Tallinna Laagna Gümnaasium Edmund Husserl Referaat Koostaja: Anton Adoson 12. klass Tallinn 2015 Sisukord 1. Elulugu...................................................................................................................................3 2. Loogilised uurimused..........................................................................................................4-6 3. Husserli peamised tööd...........................................................................................................7 Kasutatud materjalid..................................................................................................................8 1. Elulugu Edmund Husserl (8. aprill 1859 Prossnitz – 26. aprill 1938 Freiburg) oli fenomenoloogilise filosoofia rajaja. Ta sündis Austria-
Derrida luges põhjalikult Henri Bergsoni ja Jean-Paul Sartre'i töid ning tutvus mõnede Martin Heideggeri ja Søren Kierkegaardi tekstidega. 1949 septembris sõitis Derrida Pariisi ja hakkas õppima Louis-le-Grand'i lütseumis. 1952 pääses ta kolmandal katsel École normale supérieure'i. Seal olid tema õpetajateks Louis Althusser, Jean Hyppolite ja Michel Foucault. 1953 veetis Derrida suvevaheaja El Biaris ja luges seal Paul Ricoeuri tõlget Edmund Husserli ,,Ideede" esimesest köitest, mis filosoofi enese sõnul sai hiljem tema jaoks fenomenoloogia teejuhiks. 1956 sõitis Derrida koos Marguerite Aucouturier'ga aastaks Ameerikasse, et tegeleda Harvardi ülikoolis Husserli avaldamata käsikirjadega. Tal tekkis mõte tõlkida prantsuse keelde Husserli kirjutis ,,Geomeetria algupära". 1957 abiellusid Jackie Derrida ja Marguerite Aucouturier Cambridge'is ja sõitsid siis tagasi Prantsusmaale
(Lester 1999; Randolph 2008: 53) Referaadis anname ülevaate uurimuse olemusest, andmete kogumise ja analüüsimise meetodidtest ning sellise meetodi usaldusväärusest. 3 FENOMENOLOOGILINE UURIMUS Fenomenoloogia on üldmõiste, mis hõlmab endas nii filosoofilist liikumist kui ka erinevate teadusuuringute lähenemisviise. See sai alguse Edmund Husserli (1859-1938) fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis eelarvamuste vabalt analüüsida kõiki meie teadvuse sisusid (Finlay 2008). Husserli meetod pidi pakkuma rangel viisil loodud põhimõisteid, mis looksid kindla aluse igale teadusele. Tema eesmärk oli fenomenoloogilise meetodi abil rajada filosoofia kui "range teadus" (Tammo 2008).
Prantslane Henri Bergson, kes on ehk tuntuim elufilosoofia esindaja, eristas kahte reaalsuse põhiprintsiipi ja vastavalt kahte eri laadi liikumist: elu tema tõusva, tungiva liikumisega ja surnud mateeriat tema langeva liikumisega. Ühendades niimoodi enas elitaarse kultuurikriitika ja irratsionaalsuse ülistamise, väljendas elufilosoofia sügavat skepsist moodsa massiühiskonna suhtes. Poliitikas omandas see mõtteviis tugevat antidemokraatliku vormi. Fenomenoloogia Erinevalt Edmund Husserli elufilosoofiast jäi fenomeloogia, kaugele irratsionaalsuse kultuslikust ülistamisest. Vastupidi, Husserli eesmärgiks oli filosoofia range teadusena algusest peale uuesti kindlale vundamendile üles ehitada. Niisiis leiab fenomeloogia oma kindla lähtepunkti, püsides metoodilise rangusega teadvuses vahetult ilmneva, s.o. fenomenide evidentsi piirides. Ent tuleb meeles pidada, et kui varem oli filosoofia uskunud
ega organismist, vaid leiab koha ja tähenduse ainult seespool omailma ning püsib jäigalt selle raamides. Omailm on organismi poolt valikuliselt rekonstrueeritud ja struktureeritud vastavalt tema spetsiifilistele vajadustele, kogemustele ja individuaalsetele iseärasustele. 6 ELUILMA KONTSEPTSIOON Lebenswelt ehk eluilm ka elu maailm või eluline maailm on Edmund Husserli rajatud tunnetusteooriast pärinev käsitlus. Eluilm on otseselt ja vahetult kogetav subjektiivne ja suhteline igapäevaelu maailm, mis eristub teaduslikest ja objektiivsetest maailmatõlgendustest, ehkki need teadused ja teaduslikud tõlgendused pärinevad samuti eluilmast. Eluilm on tähenduslik ja tähendusrikas inimese maailm. See on isiklik igapäevaelu hõlmav maailm, mis on üles ehitatatud vastavalt igaühe individuaalsetele eripäradele, mõttemaailmale, arusaamadele, maailmavaatele,
5. Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. 6. Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuse seisukohast primaarseks. Reaalsus on mitte materjaalne. 7. Fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni. Fenomenoloogia sai alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena. Kujundab reaalsuse sellisena, kuidas me seda näeme, piiritleb maailmakirjeldusega, mis on teadvusele otseselt haaratav. 8. Eksistentsialism on eelkõige subjektiivne filosoofia, mis tähendab, et:eksitentsialist näeb asju individuaalsest vaatenurgast; see on filosoofia, mis puudutab isiklikult mind ja seda, kuidas ma elan.
filosoofia, matemaatika ja loodusteaduse kursusi. Freiburgis sai Heidegger doktorikraadi 1913, kuid vahele sega Esimene maailmasõda. Ta astus sõjaväkke, ehkki kehv tervsi lühendas ta teenistusaega ning Heiddeger pöördus tagasi teaduse juurde, saades 1915 Freiburgis lektoriks. Järgmisel aastal jõudis Freiburgi Husserl, kelle töid ta oli õppinud; pärast lühikest katketust 1918, mil ta kutsuti teenistusse Läänerindel, sai temast Husserli assistent. Viie aasta jooksul saavutas Heidegger oma loengutega kuulsuse Aristotelese tõlkijana. 1923 siirdus ta Marburgi abiprofessoriks. Ehhki tema õppetööd hinnata kõrgelt, oli talle takistuseks publikatsioonide puudumine ning 1927 oli ta sunnitud avaldama oma raamatu Sein und Zeit (,,Olemine ja aeg") lõpetamata versioon. Teost peeti metafüüsikas silmapaistvaks ning see võimaldas talle Marburgis korralise professori koha, kuigi ta töötas sel kohal vaid aasta. 1928
Nõnda aga ei juhtunud, tema vanemad jäid oma varast ilma ja kolisid pärast sõja lõppu Nice'i, mis sai paljude Alzeeria põgenike uueks elupaigaks. 1960-1982 1960 sai Derrida Sorbonne'is filosoofia lektori koha. 1963 sündis Jacques ja Marguerite Derridal poeg Pierre, 1967 poeg Jean. 1967 ilmus Derridal lühikese aja jooksul kolm raamatut: temaatiliselt rikas esseekogu ,,Kiri ja erinevus", kirja mõistele keskendunud ,,Grammatoloogiast" ja Husserli fenomenoloogiat käsitlev ,,Hääl ja fenomen". Need tööd levisid peagi laiemalt ja tegid autori rahvusvaheliselt tuntuks. 1972 ilmusid raamatud ,,Disseminatsioon" ja ,,Filosoofia ääred". 1972 tekkis Jacques Derridal lähedane suhe poola-prantsuse filosoofi Sylviane Agacinskiga, 1984 sündis neil poeg Daniel. Samal ajal võitles Derrida Prantsusmaal filosoofia õpetamise eest lütseumides, organiseerides sellele suunatud toetusrühma. 26
represseerimine à baasärevus Humanistlik psühholoogia Heidegger - Autentne eksisteerimine – tunnistada enda surelikkust, mitte millekski muutumist aitab elada tähenduslikku elu, elu, mis võimaldab pidevat kasvu ja muutumist, saamist (becoming); kõikide tingimuste aktsepteerimine ja personaalsete valikute tegemine (st valikuvabaduse rakendamine). Süü tundmine ja vabadus; valikuvabadusest loobumine (elada autentset elu) Binswenger - Husserli ja Heideggeri ideede rakendamine psühhoteraapias. Terapeudi ülesanne mõista konkreetse patsiendi tähendusi, kuidas isik mõistab enda elu. May - Dilemma – inimesed on samaaegselt objektid kui subjektid, mis teeb inimese unikaalseks, inimeksistentsi paradoks Inimesed on vabad otsustama (vastutus, teadmatus jne), mis toob kaasa normaalse ärevuse (autentset elu elav inimene) Neurootiline ärevus, takistab isiksuslikku kasvu,
baaskurjust Humanistlik psühholoogia Heidegger Autentne eksisteerimine tunnistada enda surelikkust, mitte millekski muutumist aitab elada tähenduslikku elu, elu, mis võimaldab pidevat kasvu ja muutumist, saamist (becoming); kõikide tingimuste aktsepteerimine ja personaalsete valikute tegemine (st valikuvabaduse rakendamine). Süü tundmine ja vabadus; valikuvabadusest loobumine (elada autentset elu) Binswenger Husserli ja Heideggeri ideede rakendamine psühhoteraapias. Terapeudi ülesanne mõista konkreetse patsiendi tähendusi, kuidas isik mõistab enda elu. umwelt(term for the physical world), mitwelt (term for the realm of social interactions), eigenwelt (term for persons private inner experiences). May Dilemma inimesed on samaaegselt objektid kui subjektid, mis teeb inimese unikaalseks, inimeksistentsi paradoks Inimesed on vabad otsustama (vastutus, teadmatus
arvame, et see on normaalne. Husserl ütleb, et see on ainult üks koolkond lääne mõttelaadis. Pole sellist asja nagu objektiivsus, kogu universum on subjektiivne ilma subjektita, subjektiivsus ise pajatab endast ja me oleme üks osa sellest. b) on olemas see, mida näeme ja olemus, mis on selle taga. See, mida näeme, võib olla petlik, see, mis on sees, võib olla õige asi n-ö tuum. Miks me saame üldse midagi teada? Sest kõik on avatud(ricoeur) husserli tähelepanu keskmes on see, KUIDAS me saame sellest aru. · Husserli lemmikõpilane oli M. Heidegger( monoloogia oli enesekeskne) ja E. Levinas (polnud kuulus sügavuse poolest, vaid tehnikas. Näitas, et heideggeril on vead fenomenoloogias sest fenomenoloogia ei saa olla .... Levinas näitas, et on olemas Teine st teine inimene ja teise inimese humanism. Teine inimene on absoluutselt teine ja levinase põhitees on see, et meie vajame absoluutset teist
Gilbert Ryle kategooriaveast. Kategooriaviga seisneb mingi asja, fakti või nähtuse paigutamises kategooriasse, kuhu see tegelikult ei kuulu. Kategooriaviga on olulisel kohal Gilbert Ryle'i filosoofias, tema järgi põhineb kartesiaanlik vaimufilosoofia kategooriaveal. Kategooriaveaks võidakse nimetada mingi omaduse omistamist entiteedile, millel seda omadust olla ei saa. Näiteks tehakse kategooriaviga lausetes 'See mälestus on täpiline' ja 'Caesar on algarv' Edmund Husserli fenomenoloogia reduktsioonid.Fenomenoloogiline filosoofia ehk fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni. Fenomenoloogia saanud alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena Michel Foucault arusaam filosoofiast. Michel Foucault (15. oktoober 1926 25
Keelemängud osaliselt kattuvad. Perekondlike sarnasuste mõiste läbiv sarnasus,, terve süsteemi või struktuuri sarnasus. FENOMENOLOOGIA ALUSED EDMUND HUSSERL. Fenoloogi suund ja anlüütiline meetod filosoofias. Analüütiliste filosoofide jaoks ei ole nende eelkäijate tööd vastuvõetavad. Astusid vastu Hegelile, keda huvitas kõik üldine, ei keskendunud millelegi konkreetsele. Fenomenoloogia saanud alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena. Lähtumine vaimuseisundite suunatusest. Ei saa lihtsalt mõelda, vaid peab mõtlema millelegi. Vaimuseisundid on alati millelegi suunatud, seotud üldise nähtusega. Ei tunnista Descartese lähtekohta cogito, ergo sum, sest seal ei ole mõtlemine millelegi suunatud ning järelikult ei saa kogu filosoofia toetada
· Martin Heidegger (1889-1976) sündis Badenis Saksamaal, Freiburgis õppides oli õppejõuks Edmund Husserl (1859-1938) · Heideggeri astumine natsiparteisse pani pitseri ta isikule · Peateos "Olemine ja aeg" (1927) · Husserl lähtus Descartes'ist, et meil kõigil on midagi, mille olemasolu on vaieldamatult kindel teadmine oma teadvusest; samas nõustus Husserl Hume'iga, et lauda vaadates näeme me lauda, mitte ennast lauda vaatamas · Husserli arvates tuleks neid objekte uurida meie teadvuse objektidena, teadvuse ja selle objektide uurimist nimetatakse fenomenoloogiaks · Heidegger võtab üle selle lähenemisviisi, teda vapustas aga see, et Descartes'ist peale oli filosoofia põhiküsimuseks olnud teadmise probleem · Heidegger rõhutas aga seda, et me ei seisa maailmast eraldi ega vaatle seda kõrvalt · H arvates saame me end vaid tunda mingisuguse maailma osana, kuid kuidas pole olemas eimiskit?
Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Ühiskonna arengus eristatakse viis formatsiooni: 1.ürgkogukondlik eraomandit pole 2.orjanduslik Vana- Kreeka, VanaRooma 3.feodaalne keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini 4.kapitalistlik industriaalrevolutsiooni produkt 5.kommunistlik selle esimene aste on sotsialism Fenomenoloogi alused Edmund Husserl Edmund Husserli fenomenoloogia reduktsioonid.Fenomenoloogiline filosoofia ehk fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni. Fenomenoloogia saanud alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena Fenomenoloogia esitab nõude, hoiduda filosoofias kõigist liialt rutakatest maailma 17
vaid ainult "sematoloogiliselt relevantne" osa nendest omadustest). 3 muutujatfaktorit on kutsutud teda 3 erineval moel tõstma märgi staatusesse. Jooned sümboliseerivad keelelise märgi semantilisi funktsioone. B.Keele märgiline olemus. Aluseks skolastide printsiip aliquid stat pro aliquo + abstraktse relevantsuse printsiip. Keele fenomenid on mitmetasandilised. C. Kõnetegevus ja keelestruktuur. Süntees Humboldti ja Saussure'i kontseptsioonidest Husserli aktide teooria valguses. H Sprechhandlung(kõnetegevus) la parole HW W Sprachwerk (keeleline loodu) ergon ! ! A Sprechakt (kõneakt, tähendustav) energeia ! ! G Sprachgebilde (keeleline struktuur) la langue AG Jaotatult neljaks väljaks, saame kaks ristuvat dihhotoomiat: Keelelised nähtused:
Sellelt pinnalt tõukuvad meie tegevused ja mõtted. Maailm milles me elame, on meie teadvusele justkui alati olemas olnud ja selles olevad objektid jõuavad nii meie teadvusesse. Me tajume neid objektiivselt kehtivatena. Kuigi me teame, et raadiot ja televisiooni ei olnud keskajal olemas, siis niipea kui nad loodi, on nad meie jaoks alati olemas olnud ning kuigi dinosaurused on välja surnud, on and meie teadvuses ikkagi olemas. 18. Mille poolest erinevad Edmund Husserli järgi reaalsed, ideaalsed ja „vaimuga laetud“ objektid? [Kultuurifilosoofia, lk 59] Reaalsed objektid on loodustlikud, materiaalsed nähtused. Ideaalsed objektid ehk vaimsed objektid on mõisted, tähendused, keelesüsteem, kunst, arusaamad, väärtused, religioon, mittemepiiriline reaalsus, mis kehtib siiski objektiivselt kultuurilise omailma liikmetele. Vaimuga laetud objektid konkreetsed materiaalsed objektid, msi kannavad endas vaimseid objekte, nagu näiteks raamatud
Narratiivi mõju võib olla suur. Narratiiv, kui kogemus võib mõjuda sarnaselt visuaaliga. Loo lugemisel võib tekkida transporteerumine st. tähelepanu läheb haiglaselt loo sisse. Millele järgneb nauding. Transporteerumisel fokusseerub tähelepanu loole ja sellega seotud mälujälgedele ning ebaolulist ja vastuolulist infot inhibeeritakse (tahtlik uskumatusest loobumine). Narratiivi transport teooria, et inimesed hakkavad ise oma suhtumist ja kavatsusi muutma, et kajastada loetud lugu. Husserli õpilane Wilhelm Schapp avaldas juba enam kui poole sajandi eest teose ,,Lugudesse mässitud", milles väitis, et me elame oma elu mitmesuguste lugudena, mis haakuvad teiste inimeste lugudega, ning meie ,,minagi" ei ole muud kui lugude läbilõige (Schapp 1953). Meie identiteet ja suhe tegelikkusega kujuneb välja suures lugude võrgus. Maailm ise ongi lugude võrk. Visuaalne narratiiv. Reklaam - Oma leib. Tekitab tunde, et kui inimene reisib pikalt, tunneb mustast leivast puudust.
vaid selle asja olemasolu. Heideggeri arvates on senine filosoofia kontsenreerinud end vaid asjade olemusele (Mis see on?). On püüeldud maailma ja inimese olemust mõista ja määratleda. Asjaolu, et olemasolu on olemas, seda on võetud endastmõistetavana. Heidegger aga tõstatab just siin probleemi. Heideggeri arvates seisneb filosoofia põhiprobleem oleva olemasolus. Niisiis ei ole fenomenoloogia ülesandeks Heideggeri meelest mitte tõstatada küsimust asjade olemuse kohta (Husserli olemuse nägemus, Schau), vaid see peab esitama küsimuse oleva olemasolu kohta. Just olemine varjab ennast ulatuslikult. Kuigi olemine kuulub alati olemasolu juurde jääb see meie pilgu eest esmalt siiski varjatuks, sest olemine on nähtumuse aluseks. Oma teoses Sein und Zeit esitab Heidegger selle küsimuse kohe alguses. Seejuures teravdab ta just inimese olemasolu küsimust. Mida tähendab inimlik olemine?
Inimene elab justkui koopas, nähes seinal ainult varje, mille tekitab koopasuust tulev valgus. Väljaspool koobast asub tõeline olemine e ideede maailm. Ideed jõuavad inimesteni hingedena. Platon pooldas hingederändamise õpetust. Hinged elavad ideede maailmas ning mida vähem on võimalust ideesid vaadelda, seda tõenäolisemaks muutub, et hing siirdub meelelisse maailma ja leiab endale elupaiga mõnes kehas. 23. PILET XX SAJANDI FILOSOOFIA ÜLDISELOOMUSTUS E. HUSSERLI FENOMENOLOOGIA 20. saj tunnuseks on üldine plahvatuslik kasv nii teaduses kui tehnikas. Moodne füüsika Einsteiniga eesotsas purustab senise arusaama füüsilisest maailmast. Tänu Darwini teooriale tekib uus pilt ka inimesest. Filosoofia hakkab rohkem uurima loodusteadusi, nt uuspositivismis muutub oluliseks väidete täpsus ja kontrollitavus, mis on iseloomulik loodusteadustele. Erilise koha saab filosoofias nn
majandusse. 4. Uute väärtuste otsingul pöördutakse sageli puritanismi, kristluse või Antiik-Kreeka poole. Inimkonna päästjaiks kuulutatakse Sokrates või Kristus. 5. Välispoliitikas toetatakse sõjalise üleoleku ja jõu ideoloogiat. Martin Heidegger * Martin Heidegger (1889-1976) Heidegger sai oma esmase hariduse jesuiitide juures. Seejärel õppis Heinrich Rickerti juures ning promoveerus Edmund Husserli käe all. -) Ta mõtlemist on väga tugevalt mõjutanud historism (W.Dilthey) ja fenomenoloogia (E.Husserl). -) Ta võttis Husserlilt Freiburgi ülikooli õppetooli üle. * Heideggeri peamine teos "Sein und Zeit" ilmus 1927. aastal. -) Heidegger ei soovi aga asjade olemust selgitada vaid oleva olemist (das Sein des Seienden). * Keskaegses filosoofias tehti vahet ESSENTSI (olemuse) ja EKSISTENTSI (olemise) vahel. -) Selline eristamine on mõttekas
Poststrukturalismis eristuvad kaks suurt suunda: a) tähtsustatud on teksti reaalsust. Derrida -- "Väljaspool teksti pole midagi" b) rõhutatakse eelkõige poliitilist reaalsust. Deleuze -- "Kõik on lõppkokkuvõttes poliitika". Huvitav, et Derrida jõudis lõppkokkuvõttes ka poliitikasse (vt. Mart Lilla "Vikerkaares") JACQUES DERRIDA (1930) 1962 Husserli geomeetria alused 1967 L'ECRITURE ET LA DIFFERENCE. Kiri ja erinevus Jõud ja tähendus /1963/ Freud ja kirjastseen /1963/ Struktuur, märk ja mäng 1967 DE LA GRAMMATOLOGIE Grammatoloogiast 1967: LA VOIX ET LE PHENOMENE: INTRODUCTION AU PROBLEME DU SIGNE DANS LA PHENOMENOLOGIE DE HUSSERL Hääl ja fenomen 1972: LA DISSEMINATION Disseminatsioon Platoni farmaatsia Topeltseanss Disseminatsioon
täiendas end tema käe all · Auahne plaan luua universaalne sotsioloogiline teooria ehk superteooria, mis kirjeldaks kogu ühiskonda, sotsiaalsust · Ta on avaldanud kolm tosinat raamatut õiguse, kunsti, majanduse, poliitika, religooni, ökoloogia ja armastuse teemal. Niklas Luhmann · Niklas Luhmanni sotsioloogiline teooria on äärmiselt kompleksne. See hõlmab endas süsteemiteooriat, küberneetikat, filosoofilist antropoloogiat, Husserli fenomenoloogiat, organisatsiooniteooriat, samuti mõjutusi Parsonsi strukturaalfunktsionalismist. · Luhmanni süsteemiteooria ehk strukturaalfunktsionalism lähtub eeldusest, et igasuguse sotsiaalse süsteemi peamisteks elementideks ei ole mitte inimesed, vaid kommunikatsioon, mis omakorda taastoodab kommunikatsiooni. Tema teooria põhineb ,,kommunikatsiooni evolutsioonil´´. Kommunikatsiooni areng
annaabi.ee 
