Kevadsemester 2012/2013 Sissejuhatus sotsioloogiasse Eksami teemad Sotsioloogia mõiste - Sotsioloogiline vaatekoht - Seotus teiste valdkondadega - Strukturaal-funktsionalism, konfliktiteooria, humanistlik ja feministlik sotsioloogia Sotsiaalsed grupid Sotsiaalne struktuur Interaktsioon Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalne ebavõrdsus Kultuur Popkultuur, subkultuur Poliitiline süsteem (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.174-186) Uskumuste süsteemid (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.194-202) Konformsus ja hälbimine (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk. 86-102) Kohustuslik kirjandus: Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Soovituslik kirjandus: Giddens, A. Sociology. 4th ed. Cambridge: Polity Press, 2002 Aimre, I. Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, Ühiselu, 2001
1930. aastate koolimaja oli tuhmides toonides, midagi sarnast, nagu kujutame ette vanu fotosid vaadates. Koolis pidi käima jala, mitte nagu tänapäeva, et buss sõidab ukse ette ja viib su otsejoones kooli. Õppeasutuses oli praegusega võrreldes ikka väga karm kord. Käsk oli kanda koolivorme nende puudumisel tekkis palju pahandusi. Tüdrukutel pidi alati olema juuksed patsis ja küüned lakkimata. Hr. Markson Härra Markson andis koolis ladina keelt. Tema kohta ei teadnud poisid kindlasti ka mitte neid harilikult väga selgeid ja vaistlikult teadaolevaid asju. Teati, et lausa loll ta ilmselt ei olnud- ja selles kätkes õigupoolest sügava tunnustuse alge. Ja eriti ohtlik ei olnud ta ka. Sest hädaolukorras olid ta ohtlikuks muutumise vastu olemas mõned kogemuse järgi küllalt tõhusad nõksud. Nõksude suhteline tõhusus oli lolluse-tarkuse teljel, tõsi küll, härra Marksonile enesele kübeke ohtlik
Õpetajaskond Hr. Kõiv Wikmani gümnaasiumi kõige noorem õpetaja, peaaegu 30 aastat vana. Hakkas Wikmani poistele viiendas klassis õpetajaks. Ta oli rohkem keele- kui kirjanduse mees. Ta tulistas keelereegleid kuulipilduja kiirusega. Tema hüüdnimeks sai juba aastate eest Kõtsberg, sest keegi oli tema esimestel klassi ilmumisel maininud: ,,Näe, Kõtsberg juba siin.." Härrale meeldis väga ühes kirjanduse tunnis Jaagu lauale kritseldatud luuletus. Hr. Markson Härra Markson andis koolis ladina keelt. Tema kohta ei teadnud poisid kindlasti ka mitte neid harilikult väga selgeid ja vaistlikult teadaolevaid asju. Teati, et lausa loll ta ilmselt ei olnud- ja selles kätkes õigupoolest sügava tunnustuse alge. Ja eriti ohtlik ei olnud ta ka. Sest hädaolukorras olid ta ohtlikuks muutumise vastu olemas mõned kogemuse järgi küllalt tõhusad nõksud. Nõksude suhteline
Eisi Kõiv, Kadi Margens, Marinanne Milinevis, Sirle Erimäe Juhendaja: Inga Reinumägi Jõgeva 2010 Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 2 ÕPETAJAD......................................................................................................................... 3 Hr. Markson.....................................................................................................................3 Hr. Kõiv .......................................................................................................................... 4 Hr. Tooder........................................................................................................................4 Hr. Hellmann/Helmhotz ......................................................................................
Massikultuur ja kõrgkultuur Otsides definitsiooni mõistele massikultuur ja kõrgkultuur, leidsin järgmised vasted : Massikultuur on keskmise tarbija maitsele vastav kultuur, laiatarbekunst, mille produtseerimisega tegeleb suures osas meelelahutustööstus. Kõrgkultuur aga hoopis elukutseline kunstilooming, mis tihti eeldab ka vastuvõtjalt erilisi teadmisi või vaimset pingutust. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud ja saab tavaliselt avalikult sektorilt majanduslikku abi.Kõrgkultuuri nähtused on massikultuurile ideedeallikaks. Kuid eelnevatest faktidest hoolimata, on siiski kultuuri mõiste inimestele erinev. Kui mõningatele inimestele tähendab massikultuur sellist inimtegevust ja sellega kaasnevat tagajärge, mis meeldib tavainimestele ehk suurele osale rahvastikust, siis on olemas ka inimesi, kelle jaoks massikultuur tähendab juba midagi erilist, suure tööga tehtut ja väärtuslikkust tippude tipp...
temasse suhtuti ebatõsidusega, Doktor saar kooliarst, tahe (meeldiv, viisakas, toekas), asjatundlik, väga pikk ja kõhn, napisõnaline, järsud sõnad Härra Viktor Hellmann füüsika õp. ,,Brasiilia Tolmuahv", põhjalik, üleolev, kõhn, vaiksehäälne vanamees, peenike kortsus kael, kuldraamilised prillid, roosakas-hall nägu, pruunid silmad. Õp omal kahel viisil (lk 47 üleval). 200 kr kuus palka. Autoriteet., 75. a ja klassile teravate märkuste tegemine(lk 296), Härra Markson e Plebs. ladina keele õp, umb 50, hall ja kergelt kortsus ülikond, ümarik nudipea, hallid rinnakarvad paistsid, romanist (romaani filoloog) Kapten vint riigikaitse õp, saks. Andrejev vene keele õp, Siimoni kiriku preester Härra wezeler saksa keele õp Magister kõiv Kirjanduse õp, (Kõtsberg) noor õp, peaaegu 30, närviline, rabe(kärsitu), kipakas (ebakindel), paksud prillid, kiitsuke nägu, püstikargavad
Sissejuhatus sotsioloogiasse Lektor Tarmo Strenze Õpik: Hess, b.B, Markson, E.W.&Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2011 · Eksam: 7 jaanuar või 14 jaanuar. Korduseksam 28.jaanuar. · Referaat. Tähtaeg- 18 detsember · Võimallikud lisa-kodutööd. Tekstifailid on doc või rtf formaadis Sotsioloogia-ühiskonnateadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi ja eeldab et inimesed on egoistid kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Õigusteadus vs sotsioloogia
See tunnist välja kutsumine päästis Jaagu hinde, sest ta ei teadnud küsitust mitte midagi. Kui uksele poleks koputatud, siis ta oleks hakanud midagi ajaloost luuletama. Direktori juures oli koos palju õpetajaid ja teisi tähtsaid isikuid. Seal lauldi ja räägiti kooli tulevikuplaanidest. Sügisel kuuldi, et direktor oli käinud Viinis end ravimas, kuid asi oli olnud lootusetu ning viimaks oli ta ära surnud. Ühel ladina keele eelviimasel tunnil tahtis õpetaja (Markson) Plebs teha õpilastele kontrolltöö. Kõik võimalused prooviti läbi, kuid miski ei aidanud – õpetajat oli võimatu teemast kõrvale juhtida. Lõpuks ei jäänud poistel muud üle, kui mõne pahandusega hakkama saada. Vare askeldas hoolega füüsikainstrumentide lähedal, mis asusid klassiukse juures riiulitel. Ta kinnitas mingi nööri kraanikausi külge ning kui ta oma pinki tagasi tuli ja nöörist tõmbas, kukkus vaskkraan kõva kolksatusega valamusse
Sotsioloogia ja selle seos rahva tervisega ... Taimi Nilson MA sotsioloogia [email protected] KIRJANDUS: Hess B.B., Markson E.W., Stein P.J. Sotsioloogia. Külim, Tallinn 2000 Aimre I. Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia, Tallinn 2001 Sotsioloogiliste uurimuste publikatsioonid, näit: Titma M. (toim). Sõjajärgse põlvkonna ...; Kutsar D. (toim). Elutingimused Eestis ... ; Trumm A., Roots A. jt Leinsalu, M., Kunst, A., Kasmel, A., Habicht, J. Social ingualities in health in Estonia: main report. Tallinn: Ministry of Social Affairs of Estonia. (2002).
11. Doktor Saar kooliarst, tahe (meeldiv, viisakas, toekas), asjatundlik, väga pikk ja kõhn, napisõnaline, järsud sõnad 12. Härra Viktor Hellmann füüsika õp. ,,Brasiilia Tolmuahv", põhjalik, üleolev, kõhn, vaiksehäälne vanamees, peenike kortsus kael, kuldraamilised prillid, roosakas-hall nägu, pruunid silmad. Õp omal kahel viisil (lk 47 üleval). 200 kr kuus palka, autoriteet, klassile teravate märkuste tegemine(lk 296), 13. Härra Markson e Plebs. ladina keele õp, umb 50, hall ja kergelt kortsus ülikond, ümarik nudipea, hallid rinnakarvad paistsid, romanist (romaani filoloog) 14. Kapten Vint riigikaitse õp, saks. 15. Andrejev vene keele õp, Siimoni kiriku preester 16. Härra Wezeler saksa keele õp 17. Magister kõiv Kirjanduse õp, (Kõtsberg) noor õp, peaaegu 30, närviline, rabe(kärsitu), kipakas
Kommunikatsioon katkeb võimuka JOKKiga Võimu üldkasutatav definitsioon pärineb saksa sotsioloogilt Max Weberilt, kes defineeris võimu kui eesmärkide realiseerimise tõenäosust teiste tahtes olenemata. Funktsionalistide hinnangul on aga võim ühiskonna tasandil võime valitseda ja säilitada grupisisest korda. Konfliktiteoreetikud ütlevad aga jälle, et võim on konkreetse klassi võime saavutada endale seatud eesmärke. (Käär 2012:3) Hess, Markson ja Stein on väitnud, et võim on võime suruda teisele poolele peale oma seisukohti ja ühiskonna võime mobiliseerida ressursse oma eesmärkide saavutamiseks. (Käär 2012:4) Võim jaguneb sunduslikuks (mis pole legitiimseks tunnistatud nende poolt, kel võimu pole) ja autoriteetseks (võim, mille omajaid tunnustatakse legitiimselt ilma võimuta inimeste poolt). Võimu alaliigiks on Weber pidanud ka domineerimist ehk võimalust leida kuuletumist, luua domineerivat sotsiaalset suhet.
kindlaks teha ka psühholoogilisi omadusi. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Tajutakse rahvust, ametit, perekonnaseisu. Otsitakse vastavaid märke välimusest ning ka verbaalsetest suhtlemisvahenditest. Omavaheliste suhete prognoos. Püütakse ennustada, milliseks võivad kujuneda omavahelised suhted, näiteks domineerimine /allumine või sõbralikkus /vaenulikkus. Selle mõistmiseks uuritakse suhtlemispartneri kontaktivalmidust ja hoiakuid (Hess, Markson, Stein 1988; Vadi 1995:48-49). 1.1.2 Isikutaju mehhanismid Teise inimese kiireks määratlemiseks rakenduvad tööle kas üksi või kombineeritult mitmed tajumehhanismid. Vaatleme mõningaid isikutaju mehhanisme. Stereotüpiseerimine. Suhtluspartner lahterdatakse mingisse kategooriasse ja seejärel omistatakse talle vastava kategooria nn keskmise esindaja omadused. Kategooriatesse jagatakse kas vanuse, tegevusala, rahvuse, välistunnuse või sotsiaalse staatuse järgi.
Nad viidi saali, kus olid ka üheteistkümnendast ja üheksandast klassist kolm poissi. Nad viidi haige direktori juurde. Koolijuhatajat ei lubatud tema haiguse tõttu kooli minna, seetõttu kutsus ta poisid enda poole. Direktor teatas, et nad lõid kooli edaspidiseks juhtimiseks sihtasutuse "Johan Wikmani erahumanitaargümnaasium". Jaak taipas, et direktoril on hoopis maovähk ning ta tunnetab oma surma ette. Kaheteistkümnes peatükk Härra Markson (Plebs, ladina keele õpetaja) tahtis poistele eelviimases ladinakeele tunnis kontrolltöö teha. Poisid otsisid vabandusi, miks nad seda teha ei saa. Poisid tekitasid klassis kavalusega veeuputuse. Seekord pääsesid nad kontrolltööst ja tegelesid klassi koristamisega, kuid aasta viimases tunnis lubas õpetaja ikkagi töö teha. Kolmeteistkümnes peatükk Kõik kümnenda klassi poisid valmistusid prantsuse keele eksamiks (kes rohkem, kes vähem). Peale
Kultuuri universiaalid KULTUURIUNIVERSIAALID Kultuur on liigitamise, eristamise süsteem, mille abil ühiskonnaliikmed enda ( ja oma rühma) ja teiste vahel vahet teevad. See on enesemääramine, mis väljendub teatud väärtuste tunnustamises või mittetunnustamises. 31.Erinevai kultuuri selgitusi KULTUUR ON NIISUGUSE INIMKOOSLUSE ÜHINE OMADUS, KELLE LIIKMETEL ON ÜHINE TERRITOORIUM JA KEEL, KES TUNNEVAD VASTUTUST ÜKSTEISE EEST JA TUNNUSTAVAD OMA ÜHIST IDENTITEETI (Hess, Markson, Stein ) Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli(Turner) Kultuur on sümbolite, motivaatorite, tegevusnäidiste süsteem, mis annab üldise orientatsiooni ja korrastatud iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest (Parsons) 32.Subkultuuri mõiste Ühiskonnas alagruppidel on paramatult erinevad võimalused ,unikaalsed kogemused ning vajadused
õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8. Õige ja perspektiivika "karjääriredeli" valik (vajalik ka kutsesuunitlus). 9. Teenekate kontingendi ("meritokraatia") vanus. Kordamisküsimused õpiku materjali kohta (valida tuleb üks kahest raamatust) Hess, Markson, Stein (2000) Sotsioloogia. Külim. 1. Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine (sh difusioon ja kultuuriline lõtk) (lk. 220-223) Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted. Sotsiaalsed muutused toimuvad protsesside läbi, mis on ühiskonnasisesed või välised. Keskkonnast tulenevad muutused: maavärinad, haigused, kliimanihked, reostus, resursside ülekasutamine
uute uuringuteni ning aluseks oleva teooria kinnitamiseni (või ümberlükkamiseni) (Sommer & Sommer, 2002). Teooria ja empiiriline uurimus on omavahel seotud hüpoteeside abil. Hüpotees testitav eeldus, mis tuleneb loogiliselt teooriast. Testitav st võimalik kinnitada või ümber lükata. Nt paljud religioossed väited ei ole otseselt testitavad ning neid ei saa vaatluse abil kinnitada ega ümber lükata (Sommer & Sommer, 2002). Uurimuse läbiviimine (Hess, Markson, & Stein, 2000): 1. hüpoteeside püstitamine i. vali teema ii. tutvu kirjandusega iii. vali muutujad iv. formuleeri hüpoteesid v. operatsionaliseeri muutujad 2. sobiva ajalise ja metoodilise raamistiku valik i. vali ajaline raam ii. vali sobiv uurimismeetod 3. andmete kogumine i
.. 2010). Erinevad uurijad on avaldanud erinevaid seisukohti kvantitatiivse-kvalitatiivse uurimismetoodika vahekorrast, kuid uuem seisukoht on see, et kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimismeetodid ei ole polaarselt erinevad, vaid moodustavad pigem kontiinumi, millel toimub rohkem või vähem sujuv üleminek kvalitatiivselt kvantitatiivsele ja vastupidi ning seetõttu pooldatakse nende kombineeritud kasutamist, kui see annab parema tulemuse uurimisküsimusele vastuse leidmisel (Hess, Markson, Stein 2000). 3.3 Valimi moodustamine, uuringu läbiviimine ja andmete analüüs Vastajateks on üle-eestilise koguvalimi seast naisterahvad vanuses vähemalt 25 eluaastat. Küsimustiku, mis mõõdab naiste tarbimisharjumuste muudatusi nende elus kümne aasta jooksul, eelduseks on, et vastajad on vähemalt mainitud vanuses. Uurimistöös küsitletakse seega naisterahvaid vanuses 25 - 60 eluaastat. 27
grupiliikmete arusaamad ja käitumismustrid sellest ideaalist erinema. Nt ususallivus peaks olema ühiskonna ideaal, kuid mille vastu kiputakse sageli eksima. Ideaalid on ühiskonna ja indiviidide käitumise hindamise kriteeriumiteks. Kultuur... ...koosneb sümbolitest, keelest, normidest, väärtustest ja rituaalidest. Koos arusaamade, käitumise, suhtumise ja materiaalse kultuuriga loovad need inimesele ainuomase kohanemisvõime ümbritseva keskkonnaga. (Hess, Markson ja Stein 2000) 6. INIMESE ARENG JA SOTSIALISEERUMINE 6.1.Inimene loomus ja olemus · Inimese loomus on looduse poolt antud, kultuurist saadu on pinnapealne ja sotsiaalne käitumine on pigem "instinktide" evolutsioon · Inimene on täielikult sotsiaalne olend ning tema käitumisele ei ole looduslikul määravat tähtsust Sotsiaalne inimene on bioloogilisest välja kasvanud, bioloogiline alge säilib;
eesmärkide saavutamiseks. 81. Mis on autoriteetsus? Sund? Sund võimu tüüp, mis pole legitiimseks tunnistatud nende poolt, kel võimu pole. Võimulolijad valitsevad siiski, ilma, et alamad neid avalikult tunnustaks. Inimesed kuuletuvad ainult seepärast, et nad on sunnitud vägivalla või selle ohu tõttu. (Browne) Autoriteetsus on tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt. (Hess, Markson ja Stein) 18 Sotsioloogia alused Liina Käär 82. Nimeta erinevaid domineerimise tüüpe? Milles need seisnevad? · Traditsiooniline domineerimine rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupitavade aktsepteerimisel;
Funktsionalistid: võim on ühiskonna tasandil võime valitseda ja säilitada grupisisest korda. Konfliktiteoreetikud: konkreetse klassi võime saavutada endale seatud eesmärke. Võim on võime suruda teisele poolele peale oma seisukohti ja ühiskonna võime mobiliseerida ressursse oma eesmärkide saavutamiseks. 82. Mis on autoriteetsus? Autoriteetsus on tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt. (Hess, Markson ja Stein) Autoriteet on võim, mille omajaid tunnustatakse legitiimselt ilma võimuta inimeste poolt. Inimesed kuuletuvad, sest võimukandjate ütlusi aktsepteeritakse ning neil on õigus alamatele öelda, mida ja kuidas käituda. (Browne) 83. Nimeta erinevaid domineerimise tüüpe? Milles need seisnevad? Weber eristas legitiimse domineerimise kolme vormi: Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 10
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus
annaabi.ee 
