IMPERIALISM:*19.saj lõpp*on suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas *Tunnused:*koloniaalvallutused *sõjalised vallutused*tehnika areng*riikide püüdlused maailma oma mõjusfäärideks jaot.*kõik riigid sõjakad TEHNIKA*masinaehitus(auto areng)*lennundus (tsepeliin,lennuk)*raadio(Marconi raadiosaade)*info eetri kaudu KOLONISEER-E: *suur huvi Aafrika vastu*Inglise-Buuri sõda(Aafrikas;buurid olid hollandi päritolu;buurid rajasid Transvaali ja Oranje vabariigi;Inglased lõid koonduslaagrid ja vallutasid valdused)*bokserite ülestõus ÜHISK.LIIKUM.-D : *revisionistid(usksid et Marxi õpetus vana;proletiaarid e.palgatöölised)*Vene enamlased(Lenini järgijad) tsentrisid(eesotsas Kausky;kuldne kesktee)*anarhisti(nende arvates tuli kodanli kord kukutada;ei pooldanud diktatuuri)*Sarnane-vankumatu usk e.progress MAJ.Elu MUUTUS:*globaliseerumine*rahaasutused/kaubandusfirmad kasvasid kokku*tööstus järjest rahvusvahelisemaks SÕJ...
Juhendaja: Sissejuhatus: Ameerika Ühendriikide sünd algab 16.sajandil sellega,kui Põhja-Ameerikas oli koloniseerimine. 18.sajandi keskpaigaks oli Põhja-Ameerikas idarannikul 13 inglise kolooniat.Igal neist oli oma esinduskogu ja omavalitsust.Benjamin Franklin räägi oma muljetest Ameerika kohta. Peale iseseisvuse väljakuulutamist sai esimeseks presidendiks George Washington. Põhja-Ameerika koloniseerimine Põhja-Ameerikas olid esimesteks eurooplasteks hispaanlastest vallutajad-konkistadoorid,kes jõudsid 16.sajandil Florida rannikule.Väga palju rändas inimesi Ameerikast välja .Välja rändasid maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed ja lihtsalt seiklejad, kuid oli ka usulisel põhjusel väljarändajaid. Emigrantide usuline taust mängiski olulist rolli kolooniate rajamisel. 17.sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, sellega kaasnes
CANADA REVISION QUESTIONS 2010 1. The main physiographic regions of Canada. Canada may be divided into seven physiographic regions: Arctic Lowlands, Cordilleran Region, Interior Plains, Hudson Bay Lowlands, Canadian Shield (Forest Lands), St Lawrence Lowlands and Appalachian Region. Divisions are based on each area's relatively similar physical geography and landforms. Physiographic regionalization is defined here as the process by which regions with relatively homogeneous physical geography are determined 2. Who are the native people of Canada? Into which three groups can they be divided? Canada's constitution specifies three categories of aboriginal peoples: Indian (First Nations), Métis, Inuit. According to Canadian census 2011, 1.4 mln people of Aboriginal origin (4.3%): 852,000 First Nation...
Euroopa koloniaalajastu algus Umbes 16.sajandil hakkas uute maade vallutamine, koloniseerimine ja rikkuste ärakasutamine. Esimene ja kuulsaim Ameerika vallutajatest ehk konkistadooridest on hispaanlane Hernan Cortes, kes vallutas aastatel 1519- 1521 Mehhiko. Ta vallutas koos teiste konkistadooridega asteekide impeeriumi ja inkade impeeriumi. Peale vallutust hakati kahtlema, kas on mõistlik indiaanlased ristiusustada. Dominiiklaste ordusse kuulunud misjonär Bartolome de las Casas oli üks järjekindlamaid indiaanlaste õiguste eest võitlejaid. Ta
b) Mükeene periood [u. 1500-1100 eKr] Kiri: lineaarkiri B u. 1200 a eKr toimus Trooja sõda, sel ajal ilmusid Homerose ,,Ilios" ja ,,Odüsseia" 2) Tume ajajärk [1100-800a eKr] Võetakse kasutusele raud 3) Arhailine ajajärk [800-500a eKr] Kreeka kultuuri taassünd, Kreeka tähestiku sünd Delfi (usukoht), Delfi oraakel Olümpia, algavad olümpiamängud (I toimub 776 eKr) Tekivad linnriigid (polised) [nt: Ateena, Sparta, Teeba] Tekivad Kreeka kolooniad, algab koloniseerimine Itaalias Napoli, Lõuna-Prantsusmaal Marseilles Türgi (Väike-Aasia) Jõuavad Musta mere rannikule Kreeka teaduse sünd, filosoofia Thales (filosoof) 4) Klassikaline periood [500-338(323) eKr] Tekib demokraatia (sünnikoht on Ateena) 5) Hellenismi ajajärk Kreeka tsivilisatsiooni langus (323-30 eKr) Aleksander Suur (336-323 eKr) Koinee kreeka keel, mis sai maailmas valitsevaks keeleks Hellas Kreeka hellen - kreeklane
asustatud rändrahvaste poolt. LoodeArgentinas elanud Diaguitáindiaanlased olid laienevale inkade riigile vastupanu osutanud. Nad tegelesid põlluharimise, metallitöötlemise ja kudumisega. Guaraniid elasid rohkem ida pool. Teiste rahvaste seas olid Tapes, Chanás, Charrúas, Querandí, araukaanid ja patagoonlased. Maa keskosa indiaanlased alistati lõplikult alles 19. sajandi lõpus. Hispaania vallutus Tegelik koloniseerimine algas veebruaris 1536, mil saabus esimene Hispaania sõjaväeline kuberner piirkonnas Pedro de Mendoza, kes samal aastal rajas Santa María del Buen Aire sadama, millest hiljem sai Buenos Aires. 1541 tegid sõjakad indiaanlased selle maatasa. Hispaanlased, kes olid end juba sisse seadnud Paraguays ja Peruus, hakkasid asustama Paraná ja Paraguay jõe vahelist piirkonda. Samal ajal hakkas levima karjakasvatus, mis pani aluse stabiilsele põllumajandusele.
Varauusaeg murrang maailmapildis. Varauusaeg on on aeg, mis järgneb hiliskesksajale. Kestis kuni revoulutsioonide ajastuni. Tegelikult ei saa ühelgi perioodil täpseid piire määratleda. Varauusaja kõige tähtsamaks tunnuseks on üleilmastumine. Toimus Ameerika uurimine ning koloniseerimine ja ka püsivate kontaktide tekkimine erinevate maailma osade vahel. Maailmas muutusid kapitalistlikud majandused ja institutsioonid üha keerukamaks ja globaalselt liigendatuks. Muutused said alguses Põhja-Itaalia linnriikidest, eriti Genovast, Milanost, Veneetsiast. Eurooplaste kolonisatsiooniga kaases ülemaailmne kristluse levik. Suured maadeavastused tõid kaasa suurt kasu eelkõige eurooplastele, kelle maailmapilt avardus ning kes said endale juurde uued kaubanduskeskused. Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele. See tõi kaas...
Rocca al Mare Kool Kosmose koloniseerimine Referaat Koostaja: Easter egg 11. klass Tallinn 2016 Inimkonna arv kasvab pidevalt ja peatamatult. Inimesi sünnib ja sureb pea samaaegselt, kuid r ahvaarv on ikka tõusmas. Kui riigid ei hakka veel rohkem ja põhjalikumalt kontrollima laste saamis poliitikat, siis ühel hetkel on maal nii palju inimesi, et meil saavad ressursid otsa. See pole ainus probleem, mis meid ees ootab, vaid loodus- või inimese poolt tekitatud katastroofid võivad ka suurteks probleemideks osutuda. Inimesed peavad leidma endale elu väljaspool maad, et inimkond alles jääks. Inimkonna püsiv areng ja tulevik on võimalik, vaid kosmose koloniseerimise abil ja see tähendab seda, et lõppude lõpuks on inimasutused ehitatud teistele planeetidele või umber orbiitide ülekogu galaktika. See kõik pole üldse kindelgi, et meie tehnoloogia areneb nii kaugel...
Amsterdam jt.) Uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Uued nakkushaigused süüfilis Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele Maadeavastuste mõju Ameerikale Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse Indiaanlaste massiline hävitamine Nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Muudatused ühiskonnas Portugallased haarasid enda kätte Aasia vürtsikaubanduse Kaubandusest saadud kasum oli kõrge Kasvas väärismetallide sissevedu Põllumajanduse areng Henrique Meresõitja Asutas maailma esimese meresõidukooli Kogus merekaarte Portugallaste avastused: Madeira ja Assoori saared, Roheneeme saared, Senegali ja Gambia jõe suue Bartolomeu Diaz
Sama probleem ründas ka Rootsit ja Soomet. Vilja väljavedamine ja viinapõletamine tõmbasid majandusele ka ühe suure kriipsu peale,sest viinapõletamine oli taulunikule kasulik,aga talupoegadele kahjulik.Vähenes toidu hulk. 2)Valitsemine:Aadlipositsiooni murdmine tõi kaasa rohkem võrdõiguslikkust ja reduktsioon andis talunikele tagasi nende mõisad.Kohtusüsteem oli samuti positiivne,sest see aitas jälle inimeste õiguslikku seisundit tõsta. Samas paljud sõjad ja koloniseerimine vähendasid tunduvalt eesti rahva arvu.Halduskorraldus ja eesti alade jagunemine kaheks kubermanguks mõjutas eesti elu halvemuse poole. 3)Usuelu: Luteri usust tingitud eesti keele arendamine on üks suurimaid positiivseid n.ö saadusi.Arenes põhja eesti keel,tuli välja esimene eesti keelne piibel jne.Rahvakoolide rajamine tõstis tunduvalt inimeste haritust.Õpiti rohkem lugema ja kirjutama.Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri abiga rajas kuningas igasse kihelkonda talurahvakooli.
Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgusid) kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ristisõdijad avardasid eurooplaste maailmapilti, veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mangooliast ja Hiinast, tekitasid uudishimu kaugete maade suhtes, taasavastati maakera kerakujulisus. Tulemused: UUS MAAILM VANA MAAILM · Koloniseerimine · Kaubanduse raskuspunkt nihkus (paljaksröövimine, kohalike põhja poole, tekkis kaubandus- ja rahvasre orjastamine, orjade fondibörs, avardus maailmapilt, sissevedu Aafrikast, euroopaliku laevaehitus ja navigatsioon elulaadi pealesurumine) · Hobune · Mais, maapähkel · Varblane · Kako
pururikastest riikidest, ristiusus levitamine ja vajadus võidelda islamiga. Eeldused: karavellide leiutamine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompass, astrolaab), Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps. oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ühiskond oli valmis avastusteks, kirjutatud reisikirjeldused tekitasid suurt uudishimu, taasavastati Maa kerakujulisus. Tagajärjed: Ameerikale: koloniseerimine, neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse, nakkushaiguste levik, indiaanlaste massiline hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, ristiusu pealesurumine, kulla-ja hõbekaevandusse pandi neegrid tööle. Euroopale: maailmapildi avardumine, uute kaubateede kujunemine, uute kaubanduskeskuste esilekerkimine, rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine, uute põllukultuuride levik(kartulm, tomat, oad, kakao, mais jms.), hindade revolutsioon, süüfilis. Olulisemad maadeavastajad.
Maadeavastuste jätkumine 16 saj keskel portugallased Jaapanis 17 saj sulgesid jaapanlased nende eest oma sadamad, kaubitsemisõigus Nagasakis oli vaid hollandlastel 17 saj alguses avastasid hollandlased Austraalia PõhjaAmeerika idarannikul inglased ja prantslased 17 saj PõhjaAmeerika läänerannikul hispaanlased ja venelased 18 saj Suurte maadeavastuste tulemused Avastatud piirkondade koloniseerimine Hävitati ameerika indiaani kõrgkultuurid Veeti sisse Aafrika elanike orjadeks Kaubanduse keskusteks said Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad Kauba ja fondibörsi teke Hindade revolutsioon Avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta Laevaehituse ja navigatsiooni tase tõusid ClC iclkic ikc oicno tno a tod add pdi p ctiucrteure Aitäh kuulamast ja ilusat vaheaega !
Kõrgkeskaeg (11.-14.saj) 1) Feodaaltsivilisatsiooni õitseaeg- linnad ja ülikoolide teke, arenes gooti stiil, toimusid ristisõjad, süvenes feodaalne killustatus Ristisõjad- kultuuris õppisid üksteist lähemalt tundma, roomakatoliku kiriku edasitung Pürenee poolsaarel ja Läänemere regioonis 2) Katk- demograafiline kriis Hiliskeskaeg (15.-16.saj) 1) Reformatsioon- usulise ühtsuse kaotus 2) Maadeavastused- hakkas toimuma koloniseerimine, avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta, kaubateede ümberpaiknemine 5. renessansiaja kunstnikud: Michelangelo, Leonardo da Vinci, Raffael, Tizian, Pieter Brueghel vanem 6. konkordaat- ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline kokkulepe humanism- see mõiste tähistas ilmalikku haritust ja ilmalille teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitusele ja teoloogiale. Maailmavaate keskpunktiks oli inimene, mitte Jumal. 7. Protestantlik kirik: vaimulikud võisid abielluda kirikukeel- emakeel
· on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima balletti jne. · suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas · Kuningas toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks; · valitsusaja lõpp ei olnud talle just kõige roosilisem (riigivõlg kasvas, oli mitmeid näljahädasid, pikad ja kurnavad sõjakäigud, Ameerika koloniseerimine jne), oli ta oma elu jooksul suutnud siiski luua nii tugeva ja tsentraliseeritud riigi, et kellelgi ei tulnud isegi mõttesse teda kukutada ning ka tema järglase Louis XV valitsusaeg möödus suuremate probleemideta · Louis XIV suri 1.septembril 1715. aastal · Ta ei surnud küll rahva poolt armastatuna, ent ometi on ta tänaseks üks enim mäletatud ja austatud monarhe Prantsusmaal ning vahest koguni terves maailmas.
mju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, ppis tantsima balletti jne. htlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid ning laseb ehitada Versailles' lossi, lisaks mitmeid muid hooneid Pariisis. Hoolimata sellest, et Louis XIV valitsusaja lpp ei olnud talle just kige roosilisem (riigivlg kasvas, oli mitmeid nljahdasid, pikad ja kurnavad sjakigud, Ameerika koloniseerimine jne), oli ta oma elu jooksul suutnud siiski luua nii tugeva ja tsentraliseeritud riigi, et kellelgi ei tulnud isegi mttesse teda kukutada ning ka tema poja Louis XV valitsusaeg mdus suuremate probleemideta. See on kll vga vaieldav, ent ilmselt on just Louis XIV see, kes paneb aluse monarhia hvingule ning "istutab" probleemid, millega Louis XVI enam toime tulla ei suuda. Ta ei surnud kll rahva poolt armastatuna, ent ometi on ta tnaseks ks enim mletatud ja austatud monarhe Prantsusmaal
Suured kasumid. Teadmiste ja tehnika areng. Äärmiselt riskantne. Füüsiliselt raske ja kurnav. Vaimselt raske. Indiaani kõrgkultuuride hävitamine. Maailma jaotamine (läänepoolkera Hispaaniale, idapoolkera Portugalile). Kolonialism. Euroopa koloniaalajastu algus Koloniseerima: asumaaks muutma. Immigratsioon. Konkistadoorid: hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid 16. saj Ameerika vallutamisel. Uute maade avastamine maade vallutamine koloniseerimine rikkuste ärakasutamine. Ristiusu levitamine. Konkistadoorid Hernan Cortes Hispaanlasest konkistadoor. Mehhiko allutamine. Asteekide impeeriumi hävitamine 1521. Francisco Pizarro Inkade impeeriumi vallutamine1532. Atlandi kaubandus Uue Maailma avastamine kujundas ümber Euroopa majandusliku maastiku (uued kaubanduslikud keskused). Uued kaubad Euroopasse (mais, kartul, tubakas). Kuld ja hõbe Euroopasse (hindade tõus Euroopas).
Ameerika Ühendriikide iseseisvumine Põhja-Ameerika koloniseerimine algas 16. ja 17. saj, mil saabusid hispaanlased, prantslased, hollandlased ja inglased. Euroopast väljarändamise põhjuseid oli mitmeid: seiklushimu ja väärismetallid, usuline ja poliitiline tagakiusamine. Põliselanikud ehk indiaanlased jagunesid hõimudesse (umbes 400), kes elasid preerias või rannikualadel. Eurooplased võtsid nendelt vägivalla abil maa, kasutasid pettust või ostsid üliodavalt. 17
uudishimu kaugete maade vastu taasavastati Maa kerakujulisus Tagajärjed: Ameerikale: vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse indiaanlaste massiline hävitamine nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Euroopale: eurooplaste maailmapilt avardus uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse
kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. - kõik sõltuvad üksteisest, riigi mitmekesisuse vähenemine, haiguse levikud, info levik, suur välismaalaste sisseränne välisriikitesse, taime- ja loomaliikide levitamine võõrriikidesse, + info levik, rahvusvahelise reisimise ja turismi kasv, mõjutanud meie kultuure, arendanud tehniliselt ka vaesemaid riike, Arenguetapid: 1492- kaubateede väljakujunemine, koloniseerimine. 1836- tööstusrevolutsioon, tootmine. 1970- IT Turumajanduse töötlemis põhimõtted- nõudlus, pakkumine, konkurents. Hinna kujunemine turumajanduses- omahind, müügihind, turuhind, riiklikult reguleeriv hind ( nt elekrtihind). Riigi sekkumine majandusse- Riik sekkub turumajandusse majanduslikel ( aitab kaasa turu tõhusamale toimimisele nt suurendada konkurentsi / monopolide kontrollimine )ja sotsiaalsetel motiividel ( pehmendab turu toimet (nt hoolitsema
Tänapäeva teadus proovib saavutada inimeste täis potentsiaali . Inimeste võimed on piiritletud mitmete omadustega. Selleks, et neid piire ületada, on teadlased aastakümneid tööd teinud. Seitsmekümnendatel loodi esimene geneetiliselt muundatud organism. Tänapäeval kasutatakse sama tehnoloogiat ja samu põhimõtteid, et parendada inimeste omadusi. Geenimutatasioone kasutades on võimalik anda inimesele kindlad omadused, mis annavad talle eelise. 2026. aastal peaks algama Marsi koloniseerimine projekti Mars One raames. Selleks on aga vaja kindlate omadustega isikuid. Selles protsessi on võimalik näha sarnasusi Charles Darwini loodusliku valiku teooriga, kus keskkonnatingimustest tingituna, kohaneb organism ennast ümbritsevaga. Kuid täis potentsiaali saavutamiseks ei pea kasutama geenitehnoloogiat. Sama tulemus on võimalik saada, kasutades masinaid. Tänapäeva masinateadus keskendub suuresti tehisintellekti loomisele. See tähendab targa masina valmistamist
USA tekkimine Pt 14 1000, 1492? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Põhja-Ameerika koloniseerimine Click to edit Master text styles Second level Seikluseotsijad Third level Usulise tagakiusamise eest Fourth level põgenejad Fifth level puritaanid (1620 "Mayflower") hugenotid katoliiklased (Maryland) kveekerid (Pennsylvania) mormoonid jne Majanduslikel põhjustel väljarändajad Väljasaadetud
Ladina-Ameerika ,Prantsusmaa -Aafrika põhjaosa + Indo-Hiina ,Holland - Indoneesia ,Belgia - Kongo piirkond ,Venemaa- liitis piirkonnad, tekkis tsaaririik. · Industrialiseerimine sai alguse 18.saj. Levis esmalt madalmaades ja Suurbritannias kus algas ülemnek masinatööle. Edasi levis see Lääne.Euroopasse ja Põhja-Amererikasse. Kire areng põhjustas rahvastiku kasvu. Hiljem levis see juba üle maailma. Koloniseerimine emamaad hakkasid omale muretsema kolooniaid, kust saaks erinevaid maavarasi ja põllumajandussaadusi kasvatada. Kolooniad asusid Ladina-Ameerikas, hispaanias, portugalis jm. · Suured koloniaalvaldused 20.saj lõpus olid Suurbritannial, Prantsusmaal, Holland · Kolooniad hakkasid iseseisvuma, sest emamaad hakkasid nõrgenema, · geograafiline tööjaotus ettevõtete spetsialiserumine tulenevalt asukoha eelistest
Musta Aafrika rahvastik Musta ehk Sahara-tagused ehk Saharast lõunasse jäävad Aafrika riigid on ühed madalama arengutasemega riigid maailmas. Seda iseloomustab väga hästi inimarengu indeks. Inimarengu indeksi põhjal koostatud tabelis on pingerida järgmine: 1,2. koht Island ja Norra - 0,968; 164. koht Sambia - 0,453. Inimarengu indeks vaatleb mitut aspekti. See kinnitab, et Sambias on väga madal rahva haridustase, kesine SKT ühe inimese kohta, madal keskmine eluiga, rahva väike kirjaoskavus ja positiivne iive. Rootsi (arenenud Põhja rikk) ja Keenia (arengumaa) võrdlustabel: Näitajad ROOTSI KEENIA Sündivus 10,2 39 Suremus 10 11 Keskmine eluiga 80 a. 55 a. Lapsi naise kohta ...
John Locke John Locke sündis 1632. aastal, kui Euroopas vältas Kolmekümneaastane sõda, muuhulgas nägi ta ka Suur-Britanniat kodusõja päevil, mis algas 1642. aastal. Tihtipeale nimetatakse teda liberalismi isaks, kuna tema mõtted elust, vabandusest, omandist ning muudest aspektidest moodustavad klassikalise liberalismi alustalad. Locke eluajal toimus Stuartite restauratsioon, Londoni suur tulekahju ja Londoni katkuepideemia. Ta kasvas puritaanlikus perekonnas Bristolis, Somersetis , mis oli üks rahvastatumaid ning rikkamaid maakondi ta kodumaal. Õppis prestiižses Westminsteri koolis, mis asus Londonis ning 1652. aastal siirdus edasiõppima Christ Church ülikooli, mis paiknes Oxfordis. 1666. aastal tutvus ning sai heaks tuttavaks Anthony Ashley Cooperiga, kellest sai hiljem Shaftesbury krahv. Sama krahviga aitas ta hiljem luua Carolina konstitutsiooni. Leidis, et inimesed on looduse poolt loodud vabade ja võrdse...
Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, ebaterve eluviis, arstiabi kättesaadavuse tase, sõjad, nälg, veepuudus, õnnetuste hul, kuritegevus ja vägivald, vanuseline koosseis ehk vanemaealiste osatähtsus rahvastikus. 5. Asutustiheduse arvutamine=rahvaarv/pindalaga Tihedamad - Kagu-Aasia, Euroopa Hõredamad - Põhja-Ameerika, Kirde-Aasia, Austraalia. Asutustihedust mõjutavad tegurid:reljeef(pinnavormid), vetevõrk, maavarad, kaubateed, muistsed ränded, koloniseerimine, poliitilised ja majanduslikud tegurid. 6. Demograafiline siire(üleminek) a)traditsiooniline tüüp - suur sündimus(45%o), suur suremus(45%o), iive 0-lähedane(Sierra Leone) b)Demograafiline plahvatus - suur sündimus(45%o), langev suremus(15%o), suurenev iive(Nigeeria) c)Demograafiline vananemine - langev sündimus(15%0), väike suremus(15%o), vähenev iive(India) d) Kaasaegne tüüp - väike sündimus(10%o), väike suremus(10%o), iive 0- lähedane(Suurbritannia) 8
(parlamentaarse monarhia põhiseisukohtade kinnitamine): Kuningas ei saa peatada parlamendi poolt heakskiidetud seaduste toimet Parlament peab regulaarselt koos käima Maksude määramine on parlamendi kompetentsis Ühendatud Kuningriigi kujunemine ·1603 Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon (Soti James Püha Georgi lipp Püha Andrease lipp VI -> Inglise James I) (Inglismaa) (Sotimaa) ·Cromwelli ajal Sotimaa ja Iirimaa koloniseerimine ·1707 Soti ja Inglise Püha Patricku lipp parlamentide ühendamine -> (Iirimaa) riigi nimeks sai Ühendatud Kuningriik (United Kingdom) ·Sellest ajas pärineb ka kuningriigi lipp (Union Jack)
P: Idamaid kujutati ette väga rikastena; India kaubad olid araablaste vahenduse tõttu kallid; Euroopas oli puudus väärismetallidest; Türklaste vallutused takistasid vahemerel kauplemist. Tagajärjed Euroopas: Kaubanduse raskuspunkt liikus põhja poole; Kauba- ja fondibörsi teke; Hindade revolutsioon; Aardus maailmapilt (geograafia, zooloogia, botaanika, etnoloogia); Arenes laevaehitus ja navigatsioon; Tulid juurde nt mais, süüfilis, tomat. Tagajärjed Ameerikas: Koloniseerimine (paljaksröövimine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, kristianiseerimine, kohaliku elulaadi/kultuuri hävitamine); Tulid juurde nt hobune, gripp, varblane. Reformatsioon, selle eeldused, põhjused ja tagajärjed E: Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu alt. Katoliku kiriku kõlbeline allakäik. P: indulgentside müük, üleüldine pahameel katoliku kiriku vastu.
sekretsiooni ja absorbtsiooni väärtalitlusi. Selle haiguse puhul esineb organismis kõikide sekreetide viskoossuse tõus, millele järgneb näärmete juhade ummistumine ning see omakorda põhjustab kudedes haiguslike muutuste (õõned, sidekoestumine) teket. Iseloomulik on kroonilise obstruktiivse, hingamisteid ahendava kopsuhaiguse esinemine ning seedeensüümide puudulik tootmine kõhunäärme poolt. Alumiste hingamisteede koloniseerimine tsüstilise fibroosi haigetel algab imikueas ja varases lapsepõlves, toimudes peamiselt S. aureus'e ja Haemophilus influenzae poolt. Teismelise eas ja varases täiskasvanueas asendub teiste bakterite koloniseerimine kroonilise infektsiooniga P. aeruginosa poolt. Mikroskoopilised analüüsid tsüstilise fibroosi haigete rögast näitavad, et P. aeruginosa moodustab biofilmisarnaseid struktuure, mis koosnevad kobaras olevatest bakteritest, ümbritsetud tihke maatriksiga
Metallisulatuses uued meetodid Uued navigatsiooniseadmed Aurumasin Kivisöe kasutuselevõtt Metallurgia ja tekstiilitööstuse areng Raudteetransport ISESEISEV INDUSTRIALISEERIMINE Üleminek uuele tootmisviisile toimub loomuliku arengu käigus, riik on sellest ise huvitatud SÕLTUV INDUSTRIALISEERIMINE Üleminek uuele tootmisviisile surutakse peale teise riigi poolt, arendades endale kasulikke majandusharusid Riigi kui terviku areng on ebaühtlane. See on KOLONISEERIMINE Miks vajasid Euroopa riigid kolooniaid? 16.-18. saj. eksootilised saadused tarbeks, tooraineks (metall, vill) uusi maid, sest Euroopas ülerahvastatus (demograafiline plahvatus) 19. saj. loodusvarad tooraineks, sest oma otsas Toitu (vili, liha, piim), sest põllumajanduse areng maas. Samuti kergetööstuse toorainet Turg toodetele, eriti tarbekaubale KOLOONIATE TÜÜBID Ümberasumiskolooniad uued elamiskohad Istanduskolooniad algul Lõuna-Ameerikas,
Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. 2 Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse. Indiaanlaste massiline hävitamine. Nakkushaiguste levik (rõuged). Ameerika koloniseerimine. Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse. Tagajärjed suurte maadeavastustega Euroopale olid järgmised: Eurooplaste maailmapilt avardus. Uute kaubateede kujunemine – varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani. Uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.). Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse
kõrgkultuuridesse. Astmikpüramiidi meeldisid. 12. Millised olid maadeavastuse tulemused? Ameerikale: Ø vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse Ø indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse Ø indiaanlaste massiline hävitamine Ø nakkushaiguste levik (rõuged) Ø Ameerika koloniseerimine Ø neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Euroopale: Ø eurooplaste maailmapilt avardus Ø uute kaubateede kujunemine – varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani Ø uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) Ø rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine Ø uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.)
c. piisava meresõidukogemusega meremehed d. (maailmapildi avardumine tänu renessanssile ja ka ristisõdadele) e. veneetslase Marco Polo reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid uudishimu f. (taasavastati Maa kerakujulisus) 3. Tagajärjed: a. Indiaani kõrgkultuuride hävimine b. nakkushaiguste levik ( rõuged (euroopasse) süüfilis) c. orjakaubandus (indiaanlased) ja neegerorjad d. Ameerika koloniseerimine e. maailmakaubanduse kujunemine f. eurooplaste maailmapildi avardumine g. hindade tõus ja rahamajanduse kujunemine h. kaubanduse raskuspunkti muutumine Vahemerelt Atlandi ookeanile i. Itaalia kaubalinnade tähtsuse vähenemine Madalmaade tähtsuse tõus + Lissabon ja London j. uued põllukultuuris (kartul, kanep, tomat jne). LUTHERI ÕPETUSE PÕHISEISUKOHAD:
• Inimeste keskmine eluiga • Inimeste haritus, hariduse kättesaadavus, koolis käidavate aastate arv • Elukvaliteet - SKP inimese kohta Eesti inimarengu indeks on 0.865 ning on maailmas selle näitaja järgi 30. kohal. (2016. a andmetel) Maailmakaart HDI indeksi järgi. Tumesinine-arenenud, helesinine-vähem arenenud, hall-pole andmeid Ajaloolised Kõik ajaloos toimunud sündmused on mõjutanud riikide arengut positiivselt või negatiivselt. • Koloniseerimine • Toimunud sõjad ja konfliktid • Korrumpeerunud valitsused • Majanduskriisid Ajaloolised Ajaloos koloniseeritud maad = tänapäeval vähem arenenud riigid Koloniseeritud riigid andsid oma ülem-riikidele tooraineid, produkte ja tööjõudu, mis müüdi maha kõrgema tulu eest ning see tõi emariigile raha. ● odav tööjõud ● odav tooraine ● süsteemide mitte üles ehitamine Näiteks: Suurbritannia - India Geograafilised
Nad kamandasid oma alal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse riigiametnikke ja kontrollisid nende tööd, jälgisid raha laekumist, kanti hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Rüütelkond (kohaliku aadli omavalitsus organ) kaitses rüütelkonna liikmete õiguseid, lahendas kohalikke küsimusi. 5. Iseloomusta 16.-18.saj rahvastikuprotsesse. Vana hea Rootsi aeg (uusasukate koloniseerimine R ja P aladele, sisemigratsioon+sisseränne), näljahädad (suur näljahäda 1696-97)+haigused, kohalike kommete murdumine, 6. Talupoegade olukord Rootsi ajal. (sh õiguslik seisund, reduktsioon jne) Olukord halvenes kuni 1680ndateni, pärisorjuse juriidiline vormistus. Alates 1680ndatest reduktsioon (eramõisate osaline riigistamine). Koormised (teotööd, mõisavooris käimine, naturaalandamid, rahalised koormised). Kasvas
Hea toitumisega, paastu ajal sõid kala, harisid ennast. Nimi tuli Püha Benedictuse nimest. Neid iseloomustas alandlikkus, distsipliin, vaesus. Nad pidid tööd tegema, palvetama, raamatuid ümber kirjutama. Tsisterlased Citeaux kiriku järgi on nimi tulnud. Tütarkloostrite rajamisega saab tsisterlaste ordu uue organisatsiooni vormi. Kloostreid kontrollivad emakloostrid. Neid iseloomustab lihtsus, rangus, müstikasugemetega vagadus, majandustegevus. Saksa idaalade koloniseerimine. Frantsisklased Minoriitide ordu. Assisi Franciscuse nimest sai ordu nime. Põhimõteteks oli neil rahvavagaduse äratamine ning teaduslik töö, täieliku vaesuse nõue. Dominiiklased Selle asutas Caleruega Dominicius. Põhimõtted on võidelda ketseritega (eelkõige albilastega), tegema nende seas misjonitööd ja allutama nad taas kirikuhierarhiale. Nende põhiülesanne on rändjutustamine, inkvisitsiooni korraldamine. See on karjusmungaordu. Nad elasid linnades
rännet, seostades seda peamiste tõmbe- ja tõuketeguritega migratsioon, immigratsioon, emigratsioon, remigratsioon (emigreerunud inimese tagasipöördumine riiki kust ta välja rändas), pagulus, pendelränne (ühest kohast teise), siseränne, välisränne. RÄNDE SUUNAD: 15. Saj Eurooplased Põhja-Ameerikasse, Kaug-Idasse ja Siberisse. 19-20 saj Euroopast Ameerikasse, Kanadasse, Argentiinasse, Brasiiliasse (tööstuse areng, põllumajanduskriisid). 19. Saj ka Austraalia koloniseerimine. Teine rahvusvaheline rändelaine: algas esimese maailmasõja ajal ja kulmineerus pärast teist maailmasõda. Põhja-Ameerikasse Kariibi mere saartelt, Mehhikost, Lõuna- Ameerikast, Kagu-Aasiast. Lääne-Euroopasse Ees-, Lõuna- ja Kagu-Aasiast. Veel ka: Hiinast Ameerikasse või Austraaliasse (rikkamatesse kohtadesse). Paadipõgenikud Lõuna-Euroopa riikidesse. Tõmbetegurid: töövõimalused, kõrgem palk, heaoluühiskond, mainekas ülikool, arstiabi, rahulik ja
Litoriinameri alguses Avanevad Taani väinad Planktoni paljunemine Suurenesmerekalade Antlantiline kliimaperiood Kliiimaoptimum, niisemaks ja soojemaks Laialehistes metsade leidus peale tamme, jalaka, pärna ja sarapuu vähemal määral vahtrat, valgepööko ja raagremmelgat jt. Sookilpkonna levik tänu niisekele ja soojale kliimale Metssiga, orav, metshiir... Kuuse kiire levik Asulakohtade ümbruses kujunes puisniiduilmeline maastik. Samasse aega jääb Võrtsjärve madaliku koloniseerimine Subboreaalne kliimaperiood Jahedam ja kontineaalsem Kuuse laiem levimine, jalaka langus. Muutunud tingimustes saavad paremad võimalused sarapuu, tamm ja kuusk, nende levikut soodustab inimtegevus. Arenes karjakasvatus ja kõplapõllandus. Konkurents karjakasvatajate ja metsaloomade vahel või olla suhteliselt terav, kuna avatud maastikke rannikul... Leitud kultuurkõrreliste õietolmuteri Leitud proovidest rukkiõietolmu, ei kasvatatud põldudel, pigem umbrohuna.
Benini kultuur Demograafia Hetkel on riigi hinnanguline rahvaarv 6,5 miljonit ja on koondatud lõuna ja kesk piirkonda. Rahvaarvu kasvamise kiirus on suur ja 48% seal elavatest inimestest on alla 15.aastased. Keeled Riigikeeleks on prantsuse keel ja inglise keelt õpetatakse põhikoolis. Seal on umbes 50 keelt ja murret. Enamik inimestest räägib vähemalt kahte keelt. 50% rahvastikust räägib Foni keelt; veel tähtsamad keeled on Yoruba, Aja, Mina, Goun, Bariba, Dendi, Ditamarri, Nateni ja Fulfulde. Umbkaudu 36% rahvastikust on kirjaoskamatud. Linnastumine, arhitektuur, ruumikasutus Üle 40% rahvast elab linnas, peamiselt Cotonous. Linnades on nii modernset kui ka koloniseerimise aegset arhitektuuri. Kuigi mõned Cotonous elavad inimesed elavad mitmekorrustelistes kortermajades, siis naabruskonnas elatakse tavaliselt müüridega ümbritsetud tarastatud õuedega majades. Kuigi väikestes linnades ja külad...
Ameerika Ühendriikide sünd Põhja-Ameerika koloniseerimine Nii nagu Lõuna-Ameerikas, olid ka Põhja-Ameerika esimesteks eurooplasteks hispaanlastest vallutajad konkistadoorid. Hispaanlastele järgnesid inglased, prantslased, hollandlased ning teised rahvad. Väljarändajate seas oli maata talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi, lihtsalt seiklejad, kuid ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunuid. Suurt rolli kolooniate rajamisel mängiski emigrantide usuline taust. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel,
10. SUURTE MAADE AVASTUSTE TAGAJÄRJED / TULEMUSED EUROOPALE JA AVASTATUD MAADELE (tv.96, 101) · Kaubanduse keskusteks said Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad · Leidis aset oluline hinnatõus nn. hindade revolutsioon · Tekkisid uued kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused kauba- ja fondibörs · Avardusid hüppeliselt teadmised ümbritseva maailma kohta · Laevaehituse ja navigatsiooni tase tõusis märgatavalt · Avastatud piirkondade koloniseerimine · Vähenes Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus
Poolkoloonia-k, mis on vormiliselt iseseisev, kuid sõltub majanduslikult emamaast Faktooria-kaubanduslik ja sõjaline-tugipunkt teise riigi territooriumil Industriaalse TV üldiseloomustus:turumajandus, kõrgem haridustase, töö masinatega, toimub industrialiseerimine, tehnoloogilised murrangud, industrialiseerimise 2 teed- iseseisev(riigi omal algatusel ja üõhiliselt oma jõududega) ja sõltuv(teised riigid huvituvad sellest, teostatakse suurelt osalt ka teiste jõududega) Põhja-Ameerika koloniseerimine:koloniseerisid prants. ja ingl. tõid kaasa varaindustriaalse tv, suhted pärismaalastega-halvad, ei segunenud, edasine areng- kiire, iseseisv.- USA 1776, kanada 1867, sest kolooniad olid tugevad, kaasajal maj. tase-kõrgelt arenenud, võim on Põhja-Am Lõuna-Ameerika koloniseerimine: hisp. ja portugal tõid kaasa hilisagraalse tv, suhted pärismaalastega- nad pandi tööle mõisadesse, edasine areng aeglane, iseseisv. 19. saj 1.poolel, sest emamaad olid nõrgad, kaasajalsõltub maj
Louis XIV Louis XIV (5. september 1638 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Louis XIII poeg. Louis XIV-le kuulub lause: "Riik see olen mina." Ennast pidas ta kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas. Selle nimetuse valis kuningas ise, kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks, teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas päike sümbolina sellele, et kuningas valitses päikesena oma õukonna ja riigi üle ning et tal ei olnud vähimatki kavatsust oma võimu kellegagi jagada. Kuid ütluses "Riik see olen mina" peitus siiski tõde. Kuningas tegeles riigis kõigega, tal ei jäänud märkamata ükski pisiasi. Ennast pidas ta lausa Jumala poolt ametisse seatuks, seadusi andis ta välja ainuisikuliselt. Ükski minister ei tohtinud otsuseid langetada ilma kuningaga nõu pidamata. Otsuste muutmine või tühi...
Varauusaeg Eestis. 1. Sõdade lõpetavad rahulepingud ja tingimused 1582 - Jam Zapolski vaherahu: Venemaa ja Poola vahel. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1583 - Pljussa vaherahu: Venemaa ja Rootsi vahel. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. 1645 - Altmargi vaherahu: Taani ja Rootsi vahel. Saaremaa läks Rootsile 2. Rahvastikukriisid,sündmused, lahendused, põhjused 3 Kuninga aeg Enne Liivi sõda Eestis 250 000 - 300 000, kuid 1620.aastaks vähenes 120 000 - 140 000 ni . Põhjus: Sõda, Katk, näljahäda. Lahendused : Uusasukatega koloniseerimine ei õnnestunud. Rootsi aeg Taastus 1695.aastaks 350 000 400 000 inimeseni. Põhjus: Pikk rahuaeg(soodustas sündimust), eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Sündmused: Sisemigratsioon(tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse), Otsiti soodsam elukoht tühja...
MUUTUSED ÜHISKONNAS Inim geograafia e. ühiskonna geograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahe...
1526 võttis Sebastiano Caboto väärismetalle otsides ette teise ekspeditsioon mööda de Solise avastatud teed ning jõudis toitu otsides La Plata lahe kaudu Uruguay ja Paraná jõeni praeguse Rosario kohale. Ta rajas Sancti Spiritu fordi, millest sai esimene koloonia piirkonnas ning jõudsid praeguse Paraguayni. Caboto jäi sellele territooriumile neljaks aastaks ning sai pärismaalastelt suurel hulgal hõbedat (hispaania keeles la plata), mis andis piirkonnale nime. Tegelik koloniseerimine algas veebruaris 1536, mil saabus esimene Hispaania sõjaväeline kuberner piirkonnas Pedro de Mendoza, kes samal aastal rajas Santa María del Buen Aire sadama, millest hiljem sai Buenos Aires. 1541 tegid sõjakad indiaanlased selle maatasa. Hispaanlased, kes olid end juna sisse seadnud Paraguays ja Peruus, hakkasid asustama Paraná ja Paraguay jõe vahelist piirkonda. Samal ajal hakkas levima karjakasvatus, mis pani aluse stabiilsele põllumajandusele.
Ja seda seepärast, et keskaja masinad olid nõrkustega madal efektiivsus ning tööriista domineerimine. Samuti ei toimunud terve keskaja vältel mehhanismides peaaegu mitte mingisugust kvalitatiivset progressi. Keskaja säravamateks pärliteks jäävad siiski vesiveski leiutamine ja püssirohu kasutuselevõtt. Kasutatud kirjandus: · Keskaja Euroopa kultuur / Jacques Le Goff, Tallinn : Kupar, 2000 · Euroopa sünd : vallutused, koloniseerimine ja kultuurivahetus 950-1350 / Robert Bartlett, Tallinn : Kunst, 2001 · Guillaume le Maréchal, ehk, Maailma parim rüütel / Georges Duby, Tallinn : Varrak, 2007 · Keskaeg. I osa : [ajalooõpik 7. klassile] / Mait Kõiv, Priit Raudkivi, Tallinn : Avita, c2004 · http://www.waterhistory.org/histories/waterwheels · http://en.wikipedia.org/wiki/Watermill · http://en.wikipedia.org/wiki/Middle_Ages
Indiasse avastas Ameerika 2. Reis Puerto Rico, Jamaica, väiksed antillid. 3. Reis Venezuela 4. Reis Ameerika.- avastatud maade asekuningas, suri vaesena Amerigo Vespucci- Hispaania, Portugali teenistuses. Avastas, et tegu on uue mandriga nimetas Ameerika uueks maailmaks. 1. ümbemaailmareis- Fernão de Magalhães- eesmärk leida hispa jaoks läänepoolne meretee indiasse Andis nime vaiksele ookeanile filipiinidel sai maga surma Maadeavastuste tulemused: Uus maailm Koloniseerimine Paljaksröövimine Kohalike rahvaste orjastamine ja hävitamine Euroopaliku elulaadi pealesurumine Aafrikast orjade sissevedu Vana Maailm Kaubanduse raskuspunkt põhjapoole hispa prantsusmaa hollandportugal -põhi riigidkaubanduses Tekkisid kauba- ja fondibörs Hindade revulutsioon(tõus) Avardub maailmapilt(geograafia, botaanika, zooloogia,entoloogia Laevaehitus ja navigatsioon täiustub Uus maailm sai:
· tihe liiklus Panama kanalis · teekond on kordades turvalisem kui minna L-A alt läbi Vene-Jaapani sõda - * 1904-05 Venemaa tahtis ennast laiendada, kuid sõjalaevastik oli Jaapani omast maha jäänud. Jaapan võidab. Kaotus oli suureks häbiplekiks. Sõja kaotamises süüdistatakse tsaari. Puhkes oktoobrirevolutsioon. Imperialismiajastu Sovinism e oma rahvuse ülistamine; kolooniate teke; Euroopa tsivilisatsiooni levitamine; võitlus rahvuste enesemääramisõiguse vastu; Aafrika koloniseerimine: põhjused, sõltumatud riigid, kaart (õpilane oskab nimetada ja märkida kaardil tänapäeva Aafrika riike, mis olid omal ajal Prantsuse (vähemalt 4 riiki), Briti (vähemalt 4 riiki), Saksamaa ja Portugali kolooniad). Aafrika: Põhjused: toormaterjalid, vahesadamad; Abessiinia ja Libeeria (ainsad iseseisvad riigid); Prantsuse: Benin, Niger, Senegal, Mauritaania Briti: Nigeeria, Egiptus, Gambia, Uganda Saksamaa:Togo, Kamerun Portugali:Mosambiik, Angola Tehnikasaavutused ja nende tähtsus.
Liberalism ja rahvuslik liikumine Euroopas 1.Poliitiline võim Euroopa riikides pärast Viini kongressi. Euroopa poliitiline kaart. a. Legitiimsuse põhimõte oli taastada kõigi Prantsuse revulutsiooni eelsete dünastiate võim. Viidi läbi restauratsioon ehk Bourbonid tulid tagasi Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Napoli kuningriiki ja Habsburgid said tagasi valdused Itaalias. b. Territooriumite ümberjagamise eesmärk oli tagada suurriikide omavaheline tasakaal ja võrdsus. Suurriigid said uusi alasid. Alasid jagades ei arvestatud kultuurilisete erinevustega. Ümber jagamine: Eesti- ja Liivimma Rootsi koosseisus (1648) hiljem Venemaa koosseisus (1815); Osmanite riik (1648) jaguneb Austria kesririigiks ja Osmanite impeeriumiks (1815); Inglise kuningriigist (1648) saab Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriik. c. Poliitiline kaart: Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriik – Šotimaa ühines 1707 Inglismaaga ühise valitseja t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
