,,Ei ole midagi huvitavamat kui inimene" Kolm miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemusena on välja arenenud tänapäeva inimene, kelle intellektuaalsed võimed ületavad mitmekordselt iga teise Maal elava liigi omi. Ta on võimeline korda saatma imekspandavaid tegusid, näiteks korraldama kosmoseekspeditsioone, ehitama pilvelõhkujaid, viima läbi üliraskeid meditsiinilisi operatsioone ja palju muudki. Siiski eristab kõige enam inimesi teistest Maa asukatest tema loomus ja mõttemaailm, mis on paelunud nii kunstnikke kui ka kirjanikke. Ka eesti üks kuulsamaid kirjamehi Anton Hansen Tammsaare on öelnud: ,,Ei ole midagi huvitavamat kui inimene." Mitmekülgset ja huvitavat inimest tutvustab Anton Hansen Tammsaare oma epopöa ,,Tõde ja õigus" esimeses osas, kus autor kirjeldab, kuidas ümbritsevate inimeste sunnil võib muidu korralik ja heade kavatsustega tööinimene oma isikuomadused minetada. Pentaloogia alga...
Tallinn Ülikool KULTUURI ARUSAAMAD INIMLOOMUSEST, -TEGEVUSEST JA –SUHETEST Referaat Koostaja: Katriin Mangus Juhendaja: R.Palmaru Tallinn 2014 1 KULTUURI ARUSAAMAD INIMLOOMUSEST, -TEGEVUSEST JA -SUHETEST 1) Arusaamad inimloomusest Mida tähendab olla inimene? Millised on kultuuri arusaamad õigetest ja korrektsetest inimsuhete mudeleist? Igal kultuuril on omad arusaamad sellest, mida tähendab olla inimene, millised on meie põhiinstinktid ja millist käitumist peetakse ebainimlikuks (mis võib põhjustada isegi grupist väljasaatmist). Inimeseks olemine ei ole ainult füüsiline vaid ka kultuuriline süsteem, mida on näidanud meile ka ajalugu. Näiteks õigustati orjandust
Romantilise armastuse olemus ja keemia Marianne Mitt 10.C Romantiline armastus, sõltuv armastus, kirglik armastus, sõge armumine kutsutagu seda kuidas tahes, kuid iga ajastu ja kultuuri mehi ning naisi on see vastupandamatu jõud ,,nõidunud". Armumine on tavaliselt ettekavatsemata, tahtmatu ja näiliselt kontollimatu. Armunud olek on aga inimkonna jaoks universaalne kogemus, see on osa inimloomusest. (Fisher, 2006) Armastust peetakse ülevaimaks tundeks, mida inimene võib kogeda. Armastus on heitlik, püsimatu, muutlik: ta võib mööduda, uuesti süttida ning taas tuhmuda. Tavaliselt armutakse endaga sarnasesse indiviidi, kellel on samasugused tõekspidamised, vaated ja huvid, sarnane huumorisoon ning sarnased sotsiaalsed ja poliitilised väärtused. Liigne sarnasus pole aga ka kasulik. Inimesed on arendanud vähemalt ühe vaimse mehhanismi, mis
sügavalt mõtlema, kas Hume ikka on kõike tõsiselt mõelnud? Ta ei töötanud kunagi professionaalse filosoofina. Kaks korda küll taotles professori kohta, kuid tema teoseid sellel ajal veel ei hinnatud ning koht jäi saamata. Elatist teenis enamjaolt sekretärina ja raamatukoguhoidjana. Hume ei abiellunud kunagi ning suri maksavähki. KASUTATUD KIRJANDUS Wikipedia - David Hume - http://en.wikipedia.org/wiki/David_Hume#Further_reading Wikipedia Traktaat inimloomusest - http://en.wikipedia.org/wiki/A_Treatise_of_Human_Nature Filosoofia lehekülg - http://www.philosophypages.com/ph/hume.htm Traktaat inimloomusest - http://www.angelfire.com/md2/timewarp/treatise.html Hume'i elulugu ja traktaat - http://plato.stanford.edu/entries/hume/#LifWor Eesti Nõukogude Entsüklopeedia (ENE), köide 3, lk 493, David Hume
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL xxxxxx NIKOMACHOSE EETIKA I ja V raamat Lühiessee 2012 Kaks aastatuhat, mis lahutavad meid Aristotelese ajast, on väga vähe muutnud arusaamu ja hoiakuid, käsitlusi hüvedest, inimloomusest ja õiglusest. Nimetatud teemad on aktuaalsed ka tänasel päeval. Kohe peale Nikomachose eetika lugema hakkamist, tabas mind selline äratundmise tunne ja selge arusaamine läbi nende peaaegu kahe aastatuhande, mis lahutavad meid ja Aristotelese poolt elatud aega, ei olegi väga palju muutunud. Inimesed ja nende juures hinnatavad põhiväärtused on endised, käitumisharjumused on sarnased, soovid oma tegevusega saavutada ülim eesmärk olla õnnelik on ka endine. Aeg on
Inimloomuse keerulisus Inimloomus on väga keeruline termin. See kujuneb välja mitmete teiste tegurite kaasabil kuid siiski on ta ainulaadne – igal ühel oma jagu. Kirjanik Goethe teose „Faust“ abil saamegi mingi aimduse inimloomusest ja selle keerukusest. Mina arvan, et inimene sünnib siia maailma juba välja kujunenud iseloomuga. On inimesi, kes on kindlad, et inimene sünnib maailma justkui valge lehena ja et kõik, mis temas hiljem head või halba on, on perekonna, keskkonna ja ühiskonna koosmõjud. Ma usun, et kui inimene sünnib, on tema iseloomu kõik algmed juba välja kujunenud. Kindlasti kohaneb inimene ka teda ümbritseva keskkonnaga, aga selline kohandumine ongi inimese muutumine ajas.
Gulliveri elamused peegeldavad ja kommenteerivad 18.sajandi alguse Inglismaa poliitilist ja sotsiaalset olukorda. Neli reisi: Liliputimaale, Brobdingnagi (hiidude maale), lendavale saarele Laputa ja tarkade hobuste hiihnhmide maale. Kõigil reisidel leiab Gulliver eest tsiviliseeritud ühiskonna, kus temasse suhtutakse kas koletisse või naljakasse kurioosumisse. Mõistujutt võimuihast, upsakusest, fanatsimist, alatusest ja inimloomusest. Esimene trükk müüdi läbi nädalaga. Seda loeti kui reisikirja, kui sotsiaalset satiiri ja kui fiosoofilist mõistulugu. Mäng suuruse ja väiksusega, muutis Gulliveri laste seas populaarseks. Mõistliku elukorralduse reeglid. Suri 19. oktoobril 1745 aastal Dublinis. Iirlased austavad Swifti kui rahvuslikule enesetaedvusele aluse panijat tänaseni. Tänan kuulamast!
trotslikust. Praegu esineb sellist iseloomujoont rahvas rohkem ning sellest on kahju, kuna see tekitab pigem probleeme kui lahendab neid. Bogatcho stiil oli rahulik. Ta kasutas lihtsat sõnavara ja laused olid selged ning lühikesed. Jutustamise tempo oli suhteliselt kiire, kuid kerge keelekasutus kompenseeris selle täielikult. Mind kõnetas kahjuks lühijutt kangekaelsusest. Need novellid on kullafondist, kuna nad räägivad tavalistest käitumisnormidest ja inimloomusest. Igaüks võiks need jutustused läbi lugeda, sest seal leidub kõigile iseloomulike häid või halbu külgi ning nende üle mõtlemine võib panna isikut ennast parandama.
ka strukturaalseks realismiks. See taaselustas debati selle üle, mis elemente peaks kasutama, et saada terviklikku ülevaadet rahvusvahelisest poliitikast. Realismi elemendid on selle teooria aluse osaks ilma milleta ei ole ka teooriat ise. (Forde, 1995.) Realismikoolkonna suurkujusid Hans Morgenthau toob välja poliitilise realismi kuus printsiipi ilma milleta ei oleks ka realismiteooriat. Nende kohaselt juhib poliitikat, kui ka ühiskonda, seadused, mis tulenevad inimloomusest. Nendele seadustele peab olema loogiline seletus, mida peavad suutma tõestada faktid ja neil peavad olema ka põhjused. Lisaks faktidele on vajalik ratsionaalne lähenemine ilma milleta ei saa otsuseid teha. Realismi käsitluses on tähtis mõiste võim, mis aitab mõista rahvusvahelist poliitikat ja selle otsuseid - võimuahnus on see, mis paneb inimesi teatud viisil käituma. Sellel ei ole ühte kindlat universaalset tähendust
David Hume Koostajad: Styv Solovjov Kaspar Rätsep Elu ja isik · Sündis 7. Mai 1711 Edinburghis · Kasvas ülesse Edinburghi lähistel perekonnamõisas Ninewellis · 11-aastasena läks koos vanema vennaga Edinburghi ülikooli · Ülikoolis läbis edukalt üldise hariduse kursuse · Näitas vaimset paljulubavust juba väga varakult ning oli oma filosoofilise mõtte-ja kirjatööga 16. eluaastaks juba alustanud · Sihtinud esialgu juristi karjääri, jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale · Haris end ka matemaatikas, loodusteaduses, ajaloos ja kirjanduses. · Elas poolteist aastat Prantsusmaal - ,,Traktaat inimloomusest" · Kaks korda taotles ta filosoofia professori kohta, kuid mõlemal korral ebaõnnestunult · nii sai temast kindral Sinclairi erasekretär · 1752-57 tegutses Edinburghi advokaatide raamatukogu hoidjana ja 1763 läks Briti saadiku erasekretärina Pariisi, kus oli ...
Filmi rezissöör on Rainer Sarnet ja peategelased Ragne Veensalu Anni rollis, Lenna Kuurmaa, kes kehastab Mayat ja Andres Lõo, kes mängib Sethi. Film räägib kurval toonil kahe tüdruku iseseisvumisest ja armastuse avastamisest keskendudes eelkõige tegelaste salahirmudele ja lähedaste eest varjatuks jäävatele tunnetele. Inimestevahelistes suhetes halvaks peetavaid tundeid ei saa ületada enne, kui ei tunnista, et armukadedus, üksindustunne ja tähelepanuvajadus on lahutamatu osa inimloomusest. Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis oma sõpradega pidutseda ja hängida. Ta käis kümnendas klassis ja õppis hästi. Ühel päeval sai Ann teada, et ta perre on oodata juurdekasvu väikese venna näol. Seni oli Ann selle üle rõõmustatud, kuni kõik hakkas tiirlema ainult tulevase väikese venna ümber. Isa tegi tööl palju ületunde, et saada raha ning varuda igasugu mänguasju ja riideid pisikesele pojale. See ei meeldinud sugugi Annile ja ta tahtis oma vana elu tagasi
peavad kokku tulema selleks, et tema tahet täide viia. Autor räägib rahva tahtest, kui tahetakse väita, et kodanike tahe on iseenesest austust vääriv poliitiline faktor, peab viimane kõigepealt olemas olema. Tulemused, mis pikas perspektiivis osutuvad rahvale üldiselt rahuldavaks, mõõdetaks rahva heaks valitsemist,siis ei annaks rahva poolt valitsemine, nagu klassikaline demokraatiadoktriin seda ette kujutab, tihtipeale mõõtu välja. Räägitakse ka inimloomusest poliitikas. Sageli korratavate otsuste kulgemises on indiviidid allutatud soodsa ja ebasoodsa kogemuse tervistavale ja ratsionaliseerivale toimele. Mõjutavateks faktoriteks on lihtsad ja ebaproblemaatilised motiivid ja huvid, millesse erutus sekkub ainult juhuslikult. Schumpeter kirjeldab ka klassikalise dontriini püsimajäämise põhjuseid. Ta ütleb, et doktriini teoreetiliseks aluseks olev utilitaristlik ratsionalism on surnud, keegi ei pea seda
Swiftist sai mõjukas poliitiline figuur, Briti ametivõimud värisesid ta ees. Iirlased austavad Swifti kui rahvuslikule eneseteadvusele aluse panijat tänaseni. "Gulliveri reiside" kirjutamise ajal oli Swifti kuulsus haripunktis. "Gulliveri reisid" on midagi enamat kui Inglise elukorralduse suurepärane kriitika. Päevapoliitika naeruvääristamise kõrval õnnestus Swiftil luua üks kõigi aegade jõulisem mõistujutt võimuihast, upsakuses, fanatismist, alatusest ja inimloomusest. Gulliveri fantastilised reisid juhivad ta inimhinge kuristikesse, mis näivad grotesksete perspektiivide tõttu veelgi sügavamatena. Selleks, et Swifti kriitilist filosoofiat mõista, tuleks tingimata lugeda romaani lühendamata versiooni. "Gulliveri reiside" populaarsus laste unejutuna poleks Swiftile kindlasti meeldinud. Ta ei osanud laste ja noortega midagi peale hakata. Olles ise alles noor inimene, koostas ta "Mõistliku elukorralduse reeglid", mille üks esimesi
samas tõdedes et vaatamata teoorias paistvatele efektiivsetele abinõuetele pole vähenenud omavaheliste konfliktide-arusaamatuste arv, võiks öelda, et pigem vastupidi. Tihtipeale kui tekib teise inimese mitte mõistmise moment, selgitame probleemi välja vaid primitiivseid faktoreid vaadeldes, vastavalt meie sisemisele arenguastmele, taipamata et probleem võib ulatuda palju sügavamale kui on see pealispind mida me näeme. Sellest teadmatusest tulenebki väärarusaam inimloomusest ja inimsuhetest. See kahtlemata põhjustab omakorda piiramatu üksinduse ja ehitab veelgi suuremaid valle meie niigi märkamatu hinge ette. Inimesed on üksteise ees nähtamatud ükskõik kui suuri pingutusi me ka ei teeks, et end nähatavaks muuta ja leida endale tõeline hingekaaslene või kasvõi püüda üldsuse tähelepanu üksinduse leevenduseks. Olenemata sellest kui suure loomingu kirjanik elu jookusl viljeleb ja kui
DAVID HUME Kasvas üles Shotimaal Edinburghi lähistel.Tema filosoofiliseks lähenemiseks on emprirism. Perekond tahtis, et temast saaks jurist, kuid ta ise olevat öelnud, et tundis ületamatut vastikust kõige vastu, välja arvatud filosoofia ja teadmine. (NB! Filosoofiat defineeritakse ka kui teadust teadmistest.)26-aastaselt ilmus tema 600- leheküljeline peateos Traktaat inimloomusest, mille idee ta sai juba 15- aastaselt.Tema teened filsoofina said täie tunnustuse osaliseks tänu Kantile.Filosoofiliste tööde kõrval avaldas Inglismaa ajalugu käsitleva teostesarja ja populaarset esseistikat. Mõtlejana skpetiline ja karm kristluse kriitik.Tema stiil on järsk ja radikaalne, mis on pannud kriitikuid sügavalt mõtlema kas Hume ikka on kõike tõsiselt mõelnud?Ta ei töötanud kunagi professionaalse filosoofina
Polüteism (Antiik-Kreeka ja Rooma usundid) Monoteism (Kristlus, Islam) Religiooni universaalsus Kultuuriuniversaalid- sotsiaalsed nähtused mis esinevad kõikides kultuurides Religioon on üks peamisi kultuuriuniversaale Seletused religiooni universaalsusele. Kust religioon tuleb? Religioosne seletus: üleloomulik maailm ilmutab end inimestele Prühholoogiline seletus: religioon tuleneb inimloomusest Sotsioloogiline seletus: religioon tuleneb ühiskondliku elu loomusest Psühholoogiline seletus Edward B Tylor: inimesed tahavad seletada Loodusnähtusi Enda hingeelu (unenäod) Sigmund Freud: üleloomulikud olendid on isa sümbolid; kui inimene kardab jumalat, kardab ta tegelikult oma isa Ökoloogiline sotsiaalpsühholoogia: inimestel on kaasasündinud kalduvus omistada maailmale inimlikke omadusi
Boccacio Decameroni kolmas, neljas viies ja seitsmes novell. kuninganna oli kutsunud enda jaoks huvitavad ja humoorikad inimesed kokku, et nad pajataksid loo mis teisi kõige enam võiksid lõbustada, Tegemist oli väga homoorikate, aga samas ka teravate ja õpetlike lugudega. Igas palas oli mõtteid inimloomusest, näiteks minu esimes loetud novellis oli peategelasteks juut ning Egiptuse sultan. Saladin(sultan) oli küll väga vahva mees, kuid oma loomuses oli ta priiskav, ning oli suurejoonelisi kulutusi tehes, kogu oma vara ära raisanud, abi läks ta küsima juudi juurde, kuid teadis,et too poleks vanal tahtel seda teinud, sest oli kitsi ja pidas sultanit mitteusaldusväärseks. See lugu lõppes kül Saladinile raha laenamisega, kuid mitte tänu kavalusele või vägivallale, vaid aususe ja headusesele
124504 TASB Inimene sünnib vabana ja siiski on ta kõikjal ahelais. Kõikidel on omad kohustused ja eesmärgid, kus peab alati arvestama sellega, et ei saa lõplikult olla iseenda peremees. Vaim ja ainus ühiskonnavorm on perekond: jäävad lapsed isaga seotuks seni, kuni nad vajavad teda enda elushoidmiseks. Kui see vajadus katkeb siis kaob ka loomulik side nende vahel. See kõikidele ühtviisi omane vabadus tuleneb inimloomusest. Inimese esimene seadus nõuab hoolitsemist enese alalhoiu eest ja tema esmased mured on need, mis puudutavad teda ennast. Kui inimene jõuab täisikka hakkab ta ise otsutama oma elatusvahendite üle. Nagu karjane on loomult üle om akarjast, nii on ka inimeste karjased ehk juhid loomulit kõrgemad kui nende rahvad. Sel moel arutles keiser Caligula, osates sellest analoogiast piisavalt hästi järeldada, et kuningad on jumalad ja rahvad on loomad.Kuna ühelgi inimesel ei ole teise
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimine Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal Liis Peet SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED kokkuvõte Nicky Hayes´i raamatu põhjal (Inglise keelest tõlkinud Aavo Luuk) Tallinn 2009 Sotsiaalpsühholoogia alused 2 ,,Sotsiaalpsühholoogia alused" käsitleb traditsioonilisi teemasid, nagu kohanemine, hoiakud ja eelarvamused. Lisaks saab ülevaate viimastel aastakümnetel esilekerkinud uute vaadetega sotsiaalpsühholoogiale, nagu diskursus, suhted, sotsiaalne identiteet ja sotsiaalsete esituste uurimine. Raamatus kajastatakse ka teemasid, mis on üles tõusnud alles üsna hiljuti nagu etnosekesksus ja identiteet, eetilised küsimused sotsiaalpsühholoogias ning väljakutseid tavapärasele metodoloogiale. Raamatut on kerge lugeda ka siis, kui psühholoogiaalased ...
jõuda luule meisterlikkuseni, samas kui Meister oleks võinud üksinda rahus surra nii, et keegi poleks temast teadnudki, ent ta ei tahtnud heitluseta elule alla anda. Täiusliku Sõna Meister aitas Han Fooki, võttes ta oma õpilaseks, ent sellega ta ka hukutas nooruki. 6) Loomingu kaudu pole võimalik õnnelikuks saada, ja kui ongi, siis ainult lühikeseks ajaperioodiks. Nii Laulik kui Kandlemängija tahtsid ennast tõestada, üldsusele meeldida see on osa inimloomusest, ent nad ei arvestanud sellega, et nende kuulajad pole nii andekad kui nemad ega mõista nende loomingut. Kui inimesel veab, nagu näiteks Kandlemängijal elu lõpus, siis ta kohtab inimesi, kes tema loomingut tõeliselt hindavad, ent enamik juhtumeid lõpeb sama nukralt nagu Han Fooki lugu: kui loomeinimene midagi saavutab, on ta ise selle üle väga õnnelik ja uhke, ent kui ta mõistab, et teised seda samamoodi ei hinda ja selle asemel, et
Niimoodi juhtus ka meie meeskonnas. Kahjuks ei suutnud aga juht meeskonda ühtsena toimima panna, mistõttu oli töökeskkond pidevalt pingeline ja emotsionaalne. See aga väsitab, raskendab tööülesannetele keskendumist ja ohustab seatud eesmärkide saavutamist. Mis on siis valesti või kuidas võiks olukorda lahendada? Kui ausalt öelda, siis kaldun arvama, et esiteks, antud meeskond on ebaõnnestunult komplekteeritud, kuhu on inimloomusest tulenevalt juba konfliktid sisse kirjutatud ning teiseks, kuna selline õhkkond on kestnud juba pikemat aega, on keeruline teha restart ja alustada puhtalt lehelt. Ma ei soovi siinkohal väita, et juht on olnud oskamatu. Tal on juhtimiskogemust mitukümmend aastat, kuid keerulisema või konfliktsema natuuriga inimeste juhtimises on tal arengupotentsiaali palju. Võttes eeskujuks Mintzbergi juhi rollid, siis eksimusi on olnud neis kõikides. Juht peaks olema eestvedaja ja motiveerija.
David Hume (1711-1776) Tema noorus on suhteliselt kehvalt dokumenteeritud. Sündis 7.mail Edinburghis, isa oli maa- aadlik ja suri kui Hume oli 2-aastane ja nõnda kasvataski teda ema . Noorusaastad veetis ta perekonnamõisas Ninewellsis. Näitas vaimset paljulubavust juba väga varakult ning oli oma filosoofilise mõtte-ja kirjatööga 16. eluaastaks juba alustanud (muuseas Edinburgi ülikooli astus ta 12.aastaselt ja teadusliku kraadi sai 17.aastaselt. Sihtinud esialgu juristi karjääri (ta ema perekonnas olid juristid), jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale, kuid haris end ka matemaatikas, loodusteaduses, ajaloos ja kirjanduses. Selle otsusega, mida ta ei saanud kuidagi lepitada oma range kalvinistliku kasvatusega, kaasnesid kuudepikkused rängad depressioonid. Olles ajutiselt elatist teeninud kontoriametnikuna, sõitis ta Prantsusmaale, kus elas poolteist aastat tagasitõmbunult ning kirjutades ,,Traktaat inimloomusest"...
· Mis on barokk ja klassitsism? Võrdle neid omavahel (erinevused-sarnasused)? Tunnus BAROKK KLASSITSISM Aeg, 17.sajand 17.sajand Koht Itaalia, Hispaania Prantsusmaa kirjandusliigid Komöödia Komöödia tragöödia Tragöödia eepos aforismid tunnused 1. Metafoorsus, allegooria, 1. Kord ja korrapärasus sümbolid 2. Otsekohesus 2. Vastandid, kontrastid 3. Mõistus, ratsionaalsus 3. Maise elu tühisus 4. Aja-, koha-, ja ...
elu õppetunni omandanud ja kui ta seda ei oma käesoleva elu jooksul ei omanda toimub reinkarnatsioon ning inimesel tuleb elutee uuesti läbida, et oma vajalikku õppetundi omandada ning jõuda kõrgemasse hingelisse ja vaimsesse staatusesse. Me kõik otsime oma kohta siin päikese all kus tunneksime, et see on see mida me oleme otsinud ja soovinud, kuid nagu on öeldud ,,Rahulolu allikas peab tärkama mõistuses ja see, kel on nii vähe teadmisi inimloomusest, et hakkab õnne otsima millegi muu kui oma meeleseisundi muutmise kaudu, raiskab oma elu viljatutele pingutustele ja mitmekordistab südamevalu mida ta loodab kaotada." Tulenevalt teksti raskusest ja osakesest tervikust ning minu võhiklikkusest antud teemas on raskendatud objektiivse ning faktipõhise info esile toomine. Paralleele tänapäeva ühiskonnaga leiab mitmeid, tegelikkuses on Bourdieu aluspõhimõtted kehtivad ka tänapäeval võibolla küll väikeste erisustega kuid siiski
erinevusele. Milles seisnevad Karl Marxi sotsioloogilised põhiideed? - (kaasaegse konfliktiteoreetilise suuna rajaja); Tähtteos "Kapital"; Arengu alus konflikt (klassikonflikt); Indiviidi edukus sõltub ühiskonna sotsiaalsest organisatsioonist; institutsionaalse keskkonna arengust ja olemusest Mida tähendab sotsiaalne võõrandumine? - Inimese tööjõust saab kaup (ostu ja müügi objekt) => ta võõrandub tööst, töö tulemuisest, teistest inimestest ja ka inimloomusest (kuna töö on inimloomuse osa) Mida tähendab tootmise viis? - tootmise viis tingib sotsiaalse, poliitilise ja vaimse elu protsessi üldse. Mitte inimeste teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi, nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse..." Mida tähendab ajalooline determinism? Ajaloosündmused on ettemääratud teatud jõudude poolt ühiskonnas. Mida tähendab Max Weberi mõistev sotsioloogia? Püüab mõista, mitte kirjeldada ega seletada ühiskonna käitumist.
Charles kaitses Hobbesi ka traditsionalistlike monarhistide süüdistuste ees kirikuvaenulikkuses ning seetõttu pääses ta ka oma teoste avaldamise keelustamisest. • Hobbes jäi produktiivseks kirjameheks peaaegu kuni oma pika elu lõpuni, eriti ägedalt polemiseeris ta oma teooriate kriitikutega. HOBBESI MÕJU • Oma poliitilise filosoofiaga mõjutas Hobbes hilisemaid ideoloogiaid, eriti konservatismi ja selle käsitlust inimloomusest. • Hobbesi filosoofiast olid mõjutatud suur osa hilisemaid ühiskonnafilosoofe, kes mõningaid ta seisukohti omaks võttes üldiselt talle siiski vastu vaidlesid, neist kuulsaim oli ilmselt John Locke. HOBBESI FILOSOOFIA • Ta arendas mõtet, et inimene pole loomult halb, kuid teda tuleb valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset. Lõpetamaks kõikide sõda kõikide vastu, lõid inimesed ühiskondliku lepinguga riigivõimu. Viimane on
Põhiideed ja iidolid: Bacon tutvustab oma töös uut mõtlemis- ja looduse uurimisviisi, mille järgi saadakse tõde teada vaatluse ja induktsiooni läbi. Oma ülesandeks ei pea ta tolleaegse(iidolitele toetuva) filosoofia väljajuurutamise ja selle asendamise enda filosoofiaga, vaid arvab, et need kaks peaksid käima käsikäes ning sõltuvalt inimese eesmärkidest peaks ta valima kas ühe või teise. Iidoleid on nelja liiki: hõimuiidolid pärinevad inimloomusest endast(st kõigil inimestel sarnased), samas kui koopaiidolid tulenevad inimeste erinevustest, erinevast kasvatusest, iseloomust, maailma tunnetamisest või mõtlemisest. Turuiidolid lähtuvad sõnadega seotud väärarusaamadest, teatri-iidolid toetumisest teiste inimeste teadmistele. Iidoleid on vaja teada selleks, et osata looduse uurimises vältida väärarusaamu, mis segavad tõde teada saada.
Huhuu lendas vastu üht ja Popi vastu teist seina. Nõnda lõpeb lugu sadisti ja masohhisti suhetest. Popi oli liiga vana, et ahvile vastu hakata. Pealegi oli ta harjunud kedagi austama ja kartma. Nii ta alluski sadistile ilma mõtlemata, ilma vastuhakuta. Tähtsaks teguriks oli ka see, et vahel käis ahv väljas ja tõi süüa, mõnikord isegi liha. Tuglas räägib ka alistuvast orjameelsusest, mis tuleneb nii kristlusest kui rahva ajaloolisest põlvilisurumisest, aga võib-olla tuleneb ka inimloomusest. 1920. a ilmub novellikogu «Hingede rändamine », mis on viimane kogu uusromantilisest tsüklist. Siin võib leida ka idamaise usufilosoofia mõju, näiteks uuestisünni teema. Samas on selle kogu novellid pessimistlikud. Need omadused avaldusid juba avanovellis « Androgüüni päev », mis äratas tähelepanu oma mängulisusega. Peategelane on meesnaine. Kõrgperioodi novelle ühendab traagilise inimelu ja mõistetamatu saatuse kujund. Antakse erinevaid kujutluspilte, mis
riikidele Loomade õigused Homotsentristlik suhtumine- kk mõte on inimesed Biotsentristlik suhtumine- looduse eksistentsil on oma mõte, hoolimata inimesest. Probleemid: Testimine loomadel, loomade pidamis-tapmistingimused(võimalikult vältida stressi), loomade kasutamine inimese tarbeks. 8. Arvuti ja eetika Arvutist tulenev konflikt: - elektroonilise info haprus(omandiõigus, plagiaat,piraatlus) liigne salatsemine - inimloomusest tulenev konflikt - Suurusjärgu efekt(põhjuseks suurtele katsastroofidele)- kiiruse kasvuga suurusjärgu võrra muutub meie olukorrataju järsult, informatsioon kuhjub ja me suudame seda teadvustada vaid lünklikult. - Mõistliku jõupingutuse efekt- inimene kui mõtlev olend püüab loobuda eesmärgist, mis tema arust pole pingutust väärt * Sotsiaalsed probleemid(töökohtade arvu vähenemine)
hoolimata sellest, kas inimene on või ei ole. Probleemid · Testimine loomade abil · Loomade pidamis- ja tapmistingimused võimalikult vältida stressi · Loomade kasutamine inimese tarbeks Arvuti ja eetika · Arvutist tulenev konflikt elektroonilise info haprus omandiõigus, plagiaat, piraatlus liigne salastamine inimloomusest tulenev konflikt suurusjärgu efekt kiiruse kasvuga suurusjärgu võrra muutub meie olukorrataju järsult, informatsioon kuhjub ja me suudame seda teadvustada vaid lünklikult · Suurusjärgu efekt on põhjuseks suurtele katastroofidele · Mõistliku jõupingutuse efekt · Inimene kui mõtlev olend püüab loobuda eesmärgist, mis pole tema arust pingutust väärt · Sotsiaalsed probleemid töökohtade arvu vähenemine
arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. · Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik · Inimest peab sundima, jälgima, juhtima ja karistustega ähvardama, et ta normaalselt firma heaks töötaks; · Tavaline inimene tahab olla juhitud, tahab vältida vastutust, on ainult pisut auahne ja tahab eelkõige turvalisust. Oletused Y-teooria taustal · Töötamisest tingitud füüsiline ja vaimne
Referaat Inimloomus Kerttu Kruusma Tallina Reaalkool 10. C 2008 Sisukord Inimloomusest____________________________________________________________2 Arvustamine_____________________________________________________________2 Vajadused_______________________________________________________________4 Inimese mõjutamine_______________________________________________________6 Kokkuvõte_______________________________________________________________8 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 8 2008 Inimloomusest Siin on välja toodud lihtsad faktid inimloomuse kohta. Need ei pruugi alati õiged olla, kuid igaühes on terake tõtt. · Inimene tegutseb kolmel juhul: kui tahab, kui peab ja kui ei tohi. · Hing saab kergesti tä...
EETIKA Nimetage avatuse eelduseid: algab huviga; teadmiste eitamine ,,ma ei tea"; konkreetsus; iseendale · Millest sõltub, millise eetilise põhivaliku inimene langetab? Sõltub sellest, kas sündmus on inimesele avatud või suletud- avatud sündmus algab huviga, suletud ükskõiksusega, esimesega kaasneb rahulolu tesiega rahulolematus, esimene lõpetatakse, teine jääb lõpetamata · Millised on eetilised põhivalikud. Miks valiku langetamine on paratamatu? Alati tuleb teha vali, sest teine on alati tundamtu ja tundmatu tuleb teha tuntuks- tundmatu juurde ei saa jääda, sest tundamatu tekitab ängi. 1.osalemine (avatuse tugev ülekaal) 2.kirjeldamine (avatus ja suletus on suhtelises tasakaalus) 3.hävitamine (suletuse tugev ülekaal) Oluline on mõista, et suhtes ümbritsevaga tuleb alati langetada eetiline põhivalik- vastasel juhul jääkski inimene suhtesse ümbritsevaga kui tundmatusega-ta jääks ängistusse ja tema harju...
3) Karl Mannheim; 4) Peter Berger ja 5) Thomas Luckmann - nemad t Schützi ideed laiemale ühiskonnatasandile, esitades küsimuse: Kuidas on üles ehitatud ühiskondlik reaalsus? Kuid võimalik, et (inter)subjektiivsed tähendused saavad inimeste jaoks enesestmõistetavateks objektiivseteks faktideks Sotsiaalne konstruktivism tõi ühiskonna uurimisse kolm uut põhimõtet (lk 124). Sümboliline interaktsionism (Chi koolkond) 6) Adam Smith - mõjutas sümbolilist interaktsionismi, leidis, et inimloomusest aru saamiseks peab vaa kaugemale keskkonnamõjudest ja leidma ühisosa, ühine/omane kõigile inimestele. 7) Charels S. Peirce, pragmatis märkide kommunikatsiooniteooria (märk ärgitab käituma või reageerima kõiki, kelle jaoks see toimib märgina); 8 James - müütis Peirce'i operatsionalistliku tähendusteooria ja muutis selle pragmaatiliseks tõeteooriaks (kui väide ei ole selles mitte ainult tema tähendus, vaid ka tema tõde. Just mõjudes muutub see tõeks); 9) John Dewey - kinn
inimeste vajadusi, edendades nende olulisemaid huvisid. · Mõned printsiibid on säärased, et nendest kinnipidamine rahuldab inimeste vajadusi ning edendab nende kõige olulisemaid huvisid. · Järelikult on olemas mõned objektiivselt kehtivad moraaliprintsiibid. Kõigile ühised põhilised vajadused: Füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed, kultuurilised. Keegi John Kekes seletab: · Primaarsed väärtused on sõltuvad inimloomusest, sarnased füsioloogiliste ja psühholoogiliste vajadustega, rahuldavad ettekujutust heast elust, universaalselt mõistetud kui hüved. · Sekundaarsed väärtused, erinevad inimeseti ja kultuuriti, sõltuvad traditsioonidest, ajaloolistest tingimustest, individuaalsest hea elu mudelist. Niisiis, · Hoolimata moraalide mitmekesisusest on võimalik moraalipraktika raames jõuda kokkuleppele väärtustes, mis kehtivad universaalselt
esindavad järgnevat mõttekäiku: alguses seostati "head" kasulikkusega. Algul mõisteti "head" seoses sellega, kellele seda tehti (kellele see oli kasulik). Hiljem unustati see headuse seos konkreetse kasulikkusega ja olukorraga ära ja hakati kõiki sarnaseid käitumisviise heaks pidama. Kuidas sai selline unustamine toimuda? Mitte kuidagi. Vastupidi, selline asi oleks pidanud järjest enam mällu süübima. Järelikult, kas miski on inimest eksitanud? Kas mitte lahtiütlemine inimloomusest? Te vaid meenutage Nietzsche järeleandmatut kriitikat Platoni aadressil. Tegelikult sai ka hea ja halva eristamine alguse võimusuhetest. Ühiskonna võimukamad pidasid ja hakkasid nimetama oma käitumist "heaks" ja alamate klasside, võimutute käitumistele riputati silt "halb." See peegeldub ka keeles. Normid kehtestati võimukamate poolt. Kasulikkusega, leiab Nietzsche, pole siin mingit seost. Moraali "väärtusest"
Testamendi koletise järg, kes pidi sümboliseerima riigivõimu. See on ühtalasi ta kõige kuulsam teos, kuid oma jahmatavuse tõttu ei meeldinud see kellelegi. Teos võeti Vatikani keelatud raamatute nimekirja, ja hiljem ei saanud ta kodumaal Inglismaal oma raamatutele isegi mitte avaldamisluba. (1) 4.Hobbes filosoofia mõju. Oma poliitilise filosoofiaga mõjutas Hobbes hilisemaid ideoloogiaid, eriti konservatismi ja selle käsitlust inimloomusest. Hobbesi filosoofiast olid mõjutatud suur osa hilisemaid ühiskonnafilosoofe, kes mõningaid ta seisukohti omaks võttes üldiselt talle siiski vastu vaidlesid, neist kuulsaim oli ilmselt John Locke (1632-1704). (4) Hobbesi materialistlik tunnetusteooria, mis lähtub liikuvate kehade mõjust meeleelunditele, sai eeskujuks moodsale ,,positivismile", mis räägib positiivsest, see tähendab ,,antud" tajuandmisest, koormamata end arutlemisega, mil määra needsamad on kooskõlas nende
Pragmatism Charles Teooria, mis seab kõrgemaks hüveks kasulikkuse Pierce kõige laiemas mõistes. (1839-1914) Pragma- kr. k. tegu, praktika Pratagoras- inimene on kõikide asjade mõõt Oluline on see, mis on kasulik. Tõeline on kõik, mis näib tõelisena. Pierce lähtub inimloomusest. Inimene on tahtev, tegutsev olend ning mitte mõtlemisega varustatud. Intellekt on täielikult tahtmise, tegutsemise teenistus. Tõe leidmine ei ole ülesanne, vaid meetod, mille järgi saame otsustada, kas asi on õige. Kõik, mis töötab on tõde. Kas ebatõed ka töötavad? Eksistentsialism S. Kirkekaard:
" Tõsiasjade paikapidavuse loogiline tõestamine. Briti imperism Hobbes - inimene kui masin. kõik koosneb ainest, monistlik, inimene isekas, demokraatia on ohtlik. Locke - keha vaimu duaalsus. teadmised kogemusest. põhiemo: nauding & valu. kaasasündinud võime mentaalseteks protsessideks. Berkeley - reaalsus koosneb ainult tajudest. füüsilist maailma ei ole olemas. loodusseadused on ideed jumala teadvuses. Hume - religioon irratsionaalne ja ebapraktiline. arusaamine inimloomusest, Prantsuse sensualism Gassendi - vaatluspõhine teadvus - monism - kõik mis liigub, eksisteerib. Mettrie - oled see, mida sööd. ainult mateeria ja liikumine. Metsik loom = väikeaju. mida rohkem intellekti seda vähem instinkti. Positivism: ***Comte - sotsioloogid - Grupi rahulolu > individual. kogemus ja vaatlus. Sotsioloogia mõiste kasutuselevõtt. Humaansus kui religioon. Ratsionalism Spinoza - loodust mõista, et jumalat mõista. keha ja vaim - ühe mündi 2 külge. determineeritus,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Marta Strauss DAVID HUME JA INDUKTSIOONIPROBLEEM Essee Õppejõud: Peeter Müürsepp Tallinn 2018 Eesti Keele instituudi eesti keele seletav sõnaraamat seletab sõna induktsioon kui 1. loog üksiku v. erilise põhjal üldise järeldamine. (EKI, 2018) Induktsioonist võib järeldada, et kui ühtedel asjadel on kindel omadus, on see ka teistel sarnastel asjadel ja see sarnane omadus on minevikus, tulevikusja olevikus sama. Induktiivsed järeldused on need, mis tulenevad jälgitust ja muutuvad üldisteks seaduspärasusteks. Näiteks kui oleme söönud mõned korrad magusat õuna, eeldame, et ka kõik järgmised õunad,...
kannatada kahju, leping, mis sõlmitakse inimestevahelises läbikäimises ja alati nende kohtade jaoks, kus need lepingud on sõlmitud” (DL, 150). Seega paistab Epikuros justkui esindavat õiguspositivistlikku lähenemist inimeste kooselu õiguslikule korraldamisele ning näib lükkavat tagasi universaalsete normide eelduse, mille stoikud tuletasid oma logos`e-õpetusest. Teiselt poolt tuletab Epikuros aga inimloomusest üldise baasnormi, mille kohaselt riik ja õigussüsteem on õigustatud üksnes siis, kui nad toovad inimestele kasu. “Kõigist tegudest, mida seadus tunnistab õiglasteks, on tõeliselt õiglased üksnes need, mille kasulikkus leiab kinnitust inimestevahelises läbikäimises, olgu ta siis kõigi jaoks ühesugune või mitte. Kui aga keegi annab välja seaduse, millest ei ole kasu inimestevahelisele läbikäimisele, siis on selline seadus oma loomuselt ebaõiglane
Ideede vahelisi suhteid uurib teadus. Kõnealune filosoof ei eita üldse teaduse saavutusi, sest teadus aitab kirjeldada ideede vahelisi suhteid. Selliselt tuleb Berkeley arvates ka teadust mõista (ideede vaheliste suhete kirjeldusena). David Hume Kasvas üles Sotimaal Edinburghi lähistel.Emprirism. Perekond tahtis temast juristi, ent tundis vastikust kõige vastu, välja arvatud filosoofia ja teadmine.26. ilmus 600- lk peateos Traktaat inimloomusest, idee 15.Teened filsoofina said täie tunnustuse osaliseks tänu Kantile.Filosoofiliste tööde kõrval avaldas Inglismaa ajalugu käsitleva teostesarja ja populaarset esseistikat.Mõtlejana skpetiline ja karm kristluse kriitik.Tema stiil järsk ja radikaalne, mis on pannud kriitikuid sügavalt mõtlemaEi töötanud kunagi professionaalse filosoofina. Taotles kohta, aga ei. Sekretärina, raamatukoguhoidjaKõigi teadmiste allikaks on kogemus.Ta teeb vahet muljel ja ideel. Mulje on
sellest, kas inimene on või ei ole. Probleemid · Testimine loomade abil · Loomade pidamis- ja tapmistingimused võimalikult vältida stressi · Loomade kasutamine inimese tarbeks Arvuti ja eetika · Arvutist tulenev konflikt SELLEST TEEMAST VÕIB TÖÖ TEHA!!! elektroonilise info haprus omandiõigus, plagiaat, piraatlus liigne salastamine inimloomusest tulenev konflikt suurusjärgu efekt kiiruse kasvuga suurusjärgu võrra muutub meie olukorrataju järsult, informatsioon kuhjub ja me suudame seda teadvustada vaid lünklikult · Suurusjärgu efekt on põhjuseks suurtele katastroofidele · Mõistliku jõupingutuse efekt · Inimene kui mõtlev olend püüab loobuda eesmärgist, mis pole tema arust pingutust väärt · Sotsiaalsed probleemid töökohtade arvu vähenemine
mõtteainet kaks kogemust. Esiteks olid Euroopat laastanud kohutavad reformatsioonijärgsed ususõjad : 1562-1598 Prantsusmaal, 1642-1646 Inglismaal ja Kolmekümneaastane sõda 1618-1648 Kesk-Euroopas. Teiseks avaldasid muljet need tohutud edusammud, mida kõikjal oli teinud matemaatilisi meetodeid kasutav empiiriline loodusteatus. Need kaks kogemust olid aluseks Hobbesi mehhanitsistlikule süsteemile, mis räägib looduse tunnetamisest ja inimloomusest, kõige rohkem aga riigist. Hobbesi vaimustus uuest mõtteviisist loodusteaduses võis saada tõuke Francis Baconilt, kelle juures ta nooruses sekretärina töötas. Kui tema mõttelaadi mõjutasid palju rohkem kohtumine G.Galileiga Itaalias ja vaidlused moodsate filosoofidega Pariisis, kus ta veetis üle kümne aasta oma elust. Kõige olulisemalt mõju avaldasid talle seal Pierre Gassendi (1592-1655), kes oli taasavastanud Epikurose
Väärtused ja normid on põhimõtted ja kirjutamata reeglid, mis määravad oodatava ja vastuvõetava käitumise. Reeglid ja normid põhinevad aluseeldustel, mis moodustavad organisatsioonikultuuri tuuma. Need alusveendumused on sageli teadvustamata, kuid määravad organisatsioonis käibivad ideed ja rõhuasetused. Aluseelduste hulka kuuluvad näiteks arusaamad inimloomusest ja sel- lest, mis on reaalne. Artefakte saab tõlgendada aluseelduste pinnal. Edgar Schein ise on lahti seletanud organisatsioonikultuuri järgnevalt: I. Väljendustasand • artefaktid e. tehiskeskkond: antud kultuuri füüsilised, käitumuslikud, verbaalsed ilmingud, sellised kui disain, dekoor, ehitised, kunst, riietus, välimus, tseremooniad, rituaalid, tra- ditsioonid, kombed, ergutused, karistused, naljad, argoo, seletused, lood, kangelased,
9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne´i eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Eesmärk uurida töökoha ergonoomilisi aspekte. Tõestasid, et inimesed kas muudavad või parandavad oma käitumise aspekte vastusena tunnetusele, et neid jälgitakse. 10. Millised on vastavalt Douglas McCregori teooriale X ja Y inimese omadused ja oskused? X-teooria: Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. Juhid arvavad, et inimesed ei taha töötada ja ei armasta tööd. Töötajaid on vaja pidevalt kontrollida, tööle sundida ja karistada. Väldivad vastutust ja eelistavad töötada alluvatena. Y-teooria Juhid peavad töötajaid loomingulisteks, aktiivseteks ja innovaatilisteks organisatsiooni probleemide lahendamisel. Juhid arvavad, et töötajad armastavad tööd ja tahavad vastutada.
Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? · X ja Y teooria (Douglas McGregor'i järgi) X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. · Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik · Inimest peab sundima, jälgima, juhtima ja karistustega ähvardama, et ta normaalselt firma heaks töötaks; · Tavaline inimene tahab olla juhitud, tahab vältida vastutust, on ainult pisut auahne ja tahab eelkõige turvalisust. Oletused Y-teooria taustal
Referaat Epikuros Epikuros Epikurose elu ja tegevus Epikuros sündis Samose saarel 341. aasta paiku eKr Ateenast pärineva kolonisti Necklese pojana. Tema õpetajatena Samosel mainitakse Pamphilost ja Demokritose õpilast Nausiphanest. Hiljem täiendas ta oma õpinguid mitmel pool mujal näiteks Xenophanese käe all. Pärast lühiajalisi mitte just kõige õnnestunumaid püüde Mitylenes ja Lampsakoses õpetust jagada jõudis ta 306.aastal Ateenasse, kuhu rajas filosoofiakooli omandas keset linna avara aedmaja ning rajas sinna omaette iseseisva õppeasutise, mis nii õppetöö kui harrastuste poolest mitmeti erines teistest tolleaegsetest Ateena koolidest. Filosoofiliste ettekannete ja arutluste kõrval harrastati sääl pigem lõbusat seltskondlikku ajaviidet. Filosoofiakooli aga hakati nimetama Epikurose aiaks, selle väravakirjaks oli lause ,,Rändaja, siin on sul hea: siin ülimaks hüveks on nauding", ning Epikurose järgijaid kutsuti epikuurlast...
- Keskendumine jõutasakaalule sõjaoht püsib, kuni on olemas jõult ebavõrdsed riigid - Väide, et riigid on väljas omahuvide, mitte üldise heaolu eest 177. Idealismi ehk liberalismi kui üht rahvusvaheliste suhete põhikoolkonda isel: - Arusaam riikidest kui koostööle orienteeritud partneritest, mitte sõjaajalal vaenlastest - Rahvusvaheliste lepingute tähtsustamine - Optimistlik käsitlus inimloomusest 178. ÜRO maailmarahu mudeli tunnuste hulka isel: - Riikidel on otsustusõigus oma siseasjade üle - Riigid ühendavad jõud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks - Relvajõudu rakendatakse vaid üldistes huvides 179. Tänapäeva rahvusvahelist pol iseloomustab: - Tavarelvastusega sõdade tõenäosus vähenemine - Madala intensiivsusega konfliktide esilekerkimine 180. Bipolaarne maailmakord:
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
