Kalmus, M. Lauristin, P. Vengerfeldt). TÜ Kirjastus, 2004, lk. 251-285. Ivar Aimre , Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia 2001, 2005, 2006. Klassiühiskond ja seda peegeldavad kontseptsioonid Igas ühiskonnas on inimesed erinevas olukorras. Algselt on need erinevused tühised, juhuslikku laadi. Ühiskonna keerustudes, saavad inimeste jaotamise alused selgepiirilisemaks ja stabiilsemaks. Hakkavad eristume mitmesuguste tunnuste alusel inimeste kihid/ straadid. Sotsiaalne kihistumine e. stratifikatsioon tähendab inimeste ja inimrühmade hierarhilist jaotumist erinevate tunnuste alusel. Ajalugu tunneb nelja kihistumissüsteemi: *orjus, *kastikord, *seisused, *klassid. Igaühe sees on omakorda keerulised alavariandid. Sotsiaalne ebavõrdsus on otseselt seotud selliste sotsioloogia osadega nagu ühiskondlikud klassid, sotsiaalne stratifikatsioon ja mobiilsus. Pahatihti need samastatak se. Kuid on selge, et ebavõrdsus sünnitab kihistumist ja stratifikatsioon säilitab ebavõrdsust . 1
· Varanduslik kihistumine · Inimeste huvide mitmekesisus ja selle avaldumisvormid · Normide osast ühiskonnasuhetes · Õigus- ja moraalinormid · Sotsiaalsed normid ja väärtused Mõisted · avalik sektor · erasektor ehk tulundussektor · kolmas sektor ehk mittetulundussektor · avalik elu (vs eraelu) · identiteet · integratsioon · rahvus · iive (negatiivne ja positiivne) · leibkond · hierarhia · stratifikatsioon ehk kihistumine · moraal ehk kõlblus · väärtused · õiglus · õigusakt · diskrimineerimine · huvigrupp · pluralism · tolerantsus · nulltolerants · konsensus · kompromiss 1 Valik eelnevate eksamite ülesandeid Ülesanne 1. 2 Ülesanne 2. 3 Ülesanne 3. 4 Ülesanne 4.
rühma huve. Jätkusuutlik valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. 12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad. Rahvastik väheneb ja vananeb. Sündimus on suremusest madalam. Mõnes riigis jällegi ülerahvastatus. Võõrtööjõu kasutamine võib parandada olukorda nt. Nagu USA-s . RAHVASTIKU KVAL. NÄITAJAD:Inimetse haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. 13. Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon.Mitmesugused olulised tunnused jagavad inimesed kijtidesse ehk ühiskond on sotsiaalselt kihistunud.klassidesse jaotamisel pole määrav majanduslik positsioon vaid ka elustiil. Kõrgklass-eliit, keskklass, alamklass. Mass-tavainimesed nt keskklass. OMISTATUD STAATUD- SUGU, RASS . SAAVUTATU DSTAATUS-valikute, teenete tulemus. Inimgruppide eristumise alused: varanduslikud, regionaalsed(linn, maa) , rahvuslikud, ususlised. 14. Sotsiaalne mobiilsus (vertikaalne, horisontaalne)
1.2.1. Ruhleni klassifikatsioon (slaid) Uurimisprotsessis on kasutatud Ruhleni (1987) keelte klassifikatsiooni. Ruhlen jaotab kõik keeled 17-sse gruppi, ning tunnistab 9-t isoleeritud keelt. Ühtlasi mainib ta 38-t Pidgini ja Creole keelt, (mida siin uurimuses on käsitletud ühe grupina). 16 keelt on Ruhleni käsitluse kohaselt klassifitseerimata. 1.2.2. Geneetiline klassifikatsioon ja stratifikatsioon. Põhjus, miks keelte uurimisel kasutatakse geneetilist klassifikatsiooni on see, et see pakub hea viisi keelte stratifitseerimiseks. See tähendab, et keeled jaotatakse mittekattuvatesse kategooriatesse, mis praegusel juhul on geneetilised grupid. Stratifikatsioon ei tee mitte ainult uurimist efektiivsemaks, vaid aitab luua ka suure lingvistilise varieeruvusega valimeid. Stratifikatsioon on ainult võimalik, kui kõik keeled on kategoriseeritud väga põhjalikult (siin ja
Esindada riiki Üks keskpunkt ja selge hierarhia Kodanikuühiskonna eeldused Turumajandus ja eraomand Seadustel tuginev valitsus Inimeste vabaduste ja põhiõiguste tunnustamine Kodanikuühiskonna tähtsus Väldib võimu liigset koondumist Kaitseb riigi liigse sekkumise eest Väldib elu ülepolitiseeirmist Arendab sallivust Aitab levitada infot Kasvatab poliitilist kultuuri Suurendab riigivõimu usaldatavust Suurendab mitmekesisust Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistumine Sotsiaalne klass Sotsiaalne staatus omistatud omandatud Sotsiaalne mobiilsus vertikaalne horisontaalne põlvkondadevaheline Sotsiaalsed lõhed Varanduslikud Piirkondlikud Etnilised Ideoloogilised Mitu Eestit on? Kasutatud allikad http://www.rockiklubi.ee/anarch/pic/anarch.JPG 20.09.2009 http://scrapetv.com/News/News%20Pages/Politics 22.09.2009 http://kroku.files.wordpress.com/2008/08/joodiksob 22.09
Esindada riiki Üks keskpunkt ja selge hierarhia Kodanikuühiskonna eeldused Turumajandus ja eraomand Seadustel tuginev valitsus Inimeste vabaduste ja põhiõiguste tunnustamine Kodanikuühiskonna tähtsus Väldib võimu liigset koondumist Kaitseb riigi liigse sekkumise eest Väldib elu ülepolitiseeirmist Arendab sallivust Aitab levitada infot Kasvatab poliitilist kultuuri Suurendab riigivõimu usaldatavust Suurendab mitmekesisust Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistumine Sotsiaalne klass Sotsiaalne staatus omistatud omandatud Sotsiaalne mobiilsus vertikaalne horisontaalne põlvkondadevaheline Sotsiaalsed lõhed Varanduslikud Piirkondlikud Etnilised Ideoloogilised Mitu Eestit on? Kasutatud allikad http://www.rockiklubi.ee/anarch/pic/anarch.JPG 20.09.2009 http://scrapetv.com/News/News%20Pages/Politics 22.09.2009 http://kroku.files.wordpress.com/2008/08/joodiksob 22.09
4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Tööstusühiskonna põhijooned: esikohal tööstuslik tootmine konveiersüsteem - fordism aja otstarbekas kasutamine (aeg on raha) ratsionaalsus – vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas bürokraatia ja kirjalike normide tähtsus tööaeg domineeris puhkeaja üle
raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused, liikumised. 16. Sotsiaalne staatus- indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud vaimsed ning materiaalsed ressursid. 17. Sotsiaalne straatum- sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria: nt intelligents, aristokraatia, äärerühmad, eliit. 18. Sotsiaalne stratifikatsioon- teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse ehk straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele. 19. Sotsiaalne mobiilsus- inimese või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis; eristatakse horisontaalselt ja vertikaalset mobiilsust. 20
Üksikisik ühiskonna struktuuris:staatus ja mobiilsus Ühiskonna sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumine on sarnaste sotsiaalsete parameetritega inimeste järjestumine kihtidesse ehk straatumitesse. Indiviidi asend sotsiaalse kihistumise süsteemis sõltub tema sotsiaalsest staatusest- ühiskondlikust positsioonist,millel on nii materiaalseid kui ka vaimseid tunnuseid. Stratifikatsioonile on omane staatuslik hierarhia.(asetsus ühiskonnas) Kogu ühiskonna arengu kiirenemine on sellesse aga toonud rohkem sisemist dünaamikat s.t suurendanud sotsiaalset mobiilsust
.....................................................................................................5 1.3. Kultuur...............................................................................................................6 1.4. Sotsialiseerumine...............................................................................................7 1.5. Hälbekäitumine..................................................................................................7 1.6. Sotsiaalne stratifikatsioon..................................................................................8 1.7. Perekond............................................................................................................8 1.8. Religioon............................................................................................................8 1.9. Majandus............................................................................................................9 1.10. Poliitika ja võim......
Kaasab inimesi avalikku ellu, et :saavutada ühiselt seatud eesmärke, esitada riigile konkreetseid nõudmiseid, väljendada oma ideid ja tahet. · Kodanikuühiskonda kuuluvad näiteks: seltsid, usuühingud, isetegutsevad kultuuriorganisatsioonid, mittetulundusühingud(MTÜ, SihtAsutus, seltsing) - püüavad mõjutada riigivõimu, et saavutada vajalikke muudatusi ühiskonnas. Stratifikatsioon ehk ühiskonna kihistus: · inimesed jagunevad eri kihtidesse:klassidesse, elustiili, väärtuste ja päritolu baasil. · sotsiaalne mobiilsus- Eestis on see kiire. inimeste liikumine phest ühiskonna kihist teise: horisontaalne-ühest linnast teise, vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks Võim ühiskonnas: · Ressursid: ainelised- kapital (maa, raha, kinnisvara) ja vaimsed- teadmised, oskused, kogemused.
..................................................................................................5 3. Kultuurilised komponendid...........................................................................................6 4. Sotsialiseerimine............................................................................................................7 5. Hälbekäitumine..............................................................................................................8 6. Sotsiaalne stratifikatsioon............................................................................................10 7. Poliitika ja võim...........................................................................................................11 8. Haridus.........................................................................................................................12 Kokkuvõte.......................................................................................................................14
· Piiratud setete lisandumine. Plankton · Vees leiduvad elu väikevormid · Jagunemine: Fütoplankton e taimhõjum peamiselt vetikad Bakterioplankton bakterid, mikroseened Zooplankton e loomplankton ainuraksed, meduusid, vesikirbulised, aerjalalised Lisaks leidub putukate mune ja vastseid · Hulk sõltub vee nt temperatuurist, toitumisoludest. · On toiduks kaladele. Soojuskihistus · Stratifikatsioon · Veekogu jaotumine erineva temperatuuriga kihtideks · Sellest oleneb veekihtide tihedusest · Suurim tihedus 4 °C · Kevadel, sügisel vee segunemine /tsirkulatsioon · Suvel, talvel kihistumine /stratifikatsioon Süsinikuringe · looduslikes veekogudes algab atmosfääris leiduva süsinikdioksiidiga, mis muundatakse fotosünteesiga taimseks aineks (fütoplankton), mida tarbitakse süsteemi teiste , organismide poolt.
koolist välja, lahutavad jne). Eristatakse veel: Põlvkondade vahelist mobiilsust ülespoole suunatud või allapoole suunatud mobiilsus; teatud põlvkonna seisundi muutus võrreldes nende vanemate põlvkonnaga. Põlvkonnasisene mobiilsus muutused ühiskondlikus positsioonis, mis esinevad inimese eluaja vältel(Ühe põlvkonna sees leiavad aset olulised nihked sotsiaalses seisundis). 33. Defineeri üleilmne stratifikatsioon. Üleilmne stratifikatsioon- sotsiaalse ebavõrdsuse mustrid maailmas tervikuna. 34.Defineeri absoluutne ja suhteline vaesus. Absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina Suhteline vaesus - olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset 35. Millised on üleilmselt vaeste põhikategooriad ja miks see nii on?
(tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondadele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks- seltsid, ühingud, ühistud, liidud) 2) kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet silmas pidades KOLMAS SEKTOR *MTÜ; SA;seltsingud. 2.4 Ühiskonna kihistus; sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll: *kiht- straatum *kihistumine- stratifikatsioon * Kihistus paigutab inimese kindlasse positsiooni. * Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. horisontaalne ühest linnast/ majandusharust teise vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks; keskklassist kõrgklassi *Ühiskonna kihistumise mõjutus: - haridusnäitaja - vabameelsus ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine
väärtushoiakud mõjutavad inimesi ja nende iseorganiseeruvat tegevust läbi tagasisidestatud signaalide; tähtsaks on muutunud linnasisese avaliku ruumi kasutus ja arendamine, erinevuste loomine linnade vahel ja sümboolsete märkide rajamine linnaruumis, linnad on mitmete oluliste valdkondade (nt linliku kultuuri, meedia, spordi) keskusteks] ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- · Teema 8: Stratifikatsioon Sotsiaalne stratifikatsioon - struktureeritud ebavõrdsuse olemasolu ühiskonnas, seostub erineva ligipääsuga materiaalsetele või sümboolsetele hüvedele (jõukus, võim, tunnustus); inimeste jaotumine kihtidesse "sotsiaalses hierarhias" · avatud ja suletud süsteemid - erinevates ühiskondades ei ole ühesugused võimalused sotsiaalseks mobiilsuseks ja suheteks kihtide vahel (seadused, ,,kirjutamata" normid ja hoiakud, ligipääs haridusele ja töökohtadele)
Ühiskonna sidusus 1. Ühiskond- suure hulga inimeste korrastatud kooselu vorm Õhuke riik- madalad maksud, väga väike avaliksektor. Pakub minimaalselt avalikkuteenust(meie riik teel sinna, hakkame seisma pikalt arstiabi järjekorras, pole loota erilist politsei abi) Paks riik- kõrged maksud, jätkusuutlik ametnikkond, saab piisavalt avalikku teenust(Norra, Soome, Taani, Rootsi) Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistus- teatud sotsiaalsete tunnustega inimrühmade paigutamine kihtidesse e straatumitesse vastavalt neile kuuluvale ressursile.(nt rikkad/vaesed, kultuuriline ressurss, poliitiline ressurss) Sotsiaalne straatum e kiht- sarnaste ressursside ja parameetritega inimestegrupp(nt intelligents, tõrjutus, aristokraatia) Sotsiaalne staatus- inimese positsioon ühiskonnas(nt määrab haritus, kodanik/mittekodanik, finantsilineseis, päritolu)
Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine? Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 9 Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 5., 20, lk 458-460 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon 2 Stratifikatsiooni mõiste Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) Meritokraatia ja selle kriitika J. Goldthorp’i klassimudel J. Goldthorpi klassimudeli kriitika
stabiilses, labiilses ja ükskõikses tasakaalus? Atmosfääris on õhu vertikaalne tasakaal määratud temperatuuri vertikaalse gradiendiga. Stabiilne kihistus - Õhumassis langeb temperatuur aeglasemalt kui adiabaatiline gradient üles nihutatud väike õhumass jahtub kiiremini kui ümbritsev õhk, tihedus suureneb alla nihutades aga soojeneb kiiremini kui ümbritsev õhk, tihedus väheneb · väike õhukogus liigub tagasi algnivoole · stabiilne stratifikatsioon takistab atmosfääri vertikaalset segunemist, pilvisuse teket Labiilne kihistus - Õhumassis langeb temperatuur kiiremini kui adiabaatiline gradient üles nihutatud väike õhumass jahtub aeglasemalt kui ümbritsev õhk, tihedus on väiksem ja õhuosakest lükatakse veelgi kõrgemale alla nihutades aga soojeneb aeglasemalt kui ümbritsev õhk, tihedus suureneb, õhuosake vajub veelgi madalamale
osalemine seaduse väljatöötamisel Partnerlus avaliku ja 3nda sektori vahel: kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida, kasvatab demokraatlike riikide väärtusi(sallivus, koostöövõime, omaalgatus); riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. 4.Sotsioloogia-sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsiaalne kihistumus/stratifikatsioon- teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele v poliitilistele ressurssidele. Sots mobiilsus- inimese v inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse süsteemis Vertikaalne mobiilsus- lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi Horisontaalne mobiilsus- ühest linnast teise, ühest majandusharust teise
Ülemkiht (vabrikuomanikud) Alamkiht (töölised) Max Weber'i järgi 20. sajandi keskel mitmeks kihiks sõltuvalt... majandusressurssidest elulaadist poliitikasse sekkumisesest Talcott Parsons'i järgi 20. sajandi lõpus mitmeks kihiks sõltuvalt... isikuomadustest (nt kompetents) sotsiaalse rolli täitmisest omandist (nii materiaalsest kui vaimsest) 9. Mõisteid sotsiaalsest staatusest Sotsiaalne stratifikatsioon inimeste järjestumine kihtidesse sõltuvalt nende objektiivsetest (tegevusaladega seonduvatest) ja subjektiivsetest (väärtushinnangute ja kultuuritasemega seonduvatest) sotsiaalsetest parameetritest Sotsiaalne straatum sarnaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste võimalustega inimeste grupp. Sotsiaalne staatus inimese positsioon konkreetses kogukonnas, mis sõltub antud keskkonna väärtushinnangutest
Kaasasündunud ehk bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, orientatsioon Elu jooksul omandatud ehk sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, perekondlik staatus Sotsiaal-majanduslikku seisundit määratletakse elatusallika põhjal: töötasu, pension (selline seisund on nt. üliõpilane, töötu, pensionär) Majanduslikud erinevused võivad tekkida ka näiteks inimeste haiguste tõttu (suured väljaminekud rahaliselt raviks). Sotsiaalne kihistumine e stratifikatsioon - inimeste jagamine rühmadesse nt. poliitiline eliit, ametnike liit, ärieliit, loomeeliit, sõjaväeline eliit. Eliit ehk paremik - suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse stratsifikatsioonisüsteemi tipus. Gini indeks - näitab ühiskonna tulude ebavõrdsust, mida suurem see näitaja on, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Mis põhjustab kihistumist? Raha, majanduslik olukord riigis, ligipääs võimule Eesti kui Euroopa kõige usuleigem maa
...........................................................................................6 1.3. Kultuur....................................................................................................................7 1.4. Sotsialiseerumine....................................................................................................9 1.5. Hälbekäitumine.....................................................................................................11 1.6. Sotsiaalne stratifikatsioon.....................................................................................12 1.7. Perekond...............................................................................................................12 1.8. Religioon..............................................................................................................13 1.9. Majandus..............................................................................................................13 1.10
3 · Toimimisraha tuleb riigieelarvest · Töötajateks on avalikud teenistujad Palju avalikõiguslikud asutused alluvad mõnele ministeeriumile mitte otseselt riigile Erasektor · Ülesehitatud turumaj. põhimõttel Turumajandus · Vältida turutõrkeid · Täieliku konkurentsi puudumine · Tegeletakse ainult kasumlikuga · Maj. ebavõrdsuse teke/suurenemine Tarbjakaitse ühishüvise tagamine Stratifikatsioon kihistumine mingi tunnuse alusel (sünnipärand, varandus) Stratifikatsioon on vajalik, sest siis on inimesel identiteedi kriteeriumid · Jagada inimesed klassidesse Marx · Resursside alusel Weber · Elulaadi, päritolu, jms alusel · Tõusnud on sotsiaalne mobiilsus ja põlvkondadevaheline mobiilsus e. lapsed valivad vanematest erineva elukutse.staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline · Omistatud staatus muutumatu tunnus(nt
20.Sotsiaalsed võrgustikud, nende tähtsus inimese sotsiaalses toimetulekus Vastus: Koosnevad esmase ja teisese grupi suhetest. Igal inimesel individuaalne sotsiaalne võrgustik, mis toob talle mitmesugust kasu terve elu jooksul. Sotsiaalsete võrgustike on muutuv ja ta varjeerub inimese elu jooksul pidevalt. On kasulikud kuna pakuvad inimestele sotsiaalset toetust. 21.Sotsiaalne ebavõrdsus, kihistumine (stratifikatsioon) Vastus: Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon on ebavõrdsus ühiskonnas. Kõikides ühiskondades on 3 kõrgelt hinnatud ressurssi: 1)võim-võime sundida oma tahet peale teistele inimestele (Weber); 2) prestiizlugpeetavus, teiste inimeste austus; 3)omandmateriaalne varandus. Kõikides ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. 22.Olulisemad ressursid, mis määravad ära inimese positsiooni ühiskonnas Vastus: VÕIM on inimese võime sundida oma tahet peale teisele inimesele (Weber).
Sotsiaalne ruum - sotsiaalse praktika organiseerumine vastavalt ühiskonnad kujunenud positsioonide hierarhiale Sotsiaalse ja füüsilise ruumi kokkulangevus: inimeste erinev paiknemine elamiskohas vastavalt sotsiaal-majanduslikule staatusele Sümboliline võim - võim konstrueerida reaalsust, kehtestada tunnetuslikku korda(tunnustamine, mittetunnustamine,huvide realiseerimine) Sümboliline võim - sümboliline kapital?? 4. SOTSIAALNE STRATIFIKATSIOON Sotsiaalne stratifikatsioon - indiviidide ja sotsiaalsete rühmade hierarhiline kihistumine; erinevad võimalused sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses; ebavõrdne ligipääs põhihüvedele( jõukus, võim, tunnustus) Sotsiaalne ebavõrdsus - inimestevahelised erinevused hüvedes, mis seavad osad inimesed paremasse olukorda kui teised • Majanduslik -klass - majanduslik positsioon,diferentseeritud positsiooniga tööturul • Sotsiaalne-staatus- tunnustus, prestiiž,elustiil
Sotsiaalne ruum - sotsiaalse praktika organiseerumine vastavalt ühiskonnad kujunenud positsioonide hierarhiale Sotsiaalse ja füüsilise ruumi kokkulangevus: inimeste erinev paiknemine elamiskohas vastavalt sotsiaalmajanduslikule staatusele Sümboliline võim - võim konstrueerida reaalsust, kehtestada tunnetuslikku korda(tunnustamine, mittetunnustamine, huvide realiseerimine) Sümboliline võim - sümboliline kapital?? 4. SOTSIAALNE STRATIFIKATSIOON Sotsiaalne stratifikatsioon - indiviidide ja sotsiaalsete rühmade hierarhiline kihistumine; erinevad võimalused sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses; ebavõrdne ligipääs põhihüvedele( jõukus, võim, tunnustus) Sotsiaalne ebavõrdsus - inimestevahelised erinevused hüvedes, mis seavad osad inimesed paremasse olukorda kui teised • Majanduslik -klass - majanduslik positsioon, diferentseeritud positsiooniga tööturul • Sotsiaalne-staatus- tunnustus, prestiiž, elustiil
realiseerimiseks, identiteedi konstrueerimiseks) ‘Ikoonilise murrangu’ ajastul – kesksel kohal visuaalselt jälgitavad materialiseerunud sümbolite ja identiteedi konstrueerimise vastasmõjusuhe Nt- eluasemeväljal: identiteedi konstrueerimine elamisviisi kujundamise protsessis – erinevatele eeldatavatele elamisviisidele (kui elustiili ühele tahule) orienteeruvad residentaalsed (kinnisvara) turud; 3. Sotsiaalne stratifikatsioon – Sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumine - Sotsiaalsete gruppide erinevad võimalused osaleda sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes; - Sotsiaalsete gruppide erinev ligipääs materiaalsele ja sümbolilistele hüvedele (jõukus, võim, tunnustus) - Inimeste jaotumine kihtidesse ‘sotsiaalses hierarhias’ – positsioneerumine sotsiaalses ruumis (P.Bourdieu) avatud ja suletud süsteemid – Avatud ja suletud stratifikatsioonisüsteemid-> Erinevates ühiskondades ei ole ühesugused võimalused sotsiaalseks
teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, grupist grupile, ühiskonnas ühiskonda. Feminism rõhutab naiste võrdõiguslikust Elitarism jaotab filosoofilise ühiskonna eliidiks ehk kõrgklassiks ja valitsevaks massiks. Ühiskond, mis keskendub kapitali ja sellest tuleneva võimu koondamisele enda kätte. Kapitali saab intensiivselt kontsentreerida vaid ebaõigluse ja vägivallaga, mistõttu vajab eliit oma eesmärgi saavutamiseks organisatsiooni ehk riigi abi. Stratifikatsioon ühiskondlik kihistumine Homofoobia hirm homoseksuaalsuse ja homoseksuaalsete inimeste ees, homoseksuaalsete inimeste jälestamine. Etniline ühise keele ja asulaga püsivate inimrühmadega seonduv. 5. I Milles väljendub konformsus Käitumine ja mõtlemine teiste mõjul, oma tõekspidamistest loobumine. Inimene on konformsem kui; tahab järgida grupi reegleid, ei ole kindlat seisukohta, tal on vilets roll grupis, mure heakskiidu/hukka mõistmise pärast, ebakindlus oma koha suhtes
Veetaseme muutumine Kiire, sagedane, ulatuslik Aeglane, harvaesinev, väikese ulatusega Veevahetuse aeg Lühike Pikk Sügavus Madal Sügav Põhi Liikuv, muutuv Stabiilne Pelagiaal Puudub Esineb Hapniku ja T° Longitudinaalne (piki jõge) Vertikaalne stratifikatsioon Vee läbipaistvus Väike Suur Seston Anorgaaniline Orgaaniline Toiteainete sisaldus Suureneb allavoolu Suureneb vanusega Toiteainete säilimine Lühiajaline Pikaajaline Erinevaid mikroelupaiku Palju Vähe Jõgede tsoneerimise üldskeem Voolukiiruse ja põhjaainese vaheline seos > 1 m/s kivine 0,5-1 " kivine kruusane
vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerimisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele Alastiilide järgijad (muusika alastiilid) Omavahel tihedalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili seotuse järgi) Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 9 Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 5., 20, lk 458-460 VII Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsioon – sotsiaalsete gruppide erinevad võimalused osaleda sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes; inimeste jaotumine kihtidesse sotsiaalses hierarhias Omistatud staatus - omandatud sünnijärgselt bioloogilise tunnuse (rass) või sots. positsiooni alusel. Omane suletud ühiskondadele, kastiühiskond, orjanduslik ühiskond Omandatud – tugineb individuaalsel panusel, omane avatud ühiskonnale Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine: sotsiaalsed
NB! Titmussi mudel ei ole sotsiaaldemokraatlik, ei sisalda kodakondsuse põhimõtet. Gösta Esping-Andersen 1990: Tähtteos “The three worlds of welfare capitalism”. Esimene tüpoloogia, millel oli selge teoreetiline lähtekoht. Metodoloogiline lähenemine: institutsiooniteooria. Muutujad: institutsionaalne korraldus (riik-turg/tööturu osapooled), reeglid ja põhim st. lahtikaubastamise määr, sotsiaalse stratifaikatsooni muster. Oluliseimad eristajad: 1.lahtikaubastamine 2. stratifikatsioon 3. policy mix. Tulemuseks kolm režiimi: liberaalne: means-tested abi vaestele. Konservatiiv-korporatiivne: traditsiooniline staatuse vahede hoidmine, sotsiaalkindlustus ja perekond. Sotsiaaldemokraatlik: kõrge keskklassi standard kõigile. Tabel 1 Esping- Andersen HR mudelid Liberaalne Konservatiivne Sots.demokraatlik Lahtikaubastamine Madal Keskmine Kõrge
Majanduspoliitika: tulude ümberjagamine maksusüsteemi abil, riigi suur roll majanduselus. Sotsiaalpoliitika: heaoluühiskond, tugev sotsiaalhoolekanne. Ühiskonna jagunemine I. Avalik-/riiklik-/valitsussektor ühiskonnaelu korraldamine II. Era-/majandus-sektor ühiskonnaliikmete varustamine III. Kolmas/kodanikuühiskond/mittetulundussektor kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine Ühiskonna kihistumine Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon - ühiskonna hierarhiline jagunemine majanduslike, poliitiliste või kultuuriliste ressursside alusel. Sotsiaalsesse klassi või kihti kuulumise määravad: · päritolu · varandus · haridus · ligipääs võimule Sotsiaalne mobiilsus inimese või inimgruppide liikumine ühiskonnas · horisontaalne · vertikaalne Sotsiaalne staatus inimese positsioon ühiskonnas · omistatud · omandatud Sotsiaalne roll Sotsiaalsed erisused rahvuslikud
· Paindlikkus vajadus kohaneda turbulentse keskkonnaga Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: · A.Giddens (2009) Sociology, Polity, Cambridge. - Globalization and the Changing World, lk. 107-151. Küsimus kohustuslikust 'tekst kõigile': Milles seisneb peamine vastuolu mille põhjustajaks on ülemailmne võrgustumine? Allikas: Barney D. (2004) Key concepts, The Network Society, Polity, Oxford, lk. 25-33. 3. Sotsiaalne stratifikatsioon Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsiaalse kihistumine, sotsiaalne stratifikatsioon, sotsiaalne ebavõrdsus; · sotsiaalne staatus; · ühiskonna avatus / suletus, meritokraatia; · stratifikatsioonisüsteemid: orjanduslik süsteem, kastisüsteem, seisuslik süsteem, klassiühiskond; · sotsiaalne klass, Goldthorpe'i klassifikatsioonisüsteem, valgekraed, sinikraed, eliit;
Tugevas ühiskonnas on erinevused olemas, kuid need ei domineeri ühiskondlikku elu, vaid rikastavad. See eeldab poliitikat, mis arvestab erisustega. Ühiskond peab olema võimeline erinevused vastu võtma. Assimilatsioon sarnaseks muutmine. Integratsioon ehk lõimumine hoolimata erinevustest läbi saamine. Sotsiaalne kihistumine toob kaasa rida ohte: ebastabiilsus, suured lõhed, kattuvad lõhed, üks erisus domineerib kõigi teiste üle. Kihistumise mõiste lähemalt. Sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumus on ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatud inimrühmad on järjestatud kihtidesse vatavalt neile kuuluvatele majanduslikele, poliitilistele, kultuurilistele ressurssidele. Sotsiaalne straatum ehk sotsiaalne kiht on sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria (intelligents, aristokraatia, eliit). Majandusressussside alusel kihistub ühiskond klassideks
segunemine on tiheduse suure vertikaalse gradiendi tõttu takistatud ja soojusjuhtivus alumistesse kihtidesse on vähem intensiivne. Seetõttu võib suvel alumine kiht olla väga jahe. Madalates järvedes ulatub suvine soojenemine ka alumistesse kihtidesse. Kevadel rannaäärsed madalad veed soojenevad kiiresti. Järve keskel pinnakihi soojenev vesi segatakse läbi allpool olevate külmemate vetega ning seetõttu pinnakihi soojenemine ei ole seal nii kiire. Kui järve keskel tekib stabiilne stratifikatsioon, siis sügavamate kihtidega segunemine on takistatud ning pinnakihi edasine soojenemine toimub järve keskel peaaegu sama kiiresti kui ranna ääres. Järve rannaäärse ala ning keskosa erineva soojenemise tõttu tekib püsiv tiheduse horisontaalne gradient ranna lähedal on kergem vesi ja järve keskel tihedam vesi. Tiheduste horisontaalne gradient tekitab hüdrostaatika tõttu rõhu horisontaalse gradiendi, mille jõud on geostroofilises tsirkulatsioonis tasakaalus Coriolis'e jõuga
*Riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. Õp.lk.37 (1,2) Tv ül. 23, 24. 2.4. Ühiskonna kihistus; sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll Missugused rahvastikumuutused toimusid tööstusühiskonna asendumisel postindustriaalsega ja postindustriaalse ühiskonna asendusmisel teadmusühiskonnaga? Sotsioloogia-teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi sotsiaalne kihistumus/stratifikatsioon- rahvastiku hierarhiline järjestus ressursside jagunemise alusel; kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse (võimu, vara, teadmisi, tutvusi, oskusi), madalamatesse kihtidesse kuulujatel vähem, nad on ühiskonnas tõrjutud. sotsiaalne mobiilsus- tähistab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistuse süsteemis. vertikaalne mobiilsus- Nt.ühest linnast teise, ühest majandusharust teise horisontaalne mobiilsus- Nt
väärtuseid. Moderniseeriumine toimub linnastumisega ning tehnika arenguga. Inimesed saavad järjest targemaks ning sureb välja küttiminekorilus. Inimesed õpivad masinaid enda kasuks ära kasutama. Riigid moderniseeruvad eri viisidel ning kõikidel ei pruugi kõige paremini välja tulla toimivad rahvusriigid nt Aafrika riigid. Mõisted: Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon – Inimestel on ühiskonnas erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnaelus. Eliit – Inimgrupp, kes tänu oma kõrgele positsioonile või lugupeetavusele suudab mõjutada ühiskonnaelu ja ühiskonnas tehtavaid olulisi otsuseid. Sooline kihistumine – erinevused meeste ja naiste vahel, seotud ühiskondliku positsiooni ja majanduslike võimalustega.
Abstraktne mõiste tähistamaks sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide hierarhiale; habitus saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses ruumis; (abstraktse) sotsiaalse ja füüsilise ruumi kokkulangevuse võimalus: näit. sotsio-ruumilises segregatsioonis, st inimeste erinevas paiknemises elamiskohas (n linnas) vastavalt sotsiaal- majanduslikule staatusele. 11) Sümboliline kapital ja sümboliline võim 5. loeng Sotsiaalne stratifikatsioon 1) Stratifikatsiooni mõiste, seos ebavõrdsusega stratifikatsioon e kihistumine indiviidide ja sotsiaalsete rühmade hierarhiline kihistumine ühiskonnas; erinevad võimalused osalemiseks sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses. Sotsiaalse kihistumise aluseks on sotsiaalne ebavõrdsus. Selle tagajärjel erinevad inimeste elustiilid, võimalused eneseteostuseks- ja sotsiaalseks liikumiseks e sotsiaalseks mobiilsuseks. Sotsiaalne ebavõrdsus on
Mõjutab inimeste valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 7 Sotsioloogia alused Liina Käär 63. Mis on stratifikatsiooni neli peamist tunnusjoont? (see on ühiskonna tunnusjoon, mitte individuaalne eripära; ebavõrdsus on päritav; see on seotud uskumustega ehk kuidas religioon õigustab olemasolevat stratifikatsiooni; stratifikatsioon on olemas igal pool, kuid varieerub) - püsib põlvkonnast põlvkonda, pärandatakse põlvkonnast põlvkonda. Jäin sellisesse positsiooni, kus oli võimatu tõusta, kui vanemad olid keskklassist. - Sotsiaalne stratifikatsioon on kultuuriuniversaal aga see varieerub - Ei tähenda ebavõrdsust ressursside vaid ka uskumuste osas (mõni on rikkam, sest ta on talent, sest ta on paremal positsioonil)
vertikaalsete profiilidena, kus vertikaalteljel on rõhk ehk sügavus (kuna rõhuühik 1 dbar vastab ligikaudu sügavusele 1 m) ning horisontaalteljel temperatuur (T), soolsus (S) ja suhteline tihedus ( t = - 1000 ).Mere termohaliinse struktuuri uurimisel esitatakse tulemused sageli TS-kõverate näol. TS-diagrammide meetod võimaldab määrata, milliste temperatuuri ja soolsuse väärtustega veemasside segunemisel (ja missuguses proportsioonis) on uuritav veemass kujunenud, kui püsiv on stratifikatsioon jne. Kahe veemassi segunemine. Kui veemass on täielikult homogeenne, siis on selle veemassi graafikuks TS-diagrammil punkt. Vaatleme kahe homogeense veemassi segunemist. Esimese veemassi temperatuur ja soolsus on TI ja S I , teise veemassi temperatuur ja soolsus vastavalt TII ja S II . Näitame, et ükskõik missuguses proportsioonis veemassid ei segune, asub segunenud veemassi kujutav punkt TS-diagrammil (temperatuuriga TR ja
6 Heaoluriik võib olla tugev sekkuv riik näiteks nagu Rootsi, kes tagab sotsiaaltoetused. Heaoluriik võib olla ka selline et tagab toetused kuid hõivesse sekkub mõõdukalt. Ilma riigita turg ei eksisteeri, sest riik toetab inimesi sotsiaalpoliitika elluviimisega, nö tekitab elanikkonda. 19. Kirjeldage Gosta Esping-Anderseni heaoluriigi käsitlust (heaolureziim, stratifikatsioon, dekommodifitseerimine ning era/avaliku süsteemi segu kui heaoluriigi mudel) Stratifikatsioon. Liberalismi ideaalid maksimeerivad vaba turu toimimist vähese või ilma riigi sekkumiseta eesmärgiks säilitada see vaba turg. Liberalism eeldab, et kõik indiviidid on võimelised selles süsteemis osalema. See viib ühiskonna kihistumiseni (stratifikatsioon), sest on eelduseks omavahelisele võistlusele ning igas võistluses on nii võitjaid kui kaotajaid.
Järve vesi võib olla kihistunud seda nimetatakse stratifikatsiooniks. -9- Talve tingimustes toimub pöördstratifikatsioon põhjas on soojem vesi kui pinnal. Mageda vee puhul loetakse elutegevuse alguseks 4ºC. Vertikaalne sirkulatsioon kevadise soojenemise I faas, kestab kuni kogu vesi on ~4ºC tekib termiliselt homogeenne keskkond homotermia. Kui segunemine peatub, on tegemist kevadise soojenemise II faasiga. Suvine stratifikatsioon- pinnakihis on vesi soojem kui põhjas. Sügisene jahtumine- analoogiliselt vastupidine kevadisele soojenemisele sügisene homotermia. Aastane tsükkel: · jääperiood · kevadise soojenemise I faas · homotermia · kevadise soonemise II faas · suvine stratifikatsioon · sügisese jahtumise I faas · homotermia · sügisese jahtumise II faas · pöördstratifikatsioon
, seisukohad. Ilmub palju ajalehti, erinevad meedia allikad. Tsensuuri ei ole o Paljusus, mitmekesisus ühiskond kus on lubatud erinevad vaated ja seisukohad mitmeparteilisus, demokraatlik ühiskond, avatud ühiskond 8 Ühiskond koosnbeb erinevatest gruppidest ehk kihistus 9 Inimesi saab gruppideks jagada mitmete tunnuste järgi stratifikatsioon 10 Oluline on, et erisused inimgruppide vahel ei lõhuks ühiskonda vaid koondaks, 11 lõimiks seda. 12 Tähtis on juhtida ühiskonna kõiki valdkondi harmooniliset 13 Avalik sektor 2.2 14 Avaliku sektori moodustab riik, poliitika(riigi või linna juhtimise kunst) 15 Riigi tunnused o Võimu teostamine o Seadused ja õigusnormid
Sademevee-, põhjavee-, valgvee-(pindmine juurdevool), vooluveetoitelised. Järvede tüübid sisse- ja väljavoolu alusel: - Umbjärved - Lähtejärved - Läbimisjärved - Suubumisjärved 10. Järvede segunemine ja kihistumine (epilimnion, jne) Segunemine toimub päikse ja tuule mõjul. Vee segunemist mõjutab päikesekiirguse neeldumisest tingitud pinnakihi temperatuuri muutus, sama toimub ka temperatuuri langemisel. Kihistumine e stratifikatsioon veekogu (nt järve) vertikaalsihis esinevad erinevate keemiliste ja/või füüsikaliste omadustega kihid. (soojuslik või soolsusest tingitud) Epilimnion / pealisvesi kõige ülemine veekiht. Soojem kui alumine kiht, tugevasti mõjutatud tuulest, gaasivahetus atmosfääriga. Metalimnion / termokliin / hüppekiht kiht, milles temperatuur muutub järsult (1-3 kraadi 1m kohta) Hüplimnion / alusvesi kihistunud veekogu kõige alumine
Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e
sotsiaalne roll sotsiaalsele staatusele omistatav sobilik käitumisstandard sotsiaalne staatus indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumuse süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid sotsiaalne straatum ehk sotsiaalne kiht sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria: nt intelligents, aristokraatia, äärerühmad, eliit; vt ka sotsiaalne stratifikatsioon sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumus teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse ehk straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele; vt ka sotsiaalne straatum sotsiaalne struktuur mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks
............................................................................................3 1.1.2.Kultuur..............................................................................................................5 1.1.3.Sotsialiseerumine..............................................................................................7 1.1.4.Hälbekäitumine.................................................................................................8 1.1.5.Sotsiaalne stratifikatsioon.................................................................................9 1.2.Sotsiaalsed institutsioonid.....................................................................................10 1.2.1.Perekond.........................................................................................................10 1.2.2.Religioon.........................................................................................................11 1.2.3.Majandus..................
# valmidus ümberõppeks (=> vajadus suht kõrge üldise haridustaseme järele) # valmidus elukohta muuta Mõju kogu ühiskonnale on ilmselt sügav: kogukondade, solidaarsuste, perede lagunemine? identiteetide hägustumine? individualismi lisandumine? Üks sotsioloogia praeguse hetke moemuredest. Need tendentsid kindlasti olemas, aga kui sügavad? Ja millised on vastutendentsid (nt uut tüüpi solidaarsuste, võrgustike teke)? Ökokogukonnad. Kihistumine stratifikatsioon, ja klassid (jaotame ühiskonna mingite tunnuste järgi nt vanus rahvastikupüramiidid.) Ühiskonna liikmete vahel erinevusi: # Bioloogilised (vanus, sugu, ,,rass") # Isiklikud omadused (väärtused, võimed, intelligents, oskused) # Ühiskondlik positsioon (koht ühiskondlikus tööjaotuses, roll) Stratifikatsioon e. kihistumine: ühiskonna liikmed jaotatakse hierarhiliselt teatud dimensioonide järgi (sissetulek, varandus, võim, prestiiz, vanus, rahvus jne).
2. Alastiilide järgijad (muusika alastiilid) 3. Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukohad) Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? a. Tehnoloogiline moderniseerumine (puhastusfiltrid) b. Ökomaksud c. Seadused d. Kodanikuühiskonna arendamine 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsiooni mõiste o Sotsiaalsete gruppide erinevad võimalused osaleda sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes. o Sotsiaalsete gruppide erinev ligipääs materiaalsele ja sümbolilistele hüvedele. o Inimeste jaotumine kihtidesse sotsiaalses hierarhias. Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus o Omistatud staatus – omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste(rass,sugu) või sotsiaalse positsiooni
annaabi.ee 
