Vastus leiad õppematerjalist: Sotsioloogia

Kuidas lahterdatakse tegevusi teatud ühiskonnas?

Vastus leiad õppematerjalist: Sotsioloogia

Sotsioloogia (0)

Keskkool - Sotsioloogia - Sotsioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on sotsioloogia?
Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus?
Kuidas lahterdatakse tegevusi teatud ühiskonnas?
Kus asub see ühiskond inimajaloos?
Milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab?
Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta?
Mis on sotsiaalne fakt?
Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega?
Miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks?
Mida tähendab Comte kolme astme seadus"?
Mida tähendab anoomia?
Mida see tähendab Weberi käsitluses?
Mis on ühiskond?
Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga?
Mille järgi peamiselt jaotatakse?
Mida nimetatakse sotsiaalseks institutsiooniks?
Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine?
Kuidas võivad kultuuriti erineda?
Kuidas on omavahel seotud keel ja taju?
Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid?
Mida tähendab rituaal siirderituaal?
Mida nimetatakse kultuuriuniversaaliks?
Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus?
Mis on etnotsentrism?
Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks?
Mis on subkultuur?
Mida nimetatatakse kontrakultuuriks?
Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks?
Miks on vaja et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas?
Mida tähendab sotsiaalne mina?
Mida tähendab desotsialiseerumine?
Mida tähendab resotsialiseerumine?
Mida nimetatakse hälbeks?
Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik?
Mis see on ja kuidas seda kujundatakse?
Kes on sotsiaalse kontrolli agendid?
Mida teevad Kuidas jagunevad?
Mida tähendab kihistumine ühiskonnas?
Mille alusel kihistumine toimub?
Mida tähendab sotsiaalne hierarhia?
Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus?
Mis on perekond?
Mida nimetatakse monogaamiaks?
Mis tingib taoliste perekonnavormide kujunemist?
Mille alusel jaotus toimub?
Kes saab abielust kõige enam tulu?
Mida tähendab elatusviis?
Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil?
Mida tähendab barter ja mida retsiprooksuse reegel?
Mis on töö ja kuidas on töö tegemine kaasaegses ühiskonnas muutunud?
Kuidas mõjutab töö vaba aja veetmist?
Kes ma selline üldse olen siis?
Mida peame hariduse all silmas?
Millised on hariduse avalikud ja varjatud funktsioonid?
Mis on religioon?
Miks on kultuuriuniversaal?
Mis on religooni funktsioonideks?
Mida nimetatakse sekulariseerimiseks?
Millised on maailma jaatavad kohanduvad ja eitavad grupid?
Mis on autoriteetsus?
Milles need seisnevad?
Mis on poliitika?
Mida mõistame poliitilise sotsialiseerumise all?
Mida nimetatakse sotsiaalseks muutuseks?
Millised on sotsiaalsete muutuste kanalid?
Millised on muutuste tüübid?
Mida nimetatakse globaliseerumiseks?
Kuidas väljendub globaliseerumine nt majanduses?
Kuidas mõjutab töö inimese elu?

Sotsioloogia alused Liina Käär
Kordamisküsimused eksamiks:

Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?)
Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust).

Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu.
Psühholoogias on väljakujunenud seisukoht, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund. Sotsioloogilisest seisukohast mõjutab käitumist kontekst, milles see toimub, mõju avaldavad pigem keskkonnast tulenevad, mitte aga inimese tegevust seesmiselt suunavad tegurid?
Sotsioloogia erineb ajaloost selle poolest, et ta koondab vähem tähelepanu ühiskonnaelu ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile .

Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus ? Ülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt. hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms.
Ameerika autor C. Wright Mills (1916 – 1962): sotsioloogiline kujutlus ( 1959 ). Mõiste “sotsioloogiline kujutlus” põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Isiklik kogemus – eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub. Ühiskondlik kogemus – faktorid , mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis mõjutavad tema igapäevast elu. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks.
Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele:

kuidas lahterdatakse tegevusi teatud ühiskonnas?
kus asub see ühiskond inimajaloos?
milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab?

Nt. tassi kohvi joomine:

Rituaal - Sümboolne tähendus
Personaalne – seltskondlik (sotsiaalne)
Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris
Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel
Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele
Elustiili valikud – millist kohvi juua - globaliseerumine

Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta?

Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Tähtsust ei oma mitte ainult majanduslik tegevus või poliitilised süsteemid, vaid seosed majanduse ja perekonna, poliitika ja teiste elu valdkondade vahel, samuti viisid, kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme.
rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid.
tunnisatmine, st tähendus tekib ühiskonnassotsiaalse interaktsiooni tulemusena.
rõhu asetamine ühiskonnale ja indiviididevahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu, mitte aga üksikindiviide.

Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega?
Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Emile Durkheim : “Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi.”
Sotsiaalsed faktid on inimeste tegutsemine, mõtlemine ja tajumine indiviidi väliste tegurite põhjal, väline reaalsus , mis mõjutab indiviidide elu. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Sotsiaalseid fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid. Nt. sotsiaalsed institutsioonid , normid, väärtused, seadused, aga ka organisatsioonid , ideed jne. Iga uut põlvkonda ootavad ees väljakujunenud sotsiaalsed faktid – perekond, kool jm, mille materiaalne loomus tuleneb sellest, kui suur on nende mõju ja sund indiviidi suhtes. Durkheim arutles, et inimesed sageli lihtsalt järgivad ühiskonna üldiseid käitumismustreid. Sotsiaalsed faktid mõjutavad inimeste käitumist mitmeid moodi. Need võivad varieeruda otsesest karistusest sotsiaalse väljaheitmiseni või lihtsa sotsiaalse mittemõistmiseni. Sotsiaalsete faktide kogum ongi ühiskond, st teoreetiliselt ja empiiriliselt tunnetatud sootsium .
Samas möönis Durkheim, et sotsiaalseid fakte on raske uurida, kuna need on nähtamatud ja raskesti mõõdetavad, mida pole võimalik otseselt jälgida. Sotsiaalseid fakte saab uurida kaudselt analüüsides nende mõju või siis nende väljendumist seadustes , religioossetes tekstides vms. Sotsiaalsete faktide uurimisel rõhutas Durkheim kahtluste ja ideoloogiate hülgamise tähtsust. Ta väitis, et teaduslikud kontseptsioonid eeldavad ka teaduslikku praktikat. Ta kutsus sotsiolooge üles uurima asju nii nagu need reaalsuses on ning konstrueerima uusi kontseptsioone, mis peegeldavad sotsiaalseid asju nende naturaalsuses.

Auguste Comte – miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks?
Teda nimetatakse sotsioloogia rajajaks, kuna ta moodustas sõna „sotsioloogia“ ladinakeelsest sõnast socius ( kaaslane , kellegagi koos) ja kreeka sõnast logos (mõistus, millegi uurimine ) kirjeldamaks uut sotsiaalse elu uurimisega tegelevat teadust.

Mida tähendab sotsioloogias positivism , mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
Positivism- põhineb arusaamal, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne.
Inimtegevuse mõistmisel tuleb lähtuda loodusteaduslikest
meetoditest- ehk ühtegi teooriat ei tohiks pidada tõeseks ega
vääraks.
Positivistlik lähenemisviis teooriale eeldab suurt tähelepanu teoreetilistele katsetustele ning teooria tuletamise ja tõlgitsemise kontrollitud loogikale.

Mida tähendab Comte „kolme astme seadus”?
Comte “kolme astme” seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet:

Teoloogiline – mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus.
Metafüüsiline – ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika.
Positiivne – ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite.

Emile Durkheim – tema panus sotsioloogiasse?

Funktsionalist
Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja - 1887.aastal sai Durkheimist Bordeaux’ ülikoolis sotsioloogia kateedri juhataja ning oli esimene, kes asus sotsioloogiat õpetama kui iseseisvat ainet.
1898 .aastal asutas sotsioloogia aastaraamatu “Année sociologique” – esimene sotsiaalteaduslik ajakiri Prantsusmaal.
Sotsiaalsed faktid
Solidaarsus (Durkheimi huvitas, mis hoiab ühiskondi koos, mis takistab kaose tekkimist – solidaarsus. Solidaarsus on olemas kui indiviidid on edukalt integreerunud sotsiaalsetesse gruppidesse ning on reguleeritud teatud jagatud väärtuste ja tavadega.)
Durkheimi sotsiologism – sotsioloogia teoreetilised printsiibid ja metodoloogia .

Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele)

traditsioonilised ühiskonnad – individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus.

kaasaegsed ühiskonnad – inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem.
E. Durkheim jagab ühiskonna kaheks ning sellega võtab kasutusele mehaanilise ja orgaanilise solodaarsuse.

Mida tähendab anoomia ?
Anoomia (anomie)- olukord, kus käitumist reguleerivad normid kas puuduvad, on ebaselged või tekitavad segadust.

Karl Marxi panus sotsioloogiasse?

Sotsialismi (kommunismi) teooria looja
konflikti roll ajaloo kujundamisel- pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus.
orgaaniline terviklus- arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni. Mudel sellest, kuidas erinevad sotsiaalse tegevuse valdkonnad mõjustavad üksteist ja moodustavad koos teatud liiki ühiskonna - eri valdkondade seoste otsimine.
majandusliku sektori tähtsus- vara jagamine tootmisvahendite omanikute vs. mitteomanikute vahel. Nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) pealisehituseks. Tootmisvahendite omamine /mitteomamine laiendab ka ideede valdkonda - valitseva klassi ideed domineerivad, teiste infoallikate puudumisel areneb välja väärteadvus.
Põhimõisted – proletariaat , kodanlus , klassivõitlus, revolutsioon

Konfliktiteooria Marxi käsitluses? ( kapitalism vs proletariaat)
Marxi ajaloolise muutuse mudel baseerub majandussüsteemis toimuval pideval võitlusel tootmisvahendite omanike ja mitte- omanike vahel. Marx ennustas, et see konflikt ei lõpe enne, kui kaob vahe omanike ja mitte-omanike vahel, s.o. kui ühiskonna kui terviku liikmed on kõik koos tootmisvahendite omanikud . Kuigi Marx arvas , et ajaloo kulgu määravad tootlikud jõud, uskus ta samas, et inimteod saavad ja peavad sündmusi mõjutama. Ta ütles, et inimesed teevad ajalugu, kuid mitte alati nii, nagu nad on seda lootnud või kavatsenud.

Baas ja pealisehitus – ühiskonna seletamine.
Väga suur tähtsus on tööstusrevolutsiooni tulemusena ühiskonnas toimunud vara jagunemine tootmisvahendite omanike (tööriistad, maa, vabrikud, teadmised, rikkus) ja mitteomanike vahel. See jaotus määras suures osas ära teiste tegevusvaldkondade ja ühiskonna kui terviku iseloomu igal ajaperioodil. Marx nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi-

Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad – nt maailmapaljastus, ideaaltüüp)

Üks tuntumaid ja kuulsamaid kaasaegse sotsioloogia teadlasi ja rajajaid.
Lisaks veel tunnustatud filosoof , politoloog , majandusteadlane.
Weberi maailamapaljastus – „Kui teadus avalikustab loodusseadused , hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast.“
mõistmine- viitab võimele kujutleda maailma sellisena, nagu teda võiksd näha teised inimesed, ning mõista protsesse, mille kaudu teised inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub.
Ratsionalism – kaasaegsele ühiskonnale omane käitumisviis: uudne tehnoloogia ja bürokraatia.
Ideaalne tüüp- loogiliselt kujundatud mõiste; võimaldab esitada uuritava sotsiaalse elemendi põhijooni. Selles mõistes püütakse välja tuua uuritava sotsiaalse elemendi tüüpilised jooned. See pole uurimise põhieesmärk, vaid aitab selgitada üldiseid reegleid. Ideaalne tüüp sisaldab endas omadusi sotsiaalse institutsiooni kohta, mis on tervik ja mida ei mõjuta ükski teine institutsioon , eesmärk või huvid. Ideaalne tüüp ei kirjelda kunagi konkreetset reaalsust, vaid annab aluse, millega reaalsust võrrelda.

Mõistmine? Mida see tähendab Weberi käsitluses?
mõistmine- viitab võimele kujutleda maailma sellisena, nagu teda võiksd näha teised inimesed, ning mõista protsesse, mille kaudu teised inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub.

Ratsionalism? ( Weber )
Ratsionalism – kaasaegsele ühiskonnale omane käitumisviis: uudne tehnoloogia ja bürokraatia.

Mis on ühiskond?
Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel territooriumil elav inimeste grupp, kes jagab ühiseid väärtuseid, norme ning kel võib olla teistest ühiskondadest erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur.

Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga?
Igal ühiskonnal on oma kultuur, mille raames toimub ühiskonnaliikmete elu ja tegevus. (ükski ühiskond ei eksisteeri ilma kultuurita)

Erinevad ühiskonnatüübid? Mille järgi peamiselt jaotatakse?
Ühiskondi on võimalik klassifitseerida religiooni (islami, kristlikud vm ühiskonnad), geograafilise asukoha (põhjamaade ühiskonnad jms) või tootmisviiside ( korilus -, agraar jms) alusel. Ameeriklased Gerhardt’i ja Lenski järgi jaotati ühiskonnad elatusviiside hankimise järgi:

jahipidamine ja korilus – suguharud, rändavad, domineerisid 10 000 aastat tagasi
aiandusühiskonnad – lihtsad ja arenenud
agraarühiskonnad – lihtsad ( ader , töövahendid ja relvad on vasest , pronksist ) ja arenenud (põllumajanduses tekivad ülejäägid, areneb kaubandus ja käsitöö., tekivad linnad ja riik, kujuneb piiratud bürokraatlik aparaat )
kalandus - ja merendusühiskonnad
karjakasvatusühiskonnad
industriaalühiskonnad

Levinuim viis on ühiskondi jaotada:
Traditsiooniline ühiskond – rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Kogu süsteem on üles ehitatud tarbimisele , miks jaguneb ühiskondlikust hierarhiast tulenevalt. On omakorda jagunenud veel:

Lääne ühiskonnad – eelkapitalistlik feodalism maaomandi feodaalse hierarhilise jaotuse ja tootjaga

Ida ühiskonnad – omand valdavalt kogukondlik, tootja tegutses kogukonna raames
Industriaalühiskond – kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse. Eristati kolme maailma – esimesse ja teise ehk industriaalsesse maailma kuulusid kapitalistlikud ja sotsialistlikud riigid ning kolmandasse kuulusid traditsioonilised Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika riigid. Industriaalühiskonna põhitunnusteks on:

Eraomand – majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus;

Äritegevus – sotsiaalse protsessi käima panev mootor

Mänedžerism – põhitegevus on juhtimine, määrajateks juhid

Pluralistlik demokraatia – poliitiline konsensus , mitmeparteilisus, pole parteisid, kes sooviks kehtestada diktatuuri

Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine – tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne

Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide „väline” arenguvorm – poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms
Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab „korporatiivsete tegutsejate” (riigi-, äri-, tootmis- jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle.
Postindustriaalühiskond – kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades – tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist , rahvusest, soost ja vanusest . Naiste võimaluste suurenemine. Tootmise uus tehnoloogiline alus on oluliselt muutnud töö iseloomu ja sisu. Tähtsal kohal on vastutustunne , professionaalsus, kompetents ja loomingulisus.

Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond?
Traditsiooniline-1.agraarne tootmisviis , 2. Kogu pere haris põldu :D
Industriaalühiskonnas-1.tööstuslik tootmine 2.konveiertöölised
Postindustriaalne-1.teaduse ja tehnoloogia osakaalu majanduses tähtsustatakse 2.haritud spetsialistid

Mida nimetatakse sotsiaalseks institutsiooniks? Nimeta erinevaid sotsiaalseid institutsioone?
Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist (Neil J. Smelser 1994). Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, tegutsemismallide jms püsiv kogum, mis reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerides inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise rotsiaalse vajaduse rahuldamiseks.Näiteks perekondja abielu, majandus, poliitika, haridus , religioon, õiguskaitse ja tervisehoid on sotsiaalne institutsioon.

Mis on kultuur?
Kultuur (culture) on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad vastutust üksteise eest ja tunnustavad oma ühist identiteeti.

Mis on sümbol?
Sümbol ( symbol ) – heli, objekt või sündmus, millele grupi liikmed on omistanud kindla tähenduse.

Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine ? Kuidas võivad kultuuriti erineda?
Verbaalne suhtlemine - sümbolid ja keel
Mitteverbaalne kommunikatsioon – kehahoiak, žestid, suhtlemise vahemaa , sugude vaheline erinevus.
Keel ja maailma tajumine, nt. eskimotel terve hulk sõnu lume kirjeldamiseks, kuid puuduvad sõnad rohelise värvi erinevatesks väljendusteks, ameerika vihmametsa indiaanlastel olemas kümneid ja kümneid sõnu väljendamaks rohelist värvi, puudub sõna “lumi” ja “jää”
Mõnende žestide tõlgendus võib suuresti erineda ühiskonniti, kusjuures teised, nagu nt. naeratus, näivad olevat sama tähendusega igas kultuuris. Sõltuvalt kontekstist võib ühe ühiskonna sees žesti tähendus samuti muutuda: ohvitserile auandmine sõjaväebaasis on austuse märk, oma vanematele auandmine võib tähendada aga nt. lugupidamatust.

Kuidas on omavahel seotud keel ja taju?
Keel ja taju – kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist.
Sapiri-Worfi hüpotees – reaalne maailm on alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Keel väljendab seda, kuidas grupp tajub nt. selliseid maailma aspekte nagu ruum, aeg, värv vms. (see mida me enda ümber koguaeg tajume väljendub ka meie keeles. mida kogeme elus peegeldub automaatselt keeles. nt: visiitabielu)

Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid? HARJUTUS!!!
Igal kultuuril on olemas ideed, mis sõnastavad ära selle ühiskonna jaoks tähtsad, väärtuslikud ja ihaldusväärsed asjad ja elu teised aspektid. Sellised abstraktsed ideaalid ja väärtused annavad inimeste käitumisele tähenduse ja suuna nende sotsiaalses maailmas. Normid on käitumisreeglid, mis väljendavad neidsamu kultuurilisi väärtuseid ja ideaale. Väärtused ja normid kooskõlas mõjutavad ühiskonna liikmete käitumist neid ümbritsevas keskkonnas. Nt. kui kultuuris on väärtustatud kõrgharidus, siis normid toetavad laste õppimist ja vanemate toetust selleks. Erinevates kultuurides väärtused ja normid võivad suurel määral erineda. Samamoodi võivad ühes ja samas kutluuris väärtused ja normid üksteisest erineda. Nt teatud grupp inimesi eeldab materiaalset mugavust ja luksust, edu, samas teised looduslähedust, lihtsust ja vaikset elu.

Normide klassifitseerimine ( Graham Sumner):
- Tavad – tunnustatud käitumisnormid, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Tavadega reguleeritakse tegevusi, mis pole grupi säilimise seisukohalt olulised – nt söömine noa ja kahvliga või näppudega;
- Sanktsioonide läbi jõustatakse normid. Võivad olla nii positiivsed (tunnustus) kui negatiivsed ( karistus ).
- Moraalinormid – tavad, mida tuleb järgida. Eiramisel saab osaks üldine halvakspanu vms.
- Seadused – reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete kohta. Kehtivus tagatakse ametlike sanktsioonidega, mida viivad täide selleks volitatud organid – politsei, kohtud, vanglad.

Mida tähendab rituaal, siirderituaal ? Näited.
Rituaalid – kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Rituaali ülesandeks on tugevdada kollektiivseid väärtusi.
Siirderituaal – avalikud tseremooniad, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas. nt. sündminine, surm, meheks/ naiseks saamine, abiellumine .

Mida nimetatakse kultuuriuniversaaliks? Kultuurirelativism .
Kultuuriuniversaalid- kõikides kultuurides esinevad põhielemendid.
nt. kohanemine keskkonnaga, korra säilitamine, korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt, uskumuste kujunemine.
Kultuurirelativism- seob endas katset mõista maailma nii, nagu seda näevad teiste ühiskondade liikmed.

Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus ?
Tavade, kommete ja materiaalse kultuuri elementide mitmekesisus, mis on loodud inimeste poolt universaalsete vajaduste rahuldamiseks.

Mis on etnotsentrism ? Ksenofoobia.
Etnotsentrism- arusaam, et oma kultuur on ainuõige ja hea ning teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal.
Ksenofoobia- vihatakse neid, kes teistmoodi.

Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks?
käitumisreegleid nimetatakse sotsiaalseteks normideks.

Mis on subkultuur ?
Subkultuuriks nimetakse ühiskonna alagrupis esinevad iseärasusesd väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises. nt. tudengid, emod .

Mida nimetatatakse kontrakultuuriks?
Kontrakultuur - pakub opositsioonilist elustiili neile, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. nt. biitnikud , lillelapsed, uimastitarvitajad.

Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks?
... on eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri, õpib tundama ennast ja oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on.
Sotsialiseerumisel on seega duaalne iseloom. Ühelt poolt me omandame ühiskonna elulaadi ja tavad, teisalt me arendame välja oma identiteedi.

Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht – milliseid tegureid see endas sisaldab?
Oma koha määramine sisaldab järgmisi olulisi elemente:

Vajalik informatsioon – mida see staatus endast kujutab, mida peab tegema
Võimalus harjutada : katse-eksitus meetod, antisipatoorne sotsialiseerumine ehk rolli harjutatakse enne vastavasse staatusesse asumist, matkimine ehk autoriteetse inimese käitumise kopeerimine
Tagasiside: positiivne või negatiivne, oluline kellelt see tagasiside tuleb
Sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt

Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas?
nt. juhtum aastast 1982.
6 last vanuses 8 kuust kuni 6 aastani. Neid oli luku taga täielikus isolatsioonis hoitud terve nende elu. Nad ei suutnud rääkida (aint häälitsesid) ega kasutada söögiriistu. Üksteise olid nad väga kiindunud , aga kõiki võõraid nad kartsid. See, et nad said koos olla ja üksteisele toetuda, hoidis vaieldamatult ära nende muutumise vaimselt ebastabiilseks.

Mida tähendab sotsiaalne mina?
Sotsiaalse mina kontseptsioon pärnib psühholoog William Jamesilt, kes väitis, et igal inimesel on sama palju sotsiaalseid minasid, kui on teisi inimesi, kes temaga suhtlevad või kujutlust temast endaga kaasas kannavad. Mina on seega otseselt seotud sotsiaalse suhtlemisega . Inimesed liituvad ühiskonnaks oma mina-kontseptsioonide kaudu.

Mida tähendab desotsialiseerumine ?
Desotsialiseerumine- teatud rollist loobuma õppimine .

Mida tähendab resotsialiseerumine ?
Resotsialiseerumine- vajalike uute normide ja väärtuste õppimine.

Mida nimetatakse hälbeks?
hälve ehk milline on siis normide vastane käitumine.

Hälbe jagunemine erinevatesse raskusastmesse? Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas?
Hälbelisust mõõdetatkse ühiskondliku reaktsiooniga sellele käitumisaktile või elulaadile, mis rikub populaarseid või institutsioonilisi norme. Käitumine võib olla määratletud kui vastuvõetamatu mingis kultuuris, mingil ajahetkel või teatud tingimustes, teises aga vastuvõetav.
Normide tugevus – mõned normid on:

Keelavad – rangemalt karistatavad
Sundivad – tekitavad halvakspanu, karistused kergemad

Normid ja nende tugevus sõltub kultuurist, ühiskonnast ja ajast.

Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik? (Emile Durkheim) Üldine tuju s.o. ühiskonna liikmete poolt jagatav tunne, mis ei kuulu kellelegi inimesele konkreetselt. Sellise grupikonsensuse kaudu tugevdatakse sotsiaalset korda. Hälbivate inimete identifitseerimise ja karistamise kaudu liituvad ühiskonna ülejäänud liikmed ühise moraalisüsteemiga, mis omakorda kujundab ja tugevdab nende enda uskumisi. Piiride märkimine on protsess, mille abil kujundatakse sotsiaalses grupis kehtivad normid ja väärtused. Nendes gruppides paigutatakse piirid vastuvõetava käitumise kaugemaile rajale ning selle abil muudetakse inimeste käitumine suhteliselt stabiilseks ja ettearvatavaks.

Sildistamisteooria hälbelise käitumise kohta?
Sildistamisteooria järgi ei ole hälbimus seotud indiviidi või grupi tunnustega, vaid hoopis tegu on suhtlemisprotsessiga deviantse ja mitte-deviantse käitumisega inimeste vahel.
Howard Becker – “hälbeline käitumine on seepärast hälbeline, et inimesed nii seda käitumist sildistavad”. Hälbelise käitumisega inimene ei ole seepärast veel hälvik. Hälvikuks muutub ta siis, kui on selle sildi endale saanud.
Edwin Lemert – sildistamise mõju identiteedile:

Esmane hälbelisus – norme rikutakse ühel või teisel moel, kuid seda ei panda tähele. Ei mõjuta indiviidi identiteeti ja arusaama endast.
Teisene hälbelisus – sotsiaalselt määratud reaktsioonide tüüp, millega inimesed reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelisele käitumisele reageerimise tulemusena. Inimene aktsepteerib silti ja näeb iseennast deviantsena.

Sildistamisteooria kohaselt pole ükski tegu sisemiselt kriminaalne .

Konfliktiteooria hälbelisuse kohta?
Hälve on tahtlikult valitud ja sageli poliitilise iseloomuga . Deviantsus pole seotud selliste teguritega nagu bioloogia, isiksus, anoomia, sotsiaalne organiseerimatus vms., vaid indiviidid ise valivad deviantse käitumise reageerimaks kapitalistliku süsteemi ebavõrdsusele.
Ühiskonnas kehtivad seadused aitavad hoida ja kaitsta võimu omavate isikute positsiooni ning seadused ei ole oma olemuselt sugugi neutraalsed ega kaitse kõikide inimeste õiguseid. Õigussüsteem pöörab peamise tähelepanu just vaesemate inimeste kuritegudele, jättes tähelepanuta võimu omavate isikute seaduserikkumised või karistab neid siis minimaalselt.

Kontrolliteooria hälbelisuse kohta?
... väidab, et kuritegevus ilmneb siis, kui puudub tasakaal kuritegeliku käitumise impulsside ja sotsiaalse või psüühilise kontrolli vahel. Kontrolliteooria kohaselt otsustab indiviid deviantse käitumise kasuks vastavalt situatsioonile, lähtudes võimaliku kasu ja karistuse vahekorrast.
Travis Hirschi tõi oma raamatus „Delikventsuse põhjused” välja neli punkti, mis on seotud indiviidide seaduskuuleka või delikventse käitumisega:

seotus
pühendumus
kaasahaaratus
usk

Kui inimene on nõrgalt seotud nende sidemetega ühiskonnas, siis kaldub ta enam kuritegelikule käitumisele. Hirschi järgi on delikventse inimese madal enesekontroll kodu ja kooli puuduliku sotsialiseerimise tagajärg.
Teiste kontrolliteoreetikute järgi on kasvava kuritegevuse põhjuseks suuremad võimalused ja rohkem eesmärke ehk kuriteo sooritamiseks on uusi ja paremaid võimalusi ja kuriteo allikaks on rohkem põhjuseid.

Konformne käitumine – mis see on ja kuidas seda kujundatakse?
Konformne käitumine – sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine, kujuneb vastavalt normidele, tavadele, reeglitele.
Normid kujunevad läbi sotsiaalse interaktsiooni ja kujutavad endast läbirääkimiste tulemusena tekkinud tegelikkust, mis vormib inimese taju ja tegelikkust.
3 faktorit , mis kujundavad konformsust:

inimestel on kombeks vähemuses olles moonutada oma taju nii, et väheneks ebakindlus ja inimene saaks end tunda mugavamalt
grupipoolsele survel on kombeks mõjutada hinnanguid niiviiisi, et iga inimene hakkab olukorras, kus grupi seisukohad erinevad tema omadest , kahtlema oma seisukohtades
iga inimene võib otsustada grupi seisukohtade kasuks isegi olukorras, kus ta on kindel oma seisukohtade õigsuses.

Kes on sotsiaalse kontrolli agendid ? Mida teevad? Kuidas jagunevad?
Sotsiaalse kontrolli agendid jagunevad:

formaalsed agendid- on spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine.

nt. vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad ning sotsiaaltöötajad ja kirikutöötajad.
Formaalne kontrolli süsteem jaguneb:

karistav- on märkimisväärne võim kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest.

piirav- on kindlalt paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja laiem üldise hälbivuse lubamine ühiskonnas.

mitteformaalsed agendid- sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust.

nt. sõbrad, perekond, vanemad.

Mida tähendab kihistumine ühiskonnas?
Kui liigitame ühed inimesed teistest väärtuslikumateks.

Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub?

võim- võime sundida oma tahet peale teistele inimestele

prestiiž- lugupeetavus, teiste inimeste austus

omand- varandus , mida mõõdetakse maatükkides, rohelistes ristkülikukujulistes paberitükkides, naftas või muudes sarnastes artiklites.

Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)?
Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi:

orjandus – eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses ;

kastisüsteem – Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti;

seisused – feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks šerifid, meerid ;

klass – suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid , mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus.

Mida tähendab sotsiaalne hierarhia ?
Sotsiaalne hierarhia on kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum.

Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus ?
Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja gruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees.

Põlvkondade vaheline ja põlvkonnasisene mobiilsus?
Võrreldes vanemate ja laste staatuseid, räägime põlvkondade vahelisest mobiilsusest. Kui võrdleme inimese staatust tema elu jooksul, siis on tegu põlvkonnasisese mobiilsusega.

Struktuurne mobiilsus, vertikaalne ja horisontaalne mobiilsus.
Strukturaalne mobiilsus viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna . Nt sõltub vabade töökohtade arv ja nende liik ühiskonnas majanduslikus süsteemis toimuvatest muutustest, aga inimeste arv, kes oleks valmis neid töökohti täitma sõltub eri põlvkondade sündimusest. Nende andmete põhjal saab ennustada ühiskonna mitmesuguste alagruppide vertikaalse (üles või alla) mobiilsuse taset.
Horisontaalne mobiilsus – liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal, nt usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine.

Mis on perekond?
Perekond on grupp inimesi, kes on omavahel seotud sugulussidemetega: veresugulus, abielu või adopteerimine.

Mida nimetatakse monogaamiaks? Polügaamiaks? Kuidas polügaamia veel jaguneda võib? Mis tingib taoliste perekonnavormide kujunemist?
Monogaamia - üks mees abielus ühe naisega
Polügaamia- üks abielupool on abielus mitme vastaspoole esindajaga.
Polügaamia jaguneb:

Polügüünia ühe mehe abielu mitme naisega ( islamimaad , ebaseaduslikult mormoonide seas Ameerikas Utah’ osariigis)
Polüandria ühe naise abielu paljude meestega (Tiibet, Todas Lõuna-Indias)

Perekonda juhivad tavad, kombed, käitumisnormid, seadused, moraalinormid ja ühiskondlik arvamus, aga seda võib vaadelda ka kui ühiskonna normidest ja kultuurist sõltuvat. Perekond on ühiskonna struktuuri allsüsteem. Perekonnasuhted on keerulised, sest neid ei määrata mitte ainult selle liikmete poolt, vaid ka ühiskondlik-majanduslike, ajalooliste, poliitiliste ja rahvuslike tingimustega. Vaatamata sellele, et perekonna moodustamise taga on vaba tahe , tingib selle ka ühiskondliku vajaduse ühtsus.

Nimeta perekonna funktsioonid?
Perekonna funktsioonid on järgmised:

soo jätkamine – realiseeruvad seksuaalsuhted ja perekondlikud püüdlused legaalselt. Paljudes ühiskondades on abieluvälised suhted kuritegevus või ühiskondades, kus perekond rahuldab oma liikmete bioloogilisi ja turvalisusvajadusi, võrdub perest väljaheitmine surmanuhtlusega. Paljudes kaasaegsetes ühiskondades on aga olukord, kus emad kasvatavad üksi lapsi ja suhted perekonnaga on tunduvalt nõrgenenud;

ühiskonna kultuurilise järjepidevuse kandmine – kultuuripärandi edastamine, uute liikmete sotsialiseerimine ;

perekond annab oma lastele sotsiaalse seisundi – perekond on määratletud oma sotsiaalse kuuluvuse, staatusega ühiskonnas, sellest tulenevad selle liikmete haridus jm seotus teiste sotsiaalsete institutsioonidega; sotsiaalse päritolu kaudu määratleb inimene end terve elu ja ka teised märgistavad teda vastavalt;

perekond kindlustab emotsionaalsete vajaduste rahuldamise;

perekond on sotsiaalse kontrolli süsteem – normidest kinnipidamine , seksuaalsus jm.

Nimeta erinevaid perekonnatüüpe – mille alusel jaotus toimub? ( tuumik -, laiendatud jm perekonnatüübid) samuti peab teadma perekonna arenguetappe!!!!
Laiendatud perekonnasüsteem – sugulus- või põlvnemissüsteem, suhteliselt suur üksus, mis koosneb mitmest suguluses olevast majapidamisest, nagu isa ja pojad oma peredega või siis mehed , naised ja nende paljud abielupartnerid. Eeliseks ühine vara, võim, kaitse ja teiste perekondadega ühendusse astmiseks piisav pruutide-peigmeeste tagavara.
Tuumik- ehk nukleaarperekond – abielupaar ja nende alaealised lapsed(2-3tk), omane pigem kaasaegsele ühiskonnale kui traditsioonilisele ja pigem linna kui maapiirkonnale.
Traditsioonilise ühiskonna perekonnas olid perekondlikud kohustused ülemad kui individuaalsed õigused, kaasaegses ühiskonnas rõhk pigem üksikisikul ja tema vajadustel. Tundenihe – kelle vastu on perekonnas tugevamad tunded, traditsioonilises esikohal vanemad, kaasaegses pigem abikaasa.
Kaasaegne perekond – vähem võimas ja mitmekesisem kui laiendatud perekond. Ülesanded, mida varem täitsid sugukonnad, täidavad nüüd perekonnavälised asutused. Tugev sõltuvus majandussüsteemist, tööstusühiskonnas mehe rolli kasv kui palgateenija. Tänapäeval taas toimunud muutus, kus kasvanud just naiste roll kui sissetulekuteenija. Kaasaegses peres vabanevad lapsed tunduvalt varem perekonna kontrolli alt. Kuna kaasaegne pere ei pea täitma enam erinevate sotsiaalsete institutsioonide funktsioone, siis rõhk emotsionaalsel toel ja laste sotsialiseerimisel. Kaasaegses ühiskonnas on abikaasa valiku aluseks romantiline armastus, varem pigem võimu ja majandusliku positsiooniga seotud aspektid.
Kaasa valik kaasaegses ühiskonnas: kohtamine – alguses grupikohtamine, kus grupist jääb keegi silma, sealt edasi individuaalne kohtamine. Pimekohtingud – kirjasõbrad, internet . Kingituste vahetamine – erinevalt traditsioonilistest ühiskondadest, kus kingitusi vahetasid perekonnad, vahetavad kaasaegses ühiskonnas noored ise kingitusi. Kihlumine ja abielu. Kihlumine noorte omavaheline leping, abielu tähtsus säilitanud tähtsuse ka sugulaste ja perekonna tasemel.
Homogaamia – kaasa valitakse endaga samast rassist, usust, rahvusest, sotsiaalsest klassist , sarnase haridusega ja ühevanune. Sarnastel inimestel kergem koos elada – sarnaselt sotsialiseeritud, sarnased väärtused ja normid.
Heterogaamia – abikaasad erineva taustaga – tutvustab inimestele erinevaid väärtusi, maailmapilti jms.

Perekonna funktsionalistlik -, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus.
Funktsionalistlik käsitlus – perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn „ühiskonna kehast”. Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid.
Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Konfliktiteooria, kuid ka mitmed feministlikud teoreetikud , keskenduvad sellele, kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad, et tuumikperekonnas ei toimu sarnaste väärtuste jagamine, vaid õpetatakse selle liikmetele sobivad käitumisnormid, mis tulenevad ülemiselt keskklassilt. Samuti rõhutavad konfliktiteoreetikud perekonna nn „tumedamat poolt” ehk sellist käitumisviisi, mis on perekonna suhtes düsfunktsionaalne – vägivald, lapsepilastus jms.
Tulu saavad sugulusgrupid ja perekonnapead ja mehed rohkem kui naised. Verepilastuskeeldu ja abielureegleid kasutatakse varanduse hoidmiseks suguvõsas. Abielu puhul määravad pruudi või ka peigmehe valiku perekonnapead, jõu abil kontrollitakse teiste pereliikmete käitumist. Kuigi verepilastus on keelatud, on see siiski väga levinud nähtus paljudes ühiskondades. Tänapäeva Ameerikas on kodune seksuaalvägivald esimene põhjus, miks tütarlapsed kodust põgenevad. Abielu on osa perekondade vahelisest võimusüsteemist, kus abielu kaudu kas säilitatakse või muudetakse perekonna majanduslikku ja poliitilist seisundit . Seal kus funktsionalistid näevad peresuhete loomises kogukonna tugevdamist, näevad konfliktiteoreetikud tegelikult vaid erinevust ühiskonnas majanduslikku ja poliitilist võimu omavate inimeste vahel. Legitiimsuse printsiip pole tähtis ühiskondades, kus isa ei saa oma naist ja lapsi majanduslikult heale järjele aidata.

Nimeta majandussüsteemi erinevaid tootmisviise (jaguneb kolmeks)?
Tootmine jaguneb omakorda:

Primaarne tootmine – nn otse tarbimine, töötlemist ei toimu, nt jahindus , karjandus, korilus;
Sekundaarne tootmine – millegi toormaterjalist valmistamine ja siis tarbimine, nt käsitöö saadused , autod vms
Kolmanda astme tootmine – tasuliste teenuste pakkumine ja informatsiooni vahendamine , nt lapsehoidmine, aga ka rahvusvaheline pangandus . Teenindussektori kiire kasv – eelkõige madalapalgaliste töökohtade arvel

Mida tähendab elatusviis ?
“elatusviis” – viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks

Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil?
Kapitalistlik majandussüsteem – minimaalne riiklik omand ja riiklik kontroll.
Kapitalism on majandussüsteem, kus maa ja muud varad on eravalduses ja kaupade ning teenuste pakkumine toimub eraettevõtluse kaudu.
Kapitalismis on olulised vaba turumajandus ja konkurentsipoliitika, mis on suunatud majanduse arengule. Riigi osa majanduse reguleerimisel peetakse ebaoluliseks (Laissez-faire). Oluline tegur majanduse arendamisel on globaliseerumine, mis annab võimaluse kaupade turustamisele paljudes riikides, samuti tootmise organiseerimist riikides, kus tööjõu hind on madalam.
Sotsialistlik majandussüsteem – maksimaalne riiklik kontroll, valitsusepoolne tootmine ja jaotamise planeerimine .
Sotsialism baseerub arusaamal, et majandusliku tegevuse juures tuleb lähtuda rahva vajadustest, mitte kasumist
Ebavõrdsuse vähendamine ühiskonnas, ressursside ümberjaotamine
Kapitalismi sisepinged viivad töölisklassi poliitilise organiseerumiseni ja sellega kaasnevate sotsiaal-poliitiliste ümberkorraldusteni ühiskonnas
Sotsialism kaasaegses maailmas:

Repressiivne
Sotsialism demokraatlikes riikides: Taani, Rootsi, Soome, kus majandus on erakätes, kuid toodete ja teenuste ümberjaotamine toimub riigi kontrolli all – heaoluühiskond
- Eesmärk vähendada ebavõrdsust
- Kulukas
- bürokraatlik

Mida tähendab barter ja mida retsiprooksuse reegel?
Barter – sama väärtusega toodete või teenuste vahetamine. Malinowski – kula.
Retsiprooksuse reegel – kingituse saamine kohustab midagi samaväärset hiljem tagasi andma.

Mis on töö ja kuidas on töö tegemine kaasaegses ühiskonnas muutunud?
Töö, olgu siis palgaga või mitte, on inimese vaimsed või füüsilised jõupingutused mingi ülesande täitmiseks, mis rahuldab inimes(t)e vajadusi. Töökoht (töö) on jõupingutused, mida vahetatakse regulaarse palga vastu. Töö on majanduse aluseks.
Teenindussfääris tööjõu juurdekasv. Masinatöö kaotab inimese vajaduse oskuste järele, mida varem täitsid inimesed

Kuidas mõjutab töö vaba aja veetmist?

Staatus ja sotsiaalne klass – töö põhjal on kaasaegses ühiskonnas kõige kergem oma positsiooni määratleda
Võimalused – sissetulek (nt maja, auto, vabaaja veetmine ), töö aeg ja tingimused (tervis, kutsehaigused )
Sõbrad ja suhtlemine – millised sõbrad, kuidas tekivad, kuidas vabal ajal suheldakse (nt tööstustööliste kogukonnad, kalurite kogukond jne)
Väärtused ja hoiakud – solidaarsus, kohusetunne, vastutus. Karjäärivõimalused, töökoha stabiilsus
Perekonnaelu – sissetulek ja vabaaeg, milline on iga täiskasvanud perekonnaliikme roll
Vabaaja tegevused – kui palju aega ja jõudu töö võtab, kui palju tehakse ületunde, kas töö on öösel või päeval, vahetustega. Kui palju jääb sissetulekutest alles vaba aja veetmiseks.

Tailorism, fordism (massitootmine-massiturg)
Frederick Winslow Taylor – ameerika juhtimiskonsultant: teaduslik tootmine – uuris tootmisprotsessi, kus kõik etapid jaotatud lihtsateks üksikuteks etappideks , mis on omavahel täpselt ajastatud ja organiseeritud. Leidis kasutust tootmises ja oli automatiseerimisi üks algimpulssidest: tööstusliku toodangu kasv, tööliste tootlikkuse kasv. Tükitöö, selge tööjaotus, kontrollitavus.
Tööjaotus – tööprotsessi kui terviku jagamine eri osadeks , millest iga etappi teeb selleks ettevalmistuse saanud inimene või grupp inimesi. Sõltuvus teistest inimestest ja töödest, mida teevad teised.
Automatiseerumine – tööliste asendamine masinatega. Pikas perspektiivis odavamad ja kergemini kontrollitavad. Juhivad vähesed spetsialiseerunud oskustöölised, kes oma teadmiste hoidmisega säilitavad töökohti ja loovad endale rohkem vaba aega juurde.
Probleem: võõrandumine ehk inimene on ära lõigatud oma töö tulemustest, teistest inimestest ja lõpuks ka iseendast – kes ma selline üldse olen siis? Kas masin? Oskuste kadumine.
Henry Ford : masstootmine tähendab ka massturgu. Fordism kui tailorismi edasiarendus. Liinitöö. 1908.aastal alustati Michiganis Model T Fordi tootmist ning 1929.aastaks oli neid toodetud juba üle 15 miljoni.
Fordismi peamised tunnused:

Standardtooted masstoodanguna, tarbijate valikuvõimalus väike
Töö on jaotatud väga lihtsateks, väikesteks ja kergestiõpitavateks osadeks
Töökiirus sõltub liinikiirusest
Töötajaid kontrollib ja superviseerib juhataja

Piirangud tailorismi ja fordismi puhul: saab kasutada ainult standardtoodete puhul, mille puhul on liinitööl kõik eelnevalt paika pandud, muudatuste suhtes jäik ja äärmiselt aeganõudev.

Mida peame hariduse all silmas? Mis see on?
Haridus tähendab teadmiste üleandmist ühelt põlvkonnalt teisele vahetu õppimise kaudu ( Giddens 1997).

Millised on hariduse avalikud ja varjatud funktsioonid?
Avalikud funktsioonid:

Kultuuri edasiandmine. Kaasaegse ühiskonna suure mitmekesisuse tõttu pole kerge määratleda ühte ja õiget kultuuri. Õpikutes edastatav kultuur on enamasti neutraalne , status quo’d säilitav, konflikte ja eriarvamusi ühiskonnas summutav ja ebavõrdsust isiku eraprobleemina esitav.

Täiskasvanustaatuste harjutamine. Koolid valmistavad lapsi ette nende lõpprollideks ühiskonnas, perekonnas ja tööl. Õpetatakse konformsust, tööharjumust ja kõrgema staatusega inimeste austamist. Samuti õpetatakse otseselt ja kaudselt traditsioonilise perekonnarolli täitmist. Töörollideks sotsialiseerimine on nii üldine (kuulekus, täpsus, distsipliin ) kui ka eriline (õpilaste jagamine ülikooli ettevalmistus- ja kutserühmadesse.)
Hariduse varjatud funktsioonid: Varjatud õppekava tähendab ametliku õppekava välist õppetegevust, mida koolid pakuvad inimestele sellistes küsimustes nagu vanemate austamine ja etnotsentrism. Lastele õpetatakse juba varakult selgeks sotsiaalse hierarhia toimimine ja igaühe asupaik selles.

Millele keskenduvad hariduse uurimisel funktsionalistid ja millele konfliktiteoreetikud?
Funktsionalistid:
Koolid soodustavad konkurentsis eraldades võimekad vähemvõimekatest ning loovad nõnda intelligentsushierarhia ehk pälvokraatia.
Eelduseks on:

koolipersonal suudab täpselt eristada targad ja rumalad õpilased
standartsed testid on objektiivne vahend selle eesmärgi saavutamiseks
testi tulemuste erinevused peegeldavad kaasasündinud intellektuaalseid erinevusi

Funktsionalistid väidavad, et ühiskond kui tervik saab kasu oma targimate liikmete oskustest ja kõikidel isikutel tuleb aidata leida oma tase.
Konfliktiteoreetikute kriitika:

Koolid sorteerivad õpilased võitjateks ja kaotajateks pigem sotsiaalse klassi, rassi ja soo alusel.

Haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust sellise majandussüsteemi tarbeks, mis nõuab suurt ja kuulekat tööjõudu.

Usk pälvokraatilisse valikusse paneb edutud inimesed süüdistama ainult iseennast.
Heakskiidetud „kultuur”, nagu see peegeldub õppekavades ja õpikutes, teeb kõik selleks, et tunnistada ebaseaduslikuks kõik muud tunnetusviisid.
Vastupidiselt alamkihtide suhteliselt vaestele vanematele suudavad keskklassi vanemad kindlustada oma lastele privileege.

Mis on religioon? Miks on kultuuriuniversaal?
Religioon on uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas.
Kultuuriuniversaal- kõikides kultuurides esinevad põhielemendid.

Nimeta religiooni põhielemendid?
Religiooni 5 põhielementi on:

Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu

Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks

Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine

Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit

Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust

Mis on religooni funktsioonideks?
Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on 4 funktsiooni:

Regulatiivne – põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid.

Integratiivne – liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse.

Kommunikatiivne – väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel.

Psühhoteraapiline – avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad.

Funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline käsitlus.
Funktsionalistliku käsitluse järgi pakub religioon individuaalset tuge, on sotsialiseerimisagent ning aitab integreeruda ühiskonda.
Individuaalne tugi:

Religioon pakub lohutust, seletusi ja tähendusi, kui inimene kogeb oma elus raskusi, kriise jms, millega on raske toime tulla (sõda, lähedaste surm, haigus jms)
Religioossed tseremooniad pakuvad usklikele identiteeti, kokkukuuluvustunnet teatud grupiga, mis hoolib neist ning ühendab läbi teatud käitumisreeglite
Religooon pakub seletusi elu mõtte, surma või sotsiaalse staatuse kohta
Religioossed grupid pakuvad hoolekandeteenuseid indiviididele, kes võivad olla ühiskonna tõrjutumad liikmed (kodutele majutust, supiköök jne. Nt Pärnus MTÜ Shalomi Abikeskus , MTÜ Samaaria)

Sotsialiseerumine ja sotsiaalne integratsioon :

Olles osa kultuurist ja elustiilist, aitab religioon säilida teatud kultuuritraditsioonidel
Religioon aitab ühiskonda kooshoida jagades ühiseid väärtusi ja arusaamu õigest ja valest, solidaarsus (aitab määratleda ühiskonna käitumisnormid ning defineerides hälbe ja konformsuse)
Normide defineerimine aitab määratleda sotsialiseerumistingimused, ühiskonda integreerumise tingimused
Religioon aitab vähemusgruppidel koonduda ja üksteist toetada võõrsil elades

Konfliktiteoreetikute järgi on religioon sotsiaalse kontrolli vahend, mida valitsev klass enda huvides kasutab: hoiab inimesi paigal nende staatuses , allutab neid vastavalt reeglitele ning toetab ja õigustab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. Paljud religioonid teenivad nn. mahajahutamisefunktsiooni, pehmendades viha ebaõigluse vastu. Ilmselgelt teenib selline funktsioon valitsevate klasside huve.

Mida nimetatakse sekulariseerimiseks?
Sekulariseerumine tähendab protsessi, kus religiooniga seotud uskumused, tegevused ja institutsioonid kaotavad sotsiaalset tähendust ühiskonnas.

Maagia ja selle otstarve. Näited.
Maagia – käitumine, mis on ette nähtud nähtamatute jõududega manipuleerimiseks. Religioon püüab kokkuleppele jõuda mingi kõrgema jõuga. Maagiat kasutatakse alati siis, kui tulemust ei ole võimalik ratsionaalsete teaduslike vahenditega ette ennustada.

Religioonide jagunemine: kirik , denominatsioon , sekt , kultus .
Sotsioloogid on püüdnud panna religioossed grupid nelja peamisse kategooriasse lähtudes nende suhtest riigiga, suhtumisest teistesse religioonidesse, suhtumisest ühiskonda ning suurusest ja liikmelisusest ehk kui hästi need organiseeritud on. Neli peamist kategooriat on kirik, denominatsioon, sekt ja kultus.
Tunnused
Kirikud
Denominatsioonid
Sektid
Kultused
Näide
Inglise kirik, Rooma -Katoliku kirik
Metodistid, baptistid
Jehoova tunnistajad, mormoonid, moonid jne
Saientoloogia
Organisatsioon
Suur organisatsioon, vaimulikkonna hierarhia, tasustatud ametnikud
Nagu kirikud, aga väiksemad
Sageli väikesed, tihedalt seotud, ilma hierarhia ja tasustatud ametniketa, enamasti aga ühe karismaatilise juhi kontrolli all
Avatud kõigile, kes suudavad seda endale lubada. Tihti puuduvad teistele religioonidele omased tunnused: religioossed tseremooniad, usk üleloomulikku jõudu jne.
Suhtumine üldiselt ühiskonda
Maailmaga kohanduv . Üldiselt aktsepteerivad ja toetavad domineerivaid norme ja väärtuseid eksisteerivas ühiskonnas
Maailmaga kohanduv. Üldiselt aktsepteerivad ühiskonna norme ja väärtuseid, kuid on mõneti kriitilisemad kui seda on kirik.
Maailma eitav. Paljud sektid eitavad ühiskonnas levinud normid ja väärtused ning asendavad need alternatiivsete normide ja tegevustega.
Maailma jaatav. Aktsepteerib ühiskonda sellisena nagu see on, pakub indiviididele võimalus olla edukas ja õnnelikum läbi üleloomulik või hingelise jõu ja võimu.
Liikmed/toetajad
Liikmed pärinevad igast ühiskonna kihist , ei eeldata ühiskonnast eraldumist ja elustiili muutmist
Nagu kirikus, kuid sageli meelitavad endale liikmeid, kes on kirikus või sektis pettunud
Liikmed on sageli inimesed, kes on elus pettunud või sellega rahulolematud; eeldatakse et nad loobuvad või teevad suuri muudatusi tavaeluga väljaspool sekti
Liikmelisus avatud kõigile, kuid liikmetel peab olema sageli väga kõrged sissetulekud, et osta endale vajalikku tegevust
Suhtumine teistesse religioonidesse ja uskumustesse
Mittetolerantne, ainus õige uskumustesüsteem
Tolerantne , ei pea ennast ainuõigeks uskumustesüsteemiks, on üks paljudest denominatsioonidest
Mittetolerantne, sageli vaenulik . Ainult nende endi usk on ainuõige ning ainult sekti liikmed saavad päästetud.
Tolerantne, eksisteerib kooskõlas teiste rajatud uskumustega.
Suhe riigiga
Sageli tihedad ja formaalsed suhted riigiga, nt Briti kuninganna on ka Inglise Kiriku pea
Sageli puuduvad formaalsed seosed riigiga
Kriitiline, sageli vaenulik riigi ja ümbritseva ühiskonna suhtes
Puudub igasugune side riigiga.

Millised on maailma jaatavad, kohanduvad ja eitavad grupid? Mis vahe neil on.
Järgnev klassifikatsioon jaotab religioonid selle järgi kuidas need näevad ümbritsevat ühiskonda ning kuidas nad reageerivad sellele:

nn Maailma eemaletõukavad grupid – peamiselt sektid, mis on ühiskonnaga vastuolus , hülgavad peamised ühiskonnas levinud väärtused ja normid ning asendavad need alternatiivsete uskumuste ja praktikatega;
nn Maailmaga kohanduvad grupid – peamiselt kirikud ja denominatsioonid, mis üldiselt aktsepteerivad ühiskonnas domineerivaid väärtuseid ja norme. Need on enam keskendunud vaimsele käitumisele, igapäevasele moraalsusele kui muudele ilmalikele käitumistele
nn Maailma jaatavad grupid – kultused, mis aktsepteerivad ühiskonda nii nagu see on ning pakuvad indiviididele võimalust olla edukas eksisteerivate väärtuste ja tingimuste raames, pakkudes selleks hingelist ja üleloomulikku jõudu, võimu.

Kas religioon kaob ühiskonnast?

Mis on võim?
Võim on võime suruda teisele poolele peale oma seisukohti ja ühiskonna võime mobiliseerida ressursse oma eesmärkide saavutamiseks.

Mis on autoriteetsus? Sund?
Sund – võimu tüüp, mis pole legitiimseks tunnistatud nende poolt, kel võimu pole. Võimulolijad valitsevad siiski, ilma, et alamad neid avalikult tunnustaks. Inimesed kuuletuvad ainult seepärast, et nad on sunnitud vägivalla või selle ohu tõttu. (Browne)
Autoriteetsus on tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt. (Hess, Markson ja Stein)

Nimeta erinevaid domineerimise tüüpe? Milles need seisnevad?

Traditsiooniline domineerimine – rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupitavade aktsepteerimisel;
Karismaatiline domineerimine – põhineb juhi erakordsetel võimetel või tema ideede erakordsusel. Karismaatilise liidrite ja järgijate vahel tekib eriline side, järgijad usuvad juhi üliinimlikesse omadustesse ja on valmis täitma tema käske kõhklemata. Sageli püüavad järgijad pärast juhi surma luua ürituse jätkamiseks mõne formaalse organisatsiooni. Weber nimetab protsessi, kus jumalik anne tõlgitakse igapäevaste võimustruktuuride keelde, karisma rutiniseerumiseks.
Legaalne domineerimine – Weberi järgi kõige ratsionaalsem domineerimisviis, kuna põhineb valitseja ja valitsetava vahelistel umbisikulistel sidemetel. Juhi võim on piiratud seadustega, mis kehtivad kõigi võimukandjate suhtes olenemata isiklikest omadustest või sotsiaalsest staatusest . Legaalse domineerimise puhtaimaks näiteks on bürokraatia.

Mis on poliitika? Poliitika institutsioonina?
Poliitika institutsioon on poliitiliste reeglite, standardite jms. kogum, millega reguleeritakse ja juhitakse ühiskondlikke protsesse.
Poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti üsna erineva mahuline , aga väga
suur kõigis tänapäeva arenenud riikides
Poliitika erinevad definitsioonid :
* Poliitika on võimu teostamine /kasutamine;
* Poliitika on väärtuste avalik jaotamine;
* Poliitika on konfliktide lahendamine

Nimeta erinevaid poliitilisi režiime ja kirjelda neid? küsib diktatuuri ja totalitaarset.
Totalitaarsed režiimid – püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte, sh religioon ja eraelu. Riigipead võivad olla nii diktaatorid , usumehed, sõjaväelased. Võimu absoluutne omamine, mida nad säilitavad opositsiooni represseerides.
Diktatuur – totalitarismi edasiarendus, kus kogu võim kuulub ühele inimesele, mitte väikesearvulisele eliidile.

Tavaliselt ühiskondades, kus puuduvad demokraatia eeltingimused: levinud kirjaoskus , majanduslik stabiilsus või võrdsuse ideoloogia.
Kontroll kultuuri üle – massiteabevahendid, kool, teater jms.

Nimeta erinevaid avaliku arvamusega manipuleerimisvõimalusi – poliitilisi vahendeid? nt. sund, genotsiid
Poliitilise opositsiooni lämmatamiseks kasutatavad vahendid:

Varjatud jälgmine

Telefonide pealtkuulamine

Posti avamine jm

Propaganda (n: räägitakse sõja ajal, kui hästi nende poolel läheb)
Propaganda valikulise informatsiooni levitamine, mida arvatakse olevat võimulolijatele soodsam ning mis peaks suurendama inimeste toetust ja solidaarsust liidritega. Ka rahuajal levitatakse informatsiooni, et heita head valgust režiimi saavutustele.
Tsensuus informatsiooni valikuline tagasihoidmine
Sund, repressioon (arest, vangistus , hukkamine jm), genotsiid (kogu opositsioonis oleva elanikkonna tapmine ) – sotsiaalse kontrolli viimane aste sõnakuulelikkuse saavutamiseks (natsi-Saksa korraldatud genotsiid Euroopa 6 miljoni juudi hävitamiseks enne Teist maailmasõda ja sõja ajal)

Mida mõistame poliitilise sotsialiseerumise all?
Poliitiline solidaarsus on protsess, mille käigus keskkonna mõjutustel ja inimese isiklike kogemuste alusel kujuneb välja inimese poliitiline orientatsioon . Kuna nooruk ei lähe hääletama puhta lehena, siis on tähtis lapsepõlve ja noorukiea kodust saadud mõjutuste osa. Oluline roll esmastel sotsialiseerimisagentidel. Oluline seos ülikoolil ja hilisemal töökohal. Nt konservatiivsed noored valivad töökoha kas äris või militaarsektoris, liberaalsemate vaadetega teaduslikus või sotsiaalsektoris.

Mida nimetatakse sotsiaalseks muutuseks?
Sotsiaalne muutus- protsess, mille käigus aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid.

Millised on sotsiaalsete muutuste kanalid?

Keskkonnasündmused: 1) loodussündmused, nt maavärinad, haigused jms; 2) inimese loodud situatsioonid, nt reostus, loodusvarade liigne kasutamine. Muutused võivad olla nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Nt metsade hävitamine on muutnud paljud primitiivsed suguharud põgenikeks nendi endi maal.
Sissetung: Ühe riigi sissetung või sõda, muudavad paratamatult inimeste elu. Tuleb kohaneda uute kommete ja arusaamadega või kolida mujale, muuta eluviise vms. Koloniseerimine .
Kultuurilised kontaktid. Kontakti tulemusena saab üks grupp teada, kuidas teine grupp oma säilimisülesannetega toime tuleb. Kontakt võib olla juhuslik, etteplaneeritud või pealesunnitud.
Innovatsioon. Uued avastused ja leiutised on sotsiaalsete muutustega tihedalt seotud. Avastus tähendab teadlikuks saamist mõnest sellisest looduse aspektist , mida senini ei teatud või need teadmised olid äärmiselt piiratud. Leiutised tähendavad kultuuri eksisteerivate osade ühendamist uuel viisil, nt arvuti loomine jne.
Populatsiooninihked ehk muutused rahvastiku suuruses ja struktuuris – vanuses, soolise lõikes vm. Nt Euroopa ühiskonna vananemine.
Difusioon ehk kultuurielementide levik on üks tähtsamaid muutuste tekitajaid. Difusioon tähendab protsessi, millega uued ideed, teod, tehnoloogia, arusaamad ja teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, ühiskonnale. Nt tule kasutuselevõtmine, rauast tööriistad, põlluharimismeetodid. Kaasaegse difusiooni tavalisimaks näiteks on tarbekaubad, tehnoloogia uusimad saavutused, interneti uued võimalused. Siiski on kasulik tähele panna, millised kultuuriartiklid on kergemini omaksvõetavad ja millised mitte. Kergem on hinnata tehnika kasulikkust ja efektiivsust kui nt uusi väärtuseid ja uskumusi. Palju aeglasemalt võetaks omaks uusi uskumusi ja väärtushinnaguid.

Millised on muutuste tüübid?
Muutuste tüübid:

järk-järgulised ehk kasvavad muutused – võib jääda kauaks märkamatuks, kuni toimub mõni suurem ümberkorraldus. Mõjutab sotsiaalset elu, sotsiaalseid institutsioone. See on pidev protsess, mille mõjud ilmnevad alles pikema aja jooksul;
revolutsioonilised muutused – ühiskonnas toimuvad suured poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed muutused. Kasvavad välja revolutsioonilisest olukorrast. Milline see olukord on, sõltub just iga revolutsiooni ajaloolisest ja ühiskondlikust hetkeolukorrast. Marxi teooria järgi on tegu klassikonfliktiga, mis põhjustavad revolutsioone ja suuri sotsiaalseid muudatusi. Peamiseks põhjuseks majanduslikest tingimustest tulenev ebavõrdsus. Siiski on ajaloos enamuses juhud, kus revolutsiooni põhjustab poliitiline olukord ja mässajateks ning ühiskonna ümberkorraldajateks on haritud eliit. Revolutsiooni tulemusena ei muutu mitte klassi-, vaid poliitiline struktuur.

Sotsiaalse muutuse kiirus – millest oleneb?
Muutuste kiirendamine: mida suurem on grupi eelnev kultuuriline baas, seda enam on nad uuele avatud ning valmis looma olemasolevast uusi kooslusi jms. Seepärast toimuvadki keerulistes ühiskondades muutused tunduvalt kiiremini. Leidlikkus ei ole seotud intelligentsuse erinevustega maailma eri paigus , vaid hoopis teadmiste akumuleerimisega.
Kultuuriline lõtk – kirjeldab tendentsi, kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloogia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega.

Mida nimetatakse globaliseerumiseks?
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises.

Kuidas väljendub globaliseerumine nt. majanduses? Kultuuris? Sotsiaalses elus?
MAJANDUSES:

rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu
kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv
riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu, mis on viinud organisatsioonide nagu WTO ja OPEC tekkeni
rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF ja Maailmapank ) loomine
hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses
nt. Kui kohviistandused põlevad maha, siis hinnad tõusevad lakke ja me ei jõua enam kohvi osta

KULTUURIS:
kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus
kultuuride segunemine , samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu läänestumine
kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism
kasvanud immigratsioon
rahvustoitude ( pitsa , india köök) ülemaailmne levik

SOTSIAALSES ELUS:

globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet , side-satelliidid, telefonid
üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid
rahvusvaheliste kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kohus
väidetavalt on ka terrorism globaliseerunud

93. Miks kaasaegses ühiskondades on enimlevinud peretüübiks nukleaar-ehk tuumikperekond ?
Kui traditsioonilist perekonda võib vaadata ka kui majandusüksust, siis kaasaja perekond pigem emotsionaalse heaolu pakkumisele orienteeritud. Rahuldab lähedusevajadust.
Ülesanded, mida kunagi täitsid sugukonnad, täidavad nüüd perekonnavälised asutused. Kaasaegne perekond on eelkõige tarbiv üksus, mis on tugevasti sõltuv majandussüsteemist väljaspool kodu.
94. Erinevate sots. Institutsioonide seosed omavahel.
See, mis perekonnast me tuleme, paneb paika meie majandusliku seisundi ning poliitilised vaated, perekonnast oleneb ka mis usku oleme jne.
95. Kuidas mõjutab töö inimese elu? Mis on töö oluline sotsiaalne fakt eesti ühiskonnas?
Töö annab sotsiaalse positsiooni. Vaba aja veetmine- palju raha on, millega tegeleda saab.
96. Sotsialiseerimise agendid
Inimesed ja organisatsioonid, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja õhiskonnas vajalike rollide õpetamine.
Vanemad, sõbrad, puberteediea sõbrad, õpetajad, massimeedia
28

.DOC Laadi alla originaalfail 22 lk · .doc · 106 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

106 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tibenstobens Õppematerjali autor

Mis on sotsioloogia ja mida uurib?
Kordamisküsimused eksamiks.

sotsiaalne fakt sotsioloogia

Sarnased õppematerjalid

doc

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks

Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles

Sotsioloogia

doc

Sotsioloogia eksami kordamisküsimused+vastuse d

Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena

Sotsioloogia

doc

Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013

Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad asjad)

Sotsioloogia

docx

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias

1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused

Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta.

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia eksamiküsimused

kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus

Sotsioloogia

198

doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5

Sotsioloogia

odt

Sotsioloogia ja sotsiaalantropoloogia

Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäevast elu( majandustsüklid, sõjad, hariduspoliitika jne) Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele: 1. Kuidas lahterdatakse tegevusi ühiskonnas 2. Kus asub see ühiskond inimajaloos 3. Milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab Oska nimetada sotsioloogia olulisi koolkondi, tea nende koolkondade keskseid autoreid, oska sõnastada neile iseloomulikke tunnuseid, kirjeldada nende koolkondade olulisi erinevusi Keskendu järgnevatele autoritele, koolkondadele ja kontseptsioonidele: Sotsiaalsed faktid( E.Durkheim) Durkheim viitab sotsiaalsele struktuurile, mitte üksikindiviidide kehale ja vaimule Durkheim arvas, et seletavaks faktoriks inimeste erinevas käitumises on sotsiaalse integratsioon ühiskonnas( uuris enesetappude arvu euroopas)

Etenduskunst

Rohkem sarnaseid