PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL Referaat SISUKORD PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL .......1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 TOIMETULEKU STRATEEGIAD........................................................................................... 4 1. Akadeemiline juhendamine.................................................................................................5 1.1. Tunni tutvustamine...................................................................................................... 5 1.2. Tunni läbiviimine.........................................................................................................6 1.3. Tunni lõpetamine............................................................................................
Baastasandi emotsiooniringed: - tekitavad instiktiivseid käitumismustreid - aktiveeritavad väikese arvu tingimatute stiimulite poolt - aktivatsioon psüib (mõnda aega) ka siis kui olukord järsku muutub - vahendavad sensoorsete sisendite ajju jõudmist - kontrollivad õppimist IMPULSIIVSUS - raskused impulsside, himude, emots kontrollimisel - enesekontrolli prob: alko, söök jne - korrelatsioonis ekstravertsusega - impulsiivsus seotud otsmiku osaga - amügdala seotud sellega, et kuidas me hakkame asju tõlgendama Adaptiivne impulsiivsus- elamustejanu, kiire otsustamisstiil Mitteadaptiivne- pidurdamatus, mõtlematus. Korrelatsioonis madalama intelligentsusega? Marvin Zuckermann- sensation seeking scale, elamustejanu. OKSÜTOTSIIN - sotsiaalsus, lust&care, neurootilisus, fear&sad - ärevusvastane hormoon - oksütotsiin eritub imetamisel
HÜPERAKTIIVNE LAPS HELLE TAMMOJA Hüperaktiivse lapse tunnused · Impulsiivsus · Provotseeriv käitumine · Tähelepanu häired · Püsimatus · Kohanemisraskused Soovitusi õpetajale · Puudujäävate funktsioonide arendamine · Individuaalne töö · Tegelemine lapse vihaga · Rahulikuks jäämine · Väike töömaht · Tõrjutus · Konfliktid · Õpetaja abi Soovitusi vanematele · Kindel päevakava · Lapsega koos olemine · Muutusteta elu · Mäng veega · Jää rahulikuks! Tänan tähelepanu eest!
Miks on problemaatiline omadussõnade kasutamine küsimustikus? 4 Mida tähendab “ülespuhutud-spetsiifiline” (bloated-specific) Millist probleemi näeb Hofstee relatiivsete skaaladega (st nt “madal ekstravertsus” on defineeritud kui “alumine 15%”)? Märksõnad loengust: Millistele küsimustele saab teadus vastata? (Missugune peab olema küsimus, et teadus saaks sellele vastata?) Jingle-jangle fallacy (Truman Lee Kelley), sõnade ja mõistete segiajamine. (Nt impulsiivsus, millel on psühholoogias palju erinevaid tähendusi, kuid sageli mõeldakse, et neil kõigil tähendustel peab ikkagi midagi ühist olema.) Operatsionalism. Operatsionaalne definitsioon - defineerimine mõõtmiseks vajalike "operatsioonide" (tegevuste) kaudu. "Konstrukti" erinevad tähendused: latentne (ainult kaudselt mõõdetav) tunnus; hüpoteetiline entiteet; teoreetiline üldistus; mistahes abstraktne mõiste; mõiste või omadus;
Transaktsioonide analüüs. E. Berne Berne, E. (1980). Games people play. NY: Ballantine Book Mina-seisundid (ego states) - kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: lapsevanema tasand/seisund - õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; täiskasvanu tasand - impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus lapse tasand - tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) – partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid – pöördumine selle mina-seisundi
Neuromediaatorid Atsetüülkoliin + (aktivatsioon, tähelepanu, lihaskontraktsioonid, viha, seks, agressiivsus) Dopamiin (liigutuste kontroll, asendid, meeleolu, positiivsed kinnitused, sõltuvussuhted) GABA / gamma-amino-võihape/ - (motoorika kontroll, nägemine, ärevuse regulatsioon, korteks!) Glutamaat + (õppimine, mälu) Norepinefriin (tähelepanelikkus, emotsioonid, uni, õppimine, meeleolu) Serotoniin (uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agressivsus, impulsiivsus, depressiivsus, suitsiid) EKSPERIMENTAALSED ÜLESANDED ->VAIMNE INFOTÖÖTLUS NEURONAALSED PROTSESSID -> NEUROTEADUSLIKU psühholoogia strateegia: psüühika neurokorrelaadid 4. loeng 21.10.11 Teadusliku mälupsühholoogia algus Hermann Ebbinghaus näitas, et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida. Loeng, reede 2. märts. Emotsioonid Emotsioon annab energiat, jõudu, toimekust. Võimaldab selektiivset reageerimist. Emotsioonidel on: 1
Hüperaktiivsus Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), ka tähelepanu defitsiidi sündroom, üliaktiivsus, hüperkineetilisus, ADHD (Attention Deficit Hyperactivity Disorder), ADD (Attention Deficit Disorder) Tunnused Raskused keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. Toimetulekuraskused õppimises, suhtlemisel, huvialategevusel. Tähelepanu puudulikkus. Motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus, hajameelsus, unustamine. Puudulik ja ebapiisav keskendumine. Halb organiseeritus ning aja ja tegevuste planeerimine. Kannatamatus, kärsitus. Kiire ärrituvus Keskmiselt 7-12% lastest on hüperaktiivsed. Poisse on hüperaktiivsete hulgas kordades rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi. Jaguneb kolmeks: Domineerivalt tähelepanematus Domineerivalt hüperaktiivsus Kombineeritud tüüp
Kalevipoeg Eesti eepose kangelasena Kalevipoja tegemisi on mõjutanud tema hiiglaslik kasv (magamisasemete järgi oli ta pikkus umbes 100 m, kiviviske põhjal minu arvamuse järgi umbes 2 km) . Nii suure isiku ka tühised tegevused jätavad suuri jälgi, seda ka loodusesse. Sellise kasvu puhul peaks tegutsemine ja liikumine olema eriti läbimõeldud. Kuid see oli vastupidi – Kalevipoeg paistab silma mõtlematuse, kärsituse ja rabistamisega. Üks tema iseloomujooni leiab eeposes korduvalt rõhutamist see on impulsiivsus ja äkkviha, mida ta ei suuda kunagi kontrollida. Tihti kordub olukord, kus Kalevipoja märatsemisi keegi teine oma nõuandega peatab. Kalevipoja osaks on siis kahetsus ja oma “viha vihkamine”, kuid kogemusest õppimist ei toimu ja järgmisel korral võib äkkviha temas taas plahvatada. Kalevipoeg on küll väga suur ja tugev mees, kuid on midagi, mis on temast tugevam see on te...
Õppetöös on iseseisvad ja sõltumatud, on suutelised ennast vaos hoidma. Flegmaatik Flegmaatikud on rahulikud, püsivad ja väsimatud tööinimesed Tänu oma närviprotsesside tasakaalukusele ja teatud inertsusele jäävad nad rahulikuks õppetegevuse erinevates olukordades. Koleerik Koleerikud on püsimatud, kärsitud, enesevalitsuseta, äkilised ja kannatamatud. Neile on omane kõrgendatud erutatus ja impulsiivsus. Õppetöös ärrituvad väikeste ebaõnnestumiste pärast. Melanhoolik Melanhoolikud on tagasihoidlikud, häbelikud ja ujed, kuid erakordselt emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Nende töövõime on väike, nad väsivad õppetöös kiiresti ja neil on vähe initsiatiivi. Temperamendi omaduse tüübid: Introvertne inimene, kes on kinnine ja tagasihoidlik ning valdavalt pöördunud endasse. Oma sisemaailmaga tegelev
psühhoos kontrolli alla saada, kuid päris terveks ta ei saanud ja nüüd põeb noormees skisofreeniat. 3. Analoogia (http://www.narko.ee/kokaiin/ ) Kokaiini tarvitamine ei ole Eestis nii levinud kui kanepi tarvitamine. Kanepil on inimestele valuvaigistav toime, kokaiini tarbimisel võib inimene muutuda agressiivseks. Kui kanepit pruukida raseduse ajal, siis lapse vanemaks saades võivad tekkida erinevad füüsilised häired (hüperaktiivsus, impulsiivsus ja puudulik tähelepanuvõime). Kui aga kokaiini tarbida, siis lapsel võivad tekkida püsivad psüühilised häired (kergesti ärrituvad, emotsionaalselt ebastabiilsed, raskused keelelises-ja tunnetusprotsesside arengus). 4. Autoriteet (https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/45162/terviseekspert-eesti- uhiskond-ei-ole-kanepi-seadustamiseks-valmis ) Tervise arengu instituudi nakkushaiguste ja narkomaania osakonna juhataja Aljona Kurbatova
Mõnel juhul võib tähelepanu vajadus tuua kaasa raskusi. Tähelepanu vajadus võib olla tahtlik või tahtmatu. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire... ...on üks sagedasemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, millele iseloomulikke tunnuseid esineb 3-10% koolilastest, poistel 3 korda sagedamini kui tüdrukutel. ATH levinum nimetus on hüperaktiivsus. ATH-le on iseloomulik tähelepanuvõime puudulikkus, püsimatus ja impulsiivsus. Tähelepanuvõime puudulikkuse tõttu: · keskendub laps tegevusele lühiajaliselt; · suudab tegeleda vaid ühe asjaga korraga; · on tähelepanu stiimulite poolt kergesti kõrvalejuhitav; · ei suuda jälgida pikemat vestlust; · ei märka detaile; · jätab tegevused lõpetamata; · vaimne pingutus on raske ja vastumeelne; · on raskustes oma tegevuse iseseisva planeerimisega; · unustab asju ja kaotab esemeid.
irratsionaalsus, emotsionaalsus Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Ekstravertsus intorvertsus (Extraversion-Introversion) suhtlemise aktiivsus Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Psühhootilisus (Psychoticism)- impulsi kontroll Agressiivsus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus Korrelatsioonid hormonaalse tasemega II Suur Viisik (Big Five) Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit c) 16 faktoriline isiksusemudel d) Tupes, E
irratsionaalsus, emotsionaalsus Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Ekstravertsus intorvertsus (Extraversion-Introversion) suhtlemise aktiivsus Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Psühhootilisus (Psychoticism)- impulsi kontroll Agressiivsus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus Korrelatsioonid hormonaalse tasemega II Suur Viisik (Big Five) Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit c) 16 faktoriline isiksusemudel d) Tupes, E
· Varjatud kohad · Head õpilased · Oskamatus tegutseda takistab alustamist Hindamine ja abistamine · Käitumise hindamise skaalad (Merrell, Achenbach jt) · Probleemide lahendamine · Vanemate treeningud · Kognitiiv-käitumuslik lähenemine Parim, kui kooskõlastatakse koduga Ei suuda üldistada oma käitumist Vaja muuta käitumismustreid kodus Hüperaktiivsus ja tähelepanupuudulikkus · 3 dimensiooni Tähelepanupuudulikkus Hüperaktiivsus Impulsiivsus · 3 tüüpi: TP+HA, I; TP; HA,I · Arengule mittevastavad raskused tähelepanus, impulsiivsuses ja üliaktiivsuses Arvudes · 3-7%. Keskmine 5.3% (meta-analüüs Polanczyk, Silva de Lima, Horta, Biederman, & Rohde, 2007). · 4:1 kuni 9:1 poiste ja tüdrukute suhe. · Õpetajate teadmised vareeruvad, kuid suhteliselt kehvad (38% õigeid vastuseid USAs, 77% Austraalias. · Muudetavad ka lühikese õpetuse järel (White et al., 2011)
hoolimatus, normide eiramine) Suure Viisiku kontseptsioon ( Costa, McCrae ) neurootilisus ekstravertsus sotsiaalsus meelekindlus avatus Neurootilisus seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks. Neurootikul on soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades. Alamskaalad: ärevus, vaenulikkus, masendus, enesekontroll, impulsiivsus, haavatavus. Ekstravertsus seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel, jutukas. Alamskaalad: soojus, seltsivus, kehtestavus, aktiivsus, seiklusjanu, positiivsed emotsioonid Avatus kogemusele seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Avatud inimesed võtavad omaks uusi ideid ja mittetradistioonilisi väärtusi. Suletud inimesed
sotsialiseeruda. 3. Emotsionaalselt intelligentne inimene oskab aga suurepäraselt suhelda. EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS KOOSNEB GOLEMANI JÄRGI 5-ST OSAST: o Eneseteadlikkus - oma tunnetest arusaamine ja nendel vahet tegemine. o Tujude kontrollimine - oma tujude kontrolli all hoidmine nii, et nad sobiksid vastavalt olukorraga ega läheks sellega vastuollu. o Enesemotivatsioon - oma tunnete kokku kogumine ja nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine. Impulsiivsus ja kõhklemine ei kuulu emotsionaalse intelligentsuse juurde. o Empaatia - teiste inimeste tunnete hindamine ja võime neist aru saada. o Suhetega toime tulemine - inimestevaheliste suhetega toime tulemine, oskus lahendada konfl ikte ja pidada vestlusi erinevatel teemadel. SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS Sotsiaalne intelligentsus on inimese võime mõista ja arvestada teda ümbritsevaid suhteid ja teada nende mõju. Inimene suudab oskuslikult suhelda teistega, pannes
Last mõjutavad suhted kodus. Kas ta peab võitlema tähelepanu ja armastuse eest või elab ta kodus, kus talle jagatakse piisavalt hellust ja hoolivust. Lastekaitse Liidu projekti " Ei vägivallale " raames viidi 2002a läbi uurimus, milles selgus, et õpilased olid kõige sagedamini kogenud eakaaslastepoolset korduvat kiusamist järgmisel moel: asjade äravõtmine, togimine, narrimine ja tõukamine. Kiusajad kes nad on? Kiusajat iseloomustab: impulsiivsus, dominantne isiksus ( puudub empaatia ), positiivne suhtumine vägivalda, füüsiline tugevus ( poisid ), vanempoolse soojuse ja seotuse puudumine, minna-laskev kasvatusstiil, range distsipliin, füüsiline karistamine, vanemliku järelvalve puudumine, sõbrad, kelle suhtumine vägivalda on positiivne, eakaaslaste kiusamismudelite järgimine, järelvalve puudumine vahetundides, õpetaja ükskõikne suhtumine, teiste õpilaste ükskõikne või positiivne suhtumine kiusamisse. ( allikas Elliott jt
sellest teadma? ATH on aktiivsus ja tähelepanuhäire, levinum nimetus on hüperaktiivsus. Kasutatakse veel termineid üliaktiivsus või hüperkineetilisus. Inglise keeles on lühend ADHD. See on psüühikahäire, mis esineb lapse ja noorukieas ning põhjustab lapse erinevates tegevusvaldkondades toimetulekuraskusi (õppimine, suhltemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus). Tunnuseks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Poisse on 210 korda hüperaktiivsete seas rohkem, kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul, vaid vähestel need tunnusjooned taanduvad. Täiskasvanueas on sümptomid samausugused. Probleeme tähelepanu koondamisega, enesekontrolliga, töö organiseerimisega ja ülemäärase aktiivsusega. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire jaguneb:
Antud probleemi kirjelduses leidub viiteid aktiivsus-ja tähelepanuhäiretele. Probleemsituatsioonis leiduvateks sümptomiteks on madal enesehinnang, häirunud sotsiaalsed suhted, keskendumisraskused, raskused paigal püsimisega, tahab palju liikuda, ägestumine ning hoolimatus tagajärgedest. Aktiivsus-ja tähelepanuhäire jaguneb kolmeks: 1. Domineerivalt tähelepanematus 2. Domineerivalt hüperaktiivsus 3. Kombineeritud Kui lapsel on ülekaalus üliaktiivsus ja impulsiivsus, siis ta: · On rahutu, kärsitu, nihelev, püsimatu; · Lahkub oma kohalt, ei suuda paigal püsida; · Ei suuda vaikselt mängida, räägib ja lärmad pidevalt ja häälekalt ning ei suuda mängudes oodata oma korda; · On äärmiselt impulsiivne, tal on käsi järjest püsti, soovib vahetpidamata midagi küsida või ütelda, segab jutudele vahele; · Tegevus on ebajärjekindel, moodustades poolelijäänud tegevuste jada;
See on seisund, mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. ATH kuulub hüperkineetiliste häirete gruppi, mille põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Üldised ATH tunnused ilmnevad enne kooli minekut st enne 7-ndat eluaastat, sümptomid esinevad erinevates olukordades, kui laps kasvab sümptomid muutuvad. Teismeeas võivad tähelepanu puudulikkuse sümptomid võimenduda ja hüperaktiivsuse sümptomid väheneda, võivad ägeneda kõik ATH sümptomid. Kui ATH on jäänud tähelepanuta, siis võivad selle all kannataval lapsel või noorel halveneda õppimistulemused ja suhted
· Pärilikud põhjused · Ümbritseva keskkonna mõjutused Ameerika diagnostiline ja statistiline psüühikahäirete käsiraamat (``DSM IV``, avaldatud 1994) esitab tähelepanu defitsiidi/hüperaktiivsuse sündroomi 3 alltüüpi.: · tähelepanu defitsiidi/hüperaktiivsuse sündroom, ülekaalus tähelepanematus · tähelepanu defitsiidi/hüperaktiivsuse sündroom, ülekaalus hüperaktiivsus- impulsiivsus 4 · tähelepanu defitsiidi/hüperaltiivsuse sündroom, segatüüpi (Neuhaus 2001:14) Hüperaktiivsusega kaasnevad probleemid Hüperaktiivsetel lastel on vaja toimetulekuks palju rohkem energiat ja abi, kui teised lapsed. Väga tähtis on perekonna ja lähedaste inimeste suhtumine. Toon välja oluslisemad probleemid, mis haigusega kaasnevad: 1.Õpiraskused Vaimne võimekus on hüperaktiivsetel lastel tavaliselt eakohasel keskmisel tasemel, see
assotsieeruma: seostuma, assotsiatsioone (seoseid) looma; liituma atribuut: tunnusese, mille järgi, kui sümboolikat tunda, saab kujutatud figuuri kindlaks määrata bareljeef e. anaglüüf: madal reljeef, lame reljeef butafooria: vaid näitamiseks, reklaamiks või teatrisfilmis tegelikkuse mulje loomiseks kasutatavad ebaehtsad esemed, võltstoredus defineerima: mõistet määratlema dekoratiivne: tähelepanu tõmbavalt kaunistav diptühhon: kaheosaline kunstiteos domineeriv, dominantne: valitsev, ülekaalus olev dünaamiline: liikuv, liikumisest tingitud; tulvil sisemist edasiviivat jõudu, hoogne ekspressiivne: väljendusrikas, ilmekas; (sisemist) jõuliselt väljendav element: (ld. elementum ürgaine) alge, algmõiste, algosis ehk lihtsalt osa enkaustika: maalitehnika, mis kasutab vahast ja vaigust tehtud värvi ning kuumtöötlust selle pinnale kinnitamiseks esteetiline: kunstiliselt mõjuv; ilus, kaunis, maitsekas formaalne: vormiline, vormist l...
,,Antisotsiaalne isiksus on isik, kes on ebakriitilisel viisil opositsioonis ühiskonnaga või ignoreerib sotsiaalseid norme".(Wettenberg, lk. 79, 2000). Üldiselt võib öelda, et antisotsiaalne isiksushäire on isiksushäire,mille tulemusel sooritatakse seadustevastaseid tegusid. Psühhopaatia mõiste on antisotsiaalse isiksushäire diagnoosist laiem,mille alla kuuluvad egotsentrism, impulsiivsus, vastutustundetus,vähene emotsionaalsus, empaatia-, süü- või kahetsustunde puudumine, patoloogiline valetamine, manipuleerimine ning püsiv sotsiaalsete normide ja ootuste rikkumine. (Cleckley, 1976; Hare, 1996). Psühhopaat kui düssotsiaalne isiksus Psühhopaatilist isikut nimetatakse ka düssotsiaalseks isikuks. Düssotsiaalne isiksus on isiksushäire, mis torkab tavaliselt silma ränkade vastuolude tõttu inimese käitumise ja
ideoloogilisi ja poliitilisi aspekte. 3.Psühhopaatia mõiste kohtupsühholoogias Kohtupsühholoogia mõistes on psühhopaatia isikule püsivalt omane tunnustekogum, mis seostub kõrge retsidiivusriskiga; ei ole isiksushäire; kasut. retsidiivsusriski alastes uurimustes. Psühhopaatia mõiste sisald : isiksusejooned : hea kõneosavus, pinnalisus suhetes, suurejoonelisus, empaatiavõime puudumine, teiste isikute manipuleerimine. Käitumisjooned : krooniline ebastabiilsus, asotsiaalne elustiil, impulsiivsus, kriminaalne mitmekülgsus. Psühhopaatidel on kognitiivsete funkts. häired, mäluhäired, häired kõne emotsionaalse tähenduse mõistmisel.Psühhopaatide kriminaalne karjäär : valdavalt instrumentaalsed kuriteod; õigusrikkumine algab noorena; palju õigusrikkumisi, mis on mitmekülgsed; sageli on pettusi. 4. Kuriteo retsidiivusriski hindamine Vägivallariski hindamist ja riski alandamist/juhtimist oodatakse vaimse tervise
Riskikäitumine Eesti noorte hulgas. Riskikäitumise mõiste ja liigid. Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid: * suitsetamine * alkoholi (liig)tarvitamine * uimastite proovimine/tarvitamine * kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga * liikluseeskirjade eiramine * ohutusvahendite kasutamise eriamine * ohutusreeglite eiramine jt Miks noored käituvad riskivalt? * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsiooni janulisus, motoorne rahutus, hüperaktiivsus jne) * e...
Õppimisvõimalused Abikool (abiklass) Toimetulekukool (toimetulekuklass) Hoolduskool (hooldusklass) TÄHELEPANU- JA HÜPERAKTIIVSUSHÄIRE Sünonüümid MBD Minimal Brain Dysfunction ADHD Attention Deficit and Hyperactivity Disorder (Ameerikas) ADD Attention Deficit Disorder (Ameerikas) DAMP Deficit in Attention, Motor Control and Perception (Põhjamaades) Hyperkinetic Child Tähelepanu häirele omane tähelepanematus, impulsiivsus, laps ei märka detaile, teeb hooletusvigu, pidevad raskused keskendumisega, tundub, et ei kuule, mida talle öeldakse, ei jälgi juhtnööre ega vii asju lõpule, raskusi tegevuse planeerimisega, väsib kiiresti ning väldib ülesandeid, mis nõuavad pikaaegset vaeva, pidevalt kaotab asju, laseb end välistel teguritel hõlpsalt heidutada, unustab nii asju kui korraldusi. Hüperaktiivsusele omane
Kokkuvõtvalt on esmatasandi meditsiinitöötaja alati kättesaadav, asjatund- lik ning kohustatud abi andma. ENESETAPP JA PSÜÜHIKAHÄIRED Uurimused kinnitavad, et suuremal osal enesetapu sooritanutest on diagnoo sitav psüühikahäire. Allpool on ära toodud suitsiidiriski kandvad diagnoosirüh- mad: • depressioon (kõik vormid); • isiksusehäired (asotsiaalne isiksus ja ebastabiilset tüüpi isiksusehäired, eriti kui haiguspildis domineerivad impulsiivsus, agressioon ja sagedased meeleolukõikumised); • alkoholism (eriti noorukitel, eriti joomaperioodi järgselt) ja/või uimastite kuritarvitamine noorukite puhul); • skisofreenia; • orgaanilised psüühikahäired; • muud psüühikahäired. Kuigi suuremal osal enesetapu sooritanutest on mingi psüühikahäire, ei
· enesekriitika minetamine · kamandajatoon · karm ja tõrjuv hääl Enam kasutatavad sõnad: tohib, ei tohi, lõpeta, ära tee, alati, mitte kunagi, vastik, rumal, naeruväärne, suurepärane, tuleks, peaks Vanematasand võimaldab · võimaldab üle võtta reaalne vanemlik roll kasvatamisel, õpetamisel, juhtimisel · lubab muuta palju reageeringuid automaatseks, säästa energiat ja vabaneda aegaraiskavatest kaalutlustest otsustamisel 1.2. Laps Vaimustuvus, uudishimu, impulsiivsus, kujutluslend; kergeusklikkus, pelglikkus, pidurdamatus, abitustunne; kui midagi ei meeldi, on solvunud ja vihane. Mittesõnaline kontrollimatu eneseväljendus: pisarad, naer, järsud muutused hääletoonis, zestide ja näoilme loomulikkus või kammitsetus. Kohanenud Laps Kujundab oma käitumise Vanema mõju järgi (nt järeleandlikuks, virisevaks jne) Spontaanne Laps On ego-alge, milles peitub nii mässumeel kui loomevõime
andeid arendades ei lähe midagi kaotsi. See on aga väga tähtis, kuna lapse usk oma annete ja võimete kestvussesse on nende õppimise üks mõjukamaid faktoreid (Carlsson, 2010). Pedagoogilised lähenemised, mis ei kutsu last pingutama ja ei paku talle väljakutseid, viivad paratamatult lapse motivatsiooni vähenemisele. Arvatakse, et osad andekate lastega seotud probleemid nagu hüperaktiivsus, keskendumisraskused ja impulsiivsus, tulenevadki liiga rutiinsest ja lihtsast õpetamisest ning valest ajastamisest. Seega kui laps ei saa koolis piisavalt väljakutseid ning seal tehtav ei stimuleeri teda piisavalt, hakkab ta puudjääki otsima mujalt (Carlsson, 2010). Seda enam saab nõustuda Ruusi (2004) väitega, et tegelikult peaks koolis olema nii tööd kui mängu, sest läbi mängu areneb loovus ning kummagi pooleta pole võimalik normaalselt elada
Inimese arengu kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on arenguetapp? Kindla seesmise tendentsiga muutumine, mingil kindlal vaadeldaval perioodil. Uue kvalitatiivselt erineva oleku kujunemine. Astmete ja protsesside järgnevus, mis tekitavad muudatusi ja reorganiseerimist inimeses läbi elutsükli (kasv ja areng, reorganiseerumine mõtlemise ja tegutsemise strateegiates). Enamus muudatusi toimub lapseeas. Inimese arengut saab vaadelda kahes tähenduses: Fülogenees- inimese kui liigi areng Ontogenees- inimese areng elu jooksul 2. Mis toimub lapse mõtlemises väikelapseeas? Kiireneb kõne areng, eriti grammatilise struktuuri omandamine. Keel klassifitseerib maailma, areneb mõtlemine. Areneb ka esemeline tegevus, laps muutub tunduvalt osavamaks. Laps muutub tegevuse subjektiks. Arenevad mälu ja mõtlemine. Vaimne areng: • Kuulab ja paneb tähele • Vaatleb ja võrdleb sihipäraselt, eristab olulist ...
erivajadusega ning vajavad oma erilise vajaduse tõttu teistsugust,proffessionaalselt lähenemist. Tihtipeale enamik teab hüperaktiivsete laste olemasolust,kuid ei ole nendega kokku puutunud.Inimesed kardavad asju ,millest pole neil õrna aimu või millega nad pole kokku puutunud. Milles siis seisneb hüperaktiivsus? Tänapäeval peetakse haiguse keskseks sümptomiks keskendumisvõime ja tähelepanu nõrkust.Liigne impulsiivsus ja hüperaktiivsus on teisejärgulised probleemid (Almqist 2006).Eelkõige peaksid tavainimesed hüperaktiivse lapse ära tundma tema tähelepanuvõimetuse tõttu.Samas vaadates lapsi tundub,et kõik on hüperaktiivsed ja raske on neil vahet teha,kuid kui ikkagi ühes seltskonnas on tavalapsed ja hüperaktiivne ,siis saab sellest kohe aru just täpselt tema käitumisest ja olekust.Teoreetikute arvamused ja mõtted siinkohal erinevad,seoses hüperaktiivsuse tekke põhjustega.G.Monina ,J
(ATH). Seisund, mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas. See põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. ATH kuulub hüperkineetiliste häirete gruppi, mille põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Kui lapsel on ülekaalus üliaktiivsus ja impulsiivsus, siis ta: - on rahutu, kärsitu, nihelev, püsimatu; - lahkub oma kohalt, ei suuda paigal püsida; - ei suuda vaikselt mängida, räägib ja lärmab pidevalt ja häälekalt ning ei suuda mängudes oodata oma korda; - on äärmiselt impulsiivne, tal on käsi järjest püsti, soovib vahetpidamata midagi küsida või ütelda, segab jutule vahele; - tegevus on ebajärjekindel, moodustades poolelijäänud tegevuste jada;
Täna teen tööd ja homme naudin elu, mitte vastupidi Hirmud (Fritz Riemanni järgi) · Hirm andumuse (sõltuvuse) ees- skisoidne - Iiah · Hirm endakssaamise ees - depressiivne - Notsu · hirm muundumiste ees- sundusega isik - Jänes · hirm paratamatuse ees - hüsteeriline isik - Puhh Inimese funktsioonid: · Mõtted · Tunded · Meelelisus (maitsed, lõhnad) · Intuitiivsus = kõhutunne · Kujutlusvõime · Unistamisvõime · Impulsiivsus = iha · Tahe koordineerib Tahte omadused · Energia, jõud · Meisterlikkus, tahe, distsipliin · Kontsentratsioon · Kindlameelsus, otsustatavus- viivitamatus · Järelandmatus · Algatusvõime · organiseeritus Kui juht on Notsu · Fookus on inimsuhetel · ajab segamini põhjuse ja tagajärje · kaotab pea, keskendub pisiasjadele, suureneb rahulolematus, otsustamatus · talle omased stress, haigused, depressioon
üle joonistada, mis tingib selle pikemaajalisema kestvuse. Hennatatöveering omandab õige värvuse 24-48 tunni möödudes Kujundid Budistlikud mungad: selja peal palved Samuraid ja ülikud: lubasid oma kehakaunsitada nagu siidi ,mis täis maalitakse Jaapani ainude juures kohtab tätoveeritud huuli Havailased tätoveerivad leina märgiks oma keeli Kujundid kass - sümboliseerib sõltumatust, mõttevabadust, kiiret taastumist. pull - jõud, mehisus, viljakus, impulsiivsus liblikas - paljude naiste lemmik. Sümboliseerib kui lühike ja haprus elu on. Kuid samas ka kaunis, võluv. ämblik - osav ja ohtlik tapja, kuid samas ka õnnetooja. Ning viitab kujutlusvõimele. ingel - religioonne tähendus, sümboliseerib headust, kaitset, jumala olemasolu. roos - puhta ning kauni armastuse sümbol. Komertslik tätoveerimine Sai alguse Jaapani värvilise tätoveerimiskunsti jõudmisega Läände
Kõik nad kirjeldavad seisundit, mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. ATH kuulub hüperkineetiliste häirete gruppi, mille põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. [3] Hüperaktiivsuse ja üliaktiivse lapse vahele ei tohiks kohe kindlasti tõmmata võrdusmärki, sest käitumisilmingud ei ole samasugused. Hüperaktiivsuse korral on peamiseks tunnuseks tähelepanematus ja vähene kontsentratsioonivõime- see tähendab, et lapsel puudub või on tugevalt häiritud võime suunata tähelepanu mingile kindlale tegevusele või objektile. See, et need lapsed on aktiivsed, ei tähenda, et nad huvituvad ümbruskonnast, vaid nad ei
Töösse lülituvad aeglaselt ja neil esineb raskusi ümberlülitumisega ühelt õpitegevuselt teisele. Suhetes inimestega on tasakaalukad, kuid ei leia kiiresti kontakti teiste kaaslastega ning õpingutes võivad teistest maha jääda. Uue omandamine võtab neil aega ja neid tuleb õppetöös ergutada ja julgustada ja mitte asjatult kiirustada (Kõverjalg 1996). Koleerikud on püsimatud, kärsitud, enesevalitsuseta, äkilised ja kannatamatud. Neile on omane kõrgendatud erutatus ja impulsiivsus. Õppetöös ärrituvad väikeste ebaõnnestumiste pärast. Nende õpitegevuses esineb sageli tsüklilisus: kord õpivad suure õhinaga, teinekord löövad aga õppetööle käega. Alustatud tööd ei vii sageli lõpule. Suhtlemisel püüavad teistest üle rääkida, vaieldes ägestuvad ja lähevad endast kergesti välja, on tasakaalutud ja kohati agressiivsed (Kõverjalg 1996). 4 Melanhoolikud on tagasihoidlikud, häbelikud ja ujed, kuid erakordselt
Emotsionaalselt intelligentne inimene oskab aga suurepäraselt suhelda. 4 Emotsionaalne intelligentsus koosneb Golemani järgi 5-st osast 1. Eneseteadlikkus- oma tunnetest aru saamine ja nendel vahet tegemine. 2. Tujude kontrollimine- oma tujude kontrolli all hoidmine nii, et nad sobiksid vastavalt olukorraga ega läheks sellega vastuollu. 3. Enesemotivatsioon- oma tunnete kokku kogumine ja nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine. Impulsiivsus ja kõhklemine ei kuulu emotsionaalse intelligentsuse juurde. 4. Empaatia- teiste inimeste tunnete hindamine ja võime neist aru saada. 5. Suhetega toime tulemine- inimestevaheliste suhetega toime tulemine, oskus lahendada konflikte ja pidada vestlusi erinevatel teemadel. 5 Miks meil on vaja emotsionaalset intelligentust? Emotsionaalne tervis on üldse kõiksugu õppimisvõime aluseks. Koolis on lastel hea
.......................................................... 10 2 1.1.MIS ON HÜPERAKTIIVSUS? Hüperaktiivsus on häire, mis on tingitus närvisüsteemi nõrkusest. Need konkreetsed lapsed vajavad teistsugust kohtlemist ning avalduvad järgmiste sümptomite näol: - tähelepanematus ja hajameelsus: need lapsed ei suuda oma tähelepanu suunata konkreetsele asjale. Samuti esineb neid tähelepanematus ja oskamatus eristada peamist. - impulsiivsus: lapsed ei mõtle oma tegevust enne läbi, samuti ei näe nad oma saavutusi ja töö tulemust ning nad ei oska asju ette planeerida. Küll aga teavad, kuidas tuleb käituda. Samuti oskavad nad selgitada kui ei suuda ise end kontrollida ning tulemuseks on mõtlematu käitumine -esitatud nõudmiste raske järgmine: näiteks ei suuda nad etteantud ajaga kuidagi toime tulla. Need lapsed soovivad kiitmist ning pidevat kontrolli kuna kui nad seda ei saa, siis nad
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Transaktsioonid: Mina seisund- kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina. ● lapsevanema tasand- õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu. ● täiskasvanu tasand- tasakaalustatud, enesekntroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. ● lapse tasand-impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus, mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loo...
operantse tingimise korral positiivse sarrustamise kasutamisele? Piirangud õppimisel:Vanus, Füsioloogiline seisund, Keskkond,Ülesande keerukus Närvisüsteemi toimimine, õpitud maitse vältimine. 14. ÕPPIMINE JA PSÜHHOPATOLOOGIA. Milles võiksid seisneda õpetaja õpetamisraskused koolis õpilase dopamiini-süsteemi alatalitluse korral? Kuidas (millistes tingimustes) võiks õpetada aktiivsus-tähelepanuhäirega (ADHD) last? (ADHD lühikirjeldus: vähenenud keskendusmisvõime, suurenenud impulsiivsus, liigne kehaline aktiivsus, raskus instruktsioonide järgimisel..). Milline võiks olla sarrustamisstrateegia sotsiaalfoobia puhul (sotsiaalfoobia lühikirjeldus: kardavad esineda, kardavad teiste tähelepanu, on väga ärevad klassiruumis, jäävad seltskonnas tagaplaanile, väldivad suhtlemist ja esinemist, kardavad teiste negatiivset hinnangut)? ADHD-võimalikult vähe segavaid stiimuleid, last motiveerib see kui teeb igava ül. Ära saab minna välja mängima Sots
mittemõistmist ning verbaalselt ja/või füüsilist vägivalda oma vanematelt ● halvad suhted eakaaslastega ● tüdrukud on ka sageli kokku puutunud seksuaalse väärkohtlemisega Kõikide nende tunnuste ühisosaks on see, et sellistel noortel on ebasoodne kasvukeskkond! Vallandavad tegurid: ● abituse tunne ● üksindus, tõrjutus ● süütunne ● viha ● keegi teine kasutab oma võimu selle inimesel peal ära ● impulsiivsus ● iha kätte maksta ● raskused koolis/tööl ● stressi tekitavad stiimulid (enesekahjustajate stressijuhtimise süsteem on nõrgenenud niiet reageerivad stressile tundlikumalt) Ennetamine. ● oluline on olla teadlik ja varakult ära tunda ennastkahjustava käitumise riskitegureid ● kui inimene käib koguaeg pikkade varrukatega, ka soojade ilmade puhul ● kui ollakse närviline ja sulgub omaette vannituppa või magamistuppa seletamatul põhjusel
tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Suhtlemine on kahe või enama isiku ühis-tegevus, kus ühe partneri tegevuse edukus, sõltub suuremal või vähemal määral teiste edukusest. Põhitunnused: Suhtlemine on vältimatu, isegi siis, kui ei kõnelda sõnagi. Suhtlemine on sihipärane tegevus. Suhtlemisakt on pöördumatu. Suhtlemist mõjutab eetiline aspekt. Suhtlemises avaldub nii tahtelisus kui impulsiivsus. Suhtlemisakt pole korratav. Tagada suhtlemise võimalikkus, Markeerida sotsiaalsete kohtumiste algus ja lõpp, Vältida tarbetu info kuhjumist, vältida mõistmist takistavat keerukat väljendusviisi, Vältida ühel ajal rääkimist. Suhtlemise probleemvaldkonnad Suhtlemise kommunikatiivsed funktsioonid: Teabevahetus e kommunikatsioon on vastastikune tajumine, tundmaõppimine, mõistmine
sündroom, kerge aju düsfunktsioon (MBD), minimaalne ajuhäire, tähelepanu puudulikkuse sündroom, lapsepõlve tähelepanu defitsiidi häire jt. 2000. aastast alates käsitletakse hüperaktiivsust kui psüühika täidesaatva funktsiooni häiret - võimetust oma tegevust planeerida, plaani järgi tegutseda, saavutada planeeritud tulemusi. Tänapäeval peetakse haiguse keskseks sümptomiks keskendumisvõime ja tähelepanu nõrkust. Liigne impulsiivsus ja hüperaktiivsus on sekundaarsed probleemid. Peamised probleemid, mis mõjutavad motoorset sooritust: Raskused tähelepanu säilitamisega ülesandel või tegevuse juures. Liigutused sageli inertsiaalsed ning oht ennast tihti vigastada. Vähene püsivus silma - käe koostööd nõudvate tegevuste juures. Mida kujutab endast vaimne puue ja milliseid motoorseid probleeme see kaasa toob? Vaimne puue
Olulised komponendid õppimisel: ·Mõtlemisoskus ·Teadmised ·Õpioskused ·Metakognitiivsed oskused ·Motivatsioon Aktiivsus passiivsus Teadlik teadvustamata Üks mitu Robert J. Sternberg: motivatsioon neist kõige asendamatum, ilma selleta õppimist ei toimu. Motivatsioon õppimises seostuvad mõisted · Huvi, uudishimu · Vajadused · Väärtused · Uskumused, hoiakud · Akadeemilised, sotsiaalsed eesmärgid · Impulsiivsus · Püsivus Motivatsioon õppimises · Biheivioristid: oluline on väline motiveerimine · Kognitivistid: kuidas inimese mõtted selle kohta, miks midagi juhtus, mõjutavad selle inimese tulevikukäitumist · Humanistid: rõhutavad inimeste valikuid ja isiksuse arendamise vajadust · Kognitivistid + humanistid: mõtted, uskumused, valikud ja strateegiad Motivatsioon õppimises Mida inimesed mõtlevad oma tegevustest-
KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT ERI- JA SOTSIAALPEDAGOOGIKA OSAKOND KÄITUMISHÄIRED Referaat Juhendaja: Ene Varik 2008 SISUKORD. 1.KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. 2.MIS ISELOOMUSTAB EMOTSIONAALSE JA KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LAPSI. 3.HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED. 4.KASVATUS KOLLEKTIIVIS. 5.KOOSTÖÖ. 6. KASUTATUD KIRJANDUS. 2 1. KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. Käitumine on kaasa sündinud või elu vältel omandatud toimimisviis, mis soodustab elusolendi kohanemist muutuvais oludes ja liigi säilimist. Inimese käitumine ei ole ainult keskkonnaga kohanemine nagu loomade käitumine. Inimene suudab keskkonda teadlikult ja sihikindlalt mõjutada, endaga kohandada. Inimese käitumist suunavad kasvatus ja õpetamine. Inimene allutab oma tegevuse ühiskonnas kehtivaile reegleile ja põhimõtteile. Käitumises avalduvad iseloomujooned ja temperamendi iseärasused, suurel märal mõjut...
Pooled suitsiididest on sooritanud inimesed, kes põevad psüühilist haigust, eriti depressiooni. 6 5.1 Sihtgrupp Noorsugu 12-25a, kaudselt kogu elanikkond. Elukoht - suuremad linnad. Sugu -mehed, naised. Sotsiaalne positsioon-erinevate sotsiaalmajanduslike kihtide esindajad, eriti koolide ja kutsekoolide õpilased ja üliõpilased. 5.2 RISKITEGURID · Depressioon, impulsiivsus, mõtte- ja tundeviisi jäikus, ebapiisavad probleemilahendamisoskused, autobiograafiline mälu, lootusetus. · Suitsiidi üritajaid on palju rohkem kui neid, kes seeläbi ka surevad. Üldiselt proovivad naised enesetappu sooritada 23 korda sagedamini kui mehed. Kuid mehed surevad enesetapu tõttu 23 korda sagedamini kui naised. · Varasemate enesetapukatsetega inimesed võivad tõenäoliselt veel kord käe oma elu külge panna
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ11 Marika Rohilaid DEMENTSETE EAKATE JA NENDE OMASTEGA KAASNEVAD PROBLEEMID ÜLDHAIGLA ÕENDUSABI OSAKONNAS Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendaja: I. Nool Tallinn 2015 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.PROBLEEMID DEMENTSETE EAKATEGA..................................................................4 1.1 Haigusest tulenevad käitumishäired.............................................................................4 1.2 Haigusega kaasnevad isiksuse muutused........................................................................
teadmisi, kuid ei oska näiteks sotsialiseerida. Emotsionaalselt intelligentne inimene oskab aga suurepäraselt suhelda. Emotsionaalne intelligentsus koosneb Golemani järgi 5-st osast 1. Eneseteadlikkus- oma tunnetest aru saamine ja nendel vahet tegemine. 2. Tujude kontrollimine- oma tujude kontrolli all hoidmine nii, et nad sobiksid vastavalt olukorraga ega läheks sellega vastuollu. 3. Enesemotivatsioon- oma tunnete kokku kogumine ja nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine. Impulsiivsus ja kõhklemine ei kuulu emotsionaalse intelligentsuse juurde. 4. Empaatia- teiste inimeste tunnete hindamine ja võime neist aru saada. 5. Suhetega toime tulemine- inimestevaheliste suhetega toime tulemine, oskus lahendada konflikte ja pidada vestlusi erinevatel teemadel. 5 Mis on emotsioon? Emotsioonideks (ladina k. emovere erutuma, ärrituma) nimetatakse inimese poolt
Riskikäitumine. Miks käitutakse riskeerivalt? Milleks narkoennetus? Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps? Loe läbi artikkel ja täida praktilised ülesanded Praktiline ülesanne 1. 1. Toetudes artiklist saadud teadmistele vii läbi veebipõhine nõustamine lapsevanemale, kes kuuldes, et lasteasutuses/ koolis on lapsi kes on "HIV +" soovib oma last lasteasutusest/ koolist ära võtta. Praktiline ülesanne 2. 1. Toetudes artiklist saadud teadmistele vii läbi veebipõhine nõustamine 8. klassi õpilastele, kes pöördusid sinu poole ärevatena, sest nendeni jõudsid jutud, justkui nende koolis kusagil klassis on õpilane, kes on "HIV+ ". Vanus 9-15 on määrav selles suhtes, millise elustiili laps endale valib kas tervisliku või mittetervisliku. Selles vanusevahemikus kas algab või kujunevad hoiakud suitsetamise, alkoholi, narkootikumide suhtes. Teismelised teatavasti on eriti altid riskima ja ühtlasi arvavad, et NENDEG...
positiivse sarrustamise kasutamisele? 14. ÕPPIMINE JA PSÜHHOPATOLOOGIA. Milles võiksid seisneda õpetaja õpetamisraskused koolis õpilase dopamiini-süsteemi alatalitluse korral? Õpilasel puudub motivatsioon ja edasipüüdlikkus, siis on teda keeruline õpetada. Kuidas (millistes tingimustes) võiks õpetada aktiivsus-tähelepanuhäirega (ADHD) last? (ADHD lühikirjeldus: vähenenud keskendusmisvõime, suurenenud impulsiivsus, liigne kehaline aktiivsus, raskus instruktsioonide järgimisel..). Võimalikult neutraalses keskkonnas, et oleks vähe ärritajaid, ei saaks aknast välja või klassikaaslasi vaadata. Milline võiks olla sarrustamisstrateegia sotsiaalfoobia puhul (sotsiaalfoobia lühikirjeldus: kardavad esineda, kardavad teiste tähelepanu, on väga ärevad klassiruumis, jäävad seltskonnas tagaplaanile, väldivad suhtlemist ja esinemist, kardavad teiste negatiivset hinnangut)?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
