punktist on kõikide punktide jaoks ühesugune. See kauguste summa võrdub ellipsi suurtelje DA pikkusega. 2 . seadus Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. (Periheelis on suurim kiirus, afeelis väikseim.) 3 . seadus Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid T2Maa/T2Marss=a3Maa/a3Marss (Maa orbiidi suure pooltelje pikkust nim. astronoomiliseks ühikuks.) Astronoomia ...on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide liikumist, tekkimist, ehitust ja arenemist. Astronoomia alaseid teadmisi kasutatakse praktilisteks vajadusteks, nt täpne aeg ja geograafilsied korodinaadid. Maad mõjutavad teised maailma kehad, eriti kuu tõusude ja mõõnade tekkega ja Päike annab soojust ja valgust. Teiste kehad emõju on kauguse tõttu väike. Astronoomia põhiinstrumendiks on teleskoop. Suureks abiks on spektaalanalüüs. Käidud on ka kuul ja saadud pinnase proove
Sissejuhatus astronoomiasse Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2006 Astronoomia Astronoomia on teadus taevakehade ja nende süsteemide liikumisest, tekkimisest, ehitusest ja arengust. Astronoomia arengut soodustanud tehnikasaavutused Teleskoobi ehitamine (1609, Galilei) Spektraalanalüüsi kasutuselevõtt(1859, Bunsen, Kirchhoff) Raadiofüüsikaliste meetodite loomine (1937, USA) Elektronarvutite ehitamine (1943 1946 USA) Kosmoselennud ja atmosfääriväline füüsika (1957 1958, NSVL ja USA) Astronoomia harud a stro füsika ko
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond T-3 Joosep Alliksoon Astronoomia Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2008 Astronoomia ajalugu:...........................................................................................................3 Kuu: .....................................................................................................................................3 Päike:..................
Joonis. ......................................................... 2 13.Iseloomusta Maa tüüpi planeete.........................................................................................2 14.Iseloomusta hiidplaneete....................................................................................................3 15.Selgita kuu faaside vaheldumist.........................................................................................3 Mida uurib astronoomia? Astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide liikumist, ehitust ja tekkimist. 1. Millised on astronoomiliste vaatluste iseärasused? Astronoomilistel vaatlustel on kolm iseärasust: 1) Vaatlusi tehakse maalt, mis ise liigub keeruliselt 2) Uurimused on passiivse loomuga 3) Taevakehad on kaugel, kaugusi pole võimalik hinnata, mõõdetakse nurkkaugusi. 2. Iseloomusta kõige enam kasutatavaid teleskoopide liike.
Astronoomia Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna. Astrofüüsikaks nimetatakse tavaliselt astronoomilisi uuringuid mis on seotud füüsikaga. Tänapäeval on aga valdav osa astronoomiast füüsikaga seotud ning seetõttu astronoomiat ja astrofüüsikat sageli samastatakse. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpis ''-loogia'', vaid ''- noomia''. Astroloogiat peetakse psedoteaduseks. Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade ning tähtedevahelise keskkonna omaduste uurimisega. Astrofüüsikud rakendavad oma töös tavaliselt mitmeid füüsika harusid ning mehaanika, elektromagnetism, statistiline mehaanika, termodünaamika, kvantmehaanika, relatiivsusteooria, tuuma-ja elementaarosakeste füüsika, aatomifüüsika ja
TELESKOOPIDE JAOTUS: Refraktor e. Läätsteleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. Valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. Reflektor e. Peegelteleskoop: objektiivi osa täidab nõguspeegel, okulaariks on tavaliselt lääts(läätsede süsteem) Raadioteleskoop: töötab radaripõhimõttel. Very Large Array (VLA) Kosmoseteleskoop: Hubble'i kosmoseteleskoop, mille tööd ei takista Maa atmosfäär. TELESKOOBI ÜLESANNE: järgi, kus on objektiivi fookuskaugus ning okulaari fookuskaugus. Mõlemad peavad olema esitatud samades mõõtühikutes, tavaliselt millimeetrites. MIS ON TÄHTKUJUD: Tähtkuju moodustavad ühes taeva piirkonnas paiknevad tähed. Ei ole ühel tasapinnal. Nimed antiikmütoloogiast, loomad, kujundid. Kokku 88 tähtkuju, 57 Eestis nähtavad. Loojumatud tähtkujud põhjanaela ümbruses Loojuvad tähtkujud tulevad ja lähevad (aastaajad) Kogu aeg loojas tähed Lõuna pooluse ümbruses AJAARVESTUS: Vööndi aeg Maa on jaotatu...
1. Taevakehade vahelised kaugused saadakse erinevatest kohtadest tehtud nurgamõõtmiste abil. Neid kõiki tehakse maa pealt. Neid mõõtmisi saab teha vaid siis, kui on teada nende kohtade vahemaa. Olenevalt kohast tuleb arvutamisel korrutada nurkade kõrval mingit Maal mõõdetud kaugust. Nt Maa läbimõõtu. 2. Taevakehade liigid: Päikesesüsteem, Päike, Merkuur, Veenus, koduplaneet Maa, Kuu, Marss, asteroidid, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, komeedid, meteoorkehad. 3. Taevakehade vaatlustest ei võta enam inimesed nii palju osa kui vanasti, sest praegune tehnoloogia teeb selle ise ära. Inimese silma asemel on tundlikud aparaadid, mis mõõdavad saabuva valguse hulka ja spektraalset koostist erinevate värvuste järgi. Eripära on see, et enamus vaatlusi tehakse Maa pinnalt. 4. Maa tiirleb ümber Päikese ja samal ajal pöörlab ümber oma telje. 5. Päikese näiv ööpäevane liikumine taevavõlvil tuleneb sellest, et Maa pöörlemist...
Astronoomia On teadus, mis uurib taevakehade, nende süsteemide ja kosmilise hajusaine liikumist,ehitust, tekkimist, arengut.Tuleb kreeka keelest.Astronoomia tekkis praktilisest vajadusest tuhandeid aastaid tagasi nt Egiptuses, Hiinas. Astronoomiat saab jagada: 1. Astromeetria-taevakehade asukoha määramine ja taevakaartide koostamine. 2. Taevamehhaanika-uurib taevakehade liikumist 3. Astrofüüsika-uurib taevakehade kiirgust. Kiirguse põhjal püüab määratleda taevakehade asukohta ja arengut. Saab veel peenemateks jagada: 1. Planetoloogia-uurib päikesesüsteemi ehitust 2. Tähtede füüsika 3
As tro no o mia Jana Timme r 11 a Õpilane Tallinna Täis kas vanute g ümnaas ium Mõiste · As tro no o mia ehk tähe te adus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna. As tro no o mia ja as tro füüs ika · As tro füüs ikaks nimetatakse tavaliselt astronoomilisi uuringuid, mis on seotud füüsikaga. · Tänapäeval on aga valdav osa astronoomiast füüsikaga seotud ning seetõttu astronoomiat ja astrofüüsikat sageli samastatakse Astronoomia liigid Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks: · As tro me e tria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega; · Tae vame haanika uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril; · As tro füüs ika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Astrofüüsika Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks:
3. Milline on heliotsentriline maailmasüsteem keskpunktiks on Päike ja kõik teised taevakehad tiirlevad ümber Päikese 4.Millised on astronoomilise vaatluse iseärasused a)passiivne b)toimub maalt, mis ise liigub üsna keeruliselt c)taevakehadelt tulev valgus pärineb erinevatest aegadest 5.millised on teleskoobi tüübid a)refraktor objektiiviks on lääts (refraktor) b)reflektor objektiiviks on nõguspeegel 6. millised on astronoomia tähtsaimad meetodid Otsene mõõtmine ja keemiline analüüs, fotograafia ja spektraalanalüüs 7.mida saab teada spektraalanalüüsi abil a)koostist b)kiirust 8.mis on astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus päikesest 9.Mis on valgusaasta Vahemaa, mille valgus läbib 1 aasta jooksul 1ly= 9,5 * 10astmel 15 m 10.mis on taevasfäär ja palju on silmaga tähti näha Kujutletav piir, millel tähed tunduvad asuvat. Umbes 6000 tähte 11.mis on tähtkuju ja palju neid on?
Füüsika konspekt astronoomia kohta: Päikesesüsteem: 1.päikesesüsteem koosneb päikesest, 8 planeedist ja paljudest väikekehadest(komeedid, asteroidid, meteoriidid ja kosmilne tolm) 2.planeetide järjestus:merkuur,veenus,maa,marss,jupiter,saturn,uraan,neptuun. 3.planeedid tiirlevad ümber päikese 4.planeete liigitatakse: 1)maa tüüpi planeedid(merkuur,veenus,maa,marss) 2)hiidplaneedid(jupiter,saturn,uraan,neptuun) 5. veenuse ja uraani eripära 1) veenus ja uraan pöörlevad tiirlemissuunale vastupidises suunas,atmosfäär on veenusel tihe. 6. veenuse ja marsi atmosfäär koosneb põhiliselt CO2-st 7.hiidplaneedi atmosfäär koosneb heeliumist ja vesinikust..hiidplaneetidel on nõrk gravitatsiooniväli. 8.merkuuril ja veenusel pole kaaslasi 9.jupiter on suurima massiga planeet. 10.kuu ühte külge näeme ainult sellepärast et kuu pöörleb ümber oma telje sama ajaga mille jooksul teeb täistiiru ümber maa. Väikekehad: 1)asteroidid-maa planeetide tüüpi sarnased...
Tähed ja galaktika Astronoomia teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemine ning Universumi kui terviku ehitust, liikumist ja arengut. Peamised harud: -astrofüüsika -astromeetria -taevamehaanika Peetakse maailma vanimaks teaduseks. -Klassikalises astronoomilises maailmapildis moodustasid tähed vähemalt 95-97 % nähtava Universumi massist. -1970ndad: Varjutatud mass ehk tume aine, moonustab kuni 90 % Universumi massist. -Aastatuhande vahetus: Universumi energiatihedusest tervelt 74 % moodustab tume energia, ca 22% tume aine, vaid ca 4% on tavapärane aatomitest (barüonidest) koosnev aine. -Barüonainest omakorda üle 50 % võib-olla kuum galaktikatevaheline gaas. Tähtedes sisaldub alla1 % Universumi energiatihedusest. Päike lähim täht Kaugus maast ca 150 000 000 km Läbimõõt 1 392 000 km Pinna temperatuur 5800 K Mass 2*10^30 kg Kiirgusvõimsus 3,84*10^26 W Teiste tähtede massi, raadiust, kiirgusvõimsust jm mõõdetakse tava...
Päikesesüsteem Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, kaheksa suurt planeeti koos kaaslastega (Merkuur, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Veenus Uraan ja Neptuun), asteroidid ehk väikeplaneedid, Mõõtmete poolest sarnane Maaga, heleduselt 3. kääbusplaneedid, komeedid ja meteoorkehad. Päike on taevakeha peale Päikest ja Kuud, seda uuritase kosmosest süsteemikeskne keha, mis moodustab umbes 99,6% kogu pildistades ja radaritega. Maa pealt pole Veenuse pinda süsteemi massist, päikesesüsteem tekkis u. 5 miljardit a kunagi näha, seda varjab tihe atmosfäär. Pilvekihtide tagasi. vahel puhub tuul kiirusega 300-400 km/h. Pinnatemperatuur on 480C, rõhk on 9 Mpa, pinnas on Päike tasane, kivine ja vesi puudub, seal leidub tuhandeid Pä...
elusorganismidest rääkimata.Seega pole meie Päikesesüsteem mitte esimene tähtede hulgas.Juba ammu enne Päikese ja planeetide teket pidi siin eksisteerima varasemate tähtede põlvkond, mille sisemuses valmistati eluks vajalikke keemilisi elemente.Vähemalt osa massiivsemaid tähti pidi olema selleks ajaks oma evolutsiooni lõpetama. Kasutatud kirjandus: Jaak Jaaniste ``Füüsika`` XII klassile Lisa Miles ja Alastair Smith ``Astronoomia & Kosmos`` Chris Oxlade ``Tähistaeva saladused``
kordi; tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldavad galaktikate omadega. Galaktikate ruumijaotus galaktikad ei paikne maailmaruumis ühtlaselt, vaid koonduvad parvedesse, kihtidesse ja ahelatesse, mille vahele jäävad tühjad alad. Universumi kärgstruktuur ruumiline jaotus, kus tihedalt täidetud ainega täidetud kihid ümbritsevad tühe alasid (võrreldav mesilaskärjega). Universum maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Tänapäeva astronoomia eeldab aja ja ruumi lõpmatut ulatust. Kosmoloogiline printsiip nõuab, et Universum peab olema kõikjal ja alati ühesugune. Universum on oma kõigis punktides ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. Universumi temp 2,7 K, minevikus 108 K. Inflatsioon pärast ,,Suurt Pauku" toimus universumi väga kiire paisumine, väga lühikese ajaga
Astronoomia · Astronoomia ehk täheteadus tegeleb kosmiliste objektide ja universumi uuurimisega (tervikuna) · Geotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, mis paigutab Maa universumi keskpunkti ning Päike, Kuu ja tähed liiguvad ümber selle. (Platon, Eudox, Aristoteles, Ptolemaios) Heliotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, kus Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes oleva Päikese. (M. Kopernik, G. Galilei, J. Kepler)
Füüsika Kontrolltöö küsimused 1.Mis on horisont? 2.Millest on tingitud tähistaeva aastaringne muutumine? 3.Kuidas tekivad aastaajad? 4.Millal tekib kuu-ja millal päikesevarjutus? 5.Nimeta uurimis meetodid? 6.Kes panid alguse Eesti astronoomiale? 7.Kust saavad alguse ajavööndid ja millises on Eesti? 8.Kust saab alguse kuupäev? 9.Nimeta Maarühma planeedid ja nende üldiseloomustus? 10.Nimeta hiidplaneedid ja nende üldiseloomustus? 11.Mida annab päike maale? 12.Mis on : Asteroid? Komeet? Meteoor? Meteoriit? 13. Maa (iseloomustus?). 1.Horisont on (silma)piir, kust veel valgust vastu võetakse. 2.Tähistaeva aasgtaringne muutumine on tingitud Maa tiirlemisest ja pöörlemisest. 3.Joonis õpikust! 4.Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa jääb Päikese ja Kuu vahele, varjates Kuu niimoodi, et talle ei paista päike peale. Päikesevarjutus tekib siis, kui kuu läheb Päikese ja Maa vahele, varjates p...
PLANEEDID MAA TÜÜPI PLANEEDID PEAB TEADMA PÄIKESE TEMP 5500 kraadi Celsius, VANUS (5miljardit), VÄRVUS valge 25-30, 3-6, 77-79, 95-99 Merkuur, Veenus, Maa ümbermõõt ja mass, Marss (ei pea täpsemalt teadma) Hiidplaneedid ehk gaasihiiud: Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter 2)Saturn 3)Uraan 4)Neptuun MÕISTED KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut). UNIVERSUM - Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU - Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Ku...
et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda teooriat täiustati hiljem soojusenergia sissetoomisega. Astronoomia liigendus 1.Astromeeria-taevakehade asukoha määramine ning taevakaartide koostamine. 2.Taevamehaanika-taevakehade(enamasti planeetide) liikumine ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril. 3.Astrofüüsika-uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb järeldusi selle ehituse ja arenemise kohta Maa Maa atmosfäär u 20 km. Raadius u 6000 km Tihedus u 5520 kg/m3 Maa pinnavormid on seletatavad mandrite liikumisega.
Astronoomia. Kordamine 1. Millised on Maa mõõtmed ja kuju? Maa on pisut lapik, poolustevaheline kaugus on 43 km ehk umbes 1/300 võrra väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. 2. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maa tihedus 5520 kg/m3 Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Ristlained, mis tekivad maavärinate korral, levivad kindla kauguseni. Ristlained ei saa levida vedelikus, seega peab aine Maa sisemuses olema vedelik. 3. Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus)? Maa sisemus on aktiivne. Maa sisemus pole rahulik, vaid aeglases liikumises. Seda kinnitab mandrite triiv (nendevaheliste kauguste muutumine), maavärinad ja vulkaanipursked. 4. Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut? Tõenäoliselt tuleb energiatootmist tulevikus kas piirata või viia see kosmosesse. 5. Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taeva...
1.Astronoomia- tähistaevaga tegelev loodusharu. Taevakehade ehituse ja arengu uurimine. Sõna astronoomia on tulnud kreeka keelest. Astron- taevatäht, namos- seadus.2. Aristotelese maailmamudeli keskmes asus kerakujuline liikumatu maa, mille ümber tiirlesid mööda ringjoonelisi orbiite Päike, kuu, planeedid ja tähed. Ptolemaiose maailmamudel- oli selline, kus maa oli ümbritsetud 8sfääriga, milles liikusid kuu päike, tähed ja viis sel ajal tuntud planeeti: Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter ja saturn. Planeedid ise tiirlesid mööda väikesi ringjooni,
ASTRONOOMIA UURIMISVALDKONNAD PLANEEDID KUU Koostaja : Signe Jaup Klass : 12K5 Mõõtmed · Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. · Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tiirlemine ja faasid · Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. · Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sid...
Päike, planeedid, Kuu muudavad oma asukohta taevasfääri1 küllalt kiiresti, nii et seda liikumist tuleb tingimata eraldi arvestada. Eriti käib see Kuu kohta, mille koordinaadid isegi Merekalendrites ei pruugi päris täpsed olla ja seetõttu on Kuul meremeeste seas "kahtlase" taevakeha maine. Maa pöörlemise tagajärjel ümber oma telje näib vaatlejale nagu pöörleks taevasfäär kõigi oma kinniste ja liikuvate taevakehadega ümber universumi telje ja just niimoodi sfääri1ine astronoomia seda liikumist käsitlebki. Seejuures toimub liikumine vastassuunas Maa pöörlemissuunale idast läände - ja seda nähtust nimetatakse taevasfääri Merak IV Suur Vanker - Ursa Majoris - on kõige Dubhe kergemini äratuntav tähtkuju põhjataevas.Teda
Astronoomia mõisted Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Kõik tema kohta kirja pandu kehtib ka teiste tähtede kohta. Päike on päikesesüsteemi ainus energiallikas ja moodustab 99,8% selle kogumassist. Päikesesüsteemi kuulub Päike ja 8 suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Lisaks planeetidele tiirlevad Päikese ümber planeetide kaaslased, hulk asteroide ja komeete. Planeedid on Maa sarnased, ümber Päikese tiirlevad taevakehad. Alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Planeetide kaaslased - Maa kaaslane on Kuu. Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Kuud iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus. Kuul puuduvad nii atmosfäär kui ka magnetväli. Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Nad tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, kusjuures nende orbiidid on tihti väljavenitatu...
PÄIKESESÜSTEEM 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? · Päike · Kaheksa suurt planeeti · Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi · Planeetide kaaslased · Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte") · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid ...
Sellisel moel sobis ka kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär tähistaeva kandjaks. 2. Kuidas mõista "lõpmatut maailma". Arvatavasti võime öelda siin seda, et nii lähemal kui kaugemal asuvad tähed võiksid olla nö päikesed, mille ümber tiirlevad planeedid, millel pulbitseb elu. Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele ka ei vaataks. 3. Millised on astronoomia osad? Astronoomia kui teadus, jaguneb praegusel ajal erinevateks teadusharudeks: -Meetodite järgi liigendub astronoomia kolmeks: astromeetria, taevamehaanika ja astrofüüsika. -Objekti järgi (õigemini astrofüüsika jagunemine): planetoloogia, tähtede füüsika, galaktikate füüsika ja kosmoloogia. 4. Loetlege põhjendusi Maa kerakujulisuse kohta antiikajast tänapäevani. -Vana- Kreeklased hindasid väga geomeetriat, mille tõttu kera oli nende jaoks
z. 2006 Tähtede spektraalvaatlusi hakatakse registreerima uue termoelektriliselt jahutatava CCD kaameraga Andor Newton DU970N. aa. 2007 Tõravere ja Tartu vahel hakkab tööle uus Interneti raadioreleeliin kiirusega 155 Mb/s. ab. 2010 1. aprillist on direktoriks Anu Reinart. 3.Tartu Tähetorni Astronoomiaring on tegutsenud alates 1948. aastast, tema eesmärgiks on olnud astronoomia populariseerimine, korraldatakse vaatlusõhtuid ja planetaariumietendusi 4. ac. keskkonnafüüsika ad. materjalitehnoloogia ae. astrofüüsika af. Nanotehnoloogia ag. Tahkiseteooria ah. biofüüsika ai. kõrgtehnoloogiline füüsika aj. väljateooria ak. meditsiinitehnoloogia Maik Nõmmsalu G3tt
Kalender Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Esimene kalender oli 30 auguga luuplaat, millesse tikkudega märgiti päevi. Läbi ajaloo on enimkasutatavad kuu-päikesekalendrid olnud Juliuse ning Gregoriuse kalender. Aastal 46 eKr kehtestas Julius Caesar päikeseaastal põhineva ajaarvamissüsteemi, mida tänapäeval tuntakse kui Juliuse ehk vana kalendrit. 1582. aastal paavst Gregorius XIII poolt kehtestatud Gregoriuse ehk uus kalender on täpsustatud ajaarvamissüsteem. Levinumad kalendritüübid on kuukalender, päikesekalender, kuu-päikesekalender, planeedikalender ja meelevaldne kalender. Kuukalender on sünkroniseeritud Kuu liikumisega (kuu faasidega). Kuukalender on näiteks islami kalender. Üks kuu on ligikaudu sama pikk kui üks kuu faaside tsükkel. Aastas on 12 kuud ning iga kuu koosneb 28-31 ööpäevast. Puhas päikesekalender tuleneb Maa liikumisest ümber Päikese jagades aastaringi kaheksaks osaks või...
Füüsika kontrolltöö 1. Horisont tasand kuhu taevavõlv toetub. Taevavõlv ehk taevasfäär poolkera pind, mille keskpunktis me vaatlejana asume. Seniit - Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Asimuut - nurk põhjasuuna ja mingi objekti vahel. 2. Taevakehade näiv liikumine on põhjustatud meie kui seisva objekti ettekujutusest, kuidas ümbritsev maailm liigub. Ööpäeva vaheldumine: näiliselt liigub päike meie suhtes. Aastaaegade vaheldumine: näiliselt liigub Päike suvel pikema distantsi pikema ajaga kui talvel. 3. Taevakehade tegelik liikumine ei klapi näiva liikumisega. Tegelikust liikumisest saadi aru alles 1543. aastal. Päike tõuseb idast ja loojub läände. Päikese asemel Maa liigub ehk pöörleb ümber oma telje tekitades ööpäeva vaheldumise. Teoreetiliselt võiks ööpäeva vaheldumine olla kõigil Päikesesüsteemi planeetidel. Suvel on päeva pikkus ajaliselt kauem kestev kui talvisel ...
Päikesesüsteem Planeet Päike Merkuur Veenus Maa Marss Temperatuur 15milj.°K (pinnal 6milj. 452°K 480 °C 15°C +25 kuni -125 °C K°) Kaugus Maast 149,6×10km 82×10km 42×10km 0 55400×10 km Pindala 6,078×1012 km² 75×10km² 284,702 km2 144,8×10km² Mass 1,989×1030 kg 3,303×1023 kg (18 korda 1,19472×1024 kg (5 5,9736×1024 kg 6,4219 x 1023 kg väiksem Maast) korda väiksem ...
Sisukord Astronoomia ja selle jaotus......................................................................................................... 2 Astronoomia ajalugu...................................................................................................................3 Olulisi tegelasi ja nende avastusi astronoomia ajaloost.............................................................. 4 Uusaja astronoomia ja astrofüüsika teke.....................................................................................5 Astronoomia ja selle jaotus Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna. Termin astronoomia tuleb vanakreeka keelest, kus nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astr ehk täht, taevakeha ja teine pool ,,-noomia" sõnast ,,nomos" ehk seadus. Astronoomia jaotatakse objekti ja meetodi järgi kaheks.
Asteroidid Karl Eensaar Asteroid · Väikesed planeedisarnased taevakehad · Nimetatud ka Planetoidideks · Tiirlevad orbiidil ümber Päikese · Tuntakse 338 000 asteroidi, koguarv ulatub miljonitesse Kuidas tekkisid asteroidid? · Planeetide tekkimisel üle jäänud ainest 4.6 miljardit aastat tagasi. · Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. · Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. · Heinrich Olbers · Hüpoteetiline planeet Phaeton. Asteroidide uurimise ajalugu · 1. jaanuar 1801 a. avastas astronoom Giuseppe Piazzi taevast objekti, mida ta pidas komeediks · Tiirles ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil · Piazzi nimetas selle Sitsiilia viljajumalanna järgi Cereseks · Cerese läbimõõt on 914 km ja on suurim asteroid · Järgnevatel aastatel avastati ve...
Füüsika KT kordamisküsimused + vastused! Selgita mõisted: · Astronoomia füüsika osa, mis tegeleb kosmoses toimuvate protsesside, nähtuste ja mateeria uurimisega. · Astroloogia horoskoope uuriv `libateadus' · Asimuut nurk, mis saadakse lõuna suunast piki horisonti tähe all (0o-360o) · Tähekõrgus nurk mis saadakse tähe alt horisontaaltasandilt (0o-90o) · Teodoliit mõõduriist horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks · Sodiaagivöö meie galaktikas öösiti nähtav tähtkujude asukoht
Gümnaasiumi arvestustöö I ja II variant ilma vastusteta!
1. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas liiguvad pilved, sealt sajab vihma ja lund, lööb välku, näitab virmalisi ja vikerkaart. Taevas toimuvad öö ja päeva vaheldumine, Päikese, kuu ja tähtede asukoha muutus. Päikese ja kuu varjutusi. 2. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk Päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 3. Mis on tähtkujud, milleks neid vaja on? Tähtkujud on kindlalt piiritletud tähistaevaalad; heledate tähtede kujund sel alal. 4. Mis on sodiaak? Sodiaak on tähtkujuga taevaskeravöö…. 5. Miks on tähtede asend taevapiiril nii püsiv? Tähtede asend on püsiv, kuna nende omavaheline kaugus on väga suur. 6. Selgitage tähe- ja päikeseööpäeva erinevusi? Päikeseööpäev kestab 24 tundi, täheööpäev aga 23 tundi ja 56 minutit. 7. Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? Tiirlemiseks, pöörlemiseks ja telje pretsessiooniks. 8. Mis on troopiline aasta? See on päikeseaasta aeg, mille jo...
Astronoomia 1. Mida nimetatakse Astronoomiaks? Teadus taevakehade ja nende süsteemide tekkest, ehitusest, arengust ja liikumisest. 2. Kuidas jaguneb astronoomia? Astromeetia, taevamehaanika, astrofüüsika, kosmogoonia, kosmoloogia 3. Pöördelisi hetki? Maa tehiskaaslane 4.10.57 / Esimene inimene kosmoses 12.04.61 / Esimene inimene kuul 20.07.69 4. Astronoomia kolm iseärasust? Passiivne iseloom; Maa ise on keerulises liikumises; mõõdetakse nurki, arvestatakse kaugusi ja suurusi 5. Palju tähti näeb silmaga? Ligikaudu 3000 6. Palju on tähtkujusid? 88 7. Mis on tähe suurus? Valgushulk, mis jõuab tähelt vaataja silma (hele 1m 6m tume) 8. Kuidas liiguvad tähed 24h jooksul poolusel, keskmistel laiustel, ekvaatoril? Poolusel teevad tähed täisringi, muutmata kõrgust. / Kesk. Laiustel tõusevad ja loojuvad /
pikkused astangud, mida pole leitud ei kuul ega Marsil. Sageli lõikavad astangud erineva iseloomuga piirkondi. Tõenäoliselt on need tekkinud Merkuuri kokkutõmbumisel planeedi rauast tuuma jahtumisel. Astangutele on nimed pandud kuulsate maadeuurijate laevade järgi. Näiteks "Santa Maria" Kolumbuse lipulaeva auks. "Viktoria" Magalhäesi ainsana tagasipöördunud laeva meenutamiseks jmt. Kraatreid ristitakse Rahvusvaheliste Astronoomia Uniooni põhjal tuntud kirjanike, kunstnike, muusikute nimedega. Nii on Merkuuril Bethoveni, Puskini, Shakespeare`i, Raffaeli, Rodini, Lermontovi, Händeli jt. Nimelised kraatrid. (Palavuse bassein ja mõned kraatrid on saanud oma nime enne eespoolmainitud otsuse vastuvõtmist). 1984. aastaks oli Merkuuril pandud nimi 268 pinnamoodustisele. "Mariner 10" tehtud piltidelt paistavad Merkuuri pinnavormid teravate,
Astronoomia Koostaja:nimi Rühm: rühm Laias laastus jaguneb astronoomia neljaks: planetoloogia, mis uurib planeete ja väikekehi, tähefüüsika, mis uurib tähti, galaktikate füüsika, mis uurib galaktikaid, kosmoloogia, mis uurib galaktikatest suuremaid struktuure ja universumit kui tervikut. Tänu astronoomiale ja selle sõsarharudele on meie elu palju lihtsam. Esmalt oleme astronoomidelt saanud muidugi ajaarvamise ja kalendri, seejärel on see oluliselt kaasa aidanud optika, geodeesia (koha ja aja
ASTRONOOMIA TÖÖ 1. Mis on universum ja millest ta koosneb? Universum on ruum, mis on lõpmatu, milleni on inimesed oma maailmatunnetusega jõudnud. Selles eristatakse ,,nähtavat universumit" ja ,,mittenähtavat universumit", millest me midagi ei tea. See on umbes 5000 Mpc (1pc = 1,6 valgusaastat), selleni ulatuvad tänapäeva teleskoobid. 2. Mis on tähtkujud? Too näiteid. Tähtkujude all mõistetakse kogu kindlalt piiritletud taevaala. Nime on tähtkuju saanud heledamate tähtede järgi, millest on püütud kujundeid moodustada. Osa nimesid pärineb Kreeka mütoloogiast. Orion, Suur Vanker 3. Mis on sodiaak ja millised on sodiaagi tähtkujud? Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil e. ekliptikat (joon, mida mööda Päike aasta jooksul tähtede suhtes liigub). Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, ...
PÄIKESESÜSTEEM Mari Pall 12.A PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Ümber päikese tiirleb 8 planeeti. Alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Päikesesüsteemi kuuluvad ka komeedid, asteroidid ja meteoriidid Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Komeet Jupiter Meteoriit PÄIKE Täht Läbimõõt 1,4 mljn km Kiirgab valgust ja soojust Kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu toimuvad tuumas termotuumarekatsioonid Sisaldab endas 98% kogu Päikesesüsteemi massist MAA Päikesesüsteemi kolmas planeet Keskmine temp. +23 kraadi Keemiliselt koostiselt metalliline Maa kaaslaseks on Kuu Tiirlemisperiood on 365 ...
Gravitatsioon - http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/gravitatsioon/gravitatsioonist_ldiselt.htmlKepleri seadused – Kepleri seadused taevakehade liikumise kohta on järgmised: 1. Planeedi raadiusvektori poolt võrdsetes ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed. 2. Iga planeet liigub ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Astronoomia põhivara lk 20. Õp. Lk.26-27 Tähesuurus – Tähtede näivat heledust mõõdetakse tähesuurustes – mida suurem arv, seda väiksem heledus. Astronoomia põhivara lk 7. Doppleri efekt – Taevakehade vaatekiiresihilist kiirust saab määrata Doppleri efekti kaudu. Kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb, valgusallika ja vaatleja vastastikusel eemaldumisel lainepikkus aga suureneb. Astronoomia põhivara lk 15. Õ.lk.60 Suur Pauk –
Esineb sagedamini, eriti osalisi. Kuu on siis punakat värvi, sest punane valgus, kui kõige pikema lainepikkusega peendub Maa taha ja valgustab Kuud. Selline Maa kumer vari Kuu peal näitab, et maakera on ümmargune. (Kuul on väga mitmekülgne mõju Maale, nt. põhjustab tõusu ja mõõna. See tõusu ja mõõna laine on ümber Maa nagu rihmaratas ja põhjustab hästi väikest maakera pöörlemise aeglustumist, st. et ööpäev läheb natuke pikemaks.) 6. Astronoomilised uurimismeetodid. (astronoomia- teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja selle seadusi) · nurgamõõtmisriistad (teodoliit, sekstant) · teleskoobid 1. refraktor- koosneb läätsedest, kõige suurem on läbimõõduga 102 cm. 1609- Galilei- Jupiteri 4 kaaslast, Veenuse faasid, Kuu mäed. 2. reflektor- (maal 6m), 1675- Newton. Teleskoopide probleemiks on olnud teatud moonutused ehk aberatsioonid. Eestist pärit B. Schmidt valmistas sellise teleskoobi, kus moonutusi oli väga vähe
magnetväljade tugevust. Kõik see aitab mõista Universumi ehitust ja teha oletusi tema arengu kohta. Hubble'i kosmoseteleskoop on endale astronoomi Edwin Hubble'i järgi nime saanud kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maakera. Selle asupaik väljaspool Maa atmosfääri annab suure eelise maapealsete teleskoopide ees: fotosid ei ähmasta atmosfäär, ei ole valgusreostust. Alates kosmosesse saatmisest 1990. aastal on see olnud üks tähtsaimaid instrumente astronoomia ajaloos. Raadioteleskoop on märgatavalt võimsam kui Hubble'i kosmoseteleskoop. See koosneb 27-st 25 meetrise läbimõõduga antennist, mis paigutatakse vastavalt vastuvõetava kiirguse lainepikkusele kindlatesse punktidesse 27-kilomeetrise läbimõõduga maa-alal. Lõpliku pildi teeb arvuti. 4. Varjutused. Saaros. Sõlmede joon. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.
- saab määrata taevakehadekeemilist koostist - saab määrata taevakehade kiirust (maasuunalist komponenti) - Doppleri efekt = o (1+ v/c) 1. Astronoomia aine - Kui taevakeha eemaldub Maast, siis nihkuvad spektrijooned spektri punase otsa poole (lainepikkus suureneb) - astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ehitust, - astronoomias kasutatavad pikkusühikud:
Astronoomia ehk täheteadus uurib taevakehadeasetust, liikumist ja arengut. Astronoomia vaatluse iseärasused: Vaatlused on passiivsed-me ei saa neisse sekkuda, Vaatluse käigus me liigume ise samuti, Väga raske on hinnata taevakehade kauguseid- kumb on lähemal, kumb kaugemal. Taevakehade näiv pöörlemine: Kuna maakera pöörleb, siis tundub meile, et tähistaevas samuti pöörleb. Sellised mõttelised teljepunktid on põhjataevas põhjanaela lähedal ja lõunataevas lõunaristi tähtkuju keskpunkt. Sellega on seotud päikese erinev liikumine
Maa kera kujulisust saab tõestada: laeva ilmumine silmapiiri tagant või laeva kadumine silmapiiri taha Pythagorase valemi kaudu on tuletatud seos kuidas arvutada maksimaalset nägemiskaugust R maa raadius H vaatekõrgus (km) maapinnast (mere) Kui kaugele on võimalik teoreetiliselt näha, kui silmad asuvad 150cm kõrgusel. 150cm=0,0015 L= ruutjuur 2*r*h = 113 ruutjuur h l=113 ruutjuur 0,0015 = 4,38 km l=113ruutjuur 8,848 = 336,16km ASTRONOOMIA ÜHIKUD Valgusaasta vahemaa mille valgus läbib ühe aastaga 300 000km/s valgusaasta kiirus 365d(ööpäeva) 1va (ly)=365*24*60*60*300000= 9,79*10 astmes 12km S=v*t teepikkus =kiirus*aeg Astronoomilineühik (aü) maa keskmine kaugus päikesest Parsek (pc)- vahemaa millelt paistab üks astronoomiline ühik nurga 1 sekund all 1(pc) = 1aü/tan 1sekundit = 3,1*10astmel13 km Astronoomiline on päieksessüteemi mõõtkava ühik Päikesesüsteem Koosneb:
Kehra Keskkool Astronoomia uurimismeetodid Referaat Kehra 2007 1 Sisukord Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 Astronoomia lk 3 Astronoomia ajalugu lk 3 Astronoomia uurimismeetodid lk 3-4 Pildid lk 5-6 Kasutatud materjalid lk 7 2 Astronoomia Enne kui saan asuda teema kallale ,,astronoomia uurimismeetodid," pean ära selgitama, mida tähendab astronoomia. Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ning kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ning
Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Koostaja : Marit Kermas Ernst Öpik on maailmakuulus Eesti astronoom, kes saavutas oma tuntuse vanemas eas. Ta oli erakordselt mitmekülgne teadlane, kes esitas oma ajast ettejõudnud algupäraseid ideid ja avaldas uurimusi paljudes astronoomia valdkondades. Täisnimi Ernst Julius Öpik Sündinud 22. Oktoobril 1893 Kundas. Pereliikmed Isa Tallinnas mereväe üleajateenija- allohvitser. Hiljem tolliametnik Kundas. Vend Armin Öpik - geoloogia- ja paleontoloogiaprofessor, filosoof, keeleteadlane, luuletaja ja maletaja Vend Oskar Öpik - diplomaat Vend Paul Öpik - pankur Õde Anna - valdas 14 keelt, sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost. Keskharidus - Tallinna Nikolai Gümnaasium(praegune
etes, ekslev täht). Nagu Kuu ja Päikese puhul, püüti siingi seostada rändtähtede liikumist maapealsete sündmustega. Tänapäeva teadus eitab planeetide mõju, sellele vaatamata kasutavad astroloogilised süsteemid praegugi ennustuste - horoskoopide tegemisel planeetide asendit taevas. Rändavate tähtede keeruline ja raskesti ennustatav liikumine oli sajandite vältel suureks stiimuliks mitte üksnes astronoomia, vaid ka füüsika ja matemaatika arengule. Palja silmaga nähtavaid planeete on viis, lugedes Päikese poolt: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn. Kõige heledam planeetidest on Veenus, järgmine on Jupiter. Ülejäänud vahetavad kohti edetabelis sõltuvalt asukohast Maa ja Päikese suhtes. Planeetide liikumine on erinev: Veenus ja Merkuur püsivad alati Päikese lähedal, olles vaadeldavad kas enne päikesetõusu (koidutäht) või pärast loojangut (ehatäht). Ülejäänud kolm
Kontrolltöö kordamine füüsika Astronoomia 1. Mis on tähtkuju? Tuleb määrata 1 tähe kordinaadid. V: tähtkuju on kindlalt piiritletud ruumiline taeva ala 2. Sõnastage Kerpleri seadused (3). 1- planeedi liikumistee ehk orbiit on ellips, mille fookuses on Päike. 2- planeedi raadiusvektor ehk lõik Päikesest planeedini katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. 3- Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. 3. Iseloomusta ühte Maa-tüüpi planeeti
annaabi.ee 
