Herman Hollerith Algis Suurkivi Aap-11, VKHK [email protected] Hollerithist Sünd 29. veebruaril 1860 Buffalo, New York Surm 17. novembril 1929 (69) Washington, D.C. Haridus City College of New York (1875) Columbia University School of Mines (1879) Elukutse Statistik, leiutaja, ärimees Tuntud kui perfokaartide leiutaja IBM asutaja Abikaasa Lucia Beverley Talcott Autasud Elliott Cresson Medal (1890) Herman Hollerithi isiklik elu Hollerith on sündinud Buffalos, New Yorkis Õppis New Yorki linnakolledzis kolis Georgtowni, Washington, D.C.'s lõi oma tabulatsinoonimasinate tehase 31. tänava ja C&O Kanali ristmikule täna on sinna paigutatud IBM koos tänutahvliga Perfokaart Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades.
. (1990) . .: . (1999) : , , .289 -294 Gilbreth, F. (1911) Motion Study, New York : : : «» , : , 1. (, , ) 2. , 3. 4. ( ) 5. ( , ) 6. 1. , , 2. () 3. 1. 2. 3. () 4. Weber, M. (1947) The Theory of Social and Economic Organizations, ed.A.M.Henderson and Talcott Parsosns, New York, p. 328-337 , ( ). , () , , . : , .. , « , », ( ) , 1. , 2. , 3. , 4. . , 5. 6. , , , . 1. , 2. () « » 3. 1. , « , , , , , » (., 1983, « »: , , ) 2. 3
kaheks komponendiks: langue abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) 6. Mis on ja mida aitavad mõõta Talcott Parsonsi "mustrimuutujad"? Talcott Parsons (19021979) lahkab dikotoomiat erinevateks aspektideks: "mustrimuutujad" (pattern variables), mis iseloomustavad erineva arengutasemega ühiskondi. Ühiskonna valitsevad normid pakuvad lahendusi inimeste igapäevaelu küsimustele, erinevates ühiskondades erineval moel: 1) vajaduste rahuldamine nüüd või tulevikus? kas süüa kohe või valmistada toitu? kas kohtuda sõpradega või käia tööl, et pärast parem elu? rahuldus otse tegevuse
passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) Kokku saab nendest langage kui üldine inimvõime, st abstraktne iseseisev süsteem, omavahel seotud märkide kogum. Keele kõnelejad jagavad seda süsteemi. Keel on sotsiaalne produkt ja kõne on individuaalne aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. 6. Mis on ja mida aitavad mõõta Talcott Parsonsi “mustrimuutujad”? Pattern variables are five dichotomies, developed by Talcott Parsons (1902-1979), to draw out the contrasting values to which individuals orient themselves in social interaction.Kuidas inimeste toimimist analüüsida? Mustrimuutujad (pattern variables): viisid mõõta ja kirjeldada süsteemi seisukohalt indiviidi motivatsiooni. 1) Afektiivne või afektiivselt neutraalne 2) Kollektiivne või individuaalne 3) Partikulaarne või universaalne
kaheks komponendiks: langue – abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole – individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale – keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) 6. Mis on ja mida aitavad mõõta Talcott Parsonsi “mustrimuutujad”? Pattern variables are five dichotomies, developed by Talcott Parsons (1902-1979), to draw out the contrasting values to which individuals orient themselves in social interaction.Kuidas inimeste toimimist analüüsida? 1) Afektiivne või afektiivselt neutraalne 2) Kollektiivne või individuaalne 3) Partikulaarne või universaalne 4) Üldine või spetsiifiline 5) Omadused või saavutused 6) Ekspressiivne või instrumentaalne 7
Selle töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad) 8. Sotsiaalse kihistumise mudelid: 20. sajandil oli ühiskond jagatud Karl Marx'i järgi 20. sajandi alguses kaheks kihiks töövahendite omamise põhjal Ülemkiht (vabrikuomanikud) Alamkiht (töölised) Max Weber'i järgi 20. sajandi keskel mitmeks kihiks sõltuvalt... majandusressurssidest elulaadist poliitikasse sekkumisesest Talcott Parsons'i järgi 20. sajandi lõpus mitmeks kihiks sõltuvalt... isikuomadustest (nt kompetents) sotsiaalse rolli täitmisest omandist (nii materiaalsest kui vaimsest) 9. Mõisteid sotsiaalsest staatusest Sotsiaalne stratifikatsioon inimeste järjestumine kihtidesse sõltuvalt nende objektiivsetest (tegevusaladega seonduvatest) ja subjektiivsetest (väärtushinnangute ja kultuuritasemega seonduvatest) sotsiaalsetest parameetritest
· Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) · Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") 9. küsimus Väärtuse definitsioonid: 1. Clyde Kluckhohn (1951): · Tõekspidamised selle kohta, mida peetakse soovitavaks' · Väärtused annavad indiviidile, grupile või ühiskonnale suhteliselt stabiilse ja sarnase orientatsiooni erinevate olukordade suhtes · Tagavad ühiskonna sidususe 1. Talcott Parsons (1939): · Väärtused on moraalsed tõekspidamised, millele inimesed toetuvad, põhjendamaks oma käitumise sügavamaid põhjusi. · Kultuurilised väärtused on sügavalt juurdunud orientatsioonid, mille inimesed omandavad varastes elustaadiumites, mis aitavad seletada meie suhtumisi, arvamusi ja käitumist 1. Geert Hofstede (1984): · Väärtus on üldine tendents eelistada mingit asjade seisu teistele 10. küsimus Väärtusdimensioonid:
- teoreetiline konstrukt (mudel), mis sisaldab kõige olulisemaid elemente nähtuse kirjeldamiseks Mille poolest erineb faktipõhine ja väärtustepõhine andmete tõlgendus? väärtustepõhine ei ole positivistlik Mida tähendab ratsionaliseerimine ning kuidas see on seotud ühiskonna arenguga? - Kasvab kalkuleerimine, emotsioonide, väärtuste ja tavade allutamine tuleviku eesmärkidele. Kuidas mõistetakse ühiskonda ja sellega seotud protsesse strukturaal-funktsionalismi kohaselt? Talcott Parsons (1902-1979): Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad toimima, aga nende toimimise suuna määrab suurelt osalt ära teatavad allhoovused, muutuse reeglid (Chomsky sõnad). Näiteks filosoofia, religioon, kunstisüsteem, tarbimiskäitumine (tähendusloovast vaatenurgast); # Perekonna funktsionaalsus mees perekonna esindaja töömaailmas, naine annab emotsionaalset tuge (50ndate Ameerika mudel); Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele
keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) 4. Ühiskonna funktsionaalsed vajadused Talcott Parsonsi järgi- Parsons: Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad toimima, aga nende toimimise suuna määrab suurelt osalt ära teatavad allhoovused, muutuse reeglid (Chomsky sõnad). Näiteks filosoofia, religioon, kunstisüsteem, tarbimiskäitumine (tähendusloovast vaatenurgast). # Perekonna funktsionaalsus mees perekonna esindaja töömaailmas, naine annab emotsionaalset tuge (50ndate Ameerika mudel). - Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele
Kultuuri kohta: institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele 12. Alfred Reginald Radcliffe-Brown Briti sotsiaalantropoloogia. Sotsiaalne funktsionalism institutsioonide ülesanne on ühiskonna vajaduste täitmine. Ühiskonna peamine vajadus on stabiilsuse tagamine ja institutsioonid aitavadki seda teha. Funktsionalistliku analüüsi eesmärgiks on välja selgitada institutsioonide roll ühiskonna kui terviku funktsioneerimises. 13. Talcott Parsons Ameerika funktsionalismi juhtfiguur. Suur teooria kõiki sotsiaalteadusi ühendav teooria. Tegevusteooria (uurib inimtegevusega seotud probleeme) suure teooria alustala. Inimtegevuse tunnused: eesmärk, toimub mingis situatsioonis (vahend ja keskkond), reguleeritud sotsiaalsete normide pool. Sotsiaalse korra probleem ühiskonnas valitseb kord, sest tegutsejate teod on reguleeritud sotsiaalsete normide poolt. Süsteemiteooria tegevuse analüüsist loobus ja
4. Indiviid 3. Bürokraatia mõiste autor on 1. August Comte 2. Emile Durkheim 3. Herbert Spencer 4. Max Weber * 4. Aristotelese arvates peab toetama keskklassi, sest 1. keskklass on liiga väike ning kaitsetu ühiskonnas 2. keskklass toodab materiaalseid väärtusi ühiskonnas * 3. keskklass ohustab rikkaid ja vaeseid 5. Mõistva sotsioloogia autor on 1. Max Weber * 2. Talcott Parsons 3. Herbert Spencer 4. August Comte 6. August Comte arvates on ühiskonna peamised elemendid 1. Töö, usk, keel * 2. Perekond, usk, keel 3. Töö, usk, sooline struktuur 4. Töö, inimvahelised, suhted, keel 7. Mõistev sotsioloogia peab analüüsima 1. kuidas indiviidid mõtestavad oma elu ja hindavad seda objektiivselt 2. kuidas indiviidid mõtestavad sotsioloogiat ja hindavad seda 3
2)interaktsiooniline st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihdelat seotud viisakusega Halliday: 1)ideatsiooniline- ligikaudu sama, mis transaktsiooniline 2)interpersonaalne- ligikaudu sama, mis interaktsiooniline 3)tekstuaalne- need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,Kuigi" 8. Mis on väärtused (vrdl Clyde Kluckhohni, Talcott Parsonsi ja Geert Hofstede definitsioone)? Clyde Kluckhohn: väärtused kui tõekspidamised selle kohta, mida peetakse soovitatavaks. Väärtused annavad indiviidile, grupile või ühiskonnale suhteliselt stabiilse ja sarnase orientatsiooni erinevate olukordade suhtes Parsons: väärtused on moraalsed tõekspidamised, millele inimesed toetuvad, põhjendamaks oma käitumise sügavamaid põhjuseid Hofstede:
traditsioonide puutumatusse. Suhe valitseja ja administratsiooni vahel. Karismaatiline võim pühendub juhi erilistele isiksuse omadustele ja selle isiku esindatud võimule (nt diktatuurid). Afektuaalne seotus juhiga. Ratsionaal-legaalne võim põhineb uskumusel seadusliku korra legaalsusesse ning võimulolevate isikute õigusesse valitseda. Suhted reguleeritud seadustega. (Münch 1993) Üks arvestatavamaid sotsiaalse korra tekke seletusi on Talcott Parsonsi (1951) ja Niklas Luhmanni (2009, 1997) topeltkontingentsi teoreem. Sotsiaalsed süsteemid koosnevad kommunikatsioonidest. Selles 3 valikut : teave, edastamisviis ja vastuvõtt. Vastastikku on kaks musta kasti ego ja alter. Mõlemad on tegevuslikult suletud ja autonoomsed psüühilised süsteemid ning sellisena nii teineteise kui ka vaatleja jaoks suletud mustad kastid keegi nende sisse ei näe. Samas loovad mõlemad suhtlejad oma tegelikkust, teevad valikuid
Kuidas mõistetakse ühiskonda ja sellega seotud protsesse strukturaal-funktsionalismi kohaselt? Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Strukturaalfunktsionalism uurib seoseid sotsiaalse süsteemi terviku ja. tema osade vahel. Sotsiaalne süsteem on tervik, mis koosneb omavahel seotud osadest, millest igaüks täidab oma olulist funktsiooni terviku säilitamiseks. Mida tähendab Talcott Parsonsi analüütiline ratsionalism ja tegevuse raamistiku kontseptsioon? Ratsionalism seondub idealismiga . Parsonsi funktsionaalsed vajadused:A = Adaption, sobitamine, kohanemine,G = Goal- attainment - eesmärkiee saavutamine.I = Integration-integratsioon. L = Latency, mustrite säilitamine. Parsons väidab, et sotsiaalne süsteem on tervik, mis koosneb omavahel seotud osadest, millest iga täidab oma olulist funktsiooni terviku säilitamiseks
ressurssi (näiteks looduskeskkonda) ja kulutavad selle ära, kuna igaüks loodab, et kõik teised peale tema loobuvad selle kasutamisest. Sotsiaalse korra probleem (problem of order) Miks esineb ühiskonnas kord ja koostöö?, miks pole kõikide sõda kõikide vastu?, miks inimesed täidavad sotsiaalset lepingut ja alluvad reeglitele? Hobbes "kõva käsi" (riik) valvab korra järele, karistab lepingu rikkujaid. Talcott Parsons inimesed alluvad sotsiaalsetele normidele kuna nad on need internaliseerinud. Sotsiobioloogia inimliigi esindajatel on evolutsiooni jooksul kujunenud kaasasündinud vastumeelsus teiste petmise vastu, kuna selline vastumeelsus on soodustanud inimeste võimet liigikaaslastega koos elada. 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse
keelud. Freudi üks olulisemaid panuseid inimese arengu uurimisse seisneb varase lapsepõlve tähtsuse mõistmises. Enne teda oli levinud arvamus, et varases lapsepõlves inimesega toimuv ei saa inimese kujunemises suurt rolli mängida, kuna inimene on veel liiga loll, et toimuvat mõista. Peale Freudi on aga saanud üldlevinuks arvamus, et paljude inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. Isiksuse kujunemine toimub Freudi arvates varases lapsepõlves. Talcott Parsons peamine internaliseerimise kontseptsiooni arendaja sotsioloogias. Ühiskond püsib koos tänu sellele, et kõik selle liikmed on internaliseerinud ühiskonna põhiväärtused. 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse Erik H Erikson (1902 1994) Inimene areneb ja sotsialiseerub läbi kogu elu, mitte ainult esimese elukümnendi
Strukturalistlik keeleteadus käsitleb keelt kahel moel: keel ja kõne. Keel ehk suhteliselt muutumatu (ajas püsivad reeglid) ning kõne, mis väljendab kogukonna jaoks olulisi asju. Strukturalism uurib, kuidas inimesed üritavad maailmast aru saada (make sense of world) mitte kuidas maailm päriselt on. Ei ole vaja mitte asja olemust selgitada vaid mõista selle sisemist toimimismehhanismi 7. Kuidas analüüsib ühiskonda funktsionalistlikust vaatenurgast Talcott Parsons? klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents, mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia) * ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi * et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega)
eita, et kunsti mõjustavad ka teised asjad, nt alateadvus või vormide loogika. Aga ta ka näitab, et need meetodid ei ole ammendavad. Jääb seisukohale, et kunst sõltub paljudest teguritest. 1974 ilmus raamat „Kunstisotsioloogia“, mis võtab kokku eelnevad mõtted. Ei ole ainult kriitiliseid teooriaid. Suur hulk sotsiolooge lähtuvad eeldusest, et olemasolev maailm on mõistlik maailm. Nende ül on kirjeldada, kuidas normaalne ühiskond toimib. Üks mõjukas teoreetik on Talcott Parsons (1902-1979) – peateos ilmus 1951 „Sotsiaalne süsteem“. Just Külma sõja käivitumise aeg. Aeg, millal Ameerikas oli kommunistide hirm. McCarthy oli senaator, kes võttis sõna kommunismiohu vastu. Kampaania otsida igalpool nõukogude agente, paljastamine, agente hakati otsima erinevatest eluvaldkondadest. Parsons püüdis näidata Ameerika süsteemi kui elujõulist ja hästi toimivat. Raamat oli kooskõlas Ameerika poliitikaga, kuigi otseselt ei tegelenud Külma sõjaga
nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse, 39. See, mida funktsionalist nimetab sotsiaalsete mis määravad ära tööjaotuse ja saadava produkti normide internaliseerimiseks on jagunemise inimeste vahel. konfliktiteoreetikute arvates.. 29. Talcott Parsons suur teooria a) Anoomia normide puudumine 30. Robert K. Merton keskastme teooria (nt. b) Hegemoonia on olukord, kui allasurutud perekonnasotsioloogia, õigussotsioloogia) klassid ei saa aru, et nende elul on midagi 31. Emile Durkheim sotsiaalne fakt
Sotsiaalne käitumine on tegevuse väline, nähtav akt, milles väljendub inimese positsioon, tema hoiak ja reaktsioon ümbritsevale olukorrale. Käitumine on inimorganismi reaktsioon sise- või välisärritajatele. Käitumine võib olla instinktiivne, vaistlik või teadlik ja ettekavatsetud, omades nii sotsiaalset tähendust kui eesmärki. Seega hõlbutab käitumine kõiki inimese aktiivsuse või passiivsuse avaldumise vorme. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Talcott Parsons (1902 1979) ameerika sotsioloog: Sotsiaalne süsteem tervik, mis koosneb omavahel seotud osadest ning millest igaüks täidab olulist rolli ühiskonna säilitamiseks Osad on omavahel seotud sidemetega Oluline on idee, et iga gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia või tasakaal struktuuri osade vahel Grupisisene väärtuskonsenses ehk grupiliikmetel on ühised eesmärgid eesmärkide ja nende saavutamise osas
keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole – individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale – keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) • Ühiskonna funktsionaalsed vajadused Talcott Parsonsi järgi- Talscott arvas, et inimese toimimisel on eesmärgid ning neid eesmärke pakub ühiskondlik struktuur. Tema arvates saab inimese väärtusi analüüsida mustrimuutujate abil (kollektiivne v individuaalne, üldine v spetsiifiline). Samas leiab ta ka, et igal süsteemil või allsüsteemil on vajadused, mis on vajalikud selle süsteemi toimimiseks. Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad toimima, aga nende toimimise suuna määrab
10 ¤sotsialiseerimine ¤õpetamine, kool ¤ühiste väärtuste andmine ¤ideoloogia, religioon ¤normidest kinnipidamise tagamine ¤seadused, politsei Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia 20ndate aastate alguses. Ehk Struktuur- funktsionalism. Kaks esindajat Talcott Parsons (1902-1979) ja Robert King Merton (1910- 2003) Talcott Parsons. Olu Usa sotsioloogia juhtfiguur 20.saj keskel. Püüdis luua SUURT TEOORIAT (grand theoty), mis pidi hõlmama kõiki sotsiaalteadusi, olleks nurgakiviks. Tal ei õnnestunud seda luua. Oluline mõiste tegevusteooria suure teooria alus. See on väga abstraktne ja keeruline. Robert King Merton. Kritiseeris suure teooria ideed. Ütles et sotsioloogias ei ole aeg küps
Liikmete taastootmine Perekond Rollide jagamine Hierarhiad Liikmete suhtlemine Keel Sotsialiseerimine Õpetamine, kool Ühiste väärtuste andmine Ideoloogia, religioon Normidest kinnipidamise tagamine Seadused, politsei Ameerika funktsionalism (struktuur-funktsionalism) Talcott Parsons (1902-1979) · Usa sotsioloogia 20. Sajandi keskel · Suur teooria (grand theory) ühendab kõik erinevad sotsiaalteadused enda alla. Süsteemi loomine kõikidest teooriatest, et kokku saada suurt teooriat. · Tegevusteooria (theory of action) suure teooria nurgakiviks, suure teooria alus, teooria inimeste tegevusest Robert King Merton (1910-2003) · Kritiseeris suure teooria ideed ei ole vaja suurt teooriat luuga
turumajandusega. Weberi poliitiline sotsioloogia oli pessimistlikum: bürokraatia ja ratsionaliseerimise "raudpuurile" suudab konstruktiivne oponent olla vaid plebistsitaarne demokraatia (aktiivne kodanikkond pluss autoriteetne liider). Strukturaal-funktsionalistlik teooria oluline on ühiskonna kui terviku säilimine, selleks on vajalikud teatud struktuurid, milles iga indiviid täidab oma funktsiooni (nt Talcott Parsons). 3.tund - HEAOLURIIK JA HEAOLUÜHISKOND Heaoluriik on riigikorraldus, mis tungib majandusliku taastootmise ning jaotamise protsessidesse, et: 1) parandada inimeste toimetulekut; 2) kaitsta neid tururiskide eest; 3) leevendada elu bioloogilistest tsüklitest tulenevaid riske seega on tegu riigi klassikaliste funktsioonide (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) põhimõttelise laienemisega, sh keskklassile (haridus, tervishoid, sotsiaalkaitse), eesmärgiks solidaarsus ja sotsiaalne
Funktsionaalse analüüsi eesmärgiks on selgitada institutsiooni roll ühiskonna kui terviku funktsioneerimises. Just selline sotsiaalne funktsionalism sai peamiseks funktsionaalse analüüsi vormiks. 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia Oli USA-s domineerivaks 1940ndaist 1970ndateni. Talcott Parsons (1902-1979) USA funktsionalismi juhtfiguur. Suur teooria (grand theory) Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. Tegevusteooria alguses pidas Parsons suure teooria kõige olulisemaks elemendiks inimtegevust; tegevusteooria (teooria mis uurib inimtegevusega seotud probleeme) pidi seega olema suure teooria alustalaks. Inimtegevuse tunnused on:
C.) Keele kategooriad ja struktuur mõjutab seda, kuidas me maailma tajume D.) Kultuuri mõistmiseks tuleb uurijal selles vähemalt 1-1,5 a elada E.) Rahvuste tekkimine on sotsiaalsete ja ajalooliste protsesside tulemus 1p. Kes neist sotsioloogidest tõi religiooni uurimisel kasutusele mõistepaari sakraalne-profaanne (püha-ilmlik)? A.) Max Weber B.) Karl Marx C.) Pierre Bourdieu D.) Talcott Parsons E.) Emile Durkheim 1p. Anderson kirjeldab rahvuslust kui „kujutletud kogukonda”. Milline väide sobib enim selle lähenemisega? A.) Rahvuse liikmed tunnevad üksteist isiklikult, kuna nad moodustavad ühise kogukonna B.) Rahvusel puudub olemuslik ühisosa, see on ettekujutuse vili C.) Rahvuse tekkimiseks ja toimimiseks on vajalik, et inimesed usuksid et nad ühte rahvusesse kuuluvad D
vms asjaga Karjaarisüst. Siis mõtekas kui vähemalt iga 5 aasta taganst uusi inimesi sisse tuleb Väikeriigid ja väikesed ühiskonnad Väikeriikide definitsioon: sõltuvus uurimisobjektist, riigi väline ja sisene kontsekst · Rahvastiku arv, territoorium, majanduse suurus, ,,sotsioloogilised" näitajad · Burton Benedict: väikesed ühiskonnad, oma spetsiifilised tunnused, tulevaD spetsiifilisest mingitest asjadest · Talcott Parsons partikulaarsus ja unversaalsus Problemaatika kaheks: välise keskkonnaga seotud(majandus suhtlus teiste riikidega jne) ja väiklusega seotud siseprobleemid(haridus, tööturg) Väike riigid: alla 10 mljn elaniku
kuidagimoodi kaasa sotsiaalse stabiilsuse säilitamisele. Funktsionaalse analüüsi eesmärgiks on selgitada institutsiooni roll ühiskonna kui terviku funktsioneerimises. Just selline sotsiaalne funktsionalism sai peamiseks funktsionaalse analüüsi vormiks. Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia Oli USA-s domineerivaks 1940ndaist – 1970ndateni. Mõnikord kasutatakse ka nimetust struktuur- funktsionalism. Talcott Parsons (1902-1979) USA funktsionalismi juhtfiguur. Suur teooria (grand theory) – Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. Tegevusteooria – alguses pidas Parsons suure teooria kõige olulisemaks elemendiks inimtegevust; tegevusteooria (teooria mis uurib inimtegevusega seotud probleeme) pidi seega olema suure teooria alustalaks. Inimtegevuse tunnused on:
Isiksuse struktuur ID (miski, tema) bioloogilised tungid, mida peab rahuldama EGO (mina) osa isiksusest mis juhib igapäevast tegutsemist SUPER-EGO (ülimina) normid ja reeglid mida inimene peab täitma o Internaliseerimine protsess mille käigus ühiskonna poolt normid muutuvad osaks isiksusest, mis tõttu täidetakse neid vabatahtlikult ja rikkumine kutsub esile süütunde. Talcott Parsons internaliseerumise peamine arendaja, ühiskond püsib koos tänu internaliseerumisele Erik H Erikson inimene areneb läbi elu mitte ainult lapsepõlves (Freud) ja elukäik Elukäik seisneb üldinimlike (8) probleemide lahendamises, kui eelmine on lahendatud positiivselt, on suurem tõenäosus et ka järgmine lahendatakse positiivselt: 1) Usaldus usaldamatus 0-1,5a 2) Iseseisvus-häbi 1,5-3 3) Initsiatiiv süü 3-6 4) Töökus alaväärsus 6-12
Hilisemad uuringud on näidanud, et Coleman siiski alahindas kooli tähtsust. 1 Hariduse mõju inimeste vahelisele majanduslikule ebavõrdsusele Üldiselt on teada, et inimese haridustase on positiivselt seotud tema edukusega tööturul. Miks? Funktsionalistlik teooria e. inimkapitali teooria (Gary Becker, Talcott Parsons) omandatud haridus näitab inimese oskusi ja teadmisi, st. temas sisalduvat inimkapitali. Kõrgema haridusega inimesed saavad parema töökoha ja kõrgema sissetuleku, kuna nad saavad tööga paremini hakkama. Koolis omandatakse edasiseks eluks, sh. tööks, vajalikke teadmisi. Konfliktiteooria (Randall Collins, Samuel Bowles, Herbert Gintis) omandatud hariduslik kvalifikatsioon näitab, et inimene on omaks võtnud ühiskonnas domineerivad väärtused
Indiviid on pidevalt keskkonnaga vastastikuse mõjutamise suhtes ja igaüks on jatkuvalt teisest mõjutatud. Neumanni süsteemide mudel on kasutusel õenduse hariduses ja praktikas paljudes maades kogu maailmas. See teooria on kasutatav erinevates kultuurides ja ka teistel tervishoiu erialadel. Dorothy Johnson. Dorothy Johnson arendas välja käitumissüsteemide mudeli. Tema teooria väljaarendamise aluseks olid kaks erinevat teooriat: Talcott Parsonsi sotsioloogilised teooriad ja kultuuridevahelised lapse arengut 10 käsitlevad teooriad Ta sai oma bakalaureuse kraadi Vanderbilt University School of Nursing ist ja magistrikraadi rahvatervises Harvardy Ülikoolist. Tema õendusalane karjäär kulges lasteõenduse professorina UCLA s (Meleis, 1991). Ta uskus õenduse olevat unikaalse praktilise mudeli. Õe esmane
FERDINAND TÖNNIES (1855-1936) "GEMEINSCHAFT" MAAÜHISKONNA IDEAALKUJUTLUS "GESELLSCHAFT" LINNAÜHISKOND 3 Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed III FUNKTSIONALISM F teoreetiline suund sotsioloogias, mis lähtub veendumusest, et ühiskond on kompleksne süsteem, mille erinevad osad on orienteeritud stabiilsuse ja solidaarsuse tagamisele ühiskonnas. Peamised esindajad: Talcott Parsons ja Robert Merton. Ühiskond on organiseeritud, stabiilne ja hästi integreeritud süsteem, kus enamuse liikmete tegevus lähtub samadest väärtustest. Ühiskonnale on iseloomulik taotleda tasakaalu. Igasugune muutus süsteemi ühes osas toob kaasa muutuse kogu süsteemis. Ühiskonnas vastavad süsteemi osadele institutsioonid, mis korrastavad ühiskondlikke suhteid ja tagavad inimeste erinevate vajaduste rahuldamise. Inimestel on institutsioonides kindel roll.
Edward Sapir 1924. Culture, Genuine and Spurious. Americal Journal of Sociology. Kultuur on mis tahes sotsiaalselt päritud element inimese elus, olgu siis materiaalne või vaimne. 4 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Culture is any socially inherited element in the life of man, material and spiritual. Ameerika sotsioloog Talcott Parsons 1949. Essays in Sociological Theory. Kultuur koosneb neist mustritest, mis on seotud teatud käitumisega ja inimtegevuse tulemitest, mis võivad olla päritud, s.t, edastatud põlvest põlve sõltumatult bioloogilistest geenidest. Neis kultuuridefinitsioonides rõhutatakse eeskätt kultuuri sotsiaalset päritavust, mis on samas erinev bioloogilisest pärinemisest. Ajalooliste kultuuridefinitsioonide suurim puudus on, et nad kipuvad
palgatöölised. Max Weberi teooria on lähtutud pm-st, et jaotus ük-s on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Weber tõi esile ük kihistumise kolm mõõdet: 1) majressursside järgi kihistub ük kõrg-, kesk- ja alamklassiks 2) kihistutakse elulaadi, väärtushinnangute ja päritolu järgi 3) poliitiline kihistumine: milline on kellegi juurdepääs võimu ja poliitikale Max Weberi õpetus töötati välja 20. saj alguses. Talcott Parsons on lähtunud ük stratifitseerimisel kolmest kriteeriumist: 1) kvaliteet inimese teatud omadused, osakused ja kvalifikatsioon 2) täitmine kuidas inimene täidab endale võetud rolli, kas oskuslikult, kuidagiviisi v halvasti 9 3) valdamine kas ja kui palju on inimesel ainelisi v vaimseid ressursse
Igal rollil on oma kohased tegevused. Religioosne roll on rajatud abistavale käitumisele. Organiseerib inimesi ühinema, üksteist abistama sünnib kogukond; kogukondadest kujuneb ühiskond. Religioonil, nagu sotsiaalses suhtluses üldiselt, on ka irratsionaalne ja ettearvamatu pool. Meadi mõju: sümbolilise interaktsionismi mõju religioossele identiteedile, kommunikatsioonile jne. Religioosse sotsialisatsiooni ja kommunikatsiooni uurimine selle teooria põhjal. Talcott Parsons (1902-1979) oli üks strukturaalfunktsionalismi silmapaistvam esindaja (aga mitte rajaja): ühiskond on terviklik, omavahel seotud osadest koosnev süsteem. Iga osa täidab oma funktsiooni ühiskonna säilitamisel, selle toimimisel tervikuna. Gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia (tasakaal) süsteemi erinevate osade vahel. Religioonil on mitmed funktsioonid ühiskonnas: 1. võimaldab ühiskonnal ootamatute ja traagiliste, ettenägematute sündmustega toime tulla,
mehhanismid inimeste tegevuse ja suhete reguleerimiseks olulistes valdkondades. Institutsioonil on 3 taset: 1. rollitase isikute tegevus- või käitumisviisid, mis tulenevad nende asendist ühiskonnas ja organisatsioonis. 2. organisatsiooni tase organisatsiooniline struktuur, mis tagab nimetatud väärtuste, normida ja tavade järgimise 3. normatiivne tase ühiskonna säilimiseks ja arenguks tarvilikud väärtused, normid ja tavad Talcott Parsons (1902 1979) ,,The Structure of Social Action" (1937) ja ,,The Social System" (1951) Tegevus on mingi vajaduse rahuldamisele suunatud käitumisakt, mis tugineb (koos)tegutsejate vastastikustele ootustele ja toimuva tähenduse ühesugusele mõistmisele. Parsonsi tegutseja (ingl. actor) tahab rahuldada oma vajadusi ja jälgib seejuures, et ei satuks vastuollu keskkonnaga. Poliitikateadus
.24 2.6. Max Weber (1864 1920)....................................................................................26 2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923)................................................................................30 3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad................................................................................31 3.1.1. Funktsionalistlik teooria................................................................................ 31 3.1.2. Talcott Parsons (1902 1979) ameerika sotsioloog:.....................................31 3.1.3. · Robert K. Merton (sünd.1910):...................................................................32 3.1.4. Konfliktiteooria ............................................................................................ 32 3.1.5. · Erving Goffman .......................................................................................33 3.1.6. · Harold Garfinkel ......
Seletus 1: avamerel rohkem ohtusid => koostöö vajalik => riitused täitsid koostööd lisavat funktsiooni. Seletus 2: avamerel rohkem ohtusid => ängistus => riitused aitasid ängistusest jagu saada. * Malinowski: tuleb esitada ka kausaalne (siin psühholoogilöine) seletus, mitte ainult funktsiooni. Kõik kultuuri elemendid ja sots nähtused vastavad inimeste psühh ja orgaanilistele vajadustele. - Antropoloogid vaatlesid väikseid kogukondi tervikuna, sobisid sellise analüüsi jaoks. Talcott Parsons (1902-1979): Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad toimima, aga nende toimimise suuna määrab suurelt osalt ära teatavad allhoovused, muutuse reeglid (Chomsky sõnad). Näiteks filosoofia, religioon, kunstisüsteem, tarbimiskäitumine (tähendusloovast vaatenurgast). # Perekonna funktsionaalsus mees perekonna esindaja töömaailmas, naine annab emotsionaalset tuge (50ndate Ameerika mudel). - Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele
üksikisiksustele. Reaalsus moodustub ühtseks tervikuks alles inimeste omavaheliste suhete käigus. 1.12. Mis panuse andis Georg Herbert Mead (1863-1931) sotsioloogia arengusse? Inimestevaheline interaktsioon oli sotsioloogiliste uuringute peamine objekt. Vestlusega loome reeglid ja tähendused - ühiskonna kord. Sotsiaalses interaktsionis esineb alati ettearvamatust ja pinget. 1.13. Mis panuse andis Talcott Parsons (1902-1979) sotsioloogia arengusse? Strukturaal-funktsionalistliku koolkonna esindaja. Äärmiselt keeruline teoreetiline lähenemine: sotsiaalne süsteem on tervik, mis koosneb omavahel tööd kergendavate sidemetega seotud osadest. Tähtis on, et gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia või tasakaal osade vahel - funktsionaalsed suhted. Väärtuskonsensus - viitab grupi liikmete vahelisele kokkuleppele grupi eesmärkide ja nende saavutamiseks valitava õige tee osas.
kogumitest muutustes 3)isiksustest nende Isikulistes nende Demograafiline struktuurses aspektis, omavaheliste suhete sotsioloogia, perekonna, nende omavaheliste suhete tüüpides, rütmides ja õiguse, religiooni, kunsti põhitüüpidest tendentsides jne sotsioloogiad. Miks ja kuidas inimesed muutuvad Talcott Parsons (1902-1979) strukturaalne funktsionalism Üritas luua Suurt teooriat, mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. 1937 The Structure of Social Action 1951 The Social System 1960 Structure and Process in Modern Societies 1966 Societies: Evolutionary and Comparative Perspectives 1968 Sociological Theory and Modern Society 1969 Politics and Social Structure 1977 Social Systems and the Evolution of Action Theory
which have aquired a social meaning because of racial temperament and of the historical life of the group. Ameerika antropoloog 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 5 Edward Sapir 1924. Culture, Genuine and Spurious. Americal Journal of Sociology. Kultuur on mis tahes sotsiaalselt päritud element inimese elus, olgu siis materiaalne või vaimne. Culture is any socially inherited element in the life of man, material and spiritual. Ameerika sotsioloog Talcott Parsons 1949. Essays in Sociological Theory. Kultuur koosneb neist mustritest mis on seotud teatud käitumisega ja inimtegevuse tulemitest, mis võivad olla päritud, s.t., edastatud põlvest põlve sõltumatult bioloogilistest geenidest. Culture consists in those patterns relative to behavior and the products of human action which may be inherited, that is, passed on from generation to generation independently of the biological genes.
annaabi.ee 
