XVI sajandi alguses tekkis vastuseis paavsti juhitud kirikliku keskvalitsusele. See opositsioon oli kaheilmeline poliitiline ja vaimne. Opositsiooni poliitiline pool oli huvitatud kiriku varandustest ning maadest ning nad tahtsid kirikut oma võimule allutada. Opositsiooni vaimne pool oli huvitatud sügavatest kultuurialastest muudatustest. Selle eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes võitlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu. Reformatsiooni algatas Marthin Luther Saksamaal Wittenbergis, 1517. aastal. Eestisse jõudis see usutunnistuse kuulutamine 1523.aastal. Juba mõne aja pärast leidis usutunnistus Tallinnas ja Tartus kodanike seas poolehoidu. 1525. aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse. Väiksematesse linnadesse jõudis see hiljem. Linnades levis protestantlus kiiresti ja tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestri vastu
Kõige kõrgemal kohal asusid vaimulikud, kes tegelesid jumala teenimisega ja teistele seisustele jumalasõna levitamisega. Vaimulike järel tulid sõjamehed ehk täpsemalt ratsanikud, rüütlid, kes said uusaadliteks ja kes kaitsesid relvade toel ülejäänud kahte klassi. Ja lõpuks töötav klass, kuhu kuulusid põhiliselt talupojad, kes toitsid ära teised kaks ühiskonnakihti. Erinevalt teistest seisustest puudusid kolmandal seisusel õigused. Frangi riigi lagunemisega algas feodaalse killustatuse ja anarhia ajajärk. Kuningavõim nõrgenes ning riigid lagunesid sisuliselt sõltumatuteks feodaalvaldusteks, mida valitsesid võimsad suurfeodaalid. Suurfeodaalide sõltumatusele aitasid kaasa valitsejad ise, kes jagasid neile immuniteedikirju. Suurfeodaalide vahel käis lakkamatu sõda valduste pärast ja riikide piirid muutusid pidevalt. Euroopa nõrgenemist feodaalse killustatuse tulemusena kasutasid ära välisvaenlased nagu näiteks araablased, viikingid ja ungarlased.
Arutlus feodaaltsivilisatsioonist Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, ajavahemikul 5. – 16 saj. Riiki valitses kuningas, keda abistasid suurfeodaalid, hiljem seisustekogud. Feodaalse killustatuse ajal oli kuningavõim äärmiselt nõrk (5.-10.saj). Varakeskajal teostas Karl Martell sõjaväereformi, mis lõi rüütlite ratsaväe ja see oli üks peamine põhjus feodaalsuhete kujunemisele ning lisaks sellele oli vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Lisaks aitas feodaalsuhete kujunemisele kaasa rahvasterändamine. Kujunes Frangi riik 5.sajandil Lääne-Euroopas ja roomakatoliku kirik tugevnes. Frankide
Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on romantikud olnud esimesi kapitalismi kriitikuid. Kapitalismi kriitika oli enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi varjukülgi ja märkamata seda progressiivset, mida uue korra võit endaga kaasa tõi. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalse reaktsiooni, näiteks restauratsiooni, pooldamist. Siit tuleneb ka see, et romantikud armastavad erakordseid olukordi ja fantastilisi kujusid. Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu, poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see
maavaldused(läänid); benefiits esialgne lään, millele ei laienenud pärandamisõigus; feood pärandamisõigusega lään; allood vasallikohustusest vaba maavaldus. Läänisüsteemi ja feodaalse killustatuse seos: Läänisüsteem tõi kaasa feodaalse killustatuse, mistõttu nõrgenes tsentraliseeritus ja suurenes maa vahetute harijate õigus maale Senjööri/vasalli ja feodaali/talupoja suhte erinevused: Vasalli
Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on romantikud olnud esimesi kapitalismi kriitikuid. Kapitalismi kriitika oli enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi varjukülgi ja märkamata seda progressiivset, mida uue korra võit endaga kaasa tõi. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalse reaktsiooni, näiteks restauratsiooni, pooldamist. Siit tuleneb ka see, et romantikud armastavad erakordseid olukordi ja fantastilisi kujusid. Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu, poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt
Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on romantikud olnud esimesi kapitalismi kriitikuid. Kapitalismi kriitika oli enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi varjukülgi ja märkamata seda progressiivset, mida uue korra võit endaga kaasa tõi. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalse reaktsiooni, näiteks restauratsiooni, pooldamist. Siit tuleneb ka see, et romantikud armastavad erakordseid olukordi ja fantastilisi kujusid. Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu, poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised,
Kirikuriik paavsti valitsetud riik. Verduni leping Karl Suure poja, 3 elusoleva pojavahel olev leping, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks. Lõpetas kolme aastalise kodusõja. Feood suurfeodaalilt alamfeodaalilie antud maavaldus. Vasall alamfeodaal Senjöör suurfeodaal Naturaalmajandus rahatu majandus, kus kõik vajalik toodakse sisse või saaadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Pärisorjus feodaalse sõltuvuse vorm: sunnismaised talupojad olid täielikult allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostel; feodalistliku mõisamajanduse üks tunnuseid. Sunnismaisus feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada; üks pärisorjuse põhitunnuseid. Karolingide renessanss oli kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase.
2. Kas pooldad kõiki suure prantsuse revolutsiooni aedseid ettevõtmisi? Leia ni poolt kui ka vastuargumente. JAH Need muutused aitasid maailmapilti muutuda demokraatlikumaks EI See lõi tollese maailmakorralduse täielikult sassi 3. kuidas muutus ühiskond Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul? Leia viis alateemat arutluse jaoks 1. Mood muutus 2. Feodaalkord lammutati 3. Kultuuri edendati 4. Katoliikluse mõju vähendati 5. vihati mineviku asju - feodaalse kultuuripärandiga võitlemine Kirjuta valmis sissejuhatus arutluse jaoks 1789 aastal algas Suur Prantsuse revolutsioon. See oli üks tähtsamaid sündmuseid euroopa ajaloos. Selle revolutsiooni käigus muutusid nii valitsemiskord prantsusmaal, riigivorm. Muutus ka kiriku roll ning purunes feodaalkord. Kõige suurema muutuse elas aga läbi ühiskond, keda kõik need eelnevad väited ka puudutasid.
Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal pärisorjus- feodaalse sõltuvuse raskeim vorm, mille põhitunnus on sunnimaisus sunnismaisus- keeld isanda loata elukohta vahetada. talupoeg-pärisori- talupoeg, kes on majanduslikult sõltuvuses mõisnikust ja ei tohi viimase loata elukohta vahetada Eestimaa kubermang- Põhja-Eesti, keskus Tallinn Liivimaa kubermang- Lõuna-Eesti, keskus Riias Kaotamise põhjused 1.Mõisnike suuri kulutusi ei suutnud ajast ja arust mõisa majandus enam katta 2
1. Feodalismi ja absolutismi võrdlus. ABSOLUTISM FEODALISM · riiki valitses monarh, kellel oli piiramatu · Riiki valitses kuningas, keda abistasid võim suurfeodaalid, hiljem seisustekogud. Feodaalse killustatuse ajal oli kuninga võim äärmiselt nõrk (5.-10. saj) · merkantilism · Keskaja algul eksisteeris naturaalmajandus, keskaja lõpus nn. linnamajandus
Vanavene arhitektuur ja maalikunst Bütsantsi kunsti järg Kujunes 9.-10. sajandil Kestis 17. sajandini Perioodid Kiievi-Venemaa õitseaeg 9.-12.saj Feodaalse killustatuse aeg 12.-13.saj Tatari-monglid ja ühinemine vürstiriigiga 14.-15.saj Vene riigi tugevnemine 15.-16.saj Keskajakunsti kriis ja uue kunsti tärkamine 17.saj Arhitektuur Sibulakuppel Rikkalikud skulptuurkaunistused pühakud, loomad, ornamendid Kirikud Linnas kivist Maal puidust Tähtsamad kirikud Kiievi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud Novgorodi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud
Novgorodi - Severski vürst Igor Svjatoslavits alustas koos poja, venna ja vennapojaga retke polovetside vastu. Nad kaotasid lahingu ja vangi sattus korraga 4 vürsti. Igoril õnnestus khaan Kotsaki käest põgeneda. Peagi aga abiellus ta khaani tütrega ja vürst Igorist ning khaanist said liitlased. Igor tavatseb korrata lauset: ,,Venemaa peab jääma ühtseks!" Peategelased Igor Svjatovit - Igor oli loos rohkem hea kui halb, kuid halvad olid ta teod, kuna need ajendasid feodaalse keskkonna eelarvamused, valitseva klassi ideoloogia. Seepärast tuleb Igori kujus esiplaanile üldine, mitte individuaalne. Igor on oma aja "Keskmine" vürst: vapper, mehine, kodumaad armastav, kuid järelemõtlematu ja lühinägelik, kes pigem hoolitseb enda, kui kodumaa uhkuse eest. Vseslav - Olgovitide vürstisoo rajaja Teda on loos kujutatud hukkamõistvalt ja loos käib mõtisklus tema kurja saatuse üle. Ta on rahutu vürst, kes käib ringi nagu tagaaetud metsloom ning
tooraineid ja toodangut müüdi kogu Euroopas ja isegi araabias ja Bütsantsis 27. Mida kujutas endast Hansa liit? Peamine kaubavahendaja, kaubalinnade liit. 28. Kuidas koopereerusid kaupmehed selleks, et jagada kulutusi ja riske? Millised kaupmeeste ühingud ja ettevõtted väljakujunesid? Kaubalaevade ehitamiseks andis üks kaupmees kapitali, teine ehitas laeva, hankis laadungi ja tegi kaubaretke teoks. Pärast jagati tulu. Siit kujunesid pangad. Mõisted Sunnismaisus feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada Pärisorjus feodaalse sõltuvuse vorm: sunnismaiste talupoegade täielik alluvus oma isanda õiguslikkusele Kolmeväljasüsteem Põllud paiknesid vähemalt kolmes osas: nii suvi- ja talivilja külvialal kui ka kesa all. Rent kinnisvara ajutine kasutamine kokkulepitud tingimustel Loonusrent Kohustus anda maaomanikule osa oma saagist Raharent - koormis, mis tuli tasuda rahas
Mõttemaailm pahed, nähtav ja nähtamatu ja teispoolus. Mis on mõttemaailm? Mõttemaailm on inimese mõtete, kujutluste jms. vaimse elu ring. Keskaja inimese mõttemaailm Keskaja inimsese mõttemaailma mõjutasid ka pahed, nähtav ja nähtamatu, teispoolus, ime, mälu, sümboolne mõttelaad ning kujundid ja värvid. Keskaja inimese mõttemaailma peamiseks mõjutajaks oli kristlus. Katoliku kirik oli seega feodaalse hierarhia kõrval keskaja ühiskonna teiseks suureks tugisambaks. Pahed Keskaja inimest kummitas patt. Pattu tehakse, kui antakse end kuradi meelevalda, lastes end võita patu teesillutajatel, pahedel. Pahesid kujutati sümboolsete loomade või hirmuäratavate allegooriatena, kes sümboliseerisid surmapatte. 12. sajandil oli surmapatte seitse. Surmapattud: uhkus, ihnus, liigsöömine, lihahimu, viha, kadedus ja laiskus. Nähtav ja nähtamatu Nähtav oli tema jaoks nähtamatu pelk jälg.
mõistetega opereerides on romantikud olnud esimesi kapitalismi kriitikuid. Kapitalismi kriitika oli enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi varjukülgi ja märkamata seda progressiivset, mida uue korra võit endaga kaasa tõi. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalse reaktsiooni, näiteks restauratsiooni, pooldamist. Siit tuleneb ka see, et romantikud armastavad erakordseid olukordi ja fantastilisi kujusid. Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu, poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised,
lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Chlodovech(466–511) Karl Suure riik FEODAALNE KILLUSTATUS LÄÄNE-EUROOPAS 9.-10.SAJANDIL Pärast Karl Suure poja Ludwig Vaga valitsusaega (814 - 840a) jagasid Karli pojapojad riigi pärast tülisid ja kodusõda riigi aastal 843 Verduni kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi riigiks (tulevane Prantsusmaa), Ida-Frangi riigiks (tulevane Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi riigi lagunemisega algas feodaalse killustatuse ja anarhia ajajärk. Kuningavõim nõrgenes ning riigid lagunesid sisuliselt sõltumatuteks feodaalvaldusteks, mida valitsesid võimsad suurfeodaalid. Suurfeodaalide sõltumatusele aitasid kaasa valitsejad ise, kes jagasid neile immuniteedikirju (immuniteet - feodaali õigus täita oma valdustes teatud riigivõimufunktsioone, n maksude kogumine ja kohtumõistmine). Suurfeodaalide vahel käis lakkamatu sõda valduste pärast ja riikide piirid muutusid pidevalt
Sai alguse Inglismaalt, 17. sajandil. Eeldusteks oli teaduste areng, hariduse levik, kodanluse kui uue ühiskonna klassi esiletõus, rahulolematus feodaalkorraga. Valgustuse mõiste aktiivne püüd leida tõde, harida inimesi ja jagada neile teadmisi. Valgustajate ühisjooned: Peamine kriteerium inimmõistus, kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi, eeskujuks seati loodus, astusid välja katoliku kiriku vastu, enamik astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Valgustus Saksamaal Leibniz: Jumal oli loonud maailma, kuid allus loometegevuse igavestele ideedele, teaduse arenguks oli teadlastel vaja teha koosööd Valgustus Prantsusmaal 1) Montesquieu: parim parlamentaarne monarhia, võimulahusus (täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim eraldi) 2) Voltaire: kuulsaim prantsuse valgustajatest, ideaaliks valgustatud absolutism riigikord, kus valitseb piirmatu
Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on romantikud olnud esimesi kapitalismi kriitikuid. Kapitalismi kriitika oli enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi varjukülgi ja märkamata seda progressiivset, mida uue korra võit endaga kaasa tõi. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalse reaktsiooni, näiteks restauratsiooni, pooldamist. Siit tuleneb ka see, et romantikud armastavad erakordseid olukordi ja fantastilisi kujusid. Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu,poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see
Suurfeodaalid läänistasid maa väikefeodaalidele, kes omakorda andsid osa sellest väikerüütlitele. Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid, valitseja oli aga isand e. senjöör. Vasall andis senjöörile truudusevande, tõotades teda ustavalt teenida. Vasalli kohustused senjööri ees olid: sõjaline ja rahaline abi ning nõu. Senjööri kohustused: eestkoste, kaitse kohtus, ülalpidamine. Karl Suure riigi lagunemise algas Lääne-Euroopas feodaalse killustatuse ajajärk, mis tähendas seda, et maa oli jagatud iseseisvateks feodaalvaldusteks, mille isandad tundsid end oma aladel täielike peremeestena. Kuningas ei omanud tegelikku võimu. Võimsad ja sõltumatud feodaalid püüdsid oma rikkust ja võimu suurendada. Selle tagajärjeks olid lakkamatud kodusõjad.
1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Valgustajad olid haritlased, filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Valgustuse levimisele aitas kaasa see, et tegelemine looduseteaduse ja ühiskondlike probleemidega muutus moeasjaks. Uusi mõtteid avaldati kohvikutes, aga ka salongides, s.o kinnistes seltskondlikes ringides, kuhu politsei kõrv ei ulatunud. Lisaks sellele levisid valgustusideed ja lugemisringid. Raamatud käisid käest kätte, andes lugemisvõimaluse ka neile, kellele raamatute kõrge hind polnud taskukohane
Keskaeg-pime aeg antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel(kunagi). Eu tsivilats kujunemine, vijakas loominguline(tänap)Algas rooma keisri Romulus kukutamis. 476. Lõpuks loetakse 1492, kolumbus avastab Ameerika. Perioodid varakesk (5-11s)-feodaalse korra kuj,naturaalmaj,lõpul linnade kuj. Kõrgkesk(11-14s lõpp) feodaalne kord,seisuslik korrald,kaubandus,maj areng Hiliskesk(15-16)kapitall maj Frangid kuning Ghlodovenchi tungit galliasse tõrjuti läängootit hisp. Lasid ristida. 751 pippin lühike frangi kuningas.Verduni kokkulep.-Frangi riik kolmeks(lä-ida,lõ) Idast-saksa kuningriik, lä-Pra, Lõ-lagun. Seisused vaimulikud-palvetada kõigi eest, kanda hoolt hingeõnnist eest.Feodaalid-kaitsta riiki vaenlaste eest.Talup-toita riiki. Feodaalolukord Karl Martelli sõjaväereform. Jagati maad(lään) saaja läänimees. Pärisorjus orjad ja talupojad talupoegadeks. Maatükk kaitsjale, jäi rentnikuks, andamite tasumine. Läänimehe sissetulek sõlt talup. Ei või...
Lääni saanud suurfeodaalid, kelleks olid vürstid, hertsogid ja krahvid, olid kohustatud koos oma väeüksusega kuningat sõjakäikudel saatma või mõnda muud moodi kuningale maa eest tasuma. Maad andnud feodaali nimetati senjööriks ja maad saanud feodaali vasalliks. Kuningad, hertsogid ja krahvid läänistasid maid parunitele, need omakorda väikefeodaalidele - rüütlitele. Rüütlid enam vasalle omadaei tohtinud, nemad moodustasid feodaalse hierarhia kõige madalama astme. Põllumajanduses tehti palju uuendusi põllutööriisttades ja põlluharimise viisides, kuigi need muutused toimusid väga aeglaselt. Tehti ka uuendusi veoloomade paremaks kasutamiseks. Karjakasvatus arenes vähe, kasvatati üsna väheseid loomaliike. Tehnika arenes eelkõige tänu käsitöö koondumisele linnadesse, kus olid paremad võimalused sellega tegelemiseks. Arendati raua tootmist, tehti paremaid tööriistu, arendati välja efektiivsed tuuleveskid.
Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks. Prantsuse protestantluse eripäraks oli see, et kõrvuti usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid. Tuumiku moodustasid Lõuna-Prantsusmaa aadel. Lõuna- Prantsusmaa hugenottide poliitilisteks juhtideks olid valitseva Valois dünastia kõrvalliini esindaja Navarra kuningas Antoine de Boubon, tema järglane poeg Henri, prints Louis de Conde ja neile lisaks admiral Gaspard de Coligny. Absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva moodustas Kirde- ja Kesk-Prantsusmaa feodaalaristokraatia, mida juhtis perekond Guise. Mõlemad poliitilised rühmitused olid opositsioonis tugevneva kuningavõimuga, kuid omavahel veelgi teravamalt vaenujalal. 16. sajandi keskpaigaks oli hugenotte umbes 400 000. Usulistest erinevustest arenev vaen valmistas ette ususõdade puhkemist. 1559.a. lõppesid Itaalia sõjad ning Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele. 1560.a
territoorium. Koos Eesti ala jõukuse kasvuga hakkas Eesti pakkuma üha suuremat huvi võõrvallutajatele. Kaitsmaks ennast vallutajate eest hakati rajama linnuseid. 13. sajandil kattis Eestit enam kui sajast linnusest koosnev võrk. Linnuseid ehitati põllumajanduslikult jõukamatesse piirkondadesse, samuti maismaa ja veeteede sõlmpunktidesse. Lisaks olid asukoha valikul äärmiselt olulised kaitserajatiste ehitamise võimalused. Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid
hülgamine.Tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18.sajandi Euroopas sai valgustus. Valgustajad olid haritlased ja filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Kuulsamad valgustajad olid: 1) Rene Descartes, 2) C. L. de Montesquieu, 3) F. M. Voltaire, 4) J. J. Rosseau Valgusperioodi tunnused on: 1) tehnika areng 2) uus mõtteviis 3) hariduse areng Inglismaa valgustus: Valgustuse sünnimaa oli Inglismaa. Inglise filosoofia taotles keskaja skolastilise teaduse asendamist looduse uurimisega. Kui seni uuriti peamiselt erinevaid autoreid, siis nüüd
Keskaeg 1227-1558 Keskaeg Eestis: ...on Eesti ajalooperiood Vanaaja ja Uusaja vahel. 1. Varakeskaeg (5.11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus 2. Kõrgkeskaeg (11. sajand 13. sajandi lõpp) valitseb lollide korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke 3. Hiliskeskaeg (14
Lõpp kuni 1500 (renessansi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus) Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. 1453 (Ida-Rooma riigi hukk), 1689 (Osmanite ülemvõimu murdumine) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517 2. Iseloomusta keskaja ajajärke Varakeskaeg (5.11. sajand) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand 13. sajandi lõpp) · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14. sajand 16. sajandi algus)
· 476 - Lääne-Rooma riigi langemine LÕPP - · 1492 - Kolumbus avastas Ameerika · 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli · 1517 - reformatsiooni (e. usupuhastuse) algus · = 15.saj.lõpp / 16.saj.algus · Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG 5.-11.saj.kp. · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG 11.saj.kp.- · valitseb feodaalne korraldus 14.saj.lõpp · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus
Vana-Liivima riigid ja põlisrahvas Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema Liivimaa- Eesti ja Läti alad Eestimaa- Põhja-Eesti, mis kujunes feodaalse Euroopa järgi Ühtset riiki ei saavutatud, kuna võitjad ei jõudnud ühisele otsusele. Maahärrad olid nn haldusjaotuse valitsejad, kujutades endast väikseid feodaalriike. Taani kuningas oli eestimaa hertsog. Taani valdus oli Harju-Viru. Ülejäänud oli Saksa-Rooma riigi Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop, Liivi ordu. Feodaalse killustamise ajajärku nimedatakse Vanaks-Liivimaaks. Ilmaliku võimu suurim kehastus oli Liiviorduriik(1237). Tähtsaim isik oli ordumeister. Pm oli ordu sõltumatu. Sisse kuulusid rüütelvennad, kes oli valge kuue ja musta ristiga. Ordu jagunes kaheks- komtuur-ja foogtkondadeks. Pealinnaks algselt riia ja parast VönnuSamuti olid poolvennad(sepad jms) ja preeservennad. Vaimulikuna oli riia peapiiskop, kellele allusid teised. Piiskop pealinnaks oli Tartu
Tunnused: naturaalmajandus (ei toimu kaubavahetust), maa läänistamine (jagamine osadeks) Mõisted: feood = lään maatükid, mida Karl Martell andis oma vasallidele sõjateenistuse eest kasutada; feodaal feoodi valdaja, maaisand; feodaalne hierarhia astmestik (rüütlid > parunid > hertsogid, krahvinnad > kuningas); vasall alamfeodaal; senjöör suurfeodaal; (minu vasalli vasall ei ole minu vasall). Talupoeg - ; sunnismaisus feodaalse sõltuvuse vorm (talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada), üks pärisorjuse põhitunnuseid; pärisorjus feodaalse sõltuvuse vorm (sunnimaised talupojad olid täielikult allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostjale), freodalistliku mõisamajanduse üks tunnuseid; teotöö talupoja töökohus mõisa heaks; loonusrent - talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava
Varakeskaeg (5.11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp) valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lään...
Romantism Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu, poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku' Romantism kirjanduses Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus
Taani, tartu piiskopkond, saarelääne piiskopkond ja liivi ordule 2. Põhiline koormis. Kümnis 3. Keskaegse Eesti linnad. Tallinn, Viljandi, Pärnu(Vana- ja Uus-), Tartu, Haapsalu, Paide, Narva, Rakvere 4. Millisteks väiksemateks haldusüksusteks jaotati Liivi ordu alad? Komtuur- ja foogtkondadeks 5. Mis on hinnus? Hinnus on kindlaks määratud naturaalmaks 6. Kuidas nimetati Eesti ja Läti vallutatud alasid? Liivimaa 7. Kuidas nimetati feodaalse killustumuse ajajärku Eestis? Vana-Liivimaa ajaks 8. Jüriöö ülestõusu algus (kuupäev, kuu, aasta). 23.aprill 1343 .a. 9. Millega tegelesid haagikohtud? Talupoegade kindlakstegemise, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks 10. Maarahva vastupanuvormid rõhumisele. a)esitati kaebusi mõisnike peale.;b)ei täidetud koormisi.;c)hakati vastu mõisasundijaile.; d)asuti elama mujale 11. Missuguse sündmuse jätkuks loetakse Jüriöö ülestõusu?
Christoph Kolumbus avas Ameerikat. On ka neid, kes ütlevad, et Uusaeg algas Suure Prantsuse Revolutsiooniga. Kuigi, kui mind küsida, siis ma arvan, et Uusaeg võis algata Prantuse Revolutsiooniga, aga teised sündmused on sama moodi tähtsad. Kui me räägime üldse Prantsuse Revolutsioonist, siis me peame tuletama meelde, millal see oli. Ta kestis 10 aastat, algas 1789 ja lõppes 1799 aastal. Kõige olulisemaks faktiks, miks just Prantsuse revolutsioon on Uusaja sünd, on feodaalse süsteemi lõpp ja kapitalismi algus. Sest just Prantsuse revolutsioon lõpetas monarhiat, ja tekitas uue olukora, mis aitas arendada majandust, sotsiaalmõtlemist, kunsti ja teadust. Ma arvan, et Napoleoni võimule tulek on ka väga tähtis maailma ajaloos, sest just tema 19. sajandi alguses tegi Prantsusmaast suure impeeria. Napoleoni kaastöötajad/abilised olid lihtrahvas. Ja kuna Napoleon lõi sellist võimsat impeeriumit, mis muutis kogu Euroopat, me
Eesti keskaeg I kokkuvõte Võitjad jaotavad oma maa ja hakkavad seda valitsema. Leedu jäi sakslastel alistamata. *Kurelased alistati 1267. a ja semgalid 1290. a *Eesti ja Lätis vallutatud alad on Liivimaa *Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdiusesse -kutsuti Eestimaaks *Areng kujunes feodaalse Eurooa eeskujul. Maa jagati üksikuteks osadeks, eesotsas olid enamvähem sõltumatuid valitsejad e. maahärrad. (nende valdused kujutasid väikseid feodaalriike). *Taani kuningas oli samaaegselt Eestimaa hertsog. (TLN-s oli tal asehaldur). *Rävala oli Harjumaa osa ning Taani valdust nimetati üldiselt Harju-Viruks *Kõik ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile. (kauguse tõttu see praktilist rolli ei mänginud). *Eestit valitsesid suht
Franz Schubert Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös. Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest. Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust. Juba Beethoven hindas Schuberti lauludes peituvat "jumalikku sädet". Liszt seadis paljud neist klaverile. Pooleteise sajandi vältel on Schuberti laulude populaarsus kogu maailma laiade rahvahulkade seas järjest kasvanud. Tänapäeval tunnustame Schubertit kui suurimat laulumeistrit muusika ajaloos. tema laulude
*üksjalg - talude peremehed, kes rajasid uusi talusid linnast välja. *vabadik - pops, maata v vähese maaga kehvtalupoeg *sulane – teener, feodaali võimu all olev isik *trääl - orjuses olev sõjavang v selle järeltulija *teokohustus - vasalli töökohustus lisaks maksudele *sunnismaisus - üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. *pärisorjus - isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. *linnaõigus - tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast *raad - keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. *gild - käsitööliste ühing
GOOTI MÖÖBEL Keskajal hakkab mööbel omandama kõiki kaasajalgi aktuaalseid kujundussuundi. Varase keskaja rahutu, ebakindel ja tihti oludest tingituna liikuv eluviis tervete perekondadena (sõjad naabrite ja riigikeste vahel ülemvõimu pärast, feodaalse alluvuse tõttu hõivatus konfliktidesse) - liikumine paigast paika, ühest kõledast kindlusest /lossist teise eeldas ka küllaltki vastupidavat aga samas teisaldatavat mööblit ning varustust, mis kaitseks külmadel Euroopa talvedel. Keskaegsed kodud olid ehtsaks algallikaks väljendusele 'bed and board' (voodi ja eine) Sisutuses ja dekooris keskne roll tekstiilidel kerged, teisaldatavad, multifunktsionaalsed: kasutatavad nii ruumide jagajatena, seinakatetena, voodi- ja põrandavaipadena,
EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised). Suur osa kihi taastootmisel on perekonnal kui esmase sotsialisatsiooni üksusel. Erinevaid ühiskonnatüüpe iseloomustab jagunemine erinevatesse kihtidesse. KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest), SOLID...
Feodaalühiskonna tugevused ja nõrkused Keskaegne Lääne-Euroopa oli jagunenud mitmete riikide vahel. Tolleaegsetel riikidel ei olnud kindlaid piire ja neid valitsesid kuningad, kes olid oma maa jaganud suurfeodaalide vahel laiali. Feodaalsel killustusel oli nii tugevusi kui ka nõrkusi. Mis iseloomustab feodaalühiskonda ja miks ta püsima ei jäänud? Feodaalse ühiskonnakorralduse tekkega kaasnes rüütlite kihi väljakujunemine. Võimalus selleks tekkis tänu sellele, et nad ei pidanud tegelema põlluharimise ja käsitööga, vaid nende ülesanne oli endale hankida hea varustus ja arendada sõjalisi oskusi. Vabast ajast harjutati sõdimist ja kuninga kutsel mindi koos teatud arvu meestega oma läänilt valitseja vägedesse. Ka organiseeritus oli hea. Valitseja väejuhid teadsid täpselt, palju iga suurfeodaal peab mehi välja panema ja oskasid vastavalt sellele ka sõjaplaane pidada. Kui feodaalile anti kutse väeteenistusse ilmuda, oli vasall k...
......................................... Saha Kabel ............................. ..................... Kivikirikute ehitamine algas 13 saj keskel. Feodaalse killustatuse ajal iseloomustab sakraalarhitektuuri lihtsus. Kirikuhooned on põhiliselt kaheruumilised. Puuduvad rikkalikult kujundatud interjöörid. Eestis esinesid nii ühe- ja kahelöövilisi kirikuid, kolmelöövilisi kodakirikuid ja basiilikaid. Ühelöövilised kirikud moodustavad Eesti kirikute arvukaima rühma, olles maakirikute üheks põhitüübiks. Nende peamiseks levikualaks on saared, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa (Valjala, Kaarma, Haapsalu, Ridala jt)
Usk Muistsed kultuspaigad säilisid Võeti vastu ristiusk Kultuur Maaelanikkonnas säilis arhailine Linnades levis keskaegse Euroopa kultuur kultuur, ülemkiht jms saksastus kiirelt Keskaegne Eesti ühiskond oli sarnane Lääne-Euroopa ühiskonnaga selle poolest, et Eestis oli feodaalne killustatus, vasallid, kes allusid senjöörile, valitsemine käis feodaalse korra järgi. Erinevused: ülemkiht koosnes sakslastest, alamkiht põliselanikest. Põliselanikes juurdus väga aeglaselt nii katoliiklus kui ka keskaegse Euroopa kombed ja tavad. Allajäämine ristisõjas ei olnud ainult negatiivne, sest rahvus säilis, keel ja kultuur arenes, jäime siiski Euroopa osaks, mida poleks juhtunud, kui vallutajad oleksid olnud venelased, kelle oht oli aina kasvamas. 2. Eesti talupoja seisund enne ja pärast vallutust:
Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalse reaktsiooni, näiteks restauratsiooni, pooldamist. Siit tuleneb ka see, et romantikud armastavad erakordseid olukordi ja fantastilisi kujusid. Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu, poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see
Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalse reaktsiooni, näiteks restauratsiooni, pooldamist. Siit tuleneb ka see, et romantikud armastavad erakordseid olukordi ja fantastilisi kujusid. Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu, poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi
Franz Schubert Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös. Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest. Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust. Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas. Ta on esimene helilooja, kelle loomingus laul on esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 laulu, mis moodustavad uue etapi klassikalise laulu arengus. Kõige rohkem esineb Schuberti laululoomingus armastuse teemat. Armastust näitab ta igast
voiding suveräänne demokraatia revolutsiooni. Siiski revolutsioon võitis avaliku mitmete teiste võidud, nii materiaalne ja immateriaalne. Nr Prantsuse joonlaua pärast revolutsiooni julgenud ümber pöörata vara ja õiguste omandamise käigus saadud revolutsioon, et kodanikud, kes olid ostnud kirik maa lubati hoida. Uus maksusüsteem jäi puudu mõju eesõigus, nii et iga mees maksab oma osa vastavalt isikliku vara. Lisaks jaotus kirikut ja feodaalse lepingud vabanenud inimesed tithes ja muud kulud teenustasusid. See ei tähenda, et kõik oli hästi: Prantsuse tööstuse võitlesid aastaid pärast revolutsiooni, et võita tagasi kanda kinnitada näiteks drastiliselt erinevas keskkonnas. Üldiselt aga, Prantsuse rahvas oli näinud mõju need võivad olla üle oma valitsuse ja vabastav, inspireeriv vaim oli tõenäoliselt kunagi vabaks. Teiste Euroopa riikide valitsused ja valitsejad, aga ei olnud liiga rahul Prantsusmaa pärast Revolutsiooni
Romantism Romantism on kunsti suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.-1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja individualism. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises. Romantism väljendas protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu. Majanduslik liberalism Majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt. Majanduslikud ideed said alguse Inglismaalt. Majandusliku liberalismi õpetuse loojaks on Adam Smith. Tema õpetuse põhitõde: Rikkuse allikas ei ole mitte raha ega loodus, vaid inimese töö. Tema seisukohad: Riik ei peaks tegelema otseselt tootmise reguleerimise ja
Põhjenda! Inglise- 17 saj keskpaigaks oli Inglismaal tootmine tasemel, mida ei rahuldanud senised tootmise ja omandisuhted. Põhiline oli feodaalsüsteem, sõltuvus maast. Inglismaal aitas merkantilistlik poliitika kaasa kapitalismi arengule nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Kiiresti kasvas kaubanduse osatähtsus. Loodu suuri kaubaühinguid. Tööstus oli jõudnud manufaktuursesse staadiumi. Nii maa kui linnakodanlus võitles feodaalse klassi vastu. Majanduslikult tähendas see kaubanduskapitali osatähtsuse languse ning tööstuskapitali osatähtsuse tõusu algust. Prantsuse- Prantsusmaa oli mahajäänum, teel kuningavõimu tugevdamisele, kodanlus oli seal nõrk. Hakati põllumajandust esile tooma. Üleminek merkantilismilt klassikalisele majandusele toimus väga teravalt. Võitlus merkantilistide vastu oli tugev. Selle algatas Boisguillebert, lõpule viisid aga füsiokraadid. Ehk siis lühidalt kokku võttes: Inglismaa
liivimaa- ilmaliku võimu kehastus Eestis, kus oli suurim sõjaline jõud 3.maahärra- jagatud maa üksikute osade eesotsas olevad sõltumatud valitsejad 4.Harju-Viru- Taani valdus 5.Tartu- piiskopkond- Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa 6.Saare-Lääne piiskopkond- Läänemaa ja Saaremaa 7.Liivi orduriik- katoliku rüütliordu, saksa ordu liivimaa haru, 1237-1562 8.Vana-Liivimaa- feodaalse killustamise ajajärk Eestis 9.ordumeister- tähtsaim isik Liivi ordus 10.kümnis- koormis, kümnes osa talu saagist 11.hinnus- koormise variant, naturaalmaks 12.võõrvõimude omavahelised suhted- võõrvõimude pidev võitlus juhtrolli pärast Vanal-Liivimaal. 13.talupoegade olukord- jäid isiklikult vabaks, neil oli oma maa ja õigus kaubitseda. Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid samaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
