vastasikuse Majandusabi Nõukogu IMF: Rahvusvaheline Valuutafond IBRD: Maailmapank.
Keskaja ühiskond Eestis- linnad ja kaubandus Keskaeg kestis 5.-15. sajandini. Keskajal hakkasid tekkima linnad. Linnad tekkisid asulatest ning alguses olid need küllaltki algelised, kuid ajapikku arenesid suuremaks ja tugevamaks. Linnades oli olulisel kohal kaubandus ja käsitöö. Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus. Eestis sai üheksa asulat linnaõiguse. Kodanikuks sai hakata vaba inimene, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linna valitses raad. Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse. Raele kuulus kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Väiksemates linnades pidi raad aga oma võimu jagama maaisanda määratud linnafoogtiga ehk põhikohtunikuga. Rae võimkonda ei kuulnud aga linnade juures paiknevad maaisandate residentsid. Raad sekkus tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Raehärra pidi olema sün...
1) Enamusvalitsus 2) Vähemusvalitsus Sotsiaalpoliitika 1. seisukohti ja põhimõtteid, mis puudutavad ressurside ja vastutuse jaotust üksikisiku, rühmade ja kogukondade vahel ühiskonnas; 2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Sotsiaalturva liigid · Sotsiaalkindlustus (sõltub inimese panusest ressursside kogumisse, nt. pension, ravimikindlustus, tööstuskindlustus...) · Sotsiaalabi 1)sotsiaaltoetused 2)sotsiaalhoolekanne · Peretoetused Sotsiaalabi · Sõltub inimese vajadustest abi järele · Sotsiaaltoetused on rahalisel kujul, sotsiaalhoolekann teenustena · Nt töötu abiraha, toimetulekutoetus, rahvapension, lastekodud, hooldekodud, kodutude öömajad, hooldusteenus 6ÜHISKONNAÕPETUS Välismajandusepoliitika I. Riikidevaheline kaubandus (eksport, inport) II. Rahvusvaheline rahandus Piirangud väliskaubanduses
Memo Liigun oma memos vähem tähtsamast probleemist suurema poole, ehk nn. mööda tagurpidi püramiidi süsteemi. Arenenud riikides, nagu Eesti, on sotsiaalsedprobleemid käsitletavamad ja lahendatavamad kui seda on arengumaades kuna seal on sotsiaalhoolekandesüsteem enamasti välja arenemata ja piiratud. Sealne suurim probleem on kõrge sündimus. Aga jääme Eesti piiridesse. Enamasti vajavad Eestis sotsiaalabi lapsed, invaliidid, vanurid, vanglatest väljapääsnud. Vanurite, kes moodustavad Eesti elanikkonnast viiendiku, eest peavad hooltkandma seaduse järgi nende omakesed. Juhul, kui puudub neid või võimalusi, võtab riik vastutuse enda kanda. On loodud vanadekodusid, päevakeskuseid jne. Laste juures on oluline nende kasvatus, et nad kogeksid vanemlikku hoolitsust ja kasvaksid täisväärtuslikeks inimesteks. Seepärast on oluline lastetoetused, eriti
Saksamaa Liitvabariik 1. Millel baseerus SLV majanduskasv 1950´-1960´? (3) · Väikesed sõjalised kulutused · Toetumine vabale turumajandusele ja eraomandile · USA laenud ja investeeringud 2. Kellelt pärineb termin ,,sotsiaalne turumajandus" ja mida see tähendab? Termin pärineb Ludwig Erhard´ilt ja see tähendab ,,heaolu kõigile"- majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel ning sotsiaalabi vaestele. 3. Millised on SLV tugevamad erakonnad? Kristlikud demokraadid- Kristlik Demokraatlik Liit Sotsiaaldemokraadid- Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei 4. Kuidas nimetatakse SLV parlamenti? Bundestag 5. Kuidas nimetatakse valitsusjuhti? Kes on praegu valitsusjuht? Liidukantsler ja hetkel on selleks Angela Merkel 6. Millised linnad on olnud SLV pealinnad? Bonn ja Berliin 7. Mis tähendab termin ,,raudne eesriie" ja kuidas see seondub Saksamaaga?
Abivahendite roll inimese elus Hooldaja töö puhul puutun väga palju kokku eakatega. Enamus neist elavad üksi, mis ongi hooldamisabi vajaduse põhjuseks. Tõsiasi on aga see, et üldiselt sotsiaalabi ei pakuta neile ööpäeva ringselt. Suurel määral peavad nad siiski hakkama saama iseseisvalt oma hügieeni, riietumise ning liikumisega. Kahjuks paljudel juhtudel on eakatele need tegevused raskenenud või isegi täiesti võimatud. Sageli on abivajajatel liikumispuuded või tasakaaluhäired, milleks on neil olemas kas liikumisraamid, küünarraamid, rulaatorid. Neile on need igapäevased kaaslased, milleta nende elu oleks raske ette kujutada
5.Kriis külmas sõjas : nimeta üks külma sõja kriis, kes olid antud kriisi osapooled , mis oli kriisi põhjus, tulemus. Vietnam 1960-1970 USA ja NL vahel. Mõjuvõimu pärast. USAle lõppes lüüasaamisega . Vietnam langes kommunistide võimu alla. 6.Sõnasta heaoluühiskonna ühised tunnused (5) *Kõrge elatustase *Tööpuudus kadus *Kehtestati toetused, pensionid ja stipendiumid *Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-,tervishoiu-, ja sotsiaalabi süsteemid *Sotsiaalse turvalisuse kasv 7.Milles peitusid Lääneriikide kiire majandusedu tagamaad? lääneriigi väljusid ms majanduslikult võimsaman, mille põhjused peitusid nii valituse poliitikas kui ka rahvusvahelistes meetmetes, mis hõlbustas kiire majandusetaastamise 8.Mis põhjustas 1970.a. arenenud tööstusriikides majanduskriisi, millised olid kriisist väljumise vahendid? Nafta hinna tõus peaaegu 10 korda. *tootmise automatiseerimine *miniprotsessorite
Globaliseerumine 5. Teadmusühiskonna põhijooned -töölise mõiste kadus ära -aja-töö asemel tuli tulemus-töö 6. Eesti kohta postindustriaal ingo ja teadmusühiskond -infoühiskond- kuna informatsioon on kättesaadav üle 80% rahvaste, aga kardan et seda ei osata ära kasutada. 7. Heaolu ühiskonna iseloomujooned -resursse võib üle kanda ühest valdkonnast teise -riigi sekkumine majandusse, sotsiaalsete hüvede suur oskakaal -riik on endale võtnud lisaks sotsiaalabi ja majandust reguleerivaid ülesandeid eesmärgiks sotsiaalne õigus. 8. Eesti heaoluriik? (See on arutlus. Siia paned mis ise arvad.) 9. Demokraatia tunnusjooned -kodaniku vabaduste tunnustamine -võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja plurallistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjanuds, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -vähemuste õigustega arvestamine
1. Riik- kindla territooriumi ja kindla elanikkonnaga maa-ala. On avalik võim. 2. Riigi siseül- maa kaitsmine välismaalaste eest, kava pidamine riigis, sotsiaalabi otsimine, majanduse organiseerimine, korra ja turvalisuse tagamine, haridus, kultuur. Riigi välisül- teiste riikidega tutvumine, riigi huvide kaitse välismaal, riigile sobivate lepingute sõlmimine 3. Demokraatia-rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa 4. Kõrgeima võimu kandja on rahvas = Rahvas kannab võimu valimiste teel valib parlamendi. 5. Eestis saab rahvas võimutseda nii, et ta saab valida. 6. Seadusandlik võim-koostab ja annab välja seadusi
Kohta, Sotsiaaldemograafilised näit.:iiveimikusuremuslastearvkeskmine eluiga kirjaoskuse tase, Riigid arengutaseme alusel Inforiigid: PAmeerika, LEuroopa, Jaapan. tööstusriikeesti, läti albaania ukaina arengumaaindia, maroko türgi,Uustööstusmaad: Singapur, Taiwan, LKorea. Toorainemaad: SAraabia, Kuveit. Vaesed riigid: Nepal, Afganistan, Jeemen Põhja riigid arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus, tervishoiu, sotsiaalabi ja ettevõtlussüst. Riigi osakaal majanduses suur,uued tööstusettevõtted ja linnad. informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. turismi ja meelelahutustööstus,Lõuna riigid arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole. Hõre asustatus, vaene elanikkond, tööpuudus, meditsiini puudumine jne. (nt. Aafrika väiksemad riigid) Geograafiline tööjaotus spetsialis
AJALOO KONTROLLTÖÖKS 1. Mis on sotsiaalne turumajandus ja millised on selle tunnused ? sotsiaalne turumajandus- poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult , kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. Tunnused: ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg, eraomand stabiilne raha, tugev sotsiaalpoliitika, mis vähendab ebavõrdsust inimeste vahel. 2. Võrdle Inglismaa ja Saksa Liitvabariigi majandust. SLV INGLISMAA Tööpuudust polnud. Sotsiaalkulutusi kärbiti. Sotsiaalkulutusi suurendati. Rikkad muutusid veel rikkamaks, sest Rikkad muutusid vaestega võrdseks. kehtestati kõikidele ühtne tulumaksu protsess. Suur tööpuudus. SARNANE: riik ei sekku eriti majandusse, suur eraomandi tasakaal, st...
Lääne-Euroopa maad ja jaapan said sõjas kõvasti kannatada.2järgmise aasta jooksul arenes majandus uskumatult kiiresti. Kasutusele tlid väljendid,mis peegeldasid olukorra ebatavalisust:Itaaliaime. Lääne-saksaime, jaapaniime. Täna kiirele majanduslikule tõusule kujunes välja heaoluühiskond 1950-1960. Seda iseloomustas:*kõrge elatustase*inimeste suurenevad sissetlekud*sotsiaalse turvalisuse kasv*riiklik&ühiskondlik,haridus, tervishoiu ja sotsiaalabi süsteem. Kehtestati mitmesugused töötu ja vaesustoetused ja pensionid ja stipendiumid. Kiiresti kasvas ka teiste tarbeesemete soetamine. demokraatlik laienemine. Pärast sõda taastati enamikus lääne-euroopa maades ning jaapanis demokraatlik riigikord. Uuesti alustasid tegevust poliitilised parteid. Liberaalsetel ning äärmuslikel erakondadel ei olnud ühiskonnas enam eriti suurt mõju. Sageli sõltus just nende erakondade toetusest valitsevate parteide käekäik
teenused - ärteenus tootmisprotsessis osutatud teenused, mille hind kajastub lõpp toodangu hinnas, (uurimus ja arendustegevus, ramatupidamine, turu uuring), isikuteenus lõpptarbimine, kus tarbija maksab teenuse eest (juuksur, maniküür, arstiab), avalikud teenused teenus, mida riik või omavalitsus korraldab kogutud maksude eest, riigieelarvest: politsei, haridus, riigikaitse, omavalitsusest: sotsiaalabi, tänava valgustus, teede korrashoid, teenuste globaliseerumine suurem kauplemine teenustega, infotehnoloogia areng, rahvusvaheliste firmade konkurentsi eelised, teenuste osatähtsuse suurenemine nõudluse kasv, uute teenuste tekkimine, tootmise spetsialiseerumine, teenuste tootmisprotsess uurimus ja arendustegevus, kvaliteedi kontroll, toodete müük, teenuste rahvusvahelistumine kõige enam finantsteenused, kuna tehnoloogia on kiiresti arenenud. transport veondus, mis
Avaldatavas konkursiteates märgitakse 1) kandidaadile esitatavad nõuded; 2) avalduse esitamise tähtaeg; 3) koos avaldusega komisjonile esitatavate dokumentide loetelu. Vallavalitsus Vallavalitsuse tööd juhib vallavanem. Aili Kangro Richard Liivak Raul Song Valdo Värk Kohaliku omavalitsuse ülesanded Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja
Maakond maavalitsusele. 2. Lõpeta laused. - Maavalitsuse tähtsamad ülesanded on: 1) Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust. 2) Käsutada riigiraha. 3) Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 4) Planeerida religiooni arengut. 3. Kohalik omavalitsus. - Kohaliku omavalitsuse tähtsamad ülesanded on : 1) Korraldada sotsiaalabi ja- teenuseid. 2) Korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4) Organiseerida ühistransporti. 5) Korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. -Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saavad osaleda Eesti kodakondsust omav vähemalt 18- aastane inimene. 4. Kohalik täitevvõim. - Kohaliku omavalitsuse täitevvõimu organiteks on valitsused (linna- ja valla) 5
õues külmas magamas, tuleks helistada 110 või 112 siis on lootust, et kõik saab korda. Mõnikord on ka tore teistele lihtsalt appi minna. Meil ju on neid vanemaid inimesi, kes ei pruugi ise enam hakkama saada oma töödega. Suvel käin oma vanaemal abis. Temal on väike aialapp, kus vaja rohida. Talvel on vaja kuurist puid aidata tuua. Alati on tore olla rasketel hetkedel oma lähedastel toeks. Tegelikult ongi teiste aitamiseks mitmeid võimalusi. Näiteks majanduslik abi ja sotsiaalabi. Mina rahaliselt veel aidata ei saa, aga sotsiaalselt saan. Riided mis mulle väikseks jäävad viib ema linna sotsiaalmajja. Seal ollakse alati nende üle tänulikud. Mõnikord viib ema ka lasterikaste perede kontorisse. Seal samuti oodatakse sellist abi alati. Alati on tore kuulda kui keegi on jälle meie antud asjadest midagi leidnud. Iga väiksemgi heategu on alati teretulnud. Minu ema osaleb verekeskuse üritustel, kus loositakse vereandjate vahel välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
