Kliiniline nõustamine ja terapeutiline kommunikatsioon patsientidega Narratiivne lähenemine on holistlik inimkäsitsus, kus inimest ja temaga kaasas käivat sotsiaalset keskkonda mõistetakse ühtse tervikuna. Inimene ise on aga bioloogilis-psühho- sotsiaalsete vajadustega olend, kelle kõiki külgi ja vajadusi tuleb arvestada. Ta on enda elu juht ning tunneb ise ennast kõige paremini. Lood ehk narratiivid on osa maailmast, mida luuakse ja räägitakse igapäevaselt. „Inimesed, tõlgendades ja mõtestades neid ümbritsevaid nähtusi ja sündmusi, teevad seda lugude jutustamise kaudu
emotsionaalsel emotsionaalsel reageeringul reageeringul välisele välisele pingele pingele onon otsene otsene mõju mõju meie meie kehale. kehale. Holistlik Holistlik meditsiin meditsiin võtab võtab arvesse arvesse nii nii sümptomite sümptomite erinevuse erinevuse kui kuikakanende nendeindividuaalse
moonutavad reaalsust.Reaalsus eelneb teooriale.Vastandumine vaimu-mateeria, subjekti-objekti dualismile. 8. Millised komponendid kuuluvad holistliku inimesekäsitluse juurde? Holism- heaolu ja elukvaliteet, subjektiivne arvamus, tervis on enamat kui haiguse puudumine, kas eesmärkide saavutamine on takistatud või mitte? Biostaatilise mudeli eesmärk: tervise taastamine. Holism: kui tervist ei õnnestu taastada, aidata elada selle haigusega ja taastada patsiendi terviklikkus. Holistlik inimkäsitlus, mis näeb inimest kui tervikut, tunnustades ja pidades võrdselt oluliseks tema füüsilisi, psüühilisi, sotsiaalseid ja hingelisi vajadusi. holistlik lähenemine – inimest vaadeldakse kui tervikut, kuhu saaks paigutada järgmised komponendid (nimekiri ei ole lõplik):inimese füüsiline seisund; sotsiaalne ja majanduslik kontekst, milles ta elab – nt perekond, sõbrad, suhtevõrgustikud, sotsioökonoomiline staatus (sissetulek, haridustase, ametiga seotud staatus),
Kuna auruosakestel on teatud temperatuur, siis hajub ka soojus ruumis laiali. Entroopia on sünergeetika keskne mõiste ja see termin iseloomustab mistahes süsteemi korrastamatuse ja mitmekesisuse astet. Termodünaamika selgitab, et avatud süsteemis muutub aja jooksul iga korrastatud olek korrastamatuks - tema korrastamatuse aste ehk entroopia kasvab. Entroopia füüsikaline sisu Entroopia mõiste ei ole kahjuks lihtsalt ja üheselt defineeritav, vaid omab valdkonniti erinevat tähendust. Holistlik käsitlus väidab, et kõik on energia, ka aine. Maailmas kehtib energia jäävuse seadus, mis ütleb, et energia muundub ühest liigist teiseks või siirdub ühest süsteemist teise (näit Päikeselt Maale). Energia ei hävi ega kao. Selle seaduse objektiks on energia hulk - kvantiteet. Kuid sama oluline on energia kvaliteet ja seda iseloomustabki termin entroopia. Kui energia kvaliteet langeb, siis entroopia kasvab. Energia kvaliteeti iseloomustab energiat kandvate üksuste (näit
Arendab arusaamist, kuidas teadmisi kasutada ja aitab leida puudusi oma mõtlemises käsitletaval teemal. Nt. Vaadelge silindri erinevaid tasapinnalõikeid. Millised kujundeid leiate lõikepindadelt? Õppimine on koostöö, kus õpilased moodustavad teadmisi loovaid rühmi ning jagavad vastastikku kogemusi, teadmisi ja oskusi. Õppimine ja grupiprotsessid klassis Õpistrateegiad on teadlikud otsused rakendada olemasolevaid oskusi oma eesmärkide saavutamiseks. Holistlik kognitiivne stiil hästi jäävad meelde ruumilised kujutised, tuginevad juhuvalikumeetodile. Detailidele suunatud kognitiivne stiil sõltuvad süstemaatilistest meetoditest, meelde jääb suuline ja kirjalik materjal. Õpetaja autoriteet tuleneb: 1. Seaduslikust võimust õpilased aktseptivad, et õpetaja positsioon annab õiguse öelda õpilasele, mida teha ja mida mitte. 2. Tasu võimust õpilased otsivad õpetajatelt või kaaslastelt heakskiitu. 3
ülikooli ning a-st 1932 Long Islandi meditsiinikolledzi külalisprofessor. 1935 asus ta USA-sse püsivalt elama. Adleri rajatud individuaalpsühholoogia käsitab inimest kui terviklikku indiviidi, kellel on kindel elustiil, mis avaldub tema suhtes keskkonnaga. Seetõttu tuleks terminit ,,individuaalne" mõista kui ,,jagamatut". Sellega erines Adleri holistlik käsitlus Freudi reduktsionistlikust teooriast. Freudist erinevalt seletas Adler ka isiksust. Freudi seletus põhineb determinismil, tema arvates määravad lapsepõlves kogetud traumad suuresti inimese hilisema elukäigu. Adleri järgi tuleks aga isiksust seletada teleoloogiliselt, lähtudes teadvuses loodud tulevikumudelist ja inimese motivatsioonist. Väidetavalt on Adlerit mõjutanud Saksa filosoofi Hans Vaihingeri (18521933) vaated, kes arvas, et tegeliku elu jaoks vajab inimene
Nt. keel: arusaamine (nägemise, kuulmise, katsumise kaudu) ja väljendumine erinevates lokalisatsioonides * Millistest komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest. Samad funktsioonid võivad olla ajuga erinevalt seotud s.o. dünaamiline lokalisatsioon Nt. lastel kõnega rohkem seotud parem ajupoolkera Erineva funktsiooniga on parem ja vasak ajupoolkera: * lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis holistlik (parem) vs analüütiline-järjestav (vasak) * Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon mida töödeldakse: visuaal-ruumiline (parem) vs kõne (vasak) * Uudse info omandamine on holistlik seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!) Sissejuhatus psühholoogiasse 60
bioloogia, mis justkui fi ltreerib vastastikuseid toimeid ja mojusid, neid voimendades, mahendades ja vormides. Tervise holistlikud kontseptsioonid Green ja Kreuter (1999) defi neerivad tervist kui holistlikku (holism kreeka keeles koiksus, terviklikkus) kontseptsiooni, mis sisaldab endas nii sotsiaalset, vaimset kui hingelist elukvaliteeti. Tervise holistlikke ehk terviklikke kasitlusi on mitmeid. Alljargnevalt tutvustame neist kolme. Ameerika Uhendriikidest alguse saanud tervise holistlik liikumine kannab endas sellist arusaamist tervisest, mis on üsna lahedane WHO tervise definitsioonile, mille jargi tervis on enam kui vaid haiguse puudumine. Holistlik kontseptsioon selle liikumise alusel defineerib tervist kui kõrgelt vaartustatud eesmärki, mida peetakse keha ja hinge täiuslikkuseks ning millega kaasneb kõrgetasemeline heaolu. Holistlik tervis on heaolu tunnetus, mis saavutatakse suureparase hoolitsemisega oma keha eest, suutlikkusega vaimselt hasti ja loovalt
väljendumine (s.t. käitumise programmeerimise erinevad etapid) * Millistest (erineva lokalisatsiooniga!) komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest – s.o. dünaamiline lokalisatsioon * Nt. lastel kõnega seotud parem ajupoolkera Aju funktsionaalne asümmeetria: Parem ja vasak ajupoolkera on erineva funktsiooniga: lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis – holistlik (parem) vs analüütiline-järjestav (vasak) Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon mida töödeldakse: visuaal-ruumiline (parem) vs kõne (vasak) * Uudse info omandamine on holistlik – seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!) Nt. kasvatusteadlased räägivad vajadusest rohkem arendada paremat poolkera – lapsik jutt!
Tasakaaluorgani roll keha motoorika kontrollimisel (3) Vestibulaarsilma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega Vestibulaarspinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega Vestibulaarkortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde Aju lateraliseeritud funktsioon lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis holistlik (parem) vs analüütilinejärjestav (vasak Aju jagunemine 6/8 kihiks Suurem osa ajukoorest jaotub 6ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele Kus paiknevad mingid keskused Kuulmine oimusagar Tasakaal väikeaju Nägemine kuklasagar Haistmine aju mediaalsel poolel poolkerade vahel Maitsmine kiirusagar Keel on
tuleneda toetumisest traditsioonilistele naiste ressurssidele ja sellele, millisena tajutakse naiselikke karakteristikuid. Osaledes alternatiivsetes praktikates ja teraapiates, pööravad naised oma ajaloolise hoolitsejarolli millekski, mis on neile rahulduspakkuvam ja aitab luua identiteeti. Ka CAM-i ja holistilise spirituaalse sotsiaalne konstruktsioon kannab feminiinseid väärtuseid: hoolitsemine, suhtlemine, puudutus, loomulikkus ja looduslikkus, emotsioonide vallandamine. Kuigi holistlik spirituaalsus ja CAM sobituvad hästi traditsiooniliste soorollidega, esitavad nad samaaegselt neile ka väljakutse: traditsioonilisele teiste eest hoolitsemisele saab alternatiiviks eelkõige enese eest hoolitsemisele keskendumine; heaolule keskendumine asetab keskmesse unikaalse mina ja defineerib heaolu läbi selliste väärtuste nagu isiklik rahulolu, vabadus, agentsus ja kontroll. CAM ja
8. Antropotsentrism on seisukoht, mille järgi … Nimeta mõni seda seisukohta esindav autor. Sama küsimus järgmiste voolude kohta: Antropotsentrism – inimkeskne lähenemine, loodus vahend inimhuvide rahuldamiseks, White Sentientism – need, kes näevad kõiki olevusi iseendas, Routley biotsentrism – elukeskne lähenemine, elul on seesmine väärtus (individualistlik), Schweitzer ökotsentrism - looduskeskne lähenemine, rõhk suurematel süsteemidel (holistlik), Leopold holism - omistab kõrgeima väärtuse suurematele süsteemidele nagu kooslused, ökosüsteem, planeet Maa koos elusa ja eluta loodusega, Leopold. maa eetika – avardab kogukonna piire, kaasates mulla, vee, taimed ja loomad ehk kokkuvõttes- maa. Maaga koostöö tegemine. Leopold. süvaökoloogia - inimesed on loodusega keerukal viisil seotud; kõigil elusorganismidel on võrdne õigus õitsengule; poliitiliselt pooldavad detsentraliseerimist. Naess, Devall, Sessions
esmakordselt 1975.aastal Josef Garai poolt. Neli aastat hiljem ilmus temalt järgmine artikkel nimega "Uued Silmapiirid Humanistlikust Käsitlusest Ekspressiivsetele Teraapiatele ja Loomingulisuse Arendamine" (New Horizons of the Humanistic Approac to Expressive Therapies and Creativiy Development") (Garai, 1979). Buhleri poolt soovitatud holistliku inimesekäsitluse rõhutamine formuleeriti uuesti järgmiselt: (1) Holistlik integratsioon tähendab harmoonilist koostööd keha ja mõistuse, keha ja vaimu ja mõistuse ja vaimu vahel; (2) holistlikult integreeritud inimene peab otsima sellist ühendamist mitte ainult enese sees vaid ka ökoloogilise keskkonnaga (Frankl, 1963, 1973; Jung, 1971; Maslow, 1975; Rank, 1932; Roszak, 1979). Veel üks oluline arendus on seotud arusaamaga, et erinevatel loomingulis-ekspressiivsetel
Haapsalu 2009 Motivatsioon Sisukord sissejuhatus.........................................................................................................3 17 väidet motivatsiooni kohta mida peavad sisaldama kõik põhjendatud motivatsiooniteooriad....................................................................................................4 holistlik lähenemine..................................................................................4 motivatsiooniliste seisundite paradigma..................................................................4 abinõud ja eesmärgid................................................................................................4 alateadlik motivatsioon...........................................................................................5
ajutist või püsivat kahju (haigus ja - pühendatud Põhja-Eesti murretele sellega seotud tunded ning -kerge haigus, mille puhul arsti poole ei reaktsioonid) pöörduta - Pühendatud Lõuna-Eesti murretele - Tõsine haigus, mille puhul on vaja pöörduda arsti poole Inimene ei pruugi haige olla, kui tal on mingi tõbi 3. Holistlik ja ontoloogiline haiguskäsitlus Haiguse suhe peremehega võib olla: holistlik (ka: antropoloogiline, füsioloogiline, biograafiline) – haigus ja patsient moodustavad terviku. ontoloogiline – haigus kui iseseisev nähtus (nt mikroorganismist haigusetekitaja kaasaegse käsitluse puhul, teisalt aga „kuri vaim“ mõnes traditsioonilises kultuuris) 4. Mõisted „vanadus“ ja „vabadus“ kui väljakutsed kaasaja tervishoiusüsteemile. „Vanadus“ on 20
KORDAMISKÜSIMUSED ERIVAJADUSEGA INIMESTE HOOLEKANNE 1. Mõisted: Puudekäsitlus, inimene kui tervik holistlik, humanistlik inimpilt. Inimene kui tervik: Ainulaadne Aktiivne, tegutsev Uuriv, katsetav Tagasisidet sooviv(oma sisemaailmast, tegevust endalt, teistelt inimestelt) Puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.
3. VALIKUVABADUS Olemas teeninduslik hoiak, mis koosneb valikuvabaduslikust maailmavaatest ning kehtestavast käitumisest. Samuti eeldab valikuvabadus kliendi tundmist ning arusaamist, et klient ei tule niisama, vaid mingi idee või sooviga. Samuti valikuvabaduse üheks eelduseks on see, et klienti kuulatakse aktiivselt , see tähendab seda, et kuulatakse selleks et mõista mitte selleks et vastata. Selleks et jõuda teeninduseni on vaja ületada jaotusliku maailmavaated. Omane on ka holistlik maailmavaade ning isiksusekeskne ideoloogia. Valikuvabaduse mõttelaadi tunnusteks on : · Uuritakse põhjuseid, selle järgi ka lahendatakse probleem · Olemas usaldus, ehk siis usaldus delegeerida ülesandeid alluvatele · Vastutatakse oma tegude eest · Defitsiitse kauba puhul, pakutakse seda kliendile nagu igat teist kaupa, polda oma monopoolsusel kindel · Võrdne kohtlemine
hinde saamise tingimustest. Nad plaanivad oma tegevust hoolikalt aega ja ka materjale ning harjutavad palju enne eksamit. Enamasti sooritavad saavutuslikud õppijad eksamid ja testid edukalt, jõudmata tegelikult õpitava mõistmiseni. Erineva õpistiiliga õppijad kalduvad kasutama erisuguseid õpistrateegiaid. Õpistrateegiad on teadlikult läbikaalutud õppeülesannete lahendamise või toimimise viisid. · holistlik strateegia · atomislik strateegia · registreeriv (info võetakse vastu muutumatuna) · transformeeriv (muudetakse) · ratsionaalne (põhineb intellektuaalsel deduktsioonil) · empiiriline (argumenteeriv ja kontrolliv) · metafooriline (võrdluspiltide varal üldistav) · analüütiline · intuitiivne KASUTATUD KIRJANDUS 1.www.koolielu.edu http://www.koolielu.edu.ee/kyllin/materjalid/varia/oppima_oppimine.pdf 2
arusaamine: katsumine, kuulmine, nägemine väljendumine (s.t. käitumise programmeerimise erinevad etapid) 115 * Millistest (erineva lokalisatsiooniga!) komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest – s.o. dünaamiline lokalisatsioon * Nt. lastel kõnega seotud parem ajupoolkera Aju funktsionaalne asümmeetria: Parem ja vasak ajupoolkera on erineva funktsiooniga: lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis – holistlik (parem) vs analüütiline-järjestav (vasak) 116 Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon mida töödeldakse: visuaal-ruumiline (parem) vs kõne (vasak) * Uudse info omandamine on holistlik – seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!) Nt. kasvatusteadlased räägivad vajadusest rohkem arendada paremat poolkera – lapsik jutt!
ainult selgitavad olemasolevaid(Nt. kõik ruudud on nelinurksed). Jagunevad aprioolseteks. Sünteetilised: laiendavad meie teadmisi. Jagunevad apostrioolseteks ja aprioolseteks. 15. induktsioon üksikult üldisele, absoluutne teadmine, koht hüpoteesidel, eesmärk iseeneses rakendatavus, kasu meistri mõistuses peituv formaliseeritus, isikupärata. 16. deduktsioon puhas mõtte tegevus olulina, empiiriline osa, üldiselt üksikule, oluline vaatlus. 17. holistlik idealistide õpetus nüüdisaegses kodaniku filosoofias. Maailm koosneb tõusu joones arenenud jagamatus tervikuist, miga ühendab seesmine mittemateriaalne faktor. (tervikut haarav) 18. idealism olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline. 19. materialism olev tervenisti on materiaalne, meeleline. 20. subjektiivne idealism olev piirdub tunnetava subjekti teadvusseisudega (Barkeley, Fichte, Husserl). 21
võtame seda harjumuspäraselt (iseendastmõistetavana). Seda illustreerib eespool toodud näide fantoomjäseme kohta. Me ei analüüsi põhjalikult oma toiminguid, vaid teeme neid harjumuspäraselt. Kui hakkaksime neid analüüsima, ei pruugiks need enam sujuvalt välja tulla. Lugege läbi ÕIS-is olevast pdf-failist ,,Õendusfilosoofia põhiprobleemid" inimesekäsitlus tervishoius ja indiviid kui narratiiv (lk 1-5) 1. Mille poolest täiendab holistlik lähenemine patsiendile biostaatilist lähenemist? Millised komponendid kuuluvad holistliku inimesekäsitluse juurde? Võrreldes eelmisega, pööratakse siin palju rohkem rõhku indiviidide subjektiivsetele tunnetele, väärtustele ja püüdlustele. Tervis on palju enamat kui haiguse puudumine; inimene on enamat kui bioloogiline organism. Seega ei piisa inimese tervisliku olukorra määratlemiseks tema füüsilisest läbivaatusest. Kui inimese püüdlused
• Henry Murray (1930dad) – TAT • Projektiivsete testide interpreteerimine ja kasutusalad UURMISSTRATEEGIAD • Erinevate meetodite kombineerimine uurimiseesmärgi saavutamiseks: juhtumianalüüs, etnograafiline uuring, turu-uuringud; • Kvalitatiivne lähenemine vs positivistlik uurimistraditsioon JUHTUMIANALÜÜS • Konkreetse/piiritletud nähtuse või juhtumi (süva)uurimine erinevate meetoditega • Juhtum: piiritletud, holistlik, mitmeplaaniline • Meetodid: intervjuu, küsitlus, dokumentide analüüs … • Näited: 2011 valimiskampaania, vabadussammas, devalvatsioonipaanika … • Juhtumi üldistatavus ETNOGRAAFILINE ANALÜÜS • Traditsioonilise kultuuri elukorralduse kirjeldamine ja analüüs • Meetodid: vaatlus, dokumenteerimine, intervjuu … • Probleem: sisemiste tähenduste mõistmine. Kes on laps? TURU-UURINGUD • Kasvav trend sotsiaalteaduslikes rakendusuuringutes
Inimene on haige, kui tema kehas on haiguskolle. Haiguse tuvastamiseks piisab inimese füüsilisest läbivaatusest ja temalt pole vaja küsida, kas ta on enda arvates haige või terve. Seda seetõttu, et inimene on üksnes bioloogiline organism. Kui kahel inimesel on sarnane bioloogiline seisund (kas siis haigus või mitte), siis tuleb neid sama haiguse korral ravida identselt, kuna nende tervislik seisund on samasugune. Kui haigust ei tuvastata, on inimene terve; 2) holistlik lähenemine – inimest vaadeldakse kui tervikut, kuhu saaks paigutada järgmised komponendid (nimekiri ei ole lõplik): inimese füüsiline seisund; sotsiaalne ja majanduslik kontekst, milles ta elab – nt perekond, sõbrad, suhtevõrgustikud, sotsioökonoomiline staatus (sissetulek, haridustase, ametiga seotud staatus), tööelu (nt mõned ametiga seonduvad haigused); füüsiline ja looduslik keskkond;
Inimese kutse-eelistused ja mina- kontseptsioon muutuvad elu jooksul. Käsitleb inimese kogu elu arengut, eelnevalt tehtud otsused mõjutavad tulevikku. Meetod on enamjaolt vestlus konstruktivistlik paradigma 1990.ndatel tõdeti, et töömaailm on muutunud, vaja on uut paradigmat (ehk kujunes välja konstruktivistlik). Konstruktivistliku paradigma sisu: pidev otsustamine ja tähenduse leidmine, mittelineaarsus. Inimene kui tervik (holistlik lähenemine). Eesmärk: abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. Meetodid: visualiseerimine, joonistamine, narratiivsus, metafoorid (Peavy) 3. Muutused töömaailmas, mis tekitasid vajaduse uue (konstruktivistliku) paradigma järele. Eeldused uue paradigma tekkimiseks: linnastumine, peresidemete nõrgenemine, majanduse globaliseerumine, tehnoloogia areng
Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. Ökotsentrism vaatleb inimest kui tervikliku ökosüsteemi ühte loomulikku osa, kellel on selles oma nish. Inimene ei ole tähtsam ega vähemtähtsam kui ülejäänud loodus. Kuigi tegemist ei ole nn. inimkeskse filosoofiaga, aktsepteerib ta siiski täiel määral inimesepoolse ökoloogilise nishi täitmist - taimede ja loomade tarbimist toiduks ja muudeks esmavajadusteks. Iseväärtus on liikidel, ökosüsteemidel, biosfääril, loodusel on holistlik iseväärtus, inimene on lihtliige, kodanik. Biotsentrism ja ökotsentrism- kogu loodusrikkuses on iseväärtus 0 ·Väärtus elurikkuses sõtlumata selle utilitaarsest väärtusest 1 ·Oluliselt kohal liikide õigused ja isendite aistingud 2 ·Rõhutab loodusrikkuse iseväärtust 42 43Kirjelda kristlik-judaistliku keskkonnaeetikat. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. 44Kõik mis Jumal lõi oli hea ( viie päeva jooksul enne inimese loomist). Seega on Jumal ka sidunud tugeva
väljendumine (s.t. käitumise programmeerimise erinevad etapid). * Millistest (erineva lokalisatsiooniga!) komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest s.o. dünaamiline lokalisatsioon * Nt. lastel kõnega seotud parem ajupoolkera Aju funktsionaalne asümmeetria:Parem ja vasak ajupoolkera on erineva funktsiooniga: lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis holistlik (parem) vs analüütiline-järjestav (vasak). à Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon mida töödeldakse: visuaal-ruumiline (parem) vs kõne (vasak) * Uudse info omandamine on holistlik seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!) Nt. kasvatusteadlased räägivad vajadusest rohkem arendada paremat poolkera lapsik jutt!
kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumisprintsiip) Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse Holistlik suundumus – iga nähtust tuleb vaadata kõikide teiste nähtuste kontekstis. Võrldlevad suundumused – ei peeta silmas vahetusprintsiipe vaid ühes ühiskonnas, võrreldakse ühiskondi. Etnograafia-kesksed suundumused – lähtutakse rohujuure tasandilt; mis motiveerib inimest. Anastav majandus – ei ole veel inimese kontrolli all. Kalurid, kütid, korilased. Viljelev majandus – inimese kontrolli all. Põllumajandus, karjakasvatus.
meelekindluse, ettevaatlikkuse ja reflektiivsete omaduste organid on kõik suured, kusjuures animaalsete tunnete omad neile allutatud, pea on külgedelt lamenenud, eriti salalikkuse ja ahnuse piirkondades. Uuriv empiiriline teadus. Ignoreeriti asju, mida ei teatud/tuntud. See, mis ei sobi, visatakse välja. Empiirika on vajalik, aga mitte piisav. Lokalisatsionistlike vaadete kõrval kujunesid ka vastupidised, holistlikud vaated. Marie Jean Pierre Flourens (1794-1867): „Holistlik“ vaade – eemaldas peaaju poolkerasid kihtide kaupa ja leidis, et kõrgemad/keerulisemad funktsioonid on seotud aju kui tervikuga. 3 Järgnevas neuropsühholoogia ajaloos toimus kaks olulist teaduslikust mõtlemises: psüühiliste funktsioonide olemust püüti paremini mõista ning teiselt poolt avastati aju rakuline organisatsiooni tase. III Teadus
" Kõigepealt nihkus empirismi arengus rõhuasetus ideedelt sõnadele, asendades privaatse avalikult ligipääsetavaga. Ideedel puuduvad kindlapiirilised identsustingimused, samuti pole selge, mida nad endast peaksid kujutama, sõnad seevastu on selgepiirilisemad ning paremini käsitletavad. Järgmiseks sammuks oli nihe sõnadelt terviklausetele, millel on vaadeldavad tagajärjed ning millel on seega empiiriline sisu. Kolmas teetähis on liikumine lausetelt lausete süsteemidele. See on holistlik teetähis, mille kohaselt ei ole võimalik seada iga üksikut lauset eraldi vastavusse verifitseeriva olukorraga, mis kujutaks endast selle lause tähendust. Empiirilist tähendust kannab terve teooria. See ei tähenda veel, et üksiklausetel tähendus üldse puuduks, kuna erinevus teoreetilise ning vaatlusliku vahel on kõigest määra küsimus. Nimelt jätavad holistliku teetähise ületamata vaatluslaused, mis tänu oma põhjuslikule seosele lähistiimulitega on seotud üksikute olukordadega
aspektidega. Inimese kutse-eelistused ja mina-kontseptsioon muutuvad elu jooksul. Elu etapid ja etappide plesanded. Käsitleb inimese kogu elu arengut, eelnevalt tehtud otsused mõjutavad tulevikku. Meetod on enamjaolt vestlus. (D.Super) konstruktivistlik paradigma – 1990.ndatel tõdeti, et töömaailm on muutunud. Pidev otsustamine ja tähenduse leidmine, mittelineaarsus. Määramatus. Inimene kui tervik (holistlik lähenemine). Eesmärk: abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. Inimene on oma elu parim spetsialist. Meetodid: visualiseerimine, joonistamine, narratiivsus, metafoorid (Peavy). Töömaailm ebakindel, alternatiivide paljusus, uued ja suuremad riskid, traditsioonide kadumine. Eeldused: linnastumine, peresidemete nõrgenemine, majanduse globaiseerumine, tehnoloogia areng, kommunikatsioonikanalite areng, soorollide muutumine, kadus ära sotsiaalne vastutus
Enamik neist toetuvad Reichi teooriatele ja psühhoteraapiale. Mõned teraapiad, nt Reichi teraapia ja gestaltteraapia kasutavad draamateraapiat ja tantsu või liikumisteraapiat ja on selle läbi seotud ka kunstiteraapiatega. Ühtlasti kasutab muusikateraapia, tantsuteraapia ja draamateraapia lõdvestustehnikaid, mis on omased kehateraapiatele. Kehateraapia eesmärk on ületada keha ja vaimu vaheline sild ja saavutada selle kaudu terviklikus. Selline holistlik käsitlus on omane ka paljudele kunstiterapeutidele. 3) Alternatiivsed teraapiad. Selle alla võib lugeda akupunktuuri, shiatsut, aroomiteraapiat ja teisi idamaised tervendamismeetodeid. Kuigi üldsus seostab tihtipeale nii kunstiteraapiat kui muid alternatiivsed lahendusi kõik ühise nimetuse all "alternatiivnteraapia" või "täiendav teraapia", siis on neil siiski olemuslik vahe, mis tuleneb juba ainuüksi päritolust.
protsessis esinevat variatsiooni. 1970'ndatel toimus ameeriklaste turu kiire hõivamine Jaapani konkurentide poolt, kes tootsid asju kvaliteetsemalt, odavamalt ja kiiremini, seda eriti elektroonika- ja autotootmise valdkondades. Jaapanlaste edu taga olid J. Jurani ning W. E. Demingi Jaapanisse viidud kvaliteedikontrolli ning -juhtimise ideed. 4 Ameerika tööstustel oli vaja taashõivata oma koduturg ning Motorola eestvedamisel saadeti oma esindajaid Jaapanisse, sealt leiti kompleksne ja holistlik süsteem ja mõtteviis, mis hõlmas kõiki töötajaid tippjuhtidest reatööliseni. Motorola müügijuhi Art Sundry ütlus ,,Meie kvaliteet on mäda" viitab äratundmisele, et tegelikult on võimalik (oma tooteid) veel märksa paremini teha. Kuue sigma meetodite arendamine toimus Motorola, Hewlett-Packardi ja General Electric'u poolt. J. Welch olles GE juht nimetas protsessi kuue sigma protsessiks ja andis nimed standardiseeritud protsessi toimimiseks vajaminevatele väljaõppetasemetele
ebakompetentsed juhid (kes võivad kergesti etteotsa saada, kuigi me püüame seda vältida) ei saaks liiga palju kahju teha?” [sealsamas, lk. 1846] Selliseid poliitilisi institutsioone kujundades soovitab Popper lähtuda nn. metodoloogilise individualismi eeldusest: kõik sotsiaalsed fenomenid, iseäranis sotsiaalsete institutsioonide funktsioneerimine, on alati inimindiviidide otsustuste, tegude, hoiakute jne. resultaat. Niisiis on Popperi sotsiaalfilosoofia mitte-holistlik. Kui Popper epistemoloogilisest aspektist käsitles indiviide teaduslike teooriate leiutajatena, siis sotsiaalfilosoofilisest aspektist vaatleb ta neid sotsiaalsete institutsioonide konstruktoritena. Inimesed peaksid olema huvitatud selliste sotsiaalsete institutsioonide konstrueerimisest, mis lahendaksid ühiskondlikke probleeme paremini kui seda teevad olemasolevad institutsioonid. Seejuures tuleks meil Popperi soovitusel rakendada olemasolevate instutsioonide ümberkujundamisel nn
Pole selget vahet mis toimub meeles, mis kehas. Nii füüsilisi probleeme kui ka sisemisi heitlusi võivad põhjustada eneseaustuse puudumine või eraldatus oma tõelisest olemusest. Lahenduse leidmine nendele probleemidele tähendab iseendaga sõbraks saamist ja oma nähtavatest piiridest kaugemale nägemist. Antidepressandid ei ravi üksnes depressiooni, vaid tuimestavad meie tunded. Ravimite eesmärk on muuta meid normaalseks ühiskonnas kehtivale kujutlusele normaalsusest. Holistlik tervenemissüsteem käsitleb inimest tervikuna, tunnistades, et igaüks meist on ainulaadne ja eriliste vajadustega. Kehas on seitse peamist energiakeskust, mis asetsevad kindlates kohtades lülisambal. Neid tuntakse tsakratena. Need on teadvustasandid, mis mõjutavad meie reaalsustaju. Iga tsakra mõjutab oma piirkonna elundite ja jäsemete ja tervislikku seisundit. Tsakrate vahel voolav energia võib olla blokeeritud meie saamaimu, hirmu ja vähese enesearmastuse tõttu.
Organismide vahel on märgilised suhted. Siia puutub üksteise äratundmine Selleks et järglasi saada, on vaja teist nt ära tunda. Lõhn, väliskuju, hääl jne See vastastikkune äratundmine on see kuidas toimub identifitseerimine. Rühmitumine põhineb kommunikatsioonil ja äratundmisel Thomas A. Sebeok(oluline) ZOOsemiootika Jesper Hoffmeyer(bioloog) Karl Ernst von Baer Baer -areng, ontogenees -sisemine, organism Makrotase Sümbioos Epigeneerika Holistlik Romantism Kontinentaalne Darwin Evolutsioon, fülogenees Väline, keskkond Mikrotase Konkurents Geneetika Mehhanistlik Viktoriaanlus Anglo-ameerika Gustav Bunge -tuntud kui neovitalismi 1 esimesi autoreid Jakob von Uexküll -mees kes baradigmade vahet edasi ejas. EKSAM Kui lähed aine alla siis leiad Silvi Salupere kodulehe. Põhilehel . Seal on konspektid. Semiootika ja Semioloogia. Peircelik ja Sausseurilik traditsioon. Kus need on aset leidnud, mis neid iseloomustab.
Motiive tekitavad vajadused. VAJADUS – 1.)keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise puudujääk 2.) sisemine jõud, mis organiseerib taju, intellekti, tahet, tegevust ning muudab inimese ebasoovitavaid seisundeid soovitavate suunas. 3.) On organismi ja keskkonna vaheline tasakaalutus, mis loob tegevuseks valmisoleku seisundi või mis väljendub püüdluses või otsingus millegi järele. Maslow motivatsiooniteooria põhialused • Holistlik lähenemine: motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult tema mõni osa e ei ole genitaalset vajadust v kõhu vajadust (toit rahuldab John Smithi nälga, mitte tema kõhu nälga). Kui on nälg v kui inimene keskendunud näljatundele, siis muutuvad nt aistingud, mälu, tähelepanukorraldus, mõtlemise sisu jne. • Vahend ja eesmärk: meie ihad on pigem vaid vahendid millegi saavutamiseks; kui
Ei puudutata mingeid muid tegureid, oluline on ainult haiguse olemasole või puudumine. * akadeemiline tervisega on seotud kaks suuremat valdkonda psühholoogia ja sotsioloogia. Nende teaduste puhul nähakse tervist kui biopsühhosotsiaalset konseptsiooni. Kõik on omavahale seotud. * statistiline kui biomeditsiinilised näitajad on normis, siis on inimene terve, muidu mitte. Statistiline norm on määratletud organismi erinevate näitajate kaudu. * holistlik kõikehõlmav terviklik kontseptsioon. disease tuntud, objektiivselt määratletud patoloogiline protsess illness objektiivne patoloogia puudub. võib kujuneda diseaseks, aga ei pruugi. Seni kuni me ei jõua kokkuleppele tervise tähenduses ja olemuses ning selles kuidas seda mõõta, niikaua ei saa me ka täpselt vastata kuidas seda hoida ja edendada. Ajalugu. Vaimu ja keha suhe. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud, et kiviajal olid koljul väikesed
Sotsiaalpoliitiline- rõhutatakse sotsiaalse keskkonna olulisust ja seda mõjutavat poliitlist keskonda. Meditsiiline- negatiivsuse kaudu, tervis, kui puudub haigus. Ei tehta kultuurilistest jne teguritest. Akadeemiline- psüholoogia ja sotsioloogia koostiosana- tervis kui biopsühhosotsiaalsete teguritega seotud. Statistiline- määratletud norm, läbi organismi erinevate näitajate, kui näitaja on normis, siis terve, kui ei siis haige Holistlik, vaata tagasi. Tervise ja haiguse käsitlused läbi ajaloo Vaimu ja keha suhe- haigus seotud kurja vaimuga Hipokrates Pidas vaimu ja keha üheks koosluseks. Humoraalne teooria- haigestumise teooria- haigusseisundid on seotud keha funktsioonidega. Neli kehavedelikku- Suvi kollane sapp, Sügis Must sapp,. Talv Lima, Kevad Veri. Mis viib tasakaalust välja- Välistegurid, Päike.. Platon Eristas Keha ja vaimu.
reflekteerimisele innustamine · David Kolb- kuidas sobib aktiivne kogemus õpitsükklisse kogemus; refleksiivne vaatlus; analüüs/refleksioon; kogemuse rakendamine · Inimesed kasutavad samas tegevuses erinevaid strateegiaid (nt. mõned eelistavad projekti kavandamiseks minna inspireerivale jalutuskäigule, teised süüvivad raamatutesse.) Sellest tulenevat liigitatakse kognitiivne õpiteooria kahte dimensiooni Analüütiline-holistlik dimension- See kirjeldab kaht vastandit informatsiooni või mõiste töötlemisel. Analüütik kaldub jaotama informatsiooni osadeks, et nendega eraldi tegeleda. Holist seevastu püüab tegeleda mõiste kui tervikuga. Visuaalne-verbaalne dimensioon.- See kirjeldab kaht vastandit, kuidas inimene mõtleb kujundites või sõnades. · Enamik õppijaid on kuskil vahepealsed, mitte kindlalt üks ega teine JÄRELDUSED ÕPETAMISES
samuti vaimse tervise allikaid. Artikkel "'A theory of human motivation" 1943 (Psychological Review 50, pp.370-396). Käsitleb ja süstematiseerib inimese põhivajadusi, mis motiveerivad otsustama, valima, eelistama, käituma, ... Eesti keeles: A. Maslow. Motivatsioon ja isiksus. OÜ Mantra Kirjastus, 2007 (A. Maslow. Motivation and Personality. Pearson Education, Inc., 1970) Maslow motivatsiooniteooria põhialused · Holistlik lähenemine: motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult tema mõni osa e ei ole genitaalset vajadust v kõhu vajadust (toit rahuldab John Smithi nälga, mitte tema kõhu nälga). Kui on nälg v kui inimene keskendunud näljatundele, siis muutuvad nt aistingud, mälu, tähelepanukorraldus, mõtlemise sisu jne. · Vahend ja eesmärk: meie ihad on pigem vaid vahendid millegi saavutamiseks; kui hoolikalt vaadata, siis näeme, et keskendume just neile
Charles Darwin (1809-1882): liikide teke, kohanemine ja looduslik valik. On jäädvustunud aju mehhanismides The Adapted Mind 1992, Barkow, Cosmides, Tooby Mõistus peab kogu aeg kohanema USAs kõik kogu aeg kohanevad, tõmblevad ühelt töökohalt teisele, eestlased pole pidanud ajaloos palju kohanema 20. Religiooni mõju psühholoogiale. Mõju on suhteliselt väike 21. Ebateadusliku (Wilber) psühholoogia eristamine teaduslikust. Kui käsitlus on holistlik, kõike või paljut seletav, süstemaatiline, visuaalne, lihtne ja arusaadav, siis võib olla mitteteaduslik Wilbergi Aquali mudel: Individual, collective, exterior, interior 22. Testide liigitus. 1.Haridustestimine 2.Personali testimine 3.Kliiniline testimine 1.Sooritustestid. Käitumise vaatlemine, intervjuu, enesehinnagu raport 2.Objektiivsed ja projektiivsed 3.Individuaalsed vs grupitestid 23. Objektiivsed testid. Projektiivsed.
Antropolooge utsitab takka kirg erinevuste järele. Huviväärne on kõik inimeste maailmas toimuv. Inimesed on ääretult sarnased nii füüsiliselt kui oma vajaduste ja soovide poolest, millel on erinevad sotsiaalsed ja kultuurilised väljundid. Just seetõttu on neil äärmiselt erinevad viisid elu küsimuste mõistmisel ja lahendamisel. Kultuuri peetakse antropoloogia keskseks terminiks. Siiski pole kultuurilised erinevused ise erinevuste põhjusteks. 2. Antropoloogia on holistlik. Holistlik = terviklik. Antropoloogias tähendab see ühiskonna käsitlemist tervikuna. Millegi kokkupanemiseks on hädavajalik tunda osade vahelisi seoseid ja suhteid. Antropoloogia keskendub inimeste, ajastute, gruppide, osade, erinevate etappide vahel olemasolevate seoste mõistmisele. 3. Antropoloogia vaatleb ühiskondlikke nähtuseid seestpoolt. Tähendab elu vaatlemist nende vaatenurgast, kes seda elu elavad
Vajadus – keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise puudujääk. Vajadus loob inimesele väärtuse, mistõttu vajaduste skaala kattub inimestel väärtuste skaalaga. Mis meid motiveerib? Bioloogiline mot(nälg, janu), Kultuuriline mot(arengu mot, sotsiaal-kultuuriline mot). Tahe on lisamotivatsiooni allikas. Maslow uuris eelkõige tervet, küpset inimest ning tema tegutsemismotiive, samuti vaimse tervise allikaid. Motivatsiooniteooria põhialused: Holistlik lähenemine: motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult tema mõni osa e ei ole genitaalset vajadust v kõhu vajadust Vahend ja eesmärk: meie ihad on pigem vaid vahendid millegi saavutamiseks; kui hoolikalt vaadata, siis näeme, et keskendume just neile andmata aru sügavamatest püüdlustest. Inimihasid saab jagada üldistavatesse kategooriatesse, vahendeid mingi kategooria rahuldamiseks võib olla mitmeid ja erinevaid ... ainult
Iseloomustab keskendumine kontekstile kui tervikule. Esindab assotsiatiivset mõtteviisi, mis pöörab tähelepanu objektidevahelistele suhetele ning objektide ja neid ümbritseva konteksti vahelistele suhetele. Peab oluliseks kogemusliku teadmise rolli vrld kindlaksmääratud abstraktsetele reeglitele keskendumist. Konfutsiaanlus, taoism, budism. Juured eeldatakse paiknevat erinevates sotsiaalsetes kogemustes (erinevad minakontseptsioonid nt). Arvatakse ka, et holistlik mõtlemine on levinud üle kogu maailma ja analüütiline mõtlemine on omane vaid läänekultuuris formaalset kooliharidust saanud isenditele ie suhteliselt ebatavaline. Nt araablastel holistiline mõtlemine, töölisklass holistlikum kui keskklass (sama kultuuri sees). Holistiline mõtlemine ka seal levinud, kus on vähe psühholoogilisi uuringuid tehtud. Richard Nisbett ja tema õpilased nende kahe mõtlemisstiiliga palju tööd teinud. Tähelepanu (attention)
äärealadel elamine. 13. Eesti arengumudel post-2015 Eesti inimarenguaruanne. Räägitakse heaolu kasvust, sotsiaalsest sidususest sh rändest ja haridusest, siis veel keskkonnast, kultuuriruumist, jätkusuutliku poliitika arendamisest. 14. Salutogeneesi mõiste ja seos heaoluga. Tervise kontseptsioonid: • Biomeditsiiniline • Teaduspõhine • Majanduspoliitiline • Kultuuriline • Holistlik - biopsühhosotsiaalne • Tervise mandala • Tervise funktsionaalne kontseptsioon - suutlikkus • Võimestumine • Tervis kui muutuv seisund - salutogenees ehk tervisesuutlikkus – indiviidi ja/või kogukonna võimelisus kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid, st tervis kui igapäevaelu ressurss 15. Tervisedenduse olemus ja seos heaoluga. Tervise edendamine on ideoloogia, mis tõstab tervise ja heaolu teiste
Siin ei räägita sotsiaalsetest, kultuurilistest, käitumuslikest, keskkondlikest ja teistest teguritest. Akadeemiline: On kaks suuremat valdkonda seotud: psühholoogia ja sotsioloogia. Nende teaduste piirialal nähakse tervist kui biopsühhosotsiaalset kontseptsiooni. Statistiline: Tervise mõiste statistiline norm on määratletud organismi erinevate näitajate kaudu. Kui biomeditsiinilised näitajad on korras, on inimene terve; kui ei ole korras, ei ole inimene terve. Holistlik: Hõlmab kõiki, kuid on liiga lai, raske määratleda, kinnitada, sest ei tea, kust piirid lähevad. Käsitlused läbi ajaloo Vaimu ja keha suhe. Psüühika + füüsis. Kiviajal tehti koljudesse augud. Usuti, et haigus seotud kurjade vaimudega. Et vaimud tuleksid koljust välja. Haigus oli seotud kehavälise jõuga, mis on inimesest kõrgem. Antiik-Kreeka. Hippokrates . Nägi vaimu ja keha kui üht kooslust. Tema ei seostanud kurje vaime
Niisugust muljet süvendab võrdpilt millega Platon oma arusaama siinkohal illustreerib. Ta võrdles ühiskonna ja õnnelikkuse vahekorda kunstiteose (näiteks maali) ja ilu vahekorraga. Nii nagu kauni maali loomiseks pole sugugi vajalik, et iga üksik osa pildist oleks maalitud kõige kaunima värviga, vaid oluline on, et osadest moodustuv tervik oleks kauneim, nii polevat ka polis`e õnnelikkus tema liikmete õnnelikkuste mehhaaniline summa. Võiks ütelda, et Platoni riigikäsitlus on holistlik (vt. 3. teema). Samas tuleb silmas pidada, et kui Platon kõneleb õnnelikkusest, siis on mõistagi kõne all eudaimonia – hästi-toimetulemine elus tervikuna. Klassikalise aja kreeklaste jaoks ei kätkenud see mõiste endas veel privaatse ja ühiskondliku sfääri vastandust. Indiviidi hästi-toimetulemist elus tervikuna kujutleti millegi sellisena, mida oli võimalik saavutada vaid selle kaudu, et osaleti õnnestunult oma ühiskonna elus.
Reklaamipsühholoogia Lugemismaterjal: A. Maslow “Motivatsioon ja isiksus”. 1.peatükk Kogu materjali 17 väidet motivatsiooni kohta peavad olema igas motivatsiooniteoorias! Holistlik lähenemine. Indiviid on ühtne ja organiseeritud tervik. Motivatsiooniteoorias tähendab see, et motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult mingi tema osa ehk siis on olemas ainult selle indiviidi vajadused. Ei saa öelda, et “kõhu või suu vajadus”, kuna inimene on see, kes tahab toitu mitte selle inimese kõht. Sellest tulenevalt saab rahuldatud terve indiviid, mitte tema osa! Kuid kui pidada nälja ainult seedetrakti funktsiooniks siis on eksperimentaatorid eiranud
mitte kõrvalseisjatele – klientidele/patsientidele, nende lähedastele. Näiteks intuitsioon. Õed rõhutavad inimese hinge kui õenduse loomulikku osa, ka intuitsiooni, mis on kliinilise õenduse vältimatu osa, aga seda kõike on raske defineerida. Neid mõisteid ei ole piisavalt uuritud ega ole teaduslikult tõestatud nende efektiivsus õendusabis. Õed teavad ja kasutavad inimese puhul terminit holistlik lähenemine ja väidavad, et inimene on biopsühhosotsiaalne tervik. Kust nad neid asju teavad? Kõik see – toimingud, õpetamine, õppimine, hoolitsemine on õenduse loomulikud osad. Tegutsemine, õpetamine, õppimine ja hoolitsemine - need kõik vajavad teadmisi, et edasi areneda. Muidugi ei ole õendus ainus distsipliin, mis peaks keskenduma oma teadmiste baasi arendamisele ja laiendamisele. Kõik distsipliinid – loodusteadulikud, arstiteaduslikud,
eesmrgiks ei olevatki mne ksikisiku vi grupi nnelikkus, vaid polise kui terviku nnelikkus. Ta vrdleb hiskonna ja nnelikkuse vahekorda kunstiteose (niteks maali) ja ilu vahekorraga. Nii nagu kauni maali loomiseks pole sugugi vajalik, et iga ksik osa pildist oleks maalitud kige kaunima vrviga, vaid oluline on, et osadest moodustuv tervik oleks kauneim, nii polevat ka polise nnelikkus tema liikmete nnelikkuste mehhaaniline summa. Viks telda, et Platoni riigiksitlus on holistlik. Valitsemiskordade tbid ja gradatsioon. Siiamaani on kne all olnud see, kuidas peaks vlja ngema igluse idee kohaselt lesehitatud riik. Kui selles osas on selgus saavutatud, tekib vimalus ka nhtava maailma poliitilises mitmekesisuses paremini orienteeruda. Valitsemiskorda mravaks faktoriks peab Platon valitsevat hingelaadi, millisena ta ksitleb just valitsejate hingelaadi. Konkreetsemalt on ksimus selles, millises vahekorras on valitsejate erinevad hingejaod ksteisega
annaabi.ee 
