Otsingule "muutuja" leiti 844 faili

muutuja on seotud, kui talle on rakendatud kvantorit ja vaba, kui predikaatmuutuja on kvantormĂ€rgiga mitteseotud (âˆ€đ‘„đ‘ƒ(đ‘„, 𝑩) korral x on seotud ja y vaba muutuja). HĂŒĂŒumĂ€rgiga eksistentsikvantor tĂ€hendab, et „leidub tĂ€pselt ĂŒks x 
“. Kvantorid on omavahel seotud nagu âˆ€đ‘„đ‘ƒ(đ‘„) ≡ ∃ Ì…đ‘„âˆƒđ‘ƒÌ…(đ‘„). Predikaadid on vĂ”rdvÀÀrsed (ekvivalentsed), kui nende tĂ”evÀÀrtuspiirkonnad langevad kokku.
4
pdf

Majandusmatemaatika - Ühe muutuja funktsioonid 2

Ühe muutuja funktsioonid 2 Ülesanded iseseisvaks lahendamiseks Vastused Q 2 1.Kulufunktsioon on C(Q) = 600 + 4Q + 200 ning tulufunktsioon R(Q) = 20Q, kus Q on tootmismaht. Leida M C(8) ja M R(4). Leida pĂŒsikulu ja muutuvkulu, kui Q = 10. Leida ka...

Majandusmatemaatika - Keskkool
82 allalaadimist
4
odt

Kahe muutuja loogikafunktsioonid, Karnaugh,McCluskey

Kahe muutuja loogikafunktsioonid,Karnaugh,McCluskey Mitu erinevat 1muutuja loogikafunktsiooni on olemas? 4 erinevat. Tabel lk 174 Milline on ainus oluline 1muutuja loogikafunktsioon? Inversioon Kuidas vÔib nimetada 0 muutuja loogikafunktsiooni? Konstant 1 vÔi konstant 0 Mitu erinevat 2muutuja loogikafunktsiooni on olemas? 16, tabel lk 175-176 Millised 2muutuja funktsioonid sÔltuvad mÔlemast o...

Diskreetne matemaatika - Tallinna TehnikaĂŒlikool
51 allalaadimist
4
doc

Muutuja vahetus mÀÀramata integraalis

See tĂ€hendab, et suurus t on suuruse igrek funktsioon, y sĂ”ltub suurusest t. ÄRME UNUSTA, ET FUNKTSIOON POLE MIDAGI MUUD KUI MUUTUV SUURUS, MIS SÕLTUB mingil viisil MINGITEST TEISTEST SUURUSTEST. Aga seisame vastu olukorrale, kus ka t sĂ”ltub omakorda teisest muutujast: t=( x), mis tĂ€hendab, et t on omakorda x funktsioon...

Matemaatiline analĂŒĂŒs - Tallinna TehnikaĂŒlikool
114 allalaadimist
32
pdf

Matemaatiline analĂŒĂŒs II konspekt - MITME MUUTUJA FUNKTSIOONID

MITME MUUTUJA FUNKTSIOONID 1. Ruum R m , hulgad selles ruumis Def. KĂ”igi m reaalarvust koosnevate jĂ€rjestatud sĂŒsteemide P = ( x1 ,..., x m ) hulka nimetatakse m-mÔÔtmeliseks ruumiks. Def. Kui m-mÔÔtmelises ruumis defineeritakse sĂŒsteemide P = ( x1 ,..., x m ) j...

Matemaatiline analĂŒĂŒs II - Tartu Ülikool
156 allalaadimist
16
doc

Majandusmatemaatika teooriakĂŒsimused eksamiks

1 1) Mis on funktsioon? Mis on sĂ”ltumatu muutuja , sĂ”ltuv muutuja? Eeskirja, mis seab sĂ”ltumatu muutuja igale vÀÀrtusele vastavusse sĂ”ltuva muutuja mingi ĂŒhe kindla vÀÀrtuse, nimetatakse funktsiooniks. SĂ”ltuv muutuja - Valemis muutuja, mille vÀÀrtus sĂ”ltub ĂŒhest vĂ”i enamast teise...

Majandusmatemaatika - Tallinna TehnikaĂŒlikool
152 allalaadimist
6
doc

Programmeerimise mÔisted

Algoritmi esitusviisid: Pseudokoodis, kus kasutatakse programmeerimiskeele vÔtmesÔnu, lauseid. Graafiliselt - blokk-skeemid. PROGRAMMEERIMISKEEL on tehiskeel algoritmide kirjapanekuks arvutitele "arusaadaval" kujul. Programmeerimiskeeles kirja pandud algoritmi nimetatakse PROGRAMMIKS vÔi, kui veelgi...

ArvutiÔpetus - Kutsekool
97 allalaadimist
1
doc

Matemaatiline analĂŒĂŒs 1 (2 teooria töö)

Kui l~oigul [a; b] pideval ja rangelt monotoonsel funktsioonil y =f(x) leidub kohal a nullist erinev tuletis, siis pöördfunktsioonil x = g(y) leidub tuletis kohal b = f(a), kusjuures g '(b)=1/f ' (a) Param kujul f tuletis: kui f y=f(x) on antud parameetrilisel kujul x(t)=(t); y(t)=(t) , t=[a,b], kusjuures f-id (t) ja (t) on dife...

Matemaatiline analĂŒĂŒs - Tallinna TehnikaĂŒlikool
254 allalaadimist
1
docx

Funktsioon - terooria

Matemaatika ,,Funktsioon" test VÔrdeline seos ­ muutujad x ja y on seotud valemiga y=ax, kus (a0) VÔrdelise seose graafikuks on sirge, mis lÀbib 0-punkti. a>0 ­ I & III a<0 ­ II & IV Suurust y nimetatakse sÔltuvaks suurusest x, kui erinevatele x vÀÀrtustele vastavad kindlad y vÀÀrtused. · X-sÔltumata muutuja · Y-sÔltuv muutuja Funktsioon ­ vastavus, mille jÀrgi sÔltumatu muutuja igale kindlale...

Matemaatika - Keskkool
65 allalaadimist
14
docx

DiferentsiaalvÔrrandite eksami konspekt

DiferentsiaalvĂ”rrandi ĂŒld- ja erilahend. VÀÀrtus ja raja ĂŒlesanne Def 1.1 VĂ”rrandit, milles osalevad sĂ”ltumatu muutuja , tundmatu funktsioon ja selle tuletised nim diferentsiaalvĂ”rrandiks. (1.1) F(x, y(), y'(), ...)=0 Kui otsitav funktsioon y sĂ”ltub ainult ĂŒhest muutujast, siis seda nim harilikuks diferentsiaalvĂ”rrandiks. Kui otsitav funktsioon sĂ”ltub mitmest muutujast, siis on tegemist osatu...

Dif.vĂ”rrandid - Tallinna TehnikaĂŒlikool
386 allalaadimist
4
pptx

Intervjuu vormistamine

Intervjuu vormistamine Intervjuu vormistamine Helisalvestis transkribeeritakse ­ ehk kirjutatakse tekstina tĂ€pselt ĂŒles: kirja lĂ€heb nii uurija kui uuritava jutt kĂ”nevoorudena eristatult. Juhul kui kĂ”ne sisule lisaks tuntakse huvi uuritava suhtumise, tekkivate emotsioonide vms vastu, siis mĂ€rgitakse ĂŒles ka mitteverbaalsed hÀÀlitsused (ohked, mĂŒhatused) jt kĂ”ne iseloomustavad ja tĂ€iendavad...

Eesti keel -
62 allalaadimist
11
pdf

Üks-ja hulkliikmed

Lepikult, 2010 Matemaatiline avaldis Matemaatiliseks ehk analĂŒĂŒtiliseks avaldiseks nimetatakse eeskirja, mis mÀÀrab teatava skalaarse suuruse (ehk avaldise vÀÀrtuse) leidmiseks konstantide ja muutujatega sooritatavad tehted ning nende sooritamise jĂ€rjekorra. NĂ€ited 1) 2 52 on matemaatiline avaldis, mille vÀÀrtus on 27. 2) r2 o...

Matemaatika -
13 allalaadimist
30
pdf

Funktsioon loeng 2

Kui muutuja x igale vÀÀrtusele hulgas X vastab muutuja y ĂŒks kindel vÀÀrtus, siis öeldakse, et y on muutuja x funktsioon. Asjaolu, et ĂŒks muutuja on teise funktsioon, tĂ€histatakse y = f (x), y = y (x), y = (x) jne. Muutujat x nimetatakse seejuures sĂ”ltumatuks muutujaks e. argumendiks. Muutujat y, mille vÀÀrtused l...

Matemaatika -
42 allalaadimist
9
doc

INTEGREERIMISE VALEMID

DIFERENTSEERIMISE ja INTEGREERIMISE VALEMID y dy Tuletis y = lim = = f ( x) x 0 x dx Integraal f ( x)dx = F ( x) +c , kus d [ F ( x) + c ] = f ( x)dx Diferentseerimise reeglid Diferentseerimise reeglid Integreerimise reeglid Lihtfunktsioo...

Matemaatiline analĂŒĂŒs - Eesti Mereakadeemia
93 allalaadimist
17
docx

KÜSITLUS

See on peamine meetod sotsioloogilisteks uurimusteks. Selle meetodi abil on vĂ”imalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tĂ”ekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. KĂŒsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lĂŒhikese ajaga, eriti anketeerimisega. KĂŒsitluse liik. Kvalitatiivne kĂŒsitlus ­pehme -, suhteliselt vĂ€he formaliseeritud kĂŒsitlus, mille eesmĂ€rgiks on : - genere...

Andme-ja tekstitöötlus - Tallinna TehnikakÔrgkool
120 allalaadimist
8
docx

Diskreetne matemaatika Kodune

Tallinna TehnikaĂŒlikool Diskreetne Matemaatika KODUTÖÖ Peeter Sikk 121055 IASB 13 Tallinn 2012 1. Leida oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon. Matrikli number 10. sĂŒsteemis: 121055 Matrikli number 16. SĂŒsteemis: 8-kohaline arv: 2F572B3F 4-muutuja...

KĂ”rgem matemaatika - Eesti MaaĂŒlikool
115 allalaadimist
6
docx

Negatiivsusefekt poliitilises reklaamis

Negatiivsusefekti kohta kÀivad uuringud nÀitavad, et negatiivsusefekt ilmneb, kui negatiivsel informatsioonil on positiivse informatsiooniga vÔrreldes ebaproportsionaalne mÔju (Kellermann, 1984, 1989). KÀesolev teema kÀsitleb negatiivsusefekti rakendamist poliitilises veenmises. Negatiivsusefekti defineerimine veenmises Negatiivsusefekt kirjeldab tulemust, kus negatiivne inform...

Kommunikatsioon - Tallinna Ülikool
12 allalaadimist
1
docx

Matemaatiline analĂŒĂŒs II toreeme ja definitsioone

1 Hulka, mille elementideks on kĂ”ik m reaalarvust koosnevad jĂ€rjestatud sĂŒsteemid (x1,x2,...xm) nim m-mÔÔtmeliseks ruumiks. Igat sĂŒsteemi (x1,x2,...xm) nim m-mÔÔtmelise ruumi punktiks ja tĂ€hist. P=(x1,x2,...xm) vĂ”i P(x1,x2,...xm). Arbe x1,x2,...xm nim. punkti P koordinaatideks. Def.2 Sellist m-mÔÔtmelist ruumi, kus on mÀÀratud iga kahe punkti d(A,B) seosega d(A,B)=( i=1m(ai-bi))1/2 nim m-mÔÔtmelisek...

Matemaatika - Tallinna Ülikool
24 allalaadimist
3
doc

TĂ€isprogrammi kĂŒsimustik

TĂ€isprogrammi kĂŒsimustik Selle kĂŒsimustiku jĂ€rgi saab ette valmistada teooria kontrolltööde B variantideks. KĂŒsimustik on koostatud Ă”ppejĂ”u konspekti pĂ”hjal. Kontrolltöödes ei kĂŒsita konspektis toodud nĂ€iteid ja vĂ€ikeses kirjas olevaid osi. 1. MitmemÔÔtmeline ruum. Punktid ja nende koordinaadid. Kaugus ja selle omadused. Polaarkoordinaadid ja nende seosed ristkoordinaa...

MeresÔidu... - Eesti Mereakadeemia
25 allalaadimist
7
docx

MATEMAATIKA ANALÜÜS 1 KT 1 vastused

Arvtelje mĂ”iste. Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on valitud nullpunkt,pikkuĂŒhik ja positiivne suund. Kasutades neid kolme parameetrit, saab arvtelje punktidele seada vastavusse reaalarvud. VĂ”ib vĂ€ita,et igale arvtelje punktile vastab ĂŒks ja ainult ĂŒks realarv ja vastupidi:igale realarvule vastab ĂŒks ja ainult ĂŒks avtelje punkt. Olgu tasandil antud kaks arvtelg...

Matemaatika analĂŒĂŒs I - Tallinna TehnikaĂŒlikool
215 allalaadimist
4
doc

Matemaatiline analĂŒĂŒs kontrolltöö

PIIRV ÄÄRTUS. DIFERENTSEERIMINE Mitme muutuja funktsioon Mitme muutuja funktsiooni ĂŒldkuju: w = f ( x, y , z ,...) ( x, y, z ,...) D Kahe puntki vaheline kaugus: Puntkide P1 = ( x1 , y1 , z1 ,...) ja P2 = ( x2 , y 2 , z 2 ,...) vaheliseks kauguseks nimetatakse reaalarvu d...

Matemaatiline analĂŒĂŒs - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
106 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !