Inimloomus on oma olemuses muutumatu Inimesele on olnud alati loomuomane püüelda parema elu poole ning saavutada ülim eesmärk õnn. Mõni teeb selleks personaalseid plaane, osadel on aga globaalsed visioonid, mis teostumisel muudaksid tervet maailma. Selliste visioonide tulemusel tekivad utoopiad, mis saavad eksisteerida ainult teoorias ning mille põhiväärtuseks on võrdsus. Reaalses maailmas saab utoopiast lihtsalt antiutoopia. Tavaliselt kujutab ideaalühiskond endast keskkonda, kus kõiki inimesi seovad võrdsed alused ning keegi ei ole õnnetu. Spekulatsioonidega võrdsest ja õnnelikust maailmast alustas juba Platon oma ,,Politeiases". Utoopia kirjanduszanrina sai alguse alles pärast Thomas More´i "Utoopia" avaldamist 1516. aastal. Kirjanik lõi Utoopia nimelise saare, kus kõik inimesed on õnnelikud ja elu on korraldatud ainult ratsionaalsetel alustel. Utoopia ongi ettekuj...
kodanik, keda ümbritsevad kaasüliõpilased. Minnes tagasi oma lapsepõlvelinna selgub, et Kayleighi elu pole nii roosiline olnud, tüdrukust on sirgunud neiu kes töötab kohalikus väikeses toitlustusasutuses ning omab alaväärsuskompleksi, pideva ebainimliku käitumise tulemusena. Kayleigh on mandunud ning loobunud proovimast, ennast ümbritsevast keskkonnast välja aidata ja paremat elu minna otsima. See on ka koht kus Evan otsustab reaalsust muuta. Esimeses muudetud reaalsuses on nad Kayleighiga koos ülikoolis ja samas korporatsioonis haridust omandamas, nad elavad luksuslikus korbi ühikas ja on populaarsed tegelased kaasüliõpilaste seas, neil on vabameelne suhe. Probleem tekib siis kui pildile tekib Tommy, kes oli vahepeal vanglas olnud, läbi õnnetu juhuse Evan tapab Tommy ning satub vanglasse. Vanglamüüride vahel on elukorraldus ja reeglid teised kui vabas maailmas ning Evan peab resotsialiseeruma, et nendes tingimustes ellu jääda.
kajastavad tihti vägivalda ning sageli ka nn halva tegelase surma kui positiivset sündmust. Sellises poolreaalsuses tajume me surma kui midagi üsna ohutut, teatud olukordades isegi koomilist. Mõistetakse, et ekraanil toimunu on väljamõeldis ning kogetu pole võrreldav tõelise elulise inimese surmaga. Keeruliseks läheb olukord siis, kui sama meediumi (sel puhul siis televiisori või arvuti) kaudu edastatakse reaalsuses toimunud õnnetusi või surmajuhtumeid, mida tuleks käsitleda alati ülima delikaatsusega ent siiski kiputakse tänapäeval seda tava tihtipeale eirama (mis on juba omaette arutlusteema). Tihtipeale on tänapäeval nii, et väikeses eas laps puutub surmaga esmakordselt kokku just televisiooni vahendusel, kus seda sündmust võetakse kui midagi igapäevast (täiskasvanu eristab juba reaalsust tavaelust, kuid väike laps ei oska veel dokumentaal- ning mängufilmidel
ranget pintsakut või kostüümi nad lihtsalt peavad end tundma ka sellega justkui ,,kala vees"(http://www.moebutiik.eu/index.php/moehoroskoop 28.08.2012). 2. UURIMISKÜSIMUSED JA MEETOD 2.1. Uurimisküsimused Uurimisküsimuste tähtsamad küsimused olid: Kas käitute põhimõtte järgi ,,targem annab järele"?, Kas olete pikakasvuline või pigem lühike?, Kas eelistate elada veerikkas, õrnas maailmas, kus kõik on ilus ja kõik tegevused-toimetused meeldivad või pigem reaalsuses koos inimkonna pahupooltega?, Tundes, et elu vintsutab tugevasti, ebaõnnestumisi aina kuhjub juurde ning olukord on lootusetu poete illusioonide varju või püüate hädaohust väljapääsu leida?, Kas unistate tihti?, Kas sõbrad, tuttavad usaldavad Teile tihti oma muresid? ja Kas soovite tihti olla omaette ja jalutada üksi?. 2.2. Meetod Autor alustas tööd möödunud kevade aprillis, mil valisin tööle pealkirja ,,Tähtkujude kirjelduse sobivus reaalsetele inimtüüpidele"
Kui reaalsuses võib ime esineda loteriivõiduna, siis muinasjutus leiavad need aset palju võimsamate, fantastilisemate ning uskumatute näol. Muinasjutte leidub maailmas palju, kuid just Hans Christian Anderseni ,,Lumekuninganna" erineb teistest oma imede poolest. Jossif Stalin on öelnud: ,,Imesid pole olemas!" Igapäevaelus ei tule küll ette kuldmünte purskavat vulkaani, kuid surmale määratud inimese eluga pääsemine võib siiski tähendada imet reaalsuses. Igapäevaelus sünnivad imed ühekülgsetenda, kuid ,,Lumekuningannas" seisneb nende erilisus vastandlikkuses: mõned on saatanast ning teised jumalast. Ühes Anderseni muinasjutus on kirjas, et ,,saatan jäljendab Jumalat" omal kombel. Ka ,,Lumekuningannas" korraldab saatan oma imesid jumalike imede jäljendamiseks. Anderseni kirjandusteoses võrduvad inetud imed pahupidi pööratud ilusatega. Jumalik ime muudab surnu elavaks, saatanlik aga elava surnuks: nii muutub Kaj süda peaaegu
Hannah Jelkes, Nonno · II maailmasõja eel- inimesed kes on eluga ummikus; · "Kuidas elada meeleheites edasi, aga ikkagi elada" · Iguaan = seotakse veranda külge meeleheites surema, võideldes vabaduse eest. "Räägi minuga vihmakeeli ja las ma kuulan" · On mees ja naine, kes virelevad põhjakihis, mees on joodik ja alkoholijahil seikleja, naine vaevleb omaette depressioonis, üks elab mälestustest, teine unistustest. Ja kuskil reaalsuses on nad kahekesi, on mingi nõrk omavaheline side, väike teineteisele toetumine, natuke kindlustunnet, üürike hetk kui kaks südant löövad paar takti üheskoos. Ent kas selline pimedas reaalsuses koperdamine on mingilgi moel lootuseks piisav, kas endast osakese teisele loovutamine või avamine on lõpuks sulle endale midagi väärt? Või lasta kõigel minna, lasta lainetel pea kohal kokku lüüa, lihtsalt kuluda lõpuni. Ei tea. Pea püsti ja edasi? Milleks? Kuhu? On see
5. Kui sa peaksid valima ühe teose tegelastest, kellega kohtuda, siis kes see oleks. Miks just tema? Kus (kas tema või enda reaalsuses) ja millal (kas tema või enda ajas) sa temaga kohtuksid? Vastus: Kui ma saaksin valida teosest ühe tegelase, siis oleks see Mari. Ma valiksin tema, sest tema hingeelu on kõige põnevam ja küsimusi talle oleks tuhandeid. Alustades sellest, kuidas mõisa tööga hakkama saada lõpetades sellest, kuidas linna elu on. Kohtuksin temaga tema reaalsuses ja tema ajas, sest siis sa ma saaksin mingisuguse pildi, kuidas sellel ajal elu käis, nii maal kui ka linnas. Ja kuidas olid suhted peredes. 6. Mida andis selle teose lugemine ja analüüsimine juurde sinule kui lugejale? Kas sa võid öelda, et oled pärast selle teose lugemist kogenum lugeja? Miks? Vastus: Teose lugemine andis mulle hea pildi Eduard Vilde tunnustatud teosest nii, et ma võibolla loen veel mingit tema loomingut. Analüüsi aitas mul rohkem sisse elada sellesse raamatusse
Näiteks kasutas Anton Tsehhov oma näidendites väga edukalt just valulist ja abitut vaikust, mis annab karakteritele juurde teatud elulisuse. Vaikus on tegelikult köitev, kuna ta on niivõrd haruldaseks muutunud ja ta võib anda sügavaid elamusi. Teiselt poolt aga, on ta hirmutav ja tundmatu. Seetõttu valitakse pigem kära kasuks. Samuti on haudvaikus inimorganismile peaaegu talumatu, see ärritab meie meeli, kuigi reaalsuses on vastupidi. Heliretseptorid on ärritatud kõikvõimalikest häältest, aga praeguseks on müra muutunud lahutamatuks osaks igapäevaelust ja paljud inimolendid on ennast sinna lärmi kaotanud. Kogu kära, mis tuleb välismaailmast on muutunud normaalseks, isegi asendamatuks. Ta on võtnud üle vaikuse positsiooni. Seetõttu tuleks teadlikult pöörata vaikusele rohkem tähelepanu. Lärmi ignoreerimiseks peab õppima keskenduma, et osata nautida iseenda head seltskonda
Kiilkiri Kiilkirja teke · 3500-3300 eKr · Muistses Lõuna- Babüloonias · sumerid · Kadus umbes meie ajaarvamise algul Kiilkirja arengu 3 etappi 1) Alguses piltkiri- kujutatud vormid vastavad reaalsuses esinevatele objektidele, keeruline ja aeganõudev 2) Märk hakkas väljendama sõna 3) Silp-sõna ehk kiilkiri- eraldi märgid sõnade, sõnaosade, silpide ja häälikute jaoks- eesmärk inimkeele edasi andmine Kirjutamine kiilkirjas 1) Niiskele savitahvel tehti teritatud pilliroost krihvliga kiilukujulise märke 2) Pandi savitahvel kuivama (erineva tähtsusega tekste kuivatati erinevalt) · Vahel kasutati krihvlite asemel ka kive, kuid seda
spermas tõesti märksa enam kui teistes organismi sekreetides. Sperma sisaldab palju kilokaloreid. Üks seemnepurskekogus sisaldab ainult 5- 7 kilokalorit. Usutakse, et sperma joomine parandab tervist ja nahka, kuna ta on toitainete- ja vitamiinirikas. Tegelikkuses ei leidu spermas niisugusel määral vitamiine, mineraale, ensüüme, või ükskõik mida selle ülistamiseks esile tuuakse, et selle joojat mõjutada. Usutakse ka et sperma sisaldab palju valku, kuid reaalsuses on ka selle valgusisaldus liha ja ubadega võrreldes napp. Ühes teelusikatäies seemnevedelikus on seemnerakke ca 200-500 miljonit. Üllataval kombel moodustavad spermatosoidid seemnevedelikust aga vaid 1 protsendi. Lisaks spermatosoididele sisaldab seemnevedelik veel ka fruktoosi, vett, C-vitamiini, sidrunhapet, ensüüme, valke, happesuse reguleerimiseks vajalikke fosfaate ja bikarbonaate ning tsinki.
Alates1981. aastast tegutseb vabakunstnikuna. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates 1972. aastast. Osaleb näitustel alates 1968. aastast. Peeter Mudisti looming Peeter Mudist on eesti kunstis erandlik looja, kes on viljelenud silmapaistvalt nii maalikunsti, skulptuuri kui graafikat. Maalidest ja skulptuuridest koosnev looming esitab eri aegadel loodud kompositsioone, portreid, maastikke Mudisti maalidel toimuv on oma isemoodi kummastavas reaalsuses küll otsapidi seotud tegelikkusega, kuid alati tõusnud sellest kõrgemale, kõneldes enamast. Mudisti taiesed on valdavalt lihtsa süzeega figuurikompositsioonid, mis toetuvad reaalelu motiividele või esitavad nägemuspilte. Äratas tähelepanu juba varaste maalide iseseisva ekspressiivse laadiga, mis erines põlvkonnakaaslaste suundumusist. P. Mudisti maalidele on iseloomulikud ka leidlikud ja isepärased nimetused.
nende käitumisest tagasisidena objektiivseid hinnanguid. Objektiivne suhtumine on heade suhete aluseks. Kuid arvan, et liigne kriitiline objektiivsus alati , igal olukorral, ei tule kasuks. Mõnikord võib see olla solvav. Objektiivsuse puhul ei kaasne isiklikku arvamust või suhtumine eelarvamusega. Objektiivne suhtumine on eelkõige erapooletu. Otsuste langetamisel erapooletu suhtumine. Tegelik olukord. Objektiivsus on reaalsuses eksisteeriv tõde. Ei saa vaielda, meil on erinevad objektiivsed suhtumised. On olukordi ja seisundeid, kus inimene ei ole võimeline objektiivselt mõtlema, ega hindama oma olukorda. Ebameeldivate sündmuste puhul järelduste tegemine ja reageerimine. Lähenemine olukorrale ilma emotsioonideta. Objektiivsusega leitakse kaaslastega koos uusi tõdesid ja vaatepunkte arutlustes. Minu objektiivsuse taju, hinded, mida olen saanud, kuidas ise ennast hindasin. hinnangud.
Spektraalaparaadid ja spektrid 1.Spektreid uuritakse, sest see annab meile infot aatomite ja ka aine ehituse kohta. 2.Spektreid uuritakse ja saadakse spektraalaparaatidega. 3.Spektraalaparaadi põhiosa on prisma või difraktsioonivõre. Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest. Uuritav valgus suunatakse kollimaatorisse. See on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises koondav lääts. Kollimootor on vajalik valgusvihu saamiseks; ehitus: sisenemispilu, kollimaatori lääts,prisma, koondav lääts, fotoplaat. 4.Spektromeeter aparaat, millega registreeritakse spekter, spektroskoop aparaat, millega vaadatakse spektrit 5.Valgusenergia mõõtmiseks oleks ideaalne variant absoluutselt must keha, kuid paraku seda reaalsuses ei esine. Rohkem kasutatakse teistsuguseid vastuvõtjaid nagu fotoelement, fotoelektronkordisti, fototakisti, fotodiood jt. 6.Pidevspekter koosneb kõikid...
me oma ajaga teeme on meie igaühe oma otsustada. Mõned inimesed kasutavad oma aega otstarblikult, mõned aga ei oska oma ajaga midagi peale hakata. Kuidas inimesed oma aega kasutavad? Suur osa inimesi ei tee oma ajaga mitte midagi peale hakata. Nad istuvad lihtsalt oma nutitelefonides või teleka ees ja ei tee mitte midagi. Tänapäeva inimene veedab umbes 4 aastat oma telefonis. Inimestel ei ole enam elu väljaspool oma nutiseadmeid ja nad ei tea kuidas reaalsuses enam hakkama saada. Samas on ka inimesi kes teevad 24 tunniga väga palju ja jõuavad väga kaugele. Sellised inimesed on väga aktiivsed ja nad on kogu aeg tegevuses, nad ei suuda kunagi lihtsalt istuda ja mitte midagi teha. Nad käivad igal pool koolitustel või reisimas. Aktiivsed inimesed jõuavad ühe päevaga palju rohkem, kui need kes ei tee oma ajaga midagi. Inimesi on erinevaid, aja kasutamine on erinev. Mõnele meeldibki asju rahulikult teha ja siis puhata, mõni peab aga
reaalsusega. Siinkohal tekib küsimus, mis on ühildumus ja mis on reaalsus? Pragmatistide jaoks on tõde see, mis ideedega juhtub. Idéed saavad tõeseks tänu sündmustele,mis aitavad inimestel sihipäraselt tegutseda. Saavutatud tõde peaks olema alati praktiline ja kasumlik. Saadav praktilisus ja kasumlikkus ei pea alati olema materiaalne. Pragmatismi puhul võiks ühildumuseks pidadagi seda ideede ja sündmuste koostoimimist reaalsuses. Reaalsus ise on antud olukord/situatsioon, milles sündmused aset leiavad. Seevastu ratsionalismi tõeteooria aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Ratsionalistid peavad oluliseks teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. Nende arvates püsib reaalsus täieliku ja muutumatuna igavesest ajast igavesti. Tõde on väidete süsteem,mida tuleb tingimusteta tunnistada. James'i arvates ratsionalistid väidavad, et
vormidega. Maketil on palju erinevad mänguruume, kus on erinevad katsumused ja mõistatused. Silma jäid väikesed värvilised inimesed, mis mõjusid valgel taustal efektselt. Tekitas tahtmise olla jälle väike ja sellistes ruumides ise seigelda. 3) Ingeri sild(teostamata), arhitekt Martin Melioranski Makett on väga eriline, kuldset värvi metallist, voolujooneline ja tekstuuridega. Arvan, et sellise silla idee on väga omapärane, kuid reaalsuses oleks seda ületada päris keeruline ja see mõjuks ümbritsevas keskkonnas väga tehisliku ja monstrumina. 4) Peeglid on nähtamatud, Peter Skubic Mulle meeldis teos, kus oli klaasi all väikese looma kolju ja peeglite vahel väikese põdra kujuke, mille küljes rippus kelluke. See teos erines teistest, oli minimalistlikum, peegleid oli vähe ja terast polnud kasutatud. Autori arvates tähistab peegel reaalsuse eitust, mina nõustun sellega ja arvan, et
Kõrvaltegelastena jooksevad läbi peamiselt ümbruskonna kohalikud elanikud- Juhan, Ado ja Mari ning mõisarahvas-hr ja pr Ottenson ning nende tütred Eva ja Isi. Peamiselt kujutataksegi peategelase mõtteid ja hoiakuid teiste tegelaste suhtes ning tema tunde- ja armuilma. Lühikese suvitusperioodi jooksul õpib noorhärra lähemalt tundma mõlemat noorukest mõisapreilit ning nendega pisut kurameeridagi. Kunstnik ülistab sagedamini mõtetes üht jõulisemat õdedest, hoidudes reaalsuses siiski teise, haprama poole. Tundub, et kuigi mõlemal neiul tekivad tema vastu siirad tunded, jääb ta siiski õrritavaks ning näeb asja ise pigem mänguna. Nõnda mängeldes, looduses seigeldes ning enese loodud sisekonfliktides ja tundedraamades sipeldes luuakse teose sündmustik, mis lõpeb lahkumismotiiviga ning jätab lahtiseks tegelaste edasised suhted, kuigi peategelase suhtumise põhjal võib eeldada, et kõik jääb vaid põgusaks
korrapäratult, aga lähestikku, liikumis kiirused on väikesed, tõukejõud on suured, tõmbejõud puudub. Gaas Molekulid asetsevad korrapäratult, teineteisest väga kaugel, kiirused on tohutultsuured, tõmbejõud ja tõukejõud puuduvad. Ideaalne gaas on gaasi mudel kus molekulide vahelised jõud loetakse tohutult väikeseks, füüsikaliselt tähendab see, et vaadeldakse ainult molekuli liikumist (kineetilist energiat), potensiaalset energiat loetakse võrdseks 0ga. Reaalsuses on sarnane ideaalsele gaasile, väga hõre gaas. Gaasi rõhk sõltub molekulide massist (mida suurem on mass seda suurem on rõhk) ja molekulide keskmisest kiirusest(mida suurem on kiirus seda suurem rõhk). Temperatuur näitab keha soojuslikku seisundit. Skaalad : Kelvini skaala(°K, tähis T), Celsuse skaala(°C, tähis t). Absoluutne 0 : Kelvini skaala alguspunktiks on 0, sel temperatuuril molekulid seiskuvad ehk aine on kollaps. Sel temperaruutil on aines ülijuhtivus.
ta käib kell 9 hommikuti pargipingil istumas ja linnulaulu kuulamas, ülikond seljas ja kaabu peas. Ühel hommikul tuleb vanahärra istumist rikkuma noor koolipoiss nimega van Lindeber. Poiss käitub härraga väga ebaviisakalt, püüdes niiviisi ta tähelepanu võita. Ärritunud vanahärra soovib poisi vanematega kohtuda, millega poisiklutt koheselt nõustub. Poiss juhatab vanamehe oma korterisse. Kui vanamees korteriukse avab, ootab teda ees hoopis midagi eriskummalist. Film on minu arvates reaalsuses toimuvaga ümber pööratud. Me ei kuule päriselt sellistest juhtumitest, kus mõni laps on ära röövinud täiskasvanud inimese, kuid oleme meedias palju kuulnud sellest, kuidas on röövitud lapsi avalikus kohas. Hiljem on välja tulnud, et röövimise taga on olnud mõni pedofiil. Näiteks juhtum Soomes 2012. aasta septembris, kus avalikus kohas rööviti laps. Tüdruk leiti üles kolm tundi pärast kadumist ühest lukustatud suvilast - lapse käed ja jalad olid kinni seotud. Või siis
Ideaalid ja reaalsus Tjorn Treu KP-21 Ideaal, ehk parim mis olla saab. Mul on väga palju ideaale ja paljud neist on ka tegelikult reaalsed veel. Aga üks suurimaid ideaale mis mul on , oleks mängida kunagi korvpalli Nba-s ehk Ameerika suurimas ja parimas korvpalli klubis. Kuid kahjuks praeguseks on see juba päris ebareaalne kuna oleksin pidanud juba nooremana korvpallis päris hästi läbi lööma . See on üks ideaalidest mis jääb mul kahjuks sinnapaika. Ideaalne kodu minu jaoks oleks suur maja, linnast väljas natukene. Kuskil vaikses külas. Suur tagahoov kus on väliköök, suur patuud, purskaev ja kõike muud. Majas oleks kindlasti 2 korrust, saun, suur ja avar köök ja veel palju tube. See kõik on tegelikult reaalsus , see kõik on võimalik mul korda saata ja saada oma ideaalkodu. Ideaalne oleks see kui võidaksin lihtsalt loteriiga miljoneid ja saaksingi...
peabki olema ning see on õiglane.Anders B. Breivikul oli olnud raske lapsepõlv,kus ema teda igapäevaselt peksis ning ka ahistas, see viis selleni, et mees tappis 22.juulil 2011 aastal 69 inimest. Tänapäeva filmides näidatakse üha rohkem vägivalda,millest inimesed õppust võtavad. Filmides juhtub olema vägivald vastus paljudele asjadele.Sellepärast arvataksegi,et vägivald lahendab kõik probleemid, kuid tegelikkuses teeb see need hullemaks.Inimesed õpivad nendest ning üritavad neid reaalsuses teoks teha.Paar kuud tagasi toimus Batmani uue filmi ,,Pimeduse Rüütli taastulek" esilinastusel tulistamine,kus hukkus 14 inimest.Arvati,et film oli vägivaldne ning ka põhjus, miks tulistamine üldse toimus.Filmides tuleks vägialda vähendada, et selliseid vägivaldseid õnnestusi ära hoida. Noored mängivad liigselt arvutimänge, mis on täis vägivalda.Arvutimänge mängides on inimene kui hüpnoosis, ei taju midagi ning ei tee reaalsusel ja mängumaailmal vahet.uuringud
AVANTGARDE Mõiste uued ja eksperimentaalsed ideed ning meetodid kunstis, muusikas või kirjanduses. Avant-garde ületab kunstis/kultuuris/reaalsuses normi piire. Mõiste päritolu võib paigutada aastasse 1863 mil Pariisis loodi "Salon des refuses" kõrvaleheidetute näitus, siis kunstnike poolt, kes iga aastasele Paris salonile ei pääsenud. 1874, 1875, and 1886. Paris salon oli siis parima kunsti näitus. VANGUARD On salk kõrgelt kvalifitseeritud sõdureid, kes uurivad maastikku ning ümbrust ja plaanivad neile järgnevale sõjaväele järgmist käiku. Seda konseptsiooni rakendatakse kunstnikele, kes avavad tee läbi uue kultuurilise või poliitilise maastiku, et siis ühiskond seda järgida saaks. 20.sajandil oli avant-garde'I fookus suunatud visuaalse kommunikatsiooni disainile KONSTRUKTIVISM Oli kunstiline liikumine venemaal alates aastast 1914 ja on mõiste mida tihti tänapäeva modernses kunstis kasutatakse. Mõiste STIIL VÕI LIIKUMINE, MILLES...
meeleselgus.» b) milliste vajadustega on Teie arvates kõige raskem arvestada? Ma arvan, et tänapäeval on raske iga patsientiga õiged suhted leiada. Näiteks, oluline on see, et arutada patsiendiga läbi, kas ja kuidas kasutada enne surma valuvaigisteid. Kas on võimalik Buddha pilt palatis olla, ka alati välja pakkuda alternatiivised asjad. Hinduism a kui, siis mis Teid üllatas? Hinduism seisab üldjoontes vastu abordile, kuigi reaalsuses võidakse eelistada poisslapsi, mistõttu pole haruldased abordid juhul, kui teatakse, et sünnib tüdruk. b) milliste vajadustega on Teie arvates kõige raskem arvestada? Meditsiini töötaja peab arvestada kultuuritavadega, seega tuleks need asjad eelnevalt kokku leppida. Kõik patsietid on erinevad, mõned on taimetoitlased, teised paastuvad. Õde peab kõik neid asjad teada ja pakkuda alternatiivsut. A. Kuidas mõistetakse hinduismis 1) tervist? Tervis on seotud Karma-ga
Samas ei saa last kasvatada ka n-ö ilma vitsata. Ma ei mõtle selle all füüsilist vägivalda vaid seda, et lapsi tuleks ikkagi karistada, et nad ei läheks "halvale teele." Ilma karistuseta jääb lapsele mulje, et ta võib teha kõike sest keegi ei keela. Lapsevanemal peaks olema vähemalt mingisugune kontroll lapse üle, aga see ei tohiks olla ka liiga suur kontroll kuna see võib teha rohkem halba kui head. Ma pole küll lapsevanem, ning ei tea mida tuleks reaalsuses teha lapse kasvatamiseks, aga tean enda pealt, et vits ei tee lapsest paremat inimest. See võib olla küll hetkeline lahendus, aga see ei muuda midagi paremaks, võib teha just halvemaks. Ma nõustun väitega, et lapsi tuleb karistada, aga mitte füüsiliselt, alati saab asju lahendada teisiti. Kasutatud materjal: 1. Mari-Liis. (2017) HEAD LAPSED KASVAVAD VITSAGA VÕI VITSATA? Blogi. https://mammublogsite.wordpress.com/2017/04/24/head-lapsed-kasvavad-vitsaga-v oi-vitsata/ (loetud: 03.10.18)
kasulikkuskombinatsioonide kogumit, mis annab ühiskonnale ühesuguse heaolu. Samahüvekõverad aitavad läbi mõelda kompromissolukordi, kus ühe rühma heaolu kasvab, teisel aga kahaneb. Kui kõigi heaolu kasvab, kasvab ka ühiskonna heaolu. Joonisel mõlema rühma kasulikkuse kombinatsioonid kõveral W2 näitavad suuremat heaolu kui kõveral W1 asuvad kombinatsioonid. 7. Millist ressursside jaotust nimetatakse Pareto-optimaalseks? Millised asjaolud takistavad reaalsuses Pareto-optimaalse lahenduse leidmist ja saavutamist? Pareto-optimaalne ressursside jaotus on olukord, kus ühiskonna võimalused ja soovid langevad kokku. Reaalsuses pole sellist ressursside jaotust olemas. Pareto-optimaalse lahenduse leidmist takistab ühiskonnas see, et vaja oleks sotsiaalset kokkulepet maksukoormuse taseme osas. Sellise kokkuleppeni pole aga reaalsuses võimalik jõuda. Kuigi vabatahtlikud maksud on
Säästmise võimalusi on mitmeid. Oma raha võib hoida pangas, kodus seifis või mõnes muus turvalises paigas, mida on võimalik usaldada. Ka oma pensionipõlve kindlustatakse. Juba kaheksateistkümne aastaseks saades on võimalik alustada oma pensionifondi täitmist, pensionifondiga seoses on pangad väga vastutulelikud-koos personaliga saab üle vaadata just sulle parimad võimalused ning tingimused eesootava pensionipõlve jaoks. Kahjuks on reaalsuses teised lood, raha võib ju olla säästetud ja hoiustatud lõpmatuseni, kuid tuleb osata ka tarbida. Eesti tänavapildis, usun et mujalgi maailmas, on palju inimesi, kes ei mõtle oma kulutuste suurusele. Käiakse ostlemas, kulutatakse mõtlematult ja kiirustades palju raha, ka seda raha, mis on mõeldud säästudeks rasketeks aegadeks. Alles pärast ostu sooritamist hakatakse tavaliselt mõtlema, et tehti mõtlematu ost ning ostetud eset tegelikult ei vajatagi
Millest räägib Kafka? Lugedes Kafka "Metamorfoosi", tundsin automaatselt autori vastu täielikku sümpaatiat. Eriti meeldis mulle Kafka realistlik kirjeldus ulmemaailma kuuluva süzee kohta. Huvitav oli ka kirg, läbi mille autor süvenes voodist välja saamise probleemile, samas kui reaalsuses oleks kogu stseen olnud väga ebarealistlik. Lauseehitus oli loogiline, kirjeldustega poldud liialdatud, vaid kasutatud seedimisele vägagi tervislikus koguses ning sisuline ülesehitus kergelt jälgitav. Kafka teose sisu põhineb konseptsioonil lihtuses peitub võlu, kuid seejuures on oluline peidetud allegooria varju. Seetõttu on metamorfoosi tagajärgede lahtiseletamine ja allegooria mõistmine vastavalt lugejale individuaalne. Minu jaoks jäi läbi teose kõlama mõte, et elu on kummaline
Sellest tekivad tülid ning kindlasti on ka olukordi, kus me ütleme, et vihkame oma vanemaid, mõtlemata, kuidas me sellega nende tundeid riivame. Võib öelda, et vanemad on juba omad vitsad kätte saanud ning soovivad oma lastele vaid parimat. Ometi ei suuda nad meile, noortele, oma seisukohti piisavalt põhjendada. Noored näevad aga vanemate nõuandeid pigem manitsemise ja piiramisena, millega nad leppida ei suuda. Nad tahavad ise saada uusi kogemusi, mitte kuulata vanemate manitsusi. Reaalsuses oleme siiski oma vanemate jaoks ühed tähtsamad inimesed ning nad üritavad meie heaks teha kõike, muidugi on ka erandeid. Kindlasti tekivad arusaamatused ka laste ning vanemate vanusevahest ning teatud vanuses lapsed tõmbavad ka sellega tüli üles. Aeg on näidanud, et iga põlvkond ütleb uuele põlvkonnale, et nad on hukas. Erinevalt suhtuti ka inimestesse, vanemad vaatavad viltu ka sellistele asjadele mis nende ajal oli vägagi põlatud kui meie ühiskonnas on see täiesti tavaline
Elame infoajastul Elame infoajastul, kus järjest tähtsamaks on saanud informatsiooni levik. Praegu on meie jaoks kõik info on saadaval ühe liigutuse teel. Tehnoloogia muudab info meie jaoks lihtsalt ja kiiresti kättesaadavaks. Igal pool vaatavad vastu väikesed mobiilid, natukene suuremad arvutid ja teised elektroonilised asjad, mis kannavad infot edasi ja paljastavad vajaliku info meile. Need on meie igapäevased kasutusvahendid nii kodus, tööl või koolis, tänavatel kui ka igal pool mujal. Praegu me ei kujutaks ette elu, kui poleks olemas mobiili, et sõbrannat kätte saada või arvutit, et Windows Live Messengeris lobiseda sõpradega. Me peaksime muidu igakord kohtumise kokkuleppima ja siis omad mured ära rääkima või kirjutama kirju, mis saadetakse posti teel. Kõik see võtaks väga palju aega ja info ei kanduks enam nii ruttu edasi, kui vaja. Inimesed ei oska enam suhelda ilma arvu...
Kvartett Autor: Ida Johanna Loel, 8.b Käisin, 20. septembril 2014. aastal, vaatamas Kuressaare Linnateatris Endla teatri etendust ’’Kvartett’’. ’’Kvartett’’ on südamlik lugu, mis ajab ühteaegu naerma ja paneb kurvastama ning toob Endla lavale kokku armastatud vanema põlve näitlejad, näiteks nagu Lii Tedre, Helene Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel. Etenduse autoriks on Ronald Harwood ning eesti keelde on see tõlgitud Anne Lange poolt. ’’Kvarteti’’ esientendus oli Endla teatri Suures saalis, 1. augustil 2014. ’’Kvartetti’’ etendab ka komöödiateater. Ronald Harwoodi kirjutatud "Kvartetti" lavastati esimest korda 1999. aastal Inglismaal Albery teatris. Lavastuse tegevus toimub muusikutele mõeldud vanadekodus, mille kuulsaimad asukad on neli endist ooperilauljat. Minevikus moodustasid nad hinnatud kvarteti, kuid nüüd ei ole nende omavaheline läbisaamine just eriti hea. Nii hakk...
tähele kus keegi on ja sõber näiteks oksendab kuskil ning kuna keegi ei ole läheduses ega pööra tähelepanu võib ta enda oksesse ära uppuda. Lisaks sellele vahest purjus inimesed lähevad üksi uitama ja näiteks jäävad kuskile põõsasse magama ning öösel külmuvad surnuks. Alkoholist on väga kerge sõltuvusse jääda, näiteks raskel elu perioodil inimesed ei taha tihtipeale oma tunnetega tegeleda ning hakkavad alkoholi tarbima ning lõpuks nad enam ei tahagi reaalsuses olla, sest see on nende jaoks juba liiga kurnav olla oma päris tunnetega kontaktis. Kuid kõik see kahjustab nii su füüsilist kui vaimset tervist tohutult. Muidugi on olemas ka kultuurne alkoholi tarbimine, kuid kahjuks noorem põlvkond ei ole sellega ülemäära sina peal. Kahjuks just tänu selle oskuse puudulikusele juhtuvadki väga paljud pahandused ja arusaamatused noorte seas. Tihti peale noored ei oska ennast teisiti välja elada kui ennast lihtsalt nädalavahetusel väga
Kuidas õnnestus Stalinil niikaua Nõukogude Liidus võimul olla. Ametlike andmete järgi sündis Jossif Stalin 21. detsembril 1879. Aastal 1922, kui Stalinist sai partei peasekretär. Kui marksistlikule tõlgendusele ja selle rakendusele Lenini valitsemisajal viidatakse kui leninismile, siis eriti I viisaastakut (19281932) ja II maailmasõja perioodi käsitletakse Nõukogude ajaloos tavaliselt stalinistlikuna. Aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin, kes oma (potentsiaalsed) konkurendid kõrvaldas (Kamenev, Zinovjev, Buhharin). Iseloomulikud on laiaulatuslikud näidiskohtuprotsessid. Jossifi tunnustamine 'geeniuse võimetega juhina', 'Suure Stalinina' jne. muutus sellal nii konstantseks, universaalseks ja täielikuks, et võib rääkida tema diktatuurist. Alguses töötas Stalin peamiselt NLKP-ga ja esines avalikkuse ees harva. NLKP peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922. aastal ...
KARL JASPERS 1883 1969 Elulugu Sündinud Põhja-Saksamaal, Oldenburgis. Ta oli varasest peale huvitatud filosoofiast, kuid kuna ta isa oli jurist asus ta ülikoolis õppima õigusteadust. Peaaegu koheselt vahetas Jaspers aga eriala ning asus tudeerima meditsiini. Pärast meditsiinikooli lõpetamist 1909. aastal suundus Jaspers tööle Heidelbergi psühhiaatriahaiglasse. 1913. aastal sai Jaspers ajutise psühholoogialektori koha Heidelbergi Ülikoolis. Umbes 40-aastaselt hakkas ta uuesti tegelema filosoofiaga, misjärel sai temast tunnustatud filosoof nii Saksamaal kui kogu Euroopas. 2. Maailmasõja ajal pidi ta loobuma oma õpetaja ametist kuna ta naine oli juut. 1948. aastal suundus Jaspers Baseli Ülikooli Sveitsis, kuhu ta jäi kogu oma elu lõpuni. Vaated Psühholoogia: Jaspers ei olnud rahul sellega kuidas saadi aru vaimsetest häiretest, mis sundis teda kahtlema dia...
Hüpnoos Iga inimene on vähemalt kaks korda ööpäevas hüpnoosiseisundis - vahetult enne uinumist ja vahetult enne ärkamist. Seega võib öelda, et hüpnoos on osalise une taoline teadvuseseisund, kus meele analüütilise poole ehk teadvuse aktiivsus on madal ning kus me oleme oma alateadvuse reaalsuses. Mida väiksem on teadvuse aktiivsus, seda rohkem domineerib ning on tõene alateadvuse reaalsus ehk seda sügavamas transis me oleme. Hüpnoosi iseloomustab tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikkus sisendusele. Kunstliku hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust. Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse
Elame infoajastul Juba tuhandeid aastaid tagasi enne Kristust toimus infolevi suuremate tsivilisatsioonide nagu Vana-Egiptuse, Vana-Kreeka ja Babüloonia vahel, küll aga hoopiski teisiti kui tänapäeval. Tol ajal polnud ei raadioid, internetti ega telefone. Kogu teave liikus paberkandjal või suusõnalisel teel käskjalgade kaudu. Praegune modernne infoajastu templit kandev maailm muutub iga päevaga aina kardinaalsemalt, liikudes üha enam mugavuste, kergema teabe kättesaadavuse ning kiirema mobiilsuse suunas. Kui veel paarkümmend aastat tagasi pidi uudiste lugemiseks ja ühiskonnas toimuvaga kursis püsimiseks minema poodi ning haarama NSV Liidu mõjusa kontrolli all oleva ajalehe järgi, siis tänapäeval ei ole vaja muud, kui arvutit või nutitelefoni ja Internetti ning teave kogu üle maailma, ükskõik millistelt uudisteportaalidelt, on inimesest vaid murdosa sekundite kaugusel. Tänapäeva infoajastus elamine so...
1. Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Peamiselt ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta sellepärast, et inimene loetakse riigi alaliseks elanikuks, kui ta elab või plaanib eldada antud riigis 12 kuud. Reaalsuses aga liigutakse riikide vahel tihedamalt. Kohati isegi mitu korda kuus. Problemaatika, mis rändega kaasneb ongi see, et tegelikku väljarännet pole võimalik välja arvutada, kuna hulk inimesi, kes elavad rööbiti mitmes riigis, näiteks tudengid. Ka neile kehtivad 12 kuu ja pere elukoha reeglid, on just noored inimesed need, kellel ei ole neid kahte kriteeriumi võimalik üheselt rakendada. 2. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)?
lõunapoolusele · Selliseid välju, mille jõujooned on kinnised kõverjooned, nimetatakse pöörisväljadeks. Seega on ka magnetväli pöörisväli. Sirgmagneti jõujooned · Magnetvälja jõujoonte joonestamiseks saame kasutada magnetnõelu. · Kuna magnetinduktsiooni vektori suund ühtib magnetnõela põhja-lõuna suunaga, siis kasutame magnetnõela telje sihti jõujoonte puutujate joonestamiseks. · Magnetvälja jõujooni on võimalik ka reaalsuses visualiseerida kasutades selleks peenikest raua vm ferromagneetiku puru. Rauaosakesed magneetuvad ning asetuvad magnetvälja jõujoonte sihis. Siiski tuleb siinkohal rõhutada, et me ei näe mitte jõujooni endid vaid nende sihis asetunud rauapuru. Pilt ja video https://www.youtube.com/watch?time_continue=8&v=85LeyTRQ_Ow Tänan kuulamast!!!
suhtlemise puhul parim tüüp Freudi isiksuse tüübid: alateadvus kõik inimese bioloogilised vajadused nagu nälg, janu, seksuaaltung, surmatung, agressiivsus ja lõbu janu; super-ego e. "ülimina" kõik kasvatusnormid, käitumisnormid, südametunnistus ja häbitunne enamus tuleb kasvatusega; ego e. reaalne mina ül. on valida käitumismudel ehk siis vastavalt kasvatusele, millised alateadlikud tungid võib reaalsuses rahuldada. B Isiksus ei ole vastsündinu ja vaimse alaarenguga in. vaimse alaarenguga in. ei saa kunagi isiksuseks. Kretscheri teooria järgi: leptosoom nõrga kehaehitusega, nurgelised vormid, näovorm on teravate joontega, pikad kondid, õlad kitsad; atleetiline arenenud lihased, võimsad õlad, lõug tugev, nina nüri, luustik tugev, jämedakondiline; pükniline kerepiirkond ülekaalus, näovorm on lamedapinnaline, ümmargune, tugevasti
MARIA THERESIA 17 17 17 8 0 KES TA OLI? Maria Theresia oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna aastatel 1740 1780. Ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh. Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja MarieAntoinette'i ema. K U I DA S T A T R O O N I L E S A I ? Click to edit Master text styles Ta sai Austria troonile, sest ta Second level Third level isal polnud poegi kes elanuks Fourth level tollest kauem, seetõttu oli Karl Fifth level VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdus...
Milleks kasutatakse? Erinevate haiguste(peamiselt psüühiliste) ravimiseks Õppimiseks Saada kontakti teispoolsusega Meelelahutuslikud eesmärgid Hüpnoosi tunne Ei pane ümbritsevat tähele, tajud kõike enda ümber, kuid see tundub olevat eemal ja tähtsusetu Tunduvalt olulisemad ja tähtsamad on kujutluspildid, mida sa oma meeltes lood. Mida selgemad ja suuremad need on, seda ebaolulisem on sind ümbritsev maailm, sest sel hetkel oled sa justkui teises reaalsuses See tähendab, et sinu teadlike protsesside (teadvuse) aktiivsus on vähenenud ning sa lased esile tulla alateadlikul reaalsusel (alateadvusel) Ajalugu Hüpnootilisi ja transiseisundeid on osatud esile kutsuda mitmetes traditsioonilistes kultuurides Esimesena hakkas tegelema 18. sajandi Austria ravitseja Franz Mesmer, kelle teooria järgi põhines nähtus inimeses peituvatel magnetjõududel Terminit "hüpnoos" hakkas kasutama soti arst James Braid (17951860)
Tallinn- Rapla- Türi (tugimaantee) Keila- Haapsalu mnt Tallinn- Pärnu- Ikla mnt Ääsmäe- Haapsalumnt Tallinna ringteel2-19 km Sagedasti on antud hinnanguid liikluskultuuri tasemele ja räägitud vajadusest Eesti madalat liikluskultuuri tõsta. Samas ei ole piisavalt püütud lahti mõtestada selle termini sisu räägitakse ühest või teises abinõust, mille rakendamine peaks sealsamas tõstma ka liikluskultuuri taset tervikuna. Reaalsuses see kahjuks nii lihtsalt ja otseses seoses ei toimi. Liikluskultuuri muutus on pikaajaline protsess ja selle taseme paranemine eeldab inimese käitumist kujundavate paljude tegurite järjepidevat mõjutamist ning soovitud hoiakute ja käitumise kujunemiseks vajalike tingimuste loomist. Kõik me oleme liiklejad, kes suuremal, kes vähemal määral. Täna on oht sattuda liiklusõnnetusse ning seeläbi kannatanuks küllalt suur. Et kaitsta ennast ning teisi, on igaühel võimalik palju ära teha
Ulmekirjandus 1.Adams Douglas ,,Nägemiseni, aitäh kala eest" Kaheksa aastat pärast Maa hävitamist Vogonite poolt pöördub Arthur sinna tagasi ja leiab, et möödunud on vaid kuus kuud. Kõik on nagu vanasti, kui välja arvata kummalised ja kohutavad ebakõlad reaalsuses. Just siis, kui Arthur üritab neid kõigest väest eirata, kohtub ta kellegagi, kes üritab teha just vastupidist ning armub. Kahekesi asuvad nad otsima Jumala Viimast Sõnumit Oma Loodule ja kõigi traditsioonide vastaselt leiavad selle. 2.Asimov Isaac ,,Koidu robotid" Raamat räägib robottest ja nende maailmast. 3.Atwood Margaret ,,Orüks ja Ruik" Selles raamatus on kirjeldatud maailma pärast geneetilist katastroofi. Ringi hulguvad kummalised
Kas suusatunnid peavad olema kohustluslikud? Koolides ilusa talveilmaga tunniplaani ilmuvad kohustuslikud suusatunnid on idee pooles geniaalne ja vaheldusrikas võimalus vabas õhus liikuda ning ahistavada võimlaseinte vahelt välja saada. Kuid reaalsuses kaotab see idee om sära- see on ilmselt üks väheseid, kui mitte ainus koolitund, mis nõnda vastakaid arvamusi pälvib. Vaatamata sellele, et on 21. sajand ning elame heaoluühiskonnas ei ole üldsegi enesestmõistetav, et kõik koolide õpilased saaksid endale suuski lubada. ''Meil saab ju suuski laenutada, see ei maksa palju.'' on põhiline argument, mille õpetajad välja käivad. Paraku võib laenutatud suusavarustus olla väga ebamugav.Kuigi sellest on raske aru saada, võib ka see 5-
Mina ja asjad Tänapäeval ümbritsevad meid igal pool asjad ja arvame, et ilma nendeta ei saaks me hakkama. Oleme harjunud liigse tarbimisega. Ometi tulid inimesed sadu aastaid tagasi toime oluliselt vähemaga kui meie harjunud oleme. Küsimus on selles, kas oluliselt vähema koguse asjadega on võimalik elada või mitte. Selles kirjandis hakkangi seda teemat lahti harutama. Kogu mailma on vallutanud elektroonilised seadmed. Tavaliselt me näeme midagi uut ja põnevat ning usume, et meil on kindlasti seda vaja . Tihti aga pole need asjad nii vajalikud ja me viskame need ära ise arusaamata kui väga me sellega loodust ja elu enda ümber rikume. Hetkel on väga palju räägitud Planeet Maa globaalsest soojenemisest ja on ju tõestatud, et selle tekitavad vaid kõiksugu vidinad, mille me ühe hetkel ära viskame. Me saaksime kõik koos pingutada ja aidata sellel lõppeda, aga maailm areneb igatpidi nii kiiresti, et kogu a...
meie aega. Just see näitab, kui suursuguselt saab üks filosoof mõelda, seades kahtluse alla kõik enda ümber ilma ühegi tõestus materjaliga, et reaalsusele võib olla ka mingi teine variant. Täpselt samamoodi nagu Neo tundis enne päris maailma astumist, et tegelikkus on midagi täiesti teistsugust kui kõikidele näidatakse, seadis ka Platon reaalsuse kahtluse alla. Äkki Platon oli ka ,,The One"? Lõppude lõpuks elame me siiski selles reaalsuses isegi, kui see on täiesti vale ja kaugel tõest. Siit väljumine ja tõe avastamine ei pruugiks olla meeldivam kui see kus me praegu oleme, sest siin on inimkond siiski kõige valitsevam loomaliik ja me ei ole kellegi orjad. Arvan, et enne tegeliku tõe lahti murdmist ja mõistmist peame me siiski meie enda reaalsust natuke paremini mõistma õppima.
Kahjuks aga tänapäeval, inimesed ei oska enam asjadega ümber käia ning kasutavad neid teistel otstarvetel, mõtlemata väärtuste peale. "Meie ajal on asjad sümbolid, märgid, millega tähistame oma unistusi või edu omavahelises võistluses." ütles Jaan Kaplinski. Ainus, mis loeb on see, kellel on rohkem ning uhkemaid esemeid. Põhjus, miks ostetakse, on ainult see, et teistest inimesest üle olla ja näidata oma võimu. Kedagi ei huvita, kas seda ka reaalsuses tarbima hakatakse. Rahuolu tekib sel hetkel kui endale midagi soetada ning seetõttu kellestki kõrgemal positsioonil olla. Siin kohal toon näite Virumaa Teatajast, kus üliõpilane Tõnn Sikk tekitab väga selge kujutluspildi tänapäeva ühiskonna inimeste käitumisviisist. "Kuigi pargi vastas asuva kaubamaja avamiseni on veel pool tundi, kostab sealtpoolt loomalikke häälitsusi. Kaubamaja ukse taga tungleb ärev rahvamass. Kell lööb üheksa, uksed avatakse.
Otsemini oli tegu Sigmund Freudi teooriaga, mille tema nõbu Bernays suurfirmade ning koguni riikide peal käiku lasi. Bernaysi eesmärgiks oli ehitada sotsiaalseid struktuure, mille kaudu oleks võimalik inimmasse mõjutada/kontrollida. Üks põhilisi poliitika korraldamise meetmeid, mida Bernays aitas Hooveril kasutada siis kui ta 1928 aastal USA presidendiks sai, oli see, et riigi elanikele anti pidevalt ainult positiivset tagasiside ning väideti oma rahvale üht, kuid reaalsuses tegutseti hoopis teistsuguse tegevusega. Tänu sellele oli rahvas oma juhist positiivselt meelestatud ning juhile andis see vabad käed tegemaks, mida ta tahtis. Tänu Hooveri abistamisele sai Bernays tohutult kuulsaks ning rikkaks, kuni 1929 aasta suure krahhini, mis sellele suure põntsu pani. Bernaysi meetmeid oli tähele pannud ka Hitleri parem käsi Joseph Goebells ning Hitleri režiimi all, hakati sarnaselt Bernaysile ja Hooverile oma rahvast enda mõjuvõimu alla saama.
vajutan valupunkti, kaevan välja Su nägu mälu pimedast mõõtmest öövööndist See röögatus, vägivaldvalu ei kaldu, ei kao - mööda kalliskivide kilde, ma rooman haav- haaval ja selgeks meelepimedust palun. Ainult nõnda saab sõlmida usku ja lunastust, lootust ja lohutust, ainult nii - võib kunagi tulla veel kevad. Sisuline analüüs Luuletuse teema on armastus ja sellega kaasnev valu. Kui lahti võtta, siis tahab öelda järgnevat. Sa oled minu unistus, aga mitte reaalsuses, oled mu peas, südames, aga mitte mu elus. Unistan sinust, vaevan ja valutan end sinuga, aga teisiti ka ei saa. Valutada on vist kergem, sest selles valus oled sina. Kui üldse mitte mõelda, polekski sind. Mis iganes valu ma tunda olen saanud, hoolimata sellest armastan sind. Pigem elada unistustes kui reaalsuses, sest viimane ei too mulle unistust. Ainult siis tuleb õnn, kui elada oma unelmad reaalsuseks. Teiseks võimaluseks võib tegelikult olla oma unistustest ellu saabumine
Andekate noorte kadumaminek praeguse süsteemi jätkumisel oleks kahetsusväärne. Sügavat kurbust väljendas romaanis ,,Inimeste maa" ka Antoine de SaintExupery, sest iga inimene, keda sootsium ei väärtusta, või olla surmatud W.A.Mozart. Haritud rahvas on igal juhul riigile vajalik. Infoajastu tasemel ei saa kuidagi väita, et teadmised on eesmärk. Pigem peitub neis arengu võti. Progressiusk väidab, et meie siht peab olema ideaalide saavutamine, kuid reaalsuses on see võimatu. Inimene ei saavuta kunagi jumalikkust ega jõua kõikehõlmava infoni. Paradoksaalselt on elu siiski faustlik edasipüüd, sest tänapäeva kõrgetele standarditele vastamiseks peame end maksimaalselt rakendama.
Pere elukoht peaks olema kandis kus on rahulik meeleolu, mõistlikud naabrid, koht kus oleks kool, kasvõi erakool, mille õpilased ei ole suunatud igapäevastesse probleemidesse, vaid saaksid rahulikult õppida, areneda, ei taha oma lapsi panna suvalisse linnakooli, kus palju kaake, narkomaane ja igasugu muid sorti tegelasi, kes näevad elus vaid lõbutsemist, ei hooli ümbruskonnast, naabruskonnast, ning on sunnitud illegaalselt raha teenima, kuna perekond ei ole võimeline pakkuma piisavalt. Reaalsuses tahan pakkuda oma perekonnale kõike, mida inimhing võiks vajada, Valikuid, võimalusi neid teha, neid tahta teha, et majanduslik olukord ei oleks piiriks, vaid ülempiiriks inimese tahtevõime. Kui annad inimesele võimalusi juba noorest peast, suudab ta neid kasutada, kunagi üks tark inimene on öelnud: "Mida rohkem inimene teeb, seda rohkem ta tahab teha." , sellest järeldudes tahan et mu lapsed jõuaksid elus kaugele, et nad ei peaks oma elu jooksul rabelema, tahaksin anda endast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
