Eriti käib see Kuu kohta, mille koordinaadid isegi Merekalendrites ei pruugi päris täpsed olla ja seetõttu on Kuul meremeeste seas "kahtlase" taevakeha maine. Maa pöörlemise tagajärjel ümber oma telje näib vaatlejale nagu pöörleks taevasfäär kõigi oma kinniste ja liikuvate taevakehadega ümber universumi telje ja just niimoodi sfääri1ine astronoomia seda liikumist käsitlebki. Seejuures toimub liikumine vastassuunas Maa pöörlemissuunale idast läände - ja seda nähtust nimetatakse taevasfääri Merak IV Suur Vanker - Ursa Majoris - on kõige Dubhe kergemini äratuntav tähtkuju põhjataevas.Teda...
As tro no o mia ja as tro füüs ika · As tro füüs ikaks nimetatakse tavaliselt astronoomilisi uuringuid, mis on seotud füüsikaga. · Tänapäeval on aga valdav osa astronoomiast füüsikaga seotud ning seetõttu astronoomiat ja astrofüüsikat sageli samastatakse Astronoomia liigid Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks: · As tro me e tria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega; · Tae vame haanika uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril; · As tro füüs ika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Astrofüüsika Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks: Plane to lo o g ia (koos geofüüsikaga) - uurib...
) Astronoomia ...on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide liikumist, tekkimist, ehitust ja arenemist. Astronoomia alaseid teadmisi kasutatakse praktilisteks vajadusteks, nt täpne aeg ja geograafilsied korodinaadid. Maad mõjutavad teised maailma kehad, eriti kuu tõusude ja mõõnade tekkega ja Päike annab soojust ja valgust. Teiste kehad emõju on kauguse tõttu väike. Astronoomia põhiinstrumendiks on teleskoop. Suureks abiks on spektaalanalüüs. Käidud on ka kuul ja saadud pinnase proove. Tähistaevas Kogu taevakera jaotatakse 88 tähtkujuks. Tätkuju all mõitetakse kondlat piiriteletud tähistaeva ala nt. suur ja väike vanker, sõnn, neitsi jne. Silmaga võib näha umbes 3000 tähte. Tähed on erineva heleduse ja värvusega. Mida punasem, seda külmem. Päike on kollane täht. Kõige heledamad tähed on I ja kõige nõrgemini nähtavad IV suurusjärgu tähed...
Asteroidid Karl Eensaar Asteroid · Väikesed planeedisarnased taevakehad · Nimetatud ka Planetoidideks · Tiirlevad orbiidil ümber Päikese · Tuntakse 338 000 asteroidi, koguarv ulatub miljonitesse Kuidas tekkisid asteroidid? · Planeetide tekkimisel üle jäänud ainest 4.6 miljardit aastat tagasi. · Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. · Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. · Heinrich Olbers · Hüpoteetiline planeet Phaeton. Asteroidide uurimise ajalugu · 1. jaanuar 1801 a. avastas astronoom Giuseppe Piazzi taevast objekti, mida ta pidas komeediks · Tiirles ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil · Piazzi nimetas selle Sitsiilia viljajumalanna järgi Cereseks · Cerese läbimõõt on 914 km ja on suurim asteroid · Järgnevatel aastatel avastati ve...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond T-3 Joosep Alliksoon Astronoomia Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2008 Astronoomia ajalugu:...........................................................................................................3 Kuu: .....................................................................................................................................3 Päike:...
Kõik tema kohta kirja pandu kehtib ka teiste tähtede kohta. Päike on päikesesüsteemi ainus energiallikas ja moodustab 99,8% selle kogumassist. Päikesesüsteemi kuulub Päike ja 8 suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Lisaks planeetidele tiirlevad Päikese ümber planeetide kaaslased, hulk asteroide ja komeete. Planeedid on Maa sarnased, ümber Päikese tiirlevad taevakehad. Alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Planeetide kaaslased - Maa kaaslane on Kuu. Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Kuud iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus. Kuul puuduvad nii atmosfäär kui ka magnetväli. Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Nad tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, kusjuures nende orbiidid on tihti väljavenitatu...
Gümnaasiumi arvestustöö I ja II variant ilma vastusteta!...
Punanihe väga suur. Seyferti galaktikad- normaalse värviga spiraalgalaktigad, tugevad emisioonijooned tuumas. Marjakarjani galaktigad-tuum ja mõhn sinaka tooniga, ketas näha väga õrnalt. Aktiivsete tuumade kiirguse pidev spekter erineb oluliselt tähekiirguse omast. Galaktikate ruumjaotus Galaktigad, galaktikaparved ja nende vahelised tühikud moodustavad kärje. Galaktikad kogunevad kihtidesse ja kettidesse, mitte parvedesse. Universum Tänapäeva astronoomia eeldab aja ja ruumi lõpmatust. Galaktikaid on tegelikult väga palju ja meie galaktika on üks vähestest. Kosmoloogoline printsiip Universum peab olema kõikjal ja alati ühesugune. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtav Universumi omaga. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. Olbersi paradoks: lõpmatu ulatusega, valgust kiirgavate tähtede ühtlaselt...
rak.edu.ee/opiobjektid/gravitatsioon/gravitatsioonist_ldiselt.htmlKepleri seadused – Kepleri seadused taevakehade liikumise kohta on järgmised: 1. Planeedi raadiusvektori poolt võrdsetes ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed. 2. Iga planeet liigub ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Astronoomia põhivara lk 20. Õp. Lk.26-27 Tähesuurus – Tähtede näivat heledust mõõdetakse tähesuurustes – mida suurem arv, seda väiksem heledus. Astronoomia põhivara lk 7. Doppleri efekt – Taevakehade vaatekiiresihilist kiirust saab määrata Doppleri efekti kaudu. Kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb, valgusallika ja vaatleja vastastikusel eemaldumisel lainepikkus aga suureneb. Astronoomia põhivara lk 15. Õ.lk.60 Suur Pauk –...
Astronoomia · Astronoomia ehk täheteadus tegeleb kosmiliste objektide ja universumi uuurimisega (tervikuna) · Geotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, mis paigutab Maa universumi keskpunkti ning Päike, Kuu ja tähed liiguvad ümber selle. (Platon, Eudox, Aristoteles, Ptolemaios) Heliotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, kus Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes oleva Päikese. (M. Kopernik, G. Galilei, J. Kepler)...
Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? · Päike · Kaheksa suurt planeeti · Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi · Planeetide kaaslased · Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte") · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid...
Taevakehade vahelised kaugused saadakse erinevatest kohtadest tehtud nurgamõõtmiste abil. Neid kõiki tehakse maa pealt. Neid mõõtmisi saab teha vaid siis, kui on teada nende kohtade vahemaa. Olenevalt kohast tuleb arvutamisel korrutada nurkade kõrval mingit Maal mõõdetud kaugust. Nt Maa läbimõõtu. 2. Taevakehade liigid: Päikesesüsteem, Päike, Merkuur, Veenus, koduplaneet Maa, Kuu, Marss, asteroidid, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, komeedid, meteoorkehad. 3. Taevakehade vaatlustest ei võta enam inimesed nii palju osa kui vanasti, sest praegune tehnoloogia teeb selle ise ära. Inimese silma asemel on tundlikud aparaadid, mis mõõdavad saabuva valguse hulka ja spektraalset koostist erinevate värvuste järgi. Eripära on see, et enamus vaatlusi tehakse Maa pinnalt. 4. Maa tiirleb ümber Päikese ja samal ajal pöörlab ümber oma telje. 5. Päikese näiv ööpäevane liikumine taevavõlvil tuleneb sellest, et Maa pöörlemist...
Esimene kalender oli 30 auguga luuplaat, millesse tikkudega märgiti päevi. Läbi ajaloo on enimkasutatavad kuu-päikesekalendrid olnud Juliuse ning Gregoriuse kalender. Aastal 46 eKr kehtestas Julius Caesar päikeseaastal põhineva ajaarvamissüsteemi, mida tänapäeval tuntakse kui Juliuse ehk vana kalendrit. 1582. aastal paavst Gregorius XIII poolt kehtestatud Gregoriuse ehk uus kalender on täpsustatud ajaarvamissüsteem. Levinumad kalendritüübid on kuukalender, päikesekalender, kuu-päikesekalender, planeedikalender ja meelevaldne kalender. Kuukalender on sünkroniseeritud Kuu liikumisega (kuu faasidega). Kuukalender on näiteks islami kalender. Üks kuu on ligikaudu sama pikk kui üks kuu faaside tsükkel. Aastas on 12 kuud ning iga kuu koosneb 28-31 ööpäevast. Puhas päikesekalender tuleneb Maa liikumisest ümber Päikese jagades aastaringi kaheksaks osaks või...
Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas liiguvad pilved, sealt sajab vihma ja lund, lööb välku, näitab virmalisi ja vikerkaart. Taevas toimuvad öö ja päeva vaheldumine, Päikese, kuu ja tähtede asukoha muutus. Päikese ja kuu varjutusi. 2. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk Päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 3. Mis on tähtkujud, milleks neid vaja on? Tähtkujud on kindlalt piiritletud tähistaevaalad; heledate tähtede kujund sel alal. 4. Mis on sodiaak? Sodiaak on tähtkujuga taevaskeravöö…. 5. Miks on tähtede asend taevapiiril nii püsiv? Tähtede asend on püsiv, kuna nende omavaheline kaugus on väga suur. 6. Selgitage tähe- ja päikeseööpäeva erinevusi? Päikeseööpäev kestab 24 tundi, täheööpäev aga 23 tundi ja 56 minutit. 7. Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? Tiirlemiseks, pöörlemiseks ja telje pretsessiooniks. 8. Mis on troopiline aasta? See on päikeseaasta aeg, mille jo...
PLANEEDID MAA TÜÜPI PLANEEDID PEAB TEADMA PÄIKESE TEMP 5500 kraadi Celsius, VANUS (5miljardit), VÄRVUS valge 25-30, 3-6, 77-79, 95-99 Merkuur, Veenus, Maa ümbermõõt ja mass, Marss (ei pea täpsemalt teadma) Hiidplaneedid ehk gaasihiiud: Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter 2)Saturn 3)Uraan 4)Neptuun MÕISTED KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut). UNIVERSUM - Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU - Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Ku...
Mida nimetatakse Astronoomiaks ? Teadus taevakehade ja nende süsteemide tekkest, ehitusest, arengust ja liikumisest. 2. Kuidas jaguneb astronoomia? Astromeetia, taevamehaanika, astrofüüsika, kosmogoonia, kosmoloogia 3. Pöördelisi hetki? Maa tehiskaaslane 4.10.57 / Esimene inimene kosmoses 12.04.61 / Esimene inimene kuul 20.07.69 4. Astronoomia kolm iseärasust? Passiivne iseloom; Maa ise on keerulises liikumises; mõõdetakse nurki, arvestatakse kaugusi ja suurusi 5. Palju tähti näeb silmaga? Ligikaudu 3000 6. Palju on tähtkujusid? 88 7. Mis on tähe suurus? Valgushulk, mis jõuab tähelt vaataja silma (hele 1m 6m tume) 8. Kuidas liiguvad tähed 24h jooksul poolusel, keskmistel laiustel, ekvaatoril? Poolusel teevad tähed täisringi, muutmata kõrgust. / Kesk. Laiustel tõusevad ja loojuvad /...
Astronoomia Koostaja:nimi Rühm: rühm Laias laastus jaguneb astronoomia neljaks: planetoloogia, mis uurib planeete ja väikekehi, tähefüüsika, mis uurib tähti, galaktikate füüsika, mis uurib galaktikaid, kosmoloogia, mis uurib galaktikatest suuremaid struktuure ja universumit kui tervikut. Tänu astronoomiale ja selle sõsarharudele on meie elu palju lihtsam. Esmalt oleme astronoomidelt saanud muidugi ajaarvamise ja kalendri, seejärel on see oluliselt kaasa aidanud optika, geodeesia (koha ja aja...
Galaktikate ruumijaotus galaktikad ei paikne maailmaruumis ühtlaselt, vaid koonduvad parvedesse, kihtidesse ja ahelatesse, mille vahele jäävad tühjad alad. Universumi kärgstruktuur ruumiline jaotus, kus tihedalt täidetud ainega täidetud kihid ümbritsevad tühe alasid (võrreldav mesilaskärjega). Universum maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Tänapäeva astronoomia eeldab aja ja ruumi lõpmatut ulatust. Kosmoloogiline printsiip nõuab, et Universum peab olema kõikjal ja alati ühesugune. Universum on oma kõigis punktides ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. Universumi temp 2,7 K, minevikus 108 K. Inflatsioon pärast ,,Suurt Pauku" toimus universumi väga kiire paisumine, väga lühikese ajaga...
......................................................... 2 13.Iseloomusta Maa tüüpi planeete.........................................................................................2 14.Iseloomusta hiidplaneete....................................................................................................3 15.Selgita kuu faaside vaheldumist.........................................................................................3 Mida uurib astronoomia ? Astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide liikumist, ehitust ja tekkimist. 1. Millised on astronoomiliste vaatluste iseärasused? Astronoomilistel vaatlustel on kolm iseärasust: 1) Vaatlusi tehakse maalt, mis ise liigub keeruliselt 2) Uurimused on passiivse loomuga 3) Taevakehad on kaugel, kaugusi pole võimalik hinnata, mõõdetakse nurkkaugusi. 2. Iseloomusta kõige enam kasutatavaid teleskoopide liike....
Kontrolltöö kordamine füüsika Astronoomia 1. Mis on tähtkuju? Tuleb määrata 1 tähe kordinaadid. V: tähtkuju on kindlalt piiritletud ruumiline taeva ala 2. Sõnastage Kerpleri seadused (3). 1- planeedi liikumistee ehk orbiit on ellips, mille fookuses on Päike. 2- planeedi raadiusvektor ehk lõik Päikesest planeedini katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. 3- Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. 3. Iseloomusta ühte Maa-tüüpi planeeti...