Kallid lõpetajad, külalised ja kolleegid. Täna on kätte jõudnud see päev, mil me peame hüvasti jätma meie lõpuklassiga. See on ütlemata raske, sest 9 aastat oleme olnud koos. Lõppenud on üks etapp nende elus. Etapp, mis aitas kujundada neid endid, aitas leida just selle, kes nad tegelikult on ja anda teadmised elu alustamiseks. Nüüd oleks aeg tänuavaldusteks. Ma tahaks tänada minu kalleid kolleege kes on andnud endast tohutult palju selleks, et nendele noortele anda niipalju haridust kui nende võimuses on. Lisaks ma tahaks tänada eriti lõpetajaid kes on meile pakkund palju palju hetki kui võisime nende üle uhkust tunda. Selle ajaga on teist kallid lõpetajad saanud meie teine perekond
Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib. Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. Aeg Ma arvasin end armastavat juba ammu. Ka siis, kui kõnelesin läbi lillede. Nüüd olen astund jälle ühe pika sammu. Eks ikka lähemale. Aga millele? Kõik vaatavad mind
· "Mandragora" 2002 · "Aja kuju" 2005 · "Lõige" 2007 Doris Kareva tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid.
lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974 · Üks tema kuulsamaid esikkogusid on "Päevapildid", mis ilmus aastal 1978 · Viimane luulekogu "Deka" ilmus 2008. aastal · Kareva tõlgib ja koostab erinevaid luulekogusid näiteks "Surmapõletaja" 2006. aastal Doris Kareva Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: Ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest ma tahtsin nii. Kõik otsustati. Välajaspool meid endid Ma teadsin, sa ei tule nagu nii. Ei, ära ütle, et sa oleksid tulnud, Kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleksid tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. Küsimus · Mis oli Doris Kareva viimase luulekogu nimi, mis ilmus 2008. aastal?
päevakajalistest teemadest ega ole ühiskonnakriitiline, vaid paneb rõhku just tunnetele ja emotsioonidele, mida ta ilmselt on ise läbi elanud. Üheks lemmikuks luuletusest Doris Kareva loomingust sai ,,Lõpp" ning just selle esimene ning viimane osa. Ma ootasin Sind sellel külmal päeval. Ma tean, et Sa ei teadnud. Nüüd siis tea: Ma ootasin Sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti Sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid. Ma teadsin, Sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. Viimane rida sellest luuletuse osast on see, mis toob välja eelneva mõtte ja see just kui on seal ootamatu, sellepärast mõjub see kuidagi võimsalt. Lisaks on mõtlemapanev ka luuletuse viimane osa: Kui kõnelda üksainus kord,
“ Siinkohal pean kohe alguses protesteerima autori kirjutise vastu. Olen siiski kohanud enam jaolt inimesi, kes ei pea kultuuri all silmas kirjandust, kunsti jms, pigem siiski kultuurilist rahvust, milline on nende inimeste usulised, poliitilised vms väärtushinnangud, nagu ka autor seletab, mis kultuur tähendab laiemas pildis. Väita, et tavaliselt räägitakse kultuurist kitsal pildil vaidlen ma vastu. Need inimesed, kes nii räägivad ja kultuuri nii mõistavad ei ole endid väga harinud ja on sellel teemal suhteliselt kitsa maailmavaatega. Nagu ka autor kirjutas on kultuur õpitud ning omandatud sotsiaalses ümbruses, ning seda ei saada kaasa geneetiliselt. Ehk siis kultuur tuleb meile ümbruskonnast, kus ja millises kultuuris me elame ja millise kultuuri me endale omastame. Kultuur õpitakse ära varastes eluaastates ja see jääb meid saatma läbi elu, kui just ei ole juhtunud nii, et kolitakse teise keskkonda varastes eluaastates siis on väike võimalus, et
Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võibolla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib. Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. See tüdruk ei tule enam See tüdruk ei tule enam, ta teiseks on saanud. Puuks või kiviks või tuuleks või kust mina tean. Aga tänavanurgal on külm, tule soojenda ennast.
Madis Arula Jõgeva Gümnaasium 12.A Jäätmete väärtustamine ja taaskasutamise ohud. Jäätmed kuuluvad paratamatult meie igapäevaellu ning seetõttu peaks otsima kõikvõimalikke lahendusi, et mitte hävitada meid ümbritsevat loodust ning mitte matta endid prügi alla. Jäätmete tekke poolest ühe elaniku kohta on Eesti ühel esimestest kohtadest maailmas, seda aga eelkõige meie põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemiatööstuse tõttu. Jäätmeid tuleks väärtustada ja võimalikult ratsionaalselt kasutada. Üldtunnustatud põhimõtete kohaselt on eesmärgiks jäätmetekke vältimine, tekkivate jäätmete taaskasutamine, samuti nende korduskasutamine ja materjalina ringlussevõtt või taaskasutamine energia saamiseks.
siis taas, et näeks mu rõõmu igamees. Kord sinu nägemise küllast joobun, kord nälgin, unistades uuest peost; ma ütlen lahti lõbudest ja loobun, kui nendel sinuga ei ole seost. Nii päevast päeva paast ja priisk, kord küllane, kord kasin on mu liisk. LÕPP Doris Kareva Ma ootsin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootsin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. ÜKSINDA Doris Kareva Kõik on liiga laokil! Ja ei mahu ära kuidagi see valu sinu sees Mööda tube käid ja otsid rahu Tõelist rahu leiad üksnes eneses Kõik on liiga laokil! Kogu maja Pole jõudu otsast alata
Proportsionaalsus Eesmärk ? - vt eelmine slaid • Kohane ehk sobilik vahend? • Vajalik ehk hädavajalik ehk parim vahend? • Proportsionaalne eesmärgi suhtes ehk mõõdukas vahend ehk saavutatav kasu peab üles kaaluma võimaliku kahju? JÄRELDUS!! Kas piirang on põhiseaduspärane? Kaalumine põhiõigusriives olenevalt seaduse reservatsiooni astmest Argumendid olenevalt põhiõiguse riive intensiivusest argum endid põhi argum õigu endid a ka seg õigu itstud svää rtu- eesm se ärkid abst rakt e n mitt kaal e etäi tmi se taga järje d Mõõdukus Isikule Kahju määr Avalik kasu Kasu määr tekitatav
• Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest (2006) Näide loomingust Lõpp Doris Kareva Ma ootasin Sind sellel külmal päeval. Ma tean, et Sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin Sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti Sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid. Ma teadsin, Sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. Näited ajakirjandusest • Doris Kareva koondati kultuurilehest Sirp • „Jutuajamine toimus eile
See on aeg mis on väga erinev sellest mis kunagi oli. Võõraks jääb Augustinuse lause. Ta on öelnud nii: ,, Sina niisiis, Issand, oled nad teinud. Sa oled kaunis, sest nad on kaunid. Sa oled hea, sest nad on head. Sa oled, sest nemad on ( lk 263 XI rmt ). " Kurb on tõdeda seda, et tänapäeval jääb aina vähemaks hoolivust ja lugupidamist teiste inimeste suhtes, suhtumist kaaskodanikesse. Meid ümbritseb kiire infoajastu, mis sunnib meid asju veelgi kiiremini tegema, endid veelgi kiiremini liigutama ja niiöelda rabelema elu eest. Me olema pidevas hirmus ja peame endid eest kaitsma et elus püsida. Mul on tunne nagu ähvardaks mind pidev saaklooma saatus. Pean olema pidevalt valmis selleks, et keegi suurem mind ära ei sööks või maha ei murraks või ei jäetaks mind teistele söödaks. Definitsioon ,,suurem" ei pea olema teine kaasmaalane. Selleks saab olla ka midagi muud, keegi teine. Et taolises tuultekeerises hakkama saada, peaks inimesel olema
nagu kassil ning kisub "hamba verele". Alkohol on meie ühiskonnas väga suureks probleemiks. Mõne elus on alkohol tähtsal kohal ning on raskusi sellest hoidumisel ning mõni arvab, et alkohol teeb populaarseks. Palju alkoholiprobleeme on hakanud esinema just alaealiste seas. Miks see nii on? Mõned alustavad joomisega sellepärast, et kuuluda mõnda lahedasse kampa. Tihti olen kuulnud tänavail, et kui ei jooda, siis ei olda ka sõber. Noorikud lasevadki endid sellisest lausest heidutada ja niiviisi hakataksegi trimpama, kartes kaotada oma tuttavad või sõbrad. Sellise puberteetliku käitumisega üritatakse saavutada mingisugune staatus endale. Mürsikud võivad ennast ju noortepäraseks pidada, kui neil see pudelike pihus on. Alguses lonksatakse niisama kellegi pudelist ning hiljem juba palutakse kelleltki abi märjukese kättesaamisel. Ise poes töötades olen näinud juhtumit, kus tõepoolest täiskasvanud inimesed
Tal on kõike küllalt, ka siis, kui tahaks valust oiata. Et olla daam, ma vaikima pean üllalt. Kui plahvatan, siis ette hoiatan. Su mindud tee Su mindud tee jäi minu sisse see tume mets ja jahtund maa ma tulen taas su sammudesse ja ma ei tea mis minust saab Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjandus ja internetileheküljed: http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva http://www.cs.ut.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/KarevaD.php# Lisa 1
Rühmitus ,,Noor Eesti" Rühmitus Noor-Eesti(NE) sai alguse 1903.a Tartus loodud keskkoolis kirjanduspoliitilises ringis ,,ühisus". Rühmituse eestvedajaks oli F.Tuglas, V.Grünthal-Ridala Rühmitusse kuulusid: Johannes Aavik, K.Mägi, N.Triik, J.Koort, R.Tobias, A.Kitsberg. Nad olid kõrge enesehinnanguga, pidasid endid teistest paremateks. Teised olid nende arvates haridusmetslased, haritlased, kes on saanud küll hea hariduse, aga kellel kultuurilised huvid puuduvad täiesti. Haridus on neile mõnusa elu saavutamiseks ja kärjääri tegemise abinõu. Eesti kirjandus oli nende arvates vana ja väsinud ning kordas ennast ja mahajäänud Euroopa vaimuelust. Eesti kirjandust taheti uuendada ja viia oma uuenenud kirjandus Euroopasse.
Keemia kontrolltöö keeratud käkru. Köögi pool lõhnavad vasttehtud vahvlid. Istun ja põrnitsen endale näkku. Väljas on laupäev ja tilguvad räästad. Mida ma vahin, et välja ei lähe? Kedagi hoida või kaitsta või päästa... Sõnu on palju ja suutmist on vähe. Lõpp Ma ootasin Sind sellel külmal päeval. Ma tean, et Sa ei teadnud. Nüüd siis tea: Ma ootasin Sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti Sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid. Ma teadsin, Sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud, Kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. 5 Kokkuvõte Doris Kareva on 20.-21. sajandi olulisemaid naispoeete. Tema loomingut on tõlgitud paljudesse keeltesse ning talle on määratud mitmeid auhindu
Soomlastel on aga sõna kontti, mis tähendab hoopis kasetohust märssi. Ilmselt oli sõna kontti varem olemas ka eesti keeles ja selle abil moodustati liitsõna kontvõõras. Kui esimene kont tõrjus teise kondi eesti keelest, asendades selle märsi, koti või mõne muu taolisega, siis säilis kont üksnes liitsõnas kontvõõras ja selle esiosa seostati rahvaetumoloogiliselt homonüümiga kont ehk luu. (Rätsep 2012: 17) 8 Kokkuvõte Varasemalt pidasid eestlased endid maarahvaks, kelle keelt nimetati maakeeleks. Hiljem hakkasid eestlased endid nimetama vanade maakondade järgi. Ka Eesti naabrid hakkasid meid kutsuma endile lähemale maakonna järgi, soomlastele olime ja oleme virolaiset, lätlastele olime aga igauni. Ärkamisajal hakkasime endid nimetama sakslastele tuntud ja skandinaavlastele omase rahvanime järgi eestlasteks ja oma maad Eestiks. Sõna leib on samuti oluline laen eesti keelde, kuna see oli
konserveeriva toimega piimhappeks. Kui konservandi hulk on juba piisavalt suur, 0,61,2%, siis pidurdab see teiste mikroobide arengut, soodustades seega hapendatud toiduainete säilimist. Kui piimhappe sisaldus ületab 1,2%, siis hukutab see ka kääritajaid endid. CH3CH(OH)COOH E270 Piimhape Piimhappe erisuguseid keemilisi vorme leiame ka toidu lisaainete registrist tähiskoodiga E270, need on kasutusel konservandi ja happesuse reguleerijana. Kui lisada seda ühendit toiduainele, alaneb selle pH väärtus ja toiduaine omandab hapuma maitse. Looduses laialt levinud ühendina on piimhape inimesele kahjutu. Kasutusala Vorst, kala pooltooted, juustud, sulatatud juustud, salatikastmed ja maiustused. Milleks lisatakse
Nimetus "impression" mulje on tinglik. Suunale andis nime Claude Monet maal "Impressioon. Tõusev päike.", mis eksponeeriti 1874 a. impressionistide esimesel näitusel. Nimetuse võttis esimesena kasutusele kunstikriitik Louis Leray oma artiklis, kus püüdis Monet´tööd naeruvääristada. Esialgu kasutati seda halvustavas tähenduses kunstnike kohta, kelle julgeid töid ei võetud vastu ametlikele näitustele. impressionistid võtsid selle nimetuse omaks ja nii hakkasidki nad endid kutsuma impressionistideks ja oma loomingut impressionismiks. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mida nad said ümbritsevast elust või loodusest. Nad väitsid, et enne neid ei kujutanud veel keegi loodust päris õigesti, kuna ei kasutatud õhuperspektiivi. Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest. Nad töötasid otse looduses, kasutasid heledaid puhtaid värvitoone ning vaba pintslitehnikat
Vaikus. Vaikus on esimene samm ilusama elu suunas. Vaikus sel hetkel, kui sooviksime kedagi kritiseerida. Vaikus sel hetkel, kui sooviksime kellelegi midagi halvasti öelda, Ja vaiksul sel hetkel, elu tundub jällekord nii mõtetu. Vaikus, sest inimesed mõistavad oma kõrges vanuses tagasi vaadatuna, kuidas vaikus õigetel hetkedel lubas meil paremaid valikuid teha ning ilusamaid mälestusi kujundada. On harjumuspäraseks saamas, et võitleme vaikuse eest väljaspool meid endid. Samas tõdeme, et niisuguseks nagu oleme, muudame ka ümbritseva elu. Hoolega vaadates näeme oma rahutult kiirustavat mina oma ajastu peeglis. Vahel tundub, et vaikiva hingelaadiga inimene ei sobi meie tõtlikku maailma. Ent samas vajame enda kõrvale neid, kes suudavad mööduva üle järele mõelda, oma mõtteid ja tundeid korrastada , iseenesega kohtuda ja tõe poole püüelda. Vaikimisvõimetuks muutumine on kaotus, nagu kaotus mistahes väärtusest ilmajäämine.
valede magusat prahti tõsidus varjab kui tüll sinustki lõikan end lahti küsid on valus on küll Iga päev Iga päev, iga öö tuleb keegi söestunud silmil. Ei räägi, mida ta nägi elavas maailmas. Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. Päev langes Päev langes. Üle silla nad läksid paljapäi. Ja viies, kõige väiksem, jõe äärde maha jäi. Neil olid laiad seljad. Päev loojus, verine. Ta tõusis pikkamisi, põsk porine.
sõjakäigud väljapoole kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks. Ajajärk - (1096-1291) Põhjused Püha Maa ehk Palestiina islami ülemvõimu all. Sõjameeste üleküllus Euroopas. Algne eesmärk Püha Maa vabastamine türklaste käest, kes ei lubanud sinna enam palverändureid. Ristisõdadest Katsed Püha Maad vabastada hõlmasid üheksat sõda. Lisaks muhameedlastele rünnati ka eurooplasi endid. Ristiretked ristiusustamata Läänemere rahvaste, samuti õigeusuliste slaavlaste vastu Novgorodis. Laste ristisõda Aastal 1212 Enam kui 50 000 lapse ebaõnnestunud rännak Jeruusalemma. Eesmärk Püha Haua tagasivõitmine. Enamus surid või sattusid orjusesse, vaid vähesed jõudsid tagasi koju. Gustave Dore ,,Laste ristiretk" Ristisõdijate lüüasaamine Võimetus muhameedlaste rünnakuile vastu panna.
nimekirja. Rohkem kui 1500 saart Metsloomad Linnud - Eesti on lindude rändel üks olulisi peatumispaiku Lossid Saun - Meie jaoks tavaline pesemine tähendab enamike turistide jaoks tõeliselt emotsionaalset elamust. Kummitused ja legendid - Rikas ja pikk ajalugu ning Eesti rahva folkloorilembus on meid tondipüüdjate jaoks oluliseks sihtmärgiks muutnud. Rootsi, Saksa ja Vene ajalugu - muutnud meid endid, meie maastikke ja arhitektuuri, täiendanud rahvakultuuri. Viies aastaaeg - Kevadised üleujutused Soomaa rahvuspargis väärivad nii eestlaste kui väliskülaliste tähelepanu, kus veel võiks sead ujuda ning paadiga metsas käia? Väikesed vahemaad - Eesti väiksus teeb ühest punktist teise liikumise odavaks Kaido Höövelson (maadlejanimi Jaapanis Baruto Kaito ) (sündis 5. novembril 1984 Väike-Maarjas) on eesti sumomaadleja
MASAID Masaid elavad edela-Kenyas ja kirde-Tansaanias. Nende koguarv on u 900 000. Kutsuvad endid maarahvaks(ma maa, sai rahvas) Karjakasvatajad, elatuvad peamiselt veistest ja viimastel aastakümnetel ka turismist. Oluliseks peetakse lapsi ja karja, kohtumisel küsitakse, kuidas läheb lastel ja karjal. Rikas on mees, kel on palju lapsi ja lehmi. Kariloomad on olulised ka usundis, jumal(Engai) olla määranud kõik veised masaidele. Piim on samuti oluline, kui piima ei ole juuakse lehma verd(lehma ei tapeta). Uriini kasutatakse arstimiks, sõnnikut maja(manyata) ehitamiseks
jõukamast perest Kuid juba 1826. aastal tema isa suri ning poiss saadeti ümbruskonna karju hoidma) · . 07. märts 1843 abiellus (oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. . Juba sama aasta detsembris sündis nende esimene laps, tütar Lydia Fiorentine Emilie.) · 05. juuni 1857 Perno Postimehe esimene number ("Perno Postimehe" kaudu hakkas ta kasutama sõna "eestlane", seni kutsuti eesti keeles endid tavaliselt maarahvaks, jannsen sõnas ka ühe lause, millek oli : "ärgem tundkem häbi selle pärast, et me eestlased oleme, vaid selle pärast, et me harimatud oleme!") · 1863 ,,Eesti Postimees" (mis oli tunduvalt sisukam kui "Perno Postimees", Toimetuse töösse rakendas Jannsen kõik oma perekonna liikmed, eriti silmapaistev oli selles töös tütar Lydia. Ka poeg Harryst sai edukas ajakirjanik.)
polnud kiireim ega ka aeglaseim. Ilm oli fantastiline kui mägedesse jõudsime. Peaaegu kõik valisid laskumiseks järsu nõlva sest keegi ei tahtnud teistest kehvem olla. Ehk oleks mõni pidanud ettevaatlikum olema sest kõik pole ju ühesuguste võimetega? Kukkumisi oli aga midagi ei juhtunud. Nägime juba päikest loojumas aga öömajale ei tahtnud keegi veel jääda. Pidime siiski kiirustama sest õhtusöök ootas ja väsimuski andis natuke tunda. Puhastasime kämpingu juures suusad ja ka endid lumest ning viisime suusavarustuse kuuri. Oli see mõnus rahulolu imeilusast kordaläinud päevast või koduigatsus kuid kõik olid söögilauas teetassi taga istudes kuidagi vaikseks jäänud. Mina kujutasin ette et olen kodus oma pehmes soojas voodis kuid ema on veel teises toas üleval sest tal on alati palju tööd. Lõpuks said vist kõigil oma mõtted mõeldud. Tõusime üksmeelselt lauast ja läksime tubadesse. Jõudsime mõttes veel homsed suusaplaanid ära teha siis võttis uni võimust
Kallid vanemad, õpetajad, külalised Täna on kätte jõudnud see päev, mil meie tänavune lõpuklass, peame hüvasti jätma selle kooli ning oma koolikaaslastega. See on ütlemata raske, sest 9 aastat oleme olnud alati koos. Lõppenud on üks etapp meie elus. Etapp, mis aitas kujundada meid endid, aitas leida just selle, kes me tegelikult oleme. Täna on päev ka tänuavaldusteks. Me poleks jõudnud nii kaugele ilma õpetajateta, kellele me ilmselt tihti peavalu valmistasime, kuid loodame, et pakkusime neile ka hetki, mis meie üle uhkust tunda. Selle ajaga sai teist meie teine perekond. Aitäh teile, et te nii mõistvad olete olnud. Ilma teieta poleks me täna need, kes oleme. Tänuavaldused kuuluvad ka meie
Lugupeetud koolipere,vanemad, sõbrad ja siinviibijad on kätte jõudnud aeg, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpetame põhikooli. See on ütlemata raske, sest need paar aastat oleme olnud alati koos, kahjuks lähevad mõned klassikaaslased mujale edasi õppima ning pole midagi muud, kui nendega hüvasti jätta ja neile palju õnne ja tervist edasiseks eluks soovida. Lõppenud on üks etapp meie elus, Etapp, mis aitas kujundada meid endid, aitas leida just selle,kes me tegelikult oleme. Ma ei suuda uskudagi, et olen koolis õppinud juba üheksa aastat. Küll see aeg lendab kiiresti. Ma mäletan aega, mil me esmakordselt kooli tulime. Siis saime me tuttavaks oma esimeste õpetajate ning klassijuhatajaga. Me peaksime neile tänulikud olema, et nad on jaganud meile tarkust ning hoidnud meie klassi organiseerituna. Samuti tänan ma südamest neid sest just nemad on olnud inimesed, kes on
Kallid vanemad, õpetajad, külalised... Täna on kätte jõudnud see päev, mil meie tänavune lõpuklass, peame hüvasti jätma selle kooli ning oma koolikaaslastega. See on ütlemata raske, sest kõik need aasta koos õppides on muutnud meid palju. Lõppenud on üks etapp meie elus. Etapp, mis aitas kujundada meid endid, aitas leida just selle, kes me tegelikult oleme. Täna on päev ka tänuavaldusteks. Me poleks jõudnud nii kaugele ilma õpetajateta, kellele me ilmselt tihti peavalu valmistasime, kuid loodame, et pakkusime neile ka hetki, kus meie üle uhkust tunda. Selle ajaga sai teist meie teine perekond. Aitäh teile, et te nii mõistvad olete olnud! * Doris Targamaa (Krissu) * Helina Haljaste (Helerin) * Svetlana Bondarevskaja (Krissu) * Heidi Pabor (Helerin) * Meelike Abroi (Krissu) * Liilia Sepp ...
(vana hall mees või naine). Haldjad olid iseloomult muutlikud ning haldjaga pidi oskama suhelda. Haldjate heakskiidu ärateenimiseks viidi läbi rituaale, toodi ohvriande, sülitati kolm korda üle õla. Ohvriandideks: toit, jook, liha, vill, riie, raha, ehted. Metsahaldjad Läbi aegade on rahvas metsa minnes kokku puutunud kummaliste olenditega. Nad näitavad endid, kui tahavad. Sageli võib metsas kuulda nende käimist, vilistamist või naeru. Sarnanevad rohkem loodusele, kui inimestele Neid võib isegi pahatahtlikuks nimetada, sest metsas ei tohi huilata õhtul hilja- metsavaim võib saada vihaseks ning karistada seda huigajat metsas ära eksimisega. Metsahaldjad Veehaldjad ehk näkid Asuvad meredes, järvedes ja tiikides, ülepea sügavates vetes, eritiarmastavat nad
See teekond on olnud pikk ja raske, igalühel meist on tulnud sellel teel üle saada kividest ja kändudest. Tänaseks oleme need edukalt ületanud ja võime kõik koos rõõmu tunda. Kui oma esimesele aktusele 8 aastat tagasi läksime, oma õpetajaid nägime ja nendega tutvusime, siis ei osanud me üldse mõelda sellele, kuhu see tee meid lõpuks viib. Justkui liiga ruttu on möödunud need 8 aastat. Lõppenud on üks etapp meie elus, etapp mis aitas kujundada meid endid. Seda kõike poleks me suutnud ilma tublide õpetajateta, kes oskasid meis välja tuua meie parimad küljed ja suurepärased oskused. Muusikakooli õpetajad kõik on erakordselt toetavad ja rõõmsameelsed. Nad ei öelnud meile kunagi, et oleme laisad ja me mängime halvasti, vaid tõid paralleele, kes oli kuiv nagu rosin ning kes oli lohakas kui karupoeg Puhh ja alati innustasid nad meid ebaõnnestumise korral aina uuesti ja uuesti proovima.
Kuid kõigepealt tuleb tal vastu võtta teravad etteheited oma viimaselt abikaasalt, donja Elviralt, kes on kloostrisse pagenud (I vaatus.) Kuna kauni jälitatava röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga, siis kasutab don Juan aega ära kahe külaneiu Marthurine'i ja oma elupäästja armsama Charlotte'i samaaegseks võrgutamiseks. Paraku tuleb tal siiski jalga lasta, kuuldes, et kaksteist meest teda taga otsivad. (II vaatus.) Metsatukas, kus nad Sganarelle'iga endid peidavad toob viimane kuuldavale hädahüüdeid, sel ajal kui don Juan üht möödaminevat kerjust mõnitab. Veidi aega hiljem tormab ta aga appi rüütlile, keda ründavad kolm varast. Selgub, et on tegemist donja Elvira venna, don Carlosega. Saabub ka ülejäänud jälitajate grupp, eesotsas don Alonsoga, Elvira teise vennaga, kes kavatseb kohe õe eest kätte maksma hakata. Don Carlos seda siiski ei luba, jättes ühe päeva perekonna au solvajale põgenemiseks
sajandil, tuntakse nüüdisajal ja ka edaspidi. Kogu renessansiaja keeldusid astronoomid tunnistama meteoriitide olemasolu. Idee, et taevast võib kive langeda oli toonaste teadlaste arvates kahtlane ja ketserlik. Jumala loodud universum poleks ju ometi mingi selline korratu paik, kus taevast võiks kive langeda? Prantsuse teaduste akadeemia tegi isegi avalduse, et ,,taevast ei saa kive langeda". Teated maapinnale kukkunud tulekeradest liigitati kuulujuttude ja rahvaluule valdkonda. Meteoriite endid peeti piksekivideks, mis tekkinud välgulöögi tagajärjel.
Kuid kuna sademed on taimedele head, panevad nad kasvama siis on põtradel ka rohkem toitu. Tuul Selgitus:Tugeva tuule korral on põdral raske toitu kätte saada ning liikuda kuna tuuletakistus on väga suur. Tugev tuul liigutab taimi nii kõvasti, et raske on neid kätte saada Biootilised tegurid Inimmõju Selgitus:Inimesed kujutavad endast ohtu põtradele. Jahimehed jahivad väga palju põtru ning põdrad ei oska endid kaitsta ning kaotavad seetõttu oma elu. Konkurendid Selgitus: Konkurendid võivad võtta põdrapullilt ära põdralehma. Kui põdrapull piisavalt hirmutavat ning samas põdralehma jaoks atraktiivset häält ei tee, on suur tõenäosus, et mõni teine põdrapull tuleb asja uurima ja nad võivad omavahel ka sarvepidi kokku minna,mille tulemusel on suur tõenäosus,et nad surevad. Toit Selgitus: Toit mõjutab seda, kui aktiivne on põder
Kohustuslik koolivorm on põhjendatud Kohustusliku koolivormi kohta on palju erinevaid argumente, pooleks poolt ja vastuhääli. Koolid proovivad õpilasi korralikeks inimesteks kasvatada, mis põhjustab konflikti koolivormi pooldajate ja vastuolijate vahel. Kool tahab, et õpilased kannaksid korrektset riietust, nagu korralikes töökohtadel näiteks kontori töötajatel. Olen kuulnud, et lohakas riietus paneb inimesi endid ka lohakalt käituma. Korralikud riided aga samas panevad selles käiva inimese ennast korrektsemana, tublima ja töökamana tundma. Sellest järeldades peaks koolivorm inimeste töökust ja õppimistahet suurendama, kuid see on vaid utoopia. Koolivormi probleem tõstatati väidetavalt sellepärast, et väiksemad lapsed pidavat narrima üksteist firmamärkida pärast. Hiljem saavad nad täiskasvanumaks ja ei pööra sellele erilist tähelepanu
Arutelu: Kas igaüks on ise oma õnne sepp? Koostanud: Mikk Mihkel Kas igaüks on ise oma õnne sepp? Tihtipeale on inimestel tavaks jagada endid kaheks: õnnelikeks ja õnnetuteks inimesteks. Ühed on need, kellel elus kõik õnnestub ja kellel näib kõik olemas olevat, mida nad tahavad, teised aga on nö elu hammasrataste vahele jäänud, keda tabavad ainult ebaõnnestumised. Viimastele tundub, et kõik mida nad ette võtavad, läheb untsu ja nad enam ei üritagi. Kes siis ikkagi on õnnelik inimene? Arvatakse, et inimese elu sõltub ainult meie ümber toimuvast, kas oled õnnelik või mitte
tundmatud ja võibolla ka keerulised. Kontserdi teises osas oli juba veidi rõõmsamad laulud ja seal olid ka mõned nimed, mida ma kuulnud olen. Laulja tegi iga laulu tagant väikse pausi ning rääkis lähemalt loo ajaloost või teose autorist. Kontsert ise toimus Kuressaare Linnateatri Sinises saalis, kus interjöör ja akustika olid imehead, aga ainuke asi millega võiks viriseda, oli istumine, kus toolid olid ilmselt rohkem päevi näinud. Sellegipoolest ma ei lasknud sellel asjaolul endid segada ja proovisin keskenduda kontserdile. Tõsiselt kahju hakkas mul klaveri taga istuvast Helin Kaptenist, kes peale igat lugu pidi püsti tõusma ja kummardama, kuna publik plaksutas peale igat pala nii valjusti. Kontsert lõppes väga huumoorikalt, kuna artist ütles ette ära, et neil on ka üks lisapala, kui publik seda nõuab. Muidugi publik seda nõudiski. Selleks looks oli "Saaremaa valss", mida nii mõnigi saalisviibija kaasa laulis.
ebarahuldava kaasamise tõttu. Suurim vara organisatsioonis on tema töötajad ja tihe kommunikatsioon ning koostöö. The International Survey Research (2003) kirjeldas tööliste kaasamist kui kogemust, mille läbi ettevõte suurendab oma alluvate pühendumist ja panust saavutamaks paremaid majandustulemusi. Töötajate kaasamine tähendab kõigi nii füüsilist kui ka psüühilist kohalolekut. Kaasamata töötajad portreteerivad endid kui liikuvat kaadrit, samas kui kaasatud töötaja võib täita erinevaid ülesandeid suurema efektiivsusega, kui ta saab ise oma piirid paika panna. Mida suurem on organisatsioonisisene töötajate igakülgne kaasamine, seda kõrgem on töötajate hinnang organisatsioonile ja seda kõrgem on tööviljakus. Oluline on igakülgne vastastikune abi, tööülesannete jaotamine , osakondadevaheline koostöö ja toetus. See
ei võinud. Antiikaja orjadest eristas Eesti orje see, et ta vöis omada väiksemaid esemeid ning loomi. Enda vallasvara ei võinud talupoeg müüa ilma mõisniku loata. Eesti talupoegade seis oli kehv ning seda panid tähele paljud, kes Eesti aladel reisisid. Talupoegadel olid õhukesed linased riided, mis olid ise kootud ning õmmeldud. Nad elasid puidust rehielamutes, kus toimus vilja peksmine, kuivatamine ja töötlemine. Talupojad olid äärmiselt vaesed ning selles süüdistati neid endid. Nad olid harjunud pidutsema harva, kuid väga rikkalikult, süües ja juues palju suuremates kogustes kui oleks olnud mõistlik. Talupoegade seis oli võrreldes Rootsiga päris nukker. Rootsis olid talupojad isiklikult vabad ning nad said läbi esindaja osaleda ka riigiasjade otsustamises. Eesti talupoegade olukorra muutmiseks tehti küll mitmeid katseid, kuid pärisorjust ei suudetud kaotada. Juba 1601 aastal
Tegevusajaks oli 13. sajand. Etendus meeldis mulle väga, sest see sisaldas palju huumorit ning kestis mõistlikult kaua. Mu lemmik näitlejateks olid kaks pisikest tüdrukut. Nad olid umbes kümnesed ja mängisid poiste rolle. Algul ma kahtlesin, sest hääled on noortel poistel peened, lõpuks reetis neid siiski tütarlapselik käitumine ja olemine. Ainsaks häirivaks faktoriks oli see, et publik plaksutas pidevalt peale laule ja nalju. See ei häirinud ainult mind vaid ka näitlejaid endid. Minu arust said noored näitlejad väga hästi hakkama. Pidevad naljad hoidsid publiku erksana. Vaheaja alguses, kui kardinad olid ette tõmmatud, pistis üks mu kahest lemmikust peanupukese kardinate vahelt välja ning teatas peenel ja säraval toonil, et vaheaeg kestab viisteist minutit. Tuttavatega muljeid vahetades selgus, et kõigile meeldib etendus väga. Kõige enam meeldis mulle sultani suhtumine. Häbiasi oli talle see, kui tal oleks alla 500 naise
õpihimuline rahvas. Enamik eesti maarahvast oskas üsna pea lugeda-kirjutada, kui samas mõnes teises kohas leidus ainult mõni üksik kirjaoskaja. Vaatamata pikkadele orjusaastatele ja -sajanditele, on eestlased säilitanud oma rahvuse ja vaimu. Meie rahvaluulet on üüratult palju ja seda kirja hakati seda alles mõned sajandid tagasi. Kui palju vaeva on näinud eesti rahvas selle säilitamisega! Nagu pidevalt öeldakse, me laulsime endid vabaks. Ka teistest nõukogudejärgsetest riikidest oleme me kõige paremini suutnud toime tulla. Eestlased on oma riigi eest väljas ja enda üle uhked. Nad on astunud vastu palju suurematele riikidele ja seda edukalt. Ma ei leia küll ühtegi erilist põhjust, miks me peaksime oma rahvust häbenema. Eestlane olla on ju uhke ja hea, kas pole?
Nüüdseks on Hiina Rahvavabariik, mis on kommunistlike poliitiliste korraldustega riik. Eelkõige juhib Hiina maailma oma tööstustoodangu ja majanduskasvuga, olles esimeste riikide seas pingereas. Hiina on suuresti ekspordikaubandusega tegelev riik, mis on peamine raha allikas. Enamus rõhk langeb seega tööstusele. Lisaks pole Hiina kaotanud oma laste harimist. Paljud vaeste pere lapsed käivad suurtehastes tööl ning inimesed seal on üldiselt väga töökad. Pered suunavad oma lapsi endid harima nii koolis kui ka muudes erialades. Praeguseks on kõige suurem probleem Hiinas rahvaarv, mis on iseäranis suur ning laste arvu piiramiseks on kehtestatud mitmeid reegleid ja sätteid, mis teevad pereplaneeringu tõsiseks katsusmuseks. Kuid üldiselt on Hiina väga kiire arenguga maa, kus leitakse tasakaal usus, töökuses ja harituses. Kadi Schilf 11.b
Talupojad pidid loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja – valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Taluperemehed vabastati nüüd peksukaristusest sootuks. Talupojad vastandasid endid kõikidele “sakstele” ja pidasid endid maa ainsateks tõelisteks pärisperemeesteks. Kui Rootsi aja lõpul hakkas talurahva olukord (eriti riigimõisates) paranema, siis uue võimuga kaasnes olukorra halvenemine. Talupoeg oli pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. Nagu talupoeg ise, kuulus ka tema maa ning vara mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polevat millegagi piiratud. Seega pole
välimuse või käitumise poolest. Vägivallaga tegelevad sageli need lapsed, keda ennast on vägivaldselt koheldud kas kodus, lasteaias või koolis. Samuti lapsed, kes tahavad ennast näidata ja teiste silmis populaarsust võita, kuid nad pole võimelised seda õppimise või muude oskustega peale vägivalla saavutama. Tavaliselt on nad keskmise või alla selle õppeedukusega lapsed. Osadel kiusajatel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama. Tihtipeale kiusatakse kaasõpilast koos teistega, kartes teistest erineda. Grupiviisilise koolivägivallaga võib tegeleda ka täiesti tavaline laps. Kuna kiusajale on tihtipeale oluline, et temast välja tehtaks ja teda kardetaks, siis on kiusataval oluline kiusajast mitte välja teha ja vältida olukordi ja kohti, kus on võimalik vägivalda tarvitada. Üksteise vastu võidakse olla uskumatult julmad ja vägivaldsed. Ei mõelda, mis
kriminaalkorras karistatav. Nõukogude Liidus hakati meestevahelise homoseksuaalakti pärast karistama alles 1937. aastast, s.o samal ajal kui Hitleri-Saksamaal. Minu arvamus Minu arvates on homoseksuaalsus patt, sest see pole ühiskonnale sobilik. Perekond koosneb ikka mehest ja naisest mitte kahest samasoost inimesest. Üha rohkem tahavad homopaarid lapsendada, kuid minu meelest pole see normaalne. Laps vaja ikka ema ja isa mitte kahte isa ega kahte ema. Homoseksuaalid võiksid hoida endid vähemnähtavana ja poleks probleemi. Nad ei pea seda kõigile kuulutama jne.
Tema mõlemad vanemad on mugudest hambaarstid. Ta on inimene, kes ettevõetu lõpule viib ning samas ka leidlik. Sündinud 19. septembril 1979 Minu arvamus Harry Potter ja Azkabani vang on minu jaoks parim seni kirjutatud triloogia osa. Et raamat arusaadavam oleks, soovitan ka eelnevad osad läbi lugeda. Teos on fantaasiast, imelistest seiklustest, nõidusest ja sõprade omavahelisest usaldusest, et võita halb ja päästa endid. Soovitan kõigile, kellele meeldib ulme, õudus ja seiklus.
tulevikust kokku, on siiski see väga tähtis ja tählepanu väärne sajand, sest see on esimene kord, kui saame hakata muutma inimest ja koos sellega ka meie planeeti. Seega on inimesed jõudnud oma intelligentsi redelil väga kõrgele pulgale. Samas on meil arenemis ruumi veel küllalt, kuna kõige komplektsem ja keerulisim asi oleme me siiski veel iseendale. Läbi välismaailma õppimise, ehk siis maailma, mis eksisteerib väljaspool meid endid, õpime me tundma ka iseennast. Sest kes teab, mis toimub veel väljas pool meie planeeti. Inimesel ikka on komme püüelda veel kõrgemale... Veel kaugemale... K as ja kuidas on inimeste elu mõjutanud teadmiste suurenemine maast? Kasutatud kirjandus: Ma tegelikult ei lugenud otsest kirjandust, vaid vaatasin ühe professori Sir Martin Rees'i loenguid ja arutlusi maa teemal. http://www.youtube.com/watch?v=3qF26MbYgOA&feature=related
kõik jooksid, kilatesid, nagu oleksid kartnud kuhugi hiljaks jääda. Arno hoidus kartlikult seina lähedale. Ta oli veel võõras, ja see kirju liikuv pani ta pea ringi käima. Ainus tuttav, keda ta silmas, oli Raja Teele. Sellesama punapõselise ja valkjajuukselise Teele vanamad ja Arna vanemad olid peaaegu üleaedsed, seepärast tundis Arno teda. Arno oleks heameelega läinud ja Teelega paar sõna juttu ajanud, aga see ei näinud tema arust kõlbavat. Tüdrukud, need hoidsid endid ikka ühte nagu lambad ja nende hulka minna ei olnud Arno arvates ilus. Ta toetus seina najale ja vaatas. Seal oli tugev. paksu näoga poiss, tammus aeglaselt ühelt jalalt teisele ja sõi. Ühes käes oli tal tükk leiba, teises-rasvane lihakamakas. Keegi läks temast mööda ja astus talle jalale.
kogu aja ning nad ei pannud midagi kirja, isegi noodikirja polnud. Nende iga lugu oli impovisatsioon, mida me tänapäeva muusikas väga ei kohta, et keegi midagi kunagi kirja ei pane ja iga kord mängib erinevat ja improviseeritud lugu. Keldid oli just tänu Bardidele lahingutes võitmatud, sest Bardide muusika andis sõduritele vaimset jõudu ja innustust enne lahingusse astumist. Sageli juhtus ka nii, et taheti Barde ennem ära tappa kui sõdureid endid. Keldi muusika on selline rahustav ja vaikne, mida on lihtsalt hea kuulata. Keldid ei kirjutanud noodikirju üles ja tänu sellele on keldi muusika pärimuskultuur. Hellenite kultuur tekkis umbes 1000 e.m.a. Eeposed olid algselt laulud, neid loeti lauldes. Vana-Kreekas oskas iga haritud inimene üht pilli mängida ja noodikirja lugeda. Antiikaja olümpiamängud olid väga muusikalised. Sportlastele mängiti muusikat, mis aitas neil keskenduda
välimuse või käitumise poolest.Vägivallaga tegelevad sageli need lapsed, keda ennast on vägivaldselt koheldud kas kodus, lasteaias või koolis. Samuti lapsed, kes tahavad ennast näidata ja teiste silmis populaarsust võita, kuid nad pole võimelised seda õppimise või muude oskustega peale vägivalla saavutama. Tavaliselt on nad keskmise või alla selle õppeedukusega lapsed. Osadel kiusajatel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama. Tihtipeale kiusatakse kaasõpilast koos teistega, kartes teistest erineda. Grupiviisilise koolivägivallaga võib tegeleda ka täiesti tavaline laps.Kuna kiusajale on tihtipeale oluline, et temast välja tehtaks ja teda kardetaks, siis on kiusataval oluline kiusajast mitte välja teha ja vältida olukordi ja kohti, kus on võimalik vägivalda tarvitada. Miks kiusaja kiusab? Tahab tähelepanu saada. Arvamus enesest on liiga hea või liiga halb.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
