Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Antiik-Kreeka teadused Matemaatika arenes välja filosoofiast. Põhiliselt edendasid seda 6. sajandi teisel poolel Pythagoras ja tema õpilased, kelle arust põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Ta püüdis mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevaid matemaatilisi probleeme. Kreeka matemaatikud õppisid palju Idamaade, eriti Mesopotaamia teadusest. Kreeklased olid esimesed, kelle jaoks matemaatika polnud
Kirjandusteadus ja teised teadused Kirjandusteadus ja lingvistika kirjandus kui sõnakunst Kirjandus ja ajalugu Kirjandus ja kunst Retoorika Retoorika `ars bene dicendi', väitluskunst, kõnekunst Retoorika alged juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana-Kreekas demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse, mis tagas ka kõnekunsti õitsengu, kujunes süsteemiks. Aristoteles, Cicero, Quintilianus. Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat (formaalloogiline mõiste, praegu ka konkreetse sisuga klisee, stereotüüp, motiiv või teema) kui ka retoorilisi teksti interpreteerimise võtteid. Esteetika - kirjandus kui kunstiliik Kr keeles aisthêtikos - meelelise tajuga seotud Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maai...
Bioloogia teadus, mis uurib elu. Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohasel järglased sarnanevad ehituse ja talituse poolest vanematega (pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid). Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. 1. Paljunemine 2. Aine- ja energiavahetus 3. Rakuline ehitus 4. Kasvamine ja areng 5. Reageerimine 6. Kohanemine 7. Keerukas ehitus ORGANISIMIDE ÜLESEHITUS 1. Biomolekulid ( valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, hormoonid, sahhariidid jt ) keerulise ehituse ja mitmekesiste omadustega. 2. Organellid rakuosad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( nt tuum ) 3. Rakk kõige väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused. 4. Kude (lihaskude) 5. Organ (maks, neerud, süda) 6. Organsüsteem (närvi-, immuunsussüsteem, seede-, liikumis-, katte-, eritus-, sigimiselundkond ja vereringe) 7. Organism (hormoonid ja närvisüsteem) 8. Populatsioon ü...
TEST 14 Füüsika ja teised teadused 1. Teaduse diferentseerumine ning füüsika ja keemia kui eraldi teadusharude tekkimine toimus 19. saj algul. Enne seda olid piirid erinevate teadusvaldkondade vahel ähmased ning alates VanastKreekast kuni 19. saj alguseni tunti looduse uurimisega tegelevat valdkonda nimetuse all Vali üks: a. füüsikaline keemia b. üldine loodusteadus c. natuurfilosoofia 2. Millised füüsikavaldkonnad milliseid elusorganismidega seotud nähtusi uurivad? elusolendite hääle tekitamise ja hääle tajumise uurimine bioakustika loomade ja inimese organismi staatika, kinemaatika, dünaamika biomehaanika energia muundumine eluorganismides bioenergeetika 3. Millised Maad käsitlevad teadusharud mida uurivad? vulkaanilised plahvatused, pursete energia vulkanofüüsika Maa gravitatsioonivälja struktuur gravimeetria heli levik maakoores geoakustika ...
Objektide uurimine või nähtuste olemus - fundamentaalteadus. See moodustab vastava teaduse – füüsika,keemia,bioloogia jt- tuuma, tema sisu: faktid, seadused,teooriad,hüpoteesid. Loodusnähtused praktilised baasil – rakendusteadused (põllumajanduse,meditsiini,tööstuse,energeetika,transpordi, olme jm tarbeks) Bioloogia: Üldbioloogilised teadused tegelevead teaduslike uuringutega(geneetika,molekulaarbioloogia,rakubioloogia,arengubio loogia jne, Eribioloogilised teadused(botaanika,zooloogia,loomafüsioloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilised kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ja teostamises. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. Rakendusbioloogia PLUSSID: On aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist, arendada
Bioloogia KT kordamine Nimeta 7 elu omadust: rakuline ehitus, biomolekulide esinemine, aine- ja energiavahetus, paljunemis võime, arenemis- ja kasvamisvõime, stabiiline sisekeskond, reageerimine ärritustele,pärilikkus..Elu organiseerituse tasemed - biomolekul(nt:DNA)-organellid(nt: raku tuum)-rakk-koetase(nt: veri)-organ(süda)-elundkond(nt: hingamis elundkond)- organismi tase- populatsioon(nt: hall jänese populatsioon saaremaal)-liik(nt: tark inimine, jääkaru)-kooslus(nt: seened niidul)- ökosüsteem(nt:jõgi)-biosfäär populatsioon-ühe liigi isendid, kes annavad viljakaid järglasi, teatud asukoht liigi levilas. liik-moodustavad sarnased organismid, kelle vahel on vaba ristumine, annavad viljakaid järglasi, kindel liigi levila. histoloogia-teadus hulkraksete organismide kudedest. tsütoloogia-uurib rakkude ehitust ja talitust. molekulaar bioloogia-uurib elu molekulaarsel tasemel. füsioloogia- käsitleb organismi talitusi ja nende regulatsioo...
Inimgeograafia ja loodusgeograafia sarnasused: mõlemal on ühine ajalugu, loodus ja inimesed on seotud, mõlemad on ruumilised teadused. Inimgeograafia tegeleb aga inimtegevuse, ühiskonnaseadustega; põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus
Descartes ei väida, et on olemas kindlaid tunnuseid, mille järgi võib eristada und. Siis on mõningad asju, mis võivad meid aidata. Unenäos me ei hakka arutama selle üle, kuidas teha vahet reaalsusel ja unenäol. Unenäos me lihtsalt kulgeme, mitte ei pea meditatsiooni une ja reaalsuse üle. Tahame leida, midagi üldist ja tõeset, milles ei saa kahelda. Descartes jõuab oma arutluses nii kaugele, et väidab neiks olevat aritmeetika ning geomeetria. Teadused, milleks ei pea liitma teadusi, nad ise ongi kõige alused. Teadused aga, mis sünnivad liitsete asjade vaatlusest annavad meile põhjuse nendes kahelda. Näiteks võib tuua meditsiini, astronoomia, füüsika jne. Mõeldes Jumalast. Descartes püstitab küsimuse, ,,Kust teame, et Jumal ei ole teinud nii, et ei ole üldse mingit maad, mingit taevast, mingit ulatuvat asja, mingit kuju, mingit suurust, mingit kohta, ja sellegipoolest tundub see kõik mulle olemas olevat täpselt samamoodi nagu
Nad ravisid üsna edukalt inimesi. Olid neil ka astronoomid. Egiptlased uurisid tähte ning mõned teadlased väidavad, et püramiidid olid ehitatud seoses tähtedega. Võeti kasutusele ka päikesekalender. Mina leian, et Egiptuses arenes päris tugev ja arenenud tsivilisatsioon ja see vaieldamatult mängis suurt rolli maailma ajaloos. Egiptuse iseloomulikud tunnused olid näiteks: range hierarhia, omapärane religioon, keerukas kiri, palsameerimine jne. Tänu sellele arenesid teadused nagu meditsiin ja ehitusteadus. Seal kujunes kõrgetasemeline kirjandus ja geomeetria.
meeldejätmisel teadmisteks. Teadmus on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised). 7. Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed. 1) Matemaatika 2) Loogika 3) Lingvistika 4) Psühholoogia 5) Arvutitehnoloogia 6) Graafika 7) Kommunikatsiooniteadused 8. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust. 1) infoteadus 2) raamatukoguteadus 3) raamatuteadus 4) bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus. 9. Mis on raamatukogundus ja mis raamatukoguteadus? Raamatukogundus on raamatukogude tegevus- ja ainevaldkond Raamatukoguteadus on infoteaduse valdkond, mis uurib raamatukogusid ja nende tegevust 10. Mis on dokument ja miks dokumente hallata?
Kasvamine on lihtsalt organismi suurenemine, areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. biosfäär>ökosüsteem>liik>populatsioon>organism>organ>kude>rakk>organell >molekul >aatom 1.2. Eluslooduse oraniseerituse tasemed. 1. Molekulaarne tase · Biomolekulid > orgaanilised ained Näiteks: Sahhariidid Lipiidid Valgud Nukleiinhapped, DNA ja RNA Teadused: molekulaargeneetika, molekulaarbioloogia 2. Rakuline tase · Organellid on raku koostisosad. Teadused: tsütoloogia 3. Koe tase · Kude sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega epiteelkude lihaskude sidekude närvikude Teadused: histoloogia 4. Organ = elunditasand 5. Elundkonna tase Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet.
Kolis Ateenasse, kus õppis Platoni all. Pärast Platoni riigist väljasaatmist põgenes tagasi Makedooniasse, kus temast sai Alexander suure õpetaja. Läks tagasi Ateenasse ja lõi oma õppeasutuse. Pripateetika õppematerjal kantakse edasi looduses ringi käies. Elu lõpus läks ta tagasi Makedooniasse, kus temast sai Alexander Suure nõuandja. Ta on loonud üle 400 teksti: "Polüteia" riigiteooria; "Organon" loogikateadus. Loogikaõpetus - A. loodud formaalloogika. Jaotas kõik teadused 3 suurde gruppi: 1)teoreetilised teadused matemaatika, füüsika 2)praktilised teadused eetika, poliitika 3)poeetilised teadused muusika, kirjandus Loogika oli teaduste teadus. Tema loogikaõp. jagunes: järeldus õp. matemaatilisi termineid kasutades saab järeldada (a=b, ja b=c, siis a=c); otsustus õp. - ühiskonnas on 3 liiki otsuseid: otsused kvaliteedi järgi eitavad ja jaatavad vastused, otsused kvantiteedi järgi üldised,
Vali üks: a. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. Õige vastus! b. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. c. mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised ja loomingulised. Seejuures arvas ta, et Vali üks: a. teoreetilised teadused väärivad tähelepanu vaid siis, kui neil on mingi praktiline rakendus b. teoreetilised teadused on kasutud ning seetõttu pole nendega mõtet tegelda. c. teoreetiliste teaduste väärtus seisneb neis endis ning seetõttu võib neid nimetada vabadeks teadusteks. Õige vastus! Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Tekkimine on Aristotelese seisukohalt Vali üks: a. üleminek võimalikkuselt tegelikkusele (võimalikkuse teostumine) Õige vastus!
18aastaselt läks Aristoteles Ateenasse Platoni akadeemiasse õppima. Temast sai üks Platoni andekamaid õpilasi, kuid teoreetilised lahkhelid tekkisid õpetajal ja õpilasel juba algusest ning hiljem asutas Aristoteles ka oma kooli. Filosoofia on tema käsitluses ontoloogiline. Tema teaduslik pärand on rikkalik, teosed hõlmavad peaaegu kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika, poliitika (politoloogia), majandusteadus, retoorika ja poeetika. Aristoteles jaotas teadused kolmeks: 1) teoreetilised teadused 2) praktilised teadused 3) loomingulised teadused Tema loogika on Lääne kultuuri tähtsamaid osiseid. Aristoteles oli esimene, kes uuris mõtlemist mitte ainult selle sisu, vaid ka vormi seisukohast (formaalne loogika). Nagu Platonil, seisab ka temal esikohal mõiste: üksi seisev mõiste piiritleb ühte kindlat kategooriat. Tavaliselt ühendatakse sõnad lauseteks, mis väljendavad otsustusi, mis omakorda võivad olla kas tõesed või väärad
vaadetest Maa tiirlemise kohta ümber Päikese ja paluma andestust.Jätkas siiski uurimistööd,rõhutades meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust. Uus filosoofia ja mõtteviis:Rene Descartes.Rene Descartes(15961650).Rõhutas inimmõistuse suurt rolli,on peetud uusaegse mõtteviisi rajajaks.Arvas,et inimhingel on 2 omadust:1)mõistus,mis võimaldab teadmisi saada 2)tahtevabadus,mis võimaldab otsuseid langetada,andes võimaluse ka eksida.Lahutas teadused 2 ossa:1)mateeriat uurivad teadused,mis peaksid arenema oma reeglite järgi teoloogidepoolse vahelesegamiseta 2)hingeasjadega tegelevad teadused,mis on seotud teoloogiaga. Füüsika:Isaac Newton.Isaac Newton(16431727) 17.saj. suurim füüsik, astronoom, matemaatik.Esimesi leiutisi oli peegelteleskoop,mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust.Teleskoobi abil avastati,et päikesevalgus koosneb paljudest eri värvustest,mis moodustavad spekri.Jõudis järelduseni,et planeetide liikumine ümber Päikese toimub
Aristoteles 384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis Kreeklane Tema isa oli arst, lausa nii kuulus, et Makedoonia kuningas Amyntos 3. Kutsus ta oma õukonda, pärast isa surma naasis kogu pere Makedoonia pealinnast Pellast taas Stageirasse. 18.–37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma. Kuigi Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoni ja paljude tema õpilastega, jäi nende vahekord sõbralikuks. Pärast Platoni surma (347 eKr) lahkus Aristoteles koolist, ning hakkas ringi rändama. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Aleksander oli 12- aastane. Umbes 335 eKr läks Aleksander Aasia-sõjaretkele. Aristoteles, kes oli pärast õpilase troonile asumist olnud mitteametlik nõuandja, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud gümnaasiumis. Kool sai nimeks ...
praktilistel otstarvetel kasutada.=rak.teadus. avastaja ja antibiootikumide ajastu sissejuhataja. 2.Üldbioloogia ja eribioloogilised e. bakteritoksiin mikroobne putukatõrjevahend, Rakendusteadused mis sünteesib spooride moodustamise käigus Süvateaduslike uuringutega tänapäeva bioloogias glükoproteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis tegelevad üldbioloogilised teadused, nagu aktiveerub ja põhjustab putuka surma. geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, 7.Kloon, kloonimine, meriteempaljundus arengubioloogia jt, aga ka eribioloogilised Meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse teadused, näiteks botaanika, zooloogia, paljundamise ehk kloonimise meetodeist. loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse
päikese. ·Avastas vaba langemise seaduse, inertsi. ·Ta anti inkvisitsioonikohtu alla, kuid pääses sealt eluga. (Raamat- ,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta") René Descartes(1596-1650) ·Rõhutas inimmõistuse suurt rolli, teda on peetud uusaegse mõtteviisi rajajaks. ·Ta arvas, et inimhingel on 2 omadust: mõistus, mis võimaldab teadmisi saada ja tahtevabadus, mis võimaldab otsuseid langetada, ent annab ka võimaluse eksida. ·Lahutas teadused kahte ossa: 1. Mateeriat uurivad teadused(füüsika ja arstiteadus), mis peaksid arenema oma reeglite järgiteoloogidepoolse vahelesegamiseta 2. hingeasjadega tegelevad teadused, mis on seotud teoloogiaga. ·Tema arvates olid loomad ainult mehhanismid. Isaac Newton(1643-1727) Füüsik ·Teda on peetud 17.saj suurimaks füüsikuks, astronoomiks ja matemaatikuks. ·Leiutas peegelteleskoobi- suurendas vaatluste efektiivsust
Linne asus süstematiseerima loodust liikide järgi. See aga lubas hakata tootma maagiliste nõidumismeetodite asemel taimedest tehtud looduslikke ja legaalseid ravimeid. Need avastused aitasid ühiskonnal mitte ainult tervelt elada, vaid ka rahvaarvu suurendada ning avada teed värskete leidude suunas. Oluliselt langes mõju alla ka uusaja filosoofia, kus Rene Descartese väidete põhjal rõhutati, et inimese kehas on võimas roll mõistusel ja tahtevabadusel. Lahutades teadused mateeriat uurivateks ja hingeasjadega tegelevateks, vabastas ta osad teadusalad religiooni mõju alt ning see andis õpetlastele oma katsetes suuremat vabadust. Uusaja mõttetarkusel oli oluline roll ka seepärast, et sellega liitusid ka absolutistlikud monarhid, kes soovisid kursis olla uute vooludega. Mõjutatuna filosoofide vaadetest asusid nad tegema muudatusi, mis tõid kasu ühiskonnale. 17. ja 18. sajandi kultuuris levisid ka uudsed kunstivoolud, mida eelkõige
("oma mätta otsast"). Teaduslikud ja argiteadmised · TEADUSLIK UURIMISTÖÖ algab sageli hetkest, mil probleeme ei õnnestu enam lahendada argimõtlemise abil või kui argimõtlemine on probleemid avastanud ja lahenduseks välja pakkunud. Teaduse ülesanded · Teaduse ülesanded on: · kirjeldada ümbritsevat maailma ja selle nähtusi; · seletada ja avada nähtusi ning nendevahelisi seoseid; · prognoosida nähtuste kulgemise suunda tulevikus. Teadused jaotatakse: · 1. Empiirilised teadused, kus järeldused põhinevad kogemustel, need omakorda jagunevad: · a) eksperimentaalseteks, kus oluline on katsete korraldamine, · b) mitteeksperimentaalsed, kus eksperimente reeglina ei ole võimalik või otstarbekas korraldada. Teadused jaotatakse: · Mitte-empiirilised teadused, kus järeldused tuletatakse loogiliste ja abstraktsete arutluskäikude tulemusel (nt. matemaatika). Uurimistööd
*mehel võis olla mitu naist, naisel aga mitte*rikastel meestel olid tavaliselt hetäärid(kr.k sõbranna, armuke *abielu eesmärk oli lapsed 4.Usk, jumalad Jumalad elasid Olümpose mäel. Antropomorfsus jumalad olid inimeste moodi Zeus taeva-, tormi- ja äikesejumal. Hera Zeusi abikaasa ja õde. Taeva kuninganna. Abielu kaitsja. Poseidon merejumal. Hades surnute valitseja allmaailmas. Apollon valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja. 5. Haridus, kirjandus, teadused. Kreeka teater. -poisid saadeti 7a. kooli (lugemine, kirjutamine, muusika, luule) -pedagoog- rikkamates perekondades toimus õppimine kodus -gümnastika -18-20aastat - sõjaline ettevalmistus (piiriteenistus) -rikkad õppisid kõne-ja vaidluskunsti - neist said riigiametnikud -tüdrukuid õpetas kodus ema, kuid üldiselt piirdus see majapidamis- ja käsitöö teadmistega. Hellenistlik kirjandus: -luule - pöörati tähelepanu elegantsele stiilile -luule eesmärk pakkuda meelelehutust
Tollal ei vastandunud filosoofiale teadus, tänapäevases tähenduses teadus hakkas kujunema alles 17. sajandil. Kõigile tuntud klassika sellest ajast on Newtoni mehaanika. Kuni tänapäevases tähenduses teaduste väljakujunemiseni teoretiseerisid filosoofid kõige üle. Hiljem aga tekkis küsimus, milline peaks olema teaduse ja filosoofia suhe. Võis jääda mulje, et filosoofia loovutab üha uusi uurimisvaldkondi. Kui määratleda nii teadused kui ka filosoofia teatud spetsiifilise uurimisvaldkonna järgi, siis näib vana tüüpi filosoofia kõrvaletõrjumine küll vältimatu olevat. Võimalik, et teadused ja filosoofia uurivad täiesti samu valdkondi, kuid lihtsalt erinevast aspektist ning erinevate meetoditega. Niimoodi arutledes võiksime eristada kolme liiki küsimusi: 1. Need, millele saab vastata kogemuse, st vaatluse või eksperimendi põhjal 2. Need, millele vastamiseks on vaja deduktiivselt arutleda
,,MUISTSE-EGIPTUSE PANUS MAAILMA AJALUKKU" Üks esimestest tsivilisatsioonidest, mis tekkisid maal, on Egiptus, mis ilmus umbes 5000 aastat eKr, kui Niiluse äärde tekkisid varasemad põlluharijate asulad. Mõne aja pärast tekkis juba riik, ja tänu Egiptuse asukohale, mis eraldas teda teistelt riikidelt, arenes Muistne Egiptus väga kiiresti. Egiptlastel tekkis oma ainus ja unikaalne kultuur, usk, arenesid teadused ning tekkis omapärane ühiskonnakorraldus. Ja kõik, mida nad tegid, on mõjutanud järgnevaid riike ja tsivilisatsioone. Oma arutluses räägin ma sellest, kuidas Muistne-Egiptus aitas ja mida ta andis maailma ajalukku. Muistses Egiptuses oli ühiskond kihistatud, ja inimese asukohta selles ühiskonnas määras rikkus, oskus või teadus. Talupojad, kes moodustasid suur osa egiptlastest, oskasid ainult teha
See võib aga viia neid veelgi halvemasse seisu. Antud teema on valitud kuna autor tunneb huvi, miks inimesed usuvad väidetavatesse teadustesse, millel ei ole loogilist teaduslikku põhjendust. Autor soovib, et inimesed ei satuks kergemeelselt pettuste ohvriks kuna järjest rohkem usutakse kõikvõimalikke ennustusi, sensitiive ja muud sarnast. Antud teema käsitlusega üritatakse vahet teha reaalsel teadusel ja libateadusel. Antud töös püstitatud probleemid: 1.Kas uuritavad teadused on libateadused või mitte? 2.Kas uuritavate teaduste poolt püstitatud väited on tõesed? Hüpotees: 1.Uuritavad teadused ei ole teadused vaid libateadused. 2.Uuritavad teadused ei suuda garanteerida esitatud väidete õigsust. 4 1 Pseudoteadustest Pseudoteaduse ehk ebateaduse ehk libateaduse all peetakse silmas tegevusvaldkondi ning väiteid ja argumente, mida esitatakse teaduslikena, kuid mis tegelikult teaduse alla ei kuulu
Ideaalne riik: filosoofidest valitsejad(mõistus), alluv sõjavägi(tahe), mass(kirg). Platoni kool Akadeemia Aristoteles Platoni õpilane, kahtles Platoni kahe maialma teoorias, ,,on ainult üks meeltega tajutav maailm", üldmõisted tuletatakse üldistamise teel, korrektseks mõtlemiseks töötab välja loogika ja väiteskeemi ehk süllogismi kahest eeldusest tuleneb järeldus; nimetas paljud teadused, arendas terminoloogia. Suhtumine riiki ja ühiskonda: Riik on vajalik, et inimesed elaksid hästi, peab olema tasakaal, inimene ei saa ilma riigita inimene olla, eitab Ateena demokraatiat. Artistotelese filosoofiakool Lykeion (lütseum) Teadused: MATEMAATIKA Kreeklased hakkavad üldistama ja sõnastama teoreeme ja neid loogiliselt tõestama, õppisid palju Idamaade teadustest, eeskuju Mesopotaamia. Thales I matemaatik
võrreldava mahu andmine. Kui mul oleks võimalik annaks loengulegi nimeks Teadus- ja tehnoloogiafilosoofia. Tulevikus võiks tehnoloogiafilosoofia osakaalu veelgi tõsta. Tehnoloogiafilosoofia põhiliseks sõnumiks on, et inseneri- ja tehnoloogiateadused on midagi enamat kui lihtsalt "rakendatud teadused"; et neis teadustes on mingit muud sorti teadmised kui on tavapärastes teadustes; et need teadused tegelevad maailmaga hoopis muul viisil kui tavapärased teadused. Ja kuna leiduvad märkimisväärsed erinevused, siis on vaja ka eraldi tehnoloogiafilosoofiat: tehnika mõistmiseks ei sobi või ei ole piisavad need tulemused, mis teadusfilosoofias saadakse. Põhjendus sellise valiku kasuks peaks olema ilmne. Kuna tegemist on Tehnikakõrgkooliga, siis oleks mõistlik mitte tegeleda sellise teadusfilosoofiaga, mis on väljatöötatud füüsika, keemia, ajaloo, sotsioloogia vms. teaduse põhjal, vaid just nimelt inseneriteaduste ja tehniliste teaduste põhjal
Aristotelesest saadik. Descartes arendas välja lihtsa, otsese ja selge kirjandusliku stiili, millest said aru kõik intelligentsed inimesed. Descartes rõhtutas esimesena inimmõistuse suurt rolli. Descartes arvas, et inimhingel on kaks omadust: Mõistus mis võimaldab teadmisi saada ning tahtevabadus mis võimaldab otsuseid langetada, ent annab ka võimaluse eksida . Olles veendunud jumala olemasolus, lahutas Descartes teadused kahte ossa. Esimene osa on mateeriat uurivad teadused, näiteks füüsika ja arstiteadus, mis peaksid arenema oma reeglite järgi teoloogidepoolse vahelesegamiseta. Teiseks on hingeasjadega tegelevad teadused, mis on seotud teoloogiaga. Sellega vabastas ta osa teadusi teoloogia mõju alt, kuid alistas orgaanilise elu mehaanilisele käsitlusele. Tema arvates olid ka kõik loomad ainult mehhanismid. Füüsika: Isaac Newton Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Woolstrophe'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31
Objektide uurimine või nähtuste olemus - fundamentaalteadus. See moodustab vastava teaduse – füüsika,keemia,bioloogia jt- tuuma, tema sisu: faktid, seadused,teooriad,hüpoteesid. Loodusnähtused praktilised baasil – rakendusteadused (põllumajanduse,meditsiini,tööstuse,energeetika,transpordi, olme jm tarbeks) Bioloogia: Üldbioloogilised teadused tegelevead teaduslike uuringutega(geneetika,molekulaarbioloogia,rakubioloogia,arengubio loogia jne, Eribioloogilised teadused(botaanika,zooloogia,loomafüsioloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilised kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ja teostamises. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. Rakendusbioloogia PLUSSID: On aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist, arendada
..................................3 Töö eesmärk.........................................................................................................3 Materjalide hindav kirjeldus..............................................................................3 Mis ja miks on teadus?.......................................................................4 Teaduste arenemine..........................................................................................4 Teadused uuemal ajal.......................................................................................4 Mis on loodusteadus?..........................................................................5 Kustkohast said loodusteadused alguse ?........................................................5 Loodusteadused keskajal...................................................................................5 Tähtsamad loodusteadused..................................................
Rootsi kuningannale filosoofiat; Haigestus kopsupõletikku ja suri 1650.aasta talvel 54-aastasena. Descartes'i vaated Arvas, et igasuguste õpingute eesmärgiks peab olema intellekti arendamine, vaimu kultuur ja oskus väljendada hästi argumenteeritud ja tõeseid otsustusi; Eeskujuks pidas ta matemaatikat; Eesmärgiks oli luua selline filosoofia, mis oleks sama range kui matemaatika ja mis oleks vundamendiks kogu teadushoonele. Descartes'i vaated Teaduse ühtsuse idee kõik teadused on niivõrd tihedalt omavahel seotud, et lihtsam on neid uurida seoste kaudu; Selle idee illustreerimiseks kasutas võrdlust puuga; Teadushoone juurteks on filosoofia, tüveks füüsika, oksteks aga kõik teised teadused, tähtsamad neist rakenduslik mehaanika, eetika ja meditsiin. Descartes'i vaated Filosoofi ühendas Baconi ning teiste empiristidega see, et keskaegsele skolastilisele teoretiseerimisele vastandati praktiline teadus; Selle ülesandeks on inimelu paremaks
Vanakreeka kunst - templi arhitektuur 10.klass Vana Kreeka Said alguse olümpiamängud Sündis filosoofia ja paljud teadused Kirjandus ja teatrikunsti pärand said aluseks Euroopa kultuurile Kunst on Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega Vana-Kreeka arhitektuur Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus Templitel oli tavapäraselt 6 põhiplaani: 1) Megaron 2) Antidega tempel 3) Prostüül 4) Topeltantidega tempel 5) Amfiprostüül 6) Peripeeter Kreeka templi
Renessanss 1. Millist perioodi kunstis matkis renessanss? Renessanss matkis antiikaega. 2. Millised on suurimad uuendused maalikunstis? Maalijad lähtusid loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist jne. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad 3. Leonardo da Vinci · Tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus · Oli oma ajast väga palju ees · Temalt pärineb ka esimene jalgratta joonis samuti oli ta esimesi, kes söandas inimese keha tundmaõppimiseks ette võtta lahkamist · Töötas peamiselt Milaano hertsogi juures inseneri, arhitekti ja kunstnikuna Kuulsamad tööd : "Püha õhtusöömaaeg" "Mona Lisa" Michelangelo · Kõige jõulisem isiksus renessansikunstnikest · Oma võimsa mõttelennu ajel kavandas ta enamiku oma töödest nii
Teaduste traditsiooniline liigitus. Kasutatakse viiendklassifikatsiooni, kus teadusrühmadena tuuakse välja sotsiaal e. Ühiskonnateadused, loodus-, täppis-, tehnika- ja humanitaarteadused. Eesmärkide ja meetodie põhjal eristatakse tavaliselt teoreetilist ja eksperimentaalteadust või/ning fundamentaal- (akadeemilist) teadust ja rakendusteadust. Ühiskonna- ehk sotsiaalteaduse alla kuuluvad ajalugu, arheoloogia, etnograafia, majandus- ja sotsiaalgeograafia, poliitilised teadused (politoloogia), majndusteadus, sotsioloogia, psühholoogia, demograafia, õigusteadus, filosoofia jt. TEADUSED FILOSOOFIA FORMAALSED EPIIRILISED TEADUSED TEADUSED Loogika kogemustel matemaatika põhinev
Teaduste puu ütleb teadusharude omavaheliste suhete kohta seda et need on omavahel seotud, niimoodi et need on ühendatud füüsika. Teadus on ühtne teadused on alati üksteisega seotud ja et kõik teadus harud on tulnud üksteisest olles üksteisele aluseks ja tõendajaks. Alusteadust ei saa sellisena mõista, sest maailmas ei ole olemas teadusi, mis on kõikjal ühesugused, muutumatud ja kindlad Ei ole sest, ühte teadus liiki ei saa taandada ega muuta teiseks teaduse liigiks lootes et nende tulemused peaksid edasi tõeks ja klapiksid oma vahel. Füüskiat on masina ehituses vaja et teada ja arvutada materjalide omadusi ja teha nende
Kuna samal aastal Galilei seisukohad keelustati, jättis Descartes enda raamatu välja andmata. 1638 Descartes avaldas raamatu, mis sisaldas kolme esseed matemaatika ja teaduse teemadel ja "Arutlusi Meetodist". Nende eesmärgiks oli harida mitte ainult teadlasi, vaid kogu maailma. Aastal 1641 Descartes järgis seda teosega "Meditatsioonid esimesest filosoofiast". See lühike töö on rohkem metafüüsiline, kui teaduslik ja selle eesmärgiks on kehtestada teatava aluse teadused mis Descartes teatas oma vastasseisus koos Chandoux aastal 1628. See teos avaldati koos vastuväidete ja vastustega koos kuue filosoofi ja teoloogiga. Armastas olla kirjavahetuses kuninglike isikutega. Descartes kirjutas oma viimase teose, "Hinge passioonid" kirjavahetuse tulemusena, mille ta pidas Böömimaa printsess Elisabethiga. Teos on kirjutatud prantsuse keeles ning avaldatati Amsterdamis ja Pariisis 1649. FILOSOOFIA
Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka tähtsus. · Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. · Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). · Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. · Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: · Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); · Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); · Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca
· Tuleb annetada vaestele · Paastuda ramadani kuul · Vähemalt kord elus tuleb käia palverännakul Mekas Koraani täiendab ja seletab püha pärimuse ehk sunna, mis rajaneb Muhamedile ommistatud ütluse ja tegudega. Islami kunst Domineeriv roll kunstis kuulub arhitektuurile. Hooneid kaunistati rikkaliku ornamentikaga. Muhamed keelas kujutada Allahi loodud elusolendeid ning seetõttu puudub islami kunstis skulptuur ja maal. Teadus Tõelised Islami teadused olid seotud koraaniga, nt. Grammatika uuris koraani lauseehitust. Tadziki teadlane Ibn Sina ehk Avicenna oli kuulus meedik. Marokolane Al-Idrisi koostas 12ndal saj. maailmakaardi, kus olevat ära märgitud ka Eesti. Koolid ja haridus Kirjaoskus oli suhteliselt vähe levinud. Islami hariduse aluseks oli koraan. Enamuste moslemite haridus piirdus koraani koolidega. Islami kesk õppeasutused ja ülikoolid olid medresed. Õppeaineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, sunna ja koraan
http://www.abiks.pri.ee Haruteadused molekulaarbioloogia, rakubioloogia, anatoomia, füsioloogia, geneetika, ökoloogia, viroloogia, mikrobioloogia, mükoloogia, biotehnoloogia Seotud teadused biofüüsika, geenitehnoloogia, meditsiin, tõuaretus, biotehnoloogia, looduskaitse, taime ja loomageograafia, biokeemia, sordiaretus, veterinaaria, biomeetria Biotehnoloogia organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes Bioteh toodetavad ained: bakterite poolt : antibiootikumid, aminohapped, toidupaksendajad, ensüümid,
Leonardo da Vinci 1452-1519 Töötas peamiselt Milano hertsogi õukonnas: arhitekti, inseneri ja maalikunstnikuna. Huvidering väga lai – erinevad teadused, muusika, kirjandus. Oli väga andekas ja kunstiga tegelemiseks jäi kahjuks vähe aega. Oli oma ajastust ees (nt. püüdis konstrueerida lennumasinat). Autoportree Looming Töödes kasutas kolmnurkset ja ringikujulist kompositsiooni. Pildi esiplaanid maalitud täpselt välja, kaugem maastik hajub sinakasse udusse. Valguse ja varju abil andis väga hästi edasi inimkeha ruumilisust ja plastilisust. Arendas täiuseni inimeste välimuse
Filosoofia otstarve 1) Antud teksti põhiväide on : Filosoofia otstarve ja selle määramine küsimustüüpide põhjal. 2) Aine või uurimisvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks nimetatud teadused on leiutatud. Küsimustele õigete vastuste leidmine ja suunamine. Autor on esitanud hea näite ,, Kus on mu mantel" Püstitades küsimuse mis paneb inimesi õiget vastust leidma. Isach Berlin on jaotanud küsimused empiirilisteks ja formaalseteks, mis kergendab vastuste leidmist . Ta justkui annab kätte suuna kust valdkonnast vastust otsida. Empiirilised küsimused on seotud kogemustega, formaalsed küsimused aga matemaatika , loogika, grammatikaga jne
tõus, süvenes vaen teiste uskudega, idamaadelt õpiti uusi kombeid; idamaadele-ühines, hakkas rohkem omavahel suhtlema, suutsid säilitada oma sõltumatuse Tsunfti põhiülesanne oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Põhimäärus-skraa-määratles hierarhia:õpipoiss,sell,meister Haridusasutust loeti ülokooliks, kui tal oli mitu teaduskonda:(õigus,arsti, filosoofia, usu) Skolastika-keskaja ülikoolides viljeldus teadused kokku.iseloomulikud jooned- toetumine autoriteetidele(aristoteles), vaidlustes ja uurimustöödes toetuti eeskätt formaalloogikale Romaani kunst10-12saj:arhitektuur:ümarkaar, lihtsus, vähesed kaunistused, tornid, basiilika;skulptuur-ornamendid, figuraalsed kujutised, reljeefid piiblisündmustest, hea ja kurja võitlus, taimornamendid;maalikunst-miniatuur/tahvelmaal, värvilised virtraazid, laemaalingudcluny klooster, wormsi toomkirik. Gooti kunst12-15saj
Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekulaarne tase · Biomolekulid = orgaanilised ained Näiteks: · Sahhariidid e. süsivesikud - Energia allikad · Lipiidid(Rasvad) - energiavaru ained · Valgud - Valkude töös seisneb elu · Nukleiinhapped: DNA(Säilitab infot), RNA(Realiseerib infot) 2. Rakuline tase · Organellid on raku koostisosad. · Tsütoloogia uurib raku ehitust ja talitust 3. Koe tase Kude - sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega. Loomade koed: Lihaskude, närvikude, rasvkude, sidekude, epiteelkude Taimede koed: Juhtkude, tugikode, assimilatsioonikude, säilituskude, puitkude, kattekude, põhikude, meristeemkude(Pooldumisvõimelised rakud) 4. Organ Kudedest koosneb, rakkudest koosneb. Organi moodu...
Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse kriteeriumi. Väited nagu ,,jumal lõi universumi" võivad olla nii tõesed kui ka väärad, kuid neid väiteid ei saa tõestada, ega ka ümber lükata testide abil, seetõttu ei ole need teaduslikud. Pseudoteaduse ajaloos on eriti raske kahte teadust eristada, kuna mõned teadused on arenenud pseudoteadusest. Näide sellest on keemia, mis kujunes välja Alkeemiast. Suur mitmekesisus pseudoteaduses teeb selle ajaloo veelgi raskemaks. Mõned libateadused pärinesid eel-teaduslikust ajastust, nagu näiteks Astroloogia ja Nõelravi. Teised arenesid ideoloogia osana, või vastusena märgatud ohule ideoloogias. Selle näide on kreatsionism, mis oli arendatud vastusena evolutsiooni teooriale.
Filosoofia otstarve Antud artikli põhiväide on: aine valdkonna määratlemine filosoofiaks toimub küsimuse tüübi alusel. Aine või uurimisvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks nimetatud teadused on leiutatud. Küsimused ise on arusaadavad ainult siis, kui me teame, kust otsida vastuseid. Näiteks kui esitada kellelegi küsimus ,,Kus on mu mantel?", siis vastaja teab, mida vastuse leidmiseks teha. Seda tüüpi küsimused on arusaadavad seetõttu, et siin on võimalik vastuse leidmine vaatluse või katse abil. On olemas veel teine liik küsimusi, mille puhul tee vastuseni jõudmiseks on niisama selge, need on formaalsed distsipliinid: nt matemaatika ja loogika
ja mis veel kõige ülevam ning raskem, tagasi pöördumas iseendasse, et seal uurida inimest ning tundma õppida tema olemust, tema kohustusi ja tema otstarvet. Kõik need imed on paari põlvkonna jooksul taas teoks saanud. Vaimul on omad vajadused nii nagu kehalgi. Viimased moodustavad ühiskonna alused, esimesed on talle kaunistuseks. Samal ajal kui valitsused ja seadused kindlustavad elanikele julgeoleku ja heaolu, laotavad teadused, kirjandus ja kunstid, mis polegi nii vägivaldsed, kuid on võib-olla võimsamadki, lillevanikuid raudahelatele, millega inimesed kokku on köidetud. On ju need kaunid kuid kasutud vajadused, millele inimesed järele annavad, samas ka ahelad, millega nad end köidavad. Nii lämmatavad teadused ja kunstid neis selle algse vabaduse tunde, milleks nad näivad olevat sündinud, panevad inimesi oma orjapõlve armastama ja teevad neist nii-öelda tsiviliseeritud rahvad.
22. Keskaja ülikoolid ja teadus. Keskaja teaduse arengu põhijooni. Barbarid tungisid Rooma aladele, mille tõttu tuli hariduses, teaduses ja kogu kultuuris järsk langus. Vaimulikud olid ainsad kirjaoskajad. Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia. Kauaks unustati loodusteaduste põhisaavutused. Naeruvääristati antiikautorite teesi, et maa on kerakujuline (inimesed pea alaspidi) Kõigest hoolimata tunnustas kirik ka ilmalike teadmiste vajalikkust. Teadused jagati seitsmeks vabaks kunstiks, kahte rühma: *triivium - grammatika, retoorika ja dialektika. *kvadriivium - aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Neid õpetati vana-roomaga võrreldes tunduvalt kärbitult. Euroopa ülikoolide rajamine Koolide rajamise tõukejõud on haridust ja teadust hindavate inimeste olemasolu. Ühe teadusharu kõrgkool ei kuulu ülikooli mõiste alla. Vanim ülikool - Bologna ülikool 1119 (privileegid 1158) - Õpilaste organisatsioon, mis palkas enda...
Kuidas aniikaeg on mõjutanud tänapäeva? Antiikajaks loetakse Vana- Kreeka ja Vana- Rooma ajastut. Kuidas antiikaeg on mõjutanud tänapäeva maailma? Kui varasemalt seletati maailma müütide ja jumalate abil, siis Kreeka kultuur oli väidetavalt esimene, kus hakati tähelepanu pöörama mõistupärastele seletustele. Algselt oli filosoofia arutlus looduse ja maailma üle, aga nende kohta tekkinud küsimused, panid aluse eraldi teadusharude tekkimisele. Selle aja matemaatikud, Pythagoras ja tema teoreem täisnurksest kolmnurgast ning Eukeleidesi geomeetria põhialused kehtivad tänapäevalgi. Kreeka tuntuima arsti, Hippokratesi vanne, mis lubab kaitsta patsiendi elu, annavad tänapäevalgi arstid. Archimedesi leiutatud kruvi on asendamtu ka tänasel päeval. 12 tahvli seadsusest saanud alguse Rooma seadusandlus, pani aluse õigusteaduse tekkele. Kreekas oli kõikidel kodanikel õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustat...
622-Muhamedi hakati taga kiusama ja ta pidi põgenema Mekast väiksesse naaberlinna Mediinasse. 630-Muhamed naasis rohkete toetajatega Mekasse, ning seda peetakse Araabia riigi tekkimiseks. 6. Islami usu kombed ja põhimõtted. V: Moslem peab... käima palverännakul Mekas. ...kord aastas ühe korra paastuma. ...viis korda päevas palvetama nägu Meka poole. ...peab annetama vaestele. ...Ei tohi unustada, et islami ainuke jumal on Alah ja tema profet on Muhamed. 7. Araabia teadused. V: arst, ehitus, astraloogia, astranoomia. Eriti kuulus oli araabia õpetlaste seas Ibn Sina e. Avicenna. Teda tunti kui imearstina, ta andis lausa välja kirja teose ,,Arstiteaduse kaanon". Lisaks oli ta astronoom,filosoof ja luuletaja. 8. Mõisted. Koraan-islami usuliste püharaamat. Minarett- on mosee kõrval asuv torn. Mosee-islami pühakoda. Kalifaat-araabi riik, mida valitsevad kaliifid.
Kui varem olid haritud ja kirjaoskajateks vaid vaimulikud ja end harimas sai käia vaid kloostri ja kirikukoolides, siis keskajal rajati ülikoolid, kuhu sai õppima minna. Ülikool koosnes põhiliselt õpejõudude ja üliõpilaste tsunftist. Esimeseks Euroopas avatud ülikooliks peetakse Bolognat (119. aastal). Ka Oxford ja Cambridge'i ülikool on pärit keskajast. Tänu ülikoolide tekkele tõusis kirjaoskajate protsent ja haridus muutus üha tähtsamaks. Arenema hakkasid igasugused teadused ja õpetused. Inimsed olid targemad ja seega ka iseseisvamad. Samuti tehti keskajal palju maailmaavastusi. Nähti ja kuuldi kuidas käib elu mujal ning see arendas inimeste silmaringi nii geograafiliselt kui ka kultuurselt. Tänu Magalhäesi maailmareisile parandati maailma kaarti ja lükati ümber palju valearusaami, näiteks, et maailm ei olegi kandiline ning ei saa järsku lihtsalt otsa. Avastati uusi maid ja mereteid, mis arendas edaspidist kaubandust
Idee on mõiste absoluutsest, tingimatust. Et aga kõik kogemuses antu on tingitud, siis on ideede objektiks see, mida meeled kogemuses kunagi tajuda ei saa. Mõistus kujundab kolm ideed: · Hinge-idee hing on kõigi tingitud psüühiliste nähtuste tingimatu kogutervik. · Maailma-idee Maailm on tingitud nähtuste lõputu rea tingimatu kogutervik. · Jumala-idee - Jumal on kõigi tingitud nähtuste tingimatu põhjus. Kant leiab, et teadused on võimalikud käsitlema ainult selliseid nähtusi, mis on tingitud. Seega pole võimalikud teadused hingest, maailmast kui tervikust ja jumalast. Omakorda tähendab see seda, et ,,ratsionaalne psühholoogia" , ,,ratsionaalne teoloogia" ja ,,ratsionaalne kosmoloogia" ei ole võimalikud. Eetika Kanti arvates ei pea õige käitumine inimest tegema mitte õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Moraalselt õige käitumisega võib kaasneda õnn, kuid õnn tagajärjena ei tee meie käitumist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
