Ardu Kool Orienteerumine Referaat Juhendaja: Regina Reiljan Koostaja:Raili Liiva 9.klass. Ardu 2011 Sisukord 1. Ajalugu 2. Oriendeerumisest lähemalt 3. Kasutatud kirjandus Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 1897. aastal. Esimesed Euroopa meistrivõistlused korraldati 1962. aastal Norras. Maailmameistrivõistlusi hakati korraldama 1966. aastast ja esimesed toimusid Soomes. Rahvusvaheline Orienteerumisspordi Föderatsioon IOF International Orienteering Federation loodi 1961. aastal. IOF-i peakorter asub Helsingis ja sinna kuulub 61 liikmesriiki. Pärast sõda hakkasid matkajad orienteerumisvõistlusi uuesti korraldama 1950ndatel aastatel.
1908 siirdus Lääne-Euroopasse 1910 asus elama Berliini, kus teenis leiba nii organisti kui ka ajakirjanikuna 1911 sai Saksa Heliloojate Liidu hindamiskomisjoni liikmeks 1914 Sai saksa kodakondsuse Suri 29. oktoober 1918 kopsupõletikku,maeti Wilmersdorfi surnuaeda 7. juuni 1992 toodi tema põrm Eestisse ning maeti ümber Kullamaale http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Looming Esimene sümfooniline teos- "Julius Caesar" (1896) Esimene kantaat- "Johannes Damaskusest" (1897) Esimene klaverikontsert (1897) Esimene klaverisonaat (1897) Esimene keelpillikvartet (1899) Esimene oratoorium (1909) Vokaalsümfoonilised teosed: Oratoorium "Joonase lähetamine" (1907-1909) Väiksemad vaimulikud teosed : "Eks teie tea"(1900), "Otsekui hirv" (1904) Orkestriteosed: Avamäng "Julius Cesar" (1896) Oreliteosed Klaveriteosed Kammermuusika http://www.youtube.com/watch?v=yBpI4-W Majamuuseum Käina alevikus Avati Tobiase 100-nda sünniaastapäeva puhul 1973
objektiivselt, erapooletult tegelaste käitumist ja kõnet, anda edasi hingeelu. Tema arvates on nähtav-kuuldav vaid väike osa süagvamast, peidetud tegelikkusest. Kasutas vihjelis-dümbolistlikku stiili. Ametliku sõjaheroilisuse maandab iroonia abil. Väljendas protesti sõja vastu. Teosed- ,,Ja päike tõuseb(romaaniga saavutas oma isikupärase stiili)", ,,Vanamees ja meri". William Faulkner (1897-1962) Looming näitab kui suhteline ja lihtsustav on kirjanduse lahterdamine ,,modernismiks" ja ,,realismiks." Teosed tihedalt seotud USA ajaloolis-sotsiaalse oluga. Mõned teosed kuuluvad realismi parimate näidete hulka. Poolehoid kuulub ärasegamatult kapitalismi võidukäigu ohvritele(neegrid, vaesed, segaverelised.) Harva piirdub kohaliku nähtuse pelga peegeldusega. Püüab viidata tagamaadele, põhjustele, tagajärgedele.
VIRGINIA A. HENDERSON VIRGINIA A. HENDERSON Sündis 30. nov 1897 Kansases Lucy Abbot Hendersoni ja Daniel B. Hendersoni tütar Sündis pere kaheksast lapsest viiendana Teda nimetatakse kaasaegse õenduse legendiks Oli mõjukas meditsiiniõde, teadlane, teoreetik ja kirjanik Suri 1996. aastal olles 98 aastane HARIDUS, TÖÖ 1918. aastal astus Virginia Washingtoni sõjaväelisesse õenduskooli 1924. aastal nõustus võtma vastu oma esimese töö õpetajana 1931
Muusikaajalugu- Johannes Brahms 1. Slaid Johannes Brahms 2. Slaid Johannes Brahms on Saksa helilooja. Ta sündis Hamburgi linnas aastal 1833 ja suri aastal 1897 Viinis. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele nii hästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Johannes Brahms sai nendes asjades osavaks ja suureks meistriks. Brahms oli virtuoosne klaverimängija, kes kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. Brahms on kirjutanud 200 originaallaulu, 20 duetti, 60 kvartetti ja umbes 100 koorilaulu
demograafilised üldtendentsid, mis Euroopa teiste päris rahvaloendused. Pärast mõningaid proovi ja rahvaste juures, täpsemalt öeldes Lääne, Kesk ja osalisi loendusi üksikutes linnades, kihelkondades PõhjaEuroopas. Seejuures erines Eesti ning mõisates sai 1881. aastal teoks Baltimaade arenguspetsiifika selgesti Venemaa ja enamiku Ida rahvaloendus, 1897. aastal toimus aga esimene Euroopa maade omast. ülevenemaaline rahvaloendus. 19. sajandi keskpaiku algas Eestis sarnaselt Rahvastiku loomuliku liikumise abiellumuse, enamiku LääneEuroopa maadega demograafiline sündimuse ja suremuse algandmed pärinevad
linnud flamingod, luiged, iibised, pelikanid, paabulinnud, armastati ka salamandrit, vähki ja krabi. · Värvigamma erilise au sees olid violetsed, kahvatukollased, valged, õunrohelised, eriti paabulinnuvärvid. LAMP, LOUIS COMFORT TIFFANY USA Henry van de Velde bürootolo Gustave Serrurier-Bovy Kortermaja Castel Beranger. Hector Guimard. Pariis Hector Guimard, Castel Beranger Sotlane Charles Rennie Mackintosh 1897. aastal esimene maja koos interjööriga- Glasgow Kunstikool Loobus vanast segavast vormist Sanitaar- ja vendilatsioonitehnika 1897. aastal Miss Cranstoni teemajad Värvitud seinu kattis tavaliselt kõrge tume või hele puupaneel, mida võis ilmestada juugendlikult stiliseeritud dekoor, laekonstruktsiooni talastik oli jäetud nähtavaks Uksi, aknaraamistusi, valgusteid, mööblit, läbis ühe kindla elemendina ruudu motiiv Glasgow kunstikool
maalidega soome rahva elust võetud ainetel, näiteks ,,Eit ja kass"(1885) ja ,,Saunas"(1891). Lõi pärast pikka matka Põhja-Soome ja Valge mere äärsesse Karjalasse oma esimesed ,,Kalevala" ainelised kompositsioonid ,,Aino"(1891) ja ,,Sampo tagumine"(1893). Vahepealseile sümbolistlikele teostele (,,Probleem" ehk ,,Sümpoosion", 1894) järgnesid lihtsad, kontuure toonivad ja dekoratiivselt stiliseeritud laadi teosed, nt. ,,Sampo kaitsmine"(1896), ,,Lemminkäise ema"(1897) [vt. Pilt 2], ,,Kullervo needmine"(1899) [vt. Pilt 1] ja Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod (1900, hävinud paviljoni lammutamisel, osa korratud 1928 Helsingis Rahvusmuuseumis), millega ta sai soome rahvusromantilise ja juugendstiili silmapaistvamaks esindajaks. Gallen-Kallela on üks soome tarmekunsti rajajaid. Galleni stiil muutus kunstniku vananedes ikka jõulisemaks ja ilmekamaks. Ta illustreeris ka raamatuid (nt. A. Kivi ,,Seitse
20. sajandi alguses muutus tema looming sümbolistlikuks. Gallen-Kallela maalid on rahvusvaheliselt ühed kõige tuntumad soome kunstiteosed. Tuntuimad teosed on: Kullervo needus Lemminkäise ema · Keitele järv (1905) · Boy with a Crow (1884) · Akka ja kissa (1885) · Démasquée (1888) · Mäntykoski Waterfall (1892) · A Winter Scene From Imatra (1893) · Sampo kaitsmine(1896) · Lemminkäise ema (1897) · The Fratricide (1897) · Joukahainen's Revenge (1897) · The Aino triptych (1891) · Symposion (1894) · Kullervo needus(1899) · Kullervo Rides to War (1901) · Ad Astra (1907) · Väinämöinen's Boat Journey (1909) Gallea eraelust või rääkida nii palju, et ta oli abielus Mary Helena Slööriga ja neil oli kolm last, kellest Jorma Gallen-Kallea on samuti kunstnik. (http://et.wikipedia.org/wiki/Akseli_Gallen-Kallela)
organistina kui ka ajakirjanikuna. 1914: kuni surmani töötas Berliini Kuninglikus Muusikakõrgkoolis muusikateooria professorina. 1918: 29. oktoobril suri kopsupõletiku tagajärjel. Panus Eesti muusikasse Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas: esimene sümfooniline helitöö avamäng "Julius Caesar" (1896) esimese kantaadi "Johannes Damaskusest" (1897) esimese klaverikontserdi d-moll (1897) esimese klaverisonaadi (1897) esimesed polüfoonilised helitööd (Fugett klaverile e-moll, 1897, Fuuga orelile d- moll 1898) esimese keelpillikvarteti d-moll (1899) esimese oratooriumi "Joonase lähetamine" (1909) esimese programmilise helitöö "Walpurgi burlesk" (1910) esimesed arvestatavad klaveriteosed Loomingule iseloomulik
Kriitikameel terav. Esimene jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, Pariis. 1909a töötab Berliini kõrgemas muusikakoolis õppe- 1896 Esimene eesti avamäng ´´julius caesar´´ 2) oratooriumi ettekanne eba-õnnestus. I-mesed mis tegi: 1) hea isiksus, hea vestleja. Kriitikameel terav. Esimene jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, 1897-...Sümfooniline kantaat ´´johannes damaskusest´´ 3) 1896 Esimene eesti avamäng ´´julius caesar´´ 2) oratooriumi ettekanne eba-õnnestus. I-mesed mis tegi: 1) hea isiksus, hea vestleja. Kriitikameel terav. Esimene 1897-esimene klaverikontsert. 4) 1899- esimene eesti keelpilli 1897-..
Professionaalne muusikakriitik. Taimetoitlane. Dirigent. Suri Tartus 8. septembril 1948. aastal. Sündis kõrtsmiku peres. Lapsena kuulas rohkesti kõrtsipillimeeste rahvalikke lugusid ja nautis nende laule. 8-aastaselt kingiti talle kohaliku mehe tehtud pill. Haridustee ning töökohad 1873 astus Rõngu kihelkonnakooli. 1876 astus Valga J.Cimze Õpetajate Seminari. 1879-1883 töötas kooliõpetajana Puhja kihelkonnakoolis. 1883-1895 töötas kooliõpetajana ja köstrina Nõos. 1895-1897 jätkas õpinguid Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal. 1897-1900 pöördus tagasi Nõosse. Võimalused oma muusikaande arendamiseks avanesid Rõngu kihelkonnakoolis. Ta otsustas pärast kihelkonnakooli muusikaga tõsisemalt edasi tegeleda. Asutas Valga seminaris kui ka Nõos koori ja orkestri. Kirjutas oma koorile ka ise laule. Võttis Tartus muusikaõpetaja juures eratunde. IV üldlaulupeol Tartus (1891) üks üldjuhte. Dresdenis õppis instrumenteerimist ning kuulas
juunil 1992. aastal toodi Tobiase põrm Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale. Rudolf Tobiast on kujutatud 50-kroonisel rahatähel. Rudolf Tobias on esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii heliloojana kui organistina. Tobias kirjutas Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd: esimese sümfoonilise helitöö avamängu "Julius Caesar" (1896), esimese kantaadi "Johannes Damaskusest" solistidele, segakoorile, orelile ja orkestrile (1897), esimese klaverikontserdi d-moll (1897), esimese klaverisonaadi (1897, millest kahjuks on säilinud vaid Finaal c-moll), esimese keelpillikvarteti d-moll (1899), esimese oratooriumi "Joonase lähetamine" (1909), esimese programmilise helitöö "Walpurgi burlesk" (1910). Tobiase loodud on ka Eesti esimesed polüfoonilised helitööd (Fugett klaverile e-moll, 1897, Fuuga orelile d-moll 1898?) ning esimesed
realistlikud romaanid (1905-1930-ndad), hilisemad sotsioloogilised pessimistliku kallakuga romaanid. Ta on kirjutanud ka hulga vaimukaid novelle, ilukirjanduse kõrval esseesid ja ülevaateteoseid. Kokku küünib Wellsi teoste arv üle saja. 5 Wellsile maailmakuulsust toonud romaanid ,,Ajamasin" (,,The Time Machine," 1895; eesti k. 1924), ,,Doktor Moreau saar" (,,The Island of Doctor Moreau," 1896), ,,Nähtamatu" (,,The Invisible Man," 1897, eesti k. 1913 ja 1966), ,,Maailmade sõda" (,,The War of the Worlds," 1898; eesti k. 1911 ja 1929), ,,Esimesed inimesed Kuul" (,,The First Men in The Moon," 1901, eesti k. 1929), ,,Õhusõda" (,,The War in The Air," 1908; eesti k. 1914). 6 Veel teoseid ,,Inimjumalad" (,,Men Like Gods," 1923; eesti k. 1968) ,,Ajaloo peajooned" (,,The Outline of History," 1932 eesti k. 1939) ,,Ann Veronica" (1909)
piisavalt palju aega. Esialgu, alustades lugemist, tundub raamat igav ning üpris arusaamatu, kuid pärast raamatu lõpus asetsevat osa "saateks" ning "Compsonid" lugemist, hakkasin aru saama, kuidas seda raamatut mõista. Raamat iseenesest on väga õpetlik, ja mõtlema panev. Seda referaati tehes tundus W. Faulkner huvitav inimene, kellel oli oma arusaam sellest, mis maailmas toimub. 3 W. Faulkneri elulugu W. Faulkner sündis 25.septembril 1897. aastal. New Albanys Mississipi osariigis. Tollal kirjutati nende nime ilma u-ta (Falknerid). Faulkneri perekond ei kuulunud eriti jõukate hulka, aga nad olid üks nimekamaid perekondi lähikonnas ning seda peamiselt kirjaniku vanavanaisale, kolonel William Cuthbert Falknerile, kes oli pioneer, advokaat, raudtee ehitaja, poliitik ning kirjanik. Nad kolisid kogu perega Oxfordi väikelinna, Lafayette'i maakonna keskusesse, kui William oli viie aastane. Keskkool jäi Faulkneril lõpetamata. 1918
. , . 1850- (1844--1919), . , 17 . , , , , «» . , , « », . . , 1862 , , . , , . , , , , . -- , , , , , . : (1863--1947) (1864--1950). 1899 . 1917--1923 -. 1925 . - 1905--1996 (22.05.1866--11.12.1933) (1869--1945) (1871--1906) . . 1897 (1872--1934) (1872--1873) (1874--1875) (1875--1875) (1877--1916) (1879--1944) (1881--1886) (1884--1979) (1888--1895) . , , . - - (M-r «»), , «» . 15 , 1843 , , , , . 1847 - . , , «- ». - , , . , . - ; -- «Esprit des lois» «». , , : . : « , , , --
tütar ja 2 poega Oli väga tuntud kunstnik, ka tema vend Paul Raud oli kunstnik aga ta jäi oma suurema venna varju Oli Taru Tütarlastegümnaasiumis joonistusõpetaja On avanud oma stuudiokooli Suri 19. mai 1943. aastal Tallinnas Õpingud Alustas Koervere külakoolis, edasi Viru-Jaagupi kihelkonna koolis, Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis 1833 läks seminari, kus tutvus kunstiga 1892-1897 õppis ta Peterburis Kunstiakadeemias 1897-1898 oli Düsseldorfi Kunstiakadeemias 1899 Müncheni kunstikoolis, kus ta hakkas harrastama sümbolisimi, uusromantismi ja juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid Aunimetused 1922 - Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige 1943 - Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 - Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 - Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 - Õpetatud Eesti Seltsi auliige
Toimus eesti esimene sümfooniakontsert, kus esitati kogu selle ajane eesti sümfooniline looming. Esmakordselt võtsid osa lastekoorid. 1 mees, kes pidas vastu kõik 7 laulupidu oli pasunakoori juhataja David Otto Wirkhaus Karl August Hermann 1851-1909 Pärineb Põltsamaa lähistelt. Läks Leipzigi ülikooli, oli TÜ õppejõud, professoriks ei saanud. 18821-st alates “Postimehe” peatoimetaja. Tema ajal sai PM-st 1. päevaleht. 1885-1897 andis välja PM lisalehte “Laulu- ja mängujuht”. Seal olid heliloojate elulood, prooviti valjustada muusikasündmusi, info eesti kollektiivide kohta, kes mida kirjutas, kes kus kontserti andis. Andis ka noodiõpetust ja seletas lihtsamalt termineid. Andis välja ka viiuliõpetust (Tammsaare õppis selle järgi viiulit mängima). Järgmine muusikajuht tuli alles 20 a pärast. Lauludes “Uku ja Vanemuine” -> laul “Kungla rahvas”. Oli ka mingil määral keeleteadlane ja
2)Lüürilised laulud Kirjutas peamiselt Anna Haava tekstidele ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Ööbiku surm" 3)Rahvalauluseaded ,,Lauliku lapsepõli", ,,Tuljak" [K]"Ei saa mitte vaiki olla"- Koor laulab-algab vaikselt [k] ,,Tuljak" [k] ,,Lauliku lapsepõli"- Naised laulavad Aleksander Läte 1860-1948 Koori ja orkestridirigent Helilooja Muusikakriitik(esimene profesionaal eestis) Muusikaõpetaja Sündis 1860 Tartumaal Õppis Cimze seminaris Töötas Puhjas ja Nõos ( Nõos 1883-1895, 1897-1900) !895-1897 õppis saksamaal Dresdeni konservatooriumis 1900 loobus õpetajaametist. Suundus Tartusse (Postimehe muusikakriitik) 1900 asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri (eesti Üliõpilaste seltsi liikmed) 1932 võttis vennalt üle klaveritöökoja ,,Sprenk Läte" Looming: Umbes 200 Koorilaulu 15 soololaulu Klaveri ja viiulipalad [k] ,,Kuldrannake"
Rahmaninov sündis Novgorodi kubermangus oma vanemate mõisas. Kuna ta pere oli väga musikaalne, siis hakkas ta 4aastaselt klaverit õppima. Komponeerimisega hakkas Rahmaninov tegelema 16 aastaselt. Professionaalse muusikahariduse sai ta Moskva konservatooriumis, kus õppis esmalt klaverit ja hiljem ka kompositsiooni. 1892. aastal lõpetas Rahmaninov konservatooriumi kuldmedaliga ja tema diplomitööks sai ühevaatuseline ooper `'Aleko'', mis ka hiljem Suures Teatris lavastati. 1897. aastal kutsuti ta Mamontovi ooperiteatrisse teiseks dirigendiks. Samuti 1897. aastal langes helilooja depressiooni ega kirjutanud kolm aastat ühtegi teost. 19041907 oli ta juba Moskva Suure Teatri dirigent. Pärast Oktoobrirevolutsiooni emigeerus Rahmaninov USAsse. Siit alates keskendus ta peamiselt klaverimängule ja dirigeerimisele. Pidev reisimine ja kontsertide andmine olid Rahmaninovi tervisele mõjunud. Tal avastati kopsukelmepõletik, närvivalu ja ka vähk.
Pani aluse eesti sümfoonilise muusika esitamise traditsioonile. 1900 1906 -muusikaline kulminatsioon saavutas tulemusi helilooja ja dirigendina. Muusikaline tegevus sisaldab ka muusika kriitikat. Sümfoonia pluss muusika kriitika on uued nähtused eesti muusika kultuuris. Lapsepõlves puutus ta palju kokku viiuli ja lõõtspilliga. Aakre vallakooli Rõngu kihelkonnakooli läks, kuna seal oli keelpillikvartett. 1897 a. Cimze seminari lõpp. Ta töötas Kuhjas kooli õpetajana. 1895 a. läks ta Bresteni konservatooriumi ning õppis seal 1897 a. erialaks oli loori kompositsioon. Ta kirjutas koorilaule koos instrumentaalsaatega. 1900 a. tegutses Tartus koori ja orkestrijuhatajana. Oli ajalehe Postimehe muusika arvustaja, lisaks klaverisolist ja pedagoog. Sakslaste laulu ja mängu selts Bürgermusse. Sajandi algul asutati Eesti Üliõpilaste Selts. 19 novembril toimus esimene sümfoonia
Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. 2 Johann Laidoner Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Laidoner sündis 12.veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. J.Laidoner õppis 1892-1894 Viiratsi vallakoolis, 1895-1897 Viljandis 1.alg- koolis ja 1897-1900 Viljandi linnakoolis. 1901.aasta augustis astus ta oma pere kehva majandusliku seisu tõttu vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus jäi teenima 110.Kaama jalaväepolku Kaunases. Septembris 1902 astus ta Vilno sõjakooli, mille lõpetas 22.aprillil 1905 nooremleitnandina. 2.detsembril 1917 kutsuti Johan Laidoner Eesti Sõjavägede Ülemkomitee poolt Eestisse formeeritava Esimese Eesti diviisi ülemaks. Juhtis Eesti rahvuslikke vägesid kuni 19
Elektrooniliste muusikainstrumentide lühiajalugu Peamiseks tekkepõhjuseks on elektroonika kui teadus- ja tööstusharu teke. Elektroonika tekkis 19. sajandi II poolel. Thaddeus Cahill – tellharmoonium (1897) Lev Termen – teremiin ehk eterofoon (1920) Maurice Martenot – martenot’ lained (1928) koosneb klaviatuurist ja ostsillaatorist Friedrich A Trautwein – trautoonium (1930) Robert Moog – leiutas süntesaatori (1967) Hilisromantism Seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega Rohkete kromatismidega harmoonia Tugineti peamiselt Wagnerile Aitas kaasa ekspressionismi tekkele Mõjuvõim Saksamaal ja Austrias
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Eesti kirjanduse suurim eepik o Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) o 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli o 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm o 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need
(1892-1894), töötas koduõpetaja ja halastusõena Peterburis ja mujal Venemaal (1894-1899), sajandivahetusel majapidajannana venna juures Haavakivil. Pärast haigust asus elama Tartusse (1909), kuhu jäi elu lõpuni. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886, raamatutena alates 1888-1897 lihtsa pealkirja all "Luuletused" (I - III), lisaks mitmed kordustrükid. Järgnesid luuleraamatud "Lained" (1906) ja "Ristlainetes" (1910). Kogus "Põhjamaa lapsed" (1913) üllatas Anna Haava armastuse ja looduselamuse oskusliku põimimisega. 1920. aastatel ilmus Anna Haava kogu "Meie päevist" (1920), milles avalduvad ühiskonnakriitilised toonid ning kogumik "Anna Haava luuletuskogu" (1924)
Ants Laikmaa . Ants Laikmaa (until 1935 Hans Laipman) was as the 13th child of a poor Estonian family. He attended schools in Vigala, Haapsalu and Lihula. His mother died when he was a child. Laikmaa discovered early his interest in painting. He studied from 1891 to 1893 and 1896/97 at the Düsseldorf Art Academy. From 1897 to 1899 he was working in Düsseldorf. In autumn of 1899 he returned back to Tallinn. From 1900 to 1907 Laikmaa worked as an artist in Tallinn and Haapsalu. Study led him to Belgium, France, Austria, Finland and the Netherlands. 1901 he organized the first ever Estonian art exhibition in Tallinn, 1906 followed by the first art exhibition in Tartu. 1903, he founded a studio in Tallinn. 1907 he founded the Estonian Art Association (Eesti Kunstiselts).
B.Tomasbergi omad. Nii, et võib ohata ... mis küll kõik oleks võinud tulla! Näitusele on töid toodud Eesti ja Tartu Kunstimuuseumist, Läänemaa Muuseumist, Tallinna Linnamuuseumist, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest ning erakogudest. Külastasin 8.02 näitust ,,Noorte kujurite ühing Vikerla 1917-1918". Näitus oli väga huvitav, oli palju erinevaid teoseid, mis tekitasid mõnusa tunde ja panid mõtlema. Kõige rohkem meeldis mulle Aleksander Mülbergi(1897-1931) teos ,,Interjöör". See on guass maal ja tehtud 1920. Maalil on kujutatud üks tuba, millel on roosad seinad, tool ja 2 ust. Väga stiilne nägi välja, sellist tahaks endale koju seinapeale. Veel meeldis mulle Aleksander Krims-Radava(1893-1919) töö ,,Talu"(õli, lõuend) 1918. Maalil on 2 hoonet, aed, kooguga kaev ja õuel vana naine. Maal on tumedates toonides ja mõjus sügavalt. Herbert Lukki(1982-1919) õlimaal ,,Hoov" (1918)
Curriculum Vitae Nimi: Eduard Vilde Sünniaeg ja koht: 4.märts 1865 Virumaa Simuna kihelkond Pudivere mõis Surma aeg ja koht: 26. detsember 1933 Tallinn Elukohad: 1865-1886 Eesti 1887-1889 Läti 1890-1891 Saksamaa 1892-1894 Eesti 1895-1896 Venemaa 1897-1905 Eesti 1905-1908 Soome 1909-1917 elas Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ameerikas, Itaalias jne) 1917-1933 Eesti (kaks korda selle aja jooksul veetis ta Saksamaal Boden Bodeni raviasutuses) Perekonnaseis: 2korda abielus, lõpuks lahutatud Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878
church, with his grandmother and uncle Louis as godparents. His father, Louis-Auguste Cézanne (28 July 1798 23 October 1886), was the cofounder of a banking firm that prospered throughout the artist's life, affording him financial security that was unavailable to most of his contemporaries and eventually resulting in a large inheritance. On the other hand, his mother, Anne-Elisabeth Honorine Aubert (24 September 1814 25 October 1897),was vivacious and romantic, but quick to take offense. It was from her that Paul got his conception and vision of life. He also had two younger sisters, Marie and Rose, with whom he went to a primary school every day. · Varasemad aastad ja perekond · Cezannes on pärit Cesana väikesest linnast, mis praegu asub põhja Piemontes ja eeldatakse, et nende nimi on itaalia päritolu. Paul Cezanne sündis 19 jaanuaril 1839 Aix-en-Provence´is, Lõuna- Prantsusmaa Provence´is
Juhan Aavik Koostasid:Desiree Laanepere Krista Maier Elulugu Juhan Aavik (29.01.1884-26.11.1982) oli helilooja, dirigent ja pedagoog. Juhan Aavik õppis : o Pirmastu vallakoolis (1890–1893), o Paistu kihelkonnakoolis (1893–1897) o Viljandi linnakoolis (1897–1901). Pärast seda läks Peterburi, kus lõpetas Peterburi Konservatooriumi trompeti erialal 1907. ja kompositsiooni erialal 1911. aastal. Tartu 1911–1923 oli ta Tartu Vanemuise Teatri sümfooniaorkestri dirigent. 1911–1925 segakoori dirigent. 1911–1918 õpetas ta muusikat Tartu koolides. 1919. aastal oli ta Vabadussõjas vabatahtlik, Tartu kaitsepataljoni ja 8. jalaväepolgu kapellmeister.
põhistruktuuri leidmist. Kujutas mitmeid kordi Sainte Victorie mäge. Pidades värvi kõige tähtsamaks, andis ta vormi edasi värviliste pindadena, nagu kristalli tahkudena. Looming pälvis tunnustuse alles pärast kunstniku surma. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sainte Victoire'i mägi. u. 1897 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sainte Victoire mägi. u. 1897-98 Õpingud 1857. aastast külastas ta Aix-en-Provence'i joonistuskursusi Aastal 1859 alustas Aix-en-Provence'i ülikoolis õigusteadusõpinguid.
Maha põleb ka Püha Vaimu kogudusemaja. Osaliselt saab vigastada ka kirik (väärtuslikud vitraazaknad purunevad viimseni) · Püha Vaimu sõjaeelses koguduses oli kuni 20 000 liiget. Sellest suurest kogudusest jäi 1945. Aastaks alles ainult 1200 liiget. Pärast sõda on liikmete arv pidevalt vähenenud, sest vanad surid ja uusi liikmeid leerikeelu tõttu juurde ei tulnud Õpetajad · Jo hann Go ttlie b Co nrad Be rg witz (1877-1897). Tema ajal kasvas koguduseliikmete arv 100-lt 3000-le · Frie dric h Fro mho ld Wie c kmann (1897-1919). Liikmeid oli tema ajal juba 14 000. 1919. a. emigreerus ta Saksamaale, kus töötas kirikuõpetajana edasi · The o do r Ale ks is Tallme is te r (1919-1944). Ta töötas Püha Vaimu koguduses 25 aastat. Enne seda töötas ta Riia Peeter-Pauli koguduse õpetajana · Hooldajaõpetaja Hug o Pärno (Pärn) järel, kes töötas Pühavaimus
(. Eesti), -- (. Eesti Vabariik) -- , , - , . ( 294 ), (339 ). , , . . , , . . . , , , - , , . , . XIII . 1523 . , , . 1802 ( ) , . . (, , ). 1869 ; . 1897 83 % ( -- 79,9 %). XIX-XX , . XX - . , , , , .
Eget Lina 10R 18541855 .. 11 9 . 1850 « » .., «» .., « » .., « » ... , , . . 1871 1872 ( 1732), " " 1760 II 1762 1848 1857 , . 1879 1882 . () 1890 .. 1897 . 1881 1887
a 19. ea e e e a . XIX - XX . . . ( , , , , , , , , ). XIX . 1861 . c , , 1820- . , . , 1856 . 1861 . , . . . 18501860 . . 18671868 . . 18801890 . - , . 1897 . 4082 . XX . 44 . , , ae , . e oae a e.
, . 1700--1721 . . , . , 1918 . . 1940 . . 1991 . . 1820- . : (1850) (1861). XIX . - . 1897 . 1,4 . 1920 . 9,3 , 5 . - . 1925 . 11 ( . . ) . . 1940 . 30 . 1950- . . - . . , , . , . , . . « » . , , , . : · - , 13 1890 , , , . · - , , . · - , . · - ,-10(22).4.1899, ], , . (1848-55) . . . 1857-
2. juunil 1896 esitab Marconi inglise patendiametile oma leiduse, mille üksikasjad aga hoitakse tervelt poolteise aasta jooksul saladuses. 25. sept. 1896 ilmub Marconi nimi esmakordselt avalikkuse ette ajakirja ,,Electrician" veergudel. Nimelt tuuakse seal ära teade, et noorel itaalia leiduril Marconil on korda läinud luua traadita telegraafiside 1/4 miili kaugusele. Samal aastal saavutab Marconi, tänu Preece'i alatisele hoolitsemisele, Salisbury's ülekandekauguse 1 3/4 miili. 1897. a. kevadel saavutab Marconi saatekauguse 9 miili. Sellest ajast peale on ta tuntud mees ja ajakirjanduses alustatakse reklaami- ja propagandakampaaniat raadioasjandusele. Asutatakse raadiojaamade ehitamiseks aktsiaselts Marconiga eesotsas. Kuid oli ka neid, kes vaatasid asjale üpris skeptiliselt, isegi ironiseerides. Nii ajakirjas ,,Engineer" 12. märtsil 1897 võis lugeda: ,,Senjor Marconil on alles vaid 22 aastat. Ta ei pretendeeri õpetlase nimele. Ta ei ole ka
............................................. 8 KASTUTATUD KIRJANDUS.................................................................................. 10 SISSEJUHATUS Kristjan Raud oli eesti kunstnik, kes sündis 22. oktoobril 1865. aastal Kirikukülas, Viru-Jaagupi kihelkonnas. Kunsti hakkas ta alles õppima 1893. aastal, 2 kui Kristjan astus Peterburi Kunsti Akadeemiasse. Saanud maalide eest raha, läks ta edasi õppima 1897. aastal Saksamaale Düsseldorfi. Tol ajal ta just unistas maalida aga joonistas ikka söega. 1898. aasta suvel käis ta koos venna Pauliga Muhu saarel maalimas. Järgmisel aastal läks ta Saksamaale tagasi, nüüd juba Münchenisse. Seal hakkas ta tegelema sümbolismi ja uueromantismiga, kujutama tundeid ja meeleoludega. 1903. aastal tuli Kristjan tagasi Eestisse, kuna ei olnud raha et edasi õppida. 1904. aastal lõi ta Tartusse oma nimelise ateljeekooli ehk Kristjan Raua õppestuudio
rahvalikku pillimängu, eelkõige viiulit ja lõõtsa. Peagi hakkas ta ka ise pilli mängima, alustades viiulist. Rõngu kihelkonnakoolis, kus ta õppis, tegutses koolmeistritest keelpillikvartett ja selle sagedased esinemised avaldasid Lätele sügavat muljet. Ta otsustas muusikaga tõsisemalt edasi tegeleda ja astus Valga seminari, mille lõpetas 1879. aastal. Seejärel töötas ta kooliõpetajana Puhjas (1879-1883) ning köstri ja kooliõpetajana Nõos (1883-1895 ja 1897-1900). Mõlemas koolis asutas Läte koori ja orkestri. Ta kirjutas oma koorile juba ka ise laule, ent tundis samal ajal vajadust end muusikalistes teadmistes ja oskustes täiendada ning hakkas käima Tartus eratunde võtmas. IV üldlaulupeol Tartus (1891) oli Läte juba üks üldjuhtidest ning seal kanti ette ka tema kooriteos "Laul rõõmule". Läte jätkas oma õpinguid Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal (1895-1897). Dresdenis õppis ta ka instrumenteerimist ning kuulas
mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. 1896. aastal esines Matisse näitusel nelja oma maaliga, millest üks (,,Lugev naine", 1894) osteti ära riigivõimude poolt. Samal ajal võeti Matisse Rahvusliku Kaunite Kunstide Ühingu (Salon de la Société Nationale des Beaux-Arts) liikmeks, mis andis talle kunstnikuna juurde tublisti enesekindlust. 1897. a. astus Matisse olulise sammu stilistilise vabanemise suunas oma ebatavalise värvivalikuga maaliga ,,Õhtusöögilaud" (,,La Desserte"), mille eksponeerimine Salon-is tekitas väikese skandaali. Järgnevatel aastatel mõjutasid teda enim siiski neo-impressionistid ehk pointillistid (eeskätt nende liider Paul Signac), samuti Cézanne ja van Gogh. 1899. aastal lõpetas Matisse oma tegevuse Salon'is ning hakkas esmakordselt koguma tuntust moodsa kunstiga tegelevates ringkondades
Tartu Reaalkoolis. 1883. aastal jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle Tartu Õpetajate Seminari. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut, vaid hoopis kultuuri kustumist ja ärkamisaja meeleolude langust. Ta otsustas sõita Peterburi, kus sai tööle pedagoogina. Peterburis tutvus ta Johan Köleriga, kes soovitas tal minna õppima Kunstiakadeemiasse. Kristjan Raud õppis 1892-1897. aastal Peterburi Kunstiakadeemias, kuid peagi mõistis, et akadeemia on liiga kinni adedemismis. 1897.-1898. aastal astus ta Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle samuti ei meeldinud. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi, uusromantismi ning juugendit, hakkas maalides kujutama tundeid. 1904. aastal kolis Kristjan Tartusse, kus hakkas edendama eesti kujutavat kunsti. Ta osales "Noor-Eesti", Tartu
(22. oktoober 1865 Kirikuküla, Viru-Jaagupi kihelkond 19. mai 1943 Tallinn)oli eesti kunstnik. Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus.
lloyd george,pr peam george clemenclau. saksam sõjav 100 000 meest võis olla,pidi maks reparatsioone (sõjakah hüvit).Versaille rahlep sõlmiti ka saksam liitl, 5 liiget suurb,pr,ita,jaap,usa.rahliit lood et lah tülisi hoida ära sõdu suuri konf.saksa kuulus rahliitu 1926-1933.nsv liit 1934-1939 heideti väl kun tung soomele kallale .eesti astus rahliitu 1921 a,see ei toim kun: oma sõjav puud,omakasupüük,otsust oli aegl. Saksam: keisrir 1871-1918,kolmikl austria,ung,it, 1897-1882,vers lep pidi loov elsas-lotringi,poola kor, sudeedim tseh slov,novrev:1918-võim sotsdem, weim vabar:1919-1933.riik raskustes ei suuda maks repar 1923 ruhri kriis pr ja belg väed ruhri sund maks, usa laenu 200 ml dol,liidr(führeriks) 1921 hitler 1923 a kor münh võimuhaar kats nurjus, vanglas dikt raamat mein kampfi ,maj kriisi ajal NSDAP mõju kasv,tegevus: keelust teis part, parlam saad varjus,oposits juur välj,juutid võeti kodakont,
· 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. · Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. · Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. · Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse. · 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. · Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud. · 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid.
Esimesed jazz orkestrid tekkisid 20.sajandil New- Orleansis Kuid jäzzi eelajaluu ulatub kaugele eelmistesse sajanditesse Töölaulud: · Lauldi ühiselt · Laulsid mustanahalised orjad, kes toodi Ameerikasse alates 16.saj · Hoidis tööl püsivat rütmi · Afro-ameerika muusikavorm Spirituaalid: · Täidavad rütmilised käteplaksud · Tantsuliigutused, vahele hõiked · Vaimuliku sisuga · Vabadust igatsev Bluus: · Nukra alatooniga · Mustanahaliste kannatustest jutustav kurblaul · Kannatustest jutustav, vähemalt algselt Menestrelid: · Otsene Jazz mu. Teerajaja · Rändteatrite esinejad · Valged pakkusid mustade muusikat · 1840-1900 õitseng Ragtime · sümfoonide rohke · valgete autorite poolt loodud klaveripala · 1897- 1917 õitseng
nõudvaid teemasid. 5. Austriasse jõudis suhteliselt juugend hilja ja (väheste tähelepanuväärsete eranditega) piirdus selle mõju pea täienisti Viiniga. Samas on nimetatud Viini ka Euroopa modernismi keskpunktiks. Mõned uurijad on öelnud, et Euroopa modernism saavutas oma puhtaima ja kõige koondatuma väljenduse just Viinis XIX-XX sajandi vahetusel. Üks varasemaid juugendstiilis ehitisi on Wagneri metroo jaamahoone Karslplatzil (1897 99, oma laadilt kõige lähemal prantsuse juugendile), milles on tunda rokokoo graatsiat ja kergust. Antud ehitises kasutas ta kuubi vormi ja dekoratiivset must-valget ornamenti, mis muutusid tüüpiliseks jooneks Viini juugendis peale aastat 1900. Wagneri "Majoolikamaja" (1898) fassaadi kaunistab värvikirevate telliste kontrast lihtsa ja range horisontaalse ja vertikaalse võrgustikuga. Lilleline muster justkui kasvaks välja kolmandast korrusest
Muutus populaarseks puit ja gaas pliitide asemel Soojusenergia eraldub voolu läbimise tõttu Kontrollitavad pöördlülititega Suur energiakulu Peab olema maandatud Grupis peab olema elektrivoolukaitselüli Pistikupesa maksimaalne vool peab rakenduma pliidi võimsusele Keraamiline Tasase soojendamispinnaga pliit Inverter muudab voolu sagedust infrapunakiirguseni Kiirgus soojendab toitu Ajalugu 1859, George B Simpson, elektriline soojendi 1897, William Hadaway, automaatselt kontrollitav elektripliit 1905, David Curle Smith, Kalgoorlie pliit Ei olnud populaarsed kuni 1930ndateni Puit, gaas odavamad; piiratud kogus elektrit Kasutatud kirjandus https://en.wikipedia.org/wiki/Electric_stove https://et.wikipedia.org/wiki/Pliit#Elektripliit
jäämine. pooled sündinuist. Nii oli see tollal ka teistes rahvastiku loomuliku liikumise näitajate Täpsemad andmed abiellumisvanuse Euroopa maades. vaatlusel tuleb silmas pidada, et kohta kogu Eesti ulatuses praegu küll veel Eesti rahvaarv 18811897 arengutendentsid avalduvad mõnevõrra puuduvad, senised uurimused näitavad pikemate ajaperioodide (5 ja Saaremaa rahvariideid. 19. saj. keskpaik siiski, et 18. sajandil abiellujate keskmine
Asukoht Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster asub Kuremäe külas, Illuka vallas, Ida- Virumaal. Asub piirkonna kõrgeimal künkal Kuremäel. Ehitus Klooster ehitati 16. sajandi teises pooles ja keskaja lõpuperioodil. On teada, et 1608 aastal oli Kuremäel õigeusu kabel. Kloostri kõige tähtsam ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 1908–1910. Kloostriülemad 1892–1897 Varvara 1897–1921 Aleksia 1921–1943 Joanna 1943–1946 Aleksia 1946–1955 Rafaila 1955–1967 Angelina 1968–2011 Varvara 2011– Filareta Legend Õigeusklike räägitud legendide järgi olla näinud kohalikud talupojad 16. sajandil sinisel mäel imelikku ilmutust ja leidnud hiljem iidse tamme jalamilt õigeusu ikooni. Seda sündmust kujutavat maali saab näha Kuremäe kloostri värava juures
Ivan Konev Ivan Stepanovits Konev (28. detsember 1897 21. mai 1973) oli Vene Keisririigi ja NSV Liidu sõjaväelane. NSV Liidu marssal Nooruspõlv Ivan Stepanovits Konev sündis 28. detsembril 1897 Vene Keisririigis Vologda kubermangus Lodeino külas. 1912. aastal lõpetas ta lähedal asuva Setkino kirikukooli. 1914. aastal alanud ilmasõda tähendas halvenenud rindeolude ja 19-aastaseks saanud Konevile 1916. aastal mobilisatsiooni. Esmalt tuli tal läbida õppused. Nende lõppedes sai ta allohvitseri auastme ning saadeti edelarindele. 1918. aastal ta demobiliseeriti. Samal aastal liitus ta bolsevikega.Vene kodusõjas võitles ta Koltsaki ja teiste valgekaartlaste vastu Kaug-Idas.
annaabi.ee 
