HAIGUSE MÕISTE JA OLEMUS Haigus on normist(tervisest) kõrvalekaldumine. Haigus= kahjustus + reaktsioon Kogu organismi tabanud kahjustav protsess, uus seisund, mis väljendub organismi ja väliskeskkonna vaheliste kohanemisreaktsioonide ning töövõime languses. Haigust iseloomustavad haigustunnused ehk sümptomid. Objektiivsed sümptomid- reaalselt nähtavad või neid on võimalik määratleda uurimismeetotitega. Subjektiivsed sümptomid- need, mida patsient tunneb. HAIGUSE ETIOLOOGILISED TEGURID (ehk tekke põhjused) Haiguse etioloogilised faktorid jaotatakse vastavalt sellele, kas nad pärinevad väliskeskkonnast või on tekkinud organismis eneses. Eksogeensed etioloogilised tegurid Pärinevad väliskeskkonnast : füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhogeensed, sotsiaalsed ● füüsikalised= vigastused, kaaluta oled, temperatuur, kiirgus ja elektrivool, rõhu muutused, müra, trauma, löök, koer
2. Õpetus, mis uurib haiguse põhjuseid on etioloogia (1). 3. Õpetus, mis uurib kahjustuste tekkega seotud probleeme on lesiogenees (1). 4. Kahjustusi, mille järel haige võib tervistuda, nimetatakse pöörduvateks kahjustusteks (1). 5. Missugused füüsikalised tegurid võivad patoloogiaid põhjustada? (3). elekter, rõhk, radiatsioon. 6. Missugused bioloogilised faktorid võivad haigusi põhjustada? (2). mikroobid, viirused. 7. Selgitage mõistet eksogeensed etioloogilised faktorid ja tooge näide (2). 8. Haige on nakatunud tuulerõugetesse; patsiendi aktuaalsed probleemid on palavik, peavalu, kurguvalu, halb enesetunne, töövõime langus; see on haiguse eelnähtude e. prodromaalperiood. (1). 9. Krooniline haigus on remissioonis, st. et haigusnähud taanduvad. (1). 10. Mida tähendab haiguse etioloogia? Õpetus haiguste põhjustest või konkreetse haiguse põhjustest. Patogenees? Haiguse tekkemehhanism (areng/kulg). (2). 11
Milline on hea elu? Terminit ,,hea" mõistab iga inimene erinevalt. See võib oleneda sotsiaalsest staatusest, moraalsest seisundist, jõukuse tasemest ja paljudest muudest faktoritest. Samuti ka ,,elu" ühe inimese jaoks võib elu olla lihtsalt olemine elus ehk eksisteerimine, teise jaoks aga paljudest faktoritest ja ühiskonnast olenev hakkama saamine. Paljud filosoofid on pakkunud erinevaid teooriaid, mida võiks ikkagi tähendada hea elu. Aristoteles, Kant ja paljud teised tuntud filosoofid pakkusid oma formulatsiooni, mida see võks tähendada. Praegu proovin selgitada ja ise aru saada, mida tähendab hea elu üldse ja minu jaoks. Hea elu võib käsitleda erinevates aspektides. Näiteks, kui võtta sotsiaalse külje poolest, mida oluliselt vaadatakse tänapäeval. Siis mõned inimesed arvavad, et hästi elavad poliitikud ja suured äritegijad. Mina niimodi ei arva. Arvan, et iga inimese jaoks hea elu sotsiaalse aspekti poolest peaks olema see,...
ülekaaluline, kui tema vanusele ja soole vastav KMI on vahemikus, mis vastab 85.– 94. protsentiilile; ja rasvunud, kui tema KMI ületab 95. protsentiilile vastava väärtuse. Ekstreemse rasvumisega on tegu, kui eale ja soole vastaval kõveral ületab KMI 99. Ülekaalulisus on haigus, mis on otseselt põhjustatud energeetilise tasakaalu häirumisest – kui energia tarbimine ületab energia kulu, on tulemuseks liigne kehakaal. Üldiselt võib ülekaalulisuse etioloogilised tegurid jagada kolmeks: geneetilised, individuaalsed ning keskkonna/sotsiaalsed tegurid. Ülekaalulisust soodustavate teguritena võib välja tuua portsjonite suurenemise (söögikohtades, toidupoodides), magusainetega karastusjookide tarbimise tõusu, toitude rasva-, valgu- ja suhkrusisalduse tõusu ning samas kiudainete sisalduse vähenemise. ( viide: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/30757) Ülekaalulisuse tagajärjed
mõnikord täpid.(5) Peale joogivee uurimise vajalikkusele osutamise, peaks arst pöörama tähelepanu ka kodukeemiale millist hambapastat haige kasutab? 4. Juba väljaarenenud suuremaid organite ja organsüsteemide kahjustusi või häireid on sageli väga raske seostada kodukeemia kahjuliku toimega. Kuigi see on keeruline, peaks arst tegelikult igasuguste raskemate haigusseisundite diagnoosimisel proovima välja selgitada ka etioloogilised faktorid, mille alla potentsiaalselt kuuluvad ka kodukeemia koostisained. Profülaktika kahjustava toime vältimiseks Üldiselt kasutavad inimesed kodukeemiat igapäevaselt, regulaarselt. Seetõttu ei saa päris ilma kodukeemiata (hügieenivahendid, kosmeetika jm) elada. Samas, on olemas võimalus valida vahenditest loodus- ja tervisesõbralikumad tooted. Iga inimene peaks tegelikult uurima enne mingi
1. Milleks on vaja patoloogiat? Diagnoosimine, diagnoosimine ja nende ulatuse määratlemine, prognoosimine, ravi hindamine, teadustöö. 2. Millised tunnused tulevad välja peale surma? Koolnukülmus, koolnukangestus,koolnulaigud,vere hüübimine, sarvkesta hägustumine,koolnulaostus. 3. Millised on etioloogilised tegurid? Eksogeensed(välimised)-füüsikalised,keemilised, bioloogilised, psühhogeensed,sotsiaalsed Endogeensed(sisemised)-pärilikkus,haigussoodumus,konstitutsioon,sugu,vanus, organismi vasturekatsioon. 4. Kuidas klassifitseeritakse haigusi? Organsüsteemide alusel, elundite alusel,etioloogia alusel, patogeneesi järgi, pärilikkuse järgi, geograafilise esinemise järgi, nakkusohu järgi. 5. Millised on haiguse kulgemise faasid?
autoimmuun reaktsiooniga kaasneb mao anti-parietaal struktuuride hävitamine. Selle järgneb sisemise faktori produktsiooni langus ning võimetus edasi transporteerida kobalamiini 4 peensoolesse, kus oleks võimalik kompleksi imendumine. B12 vitamiini defitsiit omakorda põhjustab megaloblastilist aneemiat. 2. B12 VITAMIINI DEFITSIIDI PÕHJUSED Kobalamiini vitaminmolekuli defitsiidi korra eristatakse mitmeid etioloogilised faktorid, mis käivitad eri raskuse astmega patoloogilised protsessid. Peamiseks põhjuseks on inadekvaatne toitumine, millel ei esine B12 vitamiini allikad või nende hulk on oluliselt vähenenud. Antud fenomeen esineb madala sisetulekuga riikides elavatel isikutel, vanaealiste ja vegetaarlaste seas, mille dieedis kas on piiratud või puudub loomse päritoluga toidud (Allen 2017: 4). Soodustavad seda ka lokaalsed kultuurilised iseärasused ja religioosed piirangud (Allen 2017: 13)
Antud skeemi ja järjekorda tuleb korrata 5-10 korda. 13 Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 KLIINILINE VÄSIMUS (Siin on ära toodud ainult jaotus, detailid on paljundatud lehel) 1. Kerge väsimus 2. Akuutne väsimus 3. Ülepinge 4. Ületreening 5. Kurnatus LOENG 28.10.2009.a. Endogeense intoksikatsiooni (organismisisese mürgituse) arengu etioloogilised (haiguse põhjusega seotud) faktorid/tegurid: Endogeense (organismi Peamised tokseemia mehhanismid Patoloogia ehk haiguste liigid sisese mürgituse (mürgituse mehhanismid): põhjused) intoksikatsiooni põhjused maksa, neerude, kopsu, ainevahetuse vahe- ja lõpp- neeru-, maksa, soolestiku funktsionaalsed laguproduktide; hormoonide ja kopsupuudulikkus; soolestiku
5. Haiguste klassifikatsioon- Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria); Kasvajad; Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused); Vigastused, mürgistused; Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood; Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused).Etioloogia- arstiteaduse haru, mis uurib haiguste põhjusi ja tekketegureid. Välised ja seesmised haiguspõhjused on etioloogilised tegurid. Patogeenes- õpetus haiguse arengust, oluline ravi määramisel ka tundmatu etioloogiaga haiguse korral võib haiget aidata patogeneetilise raviga.Tunnused- subjektiivne kaebus: valu, jõuetus, nõrkus jne; objektiivne leid: temperatuur, köha, hemoglobiini langus 6. Haiguste diagnoosimine (printsiibid, meetodid)- Diagnoosimine - patsiendi vaevus(t)e taga oleva patoloogilise protsessi/häire lokalisatsiooni ja olemuse määramine. Diagnoosimise meetodid: Klassikaline
Hõlmab tolerantsust tarvitava aine suhtes ning võõrutusseisundi teket järsul lõpetamisel. Iga sõltuvushäire ei pruugi hõlmata füüsilist sõltuvust. Füüsiline sõltuvus ei pruugi veel tähendada psüühilist sõltuvust. Komorbiidsus ehk kaasesinemine: kaasuv psüühikahäire võib olla näiteks: Sõltuvushäire tagajärg Üks tegur sõltuvushäirete etioloogias Paralleelselt kulgev häire, millel on sarnased etioloogilised tegurid sõltuvushäirega Sõltuvushäire ravi takistavaks teguriks Sõltuvushäire ravi motiveerivaks teguriks Vastuvõtlikkust soodustavad tegurid: Mõned isiksuseomadused (impulsiivsus, neurootilisus) Pärilik haavatavus (eelsoodumuse korral võib sõltuvus välja kujuneda väga lühikese ajaga) Vähene soojus ja toetus, liigne vastandumine ja autoritaarsus päritoluperes
alveolaarjuhakestest, kotikestes ja ikkagi alveoolist. Sellega kaasneb gaasi vahetuses osaleva alveoolide ja kapillaride pinda vähenemine. On võimalik jäguneda kopsu enfüseemi 3 tüüpideks vastaval lokalisatsiooni: tsentrilobulaarne ehk respiratoorse bronhioolide puudutav, harvem lejduv panatsinaarne ehk terve kopsude parenhüümat puudutav, paraseptaalne ehk asetsev pleurale lähedam (Sudhakar 2009: 171-172). Põhilised etioloogilised faktorid on nii endogeensed ehk geneetilised, kui ka eksogeensed. Esimeseks kuulub mõnedel isikutel pärilik kopsu proteaasi aktiivsuse pärsija -1-antitrüpsiini puudulikkus. Eksogeenseteks faktoriteks on ümbritseva keskonnas või töö kohal olevad tolmud, aurud ja kemikaalid.Põhjuseks võib olla on infektsioonid, seal hulgas krooniline bronhiit. Sutsetamisel on peamine roll emfüseemi kujunemisel. Sigaretti suits, milles on
tarbimiskäitumist kaasaegses ühiskonnas? Kuidas on antud tegurid seotud majanduse erinevate osade: tootmise, jaotuse ja tarbimisega? 20. Mis on haigus? Haigus viitab üldiselt bioloogilistele ja vaimsetele tingimustele, millele on antud meditsiiniline diagnoos Haigus on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses. Haiguse biomeditsiiniline mudeli kohaselt on haiguse põhjuseks kas välised etioloogilised tegurid (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhogeensed) või sisemised etioloogilised tegurid (vaskulaarsed, immunoloogilised, metaboolsed). Selles mudelis ei ole kohta ei inimese eluviisil ega psühhosotsiaalsel stressil kui haigust/tervist määraval põhjuslikul faktoril. Haiguse biopsühhosotsiaalne mudelis on bioloogiliste faktorite kõrval kindel koht ka psühholoogilistel ja sotsiaalsetel faktoritel ja haigus kujuneb välja sotsiaalsete,
näonärv), Hematoomid (silmades, pehmetes kudedes), Marrastused, luumurrud. Muutused organismis vananemisel: juuste hõrenemine, lõhna- ja maitsetundlikkuse nõrgenemine, kuulmise ja nägemise nõrgenemine, ajukoorerakkude arvu vähenemine, kopsu- ja südamemahu vähenemine, neerude uriinitootmisvõime vähenemine, luude hõrenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine, naha elastsuse vähenemine, termoregulatsiooni häired. 28. Kasvajad: kasvajate klassifitseermise alused, etioloogilised faktorid. Kasvajarakkude iseloomustus. Kanterogenees. Metastaseerumine. Kasvaja: 1) ebanormaalne, funktsionaalselt kasutu rakulis-koeline moodustis 2) tekib rakkude autonoomse vohamise (prolifereerumise) tagajärjel 3) püsib ja võib areneda edasi ka pärast esilekutsuva (initseeriva) faktori toime lõppemist; 4) kasvaja tekke aluseks on geneetilised muutused (mutatsioonid) rakkudes. Kasvajate üldine jaotus: (1) Healoomulised e. beniigsed, reeglina ei muutu pahaloomulisteks
Toimumiskoht Teine maailm Tänapäevamaailm ebamäärane Hoiak Püha Püha või profaanne profaanne Peategelane Mitte-inimene inimene Inimene või mitte- inimene MÜÜT MUISTEND MUINASJUTT Müüdi ja muinasjutu ühisjooni: on ühiseid tegelasi, etioloogilised motiivid, mõlemad seostuvad sotsiaalse tegelikkusega, mõlemad sisaldavad fantastilisi elemente 15. Too esile ühisjooni, mis Eestiski tuntud muinasjutul "Mees, kes mõistab loomade keelt" (ATU 670, tuntud ka kui "Kuke õpetus") ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1- 7)? 15. Too esile ühisjooni, mis Eestiski tuntud muinasjutul "Mees, kes mõistab loomade keelt" (ATU 670, tuntud ka kui "Kuke õpetus") ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:17)
DSM-III ja DSM-IV (American Psychiatric Association's Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) märgivad, et psühhopaatsust võib võrrelda ASPD diagnoosiga, kuid täpseks vasteks ei ole piisavalt korreleeruvaid näitajaid. 4. Psühhopaadid sünnivad psühhopaatidena. Tänapäevane arusaam geneetika ning väliskeskkonna mõjudest käitumise kujunemisele eitab hüpoteesi, et psühhopaadid "sünnivad sellistena". Psühhopaatiat põhjustavad erinevad etioloogilised ning väliskeskkonna mõjutused. 5. Psühhopaatia on ravimatu. Arvamus, et psühhopaatia on ravimatu on väga tugevalt juurdunud, mistõttu on seda valdkonda väga vähe uuritud. Mõnes viimase aja empiirilisest tööst nähtub, et psühhopaatsed kalduvused võivad muutuda. Näiteks on noored ja ka täiskasvanud, kes on kõrgete testi skooridega, intensiivse ravi korral suutnud parandada oma käitumismaneere. 5 Mis on psühhopaatia?
toimetab) teatud piirkondades - …. AUTISM Eestis u 1/100 autismispektri häirega, USAs 1/68; poistel 4x sagedamini kui tüdrukutel, sarnaselt ka ATHl. Komorbiidsus - ADHD, vaimne alaareng, tourettes, ärevushäire, epilepsia, depressioon, söömishäired, uneprobleemid, ennastkahjustav käitumine, OCD, bipolaarne, psühhootilised väljalöögid stressiolukorras, paranoidsed reaktsioonid, katatoonia ASH etioloogilised faktorid - Prenataalne keskkond - Üsasisesed infektsioonid - Enneaegsus - Peri- ja postnataalne ajukahjustus - Tõenäoline meditsiiniline või geneetiline põhjus suudetakse tuvastada 10-25% ASHga lastest Kliiniline pilt RHK-10 - Puudub normalse arengu eelperiood või see ei ületa 3 aastase piri - Avaldub vastastikuste sotsiaasete mõjutuste ja kommunikatsiooni kvalitatiine muutus
§ AB peab olema toksiline mikroorganismi rakkude suhtes ning samal ajal mittetoksiline makoorganismi rakkude suhtes ehk kuidas surmata selektiivselt prokarüootseid rakke (mikroobid), mis asuvad eukarüootsete rakkude (organismi koed) hulgas. § Bakterite puhul õnnestub päris hästi, tunduvalt raskem leida ravimeid seente, algloomade ja viiruste surmamiseks. Etioloogilise ravi printsiip § See antibakteriaalse ravi teine alustala! § AB on etioloogilised (kausaalsed, põhjuslikud) ravimid, s.t. nad toimivad haiguse (infektsioon!) põhjusele (põhjustajale, tekitajale), mitte ei avalda toimet mingi organismi funktsiooni muutmise kaudu (farmakodünaamiline ravim). AB jaotus sõltuvalt toimeviisist § AB toime võib olla kas bakteriostaatiline või siis bakteriotsiidne. § Bakteriostaatiline tähendab kasvu (paljunemise) pärssimist, see võib olla reversiibelne. Primaarselt bakteriostaatilised:
· Haiglane enesetunne subjektiivne hinnang oma kehalisele enesetundele. Võib olla olukord, kus me tunneme end haiglaselt ilma, et oleks haige ning vastupidi. 13.1.2. Mis on haigus? Haigus on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses. · Haiguse biomeditsiiniline mudeli kohaselt on haiguse põhjuseks kas välised etioloogilised tegurid (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhogeensed) või sisemised etioloogilised tegurid (vaskulaarsed, immunoloogilised, metaboolsed). Selles mudelis ei ole kohta ei inimese eluviisil ega psühhosotsiaalsel stressil kui haigust/tervist määraval põhjuslikul faktoril. · Haiguse biopsühhosotsiaalne mudelis on bioloogiliste faktorite kõrval kindel koht ka psühholoogilistel ja sotsiaalsetel faktoritel ja haigus kujuneb välja sotsiaalsete, psühholoogiliste ja bioloogiliste tegurite vastastikuse toime tulemusena. Lähtudes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
