Vanemaks saades ja arenedes muutavad inimese väärtushinnangud. Ma arvan, et see on normaalne ja nii peabki olema. Mina pean oluliseks oma elu, sõpru, perekonda ja haridusteed. Muidugi väärtustan ka raha ja selle eest saadavaid hüvesid, kuid see pole minu jaoks eesmärk, vaid vahend, kuidas oma elukvaliteeti parandada. Erinevad kultuuritaustadega inimesed peavad sageli olulisteks erinevaid asju, see peegeldub näiteks teistsugustes kommetes, eluviisides ja käitumises. Väärtushinnangute paljusus toob maailmas kaasa ka palju konflikte. Inimestel on erinevad arusaamad ja arvamused - nii on tülid kerged tekkima. Tänapäeva inimesed on jätnud vaimsed väärtused tahaplaanile ja tõstnud materiaalse heaolu esmaseks. Mina arvan, et see tuleneb sellest, et inimestel on palju suuremad võimalused kui näiteks kuuekümnendatel. Põlvkondade vahelisi konflikte aitab leevendada see, et noored ja vanad toetavad, aitavad ja õpetavad üksteist
X seminar Isikute vahetumine, isikute paljusus võlasuhtes. Kolmandad isikud võlasuhtes 1. Vald sõlmis ehitusettevõtja U ehitustöövõtulepingu koolimaja laiendamiseks 400 000 euro eest. Lepingus oli klausel, mille kohaselt oli lepingutasu nõude loovutamine keelatud. U oli enne töövõtulepingu sõlmimist tarnija käest omandireservatsiooniga soetanud 150 000 euro eest ehitusmaterjali. Lepingu kohaselt oli ehitusmaterjali ostjal (U) õigus püsivalt ühendada
PARONÜÜMID kohastuma (bio) evolutsiooniga kohanema Abonent tellija, abonoment tellimus Käsitama mõistma, aru saama, rakendama käsitlema arutama Arv hulk, käsitsema kätega tegema arvukus paljusus, rohkus Maks kohustuslik riigile laekuv raha Arvutama peast, paberil arvutama, makse millegi eest makstav summa arvestama kellega, keda Omandama saama, õppima, saavutama Avaldama tähelepanu, tunnustust, survet, omastama endale võtma avalikustama avalikuks tegema omistama omaks, kuuluvakspidama (tulele
E.R. Tamberg väidab oma luuletuses „Maailmavaade“, et kommunistlik kord ei toetanud inimeste individuaalset maailmavaadet, vaid „kosmol oli kindel konjunktuur“. See illustreerib seda, kuidas paljud faktorid võivad mõjutada meie mõttemaailma. Maailmavaade ei ole vaid mina ja maailm, vaid kõik, mis jääb nende vahepeale. Seda mõjutab lõpmatult palju faktoreid, kuid lõpuks on see igal inimesel siiski unikaalne. Erinevate isiksuste paljusus tagab tõekspidamiste mitmekesisuse ning uute mõtete leviku. Samas on see midagi, mida ei saa määratleda mingis kindlas süsteemis, vaid see vaheldub koos kogemuste, olukordade ja hinnangutega. Aega ei ole maailmas lõputult, kuid meil on piisavalt aega, et keskenduda elus sellele, mis on meie arvates kõige tähtsam, olenemata meie maailmavaadete erinevusest.
• Polüploidsus on laialt levinud taimeriigis, loomariigis esineb seda harva • Inimestele on polüploidsus reeglina Polüploidsuse teke • Genoomi duplikatsioon – mitoosijärgses rakujagunemises tekib viga • Gameetide mitte-redutseeriv jagunemine – meioosis tekib viga • Polüspermia – rohkem kui üks seemnerakk viljastab munaraku Polüploidsuse teke Kasulikkus • 3 peamist kasulikku poolt 1) Heteroos 2) Geenide paljusus 3) Aseksuaalne paljunemine Heteroos • Homosügootide hübriidide üleolek homosügootsetest vanematest mingite tunnuste poolest 1) Kasv 2) Saak 3) Vitaalsus •) Heteroos muudab polüploidsed rohkem jõulisemaks kui nende diploidsed vanemad •) Seda rakendatakse tarbeloomakasvatuses ja taimekasvatuses Geenide paljusus • Situatsioon, kus teatud biokeemilised funktsioonid on liigselt kodeeritud ühe või enam geenide poolt
vees/mullas/õhus. Liigi arvukus (species abundance) mitu ühes liigist indiviidi/isendit on alal või koguses vees/mullas/õhus. Saame rääkida ka suurema grupi arvukusest (nt kalade arvukus) Bioloogiline mitmekesisus Biodiversity Geneetiline mitmekesisus (genetic diversity) Funktsionaalne mitmekesisus (functional diversity) Taksonoomiline mitmekesisus (taxonomic diversity, species diversity) Liikide taksonoomiline paljusus Liikide geneetiline paljusus Elupaikade paljusus (habitat diversity) Liikide funktsionaalne paljusus Liikide vanus/kõrgus/jt omaduste mitmekesisus Inimtekkelised ehk antropogeensed ÖS Ökosüsteem, mis on tekkinud inimese ümberkujundava või loova mõju teel. Mitte kõikide ÖS puhul pole inimmõju halb asi nt niidud ei püsiks niitudena. Nt linn Millised tegurid (parameetrid, tingimused) mõjutavad ökosüsteeme? Temperatuur Valgus Vee kättesaadavus (niiskus) pH Toidu kättesaadavs toitaine sisaldus
Majanduslikud raskused Sõjakaotanud riikide jaoks oli raske ja alandav tasuta reparatsioone ja teppida tooraineallikate kadumisega, 1929 aastal alanud majanduskriis viis pettumiseni demokraatias. Terav riigisisene võimuvõitlus Poliitiliste erakondade kemplemine valmistas pettumust, põhirahvuste ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud( Tsehhoslovakkial oli probleeme, Ungari oli paljurahvuseline, Jugoslaavias oli probleeme.) Valimiskünnise puudumine Parlamentide tööd häiris erakondade paljusus (otsuste tegemine oli raskendatud). Totalitaarse ühiskonna iseloomuliku joone näited Võimul ainult 1 partei ja 1 ideoloogia Kommunistlik Partei nõukogude Venemaal, Fasistlik Partei Itaalias. Juhikultus Saksamaal Hitleri juhikultus, teda nim. Führeriks, Itaalias oli Mussolini juhikultus, teda nim. duckeks. Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi Natsionaalsotsialistlikul Saksamaal kiusat i taga juute ja tapeti surmalaagrites.
igasugune teisimõtlemine on karmilt maha surutud. 10. Kas sõnavabadus ja arvamuste Jah, igal inimesel Ei ole tagatud, Igasugune paljusus on tagatud? on isiku-, sõnavabadusele on sõnavabadus ja informatsiooni- ja seatud piirangud. arvamuste sõnavabadus. paljusus on Arvamuste paljusus keelatud. Kehtib on vägagi soositud
riigi ülesanded kaitsta rahvast välisohtude eest ja hoida sisekorda, luua seadusi ja kontrollida nende täitmist, osutada ühiskondliku abi, tagada haridus ja arstiabi, demokraatia tugisambad rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduste ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus, sallivus ja koostöö ja kompromissi valmidus, demokraatia võimaldab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus. valitsus koalitsioon liitumine ühiste eesmärkide saavutamiseks, mitme erakonna ühinemine (reformi erakond, IRL)., valitsus opositsioon vastasrind, vastuseisjad või vastuolek, vastutöötamine, vastutegevus (keskerakond, sotsiaal demokraadid, rahvaliit)
kasvuperiood. Peamiseks faktoriks kriisi ületamisel oli 1933 suvel Jaan Tõnissoni valitsuse poolt teostatud krooni devalveerimine 35% võrra Krooni devalveerimine aitas oluliselt suurendada Eesti kaupade konkurentsivõimet välisturgudel. Väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Eksporditi põllumajandussaadusi, imporditi tööstus- seadmeid ja tooraineid HARIDUSELU Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. Kuueklassiline koolikohustus Mindi üle emakeelsele õppele Loodi uusi kõrgkoole - Tallinna Tehnikaülikool, Riigi Kõrgem Kunstikool, Riiklik Lavakunstikool. TEADUS Tartu Ülikool kujunes taas oluliseks teaduskeskuseks, äratati ellu mitmed teadusseltsid : Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Teaduseluarengu tõestuseks valmis 8-köiteline
igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud),vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Sellise poliitika tulemusena kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur. Hariduselu Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. 1934. aastal tehti reform, mis ei läinud küll nii, nagu pidi. Koolireformi teine etapp teostati 1937. Tänu nendele kahele osutuski võimalikuks gümnaasiumide vähendamine. Seni märksa suuremat rõhku pandi ka kutseharidesele- rajati uusi kutsekoole, tehti õpilastele mitmeid soodustusi.1934-40 oli kutsekoolide õpilaste arv juba 13 000. Kõrgharidus seoses konkusseksamite sisseandmisega langes kõvasti üliõpilaste arv.
20 saj muusika · Tööstusrevulutsioon, · rahvastiku massiline koondumine linnadesse · maailmasõjad Üldjooned: · Audio ja videosalvestustehnika · Massikultuur · Eristuvad süva- ja popmuusika · Mõiste ,,läänemuusika" saab laiema tähenduse · Stiilide paljusus e. pluraism · XX saj I poolel olid valdavaks stiiliks uusromantism, neoklassitsism, impressionism, ekspressionism · XX saj II poolel muusika stiililine kuuluvus saab olla vaid tinglik · Peamised väljendusvahendid: rütm, tämber Hilisromantism · Romantismi järellainetus · Peamiseks Sks ja Austria · Wagneri helikeelt laiendatakse edasi · Esituskoosseisude suurenemine · Mahler ja Strauss MAHLER · Juudi rahvusest böömlane
5. Muud eesmärgid- konkurentide eemaletõrjumine, turu stabiliseerimine vm. Püsivad kulud jäävad alles ka siis kui toodang on alanenud nullini nt. Elekter. Muutuvad kulud suurenevad toodangu kasvuga ja vastupidi. Hinnapoliitika välistegurid.: 1. turg ja nõdlus-määäravad ülempiiri. 2. Täielik konkurents-ostjate müüjate paljusus-ei saa hinda mõjutada, homogeenne kaup, barjäärid puuduvad 3. Monipolistlik konkurents-ostjate müüjate paljusus, tehingud ei toimu ühtse hinnaga, nt juuksur 4. oligopolistlik konkurents- pakkujate vähesus. Tundlikud konkurentide suhtes, uutel pakkujatel raske turule saada, nt piimatootjad, kütusefirmad. 5. Täielik monipol-üks müüja Hinnakujundus:kulud, tarbijad, seadusandlus, vahendajad, konkurendid, eesmärgid 1. Primaarse juurdehindluse strateegia e. ,,turukoorimise strateegia" (skimming), hinda muutes käiakse kõikide segmentide juures
1.Millised demokraatlikud liikumised olid Euroopas olemas juba enne I MS? 1)liberalism 2)konservatism 3)sotsialism ja sotsiaaldemokraadid 2.Iseloomusta Prantsusmaa majanduslikku olukorda pärast I MS. 1)oli deukas tänu reparatsioonile ja Elsas Lotringile 2)tekkisid uued tööstused: moe tööstused, 3)tähtsaim linn oli Pariis 3.Kas järgnevad väited on iseloomulikud Suurbritanniale, Prantsusmaale või U.S.A- le? 1)Sisepoliitilist elu iseloomustas erakondade paljusus Prantsusmaa 2)Majandus arengut soodustasid reparatsioonid ja uued territooriumid Prantsusmaa 3)Majanduslik õitseng 1920. aastatel U.S.A 4)Ülemaailmse majanduskriisi mõju oli väiksem kui mujal riikides - Suurbritannia
mida iseloomustab: · Tasakaalustatud kompositsioon · Joonte selgus ja ilu · Üksikasjade kooskõla tervikuna Kõrgrenessanssi maalikunsti tähtsamad meistrid on Leonardo da Vinci, Michenangelo ja Raffael. Leonardo da Vinci /vinti/ Leonardi da Vinci oli universaalne geenius, kellele oli antud väga mitmekesiseid andeid: ta oli maalikunstnik, skulptor, arhitekt, aga ka muusik, luuletaja, insener ja loodusteadlane. Vinci oli loomult katsetaja ja eksperimenteerija, huvide paljusus takistas pühendumast peamisele- maalikunstile. Seetõttu on tema säilinud teoste arv väike. "Mona Lisa" "Vitruviuse inimene" "Püha õhtusöömaaeg"
Ande Andekas-Lammutaja Ühiskonnaõpetus Valimised ja Euroopa Euroopa Liidu liikmesriike on 25. Enne 1995 aastat olid ELis Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Kreeka, Itaalia ja Luxemburg. 1995 liitusid Soome, Rootsi ja Austria. 2004 liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta ja Küpros. Demokraatia on rahva võim (demos kratos), võimude lahusus, vabad valimised, tagatud inim- ja kodanikuõigused (kodanikuühiskond), kõik on seaduse ees võrdsed, valikuvõimalused, -paljusus. Legitiivne võim on seaduslik võim, rahva poolt valitud. Demokraatia vormid on otsene (rahvas valib kedagi enda hulgast; muistses Kreekas ja Roomas), esinduslik (rahvas valib esindajad; tänapäeva Eestis) ning ...
Eesti riigi kord ja sisepoliitika 1920 – 1934 Eesti riigi pindala oli 47’450 km2 Rahvaarv oli 1 059 000 inimest Riigikorralduselt oli eestis parlamentaarne demokraatia Kõrgeim võim oli parlamendil e riigikogul Välisriikidega suhtlemises esindas riiki riigivanem, kes oli ka ühtlasi peaminister Igapäevaelu riigis juhtus valitsus, kuhu kuulusid ministrid Oli poliitiliselt ebastabiilne aeg, erakondade paljusus, valitsused vahetusid tihti, ei suudetud valimislubadusi täita, tihti esinesid valitsuskriisid e. Omavahelised lahkhelid Eestis võimaldati kõigile siin elanud rahvustele kultuurautonoomia – lubati tegeleta oma riigi/keele asjadega Tähtsaks siseriikluseks eestis oli maareformi vastuvõtmine 1919 1. Detsember 1924 üritati riigipööret kommunistide poolt (see ebaõnnestus)
Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Esimene põhiseadus 15. juunil 1920.a konstitutsiooni vastuvõtmine Kodanike täielik võrdsus seaduste eest, vaatamata rahvusele, soole, usule, jne Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Riigikogus 100 liiget. Kuidas valitseti Eestit? Oma esindatust suurendas Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused Erakondade paljusus näitas, et üksik partei polnud üksinda suuteline looma tugevat valitsust Kümnendil tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11kuud. Võitlus riigivastastega Põhilised vastased: Vene impeeriumi taastamisest unistavad vene emigrandid Baltisaksa parunid Kommunistid Riigipöörde katse teostati 1.detsember 1924.a Poliitilise stabiilsuse suurenemine Mäss kujunes EKP jaoks enesehävitamiseks, kuna rahvas pööras vägivallatsejatele kindlalt selja
väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. Leibkond - üksus, mis koosneb kooselavatestinimestest. Ei pruugi olla omavahel sugulased. Ülalpeetav - laps või pensionär, ka puudega tööealine isik, kes palka ise ei saa. Tööjõud - grupp, kes teeb käsul kellegi teise tööd. Sotsiaalne struktuur - rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel. Sotsiaalne kihistus - rahvastiku hierarhiline järjestus ressursside jagunemise järgi. Pluralism - arvamuste paljusus. pluralistlik ühiskond - ühiskonnas on sallitud erinevad arvamused. Karistamatu. Identiteet - ühtekuuluvustunne. Tolerantsus - sallivus teistsuguste arvamuste suhtes. nulltolerants - tolerantsuse täielik puudumine. Kompromiss - vastastikuste järeleandmiste teel kokkuleppele jõudmine. Konsensus - üksmeelse otsuse vastuvõtmine.
Üks nendest uutest koolimajadest oli Käravete kool (Järvamaa) Riik ja omavalitsused hoolitsesid pidevalt koolide olukorra parandamise eest. Pilt koolimajast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HARIDUSKAVA Kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Likvideeriti koolitüüpide paljusus ja ühtlustati õppekavad. Trükiti uusi eestikeelseid kooliõpikuid,kujundati rahvusliku õpetajaskond. Kutseharidus ja kõrgharidus Loodi ja pandi tugev alus kutseharidusele Suurt tähelepanu põõrati eestikeelsele kõrgharidusele,ilma milleta polnud rahvuskultuuri ja rahvusriigi püsimine mõeldav. Tartu ülikool 1920 aastal. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
2001 RIIK organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avaliku-õiguslik võimuga. RIIGI TUNNUSED: rahvas, territoorium, avalik võim. RIIGIVÕIMU TUNNUSED: Ainuõigus kehtestada makse. Kehtestab seadusi. Ainuõigus kasutada vägivalda. Riigivõimu otsused on kohustuslikud. Esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigis on selge võimuasutuste hierarhia. PLURALISM mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus POLÜARHIA kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel LEIBKOND majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid lengetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed) KESKKLASS
aastast aga vanglana 4) Olümpia purjeregatt Tallinnas 1980 Tallinnas toimus Moskva Olümpiamängude raames 1980 aastal purjeregatt. Purjeregati mõjutusel valmisid siin mitmed uued ehitised: nt Tallinna Teletorn, Olümpia purjespordikeskus, Olümpia hotell, linnahall, Pirita tee. 5) Eesti kui mereriik – Kunst Olles oma geograafilise asendi tõttu avatud merele ja kaubandusele, on Eestit kaua iseloomustanud kultuuride paljusus. Tänapäeval on loodusmaalid pigem haruldased. 1950ndatel oli Eestis neil aga suur rõhk. Kõige populaarsem kunstnik selles vallas on Aili Vint, kes maalis meremaale. Tema kõrgaeg oli 70ndatel. Tema maalides on ta kujutanud mere jõudu ja võimsust.
EESTI KEEL POSTMODERNISM Postmodernset (lad. K post- pärast/taga, modernus-nüüdisaegne) maailma iseloomustab veendumus, et teadmine ei pruugigi olla oma põhiolemuselt hea. Modernismi edendamine. Märgib ühtse ja universaalse maailmavaate ammendumist. Postmodernismi võidukäik massiteabeajastuga ( TV, raadio) Kolme omaduse olemasolul nimetatakse postmodernseks teoseks. Postmodernismi tunnused: 1.) Tõdede paljusus 2.) Kaos 3.) Emotsionaalsus 4.) Autoriteetide kummutamine 5.) Nihilism (kõige eitamine) 6.) Iroonia 7.) Urbanism 8.) Globaliseerumine 9.) Ebapüsivus 10.) Tehnoloogilisus 11.) Ühiskonna vabadus 12.) Elektilisus (erinevate ajastute kombineerimine) 13.) Ülim eesmärk demokraatia 14.) Eksperimenteerimine (kõik lubatud) 15.) Tolerantsus 16.) Seni kehtinud tõdede kummutamine Kirjanudusele iseloomulik: 1.) Aja ja ruumi piirid muudetavad 2
Tähelepanu pöörati sajandid! puhtmuusikalisele väljendusele. - Keskaeg (Gootika) 5. 13. saj. - Renessanss 14. 16. saj. 9.Kus sündis ja levis kristlus? - Barokk 7. 18. saj. I pool. - Sündis Palestiinas. - Klassitsism 18. saj. I pool 19. - Levis Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses ja saj I veerand Põhja-Aafrikas. - Romantism 19. saj. - Stiilide paljusus 20. saj. 10.Missa mõiste! - Missa on katoliku kiriku igapäevane 2. Kes olid rapsoodid ja aoidid? jumalateenistus mida hakati 4.-5. saj. - Rapsoodid rändlaulikud lauludega saatma. - Aoidid kutselised laulikud 11.Missa osad! 3.Mis keeled olid algselt kristlaste - ordinaarium (kohustuslikud igal missal) ühiskeeleks
Õhtumaade muusika siiliperioodid. Keskaeg(gootika) 5.13.sajand Renessanss 14.16.sajand Barokk 17.18.sajand Klassitsism 18.19.sajand Romantism 19.sajand Stiilide paljusus 20.sajand Vana Kreeka ja Rooma kultuuriühiskond: Euroopa muusika kultuuri rajad on kreeklased. Sõna "muusika" tuleneb kreekakeelsest sõnast musike, tähendab muusade kunsti. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Keskaja muusika. Gregooriuse laul on ühehäälne,taktimõõduta,vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti.(acappella) keskajal olid noodimärkideks neumad. Organumsaatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile.
Demokraatlikud ehk konstitutsioonilised reziimid ehk piiratud võimupiiridega · Demokraatia tunnused: 1. Kõrgeima võimu kandja ja allikas on rahvas, kes teostab oma võimu valimiste teel. 2. Vabad valimised, mille jaoks on vaja vähemalt kahte elujõulist parteid. 3. Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusel. 4. Vähemusel on õigus oma seisukohtadele jääda. 5. Huvide seisukohtade ja vaadtet paljusus ehk ühiskond peab olema pluralistlik. 6. Kõigil on võimalus oma seisukohti avaldada. 7. Sõltumatu kohtuvõim, mis ei sõltu ka avalikkuse tahtest. (nt. Pronksiöö korraldajad mõisteti õigeks.) · Demokraatia eeltingimused: 1. Üldine kirjaoskus ja arvestatav haridustase 2. Kodaniku ühiskond 3. Ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus · Demokraatia püsimise tingimused: 1
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatia tähendab ladina keelest tulenevalt rahva võimu. Sõna demokraatia tähendus on aegade jooksul pidevalt muutunud ja muutub ka edaspidi. See tähendab, et kunagi peeti teatud tunnusjoontega riiki demokraatlikuks, siis tänapäeva ühiskonnas see selle mõiste alla ei kuuluks. Tänapäeval demokraatial on teatud kindlad välja kujunenud tunnusjooned, mille põhjal eristatakse demokraatliku riigikorraldusega riike teistest. Kui Vana-Kreeka linnriikide ühiskonnaelu juhtimises osalised ainult (st. mitte orjad, naised, talupojad), siis tänapäeva demokraatliku riigi põhitunnuseks on see, et kõigil riigi kodanikkel on võimalus osaleda valimistel ja valida seeläbi endale esindaja parlamendis. Veel mõnikümmend aastat tagasi oli riike, kus valimisõigus oli ainult meestel. Üks tänapäeva demokraatliku riigi tunnusjoon on kõigi võrdsus seaduse ees, mis tähendab kõigil võrdset võimalust elus ...
Valitsejateks filosoofid, sest nemad usaldavad mõistust. Millest tuleneb ülekohus ja ebaõiglus ühiskonnas? Teadmatusest. Rumal inimene, on hädade põhjus. Mis siis lõpetaks ühiskonna hädad? See et ühiskonnas hakkaks dominerima mõistus! Üksikisik kui riik miniatuuris -üksikindiviid on riigi minivariant, Mõlemaid peaks juhtima mõistus! Platoni feminism -Ainus vahe, mis meest ja naist eristab, on see, et üks sigitab ja teine sünnitab. 2.3. Ainusus ja paljusus. Näiline ja tegelik Meelelise maailma (meie maailma) ="paljusus", kõik pidevas muutumise seisundis. Mõistet "ainusus" =ideede maailma (meist sõltumatu maailma) on püsiv ja muutumatu. ARISTOTELES (383-322 eKr) elu ja isik. · Õppis Platoni Akadeemias (saabus 18- ja lahkus 37-aastasena). mõjutatud Platonist. · kirjutas teadusteooriast, loogikast, moraaliõpetusest, ühiskonnateadusest, psühholoogiast, bioloogiast, keelest, kunstist,
12.Too näide ajalise ja fatalistliku põhjuslikkuse kohta. (3.4.2) (111) Ajaline põhjuslikkus avaldub teise sündmuse järgnevuses esimesele. Siin sobib hästi juba uuritud näide: vaas paikneb kivipõranda kohal õhus ja talle mõjub ainult raskusjõud (sündmus 1, põhjus); vaas on jõudnud põrandale (sündmus 2, tagajärg). Konstantse kiirusega piki sirget raudteed sõitev rong on hea näide fatalistliku põhjuslikkuse kohta. 14.Millise piirini on füüsikas aktsepteeritav arvamuste paljusus? (3.5.1) (117 lõpp) Füüsikas peab arvamuste paljusus olema lubatud seni, kuni arvamused pole vastuolus katsefaktidega. 15.Milline on atomistliku printsiibi tähendus ja mõte? Kuidas on see printsiip laiendanud inimkonna tehnoloogilisi võimalusi? (3.5.3) (119-120) Kehtib atomistlik printsiip, mis väidab, et loodusobjekte pole võimalik lõputult samal viisil jagada endiste omadustega osadeks. *16.Kas füüsikalise maailmapildi konstrueerimisel oleks soovitav kasutada
laengu kuid elektri laengud. Seda nähtust nimetatakse elektriseeritud kehaks. 2.(4p) Laetud keha ümbritseb alati elektriväli, mis levib kiirusega 300 000 km/s Laetud keha läheduses on elektrivälja mõju tugevam, kehast eemaldumisel mõju nõrgeneb. 3.(2p) Positiivselt laetud keha A elektrivälja asetati neutraalne keha B.(joonis) Välja mõjul paigutuvad elektronid neutraalses kehas ümber nii, et ühes otsas tekib elektronide paljusus, teises otsas elektronide vähemus. 3.1 (2p) Näidake joonisel laengu jaotuvus kehas B. 3.2 (4p) Tehke analoogiline joonis ja näidake laengu jaotuvus neutraalses kehas , kui see asetseb negatiivselt laetud keha elektriväljas. 4. (8p) Lõpetage laused 4.1 Elektrijuhid on ained , milles on palju vabu elektrone. 4.2 Mittejuhid on ained , milles on väga vähe vabu elektrone. 4.3 Elektrolüüdid on happed , alused või soolalahused. On elektrijuhid. 4
1. Miks tungis Punaarmee 1918.a. novembris Eestisse ? Punaarmee tahtis teostada kommunistliku maailmarevolutsiooni ja taastada endise Vene impeeriumi vägevust 2. Milline oli koolipoiste roll Vabadussõjas ? Väga tähtis roll, sest nad ei kartnud sõda. Nad kuulusid mitmesugustesse vabatahtlike löögiüksuste koosseisu ja osalesid mitmetes tähtsates lahingutes. 3. Missugustelt riikidelt tuli sõjalist välisabi ? Inglismaa, Soome, Taani, Rootsi 4. Anna ülevaade Vabadussõja sündmustest kronoloogilises järjekorras (8) 1) 28.nov.1918 Vabadussõja algus (Punaarmee vallutab Narva) 2) 3) 4) 5) 6) 7) 8) 02.02.1920 Tartu Rahuleping 5. Seleta mõisted : 1)Rahvavägi Eesti vabatahtlikest koosnev rahvuslik väeosa 2) Landeswehr`i sõda Vabadussõja raames Lätis kestnud sõjaline konflikt Saksa väekoondise ja Eesti vahel. 3)võidupüha Võnnu vallutamise päev, kus eestlased võitsid. 4)Tart...
FILOSOOFIA Filosoofia tekkimine tähistab olemuse ja nähtumuse selgekujulist eristamist, olemuse uurimise algust. Antiikfilosoofiast alguse saanud tarkusekultus sai aluseks kogu Lääne-Euroopa kultuurile. Filosoofia aine mõistmises pole kunagi olnud täielikku üksmeelt. Iidsetest aegadest on filosoofiale iseloomulik olnud õpetuste paljusus ja seisukohtade vastanduslikkus, kuid on ka põhiprobleemid, mida mõtteteadus on käistanud ja käsitleb: - Maailma üleüldised alusprintsiibid, seaduspärasused; - Inimese koht ja võimalused maailmas, tema põhiväärtused; - Olemise (looduse, mateeria) ja mõtlemise (vaimu, teadvuse) vahekorra paljud aspektid. Filosoofia kesksed küsimused on „igavesed“, sest igal ajastul on inimesele oluline mõista maailma ja iseennast, seda, mis on teadmine, tõde, headus ja ilu.
Kultuur: et rahastada kultuurielu loodi 1925a Eesti Kultuurkapital.Summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Sissetuleks jagunes kuueks: kirjandus, näite,heli, kujutavad kunstid, ajakirjandus, kehakultuur. Jagati auhindu, A.H.Tammsaare, Mait Metsanurk, Gustav Suits, Oskar Luts, Friedebert Tuglas. 1920 ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust, ei kontrollind loovisiksuste tegemisi ega avaldanud survet kultuurile. Kultuurautonoomia: tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust, ka raamatute ja ajakirjandusväljaandeid. Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada emakeelt, seega puudusid vaid autonoomsed institutsiooni rahvusasjade juhtimiseks. Rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus võeti Riigikogus 1925a. Seadus tunnistas rahvusvähemusteks k...
Free, electoral democracies Partially free, electoral democracies democracies Demokraatia tunnused: · Vabad valimised (hääleõigus, konkurents) · Kodanikuõigused ja vabadused · Kõigi võrdsus seaduste ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi sõltumatus · Kodanikuühiskond · Vaba ajakirjandus · Pluralism arvamuste paljusus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatliku riigikorra jaoks peavad olema täidetud teatud tingimused: · Põhiseadus ja valitsemisinstitutsioonid · üldine kirjaoskus · ajakirjanduse lai levik · kodanikuühiskonna kujunemine · avatud ühiskond · sallivus ja koostöö · kompromissivalmidus · Demokraatia toimib, kui kõik tunnustavad demokraatiat ja toimivad demokraatlike normide järgi.
asendus autoritaarse reziimiga. 11. Valitus võttis neilt võimu ära, selletades seda sellega, et rahval on psüühiline haigus valimiseelsest ägedast propagandast KONTROLLTÖÖ KORDAMINE1. Millal võeti vastu I Eesti Vabariigi põhiseadus ja millise riigikorra see kehtestas? 2. Kellele kuulus I põhiseadusega seadusandlik võim, kellele täidesaatev võim? 3. Kes oli riigivanem? 4. Mis probleemid tõi endaga kaasa erakondade paljusus? 5. Mis probleeme tõi suur kriis endaga kaasa põllumajanduses ja ettevõtluses? 6. Milles süüdistas rahvas Riigikogu ja poliitikuid kriisi aastatel? 7. Mis eesmärkidel asuti muutma põhiseadust? (mida selles muuta sooviti)? 8. Miks sai sellel perioodil kõige populaarsemaks poliitiliseks jõuks vabadussõjalased ehk vapsid? 9. Kelle juhtimisel toimus 1934. aastal 12 märts sõjaväeline riigipööre ja kelle vastu see oli suunatud? 10. Mis muutused toimusid peale 1934
E- tervis Mis on e-tervis? Süsteem, mis ühendab andme- kogusid, kus toimub tervis- hoiuvaldkonna andmete töötlemine Lihtustab arstide ja patsientide tegevusi Kasulik Sotsiaalministeeriumile ja Eesti Haigekassale Telemeditsiin ehk kaugtervishoid Inimeste ühendamine meditsiinitöötajatega Digitaalsed vahendid (e-post, telefon) Meditsiiniandmete ja –info edastamine Tagada patsiendile kiire ja tõhus abi ning raviprotsess Pakub inimestele tervishoiuteenuseid Suured lisakulutused Lihtustab arstide igapäevast tööd Telemeditsiini plussid Kiirus Mugavus Anonüümsus Aja kokkuhoid Paraneb juurdepääs vajalikule teenusele Tugevdab tervishoiusüsteemi ja ravi kvaliteeti Telemeditsiini miinused Arsti-patsiendi suhe Informatsiooni kvaliteet Info paljusus/vähesus Usaldusväärsus Teenuse eest tasumine Patsiendi vähene tundmine Süsteemi korrektne toimimine Eesti Tervishoiusüsteem 10aastat arengu algusest Kulunud 15...
Pensionisüsteem peab püsima stabiilne. Selle jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb soodustada II ja III pensionisamba arengut. Pensionäride jätkuvaks kaasamiseks ühiskonna ellu, nende toimetuleku parandamiseks ning tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb suurendada nende tööhõivet. Selleks peab vajadusel pakkuma neile koolitust, kaaludes tööandjaile sellega seotud lisakulude hüvitamist. Sotsiaalhoolekandes peab valitsema võimaluste paljusus kodu ja avahooldusest hoolekodudeni. Puuetega inimesed ei pea tundma end kõrvaletõrjutuna. Reformierakond austab puuetega inimeste tahet end arendada, õppida ja elatada end oma tööga. Igaühe moraalne kohus on aidata suurendada puuetega inimeste toetamise, arengu ja suhtlusvõimalusi lapseeast peale. Neile ja nende peredele tuleb omavalitsuste abiga pakkuda hädavajalikke tugiteenuseid. Teed, hooned ja ühistransport peavad
Eesti esimene põhiseadus Kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste, rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Vabariigi valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis Riigivanem. Riigipea/presindendi ametikoht PUUDUS! demokraatlikud liialdused - presidendi ametikoha puudumine (seadusandlik võim oleks võinud täidesaatva võimu üle kaaluda) - poliitiliste erakondade paljusus (parlamendi killustumine, koalitsioonivalitsus) MAJANDUSELU____________________________________________________________ 1920. aasta majandusreform, mille aluseks oli 10. oktoobri 1919. a vastu võetud maaseadus. Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad, jne. Enamik jagati ära. Loodi 35 000 asundustalu (mitte väga rentaablid, väikesed). asunikeks sõjamehed. Maareformi tulemus: mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid varasemad
oskab lugeda diskreetne kannatlik kiire reaktsioon enesekindel konkreetne hea analüütik otsekohene hea maine täpne kollktiivi liige järjepidev arvuti kasutamine kultuurne juristi kvalifikatsioon oskab kirjutada juriidilisi tekste hea välimus pidevas arengus kursis aktuaalsete uudistega hea mälu vene, inglise keel hea oraator nutikas I LOENG. Tunnetussüsteemid Millised on peamised tunnetusteed, milles seisnevad nende iseärasused ja kuidas need teineteisega suhestuvad? Vaatepunktide paljusus (vaatepunktid inimese nägemiseks, vaatepunktid ühiskonna nägemiseks jne). adekvaatne teadmine- teadmine millegi kohta, mis vastab reaalsusele tõde on see mis on, vale on see mis ei ole inimene võib tunnetada valesti tõde, Inimene- on mõistusliku hinge ja vaba tahtega kuidas me saame teada kuidas asjad tegelikult on? - abielu- intuitiivne tunnetus, baas-intuitsioon, kõige suuremad otsused tehaksegi tunnetuse põhjal
*Demokraatia tunnsjooned: -vabad valimised -kodanikuvabaduse tunnustamine -õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -tsiviilkontroll relvajõudude üle -vähemuste õigustega arvestamine -lähtumine põhiseadusest(legitiimsus) -fluralism/polüarhia-arvamuste paljusus *Siirdeühiskond-ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demograatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. *Polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodaniku- organisatsioonide ja survegruppide vahel. *Jätkusuutlik areng- jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse
suuruse poolest kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel). Hinduism sisaldab: polüteismi, monismi, panteism, monoteismi ja ateismi. Kui hinduismi hulka lugeda sellele eelnenud arenguastmed- veeda-usund ja brahmanism, siis võib seda pidada maailma vanimaks ja mitmepalgelisemaks usundiks. Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas usundis eksisteerivad üheaegselt jumalate paljusus ja ainujumalus, jumala kõiksus e. panteism ja isegi ateism. Selline uskumuste vastandlikkus leiab lahenduse sel teel, et igaüks võib valida meelepärase koolkonna või vastuvõetava jumaluse. Ka tähtsamad pühad raamatud sisaldavad vastuolulisi arusaamu, nii et iga koolkond ja suund leiab neist endale midagi sobivat. Hinduismis kajastuvad peaaegu kõik usulise kogemuse ja tegevuse vormid. Hinduismis on miljoneid jumalusi. Brahmanismi ajast alates on enim austatud
Filosoofia ja ilukirjanduse vahekord Filosoofia on teadus, mis esitab palju küsimusi, ning otsib neile vastuseid. Iseloomulik on õpetuste paljusus ja tihti seisukohtade vastandlikkus. Põhiteemadeks on maailma üleüldised alusprintsiibid, seaduspärasused, inimese koht ja võimalused maailmas, põhiväärtused ning olemise ja mõtlemise aspektid. Üldiselt võiks öelda, et filosoofia eesmärk on jõuda ülima tõeni. Ilukirjandust aga võib võrrelda kunstiga. Traditsiooniliselt peetakse ilukirjanduse põhiliikideks eepikat, lüürikat ja dramaatikat ehk draamakirjandust, kuid on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid
asutustele. Kultuurkapitali loomine tõstis kultuuritegelaste motivatsiooni asjaga usinamalt tegeleda, samas andis ka võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. Eesti Vabariigis toimus laialdane kultuuri areng, sest: Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Suurenes kultuuritegelaste arv järsult Saksa ja vene mõjudest vabanemine Suundade paljusus, eksperimenteerimine ja loomevabadus. Haridus - emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, uued õpikud, uued koolimajad, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Kuueklassiline koolikohustus. Viieklassilise gümnaasiumi õppimisluba oli kõigile. Eestis oli liialt palju noori, kellel oli küpsustunnistus, aga puudusid erialaoskused, mis tagaksid edu tööjõuturul. Olukorra leevendamiseks tehti aastatel
Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel POLIITIKA 23. aprill 1919 astus kokku Asutav Kogu 15. juuni 1920 Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse (jõustus 21.detsembril 1920) Põhiseaduse kohaselt: kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus presidendi ametikoht. Mitmeparteiline erakondlik süsteem: erakondade paljusus (agraarerakonnad, liberaalerakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvaste erakonnad). Tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsused tegid järelandmisi. MAJANDUSELU 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus Maareform riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi uusi asundustalusid. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Majandustõus eriti kiiresti arenes tööstus. Keskenduti siseturu vajadustele.
• võitjate, eelkõige Itaalia ja Jaapani pettumus, • ärritas asjaolu, et uued riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. 4) Majanduslikud raskused • Majanduskriisi tingimustes kaotati usk paremasse homsesse ja demokraatiasse. Edu saavutavad need, kes lubavad võimule saades elu parandada. Supiköök USAs majanduskriisi ajal Diktatuuride tekkepõhjused III 5) Terav riigisisene võitlus • Valimiskünnise puudumine, erakondade paljusus, • otsuste tegemine praktiliselt võimatu, • demokraatia traditsiooni puudumine (nt Eesti). “Meie viimane lootus: Hitler” „Naised! Päästke saksa perekonnad - hääletage Adolf Hitleri poolt!“ Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid • Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid võib jagada kahte rühma: autoritaarsed ja totalitaarsed. Autoritaarsed riigid • Enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte.
Retsensioon ,,Must prints" 26. august käisin Kuressaare linnateatris vaatamas Rakvere teatri külalisetendust ,,Must prints". Vaadates näitlejate nimekirja olin kindel, et tulemas on midagi head. Iris Murdochi "Must prints" on mitme põlvkonna jaoks kultusromaan. Pealkiri viitab otseselt Hamletile, Shakespeare'i loodud musta rüütatud printsile. Rakvere Teatri lavale jõuab üldse esimene Murdochi lavaversioon Eestis. Tõlkija ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Eugen Tamberg, helilooja Markus Robam, valguskunstnik Roomet Villau. Mängivad Liisa Aibel, Saara Kadak, Ülle Lichtfeldt, Tiina Mälberg, Hannes Kaljujärv, Eduard Salmistu ja Tarvo Sõmer. Kohtumise esmase atmosfääri loob minimalistlik lavakujundus, mis oma lihtsuses ja sümbolismis üldiselt toetab laval sündivat. Tiibu meenutavad kortsutatud ja täiskirjutatud paberilehed hoiavad tagaplaanil meele loomi...
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Kristiina Kirves KUIDAS ENNETADA KOOLIST VÄLJA LANGEMIST? Referaat Juhendaja: Arne Rannikmäe Tallinn 2013 Kuidas ennetada koolist välja langemist? Õnneks on aastatega koolist välja langenud õpilasi vähem, mis tähendab seda, et asju on suudetud hoida rohkem kontolli all, kui õppaastatel 2006/2007. Kindlasti hoitakse iga aastaga rohkem koolist põhjuseta puudujatel silma peal, mis mängib väga suurt rolli. Abi on ka kindlasti sellest, et saab õppida individuaal õppekava järgi, on olemas eriklassid või saab koolidest individuaalset nõustamist. Kahjuks paljud vanemad on oma kodutöö tegemata jätnud ja kool on aastatega pidanud rohkem tööd tegema laste koduse kasvatamise puudujääkidega. Eesti Avatud Ühiskonna uuringus tuli välja et, ühed suuremad laste toetajateks o...
Ühiskonna sidusus Pluralism (ideede paljusus) : · peab arvestama grupikonfliktidega · organisatsioonide tegutsemine ja mitmekesisus Avalik ja erasektor: · Riigi institutsioonid: kohus (seadusandlikku võimu üle valvab), seadusandlik võim (parlament, annab seadusi välja), täidesaatev võim (valitsus, viib seadusi ellu) · KOlm Eesti Vabariigi põhiseaduslikku institutsiooni; Eesti PAnk, parlament ja valitsus · Territoorium, elanikkond ja valitsus on Montevideo konventsiooni järgi riiki määravad tunnused. · Avalik sektor: riigi-ja omavalitsusorganid tegutsevad selle nimel, et ellu viia poliitikas seatud eesmärke. Nt:sotsaalkindlustuamet, maksu-ja tolliamet. · Erasektor: eesmärgiks on kasumi tootmine. Riik ei sekku majandusse · Mittetulundussektor: ehk kodanikuühiskond - selle moodustavad kodanike algatusel loodud vabatahtlikud organisats...
Eesmärk abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. Inimene on oma elu parim spetsialist. Oluline on arvesse võtta tema erinevaid elurolle, konteksti, kus elab. Narratiivsus. Humanistlik. Nähtustel puuduvad lineaarsed seosed. Ei tohi anda hinnanguid inimestele ega nende otsustele. Meaning making. 3. Muutused töömaailmas, mis tekitasid vajaduse uue (konstruktivistliku) paradigma järele. · Ebakindlus · Alternatiivide paljusus · Uued ja suuremad riskid · Kiired muutused · Traditsioonide kadumine Inimene peab õppima ise oma eluga toime tulema (eksternaalne juhtimine internaalseks). · Demograafilised ja tööjõuga seotud muutused.Rahvastiku vananemine, naiste kasvav tööhõive ning tööjõu liikuvuse tõus. · Muutunud tööturg.Töösuhete lühenemine ning nende muutunud iseloom (projektitöö, kaugtöö, freelancerlus jne). Töötuse kasv. Ebakindluse kasv töövõtja
Põhiseaduse koostas ASUTAV KOGU. I põhiseadus võeti vastu 1920. aastal 15. juunil, see jõustus sama aasta detsembris. Riigikord oli põhiseaduse järgi PARLAMENTAARNE. Kõrgeim SEADUSANDLIK VÕIM oli ühekojalisel riigikogul. Riigikogude liikmete arv oli 100. Täidesaatvat võimu teostas VALITSUS, ta vastutas RIIGIKOGU EES ja valitsust juhtis RIIGIVANEM. Riigipea kohta EI LOODUD. Demokraatiaga liialdamine: POLIITILISTE erakondade paljusus ja presidendi ametikoha puudumine. 1924- 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kukus läbi, NSVL-i poolt korraldatud. 1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Kehtestati kohe kaitseolukord. Keelati miitingud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
