Võrumaa kutseharidus keskus Timo Puistaja IS-10 Eriala kahjulik mõju minu tervisele ja kahjuliku mõju vähendamise võimalused Väimela 2010 Referaat seletab ära arvutiga töötavate inimeste peamised kutseprobleemid ja annab ka probleemidele lihtsalt ja kergestimõistetavad lahendused. Peamisteks probleemideks on alaseljavaegused, hiirehaigus ehk karpaalkanali ehk randmekanali sündroom, hemorrioidid, ning väsinud ja kuivad silmad. Alaseljavaegused Meie uuringud näitavad, et 38 protsendil kuni 25aastastel inimestel esineb vaegusi alaseljas ehk nimmepiirkonnas. Huvitav on see, et üle 40aastaste seas on see protsent vaid 24! See tähendab, et noore põlvkonna lihastoonus on madal. Seljavaeguste kõige sagedasemaks põhjuseks on taas vähene füüsiline aktiivsus ja sundasendid. Oma olemuselt aktiivseks tööks häälestatud seljalihased...
Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Ärm TÖ11MK TÖÖÕNNETUSED JA KUTSEHAIGUSED Referaat Juhendaja: Kersti Riiet Tallinn2012 Sisukord Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused 1. Tööõnnetus (1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
SISUKORD : TÖÖÕNNETUS.........................................................................................3 KUTSEHAIGUS JA TÖÖGA SEOTUD HAIGUS...................................3 Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad : ............................................3 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTUMISE UURIMINE JA REGISTREERIMINE................................................................................ 8 STATISTIKA.............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS :................................................................ 14
Tallinna Polütehnikum Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja Ott Merila Kutsehaigused ja tööõnnetused Referaat Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus 1 Kutsehaigused 1.1 Definitsioon 1.2 Kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid 1.3 Kutsehaigestumise statistika Eesti Vabariigis 1.4 Kutsehaigestumisest teatamise ning uurimise ja registreerimise kord 1.5 Kutsehaiguste ennetamine 2 Tööõnnetused 2.1 Definitsioon ja liigitamine 2.2 Tööõnnetuse teatamise, registreerimise ja uurimise kord 2.3 Tööõnnetuste statistika Eesti Vabariigis 2.4 Tööõnnetuste ennetamine ja riskianalüüs Kokkuvõte Lisad Kasutatud materjalid Sissejuhatus
Ida-virumaa Kutsehariduskeskkus Juuksuri erialal Marina Varlashina Kutsehaigused mis ohustavad,meie erialal. Katri n Veber Võimalikud kutsehaigused on tüsistunud veenilaiendid jalgadel, ärrituslik nahapõletik ja allergilised haigused. Juuksurid puutuvad tööl kokku mitmesuguste keemiliste ainetega, mil on nahka ja limaskesti ärritav, aga ka allergiat tekitav toime. Allergia võib ilmneda isegi kliendi juuste ja kõõma suhtes. Tähtsamateks keemilisteks allergeenideks on juustevärvid, mis sisaldavad ammoonium- parafenüleendiamiini, persulfaati, ursooli jm, püsiloki kemikaalid, ampoonid (sisaldavad
töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. Kutsehaigusi põhjustavad ohutegurid. Ohutegurid: ·füüsikalised, ·keemilised, ·bioloogilised, ·füsioloogilised ja psühholoogilised Ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muutöökeskkonnas viibiva isiku eluega tervist. 18. Kutsehaigused. Haigus loetakse kutsehaiguseks, kui (see on nimetatud §-des 24 või kui §-des 56 nimetatud) töökeskkonna ohutegur on põhjustanud töötaja haigestumise. 1) Respiratoorsed kutsehaigused ja kasvajad(allergiline astma, kopsukasvaja asbestitolu tõttu jne.) 2) Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused(tuberkoloos, viirushaigused, nakkus- ja parasiithaigused)
· Enamus sissetulekust kulus majapidamisele · Haigestumine võis tähendada töö kaotust · Masinate katkiolemise ajal palka ei makstud · Trahve määrati iga väikseimagi eksimuse/hilinemise eest · Töölt võidi päeva pealt lahti lasta · 19saj suuremate majanduskriiside ajal kasvas vabrikutööliste suremus Töökeskond · Tööohutusnõuetele tähelepanu ei pööratud · Masinaid ei ehitatud et need töölise tööd lihtsustaksid · Väga palju tööõnnetusi · Tavapärased kutsehaigused ja invaliidistumine · Toidu pidi ise kaasa võtma Miks oli tööandjal kerge töölisi ära kasutada? · Vaeste rasket olukorda võeti paratamatusena · Töölised lootsid et kui virisemata rügada, läheb olukord paremaks · Keegi ei tahtnud musta nimekirja sattuda · Ei protesteeritud (kirjaoskamatus takistas aktsioonide toimumist) · Streigid olid seadusega keelatud · Riik lähtus tööandja huvidest Töölisliikumise teke · Alguses ei mõistetud valitsevat ebaõiglust
(kükitades, põlvitades jne) Inimeste seas, kelle töö on seotud SUNDASEN arvuti kasutamisega üle 56 tunni päevas ning pideva istumise või DID seismisega, näiteks kontoritöötajad, ESINEVAD: autojuhid, juuksurid, õmblejad jne SUNDASENDID Lihastel ei ole võimalust lõtvuda = väsimus, ülepinge = lihaste SUNDASEN ülepingeseisund süveneb = hilisemad DITE TEKE kutsehaigused 1. Ebamugavustunne ülekoormatud jäsemetes 2. Töövõime väheneb = kaebused valu kohta SUNDASEN 3. Võivad kujuneda kindla DITE ETAPID haigusprotsessi tunnused 4. Kroonilise haiguse tunnused 5. Invaliidistumine Sama tüüpi liigutuste kordamist ühetaolises asendis ligikaudu 45 SUNDLIIGU minuti vältel TUSED Ka ebamugavatest tööasenditest või
samuti kiires töötempos. Stress võib olla algatada kui klient on väga kapriisne, mis tihti juhtub rätsepa töös. Juhtub kui õmbleja/rätsep rikkuvad materjali või sama tihti kui valesti arvestavad materjali. Rätsepal on selles mõttes suur vastutus võetud töö vastu. Stressiks võib arvestada siis, kui töö koht valesti planeeritud. S.t. seda, et kui tooli kõrgus on vale, töö koht ei vastuta standarditele. Sellest tulevad kutsehaigused ja areneb stress, kus tekkib küsimus ,, Kuidas edasi elada ja töötada?". Tööstressi vähendamiseks tuleb muuta töökorraldust, -keskkonda või sisu või õppida pingetega hakkama saama. Stressi leevendamiseks on mitmeid võimalused- tervislikud eluviisid. Need hõlmavad korralikku liikumist, regulaarset ja piisavat und ning tasakaalustatud toitumist. Kui on oma mured ja tunned, et hakkab stressi tuju tuleb kindlasti jagada läheda
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS EMT KÜSIMUSTIK II Töö autori nimi: Jaanus Kiil Kursus:EMT 2018 1.Mis vahe on kutsehaigusel ja tööst põhjustatud haigusel? Too näiteid. Tööst põhjustatud haigus võib olla iga selline haigus, mis on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud. Kutsehaigused määratleb sotsiaalministeeriumis koostatud nimekiri. Kaevanduses töötavatel läbindajatel, kes tegelevad puurmasinaga tekkib kutsehaigus. St. käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist. Kiirabi töötaja torkab ennast kogemata süstlanõelaga, millega enne on manustanud ravimit patsiendile, kes põeb C hepatiiti. 2. Millised võiksid olla EMT töökeskkonna optimaalne õhutemperatuur, õhuniiskus
piisavad 2) Kas olemasolevaid abinõusi on vaja veel täiendada 4.Dokumenteerida avastued 5.Analüüsida hindamise tulemusi ning teha vajalikud parandused ja korrektiivsed(kui tehnoloogia või tööprotsess muutub ) 1) Tööõnnetus , kutsehaigus ,tööga seotud haigus 2) Töökeskkonna keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohutegurite poolt põhjustada. 3)Elundisüsteemil lokaliseeruvad kutsehaigused ( Hingamisteedes, nahal, tugi- ja liikumisaparaat ) 4)Kutsekasvajat põhjustavad kutserogeensed ained. Tööga seotud ja põhjustatud haigused 1) Tööga seotud haigus võib-olla kas kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigus. 2) Tööst põhjustatud haigus on töökeskonna ohutegurid põhjustatud haigus , mida ei loeta kutsehaiguseks, kuna kutsehaiguste loetellu ei kuulu
Tööinspektsiooni kodulehekülje sisujuht Üldinfo Tööinspektsiooni struktuur Eelarve, palk, hanked Operatiivselt informatsiooni jooksva ja eelmiste aastate eelarvete täitmisest saab riigikassa E-teenuste leheküljelt. 2009 a. eelarve kokku 41 772 073 (personalikulud, töötasu, erisoodustused,majandamiskulud jne) Palgajuhendid, palgaandmed. Tööinspektsiooni poolt korraldatud riigihangetega saab tutvuda riigihangete registri veebilehelt, kus hankijaks tuleb märkida Tööinspektsioon ning valida muud sobivad parameetrid. Tööinspektsiooni ajalugu 1918 -1940 Tööinspektsioon sünd ja areng Tööinspektsiooni sünnipäevaks saab lugeda 14. detsembrit 1918. aastal, mil peaminister K. Päts, töö- ja hoolekandeminister A. Rei ning asjade valitseja kt T. Käärik kirjutasid alla "Määrused töökaitse komissaride kohta". Töötervishoid ja tööohutus Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus ettevõttes Tööinspektsiooni teavitamine...
..................3 3. Kutsealad ......................................................................................................................................4 4. Ametid ..........................................................................................................................................4 5. Kutsestandard ...............................................................................................................................5 6. Tervisliku seisundi hindamine ja kutsehaigused ..........................................................................6 7. Kutse-eelistused ...........................................................................................................................7 8. Eriala valik ...................................................................................................................................8 9. Ametite andmebaas .............................................................................................................
kergendust. * saada tööst põhjustatud tervise kahjustuse eest hüvitist, vastavalt kehtestatud korrale. * pöörduda TKS; TKN liikmete, tööinspektori poole, kui teie arvates TA poolt rakendatud abinõud ja väljastatud ohutusvahendid ei taga keskkonna ohutust. KAHJULIKUD OHUTEGURID TULEVASEL TÖÖL - ohutegurid kui sellised kahjulikud tegurid inim organismile, millega pikaajalisel kokkupuutel tekivad kutsehaigused. Kutsehaiguste ilmnemine: 1) müra - LPV 85db, 8h jooksul. Kõrvatropid ja klapid. Valu talumuse piir 130db. 2) vibratsioon - LPV - 2,5m/sek2. 4h vältel. Spetsiaalselt pehmendatud tallaga jalanõud. 3) tolmu puhul LPV - 2mg/m3 (puidu ja jahu) Kõik teised tolmud on keelatud. Eriti ohtlik aspektolm ja reaktotiivne. IKV - respiraator, kaitse prillid, spetsrõivastus 4) liigne niiskus ja kuivus 5) tõmbe tuul. Aknad avatakse ainult ühest seinas. Ustele tehakse tuulekojad. IKV - õhukesest
Kutsehaigustele on iseloomulik aeglane, järkjärguline areng. Samas võib haigus olla nii vähemärgatav, et inimene ei oska seda isegi kahtlustada. Kutsehaigus on pikaajaline tervisehäire ja tema põhiline põhjustaja on tööga seotud füüsikaline, füsioloogiline, keemiline või bioloogiline ohutegur. Iseloomulik on ka mitme kutsehaiguse esinemine ühel inimesel. Haiguse tuvastamisel on abiks tervisekontroll töötervishoiuarsti juures. Respiratoorsed kutsehaigused ja kasvajad Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused Kutsenahahaigused ja kasvajad Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused Tööga seotud haigused- Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Tööst põhjustatud haigust diagnoosib töötervishoiuarst. Alaealiste töötingimused ja nõuded-
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12 ÕPPIJA TÖÖKOHA RISKITEGURITE HINDAMINE Riskianalüüs Õppejõud: Mõdriku 2012 Töötaja on 26 aastane üliõpilane, kelle töökohas on laud, sülearvuti, piisavalt valgust, kõva reguleerimata ja seljatoeta tool ning töökeskkonda ümbritseb värvikad seinad ja ruum. Peamisteks tööülesanneteks on lugemine nii arvutist kui ka paberkandjal olev materjal, kirjutamine ning väga tihti ka mahuka info otsimine internetist. Töökeskkond võib ohustada õppija tervist. Välja on toodud ergonoomilised, psühholoogilised, füüsikalised, füsioloogilised ohutegurid. Keemilisi ja bioloogilisi ohutegureid sellel töökohal ei esine. RISKITASEME ISELOOMUSTUS OLEMATU RISK lisameetmeid ei vajata, kirjalik dokumentatsioon ei...
Tervishoid ja tööohutus: kordamine tööks 1. TTOS Tervishoidu ja tööohutuse seadus, mille eesmärk on tagada töötajatele ohutu ja turvaline töökeskkond. 2. TKK Töökeskkond ehk koht, kus inimene oma tööd teeb, seal võivad olla erinevad ohutegurid, kuid need ei tohi ohustada inimest ega ületada piirnorme. 3. TTH Töötervishoid on töötaja tervishoid, mis seisneb töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamises töötaja tervisekahjustuste vältimiseks, töö kohandamises töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamises. Näiteks: tervisekontroll, tervisetõend, hügieen, kätepesu, vaktsineerimine. 4. TO Tööohutus ehk erinevad meetmed, abinõud, et töökeskkond oleks ohutu ja turvaline. Näiteks tööandja peab tagama: isikukaitsevahendid, eeskirjad, nõuded, kasutusjuhendid, koolitused, väljaõpe, juhendamine, õiged töövõtted jne. 5. Piirnorm arvnäitaja, mis iseloomustab se...
tingude olemasolust. Juuksur võib kliendi teenindamisest keelduda või lõpetada alustatud protseduur. Riietus Korrektne Soovitatavalt ühevärviline Puhas Vajadusel kaitse põlle kasutamine Mugavad jalanõud Ohud ja riskid ,mis võivad ohustada klienti ja juuksurit Juuksur Koormavad tööasendid ja –liigutused Võimalikud kutsehaigused on jalgade veenilaiendid, ülitundlik nahk, allergiline nohu, bronhiaalastma, kontakt- ja allergiline dermatiit, ekseemid Müra, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad Libe põrand (spreipalsam ,vesi) Et ennetada ohtusid ja riske peab juuksur olema hoolas ,tegema piisavalt puhke pause ,et lasta oma jalgadel ja kätel puhata. Ning kandma hoolt ja puhastama oma töövahendeid. Klient Peatäid mustalt juukseharjalt
ringi(koristajad, remondimehed) 3. Hindame riski suurust, tervisekahju ja riskitõonäosust, Riskitase = tõenäosus x tagajarjed Tagajarjed: Vähene - on mööduv haigus või vigastus, mis ei põhjusta püsivat kahju Ohtlik e. Kahjulik – põletused, põrutused, luumurrud, kuulmise vähenemine, nägemise halvenemine, - risk on püsiv ja kahju on suurem. Väga ohtlik – pöördumatud kahjustused või tervisehäired, kutsehaigused, jäsemete amputatsioonid, surmaga lõppevad õnnetused, või paljude töötajatega juhtunud õnnetused, mürgistused, Riskitasemed: 1 olematu e. Tühine risk, midagi teha pole vaja. 2 vähene talutav risk, võib otsida alternatiiv lahendusi, mis ei ole kulukad 3 ja 4 lubatav risk e. Ohustav risk tuleb rakendada abinõusid ohu vähendamiseks ja hinnata ka nende maksumust
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Energeetika ja automaatika erialaosakond Lennart Tamm Riskianalüüs Referaat Tööohutus Juhendaja: H. Kruusimaa Tallinn 2015 Riskianalüüsi mõiste *Töökeskkonna riskianalüüs on töökeskkonna ohutegurite, nende parameetrite ja mõju hindamine töötaja tervisele. Riskianalüüsi eesmärk: *Ennetada ja vältida tööõnnetusi, kutsehaiguseid ning muid võimalikke ettevõtte tegevusega seotud ohtusid inimeste heaolule ning turvalisusele. Töökeskkonna ohutegurite Liigitus(5): 1) Füüsikalised 2) Keemilised 3) Bioloogilised 4) Füsioloogilised 5) Psühholoogilised Riskianalüüsi vajalikkus *Riskianalüüs peab olema teostatud enne töötajate tervisekontrolli saatmist, sest see dokument on aluseks: töötervishoiuarsti eksperthinnangul,kaitsevahendite ja ohumärkide valikul,töökeskkonna mõõdistamisel...
Kuritegevus ebaausad töötajad, vargused, huligaanidest kliendid. Poliitiline risk muutused seaduseandluses (nt. maksudes), poliitiline ebastabiilsus riigis. Erakordsed sündmused loodusõnnetused, tulekahjud. Keskkonna riskid ettevõtte tegevuse või tema toodete tõttu kannatavad keskkond või üksikinimesed. Tööõnnetused katkised seadmed, lohakas suhtumine, kehavigastused ja kutsehaigused. Inflatsioonirisk ringluses olev raha kaotab väärtuse oodatust kiiremini, ennustatust kõrgem hinnatõus. 5. Nimeta konkurentsi liigid (4 punkti) Täiuslik konkurents Monopolistlik konkurents Oligopol Monopol 6. Täiusliku konkurentsi tunnused (4 punkti) Palju ostjaid või müüaid (väike ettevõte suurel turul) Kapitalivaba sissepääs harusse Produkt on homogeenne (ideaalsed arenduskaubad) Turuosalistel on täielik info 7
Kuritegevus ebaausad töötajad, vargused, huligaanidest kliendid. Poliitiline risk muutused seaduseandluses (nt. maksudes), poliitiline ebastabiilsus riigis. Erakordsed sündmused loodusõnnetused, tulekahjud. Keskkonna riskid ettevõtte tegevuse või tema toodete tõttu kannatavad keskkond või üksikinimesed. Tööõnnetused katkised seadmed, lohakas suhtumine, kehavigastused ja kutsehaigused. Inflatsioonirisk ringluses olev raha kaotab väärtuse oodatust kiiremini, ennustatust kõrgem hinnatõus. 5. Nimeta konkurentsi liigid (4 punkti) Täiuslik konkurents Monopolistlik konkurents Oligopol Monopol 6. Täiusliku konkurentsi tunnused (4 punkti) Palju ostjaid või müüaid (väike ettevõte suurel turul) Kapitalivaba sissepääs harusse Produkt on homogeenne (ideaalsed arenduskaubad) Turuosalistel on täielik info 7
selja ja jalade valudega ja veenide haigustega.Massöörid tihti haigestuvad artriidiga, käte liigesehaigustega. Mõneid inimesi võidab välimise õla epicondylitis, teine saab tenosinavit , kedagi häirib karpaalkanali sündroom. Need ja paljud muud diagnoosid on levinud selle eriala töötavate inimeste hulgas. Nad mitte ainult takistavad tööd, kuid loovad ka valu ja ebamugavustunne igapäevaelus. Raske töö = kutsehaigused. Kahjuks biomehaanika õppimine jäetakse tihti tähelepanuta professionaalsete massaaži terapeudite ja massaaži õpetajate jaoks. Selle tulemusena massöörid ei ole piisavalt tuttav biomehaanikaga, eriti sügava kudede massaažis. Nad kasutavad oma lihaste võimust selle asemel et kasutada oma kehakaalu, mis viib suure protsendi kutsehaigusele. Paljud neist haigustest põhjustavad isegi eduka massööri tema karjääri enneaegset lõpetamist. Keskmiselt massöör töötab 7-8 aastat
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse-ja majandusarvestuse õppetool K14 KÕ Marilis-Marjette Jõgi RISKIANALÜÜS Kodutöö nr 2 Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2014 TÖÖKOHA KIRJELDUS Töökohaks on õppija töökoht. Töökoht asub kodustes tingimustes. Enamus õppimisega seonduvat leiab aset kuvari taga, mis võib võtta ajaliselt kuni 8 tundi päevas. Töökoht on eramajas, magamistoas. Lauaarvuti kuvar asetseb laua peal, arvuti aju laua all. Laud on kõige lihtsam- ühetasandiline, ilma sahtlite ja riiuliteta. Klaviatuur ja hiir asuvad kuvari ees vahetus läheduses. Laua küljes on selle külge kinnituv lamp, mille valgustusnurka saab kasutaja soovi kohaselt muuta. Laua ees on reguleeritav arvutitool. Laua ja arvuti taga on aken, mis on ainus loomulik valgusallikas toas. Tehislikuks valgusallikaks peale laualambi on veel l...
t��keskkond on �mbrus,milles inimene t��tab.ohutegur on igasugune tegur,mis v�ib p�hjustada kahju t��taja tervisele(t���nnetus v tervisekahjustus) v�i ettev�tte varale.t��keskkonna ohutust reguleerib t��keskkonna tingimusi,sekgitada v�lja v�imalikud ohud ja hinnata nende p�hjustatud risk. t��tajateke m�juvad ohutegurid. suurk��gi keskkonna ohutegurid. f��silised ohutegurid keemilised ohutegurid.---kemikaalid ja neid sisalduvad materjalid bioloogilised ohutegurid.---bakterid,seened,hallitus,muud bioloogilised ained mis v�ivad tekitada alergiat,m�rgitused. ps�hholoogilised ohutegurid.---monotoone t��,v�ga halb t��korraldus.pikaajaline t��tamine �ksi. f�sioloogilised ohutegurid.raske f��siline t��,�het��biliste t��,�levisimist p�hjustavad sundasendid. Eririietus ja isikuskaitsevahendid. kaitsekindad.---1 kordse kasutuse kindad(latex, mitmekordsed, puuvillased kindad, terastraadist kindad) et toodet kaitsta. Kaitseprillid.---kaitseb...
tööks Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste füsioloogiliste ohuteguritega:raskuste käsitsi teisaldamine; füüsilist väsimust või ülekoormust põhjustavad sundasendid või -liigutused, sealhulgas pidev töötamine seistes või istudes, kiire töötempo või muud samalaadsed tegurid. · Määrus: Kutsehaiguste loetelu Füsioloogiliste ohutegurite poolt põhjustatud kutsehaigused. · Määrus: Töötajate tervisekontrolli kord 9 Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid FÜSIOLOOGILISED OHUTEGURID Füsioloogilised ohutegurid: raskuste käsitsi teisaldamine vastavalt sotsiaalministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 26 «Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja
* TKKV töölt vabastamie lubatud ainult tööinspektsiooni nõusolekul. * Vabaaeg voliniku ülesannete täitmiseks 2 tundi nädalas põhitöö ajast, säilitatakse keskmine töötasu. Töökeskkonna nõukogu( TKK nõukogu) * Lahendab ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. * Ettevõttes rohkem, kui 50 töötajat. * Vähema arvuga ettevõtetes võib TTK nõukogu loomist nõuda tööinspektsioon. * Nõude aluseks sagedased tööõnnetused või kutsehaigused. TKK Nõukogu * Vähemalt 4 liiget, sh TKK spetsialist ja volinik. Valitakse 2 aastaks, võrdselt töötajate ja tööandjate esindajaid. * Koolitus TKK nõukogu liikmetele sama, mis TKK volinikule. * Aruandmine oma tegevustest Tööinspektsioonile 1 kord aastas. Töötajate juhendamine * Oluline valdkond-miks? (tööõnnetus, seadme purunemine) * Tööandja korraldab juhendamise ja väljaõppe. Sissejuhatav juhendamine * Enne töötaja tööleasumist ettevõttesse.
http://www.ti.ee tööinspektsiooni kodulehekülg Tööinspektriooni avalehel on välja toodud lähiajal toimunud uudised ja artiklid seotud tööga. Tööstress Töökeskkonnaohutegurid Virgutusvõimlemine vikerraadios - "Tootmisvõimlemise tulemusel tugevneb tervis ja tõuseb tööviljakus!". Võimlemiskavad Noorte töötajate ohutus Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse(TTOS) alusel kehtestatud õigusaktid Juhendid, kuidas talitleda. N: vähiriskist keskkonnas Statistika (tööõnnetused, kutsehaigused, tööst põhjustatud haigused) Tööstressi uuring- tööstressi kaartistaja- mida saab kasutada tööstressi taseme hindamiseks ettevõtetes. Töövaidluse lahendamine KORDAMINE TTOS- mis on, mis on tema eesmärk. TTOS on töö tervishoiu ja tööohutuse seadus. TTOS eesmärk sätestab: Tööle esitatavad TTH ja TO nõuded; Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused; Tervisele ohutu TKK loomine ja tagamine; TTH ja TO korralduse ettevõtte ja riigi tasendil;
säilitama töötamiskoha ja seadmed tööõnnetuse uurimise alguseni samas seisukorras, nagu need olid tööõnnetuse momendil, kui see ei ohusta läheduses viibijaid ega põhjusta avariiohtu; piirama töötsooni kus toimus tööõnnetus; informeerima juhtunust vastavat kindlustusorganit; Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ja milles hääleõigusega osaleb töökeskkonnavolinik. Tööandja registreerib kõik kutsehaigused ja muud tööst põhjustatud haigestumised. Tööõnnetuse või kutsehaigestumise korral, mis põhjustas kannatanu töövõime kaotuse või tema kergemale tööle üleviimise vajaduse vähemalt üheks tööpäevaks, peab tööandja koostama sellekohase raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kindlustusasutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadsete tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärijuhtimise õppetool Marelle Viilup ÄJ10 ,,ERIALA KAHJULIK MÕJU TERVISELE JA KAHJULIKU MÕJU VÄHENDAMISE VÕIMALUSED" Referaat õppeaines ,,Töökeskkond" Juhendaja õpetaja Aivar Kalnapenkis Väimela 2010 Sisukord Sissejuhatus Igal erialal töötavat persooni ümbritsevad ohud. Pole olemas sellist ametit, mis on sajaprotsendiliselt turvaline. Tööjuhendis saab kirjutada ja loetleda suurel hulgal tööga kaasnevaid ohte, kuid ei saa tuua välja, et töö on ohutu ning et töötajale on garanteeritud sama hea tervislik seisukord ka aasta või isegi aastakümnete pärast alates päevast, mil ta tööle asus. Millised on aga minu eriala, ärijuhtimise, ohutegurid? Töökeskkonnas hinnatakse füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ja füsioloogilis-psühholoogilisi ohut...
-valgusallikas ei tohi esile kutsuda diskomfort- ja pimestusräigust soovituslikud valgustatused erinevates kohtades: kirjutamine & lugemine 500 lx; söökla 200-300 lx; trepid 150 lx;joonestamine 750 lx; spordisaalid 300 lx; 48. Arvutitöö peamised tervistkahjustavad tegurid -koormatud ainult teatud lihasgrupid -silmade pinge -halb mikrokliima -ebaratsionaalne valgustatus 49. Õnnetusjuhtumite kulud Õnnetused ja kutsehaigused võivad põhjustada ettevõtetele suuri kulusid. -Kohustused :Töötajad või kindlustusfirmad saavad sisse nõuda tööõnnetustest või kutsehaigustest tingitud kahjusid -Seaduslikud mõjutusvahendid, trahvid: Tööinspektsioon saab määrata rahalisi karistusi, nõuda tingimuste parandamist või ajutiselt tootmise seisata -Kindlustusmaksete erinevus: Kindlustusfirmad või riiklikud vahendid kohandavad kindlustusmakseid vastavalt
Tootja poolt peab juba projekteerimise staadiumist alates kuni seadme või masina valmiskujuni olema tagatud kasutaja ohutus. Seadmega kaasasolev dokumentatsioon juhib tähelepanu seadme kasutamisel kaasnevatele võimalikele ohtudele ja nende vältimisele (ohutud töövõtted, kaitsevahendid, blokeeringud, avariiline seiskamine). Tootja tagab tootmisprotsessis kasutatavate seadmete ohutuse. Tööandja kohus on tagada ohutu töökeskkond . Miks on riskianalüüs vajalik? Tööõnnetused, kutsehaigused ja tööst põhjustatud haigused ohustavad töötaja elu, kahjustavad suuremal või vähemal määral tema tervist, mõjutades ühtlasi negatiivselt ka ettevõtte tegevust ja mainet (toodangu vähenemine, seadmete kahjustumine, klientide usalduse kaotamine jms.) ning tuues kaasa mitmesuguseid kaudseid inimühiskonda mõjustavaid tagajärgi ja kulutusi. Indiviidi seisukohalt lähtudes on töötajaga juhtunud õnnetuse mõju tuntav eelkõige muidugi kannatanule enesele ja tema lähedastele
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kirjalik töö Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2014 Riskianalüüs on olemasoleva/kogutava informatsiooni süsteemne kasutamine ohtude identifitseerimiseks, riskide hindamiseks ja muude ohutusparameetrite hindamiseks. Eesmärgiks on välja selgitada töökeskkonna tingimused, töötada välja ennetusmeetodid tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haiguste ennetamiseks ning muuta seeläbi töökeskkond töötajale ohutumaks. (Kranich, 2014) Riskihindamine aitab minimeerida võimalust, et töötajad või keskkond saavad tööga seotud tegevuste tõttu kannatada. Samuti aitab see hoida ettevõtte konkurentsivõimet ja tõhusust. Vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu seadustele peavad kõik tööandjad hindama riski regulaarselt. (ibid., 201...
olukorras. See tähendab suuremat või väiksemat võimalust, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist ja kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks. Näiteks, ehkki elekter on eluohtlik on see kontoritingimustes ohutu eeldusel, et elektriseadmed on isoleeritud ja nõuetekohaselt maandatud. Tööõnnetused, kutsehaigused ja muud tööga seotud haigused ohustavad töötaja elu, kahjustavad väiksemal või suuremal määral tervist. Samal ajal mõjutab see ettevõtte tegevust toodangu vähenemise, seadmete remondi või muude kulude suurenemise kaudu. Kuidas hinnata töökoha terviseriski? Selgitada välja töökeskkonnas esinevad ohutegurid Selgitada, kes on ohustatud ja kuidas Hinnata riski suurust ja otsustada, kas olemasolevad ettevaatusabinõud on piisavad või peaks neid täiendama
Samuti koostatada juristi abiga võimalikult suure õiguskaitsega leping, kus teine osapool võib saada trahvi igasuguse ärisaladuse kuritarvitamise eest. Poliitiline risk: võimalikud muutused seadusandluses, eeskätt maksunduses, elanikkonna hoiakud ja meelemuutused. Poliitilise riski maandamiseks saab ainult maksumuutuste tagajärgedega tegeleda ehk maksuseaduse väljakuulutamisest ettevõttes kulud ja tulud üle kalkuleerida ning võtta vastu otsus kulude vähendamiseks. Tööõnnetused: kutsehaigused, nendest johtuvad nõuded ja kulud. Tööõnnetuste riski maandamiseks võib ettevõtte personalile pakkuda lisahüvesid: spordiklubi, spaa vm sportlik tegevus. Personal püsib terve ja aktiivne ning kutsehaiguste tekkimise risk väheneb. 15 8 FINANTSPLAAN JA FINANTSPROGNOOSID Töötajate arv 2015-2017 Töötajad 2015 2016 2017 Juhataja 1 1 1
töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; RISKIANALÜÜS selgitamaks välja ohud Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutustest/asendist tingitud kutsehaigused. Tegema töötajatele tervisekontrolli. Kontrollima töötaja füüsilist ja psühholoogilist sobivust tööle. 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 1) on viia läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele
mitte? 3-2-1-181-15, kus leiti, et kui advokaadi tegevus väljub kliendilepingu raamidest, siis ei kujuta see käitumine endast lepingu rikkumist ja nõuded on võimalikud deliktiõiguse alusel. § 1044 lg 3 kui lepingulise kohustuse rikkumisega põhjustatakse isiku surm, kehavigastus või tervise kahjustus, siis võib kannatanu alati valida, kummal alusel (lepinguõigus või deliktiõigus) ta oma nõude esitab. Praktikas tüüpilised juhtumid: kutsehaigused, tööõnnetused, arstivastutus (tervishoiu teenuse osutaja vastutus). 3-2-1-48-15 A läks SPAsse ujuma ja basseini äärne oli libe, A kukkus ja sai kehavigastuse. Plaadid vastasid kareduse poolest nõuetele. 5. Missugustel juhtudel saavad lepinguga soodustatud või kaitstud kolmandad isikud nõuda lepingu poolelt kahju hüvitamist DÕ sätete alusel? Kolmandad isikud saavad kaitset lepinguõigusest ja peavad esitama nõuded lepingupoole vastu lepinguõiguse alusel, välja
Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab olema tekstis viide, mis antakse nurksulgudes. Raamatule viitamise kirje koosneb: 1) raamatu autori(te), koostaja(te), või toimetaja(te) nimi (nimed) (esmalt perekonnanimi, siis eesnime algustäht); 2)pealkiri; 3)kirjastus või väljaandja; 4)ilmumiskoht ja aeg; 5)lehekülgede arv. 18 Näiteks järgnevalt: Loogna, N. Kutsehaigused. Riskitegurid ja ennetamine. Teabekirjanduse OÜ. Tallinn 2007. 328 lk. Kui on autoreid mitu, siis vormistatakse järgnevalt: Reisberg, R., Soon, S., Soon, A. Töötervishoid ja ohutus. Näidised ja kommentaarid. Käsiraamatute kirjastus. Tallinn 2007. 646 lk. Võib ka ilma komata perekonnanime järel (soovitav eelistada): Loogna N. Kutsehaigused. Riskitegurid ja ennetamine. Teabekirjanduse OÜ. Tallinn 2007. 328 lk. Reisberg R., Soon S., Soon A
vähendamise ja ärahoidmise eesmärgil on mõistlik uurida traumale eelnenud sündmusi - õnnetuseni viinud sündmuste ahelat. 6. Tööõnnetuste uurimismudelid Õnnetusjuhtumite uurimisel jaotatakse kõik juhtumid kolme rühma: töö-, liiklus- ja olmeõnnetused. Tööga seotud õnnetusjuhtumid leiavad aset ettevõtte või asutuse territooriumil töö ajal, samuti enne ja peale töö lõppu, töövaheaegadel, nendega liidetakse ka teel tööle juhtunud õnnetused. 7. Kutsehaigused Kutsehaige on haige, kellel on meditsiiniliste uuringute alusel, litsentseeritud ja atesteeritud kutsehaiguste ekspertiisikomisjoni ekspertide ühisotsusega diagnoositud töökeskkonna tervistkahjulike tegurite põhjustatud haigus ning see on tunnistatud kutsehaiguseks. Kutsehaigus on haigestumine, mille peamiseks põhjustajaks on üks või mitu (eraldi või kombineeritult) aastate jooksul toimivat tervistkahjuliku töökeskkonna tegurit.
teistes põhja maades sai see alguse alles 1980-1990 ndatel aastatel.Õnnetus juhtumite vältimine ühiskonnas ongi poliitilise tahte asi, teiste sõnadega milline on ühiskonnas heakskiitedav õnnetus juhtumite arv ja kui palju ollakse valmmis nende eest maksma. Kontrolltöö küsimused! Riiklik järelvalve Töö keskkonna alase koolituse korraldamine Õnnetuste maksumus Töö õnnetuste ja kutsehaiguste uurimise ja arvele võtmise kord. Uurimesele ja arvelevõtmisele kuuluvad kutsehaigused ja töö õnnetused mis leidsid asset: 1.ettevõtte teritooriumil tööajal, enne ja peale töö lõppu,töövaheaegadel ja ka väljas pool ettevõtte teritooriumi tööandja huvides tegutsemise ajal. 2.Praegu kehtiva Eesti seadusandluse järgi kuuluvad uurimisele ka teel tööle ja ka tagsi teel toimunud õnnetused.(varem nõukogude ajal kuulusid õnnetused teel tööle arvele võtmisele koos olme õnnetustega kuigi nende puhul maksti haigus toetust 100% palgast kui inimene oli kaine)
kõigile, ei ole vahet, kas tööline või kontoritöötaja. Kuidas skeem on ülesehitatud? teenusepõhine arusaam või kulupõhine. Raviarst kirjutab arve haigekassale ja patsient summat ei näe. Erakindlustus kulude hüvitamine reisi kindlustus. Kui midagi juhtub, siis maksad ise. Kindlustus otsustab, kas kulud olid põhjendatud või mitte ja mis suuruses see kompenseeritakse. Erakindlustusseltsid - täiendav pensionikindlustus (praegu), tööõnnetus ja kutsehaigused (tulevikus). Ennetustegevuse profülaktika sots.kindlustusel on reserv, mis kutsub inimesi mitte haigeks jääda. Sundkindlustus ei ole valikut, kus ennast kindlustada nt haigekassa ja töötukassa. Sotsiaalhoolekanne - subsidiaarsus raha antakse, siis kui te olete kõik oma võimalused kasutanud - individualiseeritus kõik saavad ühtemoodi, üks % nt kui oled töötu, siis toetus on
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis...
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad a...
1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam Tekkis küsimus, ...
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias on väljakujunenud seisukoht, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund. Sotsioloogilisest seisukohast mõjutab käitumist kontekst, milles see toimub, mõju avaldavad pigem keskkonnast tulenevad, mitte aga inimese tegevust seesmiselt suunavad tegurid? Sotsioloogi...
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need ol...
BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - ...
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
töövõimetus rajaneb konkreetsel asjaolul. Taolised püsiva töövõimetuse asjaolud on normeeritud: a) tervisekahjud, mille eest vastutab riik (nt kohtuniku ründamine, prokuröri ründamine tema tööülesannete täitmisel jne); b) õnnetus, mis juhtub kindlustatuga tema töökohas ning mille tagajärjel muutub kindlustatu püsivalt töövõimetuks. Nimetatud õnnetuste hulka kuuluvad ka tööst tingitud haigused kutsehaigused. Sissetuleku teenimise puue Vastandina sotsiaaltoetustele, millel on äralangenud sissetuleku hüvitamise kui ka tekkinud kahju hüvitamise funktsioon, on pensionikindlustuses hüvitistel sissetuleku asendamise funktsioon. Nimetatud hüvitised ei püüa ainult püsivat töövõimetust leevendada, vaid võimaldavad ka säilitada võimet sissetuleku saamiseks. Mõnedes riikides eristatakse sissetuleku teenimise võimetust ning elukutsealast töövõimetust
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
