Kliiniline nõustamine ja terapeutiline kommunikatsioon patsientidega Narratiivne lähenemine on holistlik inimkäsitsus, kus inimest ja temaga kaasas käivat sotsiaalset keskkonda mõistetakse ühtse tervikuna. Inimene ise on aga bioloogilis-psühho- sotsiaalsete vajadustega olend, kelle kõiki külgi ja vajadusi tuleb arvestada. Ta on enda elu juht ning tunneb ise ennast kõige paremini. Lood ehk narratiivid on osa maailmast, mida luuakse ja räägitakse igapäevaselt. „Inimesed, tõlgendades ja mõtestades neid ümbritsevaid nähtusi ja sündmusi, teevad seda lugude jutustamise kaudu
emotsionaalsel emotsionaalsel reageeringul reageeringul välisele välisele pingele pingele onon otsene otsene mõju mõju meie meie kehale. kehale. Holistlik Holistlik meditsiin meditsiin võtab võtab arvesse arvesse nii nii sümptomite sümptomite erinevuse erinevuse kui kuikakanende nendeindividuaalse individuaalsestressi
moonutavad reaalsust.Reaalsus eelneb teooriale.Vastandumine vaimu-mateeria, subjekti-objekti dualismile. 8. Millised komponendid kuuluvad holistliku inimesekäsitluse juurde? Holism- heaolu ja elukvaliteet, subjektiivne arvamus, tervis on enamat kui haiguse puudumine, kas eesmärkide saavutamine on takistatud või mitte? Biostaatilise mudeli eesmärk: tervise taastamine. Holism: kui tervist ei õnnestu taastada, aidata elada selle haigusega ja taastada patsiendi terviklikkus. Holistlik inimkäsitlus, mis näeb inimest kui tervikut, tunnustades ja pidades võrdselt oluliseks tema füüsilisi, psüühilisi, sotsiaalseid ja hingelisi vajadusi. holistlik lähenemine – inimest vaadeldakse kui tervikut, kuhu saaks paigutada järgmised komponendid (nimekiri ei ole lõplik):inimese füüsiline seisund; sotsiaalne ja majanduslik kontekst, milles ta elab – nt perekond, sõbrad, suhtevõrgustikud, sotsioökonoomiline staatus (sissetulek, haridustase, ametiga seotud staatus),
Entroopia Termini entroopia võttis kasutusele Prantsuse füüsik Carnot ja see tuleneb kreekakeelsest sõnast trope, mis tähendam muutumist. Ta kirjeldas selle sõnaga aurumasina silindrist väljunud auruosakeste hajumist ruumis - auru koostisosad hajuvad aja jooksul üha suuremas ja suuremas ruumiosas, nende paiknemise korrapäratus suureneb ja see protsess on pöördumatu. Kuna auruosakestel on teatud temperatuur, siis hajub ka soojus ruumis laiali. Entroopia on sünergeetika keskne mõiste ja see termin iseloomustab mistahes süsteemi korrastamatuse ja mitmekesisuse astet. Termodünaamika selgitab, et avatud süsteemis muutub aja jooksul iga korrastatud olek korrastamatuks - tema korrastamatuse aste ehk entroopia kasvab. Entroopia füüsikaline sisu Entroopia mõiste ei ole kahjuks lihtsalt ja üheselt defineeritav, vaid omab valdkonniti erinevat tähendust. Holistlik käsitlus väidab, et kõik on energia, ka aine. Maailmas kehtib energia jäävuse sead...
ülikooli ning a-st 1932 Long Islandi meditsiinikolledzi külalisprofessor. 1935 asus ta USA-sse püsivalt elama. Adleri rajatud individuaalpsühholoogia käsitab inimest kui terviklikku indiviidi, kellel on kindel elustiil, mis avaldub tema suhtes keskkonnaga. Seetõttu tuleks terminit ,,individuaalne" mõista kui ,,jagamatut". Sellega erines Adleri holistlik käsitlus Freudi reduktsionistlikust teooriast. Freudist erinevalt seletas Adler ka isiksust. Freudi seletus põhineb determinismil, tema arvates määravad lapsepõlves kogetud traumad suuresti inimese hilisema elukäigu. Adleri järgi tuleks aga isiksust seletada teleoloogiliselt, lähtudes teadvuses loodud tulevikumudelist ja inimese motivatsioonist. Väidetavalt on Adlerit mõjutanud Saksa filosoofi Hans Vaihingeri (18521933) vaated, kes arvas, et tegeliku elu jaoks vajab inimene
,,Psühholoogia klassiruumis" Kaaslaste mõju ja koostöö klassis Viis staatusrühma 1. Populaarne kaaslane suur positiivne eelistatus ja tugev mõju. Klassi liidrid, eeskujulikud õpilased, õpetajatele harilikult meeldivad. 2. Keskmine/armastusväärne keskmine positiivne eelistatus, keskmine mõju. Väga head klassikaaslased, koostööaltid, õpetajate jaoks meeldivad. 3. Hüljatud vähene eelistatus ja väike mõju. Vähe sõpru, ei pöörata tähelepanu, keskmised õppijad, õpetajad võivad neist mööda vaadata. 4. Tõrjutud suur negatiivne eelistatud ja suur mõju. Teiste vastu agressiivne, läviv omasugustega, väldib kaasõpilasi. 5. Vastuoluline suur positiivne ja negatiivne eelistus ning tugev mõju; tõrjutud ja populaarne. Paljud teavad neid, ajuti agressiivsed, ettearvamatu käitumine, õpetajale aeg-ajalt meelehärmiks. Vastuolulistel noorukitel on sotsiaalsed oskused, nad meeldivad teistele,...
Nt. keel: arusaamine (nägemise, kuulmise, katsumise kaudu) ja väljendumine erinevates lokalisatsioonides * Millistest komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest. Samad funktsioonid võivad olla ajuga erinevalt seotud s.o. dünaamiline lokalisatsioon Nt. lastel kõnega rohkem seotud parem ajupoolkera Erineva funktsiooniga on parem ja vasak ajupoolkera: * lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis holistlik (parem) vs analüütiline-järjestav (vasak) * Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon mida töödeldakse: visuaal-ruumiline (parem) vs kõne (vasak) * Uudse info omandamine on holistlik seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!) Sissejuhatus psühholoogiasse 60
bioloogia, mis justkui fi ltreerib vastastikuseid toimeid ja mojusid, neid voimendades, mahendades ja vormides. Tervise holistlikud kontseptsioonid Green ja Kreuter (1999) defi neerivad tervist kui holistlikku (holism kreeka keeles koiksus, terviklikkus) kontseptsiooni, mis sisaldab endas nii sotsiaalset, vaimset kui hingelist elukvaliteeti. Tervise holistlikke ehk terviklikke kasitlusi on mitmeid. Alljargnevalt tutvustame neist kolme. Ameerika Uhendriikidest alguse saanud tervise holistlik liikumine kannab endas sellist arusaamist tervisest, mis on üsna lahedane WHO tervise definitsioonile, mille jargi tervis on enam kui vaid haiguse puudumine. Holistlik kontseptsioon selle liikumise alusel defineerib tervist kui kõrgelt vaartustatud eesmärki, mida peetakse keha ja hinge täiuslikkuseks ning millega kaasneb kõrgetasemeline heaolu. Holistlik tervis on heaolu tunnetus, mis saavutatakse suureparase hoolitsemisega oma keha eest, suutlikkusega vaimselt hasti ja loovalt
väljendumine (s.t. käitumise programmeerimise erinevad etapid) * Millistest (erineva lokalisatsiooniga!) komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest – s.o. dünaamiline lokalisatsioon * Nt. lastel kõnega seotud parem ajupoolkera Aju funktsionaalne asümmeetria: Parem ja vasak ajupoolkera on erineva funktsiooniga: lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis – holistlik (parem) vs analüütiline-järjestav (vasak) Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon mida töödeldakse: visuaal-ruumiline (parem) vs kõne (vasak) * Uudse info omandamine on holistlik – seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!) Nt. kasvatusteadlased räägivad vajadusest rohkem arendada paremat poolkera – lapsik jutt!
Tasakaaluorgani roll keha motoorika kontrollimisel (3) Vestibulaarsilma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega Vestibulaarspinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega Vestibulaarkortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde Aju lateraliseeritud funktsioon lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis holistlik (parem) vs analüütilinejärjestav (vasak Aju jagunemine 6/8 kihiks Suurem osa ajukoorest jaotub 6ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele Kus paiknevad mingid keskused Kuulmine oimusagar Tasakaal väikeaju Nägemine kuklasagar Haistmine aju mediaalsel poolel poolkerade vahel Maitsmine kiirusagar Keel on
tuleneda toetumisest traditsioonilistele naiste ressurssidele ja sellele, millisena tajutakse naiselikke karakteristikuid. Osaledes alternatiivsetes praktikates ja teraapiates, pööravad naised oma ajaloolise hoolitsejarolli millekski, mis on neile rahulduspakkuvam ja aitab luua identiteeti. Ka CAM-i ja holistilise spirituaalse sotsiaalne konstruktsioon kannab feminiinseid väärtuseid: hoolitsemine, suhtlemine, puudutus, loomulikkus ja looduslikkus, emotsioonide vallandamine. Kuigi holistlik spirituaalsus ja CAM sobituvad hästi traditsiooniliste soorollidega, esitavad nad samaaegselt neile ka väljakutse: traditsioonilisele teiste eest hoolitsemisele saab alternatiiviks eelkõige enese eest hoolitsemisele keskendumine; heaolule keskendumine asetab keskmesse unikaalse mina ja defineerib heaolu läbi selliste väärtuste nagu isiklik rahulolu, vabadus, agentsus ja kontroll. CAM ja
loomulikeks? Selgita lühidalt. 49. Milliste meetodite või vahendite abil on süvaökoloogia esindajate arvates parim oma arusaamu esitada? Süvaökoloogia 8-punktiline. 50. Mille poolest erineb süvaökoloogia pinnapealsest ökoloogiast? Illustreeri mõne näite varal. Pinnapealne: Antropotsentriline, Looduse üle valitsemine, Loodus kui tooraine, Majanduslik kasv, tarbimine, Võitlus ressursside ammendumise ja reostusega Süvaökoloogia: Holistlik, Kooskõla loodusega, Loodusel seesmine väärtus, Lihtne eluviis, Seab kahtluse alla maailmavaate. 51. Milles näevad süvaökoloogid peamist keskkonnaprobleemide põhjust? Inimeste sotsiaalne interaktsioon. 52. Milles seisneb A. Naessi arvates Eneseteostus? Mis on isikule tõeliselt hea? Mis on tõeliselt tema huvides? Teisi nähakse endasarnastena, identifitseerutakse nendega. Mina (Self) on loodusliku maailmaga üks.
esmakordselt 1975.aastal Josef Garai poolt. Neli aastat hiljem ilmus temalt järgmine artikkel nimega "Uued Silmapiirid Humanistlikust Käsitlusest Ekspressiivsetele Teraapiatele ja Loomingulisuse Arendamine" (New Horizons of the Humanistic Approac to Expressive Therapies and Creativiy Development") (Garai, 1979). Buhleri poolt soovitatud holistliku inimesekäsitluse rõhutamine formuleeriti uuesti järgmiselt: (1) Holistlik integratsioon tähendab harmoonilist koostööd keha ja mõistuse, keha ja vaimu ja mõistuse ja vaimu vahel; (2) holistlikult integreeritud inimene peab otsima sellist ühendamist mitte ainult enese sees vaid ka ökoloogilise keskkonnaga (Frankl, 1963, 1973; Jung, 1971; Maslow, 1975; Rank, 1932; Roszak, 1979). Veel üks oluline arendus on seotud arusaamaga, et erinevatel loomingulis-ekspressiivsetel
Haapsalu 2009 Motivatsioon Sisukord sissejuhatus.........................................................................................................3 17 väidet motivatsiooni kohta mida peavad sisaldama kõik põhjendatud motivatsiooniteooriad....................................................................................................4 holistlik lähenemine..................................................................................4 motivatsiooniliste seisundite paradigma..................................................................4 abinõud ja eesmärgid................................................................................................4 alateadlik motivatsioon...........................................................................................5
ajutist või püsivat kahju (haigus ja - pühendatud Põhja-Eesti murretele sellega seotud tunded ning -kerge haigus, mille puhul arsti poole ei reaktsioonid) pöörduta - Pühendatud Lõuna-Eesti murretele - Tõsine haigus, mille puhul on vaja pöörduda arsti poole Inimene ei pruugi haige olla, kui tal on mingi tõbi 3. Holistlik ja ontoloogiline haiguskäsitlus Haiguse suhe peremehega võib olla: holistlik (ka: antropoloogiline, füsioloogiline, biograafiline) – haigus ja patsient moodustavad terviku. ontoloogiline – haigus kui iseseisev nähtus (nt mikroorganismist haigusetekitaja kaasaegse käsitluse puhul, teisalt aga „kuri vaim“ mõnes traditsioonilises kultuuris) 4. Mõisted „vanadus“ ja „vabadus“ kui väljakutsed kaasaja tervishoiusüsteemile. „Vanadus“ on 20
KORDAMISKÜSIMUSED ERIVAJADUSEGA INIMESTE HOOLEKANNE 1. Mõisted: Puudekäsitlus, inimene kui tervik holistlik, humanistlik inimpilt. Inimene kui tervik: Ainulaadne Aktiivne, tegutsev Uuriv, katsetav Tagasisidet sooviv(oma sisemaailmast, tegevust endalt, teistelt inimestelt) Puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Panganduse eriala Tiina Juurmann TEENINDUSKORRALDUS Referaat Teeninduskorralud2 Rakvere 2009 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE...................................................................................................................3 2. JAOTUSLIK MÕTTEVIIS................................................................................................4 3. VALIKUVABADUS......................................................................................................... 6 4. HEA KLIENDITEENINDUSE ALUSED.........................................................................7 Teeninduskorralud3 1. KOKKUVÕTE Filosoofilise mõttek...
hinde saamise tingimustest. Nad plaanivad oma tegevust hoolikalt aega ja ka materjale ning harjutavad palju enne eksamit. Enamasti sooritavad saavutuslikud õppijad eksamid ja testid edukalt, jõudmata tegelikult õpitava mõistmiseni. Erineva õpistiiliga õppijad kalduvad kasutama erisuguseid õpistrateegiaid. Õpistrateegiad on teadlikult läbikaalutud õppeülesannete lahendamise või toimimise viisid. · holistlik strateegia · atomislik strateegia · registreeriv (info võetakse vastu muutumatuna) · transformeeriv (muudetakse) · ratsionaalne (põhineb intellektuaalsel deduktsioonil) · empiiriline (argumenteeriv ja kontrolliv) · metafooriline (võrdluspiltide varal üldistav) · analüütiline · intuitiivne KASUTATUD KIRJANDUS 1.www.koolielu.edu http://www.koolielu.edu.ee/kyllin/materjalid/varia/oppima_oppimine.pdf 2
arusaamine: katsumine, kuulmine, nägemine väljendumine (s.t. käitumise programmeerimise erinevad etapid) 115 * Millistest (erineva lokalisatsiooniga!) komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest – s.o. dünaamiline lokalisatsioon * Nt. lastel kõnega seotud parem ajupoolkera Aju funktsionaalne asümmeetria: Parem ja vasak ajupoolkera on erineva funktsiooniga: lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis – holistlik (parem) vs analüütiline-järjestav (vasak) 116 Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon mida töödeldakse: visuaal-ruumiline (parem) vs kõne (vasak) * Uudse info omandamine on holistlik – seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!) Nt. kasvatusteadlased räägivad vajadusest rohkem arendada paremat poolkera – lapsik jutt!
ainult selgitavad olemasolevaid(Nt. kõik ruudud on nelinurksed). Jagunevad aprioolseteks. Sünteetilised: laiendavad meie teadmisi. Jagunevad apostrioolseteks ja aprioolseteks. 15. induktsioon üksikult üldisele, absoluutne teadmine, koht hüpoteesidel, eesmärk iseeneses rakendatavus, kasu meistri mõistuses peituv formaliseeritus, isikupärata. 16. deduktsioon puhas mõtte tegevus olulina, empiiriline osa, üldiselt üksikule, oluline vaatlus. 17. holistlik idealistide õpetus nüüdisaegses kodaniku filosoofias. Maailm koosneb tõusu joones arenenud jagamatus tervikuist, miga ühendab seesmine mittemateriaalne faktor. (tervikut haarav) 18. idealism olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline. 19. materialism olev tervenisti on materiaalne, meeleline. 20. subjektiivne idealism olev piirdub tunnetava subjekti teadvusseisudega (Barkeley, Fichte, Husserl). 21
võtame seda harjumuspäraselt (iseendastmõistetavana). Seda illustreerib eespool toodud näide fantoomjäseme kohta. Me ei analüüsi põhjalikult oma toiminguid, vaid teeme neid harjumuspäraselt. Kui hakkaksime neid analüüsima, ei pruugiks need enam sujuvalt välja tulla. Lugege läbi ÕIS-is olevast pdf-failist ,,Õendusfilosoofia põhiprobleemid" inimesekäsitlus tervishoius ja indiviid kui narratiiv (lk 1-5) 1. Mille poolest täiendab holistlik lähenemine patsiendile biostaatilist lähenemist? Millised komponendid kuuluvad holistliku inimesekäsitluse juurde? Võrreldes eelmisega, pööratakse siin palju rohkem rõhku indiviidide subjektiivsetele tunnetele, väärtustele ja püüdlustele. Tervis on palju enamat kui haiguse puudumine; inimene on enamat kui bioloogiline organism. Seega ei piisa inimese tervisliku olukorra määratlemiseks tema füüsilisest läbivaatusest. Kui inimese püüdlused
• Henry Murray (1930dad) – TAT • Projektiivsete testide interpreteerimine ja kasutusalad UURMISSTRATEEGIAD • Erinevate meetodite kombineerimine uurimiseesmärgi saavutamiseks: juhtumianalüüs, etnograafiline uuring, turu-uuringud; • Kvalitatiivne lähenemine vs positivistlik uurimistraditsioon JUHTUMIANALÜÜS • Konkreetse/piiritletud nähtuse või juhtumi (süva)uurimine erinevate meetoditega • Juhtum: piiritletud, holistlik, mitmeplaaniline • Meetodid: intervjuu, küsitlus, dokumentide analüüs … • Näited: 2011 valimiskampaania, vabadussammas, devalvatsioonipaanika … • Juhtumi üldistatavus ETNOGRAAFILINE ANALÜÜS • Traditsioonilise kultuuri elukorralduse kirjeldamine ja analüüs • Meetodid: vaatlus, dokumenteerimine, intervjuu … • Probleem: sisemiste tähenduste mõistmine. Kes on laps? TURU-UURINGUD • Kasvav trend sotsiaalteaduslikes rakendusuuringutes
Inimene on haige, kui tema kehas on haiguskolle. Haiguse tuvastamiseks piisab inimese füüsilisest läbivaatusest ja temalt pole vaja küsida, kas ta on enda arvates haige või terve. Seda seetõttu, et inimene on üksnes bioloogiline organism. Kui kahel inimesel on sarnane bioloogiline seisund (kas siis haigus või mitte), siis tuleb neid sama haiguse korral ravida identselt, kuna nende tervislik seisund on samasugune. Kui haigust ei tuvastata, on inimene terve; 2) holistlik lähenemine – inimest vaadeldakse kui tervikut, kuhu saaks paigutada järgmised komponendid (nimekiri ei ole lõplik): inimese füüsiline seisund; sotsiaalne ja majanduslik kontekst, milles ta elab – nt perekond, sõbrad, suhtevõrgustikud, sotsioökonoomiline staatus (sissetulek, haridustase, ametiga seotud staatus), tööelu (nt mõned ametiga seonduvad haigused); füüsiline ja looduslik keskkond;
Kordamisküsimused Karjääri planeerimine ja koordineerimine 2012 1. Mõisted: karjäär elukestev tööalane ja haridusalane areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas karjääri planeerimine elukestev teadlik õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel karjääriteenused nii riigi kui erasektori poolt pakutavad teenused (karjäärinõustamine, koolitused, tööturuteenused, karjääriinfo vahendamine) karjääriõpetus õppeaine, mis kujundab õpilase karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud karjääri juhtimine erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonise välja juhtimisega karjäärinõustaja vastava väljaõppe ja kogemustega nõustaja, kes aitab inimestel teha karjäärialaseid otsuseid ja neid ellu viia ning karjääri planeerida 2. Karjääri teooriate paradig...
Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. Ökotsentrism vaatleb inimest kui tervikliku ökosüsteemi ühte loomulikku osa, kellel on selles oma nish. Inimene ei ole tähtsam ega vähemtähtsam kui ülejäänud loodus. Kuigi tegemist ei ole nn. inimkeskse filosoofiaga, aktsepteerib ta siiski täiel määral inimesepoolse ökoloogilise nishi täitmist - taimede ja loomade tarbimist toiduks ja muudeks esmavajadusteks. Iseväärtus on liikidel, ökosüsteemidel, biosfääril, loodusel on holistlik iseväärtus, inimene on lihtliige, kodanik. Biotsentrism ja ökotsentrism- kogu loodusrikkuses on iseväärtus 0 ·Väärtus elurikkuses sõtlumata selle utilitaarsest väärtusest 1 ·Oluliselt kohal liikide õigused ja isendite aistingud 2 ·Rõhutab loodusrikkuse iseväärtust 42 43Kirjelda kristlik-judaistliku keskkonnaeetikat. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. 44Kõik mis Jumal lõi oli hea ( viie päeva jooksul enne inimese loomist). Seega on Jumal ka sidunud tugeva
väljendumine (s.t. käitumise programmeerimise erinevad etapid). * Millistest (erineva lokalisatsiooniga!) komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest s.o. dünaamiline lokalisatsioon * Nt. lastel kõnega seotud parem ajupoolkera Aju funktsionaalne asümmeetria:Parem ja vasak ajupoolkera on erineva funktsiooniga: lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis holistlik (parem) vs analüütiline-järjestav (vasak). à Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon mida töödeldakse: visuaal-ruumiline (parem) vs kõne (vasak) * Uudse info omandamine on holistlik seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!) Nt. kasvatusteadlased räägivad vajadusest rohkem arendada paremat poolkera lapsik jutt!
kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumisprintsiip) Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse Holistlik suundumus – iga nähtust tuleb vaadata kõikide teiste nähtuste kontekstis. Võrldlevad suundumused – ei peeta silmas vahetusprintsiipe vaid ühes ühiskonnas, võrreldakse ühiskondi. Etnograafia-kesksed suundumused – lähtutakse rohujuure tasandilt; mis motiveerib inimest. Anastav majandus – ei ole veel inimese kontrolli all. Kalurid, kütid, korilased. Viljelev majandus – inimese kontrolli all. Põllumajandus, karjakasvatus.
omandatud? Harjumuslik? * keel Nimisõnad (1-2 silpi), Juhtiv puudub lause * ruumitaju Kujundlik Verbaalne aeglane, piiratud * tähelepanu Väljapoole Sissepoole * töö põhimõte Holistlik Analüütiline 3. Kallosotoomia tagajärjed a. Ei muutu isiksus, IQ. b. Langeb üldine vaimne potentsiaal (NB! – IQ säilimisega!) c. Häirub ajupoolkeradevaheline koostöö, eriti keeruliste [sic!] ja uudsete [sic!] ülesannete sooritamisel. Näiteks uudne kahekäeline tegevus, „võõra käe“ sündroom, objekti identiteedi ülekanne ühest poolkerast teise. d
" Kõigepealt nihkus empirismi arengus rõhuasetus ideedelt sõnadele, asendades privaatse avalikult ligipääsetavaga. Ideedel puuduvad kindlapiirilised identsustingimused, samuti pole selge, mida nad endast peaksid kujutama, sõnad seevastu on selgepiirilisemad ning paremini käsitletavad. Järgmiseks sammuks oli nihe sõnadelt terviklausetele, millel on vaadeldavad tagajärjed ning millel on seega empiiriline sisu. Kolmas teetähis on liikumine lausetelt lausete süsteemidele. See on holistlik teetähis, mille kohaselt ei ole võimalik seada iga üksikut lauset eraldi vastavusse verifitseeriva olukorraga, mis kujutaks endast selle lause tähendust. Empiirilist tähendust kannab terve teooria. See ei tähenda veel, et üksiklausetel tähendus üldse puuduks, kuna erinevus teoreetilise ning vaatlusliku vahel on kõigest määra küsimus. Nimelt jätavad holistliku teetähise ületamata vaatluslaused, mis tänu oma põhjuslikule seosele lähistiimulitega on seotud üksikute olukordadega
1. Mõisted: karjäär – elukestev tööalane ja haridusalane areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas karjääri planeerimine – elukestev teadlik õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel karjääriteenused – nii riigi kui erasektori poolt pakutavad teenused (karjäärinõustamine, koolitused, tööturuteenused, karjääriinfo vahendamine) karjääriõpetus – õppeaine, mis kujundab õpilase karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud karjääri juhtimine – erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonist väljajuhtimisega karjäärinõustaja – toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks 2. Karjääri teooriate paradigmad: matching’u paradigma – eesmärk on kokku viia töö nõuded ja töötaja omadused. Iga...
Enamik neist toetuvad Reichi teooriatele ja psühhoteraapiale. Mõned teraapiad, nt Reichi teraapia ja gestaltteraapia kasutavad draamateraapiat ja tantsu või liikumisteraapiat ja on selle läbi seotud ka kunstiteraapiatega. Ühtlasti kasutab muusikateraapia, tantsuteraapia ja draamateraapia lõdvestustehnikaid, mis on omased kehateraapiatele. Kehateraapia eesmärk on ületada keha ja vaimu vaheline sild ja saavutada selle kaudu terviklikus. Selline holistlik käsitlus on omane ka paljudele kunstiterapeutidele. 3) Alternatiivsed teraapiad. Selle alla võib lugeda akupunktuuri, shiatsut, aroomiteraapiat ja teisi idamaised tervendamismeetodeid. Kuigi üldsus seostab tihtipeale nii kunstiteraapiat kui muid alternatiivsed lahendusi kõik ühise nimetuse all "alternatiivnteraapia" või "täiendav teraapia", siis on neil siiski olemuslik vahe, mis tuleneb juba ainuüksi päritolust.
protsessis esinevat variatsiooni. 1970'ndatel toimus ameeriklaste turu kiire hõivamine Jaapani konkurentide poolt, kes tootsid asju kvaliteetsemalt, odavamalt ja kiiremini, seda eriti elektroonika- ja autotootmise valdkondades. Jaapanlaste edu taga olid J. Jurani ning W. E. Demingi Jaapanisse viidud kvaliteedikontrolli ning -juhtimise ideed. 4 Ameerika tööstustel oli vaja taashõivata oma koduturg ning Motorola eestvedamisel saadeti oma esindajaid Jaapanisse, sealt leiti kompleksne ja holistlik süsteem ja mõtteviis, mis hõlmas kõiki töötajaid tippjuhtidest reatööliseni. Motorola müügijuhi Art Sundry ütlus ,,Meie kvaliteet on mäda" viitab äratundmisele, et tegelikult on võimalik (oma tooteid) veel märksa paremini teha. Kuue sigma meetodite arendamine toimus Motorola, Hewlett-Packardi ja General Electric'u poolt. J. Welch olles GE juht nimetas protsessi kuue sigma protsessiks ja andis nimed standardiseeritud protsessi toimimiseks vajaminevatele väljaõppetasemetele
raskendatud ja ühiskonna areng pidurdatud. Avatud ühiskonnad hakkasid Popperi hinnangul tekkima Antiik-Kreekas seoses hõimuühiskondade kokkuvarisemise ja kriitilise mõtlemise arenemisega. Avatud ühiskonna esimeste teoreetikutena vaatleb ta sofiste. Nende nomos-physis vastanduses näeb ta kriitilise dualismi põhimõtte esmakordset teadvustamist euroopaliku mõtlemise ajaloos. Vastuseks sellele tekib ka esimene suletud ühiskonna teooria – Platoni holistlik ideaalse riigi õpetus. Kaasaegsed suletud ühiskonnad ei pärine Popperi arusaama kohaselt aga muidugi mitte otseselt hõimuühiskondadest, vaid kujutavad endast avatud ühiskondade “sünnišokki” tulemust. Ühiskonna avatuks saades teadvustub kriitilise debati kaudu ühiskonna kogu institutsiooniline ebatäiuslikkus ja sellest tulenevad isiklike tegevusvõimaluste piiratus ja paratamatud isiklikud 8
Pole selget vahet mis toimub meeles, mis kehas. Nii füüsilisi probleeme kui ka sisemisi heitlusi võivad põhjustada eneseaustuse puudumine või eraldatus oma tõelisest olemusest. Lahenduse leidmine nendele probleemidele tähendab iseendaga sõbraks saamist ja oma nähtavatest piiridest kaugemale nägemist. Antidepressandid ei ravi üksnes depressiooni, vaid tuimestavad meie tunded. Ravimite eesmärk on muuta meid normaalseks ühiskonnas kehtivale kujutlusele normaalsusest. Holistlik tervenemissüsteem käsitleb inimest tervikuna, tunnistades, et igaüks meist on ainulaadne ja eriliste vajadustega. Kehas on seitse peamist energiakeskust, mis asetsevad kindlates kohtades lülisambal. Neid tuntakse tsakratena. Need on teadvustasandid, mis mõjutavad meie reaalsustaju. Iga tsakra mõjutab oma piirkonna elundite ja jäsemete ja tervislikku seisundit. Tsakrate vahel voolav energia võib olla blokeeritud meie saamaimu, hirmu ja vähese enesearmastuse tõttu.
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt k...
Motiive tekitavad vajadused. VAJADUS – 1.)keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise puudujääk 2.) sisemine jõud, mis organiseerib taju, intellekti, tahet, tegevust ning muudab inimese ebasoovitavaid seisundeid soovitavate suunas. 3.) On organismi ja keskkonna vaheline tasakaalutus, mis loob tegevuseks valmisoleku seisundi või mis väljendub püüdluses või otsingus millegi järele. Maslow motivatsiooniteooria põhialused • Holistlik lähenemine: motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult tema mõni osa e ei ole genitaalset vajadust v kõhu vajadust (toit rahuldab John Smithi nälga, mitte tema kõhu nälga). Kui on nälg v kui inimene keskendunud näljatundele, siis muutuvad nt aistingud, mälu, tähelepanukorraldus, mõtlemise sisu jne. • Vahend ja eesmärk: meie ihad on pigem vaid vahendid millegi saavutamiseks; kui
Sotsiaalpoliitiline- rõhutatakse sotsiaalse keskkonna olulisust ja seda mõjutavat poliitlist keskonda. Meditsiiline- negatiivsuse kaudu, tervis, kui puudub haigus. Ei tehta kultuurilistest jne teguritest. Akadeemiline- psüholoogia ja sotsioloogia koostiosana- tervis kui biopsühhosotsiaalsete teguritega seotud. Statistiline- määratletud norm, läbi organismi erinevate näitajate, kui näitaja on normis, siis terve, kui ei siis haige Holistlik, vaata tagasi. Tervise ja haiguse käsitlused läbi ajaloo Vaimu ja keha suhe- haigus seotud kurja vaimuga Hipokrates Pidas vaimu ja keha üheks koosluseks. Humoraalne teooria- haigestumise teooria- haigusseisundid on seotud keha funktsioonidega. Neli kehavedelikku- Suvi kollane sapp, Sügis Must sapp,. Talv Lima, Kevad Veri. Mis viib tasakaalust välja- Välistegurid, Päike.. Platon Eristas Keha ja vaimu.
Ei puudutata mingeid muid tegureid, oluline on ainult haiguse olemasole või puudumine. * akadeemiline tervisega on seotud kaks suuremat valdkonda psühholoogia ja sotsioloogia. Nende teaduste puhul nähakse tervist kui biopsühhosotsiaalset konseptsiooni. Kõik on omavahale seotud. * statistiline kui biomeditsiinilised näitajad on normis, siis on inimene terve, muidu mitte. Statistiline norm on määratletud organismi erinevate näitajate kaudu. * holistlik kõikehõlmav terviklik kontseptsioon. disease tuntud, objektiivselt määratletud patoloogiline protsess illness objektiivne patoloogia puudub. võib kujuneda diseaseks, aga ei pruugi. Seni kuni me ei jõua kokkuleppele tervise tähenduses ja olemuses ning selles kuidas seda mõõta, niikaua ei saa me ka täpselt vastata kuidas seda hoida ja edendada. Ajalugu. Vaimu ja keha suhe. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud, et kiviajal olid koljul väikesed
ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. TÄISKASVANUHARIDUSE EESMÄRGID JA PÕHIPRINTSIIBID Täiskasvanuhariduse põhieesmärgid on anda võimalust täiskasvanuõppijale õppida, aidata ning suunata teda õppimisprotsessis. Lisaks sellele täiskasvanuhariduse eesmärk on teha õppimist mitte pealetükkivaks, ärata huvi edasiarenemiseks. Täiskasvanuhariduse puhul arvestatakse õppijate kogemusega, arvamusega ning antakse võimalust juhtida ennast õppimisprotsessis ise. Õpetaja ainult aitab ja suunab õppijat. 2. ANDRAGOOGIKA KUJUNEMINE ISESEISVAKS TEADUSHARUKS. KNOWLESI JA LINDEMANI PANUS ANDRAGOOGIKA ARENGULE Juba Aristotelese, Platoni ja Sokratese töödes leidub mõtteid selle kohta, et inimene peab õppima kogu elu ning erinevates elu faasides erinevates faasides omandatakse teadmisi erinevalt. See tõi 19. sajandi väljapaistvad mõtlejad andragoogika kui iseseisva teadusharu juurde. Tegelikult mõistis vajadust sellise...
Charles Darwin (1809-1882): liikide teke, kohanemine ja looduslik valik. On jäädvustunud aju mehhanismides The Adapted Mind 1992, Barkow, Cosmides, Tooby Mõistus peab kogu aeg kohanema USAs kõik kogu aeg kohanevad, tõmblevad ühelt töökohalt teisele, eestlased pole pidanud ajaloos palju kohanema 20. Religiooni mõju psühholoogiale. Mõju on suhteliselt väike 21. Ebateadusliku (Wilber) psühholoogia eristamine teaduslikust. Kui käsitlus on holistlik, kõike või paljut seletav, süstemaatiline, visuaalne, lihtne ja arusaadav, siis võib olla mitteteaduslik Wilbergi Aquali mudel: Individual, collective, exterior, interior 22. Testide liigitus. 1.Haridustestimine 2.Personali testimine 3.Kliiniline testimine 1.Sooritustestid. Käitumise vaatlemine, intervjuu, enesehinnagu raport 2.Objektiivsed ja projektiivsed 3.Individuaalsed vs grupitestid 23. Objektiivsed testid. Projektiivsed.
samuti vaimse tervise allikaid. Artikkel "'A theory of human motivation" 1943 (Psychological Review 50, pp.370-396). Käsitleb ja süstematiseerib inimese põhivajadusi, mis motiveerivad otsustama, valima, eelistama, käituma, ... Eesti keeles: A. Maslow. Motivatsioon ja isiksus. OÜ Mantra Kirjastus, 2007 (A. Maslow. Motivation and Personality. Pearson Education, Inc., 1970) Maslow motivatsiooniteooria põhialused · Holistlik lähenemine: motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult tema mõni osa e ei ole genitaalset vajadust v kõhu vajadust (toit rahuldab John Smithi nälga, mitte tema kõhu nälga). Kui on nälg v kui inimene keskendunud näljatundele, siis muutuvad nt aistingud, mälu, tähelepanukorraldus, mõtlemise sisu jne. · Vahend ja eesmärk: meie ihad on pigem vaid vahendid millegi saavutamiseks; kui hoolikalt vaadata, siis näeme, et keskendume just neile
Antropolooge utsitab takka kirg erinevuste järele. Huviväärne on kõik inimeste maailmas toimuv. Inimesed on ääretult sarnased nii füüsiliselt kui oma vajaduste ja soovide poolest, millel on erinevad sotsiaalsed ja kultuurilised väljundid. Just seetõttu on neil äärmiselt erinevad viisid elu küsimuste mõistmisel ja lahendamisel. Kultuuri peetakse antropoloogia keskseks terminiks. Siiski pole kultuurilised erinevused ise erinevuste põhjusteks. 2. Antropoloogia on holistlik. Holistlik = terviklik. Antropoloogias tähendab see ühiskonna käsitlemist tervikuna. Millegi kokkupanemiseks on hädavajalik tunda osade vahelisi seoseid ja suhteid. Antropoloogia keskendub inimeste, ajastute, gruppide, osade, erinevate etappide vahel olemasolevate seoste mõistmisele. 3. Antropoloogia vaatleb ühiskondlikke nähtuseid seestpoolt. Tähendab elu vaatlemist nende vaatenurgast, kes seda elu elavad
Vajadus – keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise puudujääk. Vajadus loob inimesele väärtuse, mistõttu vajaduste skaala kattub inimestel väärtuste skaalaga. Mis meid motiveerib? Bioloogiline mot(nälg, janu), Kultuuriline mot(arengu mot, sotsiaal-kultuuriline mot). Tahe on lisamotivatsiooni allikas. Maslow uuris eelkõige tervet, küpset inimest ning tema tegutsemismotiive, samuti vaimse tervise allikaid. Motivatsiooniteooria põhialused: Holistlik lähenemine: motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult tema mõni osa e ei ole genitaalset vajadust v kõhu vajadust Vahend ja eesmärk: meie ihad on pigem vaid vahendid millegi saavutamiseks; kui hoolikalt vaadata, siis näeme, et keskendume just neile andmata aru sügavamatest püüdlustest. Inimihasid saab jagada üldistavatesse kategooriatesse, vahendeid mingi kategooria rahuldamiseks võib olla mitmeid ja erinevaid ... ainult
Iseloomustab keskendumine kontekstile kui tervikule. Esindab assotsiatiivset mõtteviisi, mis pöörab tähelepanu objektidevahelistele suhetele ning objektide ja neid ümbritseva konteksti vahelistele suhetele. Peab oluliseks kogemusliku teadmise rolli vrld kindlaksmääratud abstraktsetele reeglitele keskendumist. Konfutsiaanlus, taoism, budism. Juured eeldatakse paiknevat erinevates sotsiaalsetes kogemustes (erinevad minakontseptsioonid nt). Arvatakse ka, et holistlik mõtlemine on levinud üle kogu maailma ja analüütiline mõtlemine on omane vaid läänekultuuris formaalset kooliharidust saanud isenditele ie suhteliselt ebatavaline. Nt araablastel holistiline mõtlemine, töölisklass holistlikum kui keskklass (sama kultuuri sees). Holistiline mõtlemine ka seal levinud, kus on vähe psühholoogilisi uuringuid tehtud. Richard Nisbett ja tema õpilased nende kahe mõtlemisstiiliga palju tööd teinud. Tähelepanu (attention)
äärealadel elamine. 13. Eesti arengumudel post-2015 Eesti inimarenguaruanne. Räägitakse heaolu kasvust, sotsiaalsest sidususest sh rändest ja haridusest, siis veel keskkonnast, kultuuriruumist, jätkusuutliku poliitika arendamisest. 14. Salutogeneesi mõiste ja seos heaoluga. Tervise kontseptsioonid: • Biomeditsiiniline • Teaduspõhine • Majanduspoliitiline • Kultuuriline • Holistlik - biopsühhosotsiaalne • Tervise mandala • Tervise funktsionaalne kontseptsioon - suutlikkus • Võimestumine • Tervis kui muutuv seisund - salutogenees ehk tervisesuutlikkus – indiviidi ja/või kogukonna võimelisus kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid, st tervis kui igapäevaelu ressurss 15. Tervisedenduse olemus ja seos heaoluga. Tervise edendamine on ideoloogia, mis tõstab tervise ja heaolu teiste
Tervisepsühholoogia yldbak Adler284 eksam 27.oktoober Tervisepsühholoogia kujunemislugu Mis on tervis? Tervis vs haigus. Disease tuntud ja objektiivselt määratletud patoloogiline protsess. Ilness olukord, kus objektiivselt määratav patoloogia puudub ja/või mehhanismid pole veel täpselt teada ja/või vastavad uurimismeetodid puuduvad tehnoloogiliste võimaluste või teadmiste piiratuse tõttu. Vaimne füüsiline sotsiaalne TERVIS. Tervis on kõrgeim hüve. Valitudo bonum optimum Olemas on sotsiaalne ja personaalne tervise väärtus. On ka ajastukeskne. Erineval ajal erinev sotsiaalne väärtus. On ka kultuuriti erinev, kultuurikeskne. Tervise tähendus võib erineda ka sotsiaalsete klasside lõikes. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine (see,et ma pole haige, ei tähenda, et ma ei ole terve). (WHO, 1946) Tervis kui teatud tase, m...
Niisugust muljet süvendab võrdpilt millega Platon oma arusaama siinkohal illustreerib. Ta võrdles ühiskonna ja õnnelikkuse vahekorda kunstiteose (näiteks maali) ja ilu vahekorraga. Nii nagu kauni maali loomiseks pole sugugi vajalik, et iga üksik osa pildist oleks maalitud kõige kaunima värviga, vaid oluline on, et osadest moodustuv tervik oleks kauneim, nii polevat ka polis`e õnnelikkus tema liikmete õnnelikkuste mehhaaniline summa. Võiks ütelda, et Platoni riigikäsitlus on holistlik (vt. 3. teema). Samas tuleb silmas pidada, et kui Platon kõneleb õnnelikkusest, siis on mõistagi kõne all eudaimonia – hästi-toimetulemine elus tervikuna. Klassikalise aja kreeklaste jaoks ei kätkenud see mõiste endas veel privaatse ja ühiskondliku sfääri vastandust. Indiviidi hästi-toimetulemist elus tervikuna kujutleti millegi sellisena, mida oli võimalik saavutada vaid selle kaudu, et osaleti õnnestunult oma ühiskonna elus.
Reklaamipsühholoogia Lugemismaterjal: A. Maslow “Motivatsioon ja isiksus”. 1.peatükk Kogu materjali 17 väidet motivatsiooni kohta peavad olema igas motivatsiooniteoorias! Holistlik lähenemine. Indiviid on ühtne ja organiseeritud tervik. Motivatsiooniteoorias tähendab see, et motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult mingi tema osa ehk siis on olemas ainult selle indiviidi vajadused. Ei saa öelda, et “kõhu või suu vajadus”, kuna inimene on see, kes tahab toitu mitte selle inimese kõht. Sellest tulenevalt saab rahuldatud terve indiviid, mitte tema osa! Kuid kui pidada nälja ainult seedetrakti funktsiooniks siis on eksperimentaatorid eiranud tõsiasja, et kui inimene on näljane siis peale seedefunktsioonide muutuvad ka teised funktsioonid, nt aistingud (toidu lõhna tajutakse paremini kui muidu), mälu (meenutatakse head söömaaega), tundmused (esineb rohkem pinget ja närvilisust kui tavaliselt), mõt...
mitte kõrvalseisjatele – klientidele/patsientidele, nende lähedastele. Näiteks intuitsioon. Õed rõhutavad inimese hinge kui õenduse loomulikku osa, ka intuitsiooni, mis on kliinilise õenduse vältimatu osa, aga seda kõike on raske defineerida. Neid mõisteid ei ole piisavalt uuritud ega ole teaduslikult tõestatud nende efektiivsus õendusabis. Õed teavad ja kasutavad inimese puhul terminit holistlik lähenemine ja väidavad, et inimene on biopsühhosotsiaalne tervik. Kust nad neid asju teavad? Kõik see – toimingud, õpetamine, õppimine, hoolitsemine on õenduse loomulikud osad. Tegutsemine, õpetamine, õppimine ja hoolitsemine - need kõik vajavad teadmisi, et edasi areneda. Muidugi ei ole õendus ainus distsipliin, mis peaks keskenduma oma teadmiste baasi arendamisele ja laiendamisele. Kõik distsipliinid – loodusteadulikud, arstiteaduslikud,
eesmrgiks ei olevatki mne ksikisiku vi grupi nnelikkus, vaid polise kui terviku nnelikkus. Ta vrdleb hiskonna ja nnelikkuse vahekorda kunstiteose (niteks maali) ja ilu vahekorraga. Nii nagu kauni maali loomiseks pole sugugi vajalik, et iga ksik osa pildist oleks maalitud kige kaunima vrviga, vaid oluline on, et osadest moodustuv tervik oleks kauneim, nii polevat ka polise nnelikkus tema liikmete nnelikkuste mehhaaniline summa. Viks telda, et Platoni riigiksitlus on holistlik. Valitsemiskordade tbid ja gradatsioon. Siiamaani on kne all olnud see, kuidas peaks vlja ngema igluse idee kohaselt lesehitatud riik. Kui selles osas on selgus saavutatud, tekib vimalus ka nhtava maailma poliitilises mitmekesisuses paremini orienteeruda. Valitsemiskorda mravaks faktoriks peab Platon valitsevat hingelaadi, millisena ta ksitleb just valitsejate hingelaadi. Konkreetsemalt on ksimus selles, millises vahekorras on valitsejate erinevad hingejaod ksteisega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
