erinevat seisundit, mis tahes valdkonnas, nende osalemise määra, ressursside (raha,aeg,staatus,ametikohta jne) ligipääsu, õiguste kasutamise, võimu ja mõjujõu, tööstsaadava tasu ning muude hüvede osas. Sotsiaalne kihistumine ehk ligipääs hüvedele ja sotsiaalne positsioon piirkondlikult. Sooline - sookvoodid, võrdsete võimaluste loomine. Regionaalne - rohkem töökohti, riigivõimu ja poliitikute tähelepanu. 8. Ühiskondlik muutus - muutus, kus toimub nihe kihistumise mustrites, rahvastikus, tehnoloogias, majandussüsteemis, võimusuhetes ning väärtustes. Ühiskondlike muutusi põhjustavad tehnoloogilised muutused, kultuurilised muutused, elu-ja looduskeskkonna muutused, poliitilise korralduse muutused. Revolutsiooniline muutus on järsk, evolutsiooniline aeglane ning sammsammuline. Revolutsiooniga ei suudeta alati nii kiiresti kaasa minna, evolutsioon takistab edasi minekut. 9. Ühiskondade moderniseerumine on ühiskonna kaasajastumine, uuenemine. Seda
Ühiskonna õpetuse I perioodi arvestus 12.klass 1. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused: 1) ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus 2) tööstuslik kaubatootmine 3) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 5) inimõiguste tunnustamine Riik- organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga Riigi tunnused: 1) rahvas 2) territoorium 3) avalik suveräänne võim 4) riigi otsused kõigile siduvad 2. Millega tegelevad sotsioloogid: inimestevaheliste suhetega, inimestevaheliste sidemetega, kollektiivse identiteedi, ühiskonna mõju inimesele 3. Ühiskonna struktuur: Avalik sektor, Erasektor, Kolmas sektor 4. Jätkusuutlikkus: Praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade sarnaseid huve ohtu seadmata Jätkusuutlikuse dimensioonid: 1) demograafiline (et ühiskond ei sur...
MÕISTED: Demograafia - teadusharu, mis uurib rahvastikku Iive - rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku jooksul Pos. iive - väike väljaränne, sündimus ületab suremuse Neg. iive - suur väljaränne, suremus ületab sündimuse Rahvus - rahvusesse kasvatakse, ühendab keel, kultuur, usk, kujuneb kasvades ja õppides Rahvas - piirkonda ning ühtekuuluvusest ja identideedist teadlik inimeste ühendus, sama päritolu, keel, religioon Integratsioon e. lõiming - püütakse siduda seni ühiskonnast eraldatud gruppe, mille puhul säilivad kultuuriline omapära ja keel Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid; kirjaldab ja uurib ühiskonna tasandeid Identiteet – inimese või grupi enesemääratlus Leibkond - sama eelarve ning elamiskoht, langetatakse samu majapidamisotsuseid Tööjõud - tööealised inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised Sotsiaalne struktuur - ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega ...
majanduslik jõukus, mehed on enamasti paremal positsioonil. Sooline võrdõiguslikkus - Meestel ja naistel on võrdsed võimalused – seda nii tööturul, poliitikas kui ka koduseinte vahel. Sookvoot - Tagamaks võrdset meeste ja naiste osalemist eri valdkondades nt poliitikas on kehtestatud sookvoot, millega nähakse ette seadusega, et parlamendi nimekirjas peab olema võrdselt naisi ja mehi. Ühiskondlik muutus – Esineb juhul, kui toimub nihe kihistumise mustrites, rahvastikus, tehnoloogias, majandussüsteemis, võimusuhetes ning väärtustes. Tehnoloogiline innovatsioon – Ühiskondlike muutuste käivitajaks on muutused tehnoloogias. Difusioon – Protsess, kus uued ideed, arusaamad ja tehnoloogia levib ühest piirkonnast või kultuurist teise. Revolutsiooniline muutus – Järsud ja kiired, mis võivad üsna lühikese aja jooksul muuta kogu senist ühiskondlikku korraldust.
Sotsiaalne straatum ehk sotsiaalne kiht on sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria (intelligents, aristokraatia, eliit). Majandusressussside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtusorientatsiooni või päritolu järgi kujunevad staatuskihid (eliit ja mass). Sotsiaalne staatus on indiviidi positsioon ühiskonnas, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed väärtused. Kihistumise 3-astmeline mudel. Sotsiaalse kihistumise baasil võib ühiskonda iseloomustada mudeliga: eliit keskklass alamklass. Eliit ehk kõrgkalss. Neid iseloomustab see, et ühiskonnas omatakse midagi väärtuslikku. Näiteks omatakse raha, tarkust. Tavaliselt on neil juurdepääs riigivõimule. Nad on mõjukamad, omavad autoriteeti ja lugupidamist. Tihti antakse neile positiivne mulje. Keskklass on kõrge ametialase kvalifikatsiooni ja piisava sissetulekuga inimeste grupp. Nad
töö eest võrdset palka; riigi põliselanikust töötajat tuleb kohelda samaväärselt immigranttöölistega). Nende muutmiseks ei piisa ainult seadustest, muutuma peavad ka väärtushoiakud ja avalik mõtteviis. - piirkondliku tulu- ning infrastruktuuri erisuse vähendamiseks luua moodsaid sidevahendeid ning tuleks parandada/arendada riiklikke toetusprogramme. 8. Ühiskonna sidusus ÜHISKONNA SIDUSUS ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine. KUIDAS SAAKS SUURENDADA SIDUSUST ÜHISKONNAS? (3) - kõikidele riigi elanikele võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise tagamine - võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks ja eneseteostuseks - hoolekandeteenuste arendamine ja kättesaadavuse parandamine 9.Poliitilised ideoloogiad ja nendest lähtuvad heaoluühiskonna mudelid. Heaoluühiskonna mudelid: - Konservatiivne heaolumudel (Saksamaa, Prantsusmaa)
Rooma õigus Rooma provintsid Rooma vabariigi langus · Muutused sõjaväekorralduses (vabade kodanike asemele palgasõjavägi) · Talupoegade laostumine · Riik liiga suur senise valitsemiskorralduse jaoks Vabariigi korraldus · Kodanike osavõtt Muutused ühiskonnas vabariigi ajal · Linna elanike arv kasvas (linnad täitusid endistest talupoegadest proletaaridega) · Vallutussõjad tõid kaasa Rooma ja Itaalia ühiskonna senisest suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostumise. · Vallutussõdadega kaasnes orjanduse areng · Vabade talupoegade majapidamiste asemel hakkasid aja jooksul domineerima orjatööl põhinevad suurmaavaldused.
samalaadsete klasside (riikide) ees. legitiimsus- valitsemine seaduste alusel valitsemise efektiivsus tulemuslikkus rahvastiku kvaliteet- rahvastiku haridustase, tervislik olukord, tööpotensiaal, kaasatus ühiskonda avalik haldus- poliitiliste otsuste igapäevane ja plaanipäane täideviimine riigi-ja omavalitsusinstitutsioonide poolt. sotsiaalne kihistumine inimgruppide jaotamine majandusliku seisukorra ja elustiili alusel sotsiaalne mobiilsus- inimese või inimgrupi liikumine sotsiaalse kihistumise süsteemis hprisontaalne/vertikaalne põlvkondadevaheline mobiilsus- lapsed valivad oma vanemates erineva elukutse ja tihti ka teistsuguse väärtussüsteemi sotsiaalne staatus- inimese positsioon sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema omandatud materiaalsed ja vaimsed ressursid või tema päritolu. eliit- klassisüsteemi tipus asetsev väike inimgrupp, keda iseloomustavad tunnused, mida ühiskond väärtustab (päritolu, varandus, võim, haritus)
Linnades on retoranides olemas söögid, mis on pärit prantsuse köögist. Kombed ja pidulikud sündmused Pulmades, matustel ja tähtpäevadel pakutakse alati süüa. Moslemite Tobaski päeval toimub pidusöömaaeg, kus süüakse lambaliha, ning pered säästavad selleks, et lammas osta. Selliseid söögiaineid nagu pasta ja konservoad ostetakse kohalike talunike käest ja neid süüakse erilistel puhkudel. Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalse kihistumise süsteem sai alguse koloniaaleelsetes kuningriikides. Lõunas asuvates kuningriikides oli nii kuninglikke ja tavainimeste perekondi kui ka orjasid. Hierarhia tipus oli juhtivaks rühmaks Bariba, neile järgnes klass Bariba rahvusest maaharijaid. Järgmiseks klassiks olid Fulani pastoralistid ja kõige alumine klass oli Gandod, kes olid Wasangari orjad. Koloniseerimine nõrgendas traditsiooniliste valitsejate võimu, kuid sotsiaalne staatus on siiski osaliselt seotud perekonna juurtega
heaolühiskondades suurenevad erinevused tervisenäitajates erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Eksisteerib seaduspärasus, et tervisenäitajatele on iseloomulik sotsiaalne astmelisus – kõrgeima sissetulekuga inimeste tervisenäitajad on parimad, keskmise sissetulekuga inimestel on need vahepealsed ning madalaima sissetulekuga havimad tervisenäitajad. Suurema sidususe saavutamiseks on vajalik ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine. Sotsiaalne ebavõrdsus väljendub teatud sotsiaalsete rühmade madalas staatuses ning väheses kogukondlikus kaasatuses. Inimestevahelist ebavõrdsust suurendavad ebapiisav sissetulek ning sissetulekute ebaühtlane jaotumine. Sotsiaalset ebavõrdsust mõjutavad lisaks mittemateriaalsed ressursid nagu tervis, sotsiaalne ja kultuuriline osalemine ja palju muud. Sotsiaalse ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine hõlmab endas erinevate
kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu kodanlusest majanduslikult sõltuv. Müüb oma tööjõudu raha eest. Tekib küsimus, et kes määratleb palgatööliste õige hinna. Fordism USA töösturi Henry Fordi tehastes kasutusele võetud tootmiskorraldus ehk konveireri meetod. See jagas ogu tootmise konveieril järjestikku sooritatavateks lihtsateks operatsioonideks. Sotsiaalne mobiilsus inimeste ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust. Sotsioloogia teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimumist ja inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. Poliitiline ökonoomia majandusteaduse haru, mis lähtub majanduse arengu seaduspärasusi mõtestades ühiskonna ajaloolise arengu astmest. Tööväärtusteooria Smithi ja Ricardo rajatud liberalismi majanduslik suund, milles nad
NENDE TEGELIKUST VÄÄRTUSTEST ÜLEASNDED ON JAOTATAUD PARTNERLUS Peale riigiametnike kaasatakse ka huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. 2-3 partnerit. Tööandjate Liit A/Ü VÕRGUSTIK 1. Partnerlusidee laienemine. Seda leiab I ja III sektori suhetes 2. Ümarlaud, foorumid osapooli on rohkem kui kaks 3. Võrdsete osalejate suhe 4. Paindlikkus 5. Kasutatakse iga osaleja tugevaid külgi 6. Pole võimalik eirata partnereid 7. Teeb sotsiaalse kihistumise kirjumaks 8. Vastastikkune ressurss-sõltuvus 9. Avaliku ja erasektori hägustumine PARTNERLUS JA VÕRGUSTIK
tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Eestis tuleb tihtipeale ette sooline ebavõrdsus. Mõndades koolides koheldatakse naissoosit õpilasi ja meessoost õpilasi erinevalt. Oletatakse, et tüdruk on targem ning oodatakse ja nõutakse temalt rohkem, kui poisilt. Samuti on mitmes töökohas meestel suurem palk kui naistel, isegi siis, kui nad teevad täpselt samasugust tööd. 19. Milliseid sotsiaalse kihistumise tüüpe eksisteerib? Tüüp A inimeste põhimass koondunud madalamatele tasemetele. Ebavõrdsus suur. See oli iseloomulik keskaegsetele agraarühiskondadele. Tüüp B sotsiaalse hierarhia igal järgmisel astmel on vähem inimesi. See iseloomustab varakapitalistlikku ühiskonda. Keskmise inimese positsioon parem kui A's Tüüp C püramiidisarnane, väga vaeste inimeste tagasihoidlik osatähtsus ühiskonnas tervikuna. Keskmine inimene tunneb end hästi
kasumit taotlevad eraettevõtted. 15. Kodanikuühiskond- ehk tsiviilühiskond on avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist (riigist ja valitsemisest) ning erasektorist(tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused, liikumised. 16. Sotsiaalne staatus- indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud vaimsed ning materiaalsed ressursid. 17. Sotsiaalne straatum- sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria: nt intelligents, aristokraatia, äärerühmad, eliit. 18. Sotsiaalne stratifikatsioon- teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse ehk
Üksikisik ühiskonna struktuuris:staatus ja mobiilsus Ühiskonna sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumine on sarnaste sotsiaalsete parameetritega inimeste järjestumine kihtidesse ehk straatumitesse. Indiviidi asend sotsiaalse kihistumise süsteemis sõltub tema sotsiaalsest staatusest- ühiskondlikust positsioonist,millel on nii materiaalseid kui ka vaimseid tunnuseid. Stratifikatsioonile on omane staatuslik hierarhia.(asetsus ühiskonnas) Kogu ühiskonna arengu kiirenemine on sellesse aga toonud rohkem sisemist dünaamikat s.t suurendanud sotsiaalset mobiilsust.See USA sotsioloogi Pitirim Sorokini loodud termin tähistab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistatuse süsteemis.Liikumine võib olla
Mida rikkam ja edukam oli surnu, seda suurem ja laiem oli tema hauaplats. Uued kalmed olid liivast kuhjatud kääpad. Matmispaikadesse pandi lahkunutega kaasa hõbeehteid, relvi ja muud väärtuslikku. See viitas sellele, et lahkunu oli austatud ja armastatud. Kuna talle kaasa pandud esemed pidid järgmises elus rikkust, jõukust ja õnne tooma. Selle töö kokkuvõtteks oskan öelda, et matmiskombed läbi aegade on muutunud usundimuutuse, ühiskonna kihistumise ja naaberpiirkondade tõttu. Olen kindel, et aja pikku matmiskombed muutuvad veelgi, kuigi mina seda enda elu jooksul arvatavasti ei näe. Aga jah, eks näis mis aeg meile toob!
On jõutud arusaamale, et demokraatlik võimukorraldus vajab kodanikuühenduste ja organisatsioonide kaasamist valitsemisse. Riik kaasab neid seaduseloomesse, toetab neid rahaliselt, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. Riik , mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat, osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaladades oma seisukohti valtsuse poliitika kohta. 24. Millised on sotsiaalse kihistumise objektiivsed alused? Isiklikud ressursid(võimed, haridus, tervis, ühiskondlik positsioon) Keskkond, mlles ta tegutseb(elamispiirkond, sotsiaalne keskkond) 25. Mis on sotsiaalne mobiilsus ning millised võimalikud mobiilsusbarjäärid? Individuaalne liikumine ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele. Sotsiaalse staatuse muutus tähendab majandusliku, poliitilise ja ametialase seisundi muutust(jõukus, võim ja käsutäitjad või käsuandjad)
Järgnevalt analüüsin thatcherismi tunnuseid Eesti näitel. Üheks olulisemaks tunnuseks on vabaturumajandus. See tähendab, et riik ei sekku otseselt ei kaupade tootmisse ega jaotamisse. Ka Eestis toimub äritegevus vabaturumajanduse tingimustes. Olulistemaks tunnusteks on eraomand, kus tootmise eesmärgiks on võimalikult suure tulu saamine, ja vaba konkurents, mida iseloomustab kauba mitmekesisus. Vabaturumajandus toob kaasa ühiskonna kihistumise rikasteks ja vaesteks. Võimule saanud Margaret Thatcher asus kärpima sotsiaalprogramme ning kõikvõimalikke toetusi. Ligi viiendik Eesti elanikkonnast on vaesed. Selle asemel, et abistada abivajajaid, on toetused meil tervikuna madalad. Suuresti on see tingitud sellest, et Eestil on sotsiaaltoetusteks eraldatud vähe raha. Kaupade ja teenuste käive kujuneb nõudluses ning valitsuse ülesandeks on nõudluse ergutamine
poole püüdlemine. Hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust, vaid enda ettevõtlikkusest. Sellist uut maailmavaadet nimetatakse humanismiks. Ajastuga kaasnenud muutused: 1. Inimese suhe jumalaga 2. Kiriku tähtsuse vähenemine 3. Teaduse areng Renessanss tõi kaasa.. Tootmise arenemise Suured leiutised Maadeavastused Kihistumise Nüüdisaegsete rahvaste kujunemise Maailmakaubanduse kujunemise Teadus Avastati, et juba enam kui 1000 aastat tagasi oldi arengus palju kaugemale jõutud. See innustas inimesi uute teadmiste otsinguile. Ausse tõusis mitmekülgselt haritud inimene. Tolle aja teadmistejanu viis paljude tänapäeval tuntud esemete leiutamiseni nagu kellad, maakaardid, trükikunst ja mitmed mehaanilised aparaadid. Teadus Keskaja lõpuks uskus suur osa haritlasi, et Maa on kerakujuline.
ülesandeid. Mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme, pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad töökohti. 22. Millega kodanikuorganisatsioonid tegelevad ? VASTUS SAMA MIS EELMISEL!!:) 23. Iseloomusta riigi ja kodanikuühenduste suhteid. Suhted on head, riik kaasab neid seadusloomesse, toetab neid rahaliselt, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. 24. Millised on sotsiaalse kihistumise objektiivsed alused? Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisiti öeldes ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. (nt. Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klasideks : elusiin, väärtusorientatsioon, aga ka päritolu baasil kujunevad saatuskihid nagu eliit ja mass). 25. Mis on sotsiaalne mobiilsus ning millised on võimalikud mobiilsusbarjäärid?
Hüdroloogia põhiline komponent on siseveekogude füüsika. Tulenevalt vee kvaliteedi küsimustest, hüdrokeemia valdkond kuulub samuti praktilise hüdroloogia alla. Analoogiliselt okeanoloogiaga käsitleb järvesid interdistsiplinaarne teadus limnoloogia, kuhu hüdroloogia kuulub järvede füüsikalisi protsesse uuriva teadusena. Mere- ja sisevete teaduste eristamisel on üheks oluliseks elemendiks merevee soolsus. Füüsikaliselt, merevee soolsus tingib vee püsiva kihistumise vee tiheduse järgi, mistõttu iseloomulikud protsessid võivad meres olla väga pika perioodiga, kuni tuhandeid aastaid. Bioloogiliselt, vees elavad liigid jagunevad mage- ja merevees elavateks liikideks. Intensiivne veevahetus toimub atmosfääris ja jõgedes. Atmosfääris olev vee mass on ekvivalentne 3 cm paksuse veekihiga, jaotatuna ühtlaselt planeedi pinnale. Maailmameres tervikuna on vee viibeaeg ca 2600 aastat. Riimveelises Läänemeres moodustab viibeaeg mõnikümmend aastat.
Eliit erineb ühiskonnast sellega, et suudab mõjutada ühiskonnaelu kui ka seal tehtavaid otsuseid. Eliit jaguneb poliitiliseks eliidiks, ametnike eliidiks, ärieliidiks, loomeeliidiks, akadeemiliseks eliidiks ja sõjaväeliseks eliidiks. 7. Millises suhtes on omavahel vaesus ja sotsiaalne tõrjutus? Mida vaesem sa oled, seda rohkem sind tõrjutakse. 8. Kuidas mõjutavad vaesus ja sotiaalne tõrjutus tervisekäitumist? Mõjuvad negatiivselt. 9. Milline on sotsiaalse kihistumise tase Eestis? Erinevused jõukamate ja vaesemate inimeste sissetulekute vahe pea kuuekordne kuid sellegipoolest ebavõrdsus kahaneb. Eestis pole küll kõrgelt arenenud ja võrduslik ühiskond, kuid kindlasti pole me ka arengumaa. 10. Miks on liigne kihistumine tunnistatud üldiselt probleemiks? Sest ühiskonna kõrgematel positsioonidel on kasutada rohkem ressursse ja mõjuvõimalusi kui madalamatel positsioonidel - ebavõrdsus. MÕISTED:
tutvusi, oskusi), madalamatesse kihtidesse kuulujatel vähem, nad on ühiskonnas tõrjutud. sotsiaalne mobiilsus- tähistab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistuse süsteemis. vertikaalne mobiilsus- Nt.ühest linnast teise, ühest majandusharust teise horisontaalne mobiilsus- Nt.lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi sotsiaalne staatus- indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid staatuslik hierarhia-sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi omadus: inimesed asetuvad ühiskonnas oma staatuse järgi eri tunnustatusastmetele sotsiaalne straatum ehk sotsiaalne kiht- sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria; nt.intelligents, aristokraatia, äärerühmad, eliit
Seni kuni valitseb mehe ja naise vahel bioloogiline erinevus, pole alust eeldada, et nende vahel valitseks sotsiaalne võrdsus On ammu teada, et sugu on üks peamisi sotsiaalse kihistumise parameetreid. Kuigi soolise ebavõrdsuse määr erinevate kultuuride ja ajastute suhtes varieerub, on populaarseks saanud naistele madalama sotsiaalse positsiooni omistamine. Sooline võrdõiguslikkus on meeste ja naiste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus ning teistes ühiskonna valdkondades. Sooline ebavõrdsus tugineb mingil määral inimbioloogial, kuid selle võimendajaks kujuneb siiski ühiskond. Nõnda kujunevad stereotüübid.
370dal aastal võeti vastu uus seadus, mis lubas plebeide valimist konsuliks. Aastal 287 eKr kehtestati kord, mis lubaks plebeidel oma koosolekul vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. Sellega kadus patriitside ja plebeide seisusevahe. Sellest hoolimata ei muutunud Rooma vabariik demokraatlikumaks, vaid tekkis uus aristokraatia nobiliteet, kes hoidis reaalset poliitilist võimu enda käes. Umbes 4. sajandil alanud vallutussõjad tõid kaasa Rooma ühiskonna senisest suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostumise. Sõjasaak ning ka vallutatud aladelt laekuvad maksud rikastasid eelkõige Rooma ülemkihti, samal ajal kui sõjakäikudel viibivad talupojad tihtipeale ei suutnud oma perekonnale toimetulekut tagada. Ühtlasi kaasnes vallutussõdadega ka orjanduse areng, mille tõttu kujunes Roomas orjanduslik ühiskond. Arvatavasti kasvas orjatöö osakaal Roomas isegi suuremaks kui Kreekas ja hellenistlikes riikides. Muidugi ei tähendanud see
ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Ühiskonna arengus eristatakse viis formatsiooni: ürgkogukondlik, orjanduslik, feodaalne, kapitalistlik, kommunistlik. Marx keskendus ka majanduskeskkonna arengu uurimisele. Teda huvitas sotsiaalse ebavõrdsuse põhjuste ja olemuse väljaselgitamine. Ta on andnud erilise panuse ühiskonna sotsiaalse kihistumise uurimisse. Marx töötas välja teooria, mille kohaselt ühiskond on jaotatud vastandlikeks klassideks tootmisvahendite omajateks ja mitteomajateks. Klassidel on vastandlikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid, mis tekitavad klassikonflikti (klassid on peamine side tootmissuhete ja ülejäänud ühiskonna pealisehituse vahel). Ühiskond tugineb valitsevate klasside majanduslikele huvidele. Ebaõiglast ühiskonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel
*vara *rahvas *ideoloogia (usk) 6. Kas Eestis eksisteerib praegu mõni sotsiaalne lõhe, mis ohustab ühiskonna stabiilsust? Jah, eestlaste ja muulaste (venelaste) vahel. Venelased tahavad, et neid koheldaks Eestis nagu Venemaal. Nt. peab suhtlema nendega vene keeles, kuigi riigikeel on eesti keel. 7. Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus? Kas Eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne? Näited Sotsiaalne mobiilsus- inimese ümberpaiknemine, sotsiaalse kihistumise ristumine. Jah on, nt. Oleg Gross oli algul lihttööline kuid nüüd ärimees. 8. Milles seisneb riigivõimu olemus? Millised on riigivõimu teostamise ressurssid? Inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. *Ainelised- kapital ja omand *Vaimsed- teadmised ja kogemused 9. Riigivõimule ainuomased tunnused *kehtestab seadused ja kontrollib nende täitmist *kogub makse ja otsustab, mida teha maksutuluga
erinevates koolides ja piirkondades. Ta väidab, et osa nendest inimestest, kes on selle reformi loonud, on hariduskauged. Kui kuulataks omavalitsusi ja õpetajaid, poleks kunagi midagi sellist loodud, sest kui see reform hakkab toimima, jääb Eestisse umbes kümme gümnaasiumi. Mailis Reps peab lahenduseks seda, et kõike püütakse säilitada nii nagu see on. Ta ei nõustu haridusministri Tõnis Luukasega, et kui haridus läheb isevoolu, siis see toob kaasa haridusliku kihistumise. Reps leiab, et koolidel ja õpetajatel peab olema autonoomia ise oma tuleviku ja kooli eripära üle. Tuleb nagu ka varasematel aastatel lähtuda kooli piirkonna omapärast ja usaldada rohkem koolijuhte, lapsevanemaid ja omavalitsusi. Väikeseid ja keskmise suurusega koole tuleb kaitsta, sest nendes koolides on tugev side kooli ja kodu vahel, mis on hea hariduse alustalaks. Ta ei leia, et praeguse korra säilitamine suurendaks kihistumist ja õpilasrännet
suur osa rahvast elas avaasulates kujunesid külad levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots kasutusele võeti kaheväljasüsteem Kalmed: Kasutati erinevaid matmispaiku sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse, uusi tarandeid juurde ei ehitatud kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud mõned rohkete hõbeesemete ja relvadega matmispaigad kalmete erinevused kõnelevad ühiskonna kihistumise süvenemisest levisid liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees olid põletusmatused kääpad sarnanevad kohati kivikalmetega Aarded ja ohvriannid: Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete aardeleide kui ka relvade või tööriistade peitleide Pronksi kõrval maeti maha ka hõbeaardeid, esines ka kullatud ja kullast esemeid väärismetalli on leitud enamasti põllumaadelt ning kalmetest arvatakse et väärmsmetall maeti maha sõjaohu korral , vahel ka ohverdamisel
Sotsioloogia-teadus mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid, tegeleb igapäevase elu uurimisega Sotsiaalne sidusus-ühiskonna suutlikkus kindlustada on ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu sidususe saavutamise 2 eesmärki: 1)ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse, tõrjutuse vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine Sotsiaalsus-ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda Kvant.uurimism.-tunnuste kirjeldamine läbi mõõtmise, et saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid, näitajad arvulised kvalitatiivne uurimism.-kirjeldab, meetodiks vaatlus,intervjuu,vestlus,andmed hinnangulised õhuke riik(liberaalriik)-võimalikult väike sekkumine majandusse,kodanike
Inimvara - Haridus Viimastel aastakümnetel iseloomustab enamiku arenenud riikide haridust turumehhanismide levik. Praegu on eriti USAs ja Suurbritannias hakatud rääkima konkurentsiga kaasnevatest ohtudest: kihistumise suurenemine ja haridusgetode tekkimine, elanikkonna sotsiaalse mobiilsuse vähenemine, avaliku hariduse kui riiklikke ühisväärtusi kultiveeriva süsteemi taandumine erahariduse ees, hariduse teadmiskäsituse ja õppekavade kitsenemine mõõdetavate ja testitavate õpitulemuste arvel, õpilaste emotsionaalne kaugenemine koolist jmt. Kasvanud on erinevused ka Eesti koolide vahel, juurdepääs kvaliteetsele haridusele ei ole kõikidele elanikkonnarühmadele võrdselt võimalik
5.4.5. Adramaarevisjonid pandi kirja töövõimelised talupojad. 5.4.6. Revisjoniraamatud aitavad uurida Eesti ajalugu. 5.5. Maksud 5.5.1. Pearahamaks 5.5.2. Suurendas riigile laekuvate maksude summat. 5.5.3. Korraldati hingeloendusi. Linda Lapp Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 01.12.2010 5.5.4. Talurahvas ühtne ühiskonnakiht. 5.5.5. Varandusliku kihistumise puudumine talurahva seas. 6. Kliima 6.1. Kliima kontinentaalsem. 6.2. Põllumajanduseks ebasoodsam. 6.3. Talved pikemad ja külmemad. 6.4. Põllutöödeks sobiv aeg piiratum. 6.5. Ikalduse oht suurem. 7. Rootsi aeg 7.1. Vabadus 7.1.1. Vabaks saamise nurjumine. 7.1.2. Kehtestati taas sunnismaisus. 7.1.3. Talupoja seadmine mõisnikust olulisse sõltuvusse. 7.1.4. Pärisorjastamine. 7
11. miks nimetatakse 2)ettevõtted erinevad oma suuruse ja nüüdisdemokraatiat polüarhiaks ka tegevusala poolest- sarnasuseks Tänapäeval jagatakse võim mitmete on kasumi taotlemine ja eraomandus. gruppide vahel, sest ükski neist pole piisavalt tugev selle 15. too välja monopoliseerimiseks. Nii peavadki mittedemokraatliku ja nad otsima endale liitlasi ning demokraatliku ühiskonna minema kompromissidele, et kihistumise mudelid saavutada oma huvide arvestamist poliitikas. Seetõttu nimetataksegi 16. mis on sotsiaalne nüüdisdemokraatiat polüarhiaks. kihistumine Sotsiaalne kihistumine tähendab 12. too välja viis jätkusuutliku seda, et inimesed on jagatud arendamise põhimõtet kihtidesse ühiskonna jaoks oluliste 1)majandus ja keskkond on tunnuste järgi. ühendatud 2)Kohustus tulevaste põlvkondade ees
põllumehe toodangu turustamist kodumaal teiste riikide odavamate toiduainete eest. Roheline revolutsioon: 1950-1960. Rahastasid: Austraalia, Saksamaa, Suurbritannia, USA. Osalesid: Mehhiko, India. Olemus: üritus parandada maailma toitlusolusid; nisu, riisi, maisi sortide aretamine. Kasu: jõukamad riisikasvatajad said ülejäänud riisi maha müüa ning raha teenida. Negatiivne: keskkonna kahjus, suurenenud tootmiskulud, sotsiaalse kihistumise süvenemine, maa koondumine suurmaaomanike kätte. Intensiivne põllumajandus: loomakasvatus annab suurema osa toodangust, palju kapitali, toodangut kasvatatakse väikestel maa-aladel, rohkelt väetisi, vähe tööjõudu, kunstlik niisutus, kitsas spetsialiseerumine, kõrge mehhaniseerituse tase. Ekstensiivne põllumajandus: omane hõredalt asustatud aladele, väetised puuduvad, maatükkide pidev vahetamine, vähe kapitali,
8. Mis on sotsiaalpoliitika eesmärgiks? Kuidas see riigi poolt saavutatakse? tagada inimestele sotsiaalne turvalisus kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu vähendada klassivastuolusid tagada õiglus ja võrdväärsus 9. Kirjeldage Eesti Vabariigis kehtivat pensionisüsteemi. 1. sammas: Riiklik pension 2. sammas: Kohustuslik kogumispension 3. sammas: täiendav kogumispension 10. Mis on sotsiaalse sidususe eesmärk? ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendmine sotsiaalsuhete, sidemete ja suhtlemise tugevndamine. 11. Too välja sotsiaalhoolekande liigid. Sotsiaalteenus - isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus Sotsiaaltoetus - isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus 12. Mida nimetatakse inimarengu indeksiks ja milliseid näitajaid seal arvestatakse. Inimarengu indeksiks nimetatakse riigi sotsiaalset ja majanduslikku
Nende olemasolu väldib võimu monopoliseerumist, sest täiendab pateide tegevust ega lase neil domineerida. Suurendavad rahva huvi poliitika vastu. Mõj poliitikat osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. Kasvatavad demokraatiale vajalikke väärtuseid: sallivus, koostöövõime ja omaalgatus. 19. MILLISED ON SOTSIAALSE KIHISTUMISE OBJEKTIIVSED ALUSED? 1) ISIKLIKUD RESSURSSID võimed, haridus, tervis, ühiskondlik positsioon 2) KESKKOND, milles inimene tegutseb (elamispiirkond, sotsiaalne keskkond) 20. MIS ON SOTSIAALNE MOBIILSUS NING MILLISED VÕIMALIKUD MOBIILSUSBARJÄÄRID? Sotsiaalne mobiilsus on indiviidide liikumine ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele. See tähendab majandusliku (jõukuse), poliitilise (võimu) ja ametialase seisundi muutust.
veristes sõdades naabrite või teisitimõtlejatega. Seega on demokraatia omane just rahumeelsetele riikidele ja käib käsikäes majandusliku õitsenguga. Seda on üsna lihtne põhjendada: kui võim on rahval, siis lähtutakse rahva huvidest. Rahva huvides pole aga kodust kaugel sõdimine ega vaesuses elamine, vaid hoopis korralik sotsiaalsüsteem ja head ettevõtlusvõimalused. Sel juhul läheb vara põhiliselt väikese protsendi rikaste ja ettevõtlike kätte, mis on kihistumise põhjuseks. Paljudes riikides, mida üldiselt peetakse demokraatlikeks, on siiski toimunud rahva ja võimu kaugenemine. Mida vähem on parteisid ja mida vähem saab rahvas ise otsustamisprotsessis kaasa rääkida, seda väiksem on tegelikult demokraatia ja seda enam halveneb rahva heaolu. Näiteks USA puhul võib välja tuua Iraagi sõja. Lisaks pole ta ka rahva heaolu ja sotsiaalsfääri seisukohalt kõige parem maa. Tõelisest demokraatiast on siiamaani parim näide Antiik-Kreeka
· Sotsiaalne kihistus- süsteem, mille abil ühiskond jagab inimesi hierarhilisse struktuuri. · Inimesi jaotatakse klassi elustiili, väärtusorientatsiooni, päritolu baasil. Mittedemokraatlikus riigis on suurim alamklass, demokraatlikus aga keskklass. · Sotsiaalne lõhe- suurte inimgruppide vaheline erisus ühiskonnas, mille põhjusel võivad olla majanduslikud, regionaalsed või kultuurilised. · Sotsiaalne mobiilsus- inimene või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. · Horisontaalne- ühest linnast/majandusharust teise liikumine. · Vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi. · Põlvkondade vaheline- lapsed valivad teistsuguse elukutse ja väärtussüsteemi, kui nende vanemad · Eliit- kõrge staatusega grupp, kes omavad seda, mida peetakse väärtuslikuks. Ligipääs riigivõimule ja üldse võim ja mõjukus.
2.4 Ühiskonna kihistus; sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll: *kiht- straatum *kihistumine- stratifikatsioon * Kihistus paigutab inimese kindlasse positsiooni. * Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. horisontaalne ühest linnast/ majandusharust teise vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks; keskklassist kõrgklassi *Ühiskonna kihistumise mõjutus: - haridusnäitaja - vabameelsus ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine * Põlvkondadevahelie mobiilsus- lapsed valivad teistsuguse elukutse ning väärtussüsteemi, kui on nende vanematel. * Positsioon- staatus * kõrgklass- * keskklass- kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria * alamklass- kõige madalama sotsiaalse staatusega inimesed DEMOKRAATLIK (Ei vasta Eestile) MITTEDEMOKRAATLIK
· 19. sajandi keskel usuvahetusliikumine: talupojad olid kindlad, et kui nad astuvad õigeusku, siis saab neile osaks palju hüvesid (antakse maad, vabastatakse teoorjusest jne) · 1849 Talude päriseksostmine. · kadakasakslased - eestlased, kes tahtsid end välja näida sakslastena, et näida jõukam ja edukam · Mis toimus 1870-1914 aastatel Eesti ühiskonnas? 1) venestamine 2) linnade kasv 3) kaubanduse/tööstuse kasv 4) sotsiaalse kihistumise suurenemine · 1917. a veebruarirevolutsioonis loobus Nikolai II troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Eestis mässud ja rüüstamised · Märts 1917 eestlaste demonstratsioon Petrogradis ja määrus Eestimaa Kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Ühendati Eestimaa Kubermang (v.a. Narva) ja Liivimaa Kubermangu põhjaosa üheks rahvuslikuks kubermanguks. · Pingekolded Eestis 1917. aastal pärast määrust:
on loomulikult õige. Siinkohal soovin rõhutada aga siiski viimast- inimeste omavahelist sidusust. Just see aspekt on äärmiselt oluline ühiskonna normaalseks toimimiseks. Kuid kas on midagi, mis võib seda ohustada? Meie praegust ühiskonda iseloomustab kihistatus. See mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimgrupi teatud positsioonile. Seoses tänapäeva inimese jaoks ühe olulisima asjaga rahaga- on üheks põhilisemaks kihistumise aluseks muutunudki just inimeste majanduslik olukord ning toimetulek. Selle alusel ongi meie ühiskond üldisemas pildis jaotatud kaheks äärmuslikuks kihiks. Esimene grupp on niinimetatud eliit ehk kõrgklass, kes omab kõrgemat positsiooni ehk staatust kui teised. Sellise sotsiaalse staatusega grupp omab seda, mida sellises ühiskonnas väärtuslikuks peetakse. Olgu selleks siis kasvõi lihtlabane rikkus või hinnalise maatüki omamine. Ja siis on need teised- järgijäänud
Sellest tulenevalt ütleksin, et sotsioloogia on uuriv teadus, mille üheks väljundiks ongi uuringute läbi viimine. Kui vaadata, mida selle kohta arvavad autoriteedid, siis Võõrsõnastiku järgi on sotsioloogia ühiskonnaõppetus, ühiskonna talitlemist, selle liikmete sotsiaalse käitumise seaduspärasusi uuriv teadus. Vikipeedia järgi on sotsioloogia on nii metodoloogiliselt kui temaatiliselt väga lai teadusala. Traditsiooniliselt on keskendutud sotsiaalse kihistumise, klasside, mobiilsuse ja religiooni, ilmalikustamise, õiguse ja kõrvalekallete uurimisele. Kuna kogu inimtegevus sõltub sotsiaalselt struktuurist ja indiviididest, siis on sotsioloogia fookus laienenud ka tervise-, militaarsete ja karistusasustuste, interneti ja isegi sotsiaalse aktiivsuse teaduslikule uurimisele. Seega on sotsioloogia teadus, mis on keskendunud uurimisele. Siiski peetakse eri
kelleks sai tavaliselt mõni endine magistraat. Nad ei saanud riigilt palka, nad pressised kohalikult rahvalt raha välja ja võtsid altkäemaksu. Muutused rooma ühiskonnas vabariigi ajal. Rooma ühiskond oli valdavalt põllumajanduslik. Enamus olid talupojad. Vallutuste tagajärjel tõusis aga tohutult rooma linna poliitiline tähtsus. Linna elanike arv kasvas kogu aeg ja see edendas oma korda kaubandust. Vallutussõjad tõid kaasa rooma ja itaalia ühiskonna senisest suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostamise. Eriti rängalt said itaalia talupojad kannatada II puunia sõjas. Ühtlasi kaasnes vallutussõjadega orjanduse areng. Roomas kujunes orjanduslik ühiskond. Vendade gracchuste reformikatsed. Kuna talupojad läksid sõjaväkke pidid nad oma varustuse ise muretsema, see põhjustas nii mõnegi talupoja laostamise. Vennad tiberus ja gaius püüdis muuta olukorda reformi teel. Nende eesmärk oli kehtestada maavalduste suuruse ülemmäär ja sundida suurmaaomanike
Ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad 1. Mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste olemasolu viis. Ühiskond koosneb inimestest ja ei saa eksisteerida ilma inimesteta. Ühiskonna tunnuseks on religioon, moraal, seadused ja ühistegevused. 2. Millised on ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad? Ühiskonnal on mitmeid tasandeid. Nt maailm, riik, kool, perekond. Ühiskonnaelu valdkonnad nt : majandus, tervisehoid, kultuur, haridus, valitsemine. 3. Iseloomusta tänapäeva ühiskonda. Ühiskonnaelu valdkonnad on põhiliselt samad mis vanasti: majandus, sotsiaalabi, haridus ja muu sotsialiseerumine ning kohtupidamine ja kooskõlastamine, mida me nüüd nim valitsemiseks. Palju on materiaalset vara mis vajab haldamist. Olulisim on käitumiskultuur, ühine arusaamad kultuurist laiemas mõttes ja sellest tulenevad koostöövormid. Tänapäeval on tööjaotus, millest tuleneb kaubandus, turg, raha, palgamajandus ja pangandus. 4. Mõisted: ühiskond- inimeste olemasolu viis. Ühisk...
[1] Ühiskonna sidusus ehk sotsiaalne sidusus on ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Sidus ühiskond loob kasvavale põlvkonnale piisavalt motivatsiooni, et Eestisse ka tulevikus jääda. Sidusa ühiskonna kriteeriumid on sotsiaalne kaasatus, kõrge tööhõive, regionaalse ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähenemine, poliitiline osalus, riigi ja kodanikuühiskonna partnerlus. Praeguse Eesti sotsiaalse sidususe probleemide hulka kuuluvad ühiskonna kihistumise ja vaesuse probleemid, rahvusrühmade vahekord, põlvkondadevahelised erinevused, soolise ebavõrdsuse vähendamine. Väga tõsised probleemid tulenevad rahvastiku kiirest vähenemisest, alkoholismist ning kuritegevuse kõrgest tasemest.[2] Kui riik ja rahvas omavahel hästi koostööd teevad, siis on ka rahval seal hea elada. Näiteks võib tuua kõrge elatustasemega põhjariigid, kuhu kipuvad elama ka väga paljud pagulased
Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 9 Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 5., 20, lk 458-460 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon 2 Stratifikatsiooni mõiste Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) Meritokraatia ja selle kriitika J. Goldthorp’i klassimudel J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene,
Milliste loengus käsitletud teemadega antud artikkel seostub Antud artikkel seostub ning sobib illustreerima mitmeid kursuse käigus läbitud sotsioloogilisi temasid. Näiteks: sotsiaalne ebavõrdsus, perekond, kultuur ja ühiskond. Samuti võiks selle siduda inimese arengu ja sotisaalse keskkonna valdkonnaga. Mida artikkel mulle andis Esiteks pani see mõtlema, kuivõrd saavad erinevate teadusuuringute tulemused olla laiendatavad Eesti kontekstile. Haridusliku kihistumise ning seeläbi juba olemasoleva eliidi taastootmise teema käis hiljuti läbi ka siinsest meediast. Postimehe artiklis tõstatati teema kuidas majanduslikult paremal järjel inimestel on paremad võimalused oma järeltulijatele kvaliteetse hariduse võimaldamiseks. Näiteks tasulise eelkooli ja õppe poolest kallima eliitkooli võimaldamise näol. Ning sellest tingituna taastoidab jõukus sotsiaalset kihistumist ka siin. Samas on oluline arvestada
Prestiiz teiste inimeste austus, lugupeetavus 3. Omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, naftas, paberitükkides (rahas )jne. Kihistumise Funktsionalistlik käsitlus- seletab sotsiaalseid struktuure olemasolevate ühiskonnakorralduste põhjal :mis juhtub kuna nii- ja niisugune sotsiaalne süsteem on juba olemas. Kõigil ei ole võrdsed võimed, see kellel on rohkem võimeid vajatakse või hinnatakse mingil konkreetsel ajahetkel ühiskonnas rohkem. Kihistumise konfliktiteoreetiline käsitlus Marx: ükskõik millise ühiskonna ideed on selle ühiskonna domineeriva strata ? ideed. Et need kes juba võimul saavad seada ka reeglid. Gramci ja Bourdieu hegemoonia: tähendab mõju või kontrolli safari ja ideoloogiline hegemoonia viitab kultuuriliste sümbolite kontrollile uskumused, väärtused,ideed õiglusest. Weberi käsitlus võimust võim on kellegi tõenäosus realiseerida eesmärke isegi kui teised on sellel vastu, sundida oma tahet peale
tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse ehk straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele (kõrgemad straatumid omavad rohkem või enam väärtustatud ressursse). Iseloomustab ühiskonda, mitte lihtsalt inimesi. Inimesed ei ole võrdsed, meil on erinevad omadused, oskused ning teadmised. Ressursid on piiratud. Ebavõrdsus on vajalik ning kasulik. Millist kolm sotsiaalse kihistumise dimensiooni pakub Max Weber. Võim, prestiiz ja omand. Kastisüsteem, seisusüsteem ja klassisüsteem. - klassijaotuse alusena eristab majanduslikku (=eluvõimalused), sotsiaalset ja ühiste huvide möödet. * majanduslikud klassid tulenevad sellest, et inimestel on erinevad võimalused materiaalsete väärtuste omandamiseeks. Omand, tulud, suhted. Teadvus või mitteteadvus pole oluline. * teist tüüpi jaotus: Seisused/Staatusrühmad. Erinev prestiiz. Elulaad, haridus, päritolu.
Ühiskonna sidusus T.2 1.Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ühiskond- sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond- riigi korralduselt totalitaarne: taotleb terviklikkust, mis oleks täielikult riigile allutatud. Ühiskonna struktuur- ühiskonna üldine ülesehitus Pluralism- ehk paljusus. Võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. Demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2.Avalik sektor: Riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigi tunnused: võimu teostamine, suveräänne riigivõim, territoorium, rahvus Valitsemisinstitutsioonide tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierharhia, moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks, saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest, nende töötajaskonna moodust. palgalised riigiametnikud. EV põhiseaduslikud...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
