olukorras, kui tal kasvab töö üle pea. Või näiteks inimene, kes ei saa enam kunagi joosta, kuna on sattunud raskesse õnnetusse ja peab elu lõpuni ratastoolis istuma, igatseb vaid paari iseseisva sammu astumist. Igatsus on otsing. See on soovitud lahendus meid vaevavatele eluprobleemidele ja tihtipeale on tegemist poolmõru tundega, sest sellega kaasnevad intensiivsed unelmaad ja ettekujutused, mis enamasti jäävad saavutamatuteks. Igatsus annab endast märku pidevaülakõhus pitsitava valu abil, seeläbi teadvustame me endale, et elu on kõike muud kui ideaalne. Setõttu pole tunde tunde ainus funktsioon aidata inimestel oma elu puudujääkidega toime tulla ja ennast lühemateks või pikemateks perioodideks mõtteliselt täielikena tunda. Igatsus võib ka suunda näidata ja isegi anda. Igatsuse abil seame endale uusi eesmärke ja loodame, et suudame need õigel ajal realiseerida.
sa oled hull naq metsik hobune. kui sulle midagi ktte anda siis tuleb teada et sa teed sellega midagi ajuvaba. kui sulle keegi sitasti ytleb siis on teada et sa ytled midagi teravat vastu ja sind ei huvita ms ta arvab sellest. you are grazy(Kati minust) Ei vaiki ma minutitki enam Maailmas keegi pole sust kenam Su kaunid silmad, su helisev naer Neile meldes justkui seisma jks aeg Nnda armsalt liiguvad su huuled Kahjuks ainult unelmais neid suudlen Ei kusagilt leia teist nii armast Ei kusagilt leia teist su sarnast *piisab hest valest sammust ja ilus muinasjutt vib saada inetu lpu. *nn on kui tuul - vahel puhub, siis jlle mitte. *aeg ei paranda haavu, ta lihtsalt mtsib nad tugevasti kinni.(et hel peval saaks keegi uuesti lahti rebida ning neile soola peale raputada.) *ilus oled alati, kui su hinges on armastus.Armastus ongi hinge ilu. *elu on liiga lhike. tuleb rkida ainult nendega, kes seda vrivad. *piisab vaid hest naratusest vi ilus...
Teid tervitan, tundmatud sõbrad üht saart mina otsin sääl. viha lõõtsuvas ajastikus Seda kaua ju otsinud olen teid, südamed häbelikud, laia lageda mere pääl. te heitluses lootusetus. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Näib kui liblikatiibade virveid Oma saart aga mina ei leia, kõuepilvede mustavast tõest oma unistust ilusat. teie värisev igatsus helkleb Ma sõuan merel -- ja hõljun kui tukkide suitsvate nõest. ja lained hõljuvad ka, kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved Te tasased, jälgida julgust oma saart aga otsin ma. kel veel ulmade visandeid ma hingede üksindusängist tervitan teid. Sügise laul Hall on taevas ja must on maa.
docstxt/133148933049650.txt
Uuem rahvalaul 18. Saj. Eeldused: pärisorjuse kaotamine ja külaelu muutumine, hariduse levik ja kultuuri areng, rahvuslik ärkamine, talurahva siirdumine linnadesse. Uuemate laulude sisu oli kaasaegsem, mõjutatud avardunud maailmapildist, kirjandusest ja naaberrahvaste kultuurist. Keskkohal tegevuse kujutamine. Uued teemad: armastus, igatsus. Lauldi üksi ja koos. Laulude tekstid muutusid kindlapiirilisemaks. Laulikud. Lauldi kandle või lõõtspilli saatel, vahel kuulus laulu juurde ka tants. Aluseks on lõppriim. Värsiread on rühmitatud salmidesse. Meloodia tähtsus tõusis.
· Polnud elu peale sõda puudus eesmärk ja otstarve. Näljahäda · Vahel polnud rindel piisavalt süüa. · Tsiviilisikud elasid näljas - parem kraam saadeti rindele. · Vangi võetud venelased olid näljas. Ebavõrdsus · Poisid olid noored ja kogenematud. · Himmelstoss kasutas ära oma võimu. · Vastastel olid tunduvalt paremad relvad ja varustatus. · Rahvas kannatab sõjas keegi lõikab sellest kasu. Igatsus - armastus · Puruks kistud perekonna suhted. · Poisid igatsesid koju vanemate juurde. · Mõnel ootas kodus tüdruksõber. * oli ka kodus naisi ja lapsi. · Taheti isegi minna tagasi kooli. · Unistati pehmest madratsist ja sulepadjast. · Detering üritas põgeneda oma tallu ja see sai talle saatuslikuks. Täname kuulamast! "Nad lahkusid sõtta poisikestena, kunagi ei naasenud meestena."
Lydia Koidula luule. ,,Sügis" Juba kase ladvalt lehed langvad, kõle tuul käib üle kesamaa. Aastakellal rõõmuhääl on lõppend, viimseid tunde hakkab lööma ta. Kena päike, kas sa väsind oled, pikkamisi pead veel tõstad sa? Kurvalt oma laste peale vaatad, sügise neid riisub armuta. Kõrgel pilved nagu hirmust aetud üle maa ja mere lendavad, kurehääled haledasti hüüdvad, kodu poole nemad tõttavad. Kodu poole kodu magus sõna. Süda kannata. Ei sinagi kaua enam oota. Kodu poole kutsub Isa sind ka viimati... ,,Kodu" Meil aiaäärne tänavas, kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, Kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata. ,,Laps, oota'' kostis ta, "see aeg on kiir küll tulema''. Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas ei pool nii armas olnud sealkui külatänavas! ,,Ja õues on kevade" Ma seisan kasepu...
Alles aastaid hiljem hakati neid tunnustama ning mõistma nende loomingu tagamaid. Ridala luule on sünge. Tema luuletuste teemaks on tihti üksinda olemine keset pilgast ööd ning kõik, mis sind ümbritseb, tundub salapärane ja hirmutav. Heaks näiteks on ,,Kadarikus". Nii Ennol kui Ridalal on luuletused, mis kannavad sama nime ,,Hall laul", kui neid võrrelda, siis Ridala luule on painajalik, rõske, masendav. Samas kui lugeda Enno ,,Halli laulu", tulevad meelde sõnad nagu teadmatus, igatsus, soov millegi järele, kuid teadmata täpselt mille. Seda saab üldistada ka Enno teise luuletuste kohta. Paljudes on igatsus kauguse järele. Luuletuses ,,Igatsus" on korrutatud ühte lauset ,,Rändavate vete ääres, rändavate vete ääres...", mis annab mõista, kuidas ta näeb päevast päeva teisi tegemas asju, mida tema tahaks: rännata, seigelda, näha uusi asju, kogeda erinevaid kultuure, kuid tihti on meeleoluks süngus nagu ka Ridala puhul, kuid leebemal toonil
Armastust, lapse sündi, millegi uue algust kui ka kurbust, leina ning üksindust. Üksindus on nagu uss, kes seestpoolt närib. Tungib mõistusesse, tunnetesse, närvidesse ja ka suhetesse. See on "uss", mis peatab optimistlikud mõtted ja tegutsemishimu. Tekib eemale tõrjutud tunne, mis viib kõik meeled ning mürgitab ja õõnestab hinge. Üksikud seiklejad mõtlevad palju oma eemale jäänud perele, kodule ja sõpradele. Nad on nii lähedal südames, kuid samas nii kaugel, et tekib igatsus. Meenuvad ühe laulu refrääni sõnad: ,,igatsus pole süüdi, igatsus teeb head, igatsus annab teada- armastus meist inimese teeb". Muusika aitab tihti üksinduse vastu, kasvõi pisut. Igal ühel on omad meeli paitavad meloodiad, mis tõrjuvad kasvõi hetkeks välja kurjajuure või kurbuse pisarad. Need armastatud noodiread tekitavad vabastava ning rahuldava tunde, tänu millele võib taas naeratus näole ilmuda. Kas alati on üksindus kurjakuulutav ja ahastust tekitav
Armastust, lapse sündi, millegi uue algust kui ka kurbust, leina ning üksindust. Üksindus on nagu uss, kes seestpoolt närib. Tungib mõistusesse, tunnetesse, närvidesse ja ka suhetesse. See on "uss", mis peatab optimistlikud mõtted ja tegutsemishimu. Tekib eemale tõrjutud tunne, mis viib kõik meeled ning mürgitab ja õõnestab hinge. Üksikud seiklejad mõtlevad palju oma eemale jäänud perele, kodule ja sõpradele. Nad on nii lähedal südames, kuid samas nii kaugel, et tekib igatsus. Meenuvad ühe laulu refrääni sõnad: ,,igatsus pole süüdi, igatsus teeb head, igatsus annab teada- armastus meist inimese teeb". Muusika aitab tihti üksinduse vastu, kasvõi pisut. Igal ühel on omad meeli paitavad meloodiad, mis tõrjuvad kasvõi hetkeks välja kurjajuure või kurbuse pisarad. Need armastatud noodiread tekitavad vabastava ning rahuldava tunde, tänu millele võib taas naeratus näole ilmuda. Kas alati on üksindus kurjakuulutav ja ahastust tekitav
Leidsin sellest luuletusest, et tuleb mõelda positiivselt tulevikule ja mitte olla minevikus kinni. Kuna Anna Haaval oli raske elu, imestan ma, kuidas sai ta nii positiivne olla. Seepärast inspireerib see mind veel rohkem mõtlema positiivselt. „Ei igatse kadunud aegu, ei kevadet tagasi: suur kohav rikas elu, see tõmbab mind edasi“ Luuletuses „Igatsus“ kajastub üüratu armastus ja igatsus, aga sams ka kurbus, kuna tema kallimat ei tuleega tule. Ma arvan, et see on üks romantilisemaid luuletusi selles luulekogus. „Mil tuled sa? Sind ootan ma, Mu päikene, Mu armuke Maailm läheb õiekuul ilusaks- Ja minu süda läeb kurvemaks“ Luuletust „Kesk sügavat Venemaa metsa“ pean ma kõige igavamaks, kuna see on pikk ning enamus tekstist on looduse kirjeldus „Kesk sügavat Venemaa metsa
ja küll: et ilu poeem. tõde, tõde ilu, see, vaid see on kõik, mis iial tedma peate." Vastuolu unistuste ja ,,Täht hele" Igatsus olla ,,Täht hele! tegelikkuse vahel; (Tlk. M. nagu Oleks mul su Lühike ja tabav. romantiline tegelane Väljataga) taevatäht. püsiv rahu." erandlik(täht); ,,Viimane Igatsus olla ,,Oo, ere täht,
Marie Under 1. Milline luuletus räägib kodumaast? Kuidas? Kodumaast räägib luuletus ,,Põgenik". Luuletuses on ta kirjeldanud meenutusi oma kodumaast tundeküllaselt. Eriti väljendub luuletuses valulisus ning rusuv igatsus. Luuleridades esinevad mõtted on üsna vastandlikud. See järeldub sellest, et mälestusi isamaast on kujutatud äärmiselt valulistena. Sellest hoolimata on igatsus veel kord kodutee leida tõeliselt suur ning mõjub lugemisel siirana. Armastus kodumaa vastu on piiratu. 2. Loodusteema luuletustes mis huvitab luuletajat? Too näiteid. Marie Under on oma luuletustes kujutanud rohkelt loodusteemat. Täpselt kirjeldatud looduselamusi on luuletaja andnud edasi kujundikülluslikult ning loomutruult. Tundub, et luuletajat huvitavad selle valdkonna juures näiteks linnud. Neid on mainitud nii mitmeski luules ning kirjeldatud neid väga oskuslikult
Ernst Enno ja Villem-Grünthal Ridala Ernst Enno luuletuste peamised märksõnad on müstilisus ja igavikulisus, veel ka valgus ja tee. Sellest tulenevalt on tema luuletuste meeleolu tavaliselt nukker, müstiline, salapärane ja mõtlik.Näiteks luuletuses ,,Kojuigatsus" igatseb luuletaja näha oma kodu ja seal õitsevaid ristikuid. Enno luuletuste peamisteks teemadeks on rändamine (nt. luuletustes ,,Rändaja õhtulaul" ja ,,Need ei vaata tagasi") ja igatsus. Tihti kirjutab Enno kodust ja maalib sõnadega detailseid looduspilte. Samas räägib ta ka enesessesüüvimisest ja ense leidmisest. Teemadeks on ka elu igavene ringkäik (,,Kevade"), usk inimesesse (,,Ikka edasi") ja hingede rändamine. Enno luuletusete sõnumid on tihedalt seotud tema maailmapildiga. Ta luges palju idamaist filosoofiat, budistlikku filosoofiat ja läänemaiseid müstilisi õpetusi, mis mõjutas ka tema loomingut. Poeedi luuletuste
b. Ema ja lapse vaheline suhe - vastastikused hellitused ja puudutused kujundavad vundamendi, millele rajaneb lapse suhtumine endasse, seksuaalsusesse c. Sooidentiteedi kujunemine - mõjutab kasvatus ja ühiskonnas levinud arusaamad d. Suguküpsuse saavutamine - algab varajasest murdeeast, kus keha hakkab kiiresti muutuma ja kasvab teadlikkus oma kehast e. Kehataju - arvamus oma kehast ja selle köitvusest f. Igatsus kaaslase järele - tekib lähedusvajadus ja ebamäärane igatsus 6. Millised tegurid mõjutavad seksuaalsuhtesse astumist - olukord, suhte iseloom, inimestest endist : mida peavad suhtes oluliseks, milliseid tagajärgi oma otsuses näevad, kui kaugele tahavad intiimsuhtega minna ja millised on eelnevad kogemused. 7. Mis võiksid olla põhjused, miks kardetakse keelduda seksuaalsuhtest? kardetakse partneri arvamust, enda maine langemine, suhte purunemine 8
Sidus aastaaegade vaheldumise inimese üürikese eluga.Karmi tõe meeleolu.Sõnumiks on see et kõik saab ükskord otsa. ,,Ööbik!" Selgusetuks jääb mida luuletaja püüab tegelikult sõnumina edasi anda, ühelt poolt on luuletuses kirjeldatud laululindu ööbikut, teiselt poolt võin tõmmata võrdusmärgi eestimaa ja ööbiku vahel. Ülistab ööbikud, aga seda võib võtta ka Eestimaa ülistamisena.Igatsus meeleolu. 4. Motiiviks oli siis igatsus eesti vastu , varem oli armastus eesti vastu. ,,Igatsus"- .....iga mu pilveke sinises taevas Kõneleb kodumaa päikese teed, Kus aga laineke rajakest kaevas, Kuulen ma kohavat Eestimaa veed. ... 5. Tema ennast salgav isamaa, kodu,rahva,emakeele,eesti armastus. Isamaa armastuse luulesse on pandud kustumatu armastuse tunne.koidula luuletused on eeststirahva kultuuripärandisse kuuluv looming, ja tema luulet lugedes tekib tugevam rahvus tunne
filosoofia mõjutas tugevalt prantsuse revolitsiooni. Tema üleskutse oli keskenduda rohkem looduse ja loomulikkuse poole. Loomulikkuse ja vabaduse vastandamine aadlikele ja kodanlastele. 4. Johann Gottfried Herder-Oli saksa filosoof ja kirjanik. Üleskutse rahvaluule kogumisele, oma maa ajaloo tundmaõppimine. Käis ise ka teiste rahvaste luulet üles kirjutamas. 5. Romantismis väärtustab isiksust koos puhaste ja vabade tunnetega. Teemadeks oli tihtipeale igatsus, lootus, õnn, armastus ja salapära. Positiivsed tegelased olid tihti idealiseeritud. Mehed-Julged, õilsad, ausad ja vaprad. Naised-Naiivsed, õrnad, kaunid, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. 6. Napoleon Bonaparte-Oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Ta oli ideaalne romantiline kangelane, kes unistas kangelasteost ja ümberkujundamisest. Tema unistus oli ülemaailmne impeerium, kuid ta pettus maailmas. 7. Romantismis idealiseeriti minevikku
Ja sala laulavad minu väiksed keinad, et õitsvad kodus valged ristikheinad. ,,Kojuigatsus" ei ole ainult püüdlemine lapse ja noorpõlves armsaks saanud kodutallu Soosaarele, vaid enamatki, sümboolset, mis jäänud lugeja aimamata. Riimikäsitlus võib tunduda isegi abitu (teed:keed). Enno luulestiilile on tunnuslikud meeleolu loovad kordused ning meelsasti kasutatud märksõnad sümbolid (kodu, tee, igatsus, meel jne...) Hallid laulud(1910) ,,Hallid laulud" (1910) on Ernst Enno teiseks luulekoguks. Samal aastal andis Enno välja ka oma autobiograafilise ning ainsa proosa ,,Minu sõbrad". ,,Hallid laulud" luulekogumikus on pearikkuseks ballaadid, mis liituvad kogumiku kannatuste ja igatsuste teemaga. Ballaadide juures on märgata sarnasusi Maeterlinckiga. Ballaadidki pole jäänud puutumata teosoofilises dogmast ning palju esineb seoseid Ernst Enno vanaemaga
Kogu sisaldab ka loodu- ja armastuslüürikat: ,,Emasüda", ,,Oh räägi!", ,,Ja õues on kevade", ,,Lenda!", ,,Kevade tulek". ,,Emajõe ööbiku" luuletustes elab Koidula sügavalt kaasa kodumaa saatusele. Koidula hilisemad luuletused ilmusid peamiselt ajakirjanduses ja koguteostes. Neiski jäi ta truuks valitud teemadele (luuletused ,,Eesti muld ja eesti süda", ,,miks sa nutad?", ,,Teretus", ,,Soome sild" jt). Elu lõpus muutus Koidula luule tumemeelsemaks: esile tõusis igatsus kodumaa järele, soov saada maetud Eesti mulda. (,,Jutt", ,,Igatsus", ,,Enne surma Eestimaale!"). tähtsuselt teisel kohal on Koidula loomingus näidendid, ims sündisid peamiselt praktilistest vajadustest. Nimelt puudusid J.V. Jannseni asutatud ,,Vanemuise" seltsil etendamiseks sobivad lavateosed. Romantism kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund. Vastandus klassitsismi mõistupärasusele, taotles isiku- ja loominguvabadust, seadis esikohale kunstniku mõttelennu
Regilaul Regilaulu liigid: 1) Töölaulud (kõige vanem) Nt: Viljalõikuse, karjase, künni, ketramise, supikeetmise laulud. 2) Kalendri tähtpäeva- ja tavandilaulud Nt: Nääri-, Jaani-, Kadri-, Mardi-, Vastla-, sünnipäeva-, pulma-, kiigelaulud. 3) Laste hällitamise ja mängitamise laulud 4) Isiklike tundeid väljendavad laulud Nt:Vaesapse-, lese-, neiu igatsus, mõisa orja, laulud rõõmust, laulud laulust ja laulikust. 5) Lüroeepilised laulud: Lüürilised, jutustava sisuga, emotsiooni vool väga tähtis Nt: Loomine, Mehe-tapja Maie
Miks renessanss hääbub? 1)Lutheri tegevus 2)ususõjad, rahutused 3)inimesed arvavad, et neile on kõik lubatud, see viis moraalikriisini 4)renessanss on ennast ammendanud (seda ütlesid Montaigne ja Erasmus) Millise uued värgid tekivad? Uus mahe stiil(dolce stil nuovo) rõhutas armastuse filosoofilist käsitlust,tekib platoonilise armastuse ideaal.traktaat tertsiin uus stroofivorm,Dante leiutas,skeem: aba bcb cdc ded efe jne.grotesk üleloomulikkuseni küündiv,madaldav liialdus. sonett luulevorm,koosneb 2 nelikvärsist(katräänist) koos 2 värsikolmikuga(tertsetiga), Petrarca tüüpi sonett: abba abba cdc dcd.Shakespeare'i sonett. madrigal lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm, tekkis Petrarca-aegses Itaalias. petrarkism Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgimine, platoonilise armastuse idee+melanhoolia,igatsus ja tundelisus. ekloog karjaselaul, mis kirjutatud kahe karjase dialoogina. novell itaalia keeles uudisjutt, päeva uudis. ...
Emata lapsed Mul on sõbrad,akvaariumikuldkalad,oma tuba. Õpin edukalt keskkoolis ning käin ka trennis-kergejõustikus. Oma elu eesmärk on saada kõrgharidus ja hakata tööle inimestega, kellele pakkuda oma tuge psüholoogia,-või sotsiaalvaldkonnas, sest ka mina tean ja tunnen , mida tähendab üksindus,lähedase igatsus. Ma mäletan seda saatuslikku päeva. See oli talvine, külm, pime õhtu, kui ma tohutult nutsin. Olin kokkuvarisemise äärel, näljatunne võttis võimust kogu mu kehast, südamevalu ja hingepiin torkis mind kui haavata saanud varesepoega,keda just hüljati. Tookordse juhtumi meenutamine võtab siiamaani pisara silmanurka või klombi kurku. Vanemad olid väga purjus, läksid omavahel kaklema. Isa haaras klaasist pudeli ja virutas emale vastu nägu. Seejärel lebas ema oimetuna
Keelatud armastus 13/05/2011 18:20 | Armastus Varastatud hetked, homselt laenatud tunnid su lõhn mu kehal, minna ei tahaks veel kumbki õhkõrn puudutus, su soojast suudlusest joobun täna veel mitte, kuid homme, homme su´st kindlasti loobun Ma ei taha olla varas, käia salaja silmad maas endaga lepitust otsin, tundma õpin end taas nukruse summutan naeru, ehk igatsus ajaga kaob vaid süda ei kuula, ei allu, ta ikka veel metsikult taob
Fifth level Rummo 1976) "Väike luuleraamat" (koostanud PaulEerik Rummo 1984) "Päikesepiiluja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson 1997) "Alliksaar armastusest" (koostanud PaulEerik Rummo 2002) "Olematus võiks ju ka olemata olla" Luulekogus on mõtisklevad ja arutlevad luuletused, mitmed esitavad küsimusi eksistentsi kohta. Märksõnad: aeg, hetked, igatsus, hing, tunded janud, närbumine, otsimine, kurbus, üksindus, elu täius, surm, unelmad, saatus, ekstaas, areng, taevas, põrgu, võimalused, hullus, mure, sina, mina. "Luule" Anti välja aastal 1976 ja sisaldab luulet aastataist 19481964 Mõtisklused elust ja ajast. Märksõnad: unistus, igatsus, lumm, ulm, ahvatlus, juhus, mure, nukrus, pettumus, süümevaev, rõõm, kirg, elujaatus. Kirjanik lõi liidete ja erinevate sõade kombineerimisega uusi sõnu või
Karl Martin Sinijärv Helina Romatsov IIIHU Elulugu 4.juuni 1971 Tallinna 2. keskkool, Tartu Ülikool "Eesti Ekspress" ja "Liivimaa Kroonika" Eesti Kirjanike Liidu esimees "OP!" saatejuht Looming "Kolmring" (1989) "Vari ja viisnurk" (1991) "SürWay" (1992) "Neli sada keelt" (1997) Looming Suhted sajandialguse vooludega Sõnade maailm Tekstide kiire muutumine Uusromantiline stiilikiht Angloameerika kultuur ja hard rock Looming Romantilisus Vaev ja ahastus taevas Igatsus rahu järele Luulenäiteid http://www.youtube.com/watch?v=0Dcz_FQu1ok http://etv.err.ee/index.php?05593367&video=1557#. UtWFU_QW1HU Kasutatud kirjandus Eesti kirjanduslugu" Koolibri, 2001 "Varjatud ilus haigus" Eesti Kostabi Selts, 2000 "KünnapRoosteSinijärv", Näo Kirik, 2008 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/sinijarv_karl http://www.runoajelu.com/eesti/KarlMartin.html http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Martin_Sinijärv Tänan k...
Nimi: Klass: 1. Loe läbi antud tekstikatkend. Nii mõõtmatu on taevaavarus, ta sügisene sinav kõle karv. Seal pikkamisi sõuab linnuparv. Oh, vabadus. See rännuhõike metsik igatsus Su kõrvu kauaks kisendama jääb. Siis pilvepõhja kustub seegi hääl. Oh, vabadus. Pilk pööra ära, vangla piiratus. Su osaks on mu unenägu vaid, mis peagi kaob all hangis sügavais. Oh, vabadus. 2. Jooni tekstis alla kõik epiteedid. 3. Mis ajastul võis see tekst olla kirjutatud? (Märgi näiteks sajand ja aastakümme.) 4. Kirjelda teksti meeleolu. 5. Kuidas Sulle põhikoolis kirjanduse tunnid meeldisid ja miks? Mida enda kohta põhikooli kirjanduse tundides teada said?
väärtushinnangud) Vähene pühendumus perele Truudusetus, petmine Alkoholism, vägivald Tüdimus, armastuse kadumine Puudub piisav toetus ja nõustamise võimalus Lahutuse ja lapsed Ühe vanema kaotus ebakindlus (Väiksemad) lapsed võivad hakata end lahutuses süüdistama Täiskasvanute ülesannete laste kanda jätmine Lähedase surm Lähedase kaotus Iga inimene leinab erinevalt Eitamine, vastakad tunded, igatsus, soov olukorda muuta. Abi: Lein tuleb lasta läbi elada Olla leinaja kõrval, tema jaoks olemas Austada tema tundeid ja soove Töökaotus Maailma lõpp või väljakutse? Mida teha, kui kaotasid töö? Ära jää koju end haletsema Täienda ennast Otsi aktiivselt uut kohta Või loo endale ise töökohtettevõtlus
jt. ,,Emajõe ööbiku" luuletustes elab Koidulasügavalt kaasa kodumaa saatusele. Ta ülistab isamaaarmastust, Eestit, emakeelt, muistset priiust, kannatab vabaduse kaotamise ja pika orjaaja pärast, seostab lootuse tärkamise Eestimaal tsaari ja Jumala tahtega. Koidula hilisemad luuletused ilmusid peamiselt ajakirjanduses ja koguteostes. Neiski jäi ta truuks valitud teemadele. Elu lõpus muutus Koidula luule tumemeelsemaks: esile tõusis igatsus kodumaa järele, soov saada maetud Eesti mulda (,,Jutt", ,,Igatsus", ,,Enne surma Eestimaale!") Tähtsuselt teisel kohal on Koidula loomingus näidendid, mis sündisid peamiselt praktilistest vajadustest. Nimelt puudusid J.V.Jannseni asutatud ,,Vanemuise" seltsil etendamiseks sobivad lavateosed. 1870. aastal avaldas Koidula mugandatud ühevaatuselise külajandi ,,Saaremaa Onupoeg", mille lavastamine sama aasta jaanipäeval ,,Vanemuise" seltsis tähistab eesti teatri sündi
" .."Inimene elab nii kaua, kuni ta elab meie mälestustes." .."Teiste suurte eeliste vastu ei ole muud pääsevahendit kui armastus." . ."Õige vastus on nagu meeldiv suudlus." .."Ma leian üha enam, et peab hoidma vähemuse pool, kes on alati targem." .."Õnnelik on inimene, kes võib oma elu lõpu seostada algusega." .."Otsige iseendas ja te leiate kõik!" .."Rahulolu saladus esineb teadmises, kuidas nautida olemasolevat ja kaotada igatsus asjade järele, mis on sinu haardeulatusest väljas." . ."Ilusad inimesed on ussitanud." . ."Parim kättemaks vihale on NAER!" .."Suudle kuni jõuad, armasta kuni sured!" . ."Inimene ebaõnnestub ainult siis, kui ta enam ei ürita." .."Silmad on pimedad. Tuleb otsida südamega." . ."Igaüks peab oma püksid ise täis tegema." .."Kõige näotumad inimesed on peata inimesed." . ."Kui igasse kirjateosesse kirjutada sisse elumõte, siis kaoks elul endal mõte ära." .
Doris Kareva Luule kava Las ma lähen ,ära vaata nõnda Ma otasin sest , mina tahtsin nii Õhtul hilja üksi õues Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level --plankupime purju mees Hirm ja häbi purpurkuma Ta jätkab ikka oma jäljerada ...kus pime viib pimedat õhtu eel Pane silmad kinni ole hea. Üksildus ja ülekohus Sa tead ei päästa miski selle eest Tõelist rahu leiad üksnes eneses Mis tunne on olla Sina? Mis tunne on olla Mõte? Kord kukub kokku oma kõval toolil.. ...pole jõuduotsast alata . Miski puudu jääb , puudu jääb alati Tahtmatult lõikan end Ma vihkan neid valesid , mida igatsus õgib. ...sääl põhjatus Pimedus .... Külm JA Nälg Ve...
Talvik) K. Merilaas-A.sang) Uku Masing, B.Kangro,M.Raud,P Viiding. Ignoreerisid sots tellimusi, suhtumine võimu oli põlglik, vaimu aristokraadid,Teema- vabadus, ilu, kunst, vormi täius oli oluline, puhas luule keel. Palju allegooriat, ridade vahelepeidetud, palju vihjeid maailma kultuuriloo sündmustele, vastuoluline rühmitus. VISNAPUU- vastuoluline autor,alustab siuru raames, ilmub esikkogu"amores" impressionistlik armastusluule, keskendub tundemaailmale,palju autobiograafiat, igatsus! Vormiliselt toob palju uuenduslikku, teises pooles on vastuolulisus selgelt näha,"kaks algust" tema loomingus elab ingel ühes majas saatanaga. ,,Jumalaga Ene" musikaalne kogu, tundub et ta otsib absoluutset täiuslikkust, nukker romantika+absoluudi ihaldus,räiged toonid." Talihari" ,,hõbedased kuljused" ja ,,käoorvik"armastusluule+ ühiskonnakriitika.selgelt näha enda sisemine lõhestatus, armastusest rääkides jõhker,küüniline, 20' alguses süveneb isamaalisus
küla maha põletanud. Jeanne’i täpsem sünnikuupäev arvatakse olevat 6. jaanuar aastal 1412. Jeanne’ ist kasvas jumalakartlik tütarlaps, kes käis heal meelel kirikus ja palvetas, samal ajal kui teised temavanused lapsed mängisid. Ta armastas vendi, vanemaid ja kodumaad ; ta aitas majapidamistöödes, loomade karjatamisel ning kuulas huviga, kuidas mehed põllul rääkisid sõjast ja poliitikast. Peagi kasvas tema südames suur ja sügav igatsus – igatsus niisuguse Prantsusmaa järgi, mis kuuluks prantslastele ning mida valitseks Prantsuse kuningas, Charles VII . Jeanne d'Arc teadis, et kõik tema kaasmaalased mõtlevad samamoodi, ja et on tarvis lihtsalt ühte häält, mis selle soovi valjusti välja ütleks, ning kutsuks võitlema võõrvõimust vabanemise nimel. 13-aastane Jeanne d'Arc palvetas tihti kaevu kõrval haldjapuu all ning siin ilmutasid talle end Püha Miikael, Püha Margareeta ja Püha Katariina ning
3) Mille poolest sarnaneb foovide ja ekspressionistide looming? Mõlemad on väga emotsionaalsed ja hoogsad stiilid, tegelevad eneseväljendusega ja kasutavad enamast puhtaid värve ja värvikontraste. 4) Mille poolest erineb foovide ja ekspressionistide looming? Fovistid tahtsid väljendada rõõmu, rahulolu ja õnnetunnet, ekspressionistid kujutasid kõike aga dramaatiliselt, nende eneseväljenduse sisuks oli rahutus ja parema ühiskonna igatsus. 5) Kirjelda foovide värvi-ja pintslikasutust- Kasutati puhtaid, enamasti kontrastseid värve, mis kanti lõuendile hoogsate pintslitõmmetega. 6) Kes millise kunstivoolu esindaja on? Andre Derain - fovist Vincent van Gogh- postimpressionist Henri Mattisse- fovist Paul Gaugin- postimpressionist Emil Nolde- ekspressionist Ernst Ludwig Kirchner- ekspressionist 7)Milline kunstnik on enim mõjutanud 20.sajandi kunstnike loomingut
ERICH MARIA REMARQUE 1898-1970 ¤ sündis 22. juunil 1898 Lääne-Saksamaal ¤ nime Paul vahetas Mariaks austusest oma ema Anna Maria vastu ¤ perekond oli üsna vaene, isa töö tõttu tuli sageli kolida ning taskuraha teenimiseks andis Remarque juba varakult klaveritunde. ¤ kollektsioneeris liblikaid, tundis huvi metsade ja jõgede vastu ning kirjutas. ¤ huvitus kaunist loodusest,kunstist(impressionism); igatsus luksuse ja väljapeetud elu järele ¤ tal oli 2 õde: Erna ja Elfride. ¤ Erna hukkus II maailmasõjas, temale mõeldes"Elusäde"(romaan) ¤ 1916.a. läks ta õpetajate seminarist vabatahtlikuna I maailmasõtta. ¤ 1917.a. suunati Remarque läänerinde vahetusse lähedusse sai kohe haavata ning oli aastatel 1917- 1918 laatsaretis. ¤ 1919 lahkus Remarque armeest, loobudes kõikidest ordenitest ja aumärkidest.
Suri 7. märts 1934 Haridustee Lapetukme vallakool Hugo Trffneri gümnaasium Riia Polütehnikum Töökohad 1909- 1919 Valga Krediidiühisuse asjaajaja 1920- 1934 Läänemaa koolinõunik Vahepeal andis tunde Läänemaa Õpetajate Seminaris Looming Sümbolistlik luuletaja Kesksel kohal tee ja kodu Lemmik epiteet oli hall- viitab ängistusele ja maise elu süngusele Seotud enda elu ja saatusega Igatsus, kurbus, rõõm "Üks rohutirts läks kõndima," "Kadunud kodu," "Valge öö," "Hallid laulud" Ei tea Kord oli, kord, ei tea, kõik ilmas korraks jääb. Kõik ununeb nii pea, kord korra järgi läeb. Kord korraks järgi mina, kord korraks järgi sa. Musttuhat ümber kordab, ei iial otsa saa. Näe, päikse paistel mängib, musttuhat sääse meelt. Sääsk, õnn ja sääse mõtted, kes oskab kõige keelt. Sääsk õnn ja mina, sina,
Franz Schubert ( 1797-1828) oli Austria helilooja. 31 aastat kestnud elu jooksul kirjutas üle 1000 teose. Pani aluse romantismile muusikas. Muusikalise hairudse sai kodust, isa ja vend õpetasid. Isa käsul õppis õpetajaks, töötas paar aastat abiõpetajana, tuli koolist ära ja hakkas vabakutseliseks muusikuks, läks isaga tülli. Ta oli sõbrlaik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta lõi muusikasse palju uut, soololaulud kontserteosteks. Uued žanrid: soololaulude tsükkel, ekspromt, muusikaline hetk. 9 sümfooniat, 17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati, 19 ooperit ja üle 600 soololaulu, 7 missat. Kuulsaimad soololaulud on „Metsahaldjas”(1815), „Forell”(1817), „Muusikale”(1817), Ave Maria”(1825) Frederic Chopin (1810- 1849) oli Poola helilooja, sündis Varssavi lähedalt, emalt sai esimesed klaveritunnid, need olid ranged. Noorelt hakkas andma kontserte, läks 1819. aastal Pariisi ennast täiendama. Tema palades vä...
Lydia Koidula 1843-1886 Elulugu • Õigi nimi Lydia Emile Florentine Jannsen. • Sündis Vändras. • Isa – Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) • Ema – Annette Juliana Emilie Jannsen (1821-1890) Elulugu • Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. • Sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. • Lydia oli oma isa lähimaks abiliseks ajalehtede väljaandmisal -Pärnus „Perno Postimees“ -Tartus „Eesti Postimees“ Elulugu • Pärast abiellumist Eduard Michelsoniga asus Lydia koos mehega elama Kroonlinna, kus ta päriselt ei kohanenudki. • Kogu ta abieluaegne luule on täis igatsust Estimaa järele. • Ta suri 43-aastaselt ja maeti Kroonlinna, kust 1946. aastal toodi ta põrm Tallinna ning maeti Metsakalmistule. Lydia Koidula monument Pärnus ...
Ernst Enno- lüürika on soe ja tundeküllane, igatuslik ning inimhinge sügavustesse püüdlev. Ernst Enno luules on palju sümbolismi, rahva- ja luulevorme, mis seotud hea kõlaga. Tema poeesiast võib välja lugeda rohkesti erinevaid sõnumeid. Nii vaikseks kõik on jäänud Su ümber ja su sees... E.Enno luule meeleolud on tihti varieeruvad ,loovad kohati isegi tugevama looduspildi kui V.G.Ridala luuletused, kuid ilma üksikasjalike looduskirjeldusteta. Tema teemadeks: igatsus, kodu, aastaajad, kuu ja päike. Sümboolika tema välmingutes lisab sinna ka salapärasust ning teeb neid omakorda huviäratavamateks justkui põnevamateks. Villem G.Ridala- luule on äärmiselt varjundirikas ning detailitäpne. Tema moodustatud visuaalsed luulepildid annavad edasi impressionistlikke tundevarjundeid ja on hästi tajutavad. Villem Ridala lüürika meeleolud jätavad endast maha alatasa kurvavõitu ja halle toone, kuid ei jäta meelt lõpuni noruliseks
Seal oli suur hobuste areeniplats, kuhu sisse oli mahutatud üle 160 platsi. Esimestel päevadel olid hästi ilusad ja palavad ilmad. Aga viimastel päevadel sadas paduvihma. Me põhimõtteliselt mängisime suures vee lombis. Sadas palju vihma ja oli väga raske mängida. Meil läks väga hästi seal oli üle 1000 võiskonna ja me saime c-klassiga seal 3. koha. Viimastel päevadel oli juba üprisgi suur kodu, igatsus oma pere järele.Koju jõudes tahasin vaid oma voodisse minna, sest väsimus oli väga suur. Kuid see põnevus ja võistlushimu mis ma sellest võitlusest sain ,on mul siiamaani alles. Samuti see kogemus, mis me saime oli väga hea nii tehnilises mõttes, kui ka vastupidavuses, ja tahaks teinekordki sellist üle maailmsest võistlusest osa võtta. See võistlus ei lähe mul mitte kunagi meelst ära, sest tõesti seda võistlust võin ma pidada oma elu edukamaks ja lahedamaks.
Miina Härma (1864-1941) (aastani 1935 Hermann) Sündis 1864 Raadi vallas Kõrve külas ja suri 1941 Tartus. Esimene Eesti naishelilooja, organist ja muusika õpetaja. Oluline oli tema töö muusika õpetahana Tartus tütarlaste Gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaator. Sündis koolmeistri peres ja tema lapsepõlve mõjutas ärkamis aegne rahvus romantiline vaimsus,-Jannseni ja Karl August Hermann (nad ei ole sugulased). K.A Hermanni soovitusel astus Peterburi konservatooriumisse, mille lõpetas oreli erialal. Peterburgi asutasJaani kiriku juurde (eestlaste oma kirik) lastekoori. Aastast 1894 on tagasi Tartus, asutas Härma segakoori ja oli selle dirigent sensatsioon! Koor tõusus väga kõrgele tasemele. Härma oli väga nõudlik peensustes. Esitas oma loominkut ja püüdis võidelda üle levinud saksapärase muusika vastu. Oli esimene, kes sõitis kooriga Eesti väiksematesse linnadesse ja küladesse. Juha...
Kunstnikud olid oma töödes kajastanud väga erinevas vaates ja võtmes kogetut. Põnevust lisasid kunstnike endi lood teoste saamisloole. Nii mõnedki puuskulptuurid olid valmistatud Paide aedade ajahambast puretud toorainest. Näiteks üks puidust aktitaies valmis Eino tuttava aiast elupäevi lõpetanud kirsipuust. Eino Kajalainen rääkis näitust avades, et paljude tema tööde alatooniks on nn juurteta elutunnetus ja katkematu teekond mitme kalli elupaiga vahel ning sellest tulenev igatsus. Teisest küljest aga on taotline rahutus ta loomingusse puistanud äärmiselt palju elutarkust ja mitmekülgsust. Kokkuvõtteks meeldis mulle näitus väga kuigi Eino Kajalainen mainis, et näituse väljapanemine toimus väga ootamatult, kuid samas oli selle tulemus talle väga üllatav, sest see mõjus tõesti väga efektselt ning sobis mõisa miljööga väga hästi kokku. Kõik, kogu ekspositsioon oli muljetavaldav ning oli tunne, et tahaks kõiki neid pilte ja skulptuure omada.
Pärast luulekogude ilmumist on Koidula harva toetunud võõra luule mugandamisele või tõlkimisele. Tema hilisemad luuletused ilmusid ajakirjanduses ja Jakobsoni lugemikes ja koguteostes. Tema hilisem algupärane luule on temaatiliselt mitmekesine: isamaalüürikale lisanduvad pühendusluuletused, lastelaulud, rahvaluuleainelised ballaadid ja mõtterikkad loodusluuletused ("Miks sa nutad?", "Üürikene" "Ööbik"). Kroonlinna-perioodil muutusid Koidula luuletused raskemeelsemaks esile tulid igatsus kodumaa järele, soov saada maetud kodumaale ("Jutt", "Igatsus", "Enne surma Eestimaale") NÄIDENDID Näidendeid hakkas Koidula kirjutama praktilisest vajadusest, et anda Vanemuise seltsile lavastamiseks eestikeelseid tükke. 1870 avaldas Koidula oma esimese näidendi "Saaremaa onupoeg", mis oli mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist. Koidula täiendas seda ja kohandas Eesti oludele. Seda näidendit peetakse eesti teatri sünniks.
Perekonnapetuse kordamisksimused. 1.)Perekond on lhedaste ja ksteisest sltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud vrtusi, eesmrke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust ksteise suhtes. Funktsionalistlik ksitlus vtab omaks perekonna definitsiooni, mis rhutab perekonna tegevusi ja nende mju hiskonna struktuuri silitamiseks, millest perekond on omakorda ks osa. George Peter Murdocki kohaselt tidab perekond nelja funktsionaalset hiskonna psimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete le, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik histegevus. 2.)Registreeritud abielu +On ksteise ees kohustused ja igused +Ilus pidu koos ilusa kleidi ja oma armastatuga. -Kui kavatsetakse lahku minna siis on vaja lahutus sisse anda. -hisvara klaarimine -Vanema iguste klaarimine Vabaabielu +hisvara pole. +Kergem lahku minna erimeelsuste tttu. Miinuseid nagu polegi. 1 vanemaga perekond +ksikvanema t...
ja heitis selle jällegi vette, rahulikult ning külmavereliselt. Leeni kattis näo kätega, tähelepanemata hakkasid pisarad ta sõrmede vahelt voolama. ,,Vidrik... sa ei... armasta mind!" Samal hetkel hüüdis Vidrik: ,,Tasa! Võtab" Leeni süda oli murtud, ta tõusis püsti ja astus aeglaselt rada mööda kodu poole, nii aeglaselt nagu oleks ta äkki vanaks saanud ja elurõõm igaveseks ta südamest kadunud. Sümbolid. 1) Toomehelbed igatsus, unistused, kurbus, lootuste purunemine. 2) Leeni lapsemeelsus, siirus, hingepuhtus.
Kunstiakadeemiasse Jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid Põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" Esimesed Kalevipojaainelised joonistused valmisid juba 19131917 Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne Kujutas loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi Ants Laikmaa sündis 5. mail 1866. aastal Vigala vallas 18911895; 18961897 õppis ta Düsseldorfi Kunstiakadeemias
"Läbipaistvad asjad“ 1992 – Tõlkinud Mati Soomre "Kutse tapalavale; Kangelastegu“ 1999 – Tõlkinud Rein Saluri "Ada ehk Arm: ühe suguseltsi kroonika“ 2002 – Tõlkinud Rein Saluri Lolita Avaldati 1955. aastal Pariisis Aastal 1958 avaldati New Yorgis Prantsuse ajaleht Le Monde valis selle sajandi 100 parima raamatu hulka Romaan on minategelase vanglas kirjutatud surmaeelne pihtimus Raamatu sisuks on peategelase elu läbiv igatsus oma surnud noorusarmastuse, 12- aastase Annabeli järele Antud raamatust on valminud ka 1997. aastal film https://www.youtube.com/watch? v=vaO_L0n0zhc Mis aastal ilmus film ‘’Lolita’’ põhjal? Mis aastal avaldati ‘’Lolita’’? Mis maa päritolu oli Vladimir? Mis oli ta lapse nimi? Mitut keelt ta rääkis? Tänan kuulamast!
armastus selle kõigis erinevas tähenduses. Tema luuletused on konkreetsed ja ei ole iroonilised. Luuletustes kujutab Eestimaa looduse ja inimese vahelisi suhteid ja tundeid. Näiteks luuletus ,,Lävel" , mis räägib rõõmu tundmisest kõige tavapärasematest loodusnähtustest. ,,Veel olen laps, kel nähes lepalindu, kõik meelest kaob, pihk haarab õhku, silmad täis on indu ja süda taob." (,,Maa on täis leidmist" lk 28) Samuti on teemadeks kodu ja igatsus selle järele, inimeste käitumine ning osaliselt ka sürrealism. Näiteks luuletus ,,Nägemus", mis kirjeldab seda hetke, kus hakatake ärkama, kuid osaliselt ollakse alles unenäos ning kaheldakse, kas nähakse unenägu või mitte. ,,Nii sinine on öö. Mu silme ees, kas unes, ilmsi, hõbeniite heikleb. Käin mingis kumas, õhus vist, või vees. Mu ümber imelisi helke veikleb. Nii sinine on öö," (,,Maa on täis leidmist" lk 47)
Täheke taevas Taevas sinetab Laotab kuldsed kiharad Hellalt üle maa Üksik täheke helgib Justkui kutsuks mängima Külm on Karge talveilm Õrn lill närbub pakasest Pehme lumekatte all Jäälilled klaasil Külmetavad suudlusi Sinava mere Kohiseval muusikal On ürgne kõla. Ei seisa paigal Ükski leht tuule vallas Vaid õõtsub tasa. Kastepiisake, Kus helgib üksik läige, Langes murule. Õõvastav tunne ...
ROMANTISM 19 SAJ. Uuendused: harmoonia keerulisem, kromatism, akordid lahendamata.Rütmika-punkteeritud. Tempo- tempo muutused.Dünaamika-väga dünaamiline. Huvi vana muusika vastu- transkriptsioon Ilmalik muusika- maine muusika kasutus.Sümf.orkestris uued pillid-saks,klaver,harf,klarnet, inglise sarv. Rahvamuusika huvi. Programmiline muusika e. instrument muusika. Zanrid: Ooper, operett, soololaul, sümf. Poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveri transkriptsioon. F.Schubert- Austria, viiul ja klaver, 6.a esimene teos, Schubertiaat, tüüfusesse suri. Loomingus oli 600 soololaulu, laulutsükklid, 9 sümfi, ooperid ja kammermuusika. R. Schumann- Saksa, õigusteadus, Claraga abielus, küroplasti kasutas, Tartus käis 1844, Vaimuhaige. Looming- Oratoorium ,,Paradiis ja Peri", klaverikontsert, 4 sümfi, 1 oopet ,,Jenoveva", laulutsüklid ,,Poeedi armastus". J.Brahms- Saksa, 16 aastaselt heliteos, Claraga kohtus, lapsi polnud, suurim sümfoonik, V...
Looming Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused, vähem õli- ja temperamaale. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. 19. sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. 1938-1940 joonistas ta üldistusjõulisi, lihtsaid ja kargeid rannakülavaateid. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Tunnustused, mälestuskivid Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. 1940. aasta nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. 4. juunil 1940 valiti ta Nõmme aukodanikuks. Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
