Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Sotsioloogia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on sotsioloogia ?
  • Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus ?
  • Kuidas lahterdatakse tegevusi teatud ühiskonnas ?
  • Kus asub see ühiskond inimajaloos ?
  • Milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab ?
  • Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta ?
  • Mis on sotsiaalne fakt ?
  • Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega ?
  • Miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks ?
  • Mida tähendab Comte ,,kolme astme seadus" ?
  • Mida tähendab anoomia ?
  • Mida see tähendab Weberi käsitluses ?
  • Mis on ühiskond ?
  • Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga ?
  • Mille järgi peamiselt jaotatakse ?
  • Mida nimetatakse sotsiaalseks institutsiooniks ?
  • Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine ?
  • Kuidas võivad kultuuriti erineda ?
  • Kuidas on omavahel seotud keel ja taju ?
  • Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid ?
  • Mida tähendab rituaal, siirderituaal ?
  • Mida nimetatakse kultuuriuniversaaliks ?
  • Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus ?
  • Mis on etnotsentrism ?
  • Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks ?
  • Mis on subkultuur ?
  • Mida nimetatatakse kontrakultuuriks ?
  • Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks ?
  • Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas ?
  • Mida tähendab sotsiaalne mina ?
  • Mida tähendab desotsialiseerumine ?
  • Mida tähendab resotsialiseerumine ?
  • Mida nimetatakse hälbeks ?
  • Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik ?
  • Mis see on ja kuidas seda kujundatakse ?
  • Kes on sotsiaalse kontrolli agendid ?
  • Mida teevad? Kuidas jagunevad ?
  • Mida tähendab kihistumine ühiskonnas ?
  • Mille alusel kihistumine toimub ?
  • Mida tähendab sotsiaalne hierarhia ?
  • Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus ?
  • Mis on perekond ?
  • Mida nimetatakse monogaamiaks ?
  • Mis tingib taoliste perekonnavormide kujunemist ?
  • Mille alusel jaotus toimub ?
  • Kes saab abielust kõige enam tulu ?
  • Mida tähendab elatusviis ?
  • Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil ?
  • Mida tähendab barter ja mida retsiprooksuse reegel ?
  • Mis on töö ja kuidas on töö tegemine kaasaegses ühiskonnas muutunud ?
  • Kuidas mõjutab töö vaba aja veetmist ?
  • Kes ma selline üldse olen siis ?
  • Mida peame hariduse all silmas ?
  • Millised on hariduse avalikud ja varjatud funktsioonid ?
  • Mis on religioon ?
  • Miks on kultuuriuniversaal ?
  • Mis on religooni funktsioonideks ?
  • Mida nimetatakse sekulariseerimiseks ?
  • Millised on maailma jaatavad, kohanduvad ja eitavad grupid ?
  • Mis on autoriteetsus ?
  • Milles need seisnevad ?
  • Mis on poliitika ?
  • Mida mõistame poliitilise sotsialiseerumise all ?
  • Mida nimetatakse sotsiaalseks muutuseks ?
  • Millised on sotsiaalsete muutuste kanalid ?
  • Millised on muutuste tüübid ?
  • Mida nimetatakse globaliseerumiseks ?
  • Kuidas väljendub globaliseerumine nt. majanduses ?
  • Kuidas mõjutab töö inimese elu ?
 
Säutsu twitteris
Sotsioloogia alused Liina Käär
Kordamisküsimused eksamiks:
  • Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?)
    Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust).
  • Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu.
    Psühholoogias on väljakujunenud seisukoht, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund. Sotsioloogilisest seisukohast mõjutab käitumist kontekst, milles see toimub, mõju avaldavad pigem keskkonnast tulenevad, mitte aga inimese tegevust seesmiselt suunavad tegurid?
    Sotsioloogia erineb ajaloost selle poolest, et ta koondab vähem tähelepanu ühiskonnaelu ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile .
  • Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus ? Ülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt. hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms.
    Ameerika autor C. Wright Mills (1916 – 1962): sotsioloogiline kujutlus ( 1959 ). Mõiste “sotsioloogiline kujutlus” põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Isiklik kogemus – eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub. Ühiskondlik kogemus – faktorid , mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis mõjutavad tema igapäevast elu. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks.
    Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele:
    • kuidas lahterdatakse tegevusi teatud ühiskonnas?
    • kus asub see ühiskond inimajaloos?
    • milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab?

    Nt. tassi kohvi joomine:
      • Rituaal - Sümboolne tähendus
      • Personaalne – seltskondlik (sotsiaalne)
      • Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris
      • Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel
      • Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele
      • Elustiili valikud – millist kohvi juua - globaliseerumine

  • Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta?
    • Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Tähtsust ei oma mitte ainult majanduslik tegevus või poliitilised süsteemid, vaid seosed majanduse ja perekonna, poliitika ja teiste elu valdkondade vahel, samuti viisid, kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme.
    • rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid.
    • tunnisatmine, st tähendus tekib ühiskonnassotsiaalse interaktsiooni tulemusena.
    • rõhu asetamine ühiskonnale ja indiviididevahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu, mitte aga üksikindiviide.

  • Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega?
    Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Emile Durkheim : “Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi.”
    Sotsiaalsed faktid on inimeste tegutsemine, mõtlemine ja tajumine indiviidi väliste tegurite põhjal, väline reaalsus , mis mõjutab indiviidide elu. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Sotsiaalseid fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid. Nt. sotsiaalsed institutsioonid , normid, väärtused, seadused, aga ka organisatsioonid , ideed jne. Iga uut põlvkonda ootavad ees väljakujunenud sotsiaalsed faktid – perekond, kool jm, mille materiaalne loomus tuleneb sellest, kui suur on nende mõju ja sund indiviidi suhtes. Durkheim arutles, et inimesed sageli lihtsalt järgivad ühiskonna üldiseid käitumismustreid. Sotsiaalsed faktid mõjutavad inimeste käitumist mitmeid moodi. Need võivad varieeruda otsesest karistusest sotsiaalse väljaheitmiseni või lihtsa sotsiaalse mittemõistmiseni. Sotsiaalsete faktide kogum ongi ühiskond, st teoreetiliselt ja empiiriliselt tunnetatud sootsium .
    Samas möönis Durkheim, et sotsiaalseid fakte on raske uurida, kuna need on nähtamatud ja raskesti mõõdetavad, mida pole võimalik otseselt jälgida. Sotsiaalseid fakte saab uurida kaudselt analüüsides nende mõju või siis nende väljendumist seadustes , religioossetes tekstides vms. Sotsiaalsete faktide uurimisel rõhutas Durkheim kahtluste ja ideoloogiate hülgamise tähtsust. Ta väitis, et teaduslikud kontseptsioonid eeldavad ka teaduslikku praktikat. Ta kutsus sotsiolooge üles uurima asju nii nagu need reaalsuses on ning konstrueerima uusi kontseptsioone, mis peegeldavad sotsiaalseid asju nende naturaalsuses.
  • Auguste Comte – miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks?
    Teda nimetatakse sotsioloogia rajajaks, kuna ta moodustas sõna „sotsioloogia“ ladinakeelsest sõnast socius ( kaaslane , kellegagi koos) ja kreeka sõnast logos (mõistus, millegi uurimine ) kirjeldamaks uut sotsiaalse elu uurimisega tegelevat teadust.
  • Mida tähendab sotsioloogias positivism , mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
    Positivism- põhineb arusaamal, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne.
    Inimtegevuse mõistmisel tuleb lähtuda loodusteaduslikest
    meetoditest- ehk ühtegi teooriat ei tohiks pidada tõeseks ega
    vääraks.
    Positivistlik lähenemisviis teooriale eeldab suurt tähelepanu teoreetilistele katsetustele ning teooria tuletamise ja tõlgitsemise kontrollitud loogikale.
  • Mida tähendab Comte „kolme astme seadus”?
    Comte “kolme astme” seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet:
    • Teoloogiline – mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus.
    • Metafüüsiline – ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika.
    • Positiivne – ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite.

  • Emile Durkheim – tema panus sotsioloogiasse?
    • Funktsionalist
    • Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja - 1887.aastal sai Durkheimist Bordeaux’ ülikoolis sotsioloogia kateedri juhataja ning oli esimene, kes asus sotsioloogiat õpetama kui iseseisvat ainet.
    • 1898 .aastal asutas sotsioloogia aastaraamatu “Année sociologique” – esimene sotsiaalteaduslik ajakiri Prantsusmaal.
    • Sotsiaalsed faktid
    • Solidaarsus (Durkheimi huvitas, mis hoiab ühiskondi koos, mis takistab kaose tekkimist – solidaarsus. Solidaarsus on olemas kui indiviidid on edukalt integreerunud sotsiaalsetesse gruppidesse ning on reguleeritud teatud jagatud väärtuste ja tavadega.)
    •  Durkheimi sotsiologism – sotsioloogia teoreetilised printsiibid ja metodoloogia .

  • Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele)
  • traditsioonilised ühiskonnad – individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus.
  • kaasaegsed ühiskonnad – inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem.
    E. Durkheim jagab ühiskonna kaheks ning sellega võtab kasutusele mehaanilise ja orgaanilise solodaarsuse.
  • Mida tähendab anoomia ?
    Anoomia (anomie)- olukord, kus käitumist reguleerivad normid kas puuduvad, on ebaselged või tekitavad segadust.
  • Karl Marxi panus sotsioloogiasse?
    • Sotsialismi (kommunismi) teooria looja
    • konflikti roll ajaloo kujundamisel- pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus.
    • orgaaniline terviklus- arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni. Mudel sellest, kuidas erinevad sotsiaalse tegevuse valdkonnad mõjustavad üksteist ja moodustavad koos teatud liiki ühiskonna - eri valdkondade seoste otsimine.
    • majandusliku sektori tähtsus- vara jagamine tootmisvahendite omanikute vs. mitteomanikute vahel. Nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) pealisehituseks. Tootmisvahendite omamine /mitteomamine laiendab ka ideede valdkonda - valitseva klassi ideed domineerivad, teiste infoallikate puudumisel areneb välja väärteadvus.
    • Põhimõisted – proletariaat , kodanlus , klassivõitlus, revolutsioon

  • Konfliktiteooria Marxi käsitluses? ( kapitalism vs proletariaat)
    Marxi ajaloolise muutuse mudel baseerub majandussüsteemis toimuval pideval võitlusel tootmisvahendite omanike ja mitte- omanike vahel. Marx ennustas, et see konflikt ei lõpe enne, kui kaob vahe omanike ja mitte-omanike vahel, s.o. kui ühiskonna kui terviku liikmed on kõik koos tootmisvahendite omanikud . Kuigi Marx arvas , et ajaloo kulgu määravad tootlikud jõud, uskus ta samas, et inimteod saavad ja peavad sündmusi mõjutama. Ta ütles, et inimesed teevad ajalugu, kuid mitte alati nii, nagu nad on seda lootnud või kavatsenud.
  • Baas ja pealisehitus – ühiskonna seletamine.
    Väga suur tähtsus on tööstusrevolutsiooni tulemusena ühiskonnas toimunud vara jagunemine tootmisvahendite omanike (tööriistad, maa, vabrikud, teadmised, rikkus) ja mitteomanike vahel. See jaotus määras suures osas ära teiste tegevusvaldkondade ja ühiskonna kui terviku iseloomu igal ajaperioodil. Marx nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi-
  • Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad – nt maailmapaljastus, ideaaltüüp)
    • Üks tuntumaid ja kuulsamaid kaasaegse sotsioloogia teadlasi ja rajajaid.
    • Lisaks veel tunnustatud filosoof , politoloog , majandusteadlane.
    • Weberi maailamapaljastus – „Kui teadus avalikustab loodusseadused , hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast.“
    • mõistmine- viitab võimele kujutleda maailma sellisena, nagu teda võiksd näha teised inimesed, ning mõista protsesse, mille kaudu teised inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub.
    • Ratsionalism – kaasaegsele ühiskonnale omane käitumisviis: uudne tehnoloogia ja bürokraatia.
    • Ideaalne tüüp- loogiliselt kujundatud mõiste; võimaldab esitada uuritava sotsiaalse elemendi põhijooni. Selles mõistes püütakse välja tuua uuritava sotsiaalse elemendi tüüpilised jooned. See pole uurimise põhieesmärk, vaid aitab selgitada üldiseid reegleid. Ideaalne tüüp sisaldab endas omadusi sotsiaalse institutsiooni kohta, mis on tervik ja mida ei mõjuta ükski teine institutsioon , eesmärk või huvid. Ideaalne tüüp ei kirjelda kunagi konkreetset reaalsust, vaid annab aluse, millega reaalsust võrrelda.

  • Mõistmine? Mida see tähendab Weberi käsitluses?
    mõistmine- viitab võimele kujutleda maailma sellisena, nagu teda võiksd näha teised inimesed, ning mõista protsesse, mille kaudu teised inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub.
  • Ratsionalism? ( Weber )
    Ratsionalism – kaasaegsele ühiskonnale omane käitumisviis: uudne tehnoloogia ja bürokraatia.
  • Mis on ühiskond?
    Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel territooriumil elav inimeste grupp, kes jagab ühiseid väärtuseid, norme ning kel võib olla teistest ühiskondadest erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur.
  • Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga?
    Igal ühiskonnal on oma kultuur, mille raames toimub ühiskonnaliikmete elu ja tegevus. (ükski ühiskond ei eksisteeri ilma kultuurita)
  • Erinevad ühiskonnatüübid? Mille järgi peamiselt jaotatakse?
    Ühiskondi on võimalik klassifitseerida religiooni (islami, kristlikud vm ühiskonnad), geograafilise asukoha (põhjamaade ühiskonnad jms) või tootmisviiside ( korilus -, agraar jms) alusel. Ameeriklased Gerhardt’i ja Lenski järgi jaotati ühiskonnad elatusviiside hankimise järgi:
    • jahipidamine ja korilus – suguharud, rändavad, domineerisid 10 000 aastat tagasi
    • aiandusühiskonnad – lihtsad ja arenenud
    • agraarühiskonnad – lihtsad ( ader , töövahendid ja relvad on vasest , pronksist ) ja arenenud (põllumajanduses tekivad ülejäägid, areneb kaubandus ja käsitöö., tekivad linnad ja riik, kujuneb piiratud bürokraatlik aparaat )
    • kalandus - ja merendusühiskonnad
    • karjakasvatusühiskonnad
    • industriaalühiskonnad

    Levinuim viis on ühiskondi jaotada:
    Traditsiooniline ühiskond – rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Kogu süsteem on üles ehitatud tarbimisele , miks jaguneb ühiskondlikust hierarhiast tulenevalt. On omakorda jagunenud veel:
  • Lääne ühiskonnad – eelkapitalistlik feodalism maaomandi feodaalse hierarhilise jaotuse ja tootjaga
  • Ida ühiskonnad – omand valdavalt kogukondlik, tootja tegutses kogukonna raames
    Industriaalühiskond – kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse. Eristati kolme maailma – esimesse ja teise ehk industriaalsesse maailma kuulusid kapitalistlikud ja sotsialistlikud riigid ning kolmandasse kuulusid traditsioonilised Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika riigid. Industriaalühiskonna põhitunnusteks on:
  • Eraomand – majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus;
  • Äritegevus – sotsiaalse protsessi käima
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Sotsioloogia #1 Sotsioloogia #2 Sotsioloogia #3 Sotsioloogia #4 Sotsioloogia #5 Sotsioloogia #6 Sotsioloogia #7 Sotsioloogia #8 Sotsioloogia #9 Sotsioloogia #10 Sotsioloogia #11 Sotsioloogia #12 Sotsioloogia #13 Sotsioloogia #14 Sotsioloogia #15 Sotsioloogia #16 Sotsioloogia #17 Sotsioloogia #18 Sotsioloogia #19 Sotsioloogia #20 Sotsioloogia #21 Sotsioloogia #22
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 94 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tibenstobens Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mis on sotsioloogia ja mida uurib?
    Kordamisküsimused eksamiks.

    Märksõnad

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    198
    doc
    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
    83
    doc
    Õiguse sotsioloogia
    12
    doc
    Sotsioloogia eksami kordamisküsimused vastused
    24
    doc
    Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks
    29
    docx
    Sotsioloogia eksamiküsimused
    13
    doc
    Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013
    16
    docx
    Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias
    18
    docx
    Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun