Sotsioloogilised lähtekohad: Sotsiaalsete koosluste käitumismallid strukturaalfunktsionalistlik – ühiskonda hoiab koos harmoonia ja tasakaal(kriirika: kui tähelepanu keskendub harmooniale, ei küsi keegi kas kogu süsteem on olemuslikult väär) konfliktipõhisus – stabiilsus on olukord, mis vajab muutmist(sisu on kokkulepete puudumine, vaen, stabiilsus on olukord mis vajab muutmist, kes saab kasu sotsiaalsest korraldusest) kirjeldav – mikrosotsioloogia, kus inimesed annavad asjadele tähendust o sümboolne interaktsionism – suheldakse üksteisega kokkulepitavate sümbolite abil (mustrid, mis asuvad meie käitumisest väljaspool on inimeste omavahelise suhtluse tulemus, miks pliiats on pliiats, mitte nt sool) o dramaturgiline lähenemine – sotsiaalne vastatsikune müju on nagu rida lühikesi teatrietendus,m ille abil kaitsta identiteeti. Erinev
Samuti pole järgnev nimekiri lõplik. 1. Milline on teadlase roll? Positiivne vs normatiivne lähenemine. Positiivne (positivistlik) lähenemine sotsioloog ei tohi uuritavate inimeste ellu sekkuda, peab olema passiivne kõrvalseisja, ütlema kuidas asjad tegelikult on. Normatiivne lähenemine sotsioloog peab üritama ühiskonda paremaks muuta, seda vajadusel kritiseerima, ütlema kuidas asjad peavad olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikro- vs makrosotsioloogia Mikrosotsioloogia sotsioloog peab uurima inimeste vahetut suhtlemist ja seda kuidas nad maailma näevad. Makrosotsioloogia peab uurima suure-maastaabilisi nähtusi nagu riigid, organisatsioonid, ühiskonnad, tsivilisatsioonid. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism vs individualism. Holism sellised nähtused nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on siiski midagi enamat kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa.
Matrilokaalne perekond keskendub naise ümber Mediaan üksikute juhtumite kogumi keskkoht Mees- ja naissugu näitavad inimese bioloogilist sugu, feminiinsus ja maskuliinsus on sotsiaalselt konstrueeritud tunnused. Meriteokraatia kõige paremate võimetega või kõige väärikamate inimeste valitsemine Migratsioonistatistika abil mõõdetakse rahvastiku liikumist ühiskonnas, samuti sisse-ja väljarännet. Mikrosotsioloogia korral on rõhuasetust väiksematel ja vähem abstraktsetel sotsiaalse süsteemi osadel, näiteks näost-näkku suhtlusel Militariseerumine tähendab terve ühiskonna mobiliseerumist sõjaväeliste eesmärkide täitmiseks. Militarism sõjaväeliste ideaalide ja väärtuste austamine ning sõja ja sõjameeste ülistamine ühiskonnas. Mitteformaalsed esmased grupid tekivad isiklike vajaduste rahuldamise eesmärgil bürokraatia sees
Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias: 1. Milline on teadlase roll? Positiivne vs. Normatiivne lähenemine Positiivne lähenemine - sotsioloog ei tohi uuritavate inimeste ellu sekkuda, peab olema passiivne vaatleja, kirjeldama, kuidas asjad tegelikult on. Normatiivne lähenemine - Sotsioloogi kohus on üritada ühiskonda parandada, seda vajadusel kritiseerida, ütelda, kuidas asjad peaksid olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikrosotsioloogia - sotsioloog peab uurima inimeste vahetut suhtlemist ja nende maailmapilti. Makrosotsioloogia - Peab uurima suure-mastaabilisi nähtusi nagu riike, organisatsioone, ühiskondasid, tsivilisatsioone. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism - sellised nähtused, nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on tervikuna midagi muud kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa.
nt seal kus strukt.funkts. seletaks politsei vägivalda korra taastamise vajadusega märgiks konfliktiteoreetik, et selline vägivald on suunatud ühiskonnas vähe võimu omavate liikmete vastu Sarnasus Struktuur funktsionalistliku teooriaga Mõlemad mudelid jagavad seisukohta, et ühiskonna sotsiaalset ülesehitust tuleb vaadelda väga abstraktsel tasandil Kaasaegne ühiskond või otsivad üldisi reegleid sotsiaalsete süsteemide olemuse kohta Mikro- ja makrotasandi sotsioloogia erinevus. mikrosotsioloogia- rõhuasetus väiksematele ja vähem abstraktsetele analüüsiühikuutele makrosotsioloogia makrotasandi uuringud liikudes sotsiaalse struktuuri üldiselt mudelilt igapäevakäitumise juurde Sümboolne interaktsionism Peamised küsimused on: 1) inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abi, mille tähendusi igapäevases inimestevahelises läbikäimises pidevalt kujundatakse 2) Asjaolu,et inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas
4. Parsonsi töid mõjutas tollane Ameerika majanduslik õitseng 24. Milles seisneb konfliktiteooria seisukoht ühiskonna olemuse kohta? Ühiskonda iseloomustab ebavõrdsus, sotsiaalne elu on võitlus ressursside pärast. Sotsiaalne korraldus soodustab ühtede gruppide heaolu teiste gruppide arvelt. 25. Mikrosotsioloogiline lähenemine: milles seisneb sümboolse interaktsiooni teooria põhiolemus? Mikrosotsioloogia uurib inimeste igapäevaelu ja isikute vahelisi suhteid. Sümboolne interaktsionism hõlmab sotsiaalelu kaht olulist joont: · Inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi pidevalt kujundatakse; · Inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides. 26. Millest lähtuvad ümbritseva uurimisel dramaturgilise lähenemise pooldajad?
kirjeldama, kuidas asjad tegelikult on. Samasugune definitsioon käib kunsti, religiooni, Normatiivne lähenemine-Sotsioloogi kohus on üritada perekonna jms. kohta. ühiskonda parandada, seda vajadusel kritiseerida, ütelda, Teaduse kui institutsiooni staatus on Euroopa kuidas asjad peaksid olema. kultuuriruumis uusajal kasvanud, seepärast ongi 2.Millisel tasandil ühiskonda uurida? kooliharidus eelkõige teadusekeskne. Samas on religiooni Mikrosotsioloogia-sotsioloog peab uurima inimeste staatus pigem langenud. vahetut suhtlemist ja nende maailmapilti. Makrosotsioloogia-Peab uurima suure-mastaabilisi Teaduse põhikomponendid: nähtusi nagu riike, organisatsioone, ühiskondasid, 1. Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta tsivilisatsioone. ja nende analüüsimine. 3
ja gruppide vahel; Konfliktide kontrollimise tehnikaid; Viise, kuidas võimu omavad ühiskonnaliikmed säilitavad ja suurendavad oma mõju sotsiaalse elu eri valdkondade üle, sh valitsevad ideed ja väärtused. KESKENDUB ÜHISKONNA KORRATUSELE JA KOKKULEPETE PUUDUMISELE. UURITAKSE PINGEKOLDEID ERINEVA VÕIMUHULGA INIMESTE VAHEL. 27. Mikrosotsioloogiline lähenemine: milles seisneb sümboolse interaktsiooni teooria põhiolemus? Mikrosotsioloogia-uurib inimeste igapäevaelu ja isikute vahelisi suhteid. Sümboolne interaktsioon: kuidas inimesed mõistavad oma maailma, mõjutavad üksteist ja määratlevad seda, kes nad on ja mida nad ühiskonnas teevad? Sümboolne interaktsionism hõlmab sotsiaalelu kaht olulist joont: 1. Inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi pidevalt kujundatakse; 2. Inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides. 28
Samuti pole järgnev nimekiri lõplik. 1. Milline on teadlase roll? Positiivne vs normatiivne lähenemine. Positiivne (positivistlik) lähenemine – sotsioloog ei tohi uuritavate inimeste ellu sekkuda, peab olema passiivne kõrvalseisja, ütlema kuidas asjad tegelikult on. Normatiivne lähenemine – sotsioloog peab üritama ühiskonda paremaks muuta, seda vajadusel kritiseerima, ütlema kuidas asjad peavad olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikro- vs makrosotsioloogia Mikrosotsioloogia – sotsioloog peab uurima inimeste vahetut suhtlemist ja seda kuidas nad maailma näevad. Makrosotsioloogia – peab uurima suure-maastaabilisi nähtusi nagu riigid, organisatsioonid, ühiskonnad, tsivilisatsioonid. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism vs individualism. Holism – sellised nähtused nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on siiski midagi enamat kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa.
Kehtivad selle reeglid, kelle võim parasjagu kehtib ühiskonnas. Strukturaal-funktsionalistliku ja konfliktiteooria ühisjooned · Seisukoht, et ühiskonna sotsiaalset struktuuri tuleb vaadelda väga abstraktsel moel, nt eesti ühiskond või kaasaegne haridus. · Makrosotsioloogia olemuselt suhteliselt abstraktne, teooriad üldised kogu sotsiaalse struktuuri kohta kehtivad. Järeldusi tehaks ülevalt alla ehk üldiselt üksikule. · Mikrosotsioloogia uurib inimeste igapäevaelu ja isikute vahelisi suhteid. Kirjeldavad lähenemised: · Mikrosotsioloogiline, põhitähelepanu protsessidel, mille abil inimesed mõtestavad ja annavad tähendusi igapäevaelu sündmustele. Järeldusi tehakse üksikult üldisele. · Sümboolne interaktsioon: kuidas inimesed mõistavad oma maailma, mõjutavad üksteist ja määratlevad seda, kes nad on ja mida nad ühiskonnas teevad? Sümboolne
annaabi.ee 
