Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Registreeritud kuritegevus ei peegelda tegelikku olukorda, päriselt on see kuritegevus 2 korda suurem kui registreeritud kuritegevus. Seda seetõttu, et paljudel juhtudel puudub kannatanu või teisel juhul ei teata kannatanud kuriteost politseile. Registreeritud kuritegevuse numbril pole absoluutset tähendust, kuid teatav seos on ka latentsel kuritegevusel. Registreerimise kvaliteet võib palju muutuda, nt registratsioonisüsteemi muutuste tõttu. 1987 a. toimusid ka tegelikus elupildis palju muutusi, mis tolle aja registreeritud kuritegevuse numbrit muutsid. ,,Me ei saa valikuid tehes valida ainult häid asju" teatud head asjad võivad kaasa tuua ka negatiivseid tulemusi. Kuritegevuse vastu võitlemine on rahva heaolu mõttes küll oluline, aga see pole prioriteet. ´92-96 aastaid mõjutasid suurte radikaalsete muutuste lõppemine, kuid teisalt ühiskonna terviku tasemel seostati kuritegevuse taset sellega ...
vahekorraga. Iga üksik kriminaalteadus jõuab oma tunnetustegevuses ja arengus varem või hiljem arusaamisele, et midagi olulist jääb tema haardeulatusest väljapoole. Samal ajal mõistetakse, et nimelt see on oluline. Hõlmamaks konkreetsete kriminaalteaduste uurimisorbiidist välja jäävat, kuid kuriteo ning kuritegevuse adekvaatse tunnetamise seisukohalt tähtsat nähtuse- ning probleemiringi, ongi tekkinud ja arenenud kriminoloogia. Ta on metateadus kriminaalteaduste jaoks. Ta uurib probleeme, mis on iga üksiku kriminaalteaduse aspektist fundamentaalsed. Sotsiaalteadusena on kriminoloogia tihedalt seotud teiste sotsiaalteadustega nii uurimisvaldkonna kui meetodite kaudu (võtab üle saavutusi ja pakub teistele väärtuslikke andmestikku uuritavate sotsiaalsete süsteemide anomaalsete seisundite kohta). Sarnane on seos ka hingeteadustega. Kriminoloogia klassikalised koolkonnad normativism ja positivism
piisavalt toetust, luuakse uus seadus, mille tulemusel opositsioonis oleva grupi huvid kannatavad. Kuritegevus, ideoloogia ja reaalsus Richard Quinney vaated on esindatud tema 1970.a. ilmunud raamatus The Social Reality of Crime. Reaalsus on ideoloogiliselt konstrueeritud ehkvõimugruppidel on võimalus defineerida reaalsust nii, et see on neile kasulik. Sel moel kuritegu ei ole midagi, mis on “kurjus” oma loomu poolest, vaid sotsiaalne konstruktsioon võimulolijate kasuks. Uus kriminoloogia } Tuntud radikaalse kriminoloogia esitluseks on 1973. a ilmunud Ian Taylori, Paul Waltoni ja Jock YoungiThe New Criminology. } Kuritegevust tuleb vaadelda protsessina, millel on eri tasandeid, kuid milles ühtki tegurit ei saa unustada või tervikust lahti kiskuda. Steven Spitzeri teooria } Spitzer oletas, et kapitalistliku ühiskonna aluseks on klassikonflikt, harmooniat saavutatakse ühe spetsiifilise klassi domineerimisega. }
HÄLVIKU ARENGULUGU Kriminoloogia ja viktimoloogia SISSEJUHATUS Käesolevas ainetöös tutvustan teile isikut, kes on minu tuttava kasuvend. Lapsepõlves sai koos õues mängida ja hiljem ka klubides käidud. Oli kordi kuna aitasin noormeest koju , kui viimane joobnuna kusagil tuigerdas või lausa magas. Võib öelda, et kuni teatud vanuseni olime head tuttavad. Käisime ühes koolis, aga vaid kuni 9. klassi lõpuni. Alates 10. klassist läksid aga meie teed lahku, kuna noormees ei viitsinud enam õppida. Aga sellest kõigest täpsemalt järgnevas töös. Püüan anda täielikku pilti isiku hälbelise käitumise kujunemisest ja tema seaduserikkumistest. HÄLVIKU TUTVUSTUS Isikuandmed Noormees Aleksander sündis Tartus 1989. aastal ja on hetkel 25-aastane. Sass sündis pere ainukesena pojana. Kahe aasta pärast juhtus suur õnnetus, suri ema. Isa leidis uue naise, kellel oli poeg, mis oli 10 aastad vanem kui Aleksander. Sassi kasuema töötas õmblejana ja isa...
Õigusteaduskond Kriminoloogia ajalooline areng Essee Kriminoloogia TALLINN 2008 2 Sissejuhatus Ajalooga on üks kummaline asi, ajalugu oli ammu enne meid, ent samas on ajalugu ka praegune hetk. Iga päev toimub maailmas midagi murrangulist, midagi, mis on homseks juba harilik ning tavapärane ja ehk unustatudki. Keegi tark on kunagi öelnud: ,,Pole olemas midagi uut siin ilmas, on ainult unustatud vana." Sellega tuleb ilmselt nõustuda.
Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledzi Paikuse kool Peeter Talvik Kriminoloogia ja viktimoloogia üldosa HÄLVIKU ARENGULUGU ALKOHOOLIK ANDRES Ainetöö Juhendaja: Uno Traat, lektor Paikuse 2013 Sisukord Sissejuhatus Käesolevas referaadis tuuakse välja alkohooliku Andrese(referaadis nimi muudetud) lugu. Andres on 23
ORGANISEERITUD KURITEGEVUS Referaat Tallinn 2009 Igasugune võim, olenemata tema populaarsusest vajab oma ulatuse ja mõju kindlustamiseks teatuid struktuure, organisatsiooni. Seoses sellega ongi alles 20. sajandil hakatud maailmas laialdaselt rääkima uuest fenomenaalsest sotsiaalsest nähtusest ühiskonnas organiseeritud kuritegevusest. Just sotsiaalsest, sest igasugune õiguslik määratlus nõuab selle nähtuse valamist kindlasse juriidilisse vormi, mis sobiks kokku ümbritseva kindla õigusliku keskkonnaga. Organiseeritud kuritegevuse selline defineerimine oleks aga võimatu, sest oma varjatud ja ülikiirelt muutuva olemuse tõttu ei allu ta ühelegi kindlale määratlusele ja teooriale. Küll aga on võimalik läbi kogemusliku tunnetuse, võrdluse ja analüüsi luua teoreetiline pilt nendest õigusliku regulatsiooni valdkondadest, mis eriti tundlikult reageerivad organiseeritud kuritegevuse kui sotsiaalse nähtuse levik...
Sisekaitseakadeemia NAABRIVALVE EESTIS JA SUURBRITANNIAS Referaat Õppejõud: Tallinn 2010 2005 aasta aprillis toimus Bangkokis ÜRO 11es Kriminaalpreventsiooni ja -õigusalane kongress (Urban Crime Prevention and Youth at Risk. Compendium of Promising Strategies and Programmes from around the World), kus vaadeldi ja võrreldi erinevate riikide kriminaalpreventsioonialaseid algatusi kogukonnakesksest ja noorsooalasest vaatevinklist lähtuvalt. Esitletud olid erinevad kogukonna turvalisust tõhustavad projektid, kus rahva algatusel ja kaasamisel võetakse elanikkonna poolt ,,luubi alla" oma elukeskkond ja panustatakse ühiselt elukeskkonna turvalisuse ja kodanliku teadlikkuse parendamisse. Eestit esindas kongressil MTÜ Naabrivalve. Suurbritanniat esindas konverentsil Neighborhood Renewal Unit. Eesti Vabariigi taasiseseisvusest alates, 1991 aastal, on kuriteg...
töötavad võrdsalt meestega. Kõrged hinnad poodides ja madal finantsiline seisund, raapuudus lükkavad naist vargusele. Sammuti ülekoormus tööl, väsimus ja närviline pinge tekitavad psühholoogilist stressi, millega võib kaasneda järjekordne kuritegu. Seega naiste kuritegevuse probleemi ennetamisel tuleb käsitleda võitlusele üldise kuritegevuse vastu. KASUTATUD ALLIKATE LOETELU 1. Tael, I. 2009. Skript Kriminologie. Kriminoloogia Vanglaametnikele. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. 2. Simon, R.J. 1977. Women and Crime. USA: Heath and Company. 3. Justiitsministeerium: 2008 Vanglate ja kriminaahoolduse aastaraamat 2007. Tallinn: Ministry of Justice. 4. Kudrjavtsev, V.N. Eminov, V.E. 1999. Kriminoloogia. Moskva: Yurist 9 5. http://www.arileht.ee/artikkel/72132 6. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp 7. http://www.vangla.ee/41381
Sisekaitseakadeemia Justiitskolledz Häli Etti ALAEALISTE KARISTAMINE VENEMAAL Referaat Õppejõud: Uno Traat Tallinn 2010 SISSEJUHATUS Mitte ainult Eestis ei karistata alaealisi, vaid ka teistes riikides, kaasa arvatud ka venemaal. Kus kahjuks on asi olnud päris karm. Venemaa on USA järel teisel kohal, sest venemaa vanglates (kolooniates) viibib 15 000 alaealist. Umbes seitse tuhat ootab kohtuotsust. Esimest korda on Venemaa seadustes 1996. aastast kehtivas kriminaalkoodeksis pühendatud terve 5. jaotis, millesse kuulub 14 peatükk, mis on pühendatud alaealiste kriminaalvastustuse iseärasustele. Venemaal on 1300 internaatkooli, millest 320 asub külades. Seal elavad ja õpivad 211 000 orbu. Igas sellises asutuses peaks viibima 60-120 inimest. Kahjuks on 20- 40% lastest jooksus, ses...
USAs oli suurem võimalus langeda kuriteo ohvriks 25-30 aastastel inimestel ja kui vaadelda rassilist erinevust siis mustanahalistel oli ohvriks langemise tõenäosus 100 korda suurem. Järgnevalt tõi ohvrile suurt tähelepanu saksa kriminoloogi Herbert von Hentig kelle artikkel `tähelepanekud interaktsioonist kurjategija ja ohvri vahel` ning monoloog `kurjategija ja tema ohver` tõstis ohvri veelgi enam kriminoloogia huviorbiiti. Sealt edasi on viktimoloogia on kahes suunas arenenud,. Algul aastatel vaadeldi ohvrit kui interaktsiooni osapoolena. Otsiti tunnuseid mis iseloomustavad potensiaalset ohvrit hilisemas plaanis on tulnud esile kuritegevust tõkestav suund- ohvri uuring oli teostatud eesmärgil et tõkestada tulevikus kuritegu. Esimese laiaulatusliku uuringuna võib lugeda USA 1965 ohvriuuringut. See kogemus ja
osakonnast Toronto ülikoolist Kanadast. Ajakiri, kus artikkel „Gender and Crime“ ilmus, on Annual Review of Sociology. Artikkel ilmus 2013. aastal 39. köites lehekülgedel 291-308. Tegelik pikkus on artiklil lühem, sest lõpus on mitu lehekülge kasutatud allikaid ning sisukord. Seega on sisulist materjali 13 lehekülge ja tegemist on teadusliku artikliga. Artikli märksõnad on naiste kuritegevus, kriminoloogia teooria ja feministide uuringud. Artiklit valisin kaua ning kaalusin päris mitmete variantide vahel. Sirvisin läbi erinevate ajakirjade artikleid. Raske oli leida sobivat, sest kui leidsin huvitava teema, oli artikkel ebasobiva pikkusega või ei tundunud olevat teaduslik. Käesolev artikkel vastab minu arvates igati nõuetele ning arvan, et naiste poolt sooritatud kuritegevus on oluline teema ja pigem jäetud suurema tähelepanuta
3D printerid Mis on 3D printer ja 3D printimine? Mis on 3D printimine? - kolmemõõtmelised objektid; - printimine kiht-kihi haaval; - erinevad materjalid; - KiNG printer kasutab PLA plastikut. Milliseid filamente on olemas? - PLA; - ABS; - NYLON; - WOOD; - CRYSTALLIZED; - DISSOLVABLE; - FLEXIBLE. Printeri osad 1. Menüü nupp 2. Tagasi nupp 3. Valimise nupp 4. LCD ekraan 5. USB auk 6. Printeri pea 7. Printimisalus Milliseid 3D printereid on olemas? Kasutusalad - Kiirprototüüpimine; - Ehete- ja meditsiinitööstus; - Kosmosetööstus; - Arheoloogia; - Kriminoloogia; - Majade ehitamine. Ajalugu -1983 aasta; - Chuck Hull leiutas esimese 3D loomise tehnika; - 1991 – esimene FDM 3D printer; - 1999 – esimene 3D prinditud organ; - 2002 – esimene prinditud neer; - 2006 – esimene SLS printer massidele; - 2007 – esimene 3D printer, mille hind jäi alla 10 000$. Ajalugu - 2009 pane ise kokku...
Tahtlik tapmine Kriminoloogia põhikursus Autori nimi kustutatud TAPMINE Teise inimese elu äravõtmine. - Vägivaldne surm - Kallalekippumised - Tahtlik vs ettevaatamatus - Suitsiid (lihtne vs teisi inimesi puudutav) - KarS § 113 – 6-15 aastat TAPMINE PS § 16 - õigus elule ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon Elu mõiste – füsioloogiline sünnitamine ja esimene hingetõmme Surma mõiste – pööramatu TAPMINE Tunnused: 1. Vägivaldne iseloom 2. Õigusvastasus 3. Tahtlus Liigid: 1. Ilmselged 2. Mitteilmselged TAHTLIK TAPMINE - Olmetapmised - Isiklikud vaenulikud suhted - Alkoholi tarvitamine - Ettekavatsetud tapmised - Eriline julmus - Seksuaalsed motiivid TAHTLIK TAPMINE - Ratsionaalne tüüp - Impulsiivne tüüp - Tigestunud tüüp - Patoloogiline tüüp - Konformistlik tüüp TAHTLIK TAPMINE Kõige levinumad viisid: 1. Kehavigastuste tegemine erinevate vahend...
uurimiseks vägivaldsusrisk isiksusomaduste ja õigusrikkumise seosed kognitiivsete võimetega seotud spetsiifilised probleemid Kriminoloogia on arvatavasti sügavaim sotsioloogiasse puutuv teadus, mis uurib õigusvastase käitumise (kuritegevuse) põhjusi. Kriminoloogia - uurib kuritegevust kui sotsiaalset nähtust ÕS: Kriminoloogia on õpetus kuritegevuse põhjustest ja ärahoidmise vahenditest. Sotsiaalteaduse lähenemine kuritegevusele kui individuaalsele ja sotsiaalsele fenomenile. Kriminoloogia uurimisvaldkondadesse kuuluvad kuritegevuse erinevad vormid ja sagedus, samuti selle põhjused ja tulemused. Veel uuritakse sotsiaalseid ja valitsuse regulatsioone ning reaktsioone kuritegudele. Kriminoloogia on käitumisteaduse interdistsiplinaarne haru, tuginedes sotsioloogide ja
Kriminaalpoliitika – vastupidiselt dogmaatikale hinnanguline teadus. Kriminaalpoliitikas toimuvad pidevad vaidlused ja põhjendatakse maailmavaateliste arusaamadega. Kriminaalpoliitikas on arvestatav argument, et kuriteo ettevalmistamine peaks olema karistatav. Kriminaalpoliitikas võib kasutada põhjendusena õiglust. Maailmavaateliste vaidluste tallermaa. Kriminoloogia – empiiriline teadus, erinevalt dogmaatikast empiirilised argumendid. Kriminoloogia vaatab, kuidas tegelikult asi välja näeb. Kriminoloogia ei sisalda väärtushinnanguid, uurib kuritegevuse ametlikku statistikaid, andmeid. Mida kriminoloogiliste teadmistega peale hakata, on õiguspoliitiline küsimus. 2. Karistusõiguse ajalugu – „Sissejuhatus õigusteadusesse“ 2.1. Periodiseering 2.2. Arhailine õigus Karistus tekkis veritasuga. 2.3. Keskaeg Saksi peegel ja Karolina – olulised allikad. Kuni Karolinani oli karistusõigus eraviisiline
Muret pealtnägijate tunnistuste tõepärasusest väljendati juba 1985 aastal Illinoisi Ülikooli väljaandes "Law review", kus põhitähelepanu oli pööratud just hüpnoosi all saadud tunnistuse tõepärasusele (Law review, 1985). 2.3. Hüpnoosi kasutamine Eesti kriminaaluurimisel Eestis pole hüpnoositeema tõsiteadlaste seas populaarne, sest selle teema rahastamine on nõrk ning ajalooliselt on jäänud hüpnoosi saatma pseudoteaduse maine. Esitasin kriminoloogia professor Jüri Saarele küsimuse, kas Eestis kasutatakse, on kasutatud või on plaanis hakata kasutama hüpnoosi tõendite hankimisel? Jüri Saar vastas, et Eestis pole hüpnoosi kohtus ega eeluurimises tõendite kogumisel kasutatud ja kindel seisukoht selles suhtes on tauniv. Kokkuvõte Hüpnoosi saab edukalt kasutada mitmetes kliinilistes valdkondades ja sellealased tasuvusuuringud on veel pooleli. Samas on ravitulemuste uuringud enamuses rahastatud
1. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkonnad -Seaduseloomes tuleb arvestada inimpsüühika seaduspärasustega; -seadusest tulenevates rollides on inimesed,kelle käitumine neis rollides on mõjutatud inimpsüühika seaduspärasustest(kuidas emotsioonid mõjut. vandekohtu otsust nt) -sotsiaalpsühholoogiline aspekt- kuidas seadused mõjutavd inimese käitumist, millised ühiskondlikud nähtused mõjutavad inim seadusekuulekust, millised on ootused Õ-süst.le -kriminoloogia- muude teaduste kõrval kasut siin ka psühholoogia andmeid, krimonoloogias on väga palju psühholoogilist lähenemist, aga uuritavate puhul on lähtutud nende käitumise tagajärjele antud juriidilisest hinnangust. -vaimse tervise alased teenused õigussüsteemileö s.o. psühhiaatrite ja kliiniliste psühholoogide poolt antav hinnang õigusrikkujate psüühilisele seisundile ja nende ravimine, kellel on kõrvalekaldeid normaalsest psüühikast. 2. Agressi...
Kriminaalseadus seletab ja põhjustab selle valdkonna. Miks seda võetakse vastu sellisena? H. Göpperger: kriminaalõiguse reform. Kriminaalpoliitika on teadus kriminaalõiguse reformimisest. Kriminaalõiguse reformi dogmaatiline põhjendamine- karistamine on kuriteo eitamine. Kannatanu afekt- peab leidma rahu, kui riik karistab kuritegejat kuritegevuse eest ning see peab olema range. 3) seob kriminaalpoliitika kriminoloogiaga. Need on väga sarnased teadused. Kriminoloogia - teadus kuritegevusest, on empiiriline teadus, mis püüab olla õiguspoliitiliselt neutraalne. Garapalo 1885. a kasutas esimest korda kriminoloogia mõistet. Lobmraso 1876. a - modernse kriminoloogia lähenemine. Kriminaalpoliitika on väärtusteadus, ei ole neutraalne. See ongi vahe kriminoloogia ja kriminaalpoliitika vahel. Kriminoloogia arusaam - kui komplektne ja üldistatud teadmiste kogum kuritegevusest, mis tuleneb kriminoloogia teadusest. Teadmiste kogum koosneb 2 poolest:
1.Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigus ja psühis. Psühholoogia ja õigus tegelevad mõlemad inimeste käitumisega. On omavahel tihedalt seotud Õigus kasutab psühholoogiat (õiguspsühholoogia, juriidiline psühholoogia, kriminaalpsüho-loogia, kohtupsühholoogia). Õigus võib psühholoogiat kasutada ,,enda sees" või kaasatakse psühholoogia õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistega. Erinevused: *õigus lähtub teo lõpptagajärjest, psühholoogia lähtub käitumisest. *õigus suhestab inimese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega. *õigus seostab inimese käitumist tema vaba tahtega, psühholoogia aga väidab, et inimese käitumine on mõjutatud sisemiste ja väliste stiimulite kombinatsioonist. * õigus on ,,verbaalsuskeskne", psühholoogia on ,,käitumiskeskne" 2. Õiguse ja psühholoogia kitsamad kokkupuute...
Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia? Meditsiin: ravimid? arstid? kirurgid? ennetustöö??!!! Tervislikud eluviisid: toitumine füüsiline aktiivsus vaimne tervis laste kasvatamine Põllumajandus: mullaviljakus sordiaretus tõuaretus Toiduainetetehnoloogia Materjalidetehnoloogia Majandusteadused on ilma bioloogiata mõeldamatud (ressursside kasutamine) Kriminoloogia Sport Turism Energeetika (ressursid) Rahvastikuküsimuse lahendamine KESKKONNAPROBLEEMIDE lahendamine Kelle mure see on? Ettevõtete? Riikide? Iga inimese? Kui kõik inimesed mõistaksid looduses olevaid suhteid, siis nad mõistaksid, et tehes kahju loodusele, teevad kahju iseendale ja eriti oma lastele. Inimestevahelised suhted: kodus kaasad, lapsed, ämmad töökaaslased alluvad, ülemused, k...
Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia? Meditsiin: ravimid? arstid? kirurgid? ennetustöö??!!! Tervislikud eluviisid: toitumine füüsiline aktiivsus vaimne tervis laste kasvatamine Põllumajandus: mullaviljakus sordiaretus tõuaretus Toiduainetetehnoloogia Materjalidetehnoloogia Majandusteadused on ilma bioloogiata mõeldamatud (ressursside kasutamine) Kriminoloogia Sport Turism Energeetika (ressursid) Rahvastikuküsimuse lahendamine KESKKONNAPROBLEEMIDE lahendamine Kelle mure see on? Ettevõtete? Riikide? Iga inimese? Kui kõik inimesed mõistaksid looduses olevaid suhteid, siis nad mõistaksid, et tehes kahju loodusele, teevad kahju iseendale ja eriti oma lastele. Inimestevahelised suhted: kodus – kaasad, lapsed, ämmad töökaaslased alluvad, ülemused, k...
seksuaalselt väärkohelnud, piinanud ning vangistanud, kasutades ära oma vanema seisundit ja tütarde majanduslikku sõltuvust ja alaealisust. Need on ainult kaks üksikut juhtumit, mis on avalikuks tulnud, kuid olen kindel, et selliseid juhtumeid on veel palju-palju, need lihtsalt ei ole veel avalikuks tulnud või nendest ei ole teatatud. Olen veendumusel, et seksuaalse iseloomuga kuriteod on kuritegude seas ühed hullemad. See on ka üks põhjusi, mis otsustasin kriminoloogia referaadi teemaks võtta seksuaalsed kuriteod ja neid natukene lähemalt uurida. Ühtlasi paigutan endale selle referaadi koostamisega ka kaks suuremat eesmärki: üritan välja selgitada statistika abil, kui suur on Eestis seksuaalsete kuritegude tase ning mida tehakse Eestis ennetamaks seksuaalse iseloomuga kuritegusid. Toetudes statistikale ja tehtud kohtuotsustele püüan jõuda ka järeldusele, kas seksuaalse iseloomuga kuriteod on kasvava või kahaneva iseloomuga.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKE ÕIGUSE INSTITUUTA KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL MÄLU STRUKTUUR Referaat õppeaines Sissejuhatus psühhologiasse Juhendaja: Iiris Luiga, PhD Tartu 2009 a Sissukord Sissejuhatus 1. Mälu liigid 2. Sissejuhatus Mälu on üks kolmest alustalast, mille tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänud. Mälu
Tuginedes oma praktilisele kogemusele määratles Gall kõigile võimetele vastavad kolju(aju)piirkonnad. Nende hulgas oli ka hävitamis- ja võitluskühmuke, mis pidi tõestama inimese kalduvust vägivallale ja vägivaldsele kuritegevusele. 5. C.Lombroso teooria sünnipärasest kurjategijast. Lombroso (1835-1909) Itaalia vanglaarst, kes oli esimene, kes hakkas uurima kurjategijat ja kurjategija isiksust, seetõttu on teda sageli nimetatud modernse kriminoloogia rajajaks. Tänase arusaama järgi oli tegemist siiski kriminaalpsühholoogiaga, sest Lombroso lähenemise nurgakiviks oli kurjategija isiksus. Tema peateos "Kurjategelik inimene"(1876) juhatas sisse uue suuna kurjategijate uurimisel kriminaalantropoloogia. Tema vaated oli tugevasti mõjutatud Charles Darwini liikide evolutsiooniteooriast (1859). Lombroso peamine idee oli, et on olemas liik inimesi, sünnipärased kurjategijad, kellel on tugev eelsoodumus kuritegelikuks käitumiseks.
inimliik on üksnes selle tipp. (Saar, 2007, lk 15) 1.7 Kurjategijate diferentseerimine Tänapäevase arusaama järgi on olemas otsene seos kriminaalse käitumise individuaalsete erinevuste ja kuritegevuse üldnäitajate vahel. Samas tuleb kuritegevuse üldnäidajate interpreteerimise osas individuaalsete erinevuste baasil olla väga ettevaatlik, näiteks lugeda mingite individuaalsete tunnustega inimesi aprioorselt kuritegelikumaks kui teisi. Sotsioloogiline kriminoloogia ei pidanud võimalikuks teha teaduslikult põhjendatud ennustusi indiviidide ohtlikkuse ja retsidivismi osas. Nüüdisaegses kriminoloogias on individuaalsete tunnuste baasil kriminaalse käitumise kohta ennustuste, prognooside tegemine saanud igapäevaseks.Konkreetse indiviidi kohta tehtud prognoosid ei ole aga teaduslikult korrektsed, sest tegeliku lõppresultaadi määrab ära lugematu hulk faktoreid. Tänapäevastes käitumis- ja
104. Conscious- teadvus 105. Consciously- teadlikult Laud- tervitama 106. Consider- arvestama 107. Considering arvestades 108. Constantly- pidevalt 109. Contain- sisaldama 110. Contrary- vastupidine, tõrges 111. Core- tuum, südamik 112. corporate- hõlmama, sisaldama 113. Corporate- korporatiivne, ühendatud 114. Correlation- correlation 115. Counsel- nõuanne, soovitus 116. Covered- kaetud 117. Creators- loojad 118. Crime rate kuritegevuse määr 119. Criminolgy- kriminoloogia 120. Curfew keelutund 121. Curious uudishimulik 122. Currency- raha 123. Customer- klient D 124. Data- informatsioon 125. Dawn- koitma, selguma 126. Debut- debüüt, avalikkuse ette astumaM 127. Decisiveness- otsusekindlus, lõplikkus 128. Declared- kuulutatud 129. Defensive- kaitse 130. Deferential- aupaklik 131. Define- määratlema 132. Deftly- osavalt 133. Deliberately- tahtlikult, meelega 134. Derive- tuletama, ammutama 135. Design disain 136
..................................................................................................74 3 SISSEJUHATUS Kuriteoennetuse viktimoloogiline suund on erakordselt perspektiivne kuritegevuse vastu võitlemise alaliik, võttes arvesse, et kuritegevus kujutab endast peamisi ühiskonda, selle demokraatlikku ja majanduslikku arengut ohustavaid tegureid XXI sajandil. Käesoleval ajal, kui kriminoloogia käsutuses on olemas vajalikud materjalid kurjategija isiku ja tema käitumise kohta, säilib endiselt vajadus andmetes nende kohta, kes on langenud vägivalla või varguse ohvriks. Andmed nende isikute kohta, nende isikuomaduste analüüs, taoliste andmete üldistamine koos kurjategija isikuomaduste uurimisega saab aidata paremini määrata profülaktiliste meetmete suunda, eristada inimrühmi, kes enim sageli satuvad ühe või teise ühiskondlikult ohtliku ründe alla, s
TARTU ÜLIKOOL Õigusteaduskond Avaliku õiguse instituut Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool PSÜHHOLOOGIA HARUD JA RAKENDUSVÕIMALUSED Bakalaureuseõppe referaat Tartu 2008 Sisukord: 1. Psühholoogia ja psüühika....................................................................................lk 3 2. Psühholoogia harud ja tähtsus.............................................................................lk 4-6 3
I Kriminalistika mõiste 1. Kriminalistika mõiste Kriminalistika onn teadus kuritegude uurimise meetodist, kuritegude avastamisest ning kurjategijate avastamise ja tabamise viisidest ning vahenditest see on uurib kuritegevuse uurimise metoodikat ja taktikat. Seega on kriminalistika juriidiline distsipliin, mis käsitleb kuritegude kohtueelses uurimises tõendite kogumist. Kriminoloogia uurib kuritegevuse olukorda, tema dünaamilisi põhjusi ja kuritegevuse ennetamise abinõusid. Kriminoloogia kuulub sotsiaalteaduste valdkonda. 2. Kriminalistika süsteem Jaguneb: kriminalistika üld- ja eriosaks. Üldosa: · kriminalistika kui teaduse kujunemine · kriminalistikas rakendatavad meetodid · identifitseerimine (samastamine) · versioonide püstitamine · kriminaalregistratsiooni põhimõtted Kriminalistika üldosa annab eriosa käsitlusele ühtsed üldteoreetilised alused. Seal esitatakse
toime naised. - Kõige väiksem on naiste osakaal üldohtlike (nt süütamine), alaealiste vastu suunatud ja seksuaalkuritegudes. - Varavastaste kuritegude sooritamise puhul on naiste ja meeste suhe 1:9. - Ainult naine saab sooritada üht teatud kuritegu: KarS § 116. Lapse tapmine Ema poolt oma sündiva või vastsündinud lapse tapmise eest karistatakse kuni viieaastase vangistusega. Feministlik kriminoloogia - Bioloogilised ja psühholoogilised seletused Põhjused naise bioloogilistes ja psühholoogilistes omadustes Naise loomus, pärilikud bioloogilised omadused - Passiivsem loomus - Tegevust suunab emainstinkt - Sotsioloogilised seletused Põhjused naise sotsiaalses rollis - Kuuletuv, passiivne, sõltuv, kohanev - Alalhoidlik - Ühiskonna osalemisvaldkondade ahtrus (nappus) 1980ndate uurimissuunad
ja lagunemisega kaasnenud anarhia osutus viljakaks kasvupinnaseks kõikvõimalikele asotsiaalse käitumise vormidele. Kriminoloogidel ja praktikutel on Vene organiseeritud kuritegevuse tekke kohta kaks valdavat seisukohta. Esimese kohaselt tekkis organiseeritud kuritegevus 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, teise järgi sai aga alguse juba Tsaari-Venemaal. Nõukogude Liidus tunnistati organiseeritud kuritegevuse olemasolu esmakordselt 1980. aastal. Kriminoloogia pidas seda hääbuvaks nähtuseks ja eitas allmaailma olemasolu. Nõukogude perioodil toimisid jõugud ja banded. Kuritegeliku tegutsemise valdkonna määras sotsiaal-majanduslik olukord ja elanikkonna elatustase. Peamiselt võttis maad varavastane kuritegevus, s.o vargused ja röövimised (, 1997, 607). Levinuimad organiseeritud kuritegevuse vormid olid jõugud ja banded, mida juhtisid nn seaduslikud vargad. 1920
Kohtupsühholoogia SOPH.00.178 Tiina Kompus [email protected] 1. loeng 24.10.08. Psühholoogia eriteadmiste kasutamine juriidilises kontekstis Kirjandus iseseisvaks tööks: Handbook of Psychology in Legal Contexts Ed. by R.Bull and D.Carson, 1995, Wiley Ptk.1.1 Psychology in Legal Contexts: Idealism and Realism kirjandus_1_1 Ptk.2.2. Psychology's Premises, Methods and Values kirjandus_1_2 Ptk.1.3. Law's Premises, Methods and Values kirjandus_1_3 Specialized Practice in Forensic Psychology: Opportunities and Obstacles Packer, Ira K. Professional Psychology: Research & Practice; Apr2008, Vol. 39 Issue 2, p245-249 kirjandus_1_4 Psychology and Law: Bridging the Gap Ed. by D.Canter and R.Zukauskiene, 2008, Ashgate: Ptk.2: Contemporary Challenges in Investigative Psychology kirjandus_1_5 Ptk.13: Does the Law Use Even a Small Proportion of What Legal Psychology has to Offer? kirjandus_1_6 Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotu...
korduvalt hälbivalt toiminult hakatakse ootama hälbivust, mis omakorda soodustab hälbiva (kuritegeliku, huligaanse, asotsiaalse, puuetega) isiksuse väljakujunemist. Mõjukad grupid püüavad kehtestada ühiskonnas uusi norme, mis ei vasta teiste gruppide tavapärasele toimimisele, viimasest saab nüüd märgistatud hälbivus. Hälbivus ei ole sageli inimese teo omadus, vaid teiste inimeste poolt rakendatud normide ja sanktsioonide tagajärg. RADIKAALNE KRIMINOLOOGIA (konfliktiteooria) - normid ja sanktsioonid (seadused ja õiguskaitseorganid) on vahendid, millega valitsevad klassid püüavad oma huve teostada ja allutatuid vaos hoida. Hälvikud (kurjategijad) on sageli mässajad olemasoleva ebaõiglase ühiskonnakorra vastu. Nende karistamise ja ümberkasvatamise asemel tuleks hoopis muuta ühiskonda. Hälbivuse sotsiaalne määratletus (erinevad grupid käsitlevad erinevalt, seotud normiloomega, sotsiaalselt konstrueeritud). 5
hälbivalt toiminult hakatakse ootama hälbivust, mis omakorda soodustab hälbiva (kuritegeliku, huligaanse, asotsiaalse, puuetega) isiksuse väljakujunemist. Mõjukad grupid püüavad kehtestada ühiskonnas uusi norme, mis ei vasta teiste gruppide tavapärasele toimimisele, viimasest saab nüüd märgistatud hälbivus. Hälbivus ei ole sageli inimese teo omadus, vaid teiste inimeste poolt rakendatud normide ja sanktsioonide tagajärg. RADIKAALNE KRIMINOLOOGIA (konfliktiteooria) - normid ja sanktsioonid (seadused ja õiguskaitseorganid) on vahendid, millega valitsevad klassid püüavad oma huve teostada ja allutatuid vaos hoida. Hälvikud (kurjategijad) on sageli mässajad olemasoleva ebaõiglase ühiskonnakorra vastu. Nende karistamise ja ümberkasvatamise asemel tuleks hoopis muuta ühiskonda. Hälbivuse sotsiaalne määratletus (erinevad grupid käsitlevad erinevalt, seotud normiloomega, sotsiaalselt konstrueeritud). 8
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT Avaliku õiguse õppetool Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool Alar Salu ALTKÄEMAKS KARISTUSÕIGUSES Bakalaureusetöö Juhendaja: Olavi Jaggo Tallinn 2007 Olen koostanud bakalaureusetöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikad ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.
Lapstööjõu kasutamise problemaatika, laste ja noorte õigused Birminghami koolkonna panus Euroopa noorsoouuringutesse Lääne-Euroopa noorsoouurijad on tugevasti mõjutatud 1970. aastate briti subkultuuriuuringutest. Stuart Hall & Tony Jefferson (1976): Resistance through Rituals, Paul Willis (1978): Profane Culture. Neid uurijaid ühendas Birminghamis tegutsev Centre for Contemporary Cultural Studies (CCCS). • CCCS ühendas erinevaid paradigmasid: feminism, postmodernism, kriminoloogia, konstruktivism. CCCS’s lähtuti nii vanematest Eriksoni ja Colemani lähenemistest kui uuematest Bourdieu käsitlustest. • Birminghami koolkond mõjutas tugevasti Põhjamaade noorsoouurijaid. • Birminghami koolkonna järgseid arenguid iseloomustab jagunemine kultuurilisteks ja sotsioloogilisteks uuringuteks. Neid suundi on rahastatud erinevatest uurimistoetustest. • Kultuuriuuringute fookus on olnud kultuuri produktidel ja noorte innovatiivsusel,
KARISTUSÕIGUSE ÜLDOSA Prokuratuuri kodulehel on väga hea karistusõiguse üldmaterjal. Eesti on ka läinud üle võistlevale kohtumenetlusele ehk vaadatakse tõendite ülekaalu. Prokuratuuri eksam: Materiaal- ja menetlusõiguse kaasus II voorus provokatiivsed küsimused erinevatest eluvaldkondadest. Kaalumiskohtades tuleb tugineda teoreetilisele baasile, et mitte valele rajale minna. Eksamil ainult kaasus, hindab rohkem seda kuidas on koosseis leitud, kuidas järeldused kujundatakse. Õigeid -valesid vastuseid pole. Argumentatsioon on väga oluline. Eksamil võib olla arvuti lahti ja võib surfata ka riigikohtulahendeid!!! Menetlus saab tugineda materiaalõiguses tõestatule. J. Sootak, Karistusõiguse õpik Kristjan Kühl, Karistusõiguse üldosa Karistusseadustiku eelnõu, Sootak jt. Karistusõiguse kommentaarid (siin on ka põhiküsimused) Optiline karistusõigus, Jaan Sootak (karistusõiguse skeemid, mis võiks kaasas olla) K...
vahel. Stigmatisatsiooniteooria Hälbekäitumise põhjus on asjaolu, et mõjukamate gruppide liikmed riputavad vähemmõjukatele sildi, et nad on käitumishälvikud. See selgitab, kuidas formeerub suhtumine inimestesse kui hälvikutesse. Hälbekäitumise konfliktoloogiline käsitlus · A. Turk kui tekib konflikt võimude ja kodanike mõnede kategooriate vahel, kasutavad võimud tavaliselt selle lahendamiseks sunnimeetmeid. Radikaalne kriminoloogia ei huvitu, miks inimesed seadusi rikuvad, vaid analüüsitakse seadusandluse süsteemi enda olemust. Enamgi veel: selle teooria pooldajad käsitlevad ,,hälvikuid" kui mässajaid, keda tuleks isoleerida. Inimesed püüdlevad konformse käitumsie poole ja see püüe on suures osas sotsialiseerumise tulemus on ju sotsialiseerumise peamine eesmärk abistada inimest tema püüdlustes konformsuse poole. Kuna aga sotsialiseerumine pole kunagi ideaalne, on ka sotsiaalne kontroll
Näiteks vajavad desotsialiseerumist ja resotsialiseerumist veel kooli lõpetamine, töölehakkamine, abiellumine, vanemlikkus, kogukondlikud ja kodanikukohustused. 66. Sotsialiseerumise seosed tervise, perekonna, kultuuri, majandusliku olukorra, sõprade jt-ga? Kuidas erinevad mõjurid kujundavad mina-pilti? SOTSIALISEERUMISEGA ON TEGELENUD PSÜHHOLOOGIA, PEDAGOOGIKA, SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA, SOTSIOLOOGIA, AGA KA POLITOLOOGIA, MAJANDUSTEADUS, ÕIGUSTEADUS, KRIMINOLOOGIA, ANTROPOLOOGIA JA HUMANÖKOLOOGIA (UURIB INIMPOPULATSIOONE OHUSTAVATE KESKKONNATEGURITE JA PROTSESSIDEGA SEOTUD PROBLEEME). MAJANDUSTEADUSES ON TEGU OMANDI ÜHISKONNASTAMISEGA, SOTSIOLOOGIAS JA PSÜHHOLOOGIAS ISIKSUSE KUJUNDAMISEGA. SOTSIALISEERUMINE ON PROTSESS, MILLES INIMENE OMANDAB KULTUURI NING TA ÕPIB TUNDMA ENNAST, OMA SOTSIAALSET MINA, ARENEB VÄLJA ARUSAAM SELLEST, KES TA ON JA MILLINE TA ON.
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita met...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL Artjom Novikov NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL Bakalaureusetöö Juhendaja professor Jaan Ginter 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 2. Notariaadi üldiseloomustus...................................
26.11.2013 Õigusrikkumine on lubamatu käitumine, nii ei ole ühiskonnas kokku lepitud. Lubamatu käitumine on seotud õiguslikult relevantse tegevusega. Deliktiks võib nimetada igasugust seadusega õigusvastaseks loetud tegu, mis põhjustab tagajärjena ebaõiglust ning toob kaasa juriidilise vastutuse. Õigusnormidega vastuollu minek. Nende põhjuste uurimisega tegeleb kriminoloogia. Lubaatu käitumine põhjustab ebaõiglust. Õiguse rikkumine on vastuolus õigusega. Õigus peab olema õiglane. Kui seda pole, siis ongi ebaõiglane olukord. See on ebaõiglust kaasa toov lubamatu käitumine. Üldjuhul toob selline õigusrikkumine enesega kaasa juriidilise vastutuse. Õigushüvede maailm on väga rikas oma olemuselt, seega on ebaõiglus laiemas tähenduses ka rünne õigushüvedele. Õigushüve on õiguse objektid, millele õigus on suunatud.
07.02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käit...
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
(Brown & Herbert, 1997). käegakatsutavaid tagajärgi nagu näiteks füüsilisel ja seksuaalsel Ühelt poolt - kuigi lapse väärkohtlemine on nii ühiskonnas väärkohtlemisel, (2) see ei tõmba tavaliselt üldsuse tähelepanu nagu üldise diskussiooni kui ka erinevate erialade praktikute ja teadlaste näiteks seksuaalse väärkohtlemise juhud ja (3) see ei pälvi ka (näit. meditsiin, sotsioloogia, kriminoloogia, ajakirjandus, ametlikku (legaalset) hukkamõistu nagu näiteks lapse füüsiline- ja antropoloogia, psühholoogia, pedagoogika) objektiks, ei ole siiski seksuaalne väärkohtlemine. välja töötatud ühtset, selget definitsiooni lapse väärkohtlemise Vaatamata sellele näitavad uurimistulemused ühelt poolt, kohta. et psühholoogilisel väärkohtlemisel on teiste väärkohtlemise
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Krimi...
Stigmatisatsiooniteooria Hälbekäitumise põhjus on asjaolu, et mõjukamate gruppide liikmed riputavad vähemmõjukatele sildi, et nad on käitumishälvikud. See selgitab, kuidas formeerub suhtumine inimestesse kui hälvikutesse. Hälbekäitumise konfliktoloogiline käsitlus · A. Turk kui tekib konflikt võimude ja kodanike mõnede kategooriate vahel, kasutavad võimud tavaliselt selle lahendamiseks sunnimeetmeid. Radikaalne kriminoloogia ei huvitu, miks inimesed seadusi rikuvad, vaid analüüsitakse seadusandluse süsteemi enda olemust. Enamgi veel: selle teooria pooldajad käsitlevad ,,hälvikuid" kui mässajaid, keda tuleks isoleerida. Inimesed püüdlevad konformse käitumise poole ja see püüe on suures osas sotsialiseerumise tulemus on ju sotsialiseerumise peamine eesmärk abistada inimest tema püüdlustes konformsuse poole. Kuna aga sotsialiseerumine pole kunagi ideaalne, on ka sotsiaalne
nende nägude libistab...). „Teile on õpetajate toas teade.“ „Tõlkes“ tähendab see: „Lahku Ahistamine tööpaigal klassist... Ma võtan praegu üle...“. „Sõnum“ õpetajate toas on lihtsalt „Kelle käes on su klass?“ Provokatiivsest ajaleheartikli pealkirjast võib lugeda „Tööpaik on sõjatanner ...“. Lugedes lähe- malt selle (Austraalia Kriminoloogia Instituudi poolt korraldatud) uurimuse kohta, mis viidi läbi politseinike, arstide, õdede, taksojuhtide ja õpetajatega, selgub, et need ametipostid seisavad Su kolleegil on nüüd hingetõmbepaus, ta kogub end natuke ja – võib-olla – püüab juhtunut silmitsi kõige suurema sõnaliste rünnakute ja isegi kallaletungide ohuga; vähemalt on õpetajad hinnata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
