Konfliktiteooria (Collins, Bowles, Gintis) Hairdussüsteem on selleks et domineerivam klass saaks edasi domineerida. Varjatud teema töölisklassi nortele sisendataks ekuulekust, keskklassi noortele iseseisvust. Haridussüsteem toodab ebavõrdsust. Kõrghariduse ülepakkuine kõrgharidustega inimestel pole enam suurt eelist Hariduse tulemuslikkuse kasv hariduse pos mõju sissetulekule on viimasel ajal just kasvanud SOTSIAALSED NORMID JA DEVIANTSUS Deviantsus kõrvalekaldumine normist, hälbeline käitumine Miks inimesed alistuvad normidele? Kalkuleerivad kasu ja kahju Miks rikuvad norme? Kui tuleb suurem kasu Sotsiaalsed sanktsioonid reaktsioon hälbelisele käitumine Pos soodustavad normidepärast käitumist Neg karistavad käitumise eest Anoomia (E. Durkheim) olukord, kui vanad normid enam ei kehti aga uusi ka veel pole Kuritegevuse uuriine Kuritegude uuriine kui palju neid on
Väärtused on suhteliselt püsivad tunnetega seotud uskumused, osundavad peamistele elueesmärkidele ning nende eesmärkide saavutamiseks õigeks peetavatele viisidele. Väärtused kujundavad hoiakuid, reguleerivad valikuid ja kujundavad norme Normid - Normid lähtuvad väärtustest. Allutavad inimese toimimise ühiskonna kui terviku huvidele. Normid on nõudmised, mida ühiskond asetab indiviidile. – oluline , et selle täitmist kontrollitakse ( abielu ) Sekundaarne deviantsus - Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistatakse talle deviantne identiteet ning lõpuks võtabki inimene selle omaks. See seostub ka mõistega stigmatiseerimine, mis tähendab, et inimesele surutakse peale „rikutud“ identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. See näitab, et deviantsus tekib indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise vastuolu tulemusel
positivism näide! Absoluutsed seletused: 1.-2. Varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid). Hiljem: otsitakse, mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu. Sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930., aga eriti 50. ja 60. aastatel (Mertoni anoomia). Relatiivsed seletused: 3. Interaktsiononilised seletused a) Deviantsus areneb tembeldamise kaudu (Howard S. Becker „Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance”, 1963): sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne ja sekundaarne deviantsus. # Seostub mõistega „stigmatiseerimine” (Erving Goffman): inimesele surutakse peale „rikutud” identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses
oma liikmete üle. Émile Durkheimi järgi on anoomia "normituse" seisund ühiskonnas: väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid. Robert Mertoni järgi on anoomia normide konflikt – olukord, milles ühiskonna poolt väärtustatavad eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega. • Deviantsuse seletusetüübid : definitsiooni absoluutne (teatud tegevused on relatiivne (deviantsus on sotsiaalselt tüüp iseenesest deviantsed) defineeritud) seletuse tüüp bioloogiline ja sotsiaalne, interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline positivistlik , positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid.
Émile Durkheimi järgi on anoomia "normituse" seisund ühiskonnas: väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid. Robert Mertoni järgi on anoomia normide konflikt – olukord, milles ühiskonna poolt väärtustatavad eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega. 10. Millised on neli erinevat deviantsuse seletusetüüpi? Tooge palun igaühe juurde näide! definitsiooni absoluutne (teatud tegevused on relatiivne (deviantsus on tüüp iseenesest deviantsed) sotsiaalselt defineeritud) seletuse tüüp bioloogiline ja sotsiaalne, interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline, positivistlik positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem:
Émile Durkheimi järgi on anoomia "normituse" seisund ühiskonnas: väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid. Robert Mertoni järgi on anoomia normide konflikt olukord, milles ühiskonna poolt väärtustatavad eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega. 10. Millised on neli erinevat deviantsuse seletusetüüpi? Tooge palun igaühe juurde näide! definitsiooni absoluutne (teatud tegevused on relatiivne (deviantsus on tüüp iseenesest deviantsed) sotsiaalselt defineeritud) seletuse tüüp bioloogiline ja sotsiaalne, interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline, positivistlik positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid
Émile Durkheimi järgi on anoomia "normituse" seisund ühiskonnas: väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid. Robert Mertoni järgi on anoomia normide konflikt – olukord, milles ühiskonna poolt väärtustatavad eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega. 10. Millised on neli erinevat deviantsuse seletusetüüpi? Tooge palun igaühe juurde näide! definitsiooni absoluutne (teatud tegevused on relatiivne (deviantsus on tüüp iseenesest deviantsed) sotsiaalselt defineeritud) seletuse tüüp bioloogiline ja sotsiaalne, interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline, positivistlik positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid
Gängide tekkimisele aitas suuresti kaasa linnastumine, immigratsioon, erinevate rahvusrühmade kõrvuti eksisteerimine ja kuritegevus. Gängide tekkimist on käsitletud kui vahendit eluga toime tulemiseks. Olid etniliselt, sidususet ja vägivalla-astmelt erinevad jõugud. Gängid ei esinenud ainult halvas mõttes, vaid lisaks funktsioneerisid ka omamoodi spordiklubid ja n.ö salamaailmad. Mida tähendab ’sildistamine’ ja teisene deviantsus? Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistatakse talle deviantne identiteet ning lõpuks võtabki inimene selle omaks. See seostub ka mõistega stigmatiseerimine, mis tähendab, et inimesele surutakse peale „rikutud“ identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. See näitab, et deviantsus tekib indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise vastuolu tulemusel. Millises võtmes käsitleti noori subkultuuri uurimustes Birminghami koolkonnas?
ees väiksem kui 20. sajandi alguses. Seda ilmselt sellepärast, et kõrgharidusega inimesi on nii palju, et haridus pole enam mingi edukuse garantii. Hariduse tulemuslikkuse (return to schooling) kasv teised uurijad on jälle leidnud, et hariduse positiivne mõju sissetulekule on viimasel ajal just kasvanud. Sotsiaalsed normid ja deviantsus Deviantsus kõrvalekaldumine normist, hälbeline käitumine. Näiteks kuritegevus, geniaalsus, vaimuhaigus. Miks inimesed alluvad normidele? - inimesed kalkuleerivad, milline on normide täitmisest või rikkumisest saadav kasu ja kahju ning valivad sellise tegevuse mis tõotab suuremat kasu. - inimesed on normid internaliseerinud ja alluvad neile seega vabatahtlikult. Miks inimesed rikuvad norme? - inimesed valivad rikkumise kui see tõotab suuremat kasu.
* mehhaaniline solidaarsus põhines inimeste sarnasusele, orgaaniline nende erinevusele. Muutus toimub tööjaotuse arenedes. # nende aluseks on erinevat laadi normide süstemid. Esimeses sarnased normid kõigile, inimeste teadvus on suurel määral ühine. Teises diferentseeritus # kiire muutus: eelmised normid enam ei kehti, uued pole veel jõudnud end kindlustada => anoomia 6. Erinevaid seletusi deviantsusele- Deviantsus: hälbumine ühiskonnas valitsevate normide piirest. Peter Aggletoni raamat "Deviance" esitleb seda, kuidas sotsiaalteadustes käsitletakse deviantsust. Märgib, et eesmärgiks pole deviantsust õigustada, vaid mõista. 1) absoluutsed (arusaam, et teatud tegevused on iseenesest deviantsed) 2) relatiivsed (vaheldub erinevate ü/k-de vahel mis on deviantne, seda defineeritakse sotiaalselt) definitsioonide vahel. - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse
Robert K Merton kritiseeri Parsoni suur teooriat. Tema arvates tuleks luua keskastme teooria (teooriad, mis keskenduvad valdkondadele). Funktsionaalne analüüs eesmärgiks välja selgitada, kuidas sotsiaalse süsteemi elemendid aitavad kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele. Igal elemendil funktsioonid (kasulikud tagajärjed) ja düsfunktsioonid (kahjulikud tagajärjed). Need mõlemad võivad olla manifestsed (avalikud) ja latentsed (varjatud). Sotsiaalne struktuur ja deviantsus: erinevad tegevused eesmärkide ja vahendite puudumisel ja olemasolul (konformsus, innovatsioon, ritualism, retreatism, mäss). 15. Claude Levi-Strauss Prantsuse strukturalism. Eesmärgiks oli uurida inimese mõistuse üldiseid seaduspärasusi. Selleks ta uuris kultuurilisi nähtusi (müüdid jne), mis on inimmõistuse otsesed produktid ja seetõttu leidub seal ka seaduspärasusi. Primitiivse ühiskonnas avaldub inimmõistus kergemini. Binaarsed opositsioonid
käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt. Seega on see sotsiaalsest konstrueeritud. Hälbivus on suhteline. Normid sõltuvad ajast, kohast ja grupist --> ajalooline dimensioon, kultuuriline dimensioon, grupiline dimensioon. Sotsiaalsed normid: · tavad, kombed; · käitumismaneerid; · moraalinormid; · õigusnormid; · religiooninormid; korporatsiooninormid. Ametlikud ja mitteametlikud normid. Hälbivus deviantsus deviance Hälbiv käitumine deviantne käitumine deviant behaviour · Hälvik puudega või hälbega isik (Eesti keele seletav sõnaraamat) · Deviant person whose behaviour differs markedly from the norm, esp with regard to their sexual or social behaviour (The New Penguin Compact English Dictionary) · Deviance modes of action which do not conform to the values held by most of the members of a group or society
töömaailmas, naine annab emotsionaalset tuge (50ndate Ameerika mudel); Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele Mida arvab Robert Merton sotsialiseerimise vormidest? R. Merton: eristab nähtavaid (manifestne) ja varjatud (latentne) funktsioone. Mitte kõik süsteemi karakteristikud pole igal ajal ühtviisi funktsionaalsed, mõni element võib osutuda disfunktsionaalseks. Milles seisneb interaktsionismi teooriate põhiidee? deviantsus(ebasobivus gruppi) areneb tembeldamise(laimamise) kaudu Kes on sümboolse interaktsionismi autor ning milles seisnevad selle teooria põhiseisukohad? George Herbert Mead - people act toward things based on the meaning those things have for them Kes on dramaturgilise teooria autor ning milles seisneb selle teooria põhiideed? - Erving Goffman (1922-1982): interaktsioon kui näidend => dramaturgiline sotsioloogia. Kuidas me
Sotsioloogia alused I Loeng Paranormaalne sotsioloogia, vaimude väljakutsumine II Deviantsus ja kuritegevus · Deviantsus - hälbimine, kõrvale kaldumine nt sotsiaalsetest normidest. · Miks inimene käitub normidele vastaval? - 1. Inimene kalkuleerib kui normide rikkumisest saadav tulude, kulude suhe on väiksem kui normipärasest käitumisest saadav tulude/kulude suhe, siis inimene ei riku norme. 2. Või inimene on sotsiaalsed normid internaliseerinud, sotsiaalsed normid on saanud inimese osaks ja käitub nendele normidele vastavalt
Polüarhia: mitmete valitsemine (koosmõju). Michel Foucault (1926-1984) töödel põhinev teooria. (vt Youtube) Foucault oli Collège de France'i professor, samas vastuolus valitsevate arusaamadega. ,,Iga vangi esimene kohus on püüda põgeneda" (TV-saates). Filosoof, sotsioloog, ajaloolane, psühholoog jne (kaitses Uppsala ülikoolis doktoriväitekirjana uurimust hullumeelsuse ajaloo kohta). Uuris teemasid nagu hullumeelsus, seksuaalsus, kurjategijad, üldse deviantsus. Nende teemade vaheliseks seoseks on arusaam võimu ja diskursuse ühtsusest: deviantsete inimeste määratlemine, teistest eristamine ja normaalsuse piiride kinnitamine on üks võimu kasutamise viis. Selle jaoks on vaja kõneviisi e. diskursust, mis defineeriks ära ,,normaalsuse". Inimest uurivad teadused toodavad seda (nt.psühhiaatria, õigusteadus). Kui normaalsuse piirid on kinnitatud, inimesed ise püüavad nende sees püsida. Nende teadvus
teised võiksid reageerida ühiskonna toimimine) ja isiklik mina (,,I"). Pidev protsess, kus toimime, reageerime, vaatleme ja küsime sotsiaalselt mina-lt nõu (küsib personaalne mina). Cooley peegelpildi mina (,,looking-glass self") -- ,,kas ma ikka olen nende jaoks selline, nagu ma olla tahan?" Kolm momenti: 1. kuidas ma teistele paistan? 2. kas see, kuidas teised mind hindavad, on sobiv mu jaoks? 3. peegelpildi mina. --> sekundaarne deviantsus (muudame kellegi ettekujutust temast) Rollide kujunemine (Mead): game (lapsepõlves õpime rolle ära tundma, kujutame ette neid rolle, nt politseinik), play (mängud muutuvad keerulisemaks lisaks rollile, mis mul on, pean olema kindel, et samal ajal mängivad seda mängu ka teised inimesed, kellel on oma roll rollid on oma vahel seotud). Me tajume rolle kui objektiivselt olemasolevat, piiratud võimalused rolle muuta vaidleme rollide üle
institutsioonide vahel ühelt poolt ja sotsiaalne statistika teiselt poolt on olnud tähtis ja vaidlust tekitav sotsioloogias vähemalt sellest ajast saadik kui 20. sajandi vahetusel avaldati trükis Max Weber'i artikkel "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim". Artiklis ollakse huvitatud sellest suhtest. Artikkel seostub ka teemaga "Kultuur", milles räägiti sotsiaalsetest normidest, ning teemaga "Sotsiaalsed normid ja deviantsus". Artiklis oli kirjas, et põuaperioodil kehtestati vee tarbimiseks politseiagentide poolt normid, millest kõik agendid kinni ei pidanud. Artikkel seostub veel teemaga "Sotsiaalne ebavõrdsus", kuna artiklis polnud kõik agendid võrdsed, mõnedel oli teistest suurem heakskiit ning ka parem roll ühiskonnas, kuna teised agendid järgisid nende veetarbimise kombeid. Mille poolest sain seda artiklit lugedes targemaks ning kuidas saan seda teadmist
- Dijk kajastavad varjatud suhtumist mingite sündmuste kohta Sotsiaalsed normid - Normaalne on antud ühiskonnas enim levinud käitumine - Vastab mingile ideaalile või ettekirjutusele Probleemid: - Väärkonsensus inimesed arvavad ekslikult et teistel on nendega sarnane ettekujutus õigest käitumisest - Pluralistlik ignorants arvatakse ekslikult et teiste arvamus õige käitumise kohta erineb nende omast - Deviantsus kõrvale kaldumine normist, hälbeline käitumine nt kuritegevus, geniaalsus vaimuhaigus Kuritegevuse paratamatuse probleemid Durkheim - Igas ühiskonnas esineb käitumine mida peetakse kuritegelikuks - Kuritegevus ühiskonnale kasulik sest kurjategijale vastandumine aitab kaasa seadusekuulelike ühtekuuluvustundele - Ühiskond hoolitseb selle eest et alati eksisteeriks deviantsus defineerides mingit osa käitumisest kui kuritegeliku Mänguteooria
rahvus, elukoht jne jne. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 9 Sotsioloogia alused Liina Käär Näide: Vanus ma olen noor, 20-aastane. Teised peavad mind nooreks, kes tõenäoliselt õpib. Ma riietun vastavalt noortemoele, kuulan sobilikku muusikat, et anda märku et ma olen noor. 44. Mida nimetatakse hälbeks? Hälve kriminaalsus ja deviantsus: a. Deviantsus mitteformaalsete normide rikkumine; kõrvalekalle normist, tunduvalt laiemate piiridega kui kuritegevus, sageli ei peagi olema seadusega karistatav tegemist on suhtelise käitumisega; b. Kriminaalsus formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud; absoluutne käitumisviis. Hälvikud on inimesed, kes keelduvad järgimast reegleid, mida enamik inimestest järgib. Hälvikuteks võivad olla kriminaalkurjategijad, narkomaanid, asotsiaalid kui ka igaüks
64. Sotsialiseerumise seosed tervise, perekonna, kultuuri, majandusliku olukorra, sõprade jt-ga? Kuidas erinevad mõjurid kujundavad mina-pilti? Sotsialiseerumine ja identiteet: Millised faktorid mõjutavad seda, kuidas ma iseennast näen ja määratlen? Kuidas teised mõjutavad minu enesemääratlust? Kuidas ma mõjutan teiste arvamust sellest, kuidas nad mind määratlevad? 65. Mida nimetatakse hälbeks? Hälve kriminaalsus ja deviantsus: a. Deviantsus mitteformaalsete normide rikkumine; kõrvalekalle normist, tunduvalt laiemate piiridega kui kuritegevus, sageli ei peagi olema seadusega karistatav tegemist on suhtelise käitumisega; b. Kriminaalsus formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud; absoluutne käitumisviis. Hälvikud on inimesed, kes keelduvad järgimast reegleid, mida enamik inimestest järgib. Hälvikuteks võivad olla
IV Tagasitõmbumine - - V Vastuhakk +/- +/- (Bruce 1998/2002: 83) * II Innovatsioon sisaldab nii seaduslikku kui ebaseaduslikku tegevust. IV Tagasitõmbumine tähendab deviantsust. NB. V variant sisaldab valitsevatest väärtustest loobumist, aga samas uute väärtuste kehtestamise katset. - deviantsus: hälbumine ühiskonnas valitsevate normide piirest - Peter Aggletoni (1987) raamat "Deviance" esitleb seda, kuidas sotsiaalteadustes käsitletakse deviantsust. Märgib, et eesmärgiks pole deviantsust õigustada, vaid mõista. * Termin on ise juba mitmetähenduslik. Aggleton eristab erinevat tüüpi def vahel: 1) absoluutsed (arusaam, et teatud tegevused on iseenesest deviantsed) 2) relatiivsed (vaheldub erinevate ü/k-de vahel mis on deviantne, seda defineeritakse
Sildistamisteooriat kasut. kõige rohkem. Howard Becker "hälbeline käitumine on seepärast hälbeline, et inimesed nii seda käitumist sildistavad". Hälbelise käitumisega inimene ei ole seepärast veel hälvik. Hälvikuks muutub ta siis, kui on selle sildi endale saanud. Sildistamisteooria kohaselt pole ükski tegu sisemiselt kriminaalne. 45. Konfliktiteooria hälbelisuse kohta? Hälve jaguneb: kriminaalsus ja deviantsus. (Deviantsus mitteformaalsete normide rikkumine. Kõrvalekalle normist, tunduvalt laiemate piiridega kui kui kuritegevus.Suhteline käitumine. Kriminaalsus formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud, absoluutne käitumisviis.) Hälve on tahtlikult valitud ja sageli poliitilise iseloomuga. Deviantsus - indiviidid ise valivad deviantse käitumise reageerimaks kapitalistliku süsteemi ebavõrdsusele.
Sotsioloogiline 1) Institutsiooniline majandusteadus 2) Majandusprotsessid on ühiskondades erinevad 3) Turg on läbi põimunud kultuuriga, poliitikaga 4) Inimene ei ole ratsionaalne 5) Teadus valikute puudumises 6) Homo sociologicus 7) Mustad käed 8) Substantivism 26.11.13 Ultimaatumi mäng: kui mõlemad on ratsionaalsed, siis enamasti tehakse nii, et A pakub 5 punkti ja 1 punkti. B nõustub 1 punkti. 3 ja 3 ei ole ratsionaalse teooria järgi ratsionaalne. Deviantsus ja kuritegevus · Deviantsus hälbimine, mingist normist kõrvalekaldumine · Norm võib olla - Ühiskonnas kõige enam levinud see ei pruugi ideaalile vastata - Ühiskonnas ideaaliks peetav - räägitakse üldjuhul sellest sotsiaalsete normide puhul. See ei ole tingimata kõige enam levinud käitumine · Peamised deviantsuse vormid - Kuritegevus - Haigus Normidele allumine Miks inimene käitub normidele vastavalt?
VÄÄRTUSED Laiemas mõttes reaalse tegelikkuse nähtuste ja objektide tähenduslikkus sõltuvalt nende vastavusest ühiskonna sotsiaalsete rühmade ja isiksuse vajadustele. Kitsamas mõttes kõlbelised imperatiivid, mis on inimkultuuri poolt välja töötatud ja ühiskondliku teadvuse produkt(arusaamad heast ja halvast). Terminaalsed väärtused- iseenesest väärtused Instrumentaalsed väärtused- visioonid soovitava lõppseisundi saavutamiseks Deviantsus- käitumine, mis on vastuolus rühma või ühiskonna normidega SOTSIALISEERUMINE Sotsialiseerumine on isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi ja norme, hoiakuid ja käitumismustreid ning kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus. RESOTSIALISEERUMINE- osaline ja täielik uute normide, rollide omandamine ja väärtsute internaliseerimine Rolliteooria- teiste inimeste rollide omaksvõtmine, mille tulemusena võib
Alaealiste õigusrikkujate (delkventne) subkultuur (A. Cohen) Võimaluste teooria (Cloward & Ohlin) Neutraliseerimise teooria (Sykesja Matza) Kontrolli teooriad Sotsiaalse kontrolli teooria (Hirschi) Enesekontrolli teooria (Gottfredson ja Hirschi) Märgistamise teooriad ehk sotsiaalse reaktsiooni teooriad Märgistamine(Howard Becker) Primaarne ja sekundaarne deviantsus(Lemmert) Diferentsiaalsete assotsiatsioonide teooria 1. Kriminaalne käitumine on õpitud, nagu ka seaduskuulekas käitumine. 2. Kuritegelikku käitumist õpitakse vastastikuste mõjutuste kaudu kommunikatsiooniprotsessis 3. Kuritegelikku käitumist õpitakse väikestes intiimsetes rühmades 4. Kui kuritegelikku käitumist õpitakse, peab õppimine sisaldama a) kuritegude toimepanemise tehniliste võtete
tavaliselt alguse juba varases nooruses. Ülejäänud isikute puhul jääb kuritegu üldjuhul üksikuks episoodiks tema elus. Just nende viimaste puhul võib formaalse sanktsiooni kasutamine isegi kahjulikuks osutada (stigmatisatsioon, seniste sotsiaalsete sidemete katkemine, töökoha kaotus jne). Sildistamise (labeling) teooria Kuritegelik karjäär saab tihti alguse sellisel moel: Juhuslik rikkumine silt külge võtab sildi omaks Esmane deviantsus sildistamine teisene deviantsus 1. Esmane deviantsus inimene rikub (pool)juhuslikult mingit normi 2. Sildistamine inimesele riputatakse külge deviandi (kurjategija) silt 3. Teisene deviantsus inimene võtab talle omistatud sildi omaks ja hakkab ka edaspidi normidevastaselt käituma. 9. Stigmatisatsiooniteooria hälbekäitumise põhjustest. Esiteks, ühiskonnas rikutakse reegleid väga sageli, kuid alles väljastpoolt märgistus muudab
................................... 56 6 7.1.9. Kokkuvõtteks:................................................................................................58 8. Konformsus ja hälbekäitumine....................................................................................58 8.1. Hälbekäitumise sotsioloogia.................................................................................58 8.1.1. Mis on deviantsus?........................................................................................ 59 8.1.2. Erinevad vaatepunktid hälbivusele................................................................60 8.1.3. Deviantsus ja kriminaalsus sõltub:................................................................ 60 8.1.4. Hälbekäitumine erinevates kultuurides......................................................... 60 8.1.5. Konformsus versus hälbelisus ..........
Põhjused: "hälbivate" käitumisega/väärtustega inimeste sildistamine > subkultuuride tekkimine, alternatiivsed ühendused; Tingimused: Silt alati negatiivse väärtushinnanguga vähemalt sildistaja jaoks; sildistajal ja sildistataval erinev positsioon ühiskonnas; sildistaja saab sildistamisest kasu (sildistatav saab sildistamisest kasu); Tagajärjed: Sildistamine võib viia nn "deviantse" indiviidi käitumismustrite ootuste muutumiseni. Teisene deviantsus; Lahendused: ühiskonna tolerantsuse suurendamine; kasumilikkuse eraldamine sildistamisest; Esmane ja teisene deviantsus Kriitiline teooria Frankfurti Institut für Sozialforschung (1930.aastad); Karl Marx ja klassikonflikt Definitsioon: Sotsiaalprobleeme saab tundma õppida ja mõista vaid ühiskondlikku konteksti arvesse võttes. Ühiskonna muutmine sh sotsiaalprobleemide määratlemine ja lahendamine eeldab ka
Hälbekäitumise põhjuseid tuleb otsida sotsiaalsest keskkonnast. Ühiskonnas pealesurutud ootused toodavad ka hälbekäitumist. Intereaktsiooniteooria hälve tekib suhtlemise käigus. Ühiskondlikust seisukohtadest lähtudes on hälbiv tegu, mis vastandub ühiskonnas valitsevale kultuurile iseloomulikele tegudele ja on mittevastavuses üldistele käitumismallidele; 68. Hälbe jagunemine erinevatesse raskusastmesse (deviantsus vs kriminaalsus)? Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas? Väärtushinnangute, religioonide normide järgi, kuidas teised inimesed reageerivad - see määrab ära raskusastme. Hälbelisust mõõdetakse ühiskondliku reaktsiooniga sellele käitumisaktile või elulaadile, mis rikub populaarseid või institutsioonilisi norme. Ükski käitumine ei ole iseenesest halb, vale või hälbiv. Käitumine aga võib olla määratletud mingis kultuuris, mingil ajahetkel või teatud tingimustes.
oluline roll ühiskonna kultuurilise järjepidevuse kandmisel kultuuripärandi edastamisel. Majanduslik olukord: mõjutab inimese valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul. Sõbrad: Toimub lapseks olemise rolli õppimine läbi sõprade. Läbi elu on sõpradel oluline roll mina-pildi kujunemisel. 65. Mida nimetatakse hälbeks? Hälve on käitumine, mis kaldub kõrvale sotsiaalselt aktsepteeritud normidest. 66. Hälbe jagunemine erinevatesse raskusastmesse (deviantsus vs kriminaalsus)? Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas? Deviantsus - mitteformaalsete normide rikkumine; kõrvalekalle normist, tunduvalt laiem, kui seaduse rikkumine - ei pea olema seadusega karistatav. Tavade ja moraalinormide rikkumine. Kriminaalsus - formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud. 67. Millisest kolmest osast lähtudes võib hälvet, deviantsust uurida? Esiteks - esineb sotsiaalne norm. Nt. ei tohi tappa.
solidaarsus ja orgaaniline solidaarsus ning mis lähtuvad tööjaotuse eripärast vastavalt mittetööstuslikus (eel-industriaalses) ühiskonnas ja tööstuslikus (industriaalses) ühiskonnas. Mehaaniline solidaarsus on valdav seal, kus isklikud erinevused on minimaalsed ja ühiskonnaliikmed on sarnanevad oma pühendumise poolest ühise heaolu loomisele; orgaaniline solidaarsus põhineb funktsionaalsel erinevusel, mis tuleneb ühiskonnaliikmete erinevast rollijaotusest. - Deviantsus hälbumine ühiskonnas valitsevate normide piirest ehk normidest kõrvalekaldumine. · Akulturatsioon - nähtus, mis ilmneb erinevate kultuuride esindajate kokkupuutel multikultuursetes ühiskondades ja siirdumisel vähemusrühma liikmena uude dominantkultuuri. Akulturatsioon tähendab vähemusrühma sotsiaalset, kultuurilist, majanduslikku ja poliitilist mugandumist (võõra) dominantkultuuriga. · Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus inimesed õpivad teatud
siiski oma positiivsed küljed, kindel funktsioon. Durkheim kuritegevus liidab ühiskonda. Tekib teatav üldine viha mittekorrektselt käituvate inimeste vastu ja see viha liidab ja lähendab neid, kes norme järgivad. Hälbivate inimeste karistamine liidab samuti ,,korralikku kodanikkonda" ning seeläbi tugevdab ja kinnitab kehtivat korda. Hälbival käitumisel on ka oluline roll, andmaks märku, et teatud normidega ei olda rahul. Läbi rikkumise kombatakse lubatava käitumise piire. Loov deviantsus. Samuti võib see olla teatud situatsioonides suisa kasulik, kui normid on kehtestatud vägivaldselt (dissidentlus NL päevil). Mingil määral on täitsa normaalne normidest kõrvale astuda (teismeiga, väikesed lapsed, punase tule alt üle tee minna). ______________________________________ Loeng III 13. Inimese staatus uhiskonnas, omistatud ja omandatud staatus
see kas teooria ise on realistlik. Kui teooria ei ole päris realistlik, aga töötab hästi, siis on tegemist hea teooriaga. Ratsionaalse valiku teooria töötab hästi, selle abil saab ennustada üldisi trende inimeste käitumises. XIII loeng 25.11 (ptk 6, 17 ja 16) KURITEGEVUS, HAIGUSED Hälbiv käitumine Deviantsus hälbimine, mingist normist kõrvalekaldumine. Norm võib olla: ühiskonnas kõige enam levinud VÕI ühiskonna ideaaliks peetav. Need kaks asja ei lange alati kokku. Peamised deviantsuse vormid: kuritegevus ja haigus. Normidele allumine Miks inimene käitub normidele vastavalt? Inimene kalkuleerib kui normide rikkumisest saadav tulude/kulude suhte on väiksem kui normipärasest käitumisest saadav tulude/kulude suhe, siis inimene ei riku norme
filmi lõpuks oli näha, et Ivo oli saavutanud, mis ta tahtis ehk Ahmed oligi oma vastase omaks võtnud. 1.5. Hälbekäitumine Hälbeliselt käituvad inimesed, kes keelduvad järgimast käitumisviise, norme ja reegleid, mida enamik inimestest järgib. Selliselt käituvaid inimesi nimetatakse hälvikuteks. Hälvikuteks võivad olla kriminaalkurjategijad, narkomaanid, asotsiaalid kui ka igaüks meist endist. Hälbelisel käitumisel on kaks raskusastet, milleks on kriminaalsus ja deviantsus. Kriminaalsuseks nimetatakse formaalsete normide rikkumist, kus karistused on rangelt paika pandud. Deviantsuseks nimetatakse mitteformaalsete normide rikkumist. See on tunduvalt laiemate piiridega kui kuritegevus ja sageli ei ole see seadusega karistatav. Hälbekäitumist oli näha kohe filmi alguses, kui kaukaaslased tulid Ivo maale. Üks kaukaaslane tuli Ivo garaaži sisse ja kutsus ta välja, samal ajal urineeris teine kaukaaslane tema hoovis
kõige rohkem. Howard Becker "hälbeline käitumine on seepärast hälbeline, et inimesed nii seda käitumist sildistavad". Hälbelise käitumisega inimene ei ole seepärast veel hälvik. Hälvikuks muutub ta siis, kui on selle sildi endale saanud. Sildistamisteooria kohaselt pole ükski tegu sisemiselt kriminaalne. 58. Konfliktiteooria hälbelisuse kohta? Näited Protestitakse ühiskonna vastu. Hälve on tahtlikult valitud ja sageli poliitilise iseloomuga. Deviantsus pole seotud selliste teguritega nagu bioloogia, isiksus, anoomia, sotsiaalne organiseerimatus vms, vaid indiviidid ise valivad deviantse käitumise reageerimaks kapitalistliku süsteemi ebavõrdsusele. Ühiskonnas kehtivad eadused aitavad hoida ja kaitsta võimu omavate isikute positsiooni ning seadused ei ole pma pöemuselt sugugi neutraalsed ega kaitse kõikide inimeste õigusi. Õigussüsteem pöörab peamise tähelepanu just vaesemate
- Võimulolijad reguleerivad meediat ja sealnäidatavat - Kanalid esitavad nõudmisi oma töötajatele ja nende haridustasemele - Samastumine tv kangelastega - Kas kõik oleksidki kangelased kui poleks tv-s olnud 48. kuidas massimeedia mõju sotsiaalsetele faktidele mõjutab iga inimest individuaalsel tasandil? Raadio, tv, arvuti ja neti omamine staatus, vajadus, normaalsus? TV: · Kultuur: mood väärtused, keel · Kuritegevus: vägivald, deviantsus, tolerantsus · Haridus harivad saates keeleõpe, kokasaated Haridus kui süsteem koolivägivald, suhted · Perekond: Kuidas kaaslast leida; lastekasvatamine; kodune elu · Majandus: tarbimise mõjutamine; uued tooted ja teenused, nt TV Shop · Religioon: tõekspidamiste levitamine · Võim ja poliitika: avalikud debatid, imago kujundus, sobivad programmid, sotsiaalne lojaalsus 49
identiteeti ja arusaama endast. Teisene hälbelisus sotsiaalselt määratud reaktsioonide tüüp, millega inimesed reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelisele käitumisele reageerimise tulemusena. Inimene aktsepteerib silti ja näeb iseennast deviantsena. Sildistamisteooria kohaselt pole ükski tegu sisemiselt kriminaalne. 45. Konfliktiteooria hälbelisuse kohta? Hälve on tahtlikult valitud ja sageli poliitilise iseloomuga. Deviantsus pole seotud selliste teguritega nagu bioloogia, isiksus, anoomia, sotsiaalne organiseerimatus vms., vaid indiviidid ise valivad deviantse käitumise reageerimaks kapitalistliku süsteemi ebavõrdsusele. Ühiskonnas kehtivad seadused aitavad hoida ja kaitsta võimu omavate isikute positsiooni ning seadused ei ole oma olemuselt sugugi neutraalsed ega kaitse kõikide inimeste õiguseid. Õigussüsteem pöörab peamise
pimestanud. keerulisemates ühiskondades. Marxi sõnul, kui töö on Tõde on võimu abivahend. Võim varjab end tõe vastu tahtmist inimesele, siis on tegemist võõrandunud maski taha, sobimatud asjad kuulutatakse tihti inimesele. ebaloomulikuks, valeks, olematuteks. Deviantsus Neli poliitilise süsteemi tüüpi: - hälbimine, mingist normist kõrvalekaldumine. 1. Kogukondlik süsteem Norm võim olla: 2. hõimusüsteem e. suguharu - Ühiskonnas kõige enam levinud käitumine, hoiak 3. pealikuvõimuga süsteem - Ühiskonnas ideaaliks peetav käitumine 4
leida uusi dimensioone, milles võidakse end teisest grupist paremaks pidada (Tajfel and Turner, 1979). Stigma Tänapäeval mõistetakse stigma all seda, et selle inimese sotsiaalne identiteet, tema kuuluvus mingisse sotsiaalsesse kategooriasse vähendab tema väärtust, seab küsitavuse alla tema inimlikkuse ümbritsevate silmis. Stigma on selle tulemus, et inimesele omistatakse omadus, mis kannab teatavat negatiivset sotsiaalset identiteeti. Seetõttu erineb see mõiste deviantsusest, kuna deviantsus võib olla nii hinnatud kui ka mitte nt ebatavaliselt rikkad ja ebatavaliselt vaesed on mõlemad deviantsed. Selleks, et mõista stigmatiseeritud indiviide, tuleks rõhutada kahe teguri olulisust: Nähtavus: Nähtavat stigmat nt rassi, sugu, paksust või siis keha moonutusi on raskem teiste eest varjata. Teistele on siis olemas teatav nähtav skeem nende hindamiseks. Kontrollitavus: Stigmatiseerimistingimused võivad olla kontrollitavad kui stigmatiseeritud indiviidid võivad olla
grupist paremaks pidada (Tajfel and Turner, 1979). Tänapäeval mõistetakse stigma all seda, et selle inimese sotsiaalne identiteet, tema kuuluvus mingisse sotsiaalsesse kategooriasse vähendab tema väärtust, seab küsitavuse alla tema inimlikkuse ümbritsevate silmis. Stigma on selle tulemus, et inimesele omistatakse omadus, mis kannab teatavat negatiivset sotsiaalset identiteeti. Seetõttu erineb see mõiste deviantsusest, kuna deviantsus võib olla nii hinnatud kui ka mitte nt ebatavaliselt rikkad ja ebatavaliselt vaesed on mõlemad deviantsed. Selleks, et mõista stigmatiseeritud indiviide, tuleks rõhutada kahe teguri olulisust: · Nähtavus: Nähtavat stigmat nt rassi, sugu, paksust või siis keha moonutusi on raskem teiste eest varjata. Teistele on siis olemas teatav nähtav skeem nende hindamiseks. 40
annaabi.ee 
