1) tunnetamise vormid 1) Filosoofia 3 põhiprobleemi a) meeleline tunnetamine e sensuaalne a) Metafüüsiline –so on olemisõpetus, mis pärit Aristotelese käsikirjadest, kus füüsikale b) kogemuslik tunnetamine e empiiriline (empirism Bacon) järgnev osa oli pühendatud olemise probleemidele. Hakati mõtlema, et mis on alge- c) mõistuslik tunnetamine e ratsionaalne (ratsionalism Descartes-mõtlen, järelikult monism-1alge näit Thales-vesi, dualism-2alget, näit keha ja hing, sisu ja vorm, aineline ja olen olemas) d) mittemõistuslik e irratsionaalne (Schopenhauer)-tunnetus rajaneb vaimne, pluralism-mitu alget(vähemalt 3) näit aatomiõpetus. alateadvusele e intuitsioonile e) religioosne tunnetamine e ilmutuslik tunnetamine b) Epistemoloogiline – tunnetusõpetus
Tartu Tervishoiu Kõrgkool ******** õppekava KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Juhendaja: ************* *************** Tartu 2017 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. HAIGE KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED.............................4 2. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID JA LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED......................................................................................................5 3. RAVIMITE MANUSTAMINE...............................................................
Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- kahe alge käsitlus Pluralism- mitme lge käsitlus b) epistemoloogiline- tunnetamise probleem episteme- teadmine gnoseoloogia- tunnetuseõpetus TUNNETAMISE VÕIMALUSED 1) meeleline tunnetamine e sensuaalne tunnetamine Meelelisel tunnetamisel on piiratud iseloom. Meeleline tunnetamine võib olla moonutatud. 2) kogemuslik tunnetamine empeiria- kogemus tabula rasa-puhas leht 3) mõistuslik tunnetamine- ratsionaalne tunnetamine Rene Descartes- Prantsuse filosoof, kelle lause on Cogito ergo sum!- Mõtlen, järelikult olen olemas. 4) Irratsionaalne tunnetamine- mitte mõistuslik tunnetamine. Rajaneb alateadvusel. A. Schopenhauer- saksa filosoof
rahulolu, õnn. · Kõrgemad vajadused eeldavad rohkem eeltingimusi ja keskkonna toetust kui madalamad vajadused. · Kõrgemad vajadused on nõrgemad motiveerijad kui madalamad vajadused. · Hierarhias edasiminekuks pole tingimata vajalik antud taseme vajaduste täielik rahudlamine. V Eksistents (Being): Olemise väärtused (Being values ) B - values (metamotives) Tippelamused (peak experience) intensiivne olemise väärtuste tunnetamine Kriteeriumid 1. Kestvus (lühiajaline - sekunditest kuni minutiteni) 2. Intensiivsus 3. Realselt üleelatav seisund 4. Ruumi ja aja transformatsioonid 5. Terviklikkus, teadvustamise teravus 6. Mõju järgnevatele sündmustele spontaansed tippelamused transitiivsed "punktid" eluteel Being cognition (B - cognition) " ... passive mode of perceiving. It involves letting oneself be reached, touched or affected ..."
rahulolu, õnn. · Kõrgemad vajadused eeldavad rohkem eeltingimusi ja keskkonna toetust kui madalamad vajadused. · Kõrgemad vajadused on nõrgemad motiveerijad kui madalamad vajadused. · Hierarhias edasiminekuks pole tingimata vajalik antud taseme vajaduste täielik rahudlamine. V Eksistents (Being): Olemise väärtused (Being values ) B - values (metamotives) Tippelamused (peak experience) intensiivne olemise väärtuste tunnetamine Kriteeriumid 1. Kestvus (lühiajaline - sekunditest kuni minutiteni) 2. Intensiivsus 3. Realselt üleelatav seisund 4. Ruumi ja aja transformatsioonid 5. Terviklikkus, teadvustamise teravus 6. Mõju järgnevatele sündmustele spontaansed tippelamused transitiivsed "punktid" eluteel Being cognition (B - cognition) " ... passive mode of perceiving. It involves letting oneself be reached, touched or affected ..."
ettevõtte kultuur · osaaja illusioon · töötajate hoiakud ja huvi · milliseid probleeme tahan · paindlikkuse juhtimine lahendada? · tulemustele · võimalikud negatiivsed orienteeritud juhtimisstiil mõjud? · tööprotsessi ja ressursside ning infovahetuse mehhanismide hoolikam planeerimine 9 Kvaliteeditöörühmas osalemise kasulikkuse tunnetamine · Juhtkonna puhul oli esiplaanil kvaliteediteemade olulisuse tunnetamine, töötajate kaasamine, toimuvast selgema arusaama tekkimine. · Töötajate puhul võimalus näha organisatsioonis toimuvat süsteemselt, motivatsioon tegutsemiseks ja oma töölõigu tähtsuse parem tunnetamine. 10 Näide õnnelikust ja rahulolevast töötajast 11
*Jumalaid pole vaja karta - jumalatele pole omane Epikuros jälgida maailmas toimuvat ning sekkuda sellesse. Uusaja filosoofia õptus iidolitest e. Mõtlemisvigadest. esindab uusaja õpetust empirismi. eksperimenataal meetodi tooja Bacon (inglane) 1)viljakad 2)valguse rikkad Ratsionalismi rajaja. Mõistuslik tunnetamine. tuleks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. See tähendab, et ei tohiks millegi suhtes seisukohta võtta. Uusaja skeptitsism. Metoodiline, põhikindel kahtleja. "ainus asi, milles ei saa Descartes kahelda, on kahtlus ise". Arvas et ON olemas sünnipärased (Prantsuse) ideed - "jumala idee" tunnetusteooria on empiristlik, sest ta arvas, et kõik
Vaatamine - tajud, et lund sajab. Rääkimine - tajud vestluskaaslase meeleolu. Keskkond - tajud, et väljas on külm. Inimesed tajuvad ümbritsevat keskkonda erinevalt. Tekivad erinevad isikutaju liigid. Isikutaju liigid * Edasiantava sõnumi mõistmine (tekstitaju) * Olukorra erisuse mõistmine (olukorrataju) * Teiste inimestega kontakti olemasolu või selle puudumine (kontaktitaju) * Veendumus, et teineteist mõistetakse (mõistmistaju) * Läheduse ja avatuse tunnetamine (distantsitaju) * Gruppi kuulumine (rühmataju) Isikutaju eripära Mõistmine ja tunnetamine erineb: * Inimese roll, päritolu, rahvus jne * Koht ühiskonnas * Omavahelised suhted * Heade omaduste esiletõstmine Isikutaju toimimisviisid Oma seniste kogemuste ja teadmiste põhjal võib teha valesid järeldusi või tajuda ümbritsevat valesti. Näiteks liigitad teist inimest; teed valesid järeldusi; võrdled enda või teistega; teise inimese
arvestuse A-rea küsimused. 1. Tunnetuse 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen, kompan B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, 2. selgita järgmised mõisted: - Cogito ergo sum - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. - Monism - (mono) monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine,
.....................................................................................................................6 7 JUTUTAMINE.......................................................................................................................6 8 LUGEMISOSKUSE PÕHIELEMENTIDE ÕPETAMINE...................................................6 8.1.1 Häälik ja täht...........................................................................................................6 8.1.2 Silbi tunnetamine....................................................................................................7 8.1.3 Sõna tunnetamine...................................................................................................7 8.1.4 Ladus lugemine.......................................................................................................7 8.1.5 Loetu mõistmine.....................................................................................................7 8.1
Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. 2. Mõisted - Kategooriline imperatiiv - tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. - Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine. - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. - Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine - Nirvaana - Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed 3. milline on peamine usutunnistus järgmistel rahvastel - Sloveenid - katoliiklus - Bulgaarlased õigeusklikud ehk ortodoksid
Seetõttu nim seda tasandit ka epistemoloogiliseks tasandiks (episteme teadmine). Erinevad tunnetamise võimalused: 1. tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen, kompan). Esindajaks 19 saj saksa klassik L.A.Feuerbach. Tema lause on SENTIO ERGO SUM tunnen, järelikult olen olemas. (Inimene on see, mida ta sööb, sest söömisega kaasneb maitse). Meeleline tunnetamine on piiratud tunnetamine. (Silmapiiri taha me ei näe, ei kuule teisel korrusel toimuvat, samamoodi ei näe seal toimuvat). 2. kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). Empirismi peamiseks rajajaks inglise mõtleja J. Locke, kes on öelnud: TABULA RASA puhas leht. Inimene sünnib maailma puhta lehena, kuhu kirjutatakse kogemusi. Empirism on inglise mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks
(tegevuse suunamine/keskendumine ühele objektile/tegevusele), kujutlus (varem tajutud objekti taaselustamine), mälu (informatsiooni kogumine, talletamine ja taastamine), mõtlemine (asjade/nähtuste omaduste ja seoste tunnetamine, järelduste tegemine). Tunnetame ümbritsevad, paneme tähele ümbritsevas toimuvat, loome sellest endale pildi ning salvestame mällu. Nt. Looduse tajumine. 2. Emotsionaalsed protsessid emotsionaalne reageering tunnetusele
Peaks olema vähemalt kolm. Nt. Empedokles rääkis sellest, et maailm koosneb 4-jast juurest (4 juure käsitlus) maa, õhk, tuli, vesi. Jõudis tippu Leukippose poolt loodud aatomiõpetusega (atomism) aatom on jagunematu (maailm koosneb jagunematutest osakestest aatomitest). II) Epistomoloogiline tasand - (sõnast kreeka k. episteme teadmine) Tunnetamise probleemid. On olemas tunnetus õpetus e. gnoseoloogia. Kuidas on võimalik tunnetada? · Meeleline e. sensuaalne tunnetamine (nt haistmine, kuulmine, maitsmine). Sellise tunnetamise esindajaks oleks sakslane L. Feuerbach ja talle kuulub fraas ,,Sentio ergo sum!" (,,Tunnen, järelikult olen olemas!) ,,Der Mench ist was Er esst". Meelelisel tunnetamisel on 2 puudust 1) meeleline tunnetamine on piiratud iseloomuga. (Nt silmapiiri taha ei näe, ei kuule hästi) 2) meeleline tunnetamine võib olla näiline mitte tegelik. (Nt. inimene kellel
· ERAOMANDID, INIMESTE VARAD JA ETTEVÕTTED RIIGISTATI · MAAREFORM PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1940-50 · ALUSTATI PÕLLUMAJANDUSE KOLLEKTIVISEERIMIST · II MAAILMASÕDA TÕI KAASA EESTIS MAJANDUSLANGUSE · 1940NDATE TEISEL POOLEL ALGAS EESTI MAJANDUSE ÜMBERKUJUNDAMINE PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1950-70 · VASTUOLUDE SÜVENEMINE ETTEVÕTTETE JA INIMESTE VAHEL · SOTSIAALSETE PINGETE VASTUOLUDE KASVAV TUNNETAMINE PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1970-90 · PLAANIMAJANDUSELE ALTERNATIIVIDE OTSIMINE · TÖÖJÕU SISSEVOOL VÄLISMAADEST TÄNAME KUULAMAST!
Variant A 7. . Pluralismi arenguetapid ja esindajad antiikfilosoofias 1. Tunnetuse 3 võimalust A. I etapp A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen) EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. kogemus. (Tean, olen kogenud). Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. 2
Variant A 1. Tunnetuse 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen) B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism 2. Selgita järgmised mõisted: a. messiainism- on teadvuse( rahva, sotsiaalse rühma, poliitilise partei) jumalikustamise akt, mille järel jumalikustanud rahvas või mõni muu subjekt seab end kõrgemale sotsiaalsest olemisest ja saab ainsaks ja kõrgeimaks ajaloolise protsessi kohtunikuks.Messianistlik liikumine (16601670) leidis aset pärast juutide rüüstamist ja tapmist hetman Bogdan Hmelnitski päevil b
Objektiivne ja subjektiivne maailmatunnetamine Minu jaoks on elementaarne, et maailma saab tunnetada füüsiliste meeltega ehk seda mida ma kuulen, näen, maitsen, kombin ning kogen. See on maailma subjektiivne tunnetamine. Aga on erinevaid meetodeid, mis seletavad maailma empiiriliste uurimustööde kaudu. Need teadustööd kirjeldavad nähtusid, mille eeldustel on koostatud statistikad, millest on omakorda kujunenud erinevad teooriad. Neid teooriaid püütakse uute faktidega ja ajaga kas kinnitada või ümber lükata. Näiteks Darwin väitis oma evolutsiooniteoorias, et liigid on ajalooliselt muutuvad ning võivad pärineda teineteisest. Tänapäeval on olemas aga väited, mis
Elundkond Elundid Ülesanded Katteelundkond Nahk Kaitse, tunnetamine, süntees(B- ja D vitamiin), vee ja soojuse regulaator. Tugi- ja Jäsemed, luud, lihased Toetada keha ja kaitsta liikumiselundkond organeid. Vereringeelundkond Süda, veri, veresooned Ainete transport, kõikide elundite ja elundkondade
Konfutsianism Levikualad Hiina idaosa, Filipiinid, Lõuna- ja Põhja-Korea. Kaart Usundi kujunemine Hiinas, Lu provintsis õpetlane, K'ung-fu- tzu(läänes tuntud kui Konfutsius). Elas 551- 479 e.Kr., sõjad ja rahutused. Konfutsius Meng-tzu. Xunzi Reeglid ja tõekspidamised kohustus järgida tseremooniaid ja rituaale, käituda õiglaselt, sügava inimlikkuse (ren'i) tunnetamine, Kuldreegel: "ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid." li õppimine ja teostamine, rituaalid ja kombed - ren'i kristalliseerunud avaldumisvormid, muistsed väärtused. viis eetilist suhet. Pühad raamatud ja kirjad Kaanoni tuumikuks kaks raamatut: Viisikraamat (Wujing) Muutuste raamat (Yinjing), Kirjade (Ajaloo) raamat (Shuijing), Laulude raamat (Shijing), Kommete raamat (Liji),
Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor tunnistab oma eksirännakuid ning tagasipöördumist õigele teele. Tunnetuse kolm võimalust: 1. Tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt 2. Kogemusel põhinev tunnetus 3. Teaduslik ehk positiivne tunnetus Kategooriline imperatiiv tingimatu ettekirjutus ehk inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. Positivism positiivne ehk teaduslik tunnetamine. Panteism jumal on kõikjal looduses, loodusega identne. Hermeneutika mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub olulisemaks Piibli tõlgendamine ehk eksegees. Origenes kirikuisa, kes tõlgendas Piiblit. Patriarh Piibli tõlkijad Nirvaana kannatustest vabanemine, seisund, kuhu jõutakse, kui 8 voorust on olemas. Buddha õpetus, tema suunab ja näitab teed. Metafüüsika füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jääv usu ja
koos selgitusega, kuidas veel võib sama asja näha tema enda silme läbi. Probleemi nägemine avardub. Oluline on lasta nõustataval oma arvamus selgelt välja öelda ja ise oma probleemile erinevaid lahendusi pakkuda ja sobiv välja valida, teadvustades erinevate lahendusviiside võimalikke tagajärgi- 3. Nõustamine Eeldab nõustajalt lisaks pedagoogilisele kompetentsusele ka kommunikatsioonioskusi (aktiivne kuulamine, usaldussuhte loomine, teadlikkus, avatus, oma piiride tunnetamine ja hoidmine, psühholoogiline tasakaal, tolerantsus, kontakteerumisoskus jms). Nõustamine on kahe isiku vaheline teadmiste ja hoiakute erinevuste teadvustatud võrdsustamise protsess suhtlemise käigus, kus nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. 4. Psühhoteraapia Kui pedagoogiline nõustamine hõlmab 3 eelnevat tasandit, s.t nõustaja on kompetentne
vabadel päevadel. Muidugi on meil palju mõelda, kuidas muuta kehalise kasvatuse programmid kvaliteetseiks rahvusvahelist kogemust ja teadusmaterjali mõõdupuuks võttes. On selge, et loobuda tuleb spordialadele ja normide täitmisele orienteeritud programmidest. Esiplaanile peavad tõusma 1) tervise aluseks oleva kehalise võimekuse (health related fitness) loomine igale arenguastmele sobivate harjutuste ja koormustega, 2) iseseisvalt harjutamise oskuse andmine, 3) rõõmu tunnetamine kehalistest pingutustest, et kujuneks vajadus olla kehaliselt aktiivne. Mõiste "tervise aluseks olev kehaline võimekus" rõhutab lihtsat tõde, et tarvilik pole mitte lihtsalt liikumine, vaid eesmärgistatud harjutuste valik. Üksikasjadesse laskumata meenutagem siinkohal, et tervise loomiseks ja kindlustamiseks on vaja vähemalt 3, parem aga 5 korda nädalas 20-30minutist kehalist koormust, mille vältel südame löögisagedus on üle 140 löögi minutis. Nooremates klassides on
Sellise hoiakuga on klient veendunud, et teenindaja mõistab tema olukorda ja vajadusi ning siis mõjuvad soovitused tõsiseltvõetavatena. Järelikult saab teenuse headust hinnat ainult üks kohtunik ja selleks on klient. Lk 2/ 8 Mida on vaja õigeks hoiakuks? · Oskus oma emotsioone ja nende mõju tunnetada, mõistes seoseid oma tunnete ja selle vahel, mida me mõtleme, ütleme ja teeme. · Sisemiste võimete ja piirangute tunnetamine ehk oma tugevate ja nõrkade külgede tundmine. Sellega kaasneb avatus siirale tagasisidele ja pidevale enesetäiendamisele. · Võime vaadata ennast kõrvalt. · Enesekindlus ehk selge arusaam oma väärtustest ja võimetest, otsusekindlus. · Enesekontroll vajalik selleks, et ohjata oma impulsiivseid tundeid ja häirivaid emotsioone ehk jääda rahulikus, positiivseks, kindlameelseks ka pingeliselt hetkedel.
kujunemise eeldused situatsiooni ehk psüühilist keskkonda vabadus ülesannete vastavust arengutasemele tunnustus vajadust olla asjatundja kompetentsus MINA arusaamine endast kui isiksusest, iseenese tunnetamine, mõistmine, et ollakse just "mina ise" Mina isiksuse mudelina moodustub omavahel Mina võimaldab kombineerunud isiksusel avalduda aktiivselt mõtlemisharjumustest, käitudes, kuna minale
koguda uusi teadmisi, haripunkt 20 eluaasta paiku. Kristalliseernunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades, see kasvab kogu elu jooksul. Howard Gardner: *Keelealane intel seondub keele kasutusega.*Loogilis-matemaatiline intel oluline mitmete abstraktsete probleemide ja ül. lahendamisel.*Ruumiline intel hea ruumitaju ja orjenteerumis võime.*Kehalis- kinesteetiline intel keha ja liigutuste tunnetamine ja taujumine.*Muusikaline intel muusika mängimine, loomine ja kuulamine.*Personaalne intel 1)interpersonaalne tajub ja mõistab hästi teisi; 2)intrapersonaalne tunneb ja tajub ennast. Robert Sternberg: 1)seesmine komponent info hankimine, probleemi käsitluse planeerimine, teadmiste kohandamine. 2)kogemuslik komponent - korduvas situatsioonis kasutame teadmisi automaatselt. 3) seotus väliskeskkonnaga eri kultuurid seavad esiplaanile erinevad ülesanded ja oskused. IQ
Platon Platon Platon oli vanakreeka filosoof (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena). Platon oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 m.a.j. Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Kõlbelise elu alused Kõlbeline elu toetub hinge olemasolule. Tunnetusteooria: · hing on surematu · hinges on sünnipärased teadmised · tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises · teadmine saab olla vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on vaid arvamus Voorused (ideaalse riigi 4 voorust): Tarkus valitsejate voorus Mehises sõjameeste voorus Harmoonia riigi kui terviku voorus Õiglus riigi kui terviku voorus Kõlbusseadused olid nn ideaalse riigi kord. 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas Milles seisneb elu mõte?
Meeldimine kui poolehoiu võitmine D. Carnegie (1936) alusel K.Kullasepp enda suhtumise muutmine teise inimesse teise inimese käitumise muutus Osata tunda ära enda käitumises ilmnevaid signaale, mis vähendavad mõju teisele inimesele Carnegie (1936) Meeldimist suurendavad: teistest huvitatud olemine naeratamine nime mäletamine inimese olulisusele, tähtsusele viitamine teise inimese kuulamine, julgustada teisi rääkima Carnegie (1936) Vältida vaidlemist Lugupidamise väljendamine teise arvamuste suhtes Enda eksimuse tunnistamine Vestluse alustamine teemadega, mis toovad välja sarnasuse, nõustumine (“jah” ütlemine) Lase teisel rääkida (palju) Teise seisukohast asjade nägemine (“Mida sa teeksid?”) Teise isiku soovidesse ja arvamustesse heatahtlikult suhtumine Enne positiivne info, siis negatiivne Suhtumine avaldub käitumises Julgustamine (vi...
SISSEJUHATUS RENESSANSSI Sofia Kruusalu, Kelli Pukk, Carena Lassel, Catherine Kilumets 10B Mis on renessanss? • Taassünd • Uudsuse ja väärtuslikkuse tunnetamine • Kiriku mõjuvõim kahanes • Sündis ideaal vabast haritud inimesest • Humanistlik mõtlemine • Saja-aastane sõda tähistab keskaegse rüütlikultuuri lõppu • Katk, maailmapildi muutumine Eelrenessanss • Sünnikoht Itaalia • Ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest • Roomakatoliku kirik Maesta
Tekstitunnetus mõõdab, millises ulatuses ja kui täpselt suudetakse vastu võtta edastaja poolt tähtsaks peetud infot. Situatsioonitaju tähendab mingi olukorra põhiolemuse ja eripära mõistmist. Kuid see on alati subjektiivne. Inimesetundmine on sotsiaalsel kogemusel põhinev suhtlemiskompetentsuse näitaja, mis avaldub inimese põhiomaduste määratlemise võimes ja isiksustüübi psühholoogilise kindlaksmääramise oskuses. Inimese mõistmine ja tunnetamine erineb loodusobjektide, asjade või nähtuste tajumisest järgmiste tunnuste poolest: Tunnetatavat nähakse ja tunnetatakse sotsiaalse objektina, huvipakkuvamad jooned ja omadused on staatus, roll, rahvus, perekonnaseis jne. Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaaalselt determineeritud (määratletud) tajuja enda positsioonist ühiskonnas, tööst, rollist, kõlblusnormidest, eetilistest ideaalidest,
Enesejuhtimine Koostajad: Anastassia Kivisaar Zara Mesropjan Õppejõud: Mare Kurvits Mis on enesejuhtimine? Enesejuhtimine (selfmanagement) on lai teemadering, milles käsitletakse inimese edukaks toimetulekuks vajalikke oskuseid nii töös, õpingutes, kui igapäevases elus üldse. Enesejuhtimine Eesmärgid Probleemide lahendamine Edu Ajajuhtimine Enesemotivatsioon Isiksus ja enesehinnang Emotsioonide juhtimine Eesmärgi püstitamine Eesmärk on tulemus, mida me soovime saavutada Lähieesmärk Kaugem eesmärk EESMÄRKIDE olemasolu: motiveerib tegutsema võimaldab oma tegevusi planeerida ja organiseerida võimaldab tegutseda suunatult Probleemide lahendamine Tunnetamine Sõnastamine Eesmärk Lahendusvariandid Parim lahend Tegevusplaan Tegevus EDU EDU VALEM: Võimed Motivatsioon Võimalus Ebaedu põhilise...
all • Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis- gregooriuse laul (1993-96) • Eesti muusikaakadeemia kompositsiooni- õppejõud aastast 2000 • Eesti muusika päevade kunstiline juht aastast 2015 Jaan-Eik Tulve- abikaasa Looming • Muusika kasvab välja lihtsatest algimpulssidest, olles mõjutatud looduslikest mustritest, orgaanilisusest ja eluenergia ühtsusest • Teda huvitab aegruumi sügavuse tunnetamine ja tabamine • Ei komponeeri palju • Helide süvenenud kuulamine ja kõlavarjundite leidmine • Varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas kammermuusika • Heliloomingus leidub prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni • Käsitleb värvikalt puhkpille • Ainus suurem orkestriteos "Sula“- jõuline pilt loodusstiihiast • Helilooja filmidele “Somnambuul” ja “Kirjad inglile”
Algatusvõime Õppimisvõime Soov teha tööd Enesevalitsemine Kohanemisoskused Stressitaluvus Pingetaluvus Kriitikataluvus Üksinduse taluvus Valmidus paindlikuks töögraafikuks Meeskonnatöö oskus Sotsiaal-kultuurilised Suhtlemisoskus Kultuuride tundmine Keeleoskus Isiklikud hoiakud Konkurentsivõimelisus Innovaatilised Innovaatilised Positiivsus Probleemide lahendamise oskus Jõuvarude tunnetamine Uuendusmeelsus Avatud olek Kokkuvõtteks Õiged eesmärgid Tööde planeerimine Puhtad töövahendid Aseptiline koristamine Siseõhu puhtus Töö kvaliteet Koostöö klientidega
Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse, mis kujuneb tema tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes. Iga suhtlemisstiili kasutamine on tagajärjekas erinevates situatsioonides. Suhtlemisstiilide erinevuste tunnetamine ja nende rakendamine käitumises on aluseks paindlikule suhtlemisele. Tuntud on H. W. Polsky poolt esitatud inimestevahelise suhtlemise stiili eristaminekahe tunnuse abil. Nendeks on avatus, mida hinnatakse kõrgeks või madalaks. Avatuse määrab, kuivõrd teised inimesed tunnetavad teda avatuna või suletuna. Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud teavet või mõjutusi. Tagasiside võib olla kõrgeks (tugevaks) või madalaks
"Siuru", osales ka ajakirja "Tarapita" tegevuses Aastatel 1930-40 oli ajakirja "Looming" toimetaja ja Eesti Pen- klubi esimees Semperi esimesed teosed avaldati lätikeelses ajakirjas "Kahwi" Luulekogu "Tuuleratas" Luulekogu algab nimiluuletusega "Tuuleratas" Luulekogu iseloomustab süvenenud realistlik elutunnetus ja intellektuaalse tagapõhjaga kujutuslaad Tugev temaatiline mitmekesisus, sotsiaalsete probleemide esiletõus ning Euroopat ähvardava fasismiohu tunnetamine Kogus on tugevalt tunda kurja tagamõttega sarkasmi ja irooniat Tuuleratas esimene salm Kuhu see talvetuul vinge lapse lahtisest käest viis selle tuuleratta? Kuidas ta minema vuras nurmel ja üles mäest! Järelruttaja hinge tahtis lõõtsutust matta, tuuli ta kõrval uras. Kuid siis komistas põlv. Eemalt veel, viirastas puhu täpe veel, lumine nõlv, Siis kadus õhtu suhu.
keha lõdvaks lasta. Tõukejala välja 4. Hoojooksult hüppe 3 hüpet Äratõuge on latist kaugema selgitamine sooritamine vasakult ja jalaga. paremalt poolt Kere kallutuse 5. „Karjapoisi“ harjutamine 7 hüpet Hoojooks kiirenev ja kurvis tunnetamine, pingevaba, kaarel keha hoojooksuga kallutatud lati poole, kahe hüppe õige jalaga hüpe matile. tunnetus, koordinatsiooni harjutamine Lõpuosa Organismi 1. Lõdvestus- ja 4 min Varbseina ääres lõdvestamine ja venitusharjutused seljale,
MÕTLEMINE Mõtlemine on vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmise ning suhtluses kasutamisega Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetamine, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid suhteid ja seoseid esemete ning nähtuste vahel. MÕTLEMIST VÕIB VAADELDA KUI PROBLEEMI LAHENDAMIST: 1. Probleemi olemuse mõistmine Hästidefineeritud probleem (selge ja kindel lahendus) Halvastidefineeritud probleem (mitu erinevat lahendust) 2.Inkubatsioon (probleem paigutub alateadvusse ja lahenduse otsimine toimub näiteks ka une ajal) 3.Illuminatsioon (sisetunde tekkimine, et teame lahendust) 4
lausega ,,Elu on kannatus.". Hinduismil ja budismil on rohkem järgijaid kui taoismil ja konfutsianismil, kokku umbes miljard inimest. Konfutsianism ja taoism on pärit Hiinast. Mõlemas õpetuses on tähtis enesekasvatus ning saamine ühiskonna kui terviku osaks. Kõrgeimaks eesmärgiks konfutsianismis on sotsiaalne harmoonia, taoismis aga tasakaal. Konfutsianism on Konfutsiuse õpetus. Selle tuumaks on sügava inimlikkuse tunnetamine. Taoismi peetakse Hiina ühiskonna aluseks ning ainsaks hiinalikuks religiooniks. See õpetus keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Taoism tegeleb ka Tao ehk looduse muutumatu korraga; taoist peab olema loodusega perfektses harmoonias. Taoismist on pärit laialt kasutatud märk yin ja yang, mis väljendab kahte vastastikust mõju. Samuti on armastatud sümbol vesi. Konfutsianismil ja taoismil on kokku umbes 9 miljonit järgijat.
FILOSOOFIA Filosoofia tekkimine tähistab olemuse ja nähtumuse selgekujulist eristamist, olemuse uurimise algust. Antiikfilosoofiast alguse saanud tarkusekultus sai aluseks kogu Lääne-Euroopa kultuurile. Filosoofia aine mõistmises pole kunagi olnud täielikku üksmeelt. Iidsetest aegadest on filosoofiale iseloomulik olnud õpetuste paljusus ja seisukohtade vastanduslikkus, kuid on ka põhiprobleemid, mida mõtteteadus on käistanud ja käsitleb: - Maailma üleüldised alusprintsiibid, seaduspärasused; - Inimese koht ja võimalused maailmas, tema põhiväärtused; - Olemise (looduse, mateeria) ja mõtlemise (vaimu, teadvuse) vahekorra paljud aspektid. Filosoofia kesksed küsimused on „igavesed“, sest igal ajastul on inimesele oluline mõista maailma ja iseennast, seda, mis on teadmine, tõde, headus ja ilu. ESIMESED FILOSOOFID Mõnede arvates sündis filosoofia Vana-Kreekas Mileetoses, kus joonia natuurfilosoofi...
uued perspektiivid enda käitumise vaatlemiseks. Eneserefleksiooni õnnestumine eeldab soovi muutuda ja areneda, oskust näha probleeme, võimet imestada, suutlikkust taluda ebakindlust, oskust eralduda hetkeolukorrast ning vaadelda ennast väljastpoolt. Eneseteadvuse tasandid: 1. Kognitiivne tasand - teadmised enda kohta, kujutlus oma mõtlemisest. 2. Hinnanguline tasand - mina-ideaali olemasolu, oma väärtuse ja väärikuse tunnetamine. 3. Regulatiivne tasand - võime jälgida iseenda käitumist, analüüsida, hinnata ja teha õigeid valikuid, edu taotlus. 4. Energeetiline tasand - eneseteostus, enda realiseerimine tegevuses. Eneseteostus - osata arendada kõiki võimeid sel moel, et mina säilib ja rikastub. Enesetunnetus - oma sisemaailma (mina) tunnetamine ja tegude hindamine, eeldades võimet
, *Inimese psühhosotsiaalne areng(Erik H.Erikson) PÄRILIKKUS*23 paari( igas paaris üks emalt, üks isalt) annavad edasi pärilikke omadusi, *genotüüp-vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, *fenotüüp-genotüübi väljendumine konkreetsel inimesel, *Kromosoomid koosnevad geenidest, mis on pärilikkuse kandjad ning DNA struktuuri osa M=fy N=xy .Psühholoogia-kr keeles psyche-hing logos-teadus, õpetus. Hing=psüühika-inimest ümbritsevate ja inimeses toimuvate protsesside tunnetamine. Psühholoogia uurib inimese käitumist, vaimset meeleolu, kuidas inimese käitumine mõjutab teisi inimesi.. Psühhiaater-tegeleb psüühika patoloogiaga(häire, kõrvalekalle normist) Psühholoogia uurimismeetodid. 1.Eksperiment-tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtuste isoleerimine. Eesmärk-hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Psühholoogiline eksperiment *laboratoorne eksperiment-eesmärk modelleerida
Biheiviorism tekkis 20 saj. 20-l aastatel Ameerikas. Esindajad: B. Skinner. J. Watson, Thorndike. Mõiste: käitumispsühholoogia, mis käsitles põhiliselt stiimulit, reaktsiooni. Põhiteooria: inimese poolt antav reaktsioon on otseses seoses talle mõjuva stiimuliga(Skinner). Psühhoanalüüs tekkis 20.saj alguses Austrias ja Sveitsis. Esindajad: S. Freud, A. Adler, C.G. Jung. Mõiste: inimese pannevad tegutsema sugutung ja surmahirm Teooria: I inimese alateadvuses on tallel kõik inimese poolt kogetu ja see mõjutab kogu inimese elu. Eriline mõju on lapsepõlve kogemustes. Freud´i isiksusestruktuur: 1) Superego e. ülimina: kujuneb välja 12. eluaastaks. Eesmärk: inimene ise suudaks oma impulsse ja tegevust kontrollida ja juhtida (reeglid, normid, kohustused, ,,MA PEAN") 2) Ego e. mina: tegeleb igapäevaste asjadega. Lahendab ülesandeid, suhtleb välismaailmaga, peab otsustama mida teha. 3) ID e. ...
Millised on tunnused, et rühmas on konflikt? Lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist; Kõrgendatakse häält; Süüdistatakse teisi; Nägeletakse pisiasjade pärast; Püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata,ässitada, laimata; Vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; Passiivsus; Kuidas konflikti lahendada? Intellektuaalsed oskused: planeerimine, analüüsimine, hindamine, tunnetamine, Objektiivsus Emotsionaalsed oskused: visadus, enese-distsipliin, tulemustele orienteeritus, kindlus, entusiasm Inimestevaheliste suhete oskused: tundlikkus, veenvus, suhtlemisoskused Juhtimisoskused: võime motiveerida, delegeerida, juhendada, toetada Millal on konflikt lahendatud? Füüsiline kui psüühiline heaolu On suudetud säilitada osapoolte eneseväärikus ja enesehinnang Osalejad suudavad aktsepteerida teist kui isiksust samas teades, et
korrastatuna, mil viisil ta sobib kokku kõige ülejäänuga. Asjades on kõik lõplikult seatud suurimasse võimalikku kooskõlla, ülim tarkus ja headus saavad toimida üksnes täies kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas; tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust; kauge on väljendatav lähedase kaudu. Hinge täiuslikkuse mõõduks on tema selgepiirilised tajumused. Iga hing tunnetab lõpmatust ja kõiksusi kuigi hägusalt. Ainult Jumalale on omane kõiksuse selgepiiriline tunnetamine, sest tema on selle allikas. Jumalariigis pole ühtegi kuritegu karistuseta ega heategu võrdväärse hüvituseta, seal on nii voorust kui ka headust see kõik tuleneb looduslike asjade endi korrapärast, Jumala kehtestatud harmoonia väel. 3. Autor tõestab, et kõik asjad sünnivad põhjusega ja põhjused on Jumala loodud. Kõik sünnib nii nagu Jumal on tahtnud. Kui inimene Jumalat ei usu, siis temale jääb ikkagi arusaamatuks, miks miski juhtub.
korrastatuna, mil viisil ta sobib kokku kõige ülejäänuga. Asjades on kõik lõplikult seatud suurimasse võimalikku kooskõlla, ülim tarkus ja headus saavad toimida üksnes täies kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas; tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust; kauge on väljendatav lähedase kaudu. Hinge täiuslikkuse mõõduks on tema selgepiirilised tajumused. Iga hing tunnetab lõpmatust ja kõiksusi kuigi hägusalt. Ainult Jumalale on omane kõiksuse selgepiiriline tunnetamine, sest tema on selle allikas. Jumalariigis pole ühtegi kuritegu karistuseta ega heategu võrdväärse hüvituseta, seal on nii voorust kui ka headust see kõik tuleneb looduslike asjade endi korrapärast, Jumala kehtestatud harmoonia väel. 3. Autor tõestab, et kõik asjad sünnivad põhjusega ja põhjused on Jumala loodud. Kõik sünnib nii nagu Jumal on tahtnud. Kui inimene Jumalat ei usu, siis temale jääb ikkagi arusaamatuks, miks miski juhtub.
hoolimis- ja ühtekuulumisvajadus b. Mida see endas hõlmab - Seksuaalsus hõlmab seksuaalkäitumist ehk seksuaalsuse väljendamist, sooidentiteeti ja soorolle, seksuaalset orientatsiooni, erootikat ja naudingut, lähedust ja järglaste saamist c. Bioloogiline sugu - määratakse ära sugukromosoomide, -hormoonide ja -tunnuste järgi. d. Sotsiaalne sugu / soo roll - teatud soole omistatavad käitumisviisid e. Sooidentiteet - enda tunnetamine mehe või naisena f. Seksuaalne orientatsioon - seksuaalne ja emotsionaalne külgetõmme ühe või teie soo esindaja vastu 2. Seksuaalsuse neli dimensiooni - nauding, armastus, soo jätkamine, sooidentiteet 3. Kolm erinevat mõtteviisi seksuaalsuse kohta: a. Absolutistlik - seks peale abielu b. Relativistlik - kokkuleppeline, siis kui valmis c. Hedonistlik - ainult seks,ilma probleemideta 4. Milline on õige seksuaalsus - pole olemas 5
Laiemas mõttes tähendab ilmaliku kultuuri taassünniks. Renessansiga kaasnes ka humanism. Inimkeskne ideoloogia on humanism. Inimene muutus kõrgemaks väärtuseks kui jumal . Kuulsaim humanism Rotterdami Erasemus Humanis inimlik. UUSAEG modern age, moodne aeg Sest ladina keele asemel muutub maailma keeleks inglise keel. Teaduses toimus revolutsioon, mõjutas uusaega. Opernikus - astronoom Tekkisid kaks olulist õpetust: 1.) empirism tunnetamine baseerub kogemusel Teadmised baseeruvad kogemustel ,, inimene sünnib puhta lehena, kuhu elu jooksul kirjutatakse kogemusi ,, j. lock, ta oli liberalismi isa LIBERAAL- vabameelsem inimene ,, maailma vaade mis rõhutab iga inimese võrdsust ja vabadust ,, J. Lock ( juba sünnilt) Võimude lahusus ( J. Lock ) Seadusandliku (parlament) ja täidesaatvast (valitsus) võimust. Francis Bacon inglane, teine empirist 1561-1626 elas, esindab eksperimentaal
Essee M. Bulgakovi ,,Meister ja Margarita" ainetel Valguse ja varju piiril Häid ja halbu inimesi, tegevusi, otsuseid kõrvutatakse igapäevaselt juba aegade algusest peale. Kes paneb piiri hea ja halva, valguse ning varju vahele? Minu meelest on selle erinevuse tunnetamine üks raskemaid asju elus. Tüüpilise näite näiliselt halvast, kuid nagu tegelikult välja tulb sugugi mitte nii halvast tegelasest võib tuua Bulgakovi romaanist ,,Meister ja Margarita". Siililegi selge, et kurat on läbisti paha ja Jumal pattude lunastaja, kuid Woland (kes just seda kurjemat poolt raamatus etendas) käitus raamatus kohati õiglaselt. Varieteeteatri juhtum, kus Woland tõestas, et suudab võluda rahatähti, riideid,
Mitte ainult vormide, vaid ka temaatika poolest. Aukohal olid teosed, kus ülistati juhte, töölisi, revolutsioonisündmusi, sõjalisi võite. Tegelased jõulised, karmi silmavaatega, üliarenenud muskulatuuriga ideaalkangelased. 8. Millise erineva ideoloogiaga õigustati kõnealustes riikides oma kunstipoliitikat? Natside vaadete aluseks oli rassism, hea kunst tõstab aaria rassi väärikust; NSVL kunsti olemuseks kuulutati tegelikkuse tunnetamine ja eesmärgiks tõde, idealiseeritud tööinimesed. 9. Mis kuulutati nõukogude kunsti ainuõigeks ja –lubatuks meetodiks? Sotsialistlik realism, mis pidi kujutama tegelikkust nõukogude propaganda vaimus. 10. Kui võrrelda natsionaalsotsialistlike ja nõukogude arhitektide suurprojekte, siis millisele järeldusele jõutakse? Sarnane arhitektuur. Eeskujuks klassitsism ja eklektika, lisati paraadlikkust.
pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. Ja loomine ise on Talvikul kaootiline – kord valmib mitu luuletust järjest, siis pikka aega ei ühtki. Luulekogu "Kohtupäev" on eelmise koguga võrreldes suhteliselt uudne. Lüürilise mina siseheitlustelt on rõhk nihkunud inimese võitlusele välismaailmaga. Stiil on raulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki. Luulest kostub kaduvuse ja surma tunnetamine , samas on see aga nii eht-talvikulikult irooniline. "Fööniks" on sümboliterohke luuletus, mille iga värsirida avab uue tasandi. Kiht-kihilt koorub lahti midagi uut, mida esialgsel lugemisel ei ole märganud. Valdav on halastus, andeksandmine ja nagu luuletaja ise ütleb – lunastus. Igast värsist õhkub tahtmist edasi minna. Sõja-aastail arreteeriti luuletaja alusetult. Siitpeale muutuvad kõik teatmeteosed kidakeelseks. Heiti Talvik hukkus nõukogude vangistuses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
