Mida tähendas olla moodne naine 20.sajandi algul Arutlus 20.sajandi alguseks loetakse aastaid 1900-1914, ehk aastad enne Esimest maailmasõda. Maailm oli sellelajal muutumas jõudsalt rahvale meeldivamas suunas ja oodati, mida uus sajand endaga kaasa toob. Paljugi oli see aeg Euroopa-keskne, mis pani nii mõneski maailmanurgas inimesed ja valitsuse oma prioriteete ja tõekspidamisi ümber hindama. Läänes valitses veendumud, et neidki rahvaid õnnistatakse peagi ritiusu, pikkade pükste ja kirjaoskusega. Üldiseks moesõnaks oli progress. Progressi ooati igas valdkonnas. Samuti ootasid seda naised, kes vanade uskumuste järgi olid kodukanad. Just nemad ootasid seda nii mitmel põhjusel. Ja kui see ka väiksel määral juhtus, muutus naiste elu. Mida tähendas, siis olla tolajal moodne naine? Naiste osalemise üle avalikus elus on arutatud juba enne meie ajaarvamist. Kui näiteks P...
Feministid möllavad igal pool, kuid kas keegi ka meestest hoolib? Celine Umborg 11e 1. Selgita teksti põhjal mõistet “ründav feminism”. Too selle kohta tekstist näide. Ründav feminism on see, kus feministid leiavad kõiges ja kõigis seda, mis on ebavõrdne meeste ja naiste vahel ning üritavad teha nii, et naised jääks oma õigustega peale. Näiteks “feminism on selle innukaimate viljelejate jaoks jõudnud faasi, kus ükskõik missugune naisterahva halvas valguses näitamine on hoobilt seksism.” ja “osa feministe tegeleb naisi põhjendamatult ülistava ja mehi alandava propagandaga.”. 2. Põhjenda, miks Ameerika matemaatikul Theodore P. Hillil tekkisisd raskused oma
............................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1. Ajalugu............................................................................................................................................. 4 2. Feminism.......................................................................................................................................... 5 2. 1. Feministid. Simone de Beauvoir...........................................................................................................................5 2.2. Feministid. Elaine Showalter.................................................................................................................................6 3. Feministlik kirjanduskriitika............................................................................................................ 8 3. 1
FEMINISM. Essee Mõdriku 2016 1 SISUKORD 1.Feminismi mõiste................................................................................................ 3 2. Femininismi ajalugu............................................................................................ 4 4. Femininismi erinevad harud............................................................................... 5 3. Kuulsad feministid ning nede tuntumad teosed.................................................6 5.Võrdõiguslikkus Eestis......................................................................................... 7 6. Kokkuvõtteks...................................................................................................... 8 7. Kasutatud kirjandus............................................................................................ 9 2
arengut, kuid viimase progress pole võimalik kitsa silmaringi tõttu. Ehkki praeguseks on sugudevaheline lõhe oluliselt vähenenud, pole võitlus veel läbi ja ammugi mitte võidetud. Eurostati andmetel oli 2007. aastal Eestis sooline palgaerinevus 31%- Euroopa Liidu kõrgeim näitaja. Jätkuvalt on meeste ja naiste positsioonid ühiskonnas liiga erinevad, eriti sotsiaalsfääris, kus kõrge kvalifikatsiooniga naised on alamakstud. Inimkond ei jää alatiseks nii meestekeskseks, sest feministid on märkimisväärselt järeleandmatud. Esiemad, kes võitlesid meie õiguste eest, tegid praegustele ja tulevastele naistele elu palju täisväärtuslikumaks. Loodame, et feministide kindlameelsus ei rauge. ,,Tema, kes kardab vallutatud saada, on juba alistunud."(Napoleon) Inimloomus on alati olnud võitlushimuline, kuid kummal on suurem hirm kaotuse ees, kas meestel või naistel? Mina arvan, et meestel, sest neil on suurem vajadus sookaaslaste seas esile tõusta. Nad
Tänapäeva maailmas ongi aga populaarne see, kes erineb! Feminismi teke oli kindlasti väga oluline. Enne 18.sajandit ei olnud naistel võimalik isegi haridust omandada, rääkimata pükste kandmisest. Usun, et lähtuvalt demokraatia, võrdsuse ning ühiskonna arengule, oli väga oluline tuua päevakorda küsimus: ,,Miks meeste ja naiste vahel oli nii suur erinevus ja kas see tõesti pidi nii olema?". Selle küsimusega hakkasidki esimesed feministid tegelema. Kuni 18.sajandi teise pooleni tõmmati võrdusmärk mõistete ,,inimene" ja ,,mees" vahele. Kuid pärast Prantsuse ja Ameerika revolutsiooni tekkis küsimus, kas see mõiste haarab enda alla ka naised? Tolle aja esimesed feministlikud mõtlejad (nagu näiteks Mary Wollstonecraft) tõstatasid küsimuse, kas naine on samaväärne inimene, kui mees ning seadsid eesmärgiks analüüsida, miks ühiskond peab naisi alaväärtuslikeks. Nad
taastootmisel on feministlikus teoorias kaks tähendust: põlvkondadevahelise taastootmise protsess ja taastootlikus seoses igapäevaste kodutöödega ning sotsialiseerivad tegevused kodus, kaasaarvatud bioloogiline taastootlikkus ja seksuaalsus. Kui defineerida naisi kui üksnes taastootlikke elusolendeid , kujundab see valesti naise minapildi, seksuaalsed eelistused ja väljendused. Sama moodi mõjub see ka suhtele meeste, laste ja teiste naistega. Kõik radikaalsed feministid nõustuvad, et naise alistumus on seotud taastootlikkusega ja naised peaksid pigem püüdlema soojätkamisele kui siduma end poliitika ja majandusega (Humm 95: 239240). Eesti keeles on sõnal produce neli peamist tähendust: tootma, valmistama, produtseerima ja looma. Toon näite Lori Chamberlaini artiklist: ,,The translator, as father, must be true to the mother/language in order to produce legitimate offspring; if
modernistlikku, radikaalset, sotsialistlikku, postmodernistlikku, kristlikku, heaolufeminismi, kultuurfeminismi igaüks näeb oma missiooni erinevalt, igaüks valib vahendeid erinevalt. Näiteks liberaalne feminism on keskendunud võrdsete kodanikuõiguste ja haridusalaste võimaluste tagamisele (ilmselt peetakse täna loomulikuks, et naistel on valimisõigus ning võimalus saada kooliharidust, ent see ei ole Euroopas alati nii olnud); marksistlikud feministid näevad kurja juurena kapitalistlikku ühiskonda ja soolist tööjaotust kui naiste ekspluateerimise alust; radikaalsed feministid näevad kõikjal meeste kontrolli naiste üle, patriarhaalset domineerimist ning püüavad saavutada naise vaatepunktist mõtestatud uut reaalsust. Lihtsustatult öeldes leiduvad mõõdukad feministid, kes rõhutavad, et naine on samasugune nagu mees, ja on olemas radikaalsed feministid, kes rõhutavad, et naine on erinev mehest ja parem kui mees.
Naiste võrdõiguslikkus ja feminism 21. sajandil Sõna “feminism” ja selle tähenduse ümber on tihti väärarusaam ja selle kohta on palju valesid stereotüüpe. Näiteks, et naised vihkavad mehi, feministid on lihtsalt vihased naised ja nad teevad kõike ainult selleks, et meeste elusid rikkuda. Selle päris tähendus on just vastupidine: feminism ei toeta kummagi soo vastast seksismi ja see töötab võrdsuse, mitte naiste paremuse poole. Feministid austavad individuaalseid, teadlikke valikuid ja usuvad, et inimeste hindamisel ei tohiks olla topeltstandardeid. Feministlikud liikumised toetavad naiste õigusi, ametikoha pidamist, töötamist, õiglase palga teenimist, soolise palgalõhe kaotamist, hariduse omandamist ning rasedus- ja sünnituspuhkust. Nad töötavad ka selleks, et tagada juurdepääs seaduslikele, turvalistele abortidele ning kaitsta naisi ja tüdrukuid vägistamiste, seksuaalse ahistamise ja koduvägivalla eest.
.. Huvitavaid fakte Prantslased armastavad kirglikult oma keelt. See on nende jaoks pigem muusa või armuke kui sõnade kogum. Prantslased ei pea järjekindlust esmatähtsaks. Vastupidi, igava ja tüütuna on see kõrvale heidetud. Prantslased on veidrikud. Nad jumaldavad ülikiireid ronge, ent ei kiirusta liigselt oma hommikutualetiga. Neile meeldib avarus, lage maakoht, kuid ise elavad nad tihti kitsas üürikorteris. Prantslannad on feministid, aga rõivastuvad väga seksikalt. Mõnedesse sikkidesse restoranidesse lubatakse kaasa võtta koeri ja nad istuvad seal laua ääres velvetpatjadel, kuid samas ei lasta sinna lapsi. TÄNAN KUULAMAST!
Neile meeldib avarus, lage maakoht, kuid ise elavad nad tihti kitsas üürikorteris. Prantsuse mehed ei kujuta ettegi, et võtaksid kokteiliseltskonnas pintsaku seljast, kuid samas jalutavad nad St. Tropezi supelrandades ihualasti. Nad kasutavad parfüümi, kuid jälestavad deodorante. Nad järgivad seadusi ja õigusi, kuid rikuvad vähemtähtsaid eeskirju kiiruspiirangute, tänavaületamise, parkimise, suitsetamise ja järjekorras seismise kohta. Prantslannad on feministid, aga rõivastuvad väga seksikalt. Prantsuse mees ei kammi kunagi avalikus kohas juukseid, kuid viskab vett kus tahes. Mõnedesse sikkidesse restoranidesse lubatakse kaasa võtta koeri ja nad istuvad seal laua ääres velvetpatjadel, kuid samas ei lasta sinna lapsi. Täname kuulamast!
" Kommunismist me vabanesime, kuid praegune Euroopa maailmakorraldus põhineb samadel ideedel : hävitada rahvustunne, migratsiooni abil muuta kõik rahvad ühtseks massiks. Patriotism ja oma rahvuse üle uhkuse tundmine on muutunud Euroopa Liidu ühtsustuspoliitika tõttu keeruliseks. Näiteks, kui Saksamaal mainida oma rahvuse olulisust, siis tõmmatakse kohe paralleele hitlerlusega ja on oodata pahandusi. Samuti aksepteeritakse üsna radikaalseid vasakpoolseid liikumisi, nagu feministid, seksuaalvähemuste eest võitlejad, ateistid jne. Soome, Rootsi, Taani - riigid, kelle suunas Eesti rühib, on etnilistes raskustes tänu sundtolerantsusele ja eurostandarditele. Vabadel piiridel on ka positiivne külg. Näiteks Shengeni viisa, mistõttu on reisime Euroopa liidu liikmesriikides vaba. See muutis tunduvalt lihtsamaks välismaal töötamise ja õppimise. Ka kaubanduses on märgata muutusi. Tänu Shengenile on muutunud toodete transport
Ühe venna kingi eelistamist teisele sünnitas viha ning kadedust, mis viis Kaini nii kaugele, et ta tappis oma lihase venna. Mõrva oleks olnud võimalik ära hoida, kui Jumal oleks käitunud võrdselt mõlema vennaga. Ebavõrdsus oli siis, Kaini ja Aabeli ajal ning on ka praegu tüliõun. Tänasel päeval on Eesti ühiskonnas üheks probleemiks sugupoolte ebavõrdsus. Levinud on juhtumid, kus mehi eelistatakse naistele ja vastupidi. Põhiline konfliktikoht, mida feministid avalikkuse ette toovad, on see, et mehed saavad sisse õppeasutustesse, töökoha või kõrgemat palka, kui samal tasemel olevad naised. Põhjuseks võib olla see, et mehi on Eestis vähem kui naisi(haruldasemad) või selles, et meestel on kõrgem enesehinnang ja julgevad küsida kõrgemat palka, kui nad on seda väärt. Samas võib pidada ebavõrdseks seda, et naisi eelistatakse kindlatel töökohtadel rohkem, meestel nendele aladele asja ei praktiliselt ei ole, näiteks sekretäri töö.
teda, ja sellest ka tema veidi looritatud pilk. (isegi kui naisel oleks teatribinokkel , ei sõendaks ta seda vaatajale suunata.) Vaataja vaatamisviisis on seega tunda võimu kujutatud naise üle. Teisisõnu , ükskõik kui lugupidav ei oleks meie mehelik käitumine, kasutame ikkagi oma soolist eesõigust ühiskonnas, sest meestena võime me vabalt vaadata naisi ja seega olla olukorra peremehed, nii nagu seda on rõhutud oma uurimustes feministid. Meie hoiakud kuuluvad vaatamisviiside hierarhiasse, mille on kujundanud meessoost flaneurid ja milles avaldub meeste võim naiste üle. Järelikult, kuigi renoir püüab asju seada nii et meie käitumine eristuks sellest, mida teeb pildil olev mees, oleme me siiski ühe ja sama vitsaga löödud. Renoir võib küll püüda, et vaataja ei saaks sellest ebamugavast asjaolust aru, kui tema võte ei anna oodatud tulemusi, sest
rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on raskem kui teiste seaduste ning nõuab enamasti erimenetlust. Filosoofia Teema: Feminism Näidisküsimus: Kas võrdsete õiguste poliitika tagab mõlemale sugupoolele võrdse elustandardi? Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/12-klass.html, Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse (J. Wolff) lk 215-219 Tagab, sest feminism on juba oma olemuselt arusaam, et mehe ja naise suhted peavad olema võrdõiguslikud. Feministid püüavad välja selgitada ebavõrdsuse allikaid ja leida võimalusi muutmaks ebavõrdseid olukordi, näiteks kaotada stereotüübid mis arvavad, et enamus med-õdesid on naised ning et enamus veoautojuhte on mehed. Tänu feminismile on naised saanud hääleõiguse ning õiguse lahutada näiteks abielu. Mõlema sugupoole eneseteostusvõimalused on kõvasti suurenenud.
Soolisest võrdõiguslikkusest Eestis Soolise võrdõiguslikkuse idee sai alguse 19. sajandil seoses feminismi kui poliitilise liikumise tekkega. Feministid nõudsid endale meestega võrdseid kodanikuõigusi. Eestis said naised hääleõiguse 1918. aastal ja see on tunduvalt varem kui mõnedes vanades demokraatiamaades. Tänapäeval on loomulik, et kõik naised saavad hääletada ning osaleda ühiskonnaelus. Kuna maailm ja ühiskond areneb pidevalt, räägitakse nüüd soolisest võrdõiguslikkusest. Seda nii töö-, palga-, kui ka konkurentsivõimelisuses. Soorollidesse jaotamist õpetatakse meile juba varases eas
Vahel ma mõtlen, kas mehed mõistavad, miks ükski jumalanna pole tulnud ühegi juurde neist ning jäänud lõpuni truuks. Ei tohiks olla tundmatu asjaolu, et naised on inimesed. See, et meil on tunded, ei tee meist hulle. See, et me seksime, ei tee meist litse. See, et meil on eesmärgid ja püüdlused ei tee meist isekaid inimesi ja see, et meil on autoriteeti, ei tee meid ülbeks. Ma olen kursis feminismi, kui sellise, teatava negatiivse varjundiga, sest paljud inimesed usuvad, et feministid on täielikult orienteeritud matriarhaarse ühiskonna loomisele, kuid see ei ole nii. Keegi pole öelnud, et naised tahavad võrdseid õigusi lihtsalt sellepärast, et tahtmine on taevariik ja me ihkame kõrget lendu. Me tahame inimväärset ja austuslikku suhtumist. Me väärime seda. Muidugi on paljud naised vihased (nagu minagi) sellepärast, et naiste rolli on aastasadu alahinnatud või iseenesestmõistetavaks peetud, kuid see ei tähenda, et me sooviks nüüd meestele samasugust
Ekspressiivne: kasutatakse fraasi, et väljendada mingit üllatust/kahtlust Teadmine 1. Epistemoloogia: filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja sellega seotud küsimustega (mis on teadmise ulatus, allikas, objektid, subjekt) 2. Teadmise ulatus: Kui palju me teame ja kus on piir. Skeptimism: teame väga vähe (ainult oma teadvuse seisundit teame). Realism: teame üsna palju endast ja maailmast 3. Feministid heidavad ette: Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees). 4. Empirismi ja ratsionalismi erimeelsused allika küsimuses: Empiristid leiavad, et ainus teadmiste allikas on kogemus. Ratsionalistid leiavad, et me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse ja kogemusel on vähemtähtis roll. 5
Ning lugejatele söödetakse ette artikleid, mida lihtsalt peab kommenteerima. ,,Toimetused ei paku lugejatele ainult platvormi oma seisukohtade väljendamiseks, vaid söödavad neile ette ka materjali, mille kommenteerimisest on raske ära öelda." ,,Ajakirjandus januneb kommentaare sedavõrd, et vahel kirjutab ajakirjanik äsja ilmunud artiklile ise kohe kommentaari, et sellega arvamuse avaldamisele hoogu anda." ,,Näiteks homod, feministid, beibed kui nendest juttu tehakse, teatavad kommentaatorid otsekohe, et neile sellised inimesed ei meeldi. Kommentaare kutsuvad esile ka tuntud isikud, inimesi ärritavad rikkurid, poliitikud, konkreetselt näiteks Edgar Savisaar. Neile tahaks igaüks kommentaariga virutada, ütles Hennoste" ,,Kommenteerima kutsub võimalus näidata oma üleolekut, a la mina teadsin seda kogu aeg!"
end "alternatiivse, New Age või Maa-keskse vaimsuse" (alternative, 'New Age' or earth-based spirituality) kaudu. Kokku saadi küsimusele üle 200 erineva vastusevariandi. Seejärel võrdles Aune oma uurimistulemusi varasemate UK-s tehtud uuringutega (2001 rahvaloendus, 2007 Briti sotsiaalsete hoiakute uuring, erinevad religioossete praktikate uuringud) ja jõudis tulemusele, et võrreldes Suurbritannia naiste üldiste hoiakutega toetavad feministid märkimisväärselt vähem traditsioonilist religiooni ja on mõnevõrra rohkem toetavad alternatiivse ja mitteinstitutsionaalse spirituaalsuse suhtes. Tulemusi põhjendas Aune 3 faktoriga: feministide maailmavaate sobitumine sekuralismiga; sekulariseerumine ja feministide roll selles ning feminismi seos alternatiivse spirituaalsusega. Kokkuvõttes võib öelda, et esimese kvantitatiivse uuringuna feministide religioossete tõekspidamiste
Tooge mõni põhjus, miks on need muutused toimunud! · Lahtikülmumine 1970 a (Taani 1973. aasta valimised) ja klassipõhise hääletamise langus. Põhjused: a) Klassistruktuuri muutus(üleminek põllumajandusest teenindavasse sektorisse) b) Valijad teadlikumad ja haritumad (haritud, kriitiline keskklass) c) Uued teemad (keskkond, naisküsimus, vähemuste õigused jne) Sellega seoses uued parteid: rohelised, feministid, paremäärmuslased jne. d) Laiahaardeparteide võidukäik,mis hägustab veelgi klassipõhist hääletamist e) Parteilise identifikatsiooni langus (alates 1960 a). Langeb Euroopas 1% võrra aastas(tugevaim langus Itaalias, Hollandis ja Prantsusmaal). f) Meedia, kampaaniate ja üksiksündmuste kasv hääletuskäitumisele !!! Kuidas eristuvad religioonipõhise hääletamise mustrid ja üldse kiriku ja riigi suhted Põhja ja Lõuna Euroopas?
“ON’ist” “PEAB” tuletamine Preskriptiivne väide: väide, mis ütleb, et midagi peab tegema/mitte tegema, uskuma/mitte uskuma Deskriptiivne väide: väde, mis kirjeldab maailma, sõnastab fakti. Arutlusviga: deskriptiivsetes eeldustest preskriptiivse järelduse tuletamine - AD HOMINEM alaliik: Loomulikult feministid väidavad, et peaksime kehtestama sookvoodid. Sookvoot võimaldab kergemine parlamenti pääseda (feministid saaks kasu) _ me ei peaks kehtestama sookvoote (kui kellegile kasulik väite, siis väide väär) - TE QUOQUE (sina ka) alaliik: Arutlusviga esineb kui lükkame tagasi kellegi soovituse hoiduda mingist tegevusest tuginedes eeldusele, et soovitaja ise ei hoidu sellest
· Prantsuse mehed ei kujuta ettegi, et võtaksid kokteiliseltskonnas pintsaku seljast, kuid samas jalutavad nad St. Tropezi supelrandades ihualasti. · Nad kasutavad parfüümi, kuid jälestavad deodorante. · Nad järgivad seadusi ja õigusi, kuid rikuvad vähemtähtsaid eeskirju kiiruspiirangute, tänavaületamise, parkimise, suitsetamise ja järjekorras seismise kohta. · Prantsuse mees ei kammi kunagi avalikus kohas juukseid, kuid viskab vett kus tahes. · Prantslannad on feministid, aga rõivastuvad väga seksikalt. Pilte Prantsusmaa ehitistest Notre-Dame'i katedraal Tähe triumfikaar Pariisis Kasutatud kirjandus · http://images.google.ee/images? hl=et&um=1&sa=1&q=triumfikaar&btnG=Otsi+pilte&aq=0&oq=triumfi · http://images.google.ee/images?hl=et&um=1&sa=1&q=Notre-Dame %27i+katedraal&btnG=Otsi+pilte&aq=f&oq= · http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa · http://europa
pruugi ju teha võitlusvalmis hoiakuga –, avaldab rinnaga toitmine ikkagi ülejäänud ruumis viibijatele tugevat mõju. Kui teiste juuresolek on möödapääsmatu, peaks ema vähemalt küsima, kas kellelgi midagi selle vastu pole ning püüdma ette näha, missuguse reaktsiooni see endaga näiteks restoranis võib kaasa tuua. (Rees 1992: 191) 4 Just see tegevus on pälvinud väga paljude inimeste tähelepanu ja seadnud feministid võitlusvalmidusse, et emad saaksid avalikus kohas oma lapsi imetada. Jah, see on täiesti loomulik tegevus, kuid kas seda peaks tegema avalikult? Õnneks või kahjuks jään oma arvausele kindlaks – rinnaga toitmine kuulub omal moel etiketi järgimise alla ja seda ei peaks tegema avalikult. Ema võib ennast täiesti vabalt ja hästi tunda, kuid teda ümbritsevad inimesed mitte. Suuresti on etiketi järgimine muutunud ka näiteks restoranis einestades. Järjest enam
kõige loomulikum aeg jääb kahe ja poole aasta kanti. Kui mõelda, et kolmeaastane lutisõltlasest laps pole just harv nähtus, siis tõepoolest, imemisrefleks ja ka imemisvajadus on sinnani säilinud. Meie kultuuris võib aga tihti kuulda, et üle pooleteise aasta imetada on lausa perversne. Ent see on juba mõne teise artikli teema. Enne lapse sündi mõtisklesin, et kui ma hakkan imetama, kas ma siis reedan sellega oma võrdõiguslikkuse põhimõtted. Feministid on ajaloos tõesti segaduses olnud ja mingil hetkel arvanud, et rinnaga toitmine on naiste eneseteadvusele kahjulik. Hiljem on seda arvamust muudetud. Probleem on pigem meestekeskses ühiskonnas. Naistena tegutseme siiski endiselt maskuliinses sotsiaalses ja majanduslikus maailmas, mis ootab, et meie kohanduksime süsteemiga ja mitte süsteem meiega. "Back to normal life" on justkui tegusate naiste deviis, kuigi
keskklassiga (kõrge kvalifikatsiooniga teenistujad): valgekraedega, kelle positsioon teeb nad konformistlikuks ja ettevaatlikuks poliitiliste muutuste suhtes. Uue keskklassi tõusuga võib seostada ka poliitilist ükskõiksust. Poliitiline võim on koondunud föderaalametnike, ärikorporatsoonide liidrite ja kõrgemate ohvitseride kätte. Siiski rahva sotsiaalse apaatia süvenemine ei jätkunud, vaid 1960-ndad läksid ajalukku mitmesuguste laiaulatuslike liikumistega (hipid, feministid, inimõiguslased, patsifistid, rohelised jne). Robert Dahl: Pluralistliku koolkonna esindajana uskus, et võim on jagatud paljude huvigruppide vahel polüarhia. Lisaks hajutatud võimule vaja ka aktiivset ja tegusat kodanikuühiskonda. Ühiskonna analüüs on muutnud ajapikku elulähedasemaks, majandusanalüüsile lisanduvad sotsiaalsete suhete ja kultuuri käsitlused. 6. tund MODERNISM JA POSTMODERNISM KUI XX SAJANDI SOTSIAALFILOSOOFILISED TEOORIAD
(vt. Joonis 5). 8. Ebasõbralik Twitter-bot Tay Microsoft lõi iseõppiva Twitter-bot, mille nimi on Tay, mis loodi sotsiaalses võrgustikes suhtlemiseks noortega vanuses 18-24, kusjuures suhtluse protsessis õppis noor peamiselt vestluskaaslaselt, mille kasutajad said kohe vandumise selgeks ja õppisid kasutama rassistlikke märkusi. 24 tunni pärast hakkas ta sõnavõtjaid solvama. Nii tunnistas Tay, et toetab genotsiidi, armastab Hitlerit, mõistab feministid hukka ja vihkab inimkonda. (vt. Joonis 6). 9. Google Translate Närvivõrk pakub palju paremat tõlke kvaliteeti kui tavalised statistilised meetodid. Seda on juba testitud kõige keerulisemas inglise-hiina keelepaaris ja närvivõrk vähendas viivitamatult tõlkimisvigu 60% võrra. Tulemus on muljetavaldav. Neuronite võrgustik mitte ainult ei analüüsi õppeprotsessis olevate tõlgete olemasolevaid versioone, vaid teeb ka ettepanekute intellektuaalset analüüsi, lõhub need "sõnastike
täitev sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes tegutseb iseseisvalt. (2) Voliniku ametisse nimetamine, tema volituste lõppemine ja tema tegevuse piirangud ning voliniku pädevus on sätestatud võrdse kohtlemise seaduses.14 Hetkel on Eesti võrdõigusvolinikuks Liisa-Ly Pakosta 4.2 Võrdõiguslus Feminism Feminism on ideoloogia, mille keskmeks on naiste sotsiaalne roll ja staatus ühiskonnnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Feministid leiavad, et naised on meestega võrdsed. Feminism sai alguse 19. sajandil, mil sufrazetid nõudsid naistele õigusi, mis hetkel 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/13223681?leiaKehtiv 14.https://www.riigiteataja.ee/akt/13223681?leiaKehtiv 8 tunduvad elementaarsed: võideldi naiste hääleõiguse eest, õiguse eest kaitsta end soovimatu raseduse eest, nõuti võimalust sooritada vajadusel legaalne abort, lahutada abielu jne. Feminismi teine laine sai alguse 1960. aastate lõpus
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püü...
Nii nagu Cixous ei usu teooriasse ja analüüsi, laidab ta maha ka analüütilise feministliku diskursuse ega pea ka ennast feministiks. Ta keeldub feministi sildist, 8 kuna feminism on tema meelest kodanlik võrdsuse nõudmine, mille kaudu naised taotlevad võimu kaasaja patriarhaalses süsteemis. Cixous´ meelest tahavad feministid võimu, kohta süsteemis, sotsiaalset aktsepteerimist. Ta ei hülga aga naisliikumist ja toetab poliitilist antipatriarhaalset võitlust. Negatiivne suhtumine sõnasse "feminism" oli ohtlik kogu naisliikumisele. Prantsusmaal marssisid "politique et psychanalyse" rühma liikmed naistepäeval koguni tänaval kandes loosungit "Maha feminism!" Kuigi prantsuse teooriates esineb sisemisi vastuolusid ja ebajärjekindlust, olid need tihedalt seotud naisliikumisega
orjadega. Selle kõige tulemusena hakkasid naised sagedamini tulema välja feministlike kirjutistega ning töötama just neis valdkondades, mis olid seni nende tegevusalaks olnud ka koduses miljöös. Edaspidi sai naiste osalemine sotsiaalses ja poliitilises elus avalikkuse huviobjektiks kogu poliitikas – kaasa arvatud valimis- ja hääletusõigus ning õigus osutuda valituks parlamenti. • Teise laine feminism on peamiselt 1960-1970 aastatel toimunud feministlik liikumine, mil feministid jaotusid vastavalt oma poliitilistele vaadetele. Osa feminist kogesid edutut võitlust võrdse palga eest ja soolise diskrimineerimise eest ning teisalt kogeti, et naisliikumise naised leidsid end igal pool ja igal tasemel mängimas teisejärgulist rolli ning kui algul arvati tegu olevat personaalsete probleemidega, siis tasapisi hakkas selgus, et probleemid on hoopiski sotsiaalset ja poliitilist laadi. Põhjusi ja erinevusi feministliku liikumise jagunemiseks oli palju
julgeoleku tagamine. Organisatsioon- NATO, ühinemise aeg- 29.03.2004, eesmärk- kaitsta rahvaste vabadust Organisatsioon- OECD, ühinemise aeg- 2010 aasta, eesmärk- aidata kaasa maailmamajanduse arengule Organisatsioon- Euroopa Liit, ühinemise aeg- 2004. aasta, eesmärk- ühendada Euroopa riike praktilist koostööd tehes Miks levisid 1960.aastatel läänemaailma tudengite hulgas vasakpoolsed õpetused? sisaldas erinevaid radikaalseid poliitilisi rühmitusi, nagu feministid, rohelised, ametiühingud, ateistid, seksuaalvähemuste õiguste eest võitlejad ja mõningad rahvusvähemuste ja inimõiguste eest võitlejad. Hiljem nende radikaalsus vähenes mis on massikultuur? Massikultuur hõlmab teaduse ja tehnika saavutusi , meedia – ajakirjandus , muusika , kontserdid , võistlused täida tabel teaduse ja tehnika saavutustest. Millised ohud võivad tehnika arenguga kaasneda? Saavutused- Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil
Võrdsuse printsiip kehtib kõigile, ka nn elajatele. Kõigi huvidega tuelb arvestada, misiganes need ka ei oleks. Ükskõik, mis liiki olendiga tegu, on vajalik, et tema kannatust arvestataks võrdselt mistahes teise olendi sarnase kannatusega. 2. Miks võrdse kohtlemise nõue ei tähenda võrdseid õigusi? Kuna paljudes asjades on inimesed ja mitteinimesed, aga ka mehed ja naised täiesti erinevad. Näiteks paljud feministid arvavad, et naistel peaks olema õigus soovi korral aborti teha, meestele aga sellist õigust olla ei saa, kuna nad ei saa aborti teha. Sama kehtib koerte kohta. Kuna nemad hääletada ei saa, on mõttetu rääkida neile hääletusõiguse andmisest. 3. Mis on rassism, seksism, spetsiesism? Rassism teise inimese halvemaks pidamine tema nahavärvi tõttu. Oma nahavärvi eelistamine. Seksism teise inimese halvemaks pidamine tema soo tõttu
Neile meeldib avarus, lage maakoht, kuid ise elavad nad tihti kitsas üürikorteris. Prantsuse mehed ei kujuta ettegi, et võtaksid kokteiliseltskonnas pintsaku seljast, kuid samas jalutavad nad St. Tropezi supelrandades ihualasti. Nad kasutavad parfüümi, kuid jälestavad deodorante. Nad järgivad seadusi ja õigusi, kuid rikuvad vähemtähtsaid eeskirju kiiruspiirangute, tänavaületamise, parkimise, suitsetamise ja järjekorras seismise kohta. Prantslannad on feministid, aga rõivastuvad väga seksikalt. Prantsuse mees ei kammi kunagi avalikus kohas juukseid, kuid viskab vett kus tahes. Mõnedesse sikkidesse restoranidesse lubatakse kaasa võtta koeri ja nad istuvad seal laua ääres velvetpatjadel, kuid samas ei lasta sinna lapsi. Põhifraase prantsuse keeles Jah Oui Ei Non Tere hommikust Bonjour Tere ( päeval ) Bonjour Tere ( õhtul ) Bonsoir Halloo ( telefonis ) Allo? Nägemiseni Au revoir Palun; olge hea S'il vous plait Tänan Merci
nagu "mees" ei ole sellepoolest vähem naine. Tuglase novellis toimub ilmselge slutshaming ehk libuhäbistamine, milles tehakse maha naist, kes teiste meestega magab. Selline sõimlemine naiste vastu toimus siis ja kahjuks toimub see ka tänapäeval. Inimeste jaoks ongi normaalne teisi maha teha nende valikute tõttu elus ja see novell annab selleks ka alust, sest kui Tuglas nii ütles, siis miks mitte ka teised. Selline käitumine vaigistab aga kõik selle edumaa, mida feministid on aastate jooksul saavutanud, et neid ei tehtaks maha nende eluvalikute tõttu. See, mitme inimesega keegi magab ei tohiks olla mitte kellegi teise asi, kuid Tuglase jutu järgi tundub see olevat õige teisi maha teha. Kogu antud essee on sisuliselt üks suur kriitika Tuglase ja Linnankoski teoste vastu, sest tihtipeale räägitakse teoste erilisusest ning positiivsetest külgedest, harva peegeldatakse nende tumedamat poolt
Kas see on tühi konsumerism või sümboolne võitlus? Kas isiksust luuakse või surutakse alla? Mehi peetakse naise seksuaalsuse loojaks ja sellisena seksuaalsus, mis avaldub kleidis, ei saa kunagi olla ,,tegelik" või ,,vaba" ,,isiksuse" oma. Teiselt poolt jällegi - naine teeb mis tahab ja on tunkesid kandev lesbi või pitsi kandev Mai Loog. Kas pornograafia on naiste piiramine? Aga kui naisele meeldib pornograafia? See viib Wilsoni mõttele, miks peaks need olema feministid, kes naistele uusi reegleid seavad, ehk et ilmselt ei ole võimalik lahendada probleemi: ühelt poolt hukkamõist tarbijalik suhtumine kleitidesse ja moodi ja teiselt pooltindividualism, mida kleidid loovad. Kuid moega ühildumine on Wilsonil samamoodi nagu Simmelil: negtiivse märgiga konformism. St alternatiivmood ei ole mingi kõrgem ideaal. Vaba ja isiklik mood kui miski, mis eksisteerib ainul kuskil subkultuurisõgavustest?
Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on te...
Epistemoloogia on filosoofia osa, mis tegeleb teadmise inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, probleemidega. kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse 2.Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes."EsaSaarinen(2004: 20) Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku 10.Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees). Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? 3.Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses.
referendumeid: ta oli kindel, et ta saab rahva toetuse, kuna hääletades tunneb rahvas, et ta on tähtis, rahvas tunneb endal vastutust. Teise teooria osas leiavad anarhistid, et "riik on tekkinud rikaste ja tugevate poolt vaeste ja nõrkade vastu suunatud pettusest", milleks ongi väide ühiskondlikust lepingust. See muutvat valitsuse juba iseenesest ekspluateerijast (Goodwin 1994: 574). Ühiskondliku lepingu teooriat on teravalt kritiseerinud ka feministid, eelpooltoodule analoogiliselt. Koos valitsusega kritiseeritakse ka natsionalismi, selles nähakse püüdu oma territooriumi laiendada. Goodwin tsiteerib siinkohal William Godwini, kes arvab, et "[r]ahvus ei ole loomulik sotsiaalne üksus ja see tuleks jagada isemajandavateks kogukondadeks, millel pole territoriaalseid ambitsioone" (Godwin 1971: 210-214). Mainisin, et valitsuse osas olid sarnasel seisukohal ka marksistid. Küll oldi aga eri arvamusel küsimuses, kuidas oma seisukohti ellu viia
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine 1. Sisend- ja väljundpoliitika (politics ja policy) tähendus ja erinevus. Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 2. Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit. Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmisteootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab tagasisidet sisendile ning ring hakkab uuesti peale. 3. Poliitika ja valitsemise piirid ja nende eristamine. Poliitika = valitsemine. See on riigi juhtumine kui poliitika. Poliitika on kui tasaka...
päikeseloojangut (küünla süütamine on sama tähtis kui jumalateenistus); põlistes kaaviljelejate ühiskondades seonduvad naise usulised kohustused viljakusriitustega (elu kestmine) • Mitmetes põlisrahvaste kultuuris on naisšamaane, -tervendajaid, -ennustajaid • Tänapäeval hägustub (ka kaob) sugupoolte õiguste ja kohustuste vaheline piir • Feminism püüab mõtestada ja analüüsida naise rolli ühiskonnas (ka usundites) • Feministid on loonud ainult naistele mõeldud religioone, mis väidavad, et jumal on naine 8. Islami usutavad ja kombed, voolud • Viis tugisammast • Reguleerivad moslemite elu 1. Usutunnistus 2. Määratud palved 5 korda päevas (koidikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul, öö hakul) näoga Kaaba (Meka mošee keskmes asuva pühamu) poole. Eelnevalt tuleb ennast pesta, puhas koht. 3. Igapäevane paast ramadaanikuul (9
ning Eleanori abil oma puudega hakkama saama ning plaanis peagi poliitikasse naasta. Nii nagu Franklin läks ka Eleanor oma karjääriga edasi. Eleanor alustas taas oma sotsiaaltööga. Aastal 1920 alustas ta tööd naisõigusliku organisatsioonis League of Women Voters. Eleanor võttis ühendust New Yorgi Greenwichi Village'i linnaosas tegutsenud feministliku kogukonnaga. Teda köitsid sealsed alternatiivsed eluviisid, mida ta õppis tundma oma uute sõbrannade, feministide juures. Sellised feministid olid näiteks Elizabeth Read, Esther Laspe ja Marion Dickerman. Selline keskkond erines vägagi sellisest, millises Roosevelti suguseltsi naine ning esimene leedi elama oleks pidanud. Enamik neist uutest sõbrannadest olid akadeemilise haridusega ning nad võitlesid naiste võrdõiguslikkuse eest. Paljud neist naistest elasid omavahel lesbilistes suhetes, seda pole aga teada, kas Eleanor nende hulka kuulus või ei. 9
Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei tule käsitlusele ainult punasega tähistatud küsimused, vaid võib tulla ka teisi küsimusi; samuti ei tule ühes arvestuse variandis käsitlusele kindlasti mitte kõik punasega tähistatud küsimused!!! Seega tuleks aine täielikuks omandamiseks ja arvestuse 100%-kindlusega läbimise soovi korral kindlasti selgeks teha kõik (k.a. mustaga tähistatud) küsimused. (1) Sissejuhatus ainesse, põhimõisted 1 Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on poliitika võimuvõitlusena( ...
seksuaalsust. 1960.aastatel tekkinud angloameerika feminismi teine laine lähtus üldiselt samadest liberaalfeministlikest seisukohtadest, kuid pidas vajalikuks juhtida tähelepanu ka kogu ühiskonnakorralduse mehekesksusele.Teise laine feministlik liikumine väitis aga, et kui ühiskondliku elu reeglid jäävad mehekeskseteks , siis ei piisa soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks sellest, et kasvab naiste osalus avalikus elus.Tuntuim feminist Betty Friedan (1921-2006) .Teise laine feministid olid ka universaalse inimliku standardi võimalikkuse suhtes skeptilisemad kui esimese laine feministid, kuid erinevalt prantsuse teise laine feministidest ei asunud nad kritiseerima liberalismi ja laiemalt valgustusajastu humanistlikku mõtte põhialuseid.Tänapäeval on teoreetilisel tasandil liberaalfeminism feministlikus teoorias lakanud olemast suundaandev ( seda esindab Ameerika filosoof Martha Nussbaum (snd 1947)), on see samas kõige laiemalt tuntud feminismi vorm, mis on
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on em...
Erinevad majandussüsteemid. Kodune revolutsioon ja tarbimine: pigem negatiivne pilk Feministid seega ei arva, et tarbimine on majandus ja klassisuhete summa, vaid leiavad, et tuleb arvesse võtta ka soosuhteid. Ehkki asjad on muutunud tarbekaupadeks - kui ei uurita seda, kuidas nende tarbekaupade kasutamine on muutunud peres, naiste ja meeste vahel, ei ole kindel, kuidas tarbekaubastumine on mõjutanud ühiskonda tervikuna. Ehk mõned feministid leiavad, et modernne tarbimisühiskond ei ole paslik termin. Game ja Pringle (1984) tarbimiskultuuri või -ühiskonna tekkimine on käsikäes koduse revolutsiooniga - majapidamine ei ole tootja vaid tarbija. See ppõhineb peremajanduse suurtel muutustel, mis on vähemalt sama oluline kui tööstusrevolutsioon ühiskonna seisukohalt. Käsitsipesu asemel pesumasin või vee pumpamise või kaevust toomise asemel kraan on
5. Fil. Ei arvesta naise mõtlemist ja kogemust. Naise mõtlemine erineb mehe omast tema teistsuguse füsioloogia ja kogemuse tõttu, mistõttu just naismõtlejad on eeliseeisundis teatud teemade käsitlemisel. Naise mõtlemine on subjektiivne, kontekstuaalne, mitteteaduslik, seda mõjutavad emotsioonid ja sotsiaalne hoolivus. Colin MacGinn feministlikku eetikat otsimas Angloameerika feministliku filosoofia kõige tugevamaks valdkonnaks on moraalifilosoofia ja sellised feministid on arvestatavad filosoofid. ( Nancy Frazer, Virginia Held jt.) kuid ka nende puhul võib väita, et see, mis on nende filosoofias väärtuslikk, pole eksklusiivselt naistepärane. Richard Rorty Senine võrdõiguslikkuse mõiste ei rahulda naist või et naine alles peab naiseks saama või inimene peab muutuma nii, et mehe ja naise vaheline eristus kaotaks tähtsuse. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon.Feminism ja psühhoanalüüs. 36. Feminism ja teooriad
Bellow oli selles suhtes isegi anglosaksilikum, tema kultuurantropoloogi haridus võimaldas tal kultuurrelativistlikult mitmeid grupikuuluvusi ühevõrra distantseeritud teadlase positsioonilt vaadelda. Stiili mõttes kannatavad mõlemad mõningase liigsõnalisuse all. Mõlemad on seksuaalküsimustes küünikud ja Roth, väga terase inimtundmise vaistuga, väga vaimukas naistearmastaja (muide, tema esimese romaani peategelane oli naine) rakendab enamasti jõulise irooniaga vaatepunkti, mida feministid nimetavad meesšovinismiks, nagu tahaks ta kõik selle kalduvuse viimsed varud endast välja kurnata. Bellow’ olulisemaid teoseid: romaan „Augie Marchi seiklused“ 1953; lühiromaan „Püüa päeva“ 1954; romaan „Herzog“ 1964. Philip Roth on tänaseks kirjutanud 27 romaani ja kokku üle kolmekümne raamatu. Autoritest, kes polnud juut, kuid araablasena ometi semiit ning samavõrd euro-ameerika kirjanduse osa kui
Tänaseks on juba välja kujunenud kompleksne rahvusvaheline tööjaotus, mille raames arenenud tehnoloogiaga majanduste konkurentsieelised, kus arengupotentsiaal on niigi kõrgem, kasvavad. Mahajäänud maad ja piirkonnad on aga sattunud nõiaringi ning seal domineerib madala kutseoskusega madalalt tasustatav ja perspektiivitu töö (McJob). 32. Globaliseerumise vastaste klassifikatsioon Anarhistid, maoistid, kodutud, feministid, loomaõiguslased, antifasistid, anarhosündikalistid, anarhokommunistid, zapatistid, liberaalid, ametiühingud, kommunistid ning kõik teised radikaalsed ja vähem radikaalsed grupeeringud protesteerivad kärarikkalt globaliseerumise vastu. Või lihtsalt riigivõimu kui nende arvates inimest ahistava struktuuri vastu. Kõige lihtsam oleks selliseid demonstrante nimetada heast elust lolliks läinuteks või tähelepanu puuduse all kannatajateks. Kuid probleem on siiski tunduvalt komplitseeritum
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise maailmavaate, eluprintsiipide, põhimõtete või seisuko...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
