Taavi Metsvahi Kuidas teha internetiraadiot? Sisukord Sisukord ........................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 3 2. Shoutcast plugin ......................................................................................................... 4 2.1 Shoutcast plugina tõmbamine ................................................................................ 4 2.2 Shoutcast plugina installimine ................................................................................. 5 3. Raadio hostimine ........................................................................................................ 7 3.1 Shoutcast plugina seadistamine .................................................................
1. Millist meediakanalit Te kõige rohkem kasutate? Tulemus: 20% Internet Telekanalid 80% Selgus, et kõige enam kasutatakse info saamiseks internetti ja vaid väiksele osale vastanutest oli peamine infoallikaks telekanalid. Vastanutest ükski ei valinud teisi valikuvariante – raadiot ega ajalehti. Noortele pakuvad enim huvi laiad võimalused internetis ja klassikalised meediakanalid nagu raadio või ajalehed hakkavad noorte huvi alt kaduma. Interneti suur pluss on ka muidugi see, et see hõlmab kõiki meediakanaleid – võimalik on seal kuulata raadiot, lugeda ajalehtede internetiväljaandeid ning tutvuda telekanalite saadetega. 2. Millist ajalehte Te kõige enam loete? Tulemus:
Televisioon ja internett tekitab inimestes sõltuvust, kuigi sageli ei taha me seda endale tunnistada. Sellepärast ongi vaja ette võtta meediavaba päevi, mis annavad meile aimu, kui suure ajast kulutame tegelikult erinevate massimeediumite jälgimisele. Minu ülesandeks oli sisustada 24 tundi selliselt, et ma ei kasutaks ühtegi meediakanalit. Keelatud oli kasutada internetti, lugeda ajalehti, jälgida televisiooni või kuulata raadiot. Ülesanne osutus oodatust raskemaks, kuna olin harjunud hommikuti kuulama raadiot ja õhtuti telekat vaatama. Kolmapäeva õhtul planeerisin, kuidas ma oma vaba aega järgmisel päeval sisustama hakkan. Otsisin välja kapist mitmed vanad CD-plaadid, mida polnud ammu kuulanud ja kavatsesin ära teha järgmise nädala kodutööd. Tavaliselt kuulan ma hommikuti raadiot, sellepärast oli harjumatu möödunud päeva tähtsamad uudised ja Star FM’i sünnipäevamäng kuulamata jätta
· Mille poolest erinesid nõukogude aja laulupeod praegustest? Nõukogude ajal lehvisid punased lipud sini-must-valgete asemel , keelati ära eesti hümni laulmine , aga rahvuslike riiete kandimine oli lubatud. · Mil moel mõjutas massiteabevahendite areng kultuuri? Kuna Soome ei olnud Nõukogude Liidus, vaid lääneriik, võisid inimesed seal kuulata ja vaadata läänetelevisiooni ja raadiot. Eesti inimesed, kes elasid põhja pool, said läbi antenni salaja kuulata raadiot ja televisiooni vaadata. · Miks hakkas maakultuur hääbuma? Maaelanikkond hakkas rohkem linnastuma , sest linnas oli rohkem võimalusi paremaks elu arendamiseks. Maakohtades olevad raamatukogud, koolid, klubid suleti. · Miks langes nõukogude ajal hariduse väärtus? Kõiki sunniti koolis käima ja saada kätte keskharidus , ükskõik , kas inimene oskas või mitte , kas ta viitsis või mitte. · Anna hinnang nõukogulikule poliitikale.
Igal päeval tulevad telerist uudised. Tavaliselt vaatan ma uudiseid ETV-st, sest sealsed uudised annavad kõige tõsisemat infot ja ei ole liialdatud mõtetute uudistega. Vahel jälgin ma ka Kanal 2 või TV3 uudiseid, aga need on rohkem meelelahutusuudised. Televisioonist vaatan ma ka erinevaid filme ja seriaale. Mulle meeldib vaadata komöödiaid ja põnevikke. Raadiot ma eriti ei kuula, aga vahel saan ma ka sealt informatsiooni. Raadiot kuulan ma rohkem muusika, mitte uudiste pärast. Palju informatsiooni hangin ma ka internetist. Internetis loen ma uudiseid tevaliselt Postimehest ja Delfist, aga olen lugenud ka Oma Saarest ja Õhtulehest. Postimees ja Delfi on väga informatiivsed. Õhtulehes on ka palju meelelahutusuudised ning Oma Saarest saab lugeda Saaremaa kohta. Väga suure osa infost saan ma ajalehtedest ja ajakirjadest. Ajalehtedest käib mul kodus Õhtuleht
1. Millal oli raadio kuldaeg? - Raadio kuldaeg oli 1930.aastatel, mil raadio oli operatiivsem info edastaja. 2. Mis on saade? - Saade on ajaliselt piiritletid teemakäsitlus, programm aga teadlikult järjestatud saadete kogum, mille on oma nimetus. 3. Mis on programm? - Kanal raadiojaamas. 4. Millal kuulatakse raadiot kõige rohkem? - Raadio kõige kuulatavam aeg on tööpäeviti 7:00 11:00 5. Miks on raadioreporteril info edastamine kergem kui pressi- või telereporteril? - Raadioreporter ei pea infot arvutisse trükkuma ega ootama kaameramehe ja saatejaama saabumist, vaid võib info edastada mobiiltelefoniga otse eetrisse hellistades. Võib telefoni teel intervjuu tegemine vähendada uudisloo usaldusväärsust, kuna olustiku adekvaatsels kirjelduseks peaks ajakirjanik seda ise nägema. 6
Nüüdisaja noorte suhted meediaga on aga hoopis teistsugused kui kunagi varem. Kas noorema põlvkonna harjumused võivad ohustada meediaväljaandeid? Arutelu on olnud selle üle, et kas noorte meediaharjumused võivad mõjuda halvasti nende tervikliku maailmapildi kujunemisele. Ma usun, et olukord tegelikkuses ei ole üldse nii hull, sest kõik asjad ja olukorrad pidevalt uuenenevad ja inimesed peavad harjuma ja kohanema nendega. Tõesti võib juhtuda nii, et raadiot enam ei kuulata, aga ega selle tõttu ei jää vajalik informatsioon kätte saamata. Mulle tundub, et üha enam koguvad kuulsust internetiajalehed ja uudiste portaalid, mida saab tasuta lugeda, näiteks Postimees, Õhtuleht, Delfi ja paljud teised. Paarikümne aasta eest oli kindlasti kõige olulisem ja populaarsem meediakanal raadio. Kindlasti loeti siis ka rohkem ajalehti, aga televisioon oli vähem arenenud. Tol ajal ei olnud
Muidugi oli mul vaja ka käia eKoolis, et saaksin koduseid ülesandeid teha. Õhtupoole ei suutnud ma enam vastu pidada ning külastasin mõneks minutiks Gmaili ja Facebooki. Meediavaba päev erines minu jaoks kõige rohkem just selle poolest, et ma ei veetnud Internetis nii palju aega kui tavaliselt. Ma ei vaadanud ka telerist ühtegi saadet ega kuulanud raadiot. Igapäevaselt ma tegelikult vaatan üsna palju telesaateid ja vahel kuulan ka raadiot. Tundsin end meediavabal päeval üsna tegevusetult. Olen harjunud veetma õhtut arvuti ja teleri seltsis, kuid nüüd ei saanud ma kumbagi neist kasutada. Selle vaba aja täitsin inglise keele kodulugemisega. Ma arvan, et pidev meedia keskel olemine on ühtlasi nii positiivne kui ka negatiivne. Tähtis on teada, mis toimub sinu kodukohas või maailmas üldiselt. Kuid meediakanalite pidev kasutamine võib röövida aega, mida võiks hoopis veeta koos perega. Tihti jäävad just
päevakajalisi uudistemagasine nagu ’’Aktuaalne kaamera’’ ning huvi korral ka ’’Pealtnägijat’’ või ’’Radarit’’, muid teleprogramme või –saateid autor ei jälgi, kuna saab neid vaadata ka arvutis internetist, näiteks ETV-d ning ETV2 saab vaadata ka internetis otse ning üldiselt teleharjumusi pole autoril kunagi olnud ning ei pea neid enda huvisid arvestades vajalikuks, kuigi võiks. Raadiot kuulab autor harva, enamasti ainult siis, kui autos sõidab, kuulates enamasti näiteks Skyplus’i hommikuprogrammi või täistunniuudistemagasine erinevate raadiojaamade vahendusel. Kui ajakirjadest rääkida, siis autor loeb ajakirju harva, eelistades teadusalaseid ajakirju nagu ’’Imeline Teadus’’ ning ’’National Geographic’’. Eelistab meediat ammutada arvuti kaudu, kuigi mugavuse tõttu on nutitelefon ka suur sõber, paberlehti väga
Kõige enam meeldib mulle pildistama/pildist loodust. loodust. 25.Isa hakkas minu toas remonti tegema/teha. 25.Isa hakkas minu toas remonti tegema/teha. 26.Arvuti ja printeri pidime ajutiselt panema/panna 26.Arvuti ja printeri pidime ajutiselt panema/pa esikusse riidekapi peale. esikusse riidekapi peale. 27.Õhtul ma saan kuulama/kuulata raadiot. 27.Õhtul ma saan kuulama/kuulata raadiot. 28.Kas te saate mulle (laenama,laenata) sada eurot? 28.Kas te saate mulle (laenama,laenata) sada eu 29.Kas ma võin siin natuke (istuma,istuda)? 29.Kas ma võin siin natuke (istuma,istuda)? 30.Lumi hakkas juba (sulama,sulada). 30.Lumi hakkas juba (sulama,sulada). 31.Raske on (töötama,töötada) dispetserina, kui ei 31.Raske on (töötama,töötada) dispetserina, kui
Kõige enam meeldib mulle pildistama/pildist loodust. loodust. 25.Isa hakkas minu toas remonti tegema/teha. 25.Isa hakkas minu toas remonti tegema/teha. 26.Arvuti ja printeri pidime ajutiselt panema/panna 26.Arvuti ja printeri pidime ajutiselt panema/pa esikusse riidekapi peale. esikusse riidekapi peale. 27.Õhtul ma saan kuulama/kuulata raadiot. 27.Õhtul ma saan kuulama/kuulata raadiot. 28.Kas te saate mulle (laenama,laenata) sada eurot? 28.Kas te saate mulle (laenama,laenata) sada eu 29.Kas ma võin siin natuke (istuma,istuda)? 29.Kas ma võin siin natuke (istuma,istuda)? 30.Lumi hakkas juba (sulama,sulada). 30.Lumi hakkas juba (sulama,sulada). 31.Raske on (töötama,töötada) dispetserina, kui ei 31.Raske on (töötama,töötada) dispetserina, kui
teenindajat!!, kuna muidu need inimesed, kes ei külasta postiasutust regulaarselt vaid võib-olla korra kuus, ei saagi teada, et selline kampaania olemas on. Nad vüivad tunda, et nende hääl ei olegi oluline ja järgmisel korral nad ka kaasa selles ei löö. Samuti võivad teised ettevõtted sellest õppida ja ka hakata tegema selliseid kampaaniaid. 2. Meediaväljaanded. Raadio · Raadio Elmar. Kuna enamus vanemaid inimesi kuulab seda raadiot, siis on võimalus suurem, et nad seda kuulevad ja ka kiidavad oma lemmik teenindajat. · Vikerraadio. Sama põhjendus, mis raadio Elmarilgi. · Sky Plus. Kuna seda raadiot kuulavad nii noorem põlvkond kui ka neist vanemad inimesed ja see on hea võimalus neile seda infot jagada, kuna paljud noored ei loe ajalehti. Ajalehed · Postimees. Paljude inimestel on see tellitud ja seda saab üleriigiliselt tellida, et siis
20 4 4 1 21 5 58 5 20 2 23 6,5 23 8 45 4,5 34 5 83 5 Raadio kuulamise ja TV vaadatavus r= 0,11703 -Seos puudub Vanuse ja raadio kuulatatavus r= 0,325247 -Seos on nõrk 3.5 Sagedus Järgnevalt uurisin milline soo esindaja vaatab rohkem televiisorit ning kuulab raadiot. TV Raadio Mees 16 20,5 Naine 13 27,5 Tabeli põhjal selgub, et minu tutvusringkonnas televiisori vaatamist harrastavad rohkem mehed kui naised. Raadiot meeldib aga kuulata rohkem naistel. Seejärel tahtsin selgusele jõuda, milline haridustase sageneb rohkem. Lõppu lisasin tabeli põhjal koostatud tulpdiagrammi, mis näitab piltlikult haridustaset küsitletavate seas Inimeste
Laualt lendab tihti vihikuid, õpikuid, pinaleid, päevikuid ja pastakaid maha. Kõik see tekitab helisid, mõni valjemat mõni mitte. Sööklates kolistavad kokad nõudega. Muusika tunnis on küll hea olla kui lauldakse ja kõik laulavad õigel viisil. Keegi ei lähe rütmist välja, siis on hea kuulata ja ise kaasa laulda. Kodus pole ma tihti üksi ja seal käivad ka kogu aeg hääled. Keegi vaatab toas telekat või kuulab raadiot. Kui mina olen arvutis siis klaviatuuril klahvide klõbistamine. Kui ma õpin siis sahtlid käivad lahti-kinni ning ka raamatute lehitsemine teeb heli. Õel käivad vahel külalised siis mängivad ja räägivad teises toas. Hommikul heliseb äratus ja muidugi ka sõbra kõned ja sõnumid. Kui ma vahel saan vaikselt üksi kodus olla siis tekib selline hirmutunne ja soovin et keegi võiks juba koju tulla. Et vaikust vältida siis panen ma muusika mängima või kuulan raadiot
tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet. · Peab töötama õiges kehaasendis · Vähemalt 30 minuti järel tehakse töötamispaus umbes 3-4 minutiks. Kui ka telekat vaadata, siis on soovitatav pärast tunnist vaatamist puhata oma silmi, ning teha vahelduseks midagi muud. Tulemused Küsitlustest selgus, et 8A klassis kasutatakse arvutit kõige vähem, ning 8B klassis kasutatakse arvutit kõige rohkem. Televiisorit vaatavad kõik kolm klassi üsna võrdselt. Raadiot kuulavad 8andate klasside õpilased võrdselt vähe ja muusika kuulamiseks mitte uudiste kuulamiseks. Küsitlustel selgus ka see, et õpilased eelistavad uudiseid lugeda internetist, mitte ajalehtedest. Diagramm 1 Vaadatuimad Saated Diagrammilt on näha, et õpilasi huvitab rohkem filmid ja ka USA telesarjad. Uudiseid ning Eesti saateid väga ei jälgita. Diagramm 2 Arvuti Kasutamine
MASSIKULTUUR Marite Pilv 12e 1. Milline infolevitusvahend oli olulisem 1914 , milline kaasajal ? Raadio oli see infolevitusvahend, mille roll aina suurenes. Enamasti kuulutati Piibli tõde. Kaasajal on olulisem vahend arvuti. Arvutist loed lehte, kuulatakse raadiot ning külastatakse muid veebilehti, kus kohast saab omale vajaliku info. 2. Kas massikultuur toodab tarbijalikkust ? Too näiteid ! Massikultuuri all mõeldakse seda osa, mida massid ise spontaanselt loovad. a) Jah, juba Vana-Rooma vaatemängud olid rahva seas populaarsed ning nendega kaasnesid veel igasuguseid lõbustusi. b) Väga suur osa massikultuuris on ka meedial ( televisioon, raadio, ajakirjad jne...)
Kaal 20 000 m Läbimõõduga visuaalne ala 38 m Sügavus kelder 8,5 m Paksus kelder 2,5 m Kõrvalekalle tuul: lõpuks tower 1,5 m pindala 0,9 m 170 meetri kõrgusel ammu oli restoran, aga seda pandi kinni 2007 aastal 27 novembril, sest see rikub reegleid tuleohutusega. Selge ilmaga võib isegi näha Soome ranniku. Teletorn on kõrgeim hoone Eestis ja Põhjamaades Praegu torn edastab analoogsignaal Eesti Televisiooni ETV, TV3 ja Kanal 2 ja Raadiot. Renoveerimine Renoveerimist alustati 2010 aasta juunis. Kõige põnevam on see, et põrand 170m kõrgusel tehakse klaasist. Renoveeritud torn avatakse 2011 aasta juulis. Aitäh tähelepanu eest!!!
edasi anda kõik muu visuaalne. Muuhulgas ka riietus, näiteks TV3-e Seitsmeste uudiste saatejuhtide rõivad pärinevad eesti disaineritelt, kes oma loomingut sellisel moel reklaamivad. Igapäevaselt inimeste ees olevad inimesed on ka omamoodi trendiloojad, neil on alati stilistide poolt valitud kõige uuema moe järgi valitud kostüümid. Kui televisioonil on lihtsam inimese tähelepanu köita siis raadiol on jällegi lihtsam inimeseni jõuda. Raadiot saab kuulata igal poolt: autost, arvutist, telefonist ja ka telerist. Peale selle on see tasuta, mis on samuti oluline. Kuulaja saab kanalit valides otsustada, kas ta tahab kuulata jutusaateid ja uudiseid või muusikat. Viimase valikuvõimalus on suur, klassikalisest technoni. Televisioonis on kanalid samamoodi jaotunud valdkondadeks, kuid siiski on nende sisu palju mitmekesisem. Ühelt kanalilt saab enamasti vaadata nii uudiseid, meelelahutuslike saateid kui ka dokumentaale.
Tänapäeval otsitakse palju viise kuidas internetis raha teenida, populaarseim viis on youtube. Youtubes sa laed üles mingi arv videosid mingi aja jooksul on sul võimalus raha teenida kui teed seda piisavalt tihti ja kui on piisavalt vaatajaid. innternetsit saab ilmselt kõige rohkem infot otsida ja seal saab kõike näha ja kuulda. Raadios on siiski piiratud võimalused, näiteks ei ole midagi näha ja kui on midagi vajalikku vaja teada siis peab väga tähelepanelikult kuulama. Raadiot kuulatakse kõige rohkem autodes, eriti pikkadel sõitudel. Vahest peavad inimesed ummikutes nii kaua istuma, et jäävad uudistest ilma, siis on neil võimalus kuulata raadiost tähtsamaid päevauudiseid. Televisiooni meediakanalid on sarnased interneti omadega, aga natuke piiratud võimalustega. Näiteks saab valida mis kanalit vaatad, aga ei saa valida mis sealt sellel ajal tuleb. Televisiooni kasutatakse kõige rohkem uudiste vaatamiseks, et teha teksti
kõla oli väga ilus ja siiras. Pärast seda ma läksin lasteaeda ja seal ma laulsin paljusid muid laule, aga nad ei olnud nii tähtsad. Ma ei osanud veel hästi laulda, ema rääkis, et karu on minu kõrva peale astunud. Kui ma olin seitse aastat vana, läksin muusikaklassi klaverit õppima, võib olla ühendasin sellest ajast teadlikult oma elu muusikaga. Minu elus mängib muusika väga suurt rolli, ma ei saa ilma muusikata pikemat aega elada: tõusen üles kuulan raadiot, sõidan bussis kooli kuulan mp3 pleierit, koolis kuulan ka mõnikord pleierit ja nii edasi. Vist see ei ole hästi, et ilma muusikata ei saa mitte midagi teha. Muidugi ma ei kuula kõike valikuta, siin aitab mind isa. Ta on tõeline muusikagurmaan, ta soovitab mulle, aga tegelikult ma valin ise. Tavaliselt on see on midagi meloodilist ja positiivset ning mul on üks kõik, missugune zanr: pop, rock või reggae, sellepärast mõned
Viru-Nigula tuulepargis on kaheksa elektrituulikut, igaüks võimsusega 3 MW (3000000 vatti). Tuulepargi koguvõimsus on 24 MW (24000000 vatti). William Kamkwamba tuuliku elektriline võimsus oli 12 vatti (W) ehk 0,000012 megavatti (MW). Sellest võib järeldada, et Kamkwamba tuuliku võimsus on tuhandetes kordades väiksem Viru-Nigula tuulepargi elektrituulikutega võrreldes ning Kamkwamba tuuliku eesmärk/vajadus seisneb selles, et saada põlema 4 lampi ja 2 raadiot, tuulepargi aastane elektritoodang on aga 64,4 GWh. Isegi kui Kamkwamba planeeritav teine tuulik, mida kasutada terve küla niisutusvee pumpamiseks tuleks võimsusega üle 20 vati, oleks see võrreldes suure tuulepargi omaga üsna märkamatu võimsus. Kas nii väikest tuulikut on mõtet ehitada? Nii väikest tuulikut ei ole mõtet ehitada, kuna sellest saadav elektrienergia kogus on väga väike. Minu arvates tasub nii väikene tuulik end minimaalsel juhul ära arengumaades, kus
vaja väga väikest ribalaiust (100 - 150 Hz) võrreldes kõnesignaali ribalaiusega (ca 4000 Hz) ja seega ka väga väikest võimsust. Samuti kasutatakse seda tänapäeval lennundussides, signaalsides. Morsekoodi abil saavad ka paljud puudega inimesed omavahel suhelda. Üks tähtsamaid signaale morsekoodis on SOS "· · · — — — · · ·". Seda saab saata mitmel moel: vilgutades peegleid, lülitades raadiot või taskulampi sisse-välja jne. Eelised/miinused võrreldes teiste suhtlusvahenditega On kasutusel olnud juba 150 aastat. Morsekood on vähem tundlikum halva helisignaali korral kui teised helikandjad. Morsekood nõuab vähem keerukaid edastamise seadmed kui teised raadiosidevahendid. Väga aeglane võrreldes teiste kommunikatsioonivahenditega. Vajab dekodeerimist.
Koolipäev möödus ilma meediata, sest ega vahetunnis ei viitsi netis istuda ja uudiseid lugeda, vaja ikka midagi korraldada. Võibolla on selle põhjuseks ka see et pole just kõige nutikam telefon, kuid mulle meeldib ikkagi inimestega näost näkku rääkida mitte nutitelefoni ekraani näppida. Koolist koju sõites kuulasin nagu tavaliselt telefonist kõrvaklappidega muusikat. Selle peamiseks põhjustajaks on see et bussis olev moorori müra on liig tugev et bussipeal olevat raadiot kuulata ja sageli pole ka kellegagi rääkida. Kodus läksin arvutisse et teda saada mis on juhtunud maailma, kuid ei suutnud tänu eelmisel päeval juhtunud sündmustele uudistesse keskenduda. Kuna õed hakkasid vaatama telekast mingeid seebiseriaale, siis polnud mull midagi targemat teha, kui Youtube'st muusika videoid vaatama minna, sest mis ikka targemat teha kui muusikat kuulata, kui tuju pole just super ja kõrval toas vaadatakse jama.
Meedia tekstid Meedia on organiseeritud tehnoloogia mis teeb võimalikuks massi kommmunikatsiooni. Meedia liigitamine: ajaleht ja muud trükised. Raadio Televisioon Internet 1950 leiutas juhann gutenberg trükikunsti. 1985 tutvustati esimest antenniga raadiot Esimesed korralikud telesaated 1930 Tänaäevased televisiooni süsteemid 1950 Tallinna esimene värvisaade 1972 1969- arbanet 1990 avati internet komertskasutuseks 1993 Interneti kasv Meedia ülesanded 1. Avalikkumise loomine 2. Kriitika ja kontroll 3. Ühiskonnastamine 4. Kultuuri ja haridus 5. Meelelahutus Ajaleht Uudis Ülesanne- lugejale teada anda mis maailmas sünnib Uudis on alati erapooletu, sõltumatu, tasakaalustatud Uudis on kindla ülesehitusega
Inimeste väljavaated ja hoiakud muutusid Leiutised ja avastused,mis muutsid igapäevaelu Föön 1920 Saksamaa Antibiootikumid1928 Inglismaa Alexander Fleming Külmutatud toit 1924 USA Clarence Birdseye Värvidega televiisor 1927 Sotimaa John Logie Baird + palju muud Muusika ja raadio Tollel ajal oli popp jazz ja blues Raadio muutus inimeste jaoks väga tähtsaks ja samuti populaarseks inimsed kuulasid raadiot pidevalt, raadiost tulid nii uudised kui ka raadiojuhtide juhtitud erinevad raadiosaated Eesti olud Eestisse ei jõudnud kõik hea korraga kohale, mis oli lääneriikides Selletõttu said eestlased tarbekaupadena ja masinatena kasutada NSV Liidu toodetud kaupu, mille kvaliteet oli viletsam Kuigi tulid müügile uued asjad, oli see siiski omamoodi luksus Samas varem, mis tundus uskumatuna, sai tollal just teoks
järgi. Kõik detektiivi avastatud faktid peavad lugejale teada olema ja midagi ei tohi varjata. Ent ometi suudab ta lõpplahendusega üllatada ja lugeja ei suuda mõrtsukat ära arvata. Tema tuntuimaid teoseid: "Tuhkur hobune", "Kellad", "Paddington 16.50". Populaarsed olid ka tema kriminaalnäidendid: "10 neegrit", "Hiirelõks", "Süüdistuse tunnistaja". Oma vaadetes oli Christie küll konservatiivne, aga vihkas faismi ja vägivalda. Ei tunnistanud alkoholi, suitsetamist, telerit, raadiot. Ta armastas elada rahus ja vaikuses oma maakodus või viibida koos oma arheoloogist mehega Lähis-Idas väljakaevamistel. Kirjanik suri 12. jaanuaril 1976 Wallingfordis Inglismaal. Kasutatud kirjandus Paddington 16.50, tõlkija järelsõna EE, nr2 lk 18
NATO sõltlasriikideks. Raudne eesriie oli üks külma sõja saavutustest, see oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest 1934-1990 aastatel erinevate abinõudega, mille hulka kuulusid näiteks piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, tsensuur ning salapolitseiline kontroll. Eesti oli üks riikidest, kes jäi raudse eesriide mõjusfääri. Tähtsamaiks infokanaliks kujunes lääne meedia, kõige levinumaks peeti raadiot, mida kuulati üle Eesti. Hiljem, 1960ndate lõpus, sai Eesti põhjaosas võimalikuks ka Soome televisiooni vaatamine. Salaja toodi sisse ajakirjandust, kõrgemate võimumeeste jaoks ei olnud välismaise kirjanduse kättesaadavus probleemiks. Olukord muutus vabamaks pärast Stalini surma 1953. aastal. Postiühendus muutus aktiivsemaks, hiljem oli võimalik isegi helistamine. Kõnesid tehti üsna harva ning ka neid väheseid kordi kuulati pealt
Tuleb meeles pidada, et pole halba ilma heata või vastupidi. MIDA ON MUUTNUD? Me ei saa arugi kui väga me teineteisest, teistest rahvastest sõltume. Me ei pruugi elu ilma multikultuursuse tunnusteta ettegi kujutada. Kust tulid meile hiina toidud, jooga, igasugused mediteerimised? Siin on väga suur mõju multikultuursusel. Rassidevahelised suhted on paranenud Me ei oska ettegi kujutada, et meil poleks telekat, raadiot, või telefoni. Aga mille tulemusel meil need on? Muidugi multikultuursuse, eri riikide ja rahvaste omavahelise suhtlemise tulemusena ei pea kõik kõike ise avastama, vaid saab lihtsamalt. Kaugel ajaloos tuldi selle peale, et kui üks teeb üht, teine teist tööd, saab töödega kiiremini valmis ning jääb aega ülegi. See tekitas omakorda kaubanduse – eri hõimud, rahvused hakkasid omavahel suhtlema, neil tekkis vajadus teiste rahvuste järgi
toimub liitriigi väes okupeerimine Tsehhoslovakkias. Samalajal kui tütarlaps ootab enda kallimat Riias ajab tema kallim tutvuste kaudu Moskvas asju, et ta ei peaks ,minema sõjaväeteenistusse. Põhjus oli selles miks tema kallim ei tahtnud minna sõjaväeteenistusse kuna ta oli kunstnik ja sõjaväeteenistus lihtsalt ei mahuks tema ellu ega tuleks kunstitegemisele kasuks. Tüdruk istus mudkui selles riia korteris , kuulamata raadiot ja vaatamata televiisorit. Ta ei tohtinud vaadata aknast välja ega ust lahti teha ei telefonile vastata ega õhtul laetulesid põlema panna kõik selleks, et jätta mulje, et korteris pole kedagi, sest aeg ja olukord nõutsid seda. Kuigi tütarlast külastas tema kallima isa ja isa õde Olga kes oli hea perenaine. Kuigi tütarlast käisid külastamas tema kallima isa ja isa õde Olga siis vahest ta leidis endale
halb. Võiks öelda, et peaaegu igal teisel inimesel on kodus arvuti, milles kindlasti ka internet. Interneti kasutamisel on väga lai mõte, seda kasutatakse väga erinevatel põhjustel, kuna see võimaldab peaaegu kõike. Üks interneti headest külgedest on see, et ta on tänapäeva üks suurimaid infoallikaid. Ta võimaldab absoluudselt kõike, mida üks tänapäeva inimene võiks tahta. On olemas interneti leheküljed, kus saab lugeda raamatuid, vaadata filme ning näiteks kuulata raadiot. Internet on suureks konkurendiks paljudele tootjatele. Milleks osta koju raamatuid, käia raamatukogus või raisata raha kallitele televiisoritele, kui on olemas üks ainus koht, kus saab tegeleda kas või kõigega korraga. Ka mina eelistan rohkem interneti kasutamist. Praegune arvutitehnoloogia võimaldab paljusid asju teha interneti kaudu. On välja mõeldud internetis olevad lühikursused, mida saab läbida igaüks, kellel on probleeme õppimisega või pole võimalik koolis käia
on sotsiaal-kulturiline väärtusruum, kus vastajad paigutuvad kolme telje suhtes. KATSETAJAD aktiivsed interneti-tarbijad, huvideks on muusikaprogrammid ja tehnikasaated, vaatavad tulevikku optimistlikult, ostu- ja tarbijakäitumine on emotsionaalne, on aktiivsed shoppajad, tarbimine on nende jaoks elustiil, hinnast nad end mõjutada ei lase, nendel on soov ise midagi uut järele proovida, olulist tähendust kannavad nende jaoks kaubamärgid. MATERIALISTID meediakanalitest jälgivad raadiot ja telerit, tulevikku vaatavad võrdlemisi ebakindlalt, shoppamisega ei tegele nagu katsetajad, see on nende jaoks asine tegevus, kaubamärgid ei oma olulist rolli, nende jaoks on uut asja ostes tähtis, mis kasu nad sellest saavad. VASTUTUSTUNDJAD enamasti vanemad inimesed, passiivsemad interneti kasutajad, vaatavad arvamussaateid, kultuuriprogramme ja dokumentaalsaateid. Tulevikku vaatavad murelikult, arvavad, et nende elatustase võib langeda, nende jaoks on oluline toote
Te h n i k a v õ i d u k ä i k 19 2 0 1 9 3 0 Tint Paul ja Anders veetamm.9c Elektri tootmine ja kasutamine Ehitati üha uusi elektrijaamu mis töötasid vee ja soojuse Jõul Elekter muutus oluliseks uute tööstusharude tekkimisel ning masinate ja konveierite rakendamisel Oli võimalus osta erinevaid elektrikaupe nt: raadio pesumasin , külmkapp jne S i d et e h n i k a Arenes sidetehnika eriti raadio. Nii demokraatlikes ja autokraatlikes riikides kasutati raadiot inimeste meelsuse mõjutamisel. Seepärast alustati 1920.a regulaarsete ringhäälingutega Pilti kah....... Elektrijaam Raadio Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level Third level Fift...
Crawford ja Jane. 1904.aastal edutati ta peainseneriks. Esmakordselt tõusis tal huvi raadio vastu 1912. Ta ehitas tellimuse peale raadio, et kuulda aja signaale Arlingtonist (Virginia Naval Observatory). Seejärel ehitas ta uue raadio oma garaažis, mis litsentseeriti 1916.a kui 8XK, selle signaal kostus kogu Pittsburghi alal, kuna sellele tekkis populaarne nõudlus siis Conrad hakkas ringhäälingus rääkima igal kolmapäeval ja igal laupäeva õhtul kaks tundi. Hiljem hakkas Conrad oma raadiot kasutama sõjalistel eesmärkidel (esimeses maailmasõjas). Ta lõi saatja ja vastuvõtja (SCR-69 ja SCR-70), mida ta testis samuti garaažis. Lisaks leiutas ta tuulejõul töötava generaator, mis kinnitati lennuki tiivakülge. Pärast sõja lõppu 1919 naasis ta tööle raadiojaama. Tal oli Morse koodi kasutamisega raskusi, ning ta võttis kasutusele mikrofoni, et teha suhtlemine kiiremaks ja lihtsamaks. Ta hakkas oma raadiojaamas mängima muusikat, mis
Andy Warhol 11.reaal Andrew Warhola • 6. august 1928 – 22. veebruar 1987 • Pittsburgh, Pennsylvania • Vanemad Slovakkiast pärit immigrandid • Lapsena oli tal huntingtoni tõbi, närvisüsteemi haigus, mis tekitab kehas tahtmatuid liigutusi ja naha pigmendi muutusi • Pärast haigust hakkas kartma haiglaid ja arste • Haigena kodus olles, joonistas, kuulas raadiot ja kogus kuulsuste fotosid Andy Warhol • Kujunes välja tema isiksus • Õppis Carnegie Tehnikaülikoolis reklaamikunsti • Oma töödes rõhutas masinlikkust, standartsust ja isikupärasust Andy Warhol Algusaastad • Kolis New Yorki ning oli edukas reklaaminduses ja ajakirjade illustreerimises • 1950ndatel kogus kuulsust imelike kingareklaamidega • Albumite kujundaja Andy Warhol
Valisin sellise koosseisuga kontserdi just seetõttu, et see tundus minu jaoks huvitav. Paljusid nendest nimedest olen ka varem kuulnud. Näiteks Karl Madis Pennar osales eelmise hooaja Eesti otsib superstaari projektis ning Lauri Kadalipp on jõudnud kahel korral Eesti laulu finaali, kogudes tuntust ukulele mängijana ning hea laulukirjutajana. Kollektiivi kontsert ise algas kell 22.30, kui koosseis tuli lavale. Esitati tuntud hitte, eriti just ’70-90’ menulugusid. Kes vähegi on raadiot kuulanud, tundis kindlasti nii mõnegi loo ära. Eriti meeldis mulle kontserdi juures positiivne õhkkond. Kollektiiv ise oli väga sõbralik, visati nalja ning pealtkuulajad võisid end vabalt tunda. Ka muusikaliselt oli minu meelest kõik perfektne, kuid kui arvestada fakti, et koosseisu kuulub kokku 12 inimest, siis näiteks basskitarri oli väga vähe kuulda ning minu jaoks oli ta pea olematu. Kontserdi juures häiriski mind tegelikult suur kollektiiv
Meedia on staaride looja, kuid samas ka nende hukutaja Meedia on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meediaks nimetatakse ajakirjandust, televisiooni, raadiot ja uus meediat, ehk internetti. Tänapäeva ühiskonnas on kõige enam levinud just viimane nimetatutest, sest see on kergesti kättesaadav ja väga lihtne viis soovitud informatsiooni leidmiseks. Kuid meedial võib olla ka negatiivne mõju, sest mitte kunagi ei või me teada, kuidas ja millisel määral meedias asju, piltlikult öeldes väänatakse. Meedial on väga suur mõju inimeste, eriti just tuntud inimeste elus. Me võime öelda, et
töötunde 40-le. Kuumad suved muutsid päevitamise populaarseks. Päevitusriided muutusid palju lühemaks, jättes selja paljaks. Kaheosalisi päevitusriideid veel ei kantud. Tulid laiaservalised õlgkübarad ja põevitusõlid päikesepõletuse vastu. Oli moes olla üle keha nii päevitunud, kui võimalik. Taksodesse paigaldati raadiovastuvõtjad. Need töötasid vaid siis, kui taksomeeter käis. Ka autojuht ei saanud peatustel raadiot kuulata. Hakkasid levima raadiod ka kodudes. 15-aasta jooksul olid raadiod pea igas kodus, et varustada end uudistega, mis maailmas sünnivad. Vaid samm oli maa taha kuulamisest maa taha nägemisele. Üheaegselt tehti 1920. aastal katseid televisiooni alal. 1928. aastal algas edukalt värviliste kujutiste ja vaatepiltide ülekanne üle Atlandi.
Tänapäeva ajakirjandusega kaasnevad probleemid Ajakirjandus, kui üks meedia osa, on tänapäeval tõusnud üheks mõjuvõimsamaks küljeks meie ühiskonnas. Me kohtame seda kõikjal: olles telefonis, kuulates raadiot, jalutades tänavatel, vaadates televiisorit jne. Ajakirjandus on muutunud nii populaarseks, et sellega on hakanud kaasnema ka omad probleemid. Tänu meedias levinud uudistele on mitmed inimesed hakanud muutma oma arvamusi ning tihti mõjutavad need ka rahva otsustusvõimet. Näiteks saab tuua kasvõi valimised. Sel ajal kirjutavad kõik võimalikud ajalehed erinevate erakondade kohta ning sageli panevad meedia väljaanded ise ka juttu juurde, mis ajab asja veel segasemaks
vanematel ning naerame, et küll siis oli ikka kiviaeg. Aga oli ikka? Nemad olid harjunud , et neil on parajasti kõige uuemad tehnikaimed ja moesaavutused ning edasi ei anna enam areneda. Henry Thoreau tegi päris tabava tähelepaneku inimese võimete kohta õppida ja kasvada: ,,Iga põlvkond naerab vana moe üle, kuid kultustab uut." Ja meedia soodustab seda arengut, et mis täna on uus, on homme iganenud ja ülehomme unustatud. Kuna tänapäeval loetakse meedia alla internetti, raadiot, televisiooni ja ajakirjandust mis alati teab kõigest ja kõigist, on loomulik, et tagasihoidlikumad meist üritavad vältida silma paistmist ja sulanduvad n.ö. halli massi sekka. Ja siis seal peidus olles kuuleme ja näeme me teiste poolt tehtud lollusi, millega nad üritavad silma paista. Eriti kurb on , kui üks pisike hall hiireke tahab mingi samasuguse lollusega enda elujärge parandada. Või lõpetada. Väga kurvaks näiteks on hiljuti toimunud tulistamine Soomes, Jokela koolis
IME - Isemajandava Eesti ettepanek. EMS - Eesti Muinsuskaitseselts - Loodi kultuuripärandi kaitseks (Eesti ja Eestiga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine) 2.PEATÜKK - MUUTUSTE ALGUS NSV Liidus Seisaku süvenemine 1980.aastate esimesel poolel seisak NSVL süvenes - majanduse areng peatus, elujärg halvenes. Dissidentide ehk teisitimõtlejate liikumine sai hoogu juurde. Informatsioon liikus üha vabamalt - NSVL elanikud kuulasid Lääne raadiot. Afganistani sõda nõudis palju ressursse. Sõjaliste kulutuste osatähtsus oli kasvanud ja NL ei suutnud kommunistlikku süsteemi ülal pidada, kui see nii kulukaks oli muutub. 1982. a suri Leonid Breznev. Tema asemele sai riigi etteotsa Juri Andropov, kes suri 1984.a. Peale Andropovit sai võimule Konstantin Tsernenko, kes suri juba aasta pärast, 1985. Perestroika (1986
asemel Peale posti on veel alternatiivne vorm, nagu faks, ning ka seda ei kasutata tänapäeval põhimõtteliselt üldse, sest et ka selle asemel on arvuti, kuid vanasti oli faks väga levinud, sest et faksi kaudu sai saata kirju väga kiiresti kaugele, kui seda võrrelda tavalise postiga, ning tähtsate kirjade kohale jõudmine võttis märksa vähem aega. Kommunikatsiooni vahenditeks võib ka nimetada raadiot ja telekat, kuid see suhtlemis vorm on ainult. Ühepoolne, ning sellekaudu lihtsalt edastatkse infot ja teavet inimestele. Ning need on olnud kiired ja levinud vahendid senini, sest teler ja raadio ei ole lihtsalt suhtlus vahendid, vaid on meelelahutus, ning teabe saamis allikas. Siiski on sedasi, et põhiline kommunikatsiooni vahend on arvuti, sest selles on olemas kõik need mitmed võimalused, mida teistes vahendites pole, ning see on üks kõige kiirem
Mida tuleb teha, et teada saada kuidas kasutajad veebisaidil kituvad ja mida nad seal teevad? Uurida veebiserveri logi, kasutades spetsiaalset analsi programmi, seelbi saab vaadata samme, kuidas ja mis lehti pidi klastajad saidil liiguvad ja mis ajahetkel lahkuvad. Ka neb ra nende pritolu. Page tagging meetod vimaldab samamoodi jlgida leheklje klastajate arvu ja kitumist. Mlemal meetodil on omad vead ja eelised ning tasub valida enda rile sobivam lahendus. Ideaalne oleks kombineerida mlemat lahendust ja leida tulemuste keskmine, sest page tagging meetod nt. vimaldab koguda teavet javascripti ja flashi kasutamisest, mis ei vaja eraldi serveripringuid, ning vimaldab cached leheklgede kasutamist salvestada, samas aga ei loe nad otsimootorite spiderite klastusi, sest need ei jooksuta javascripti ja javat. Serveri logi kasutamine on lihtsam seetttu, et serveritarkvara loob seda niikuinii ja seetttu pole vaja lehele eraldi muudatusi sisse vi...
Mis annab hariduse- kool või ...? Haridust on vaja selleks, et elus hakkama saada. Seda peaks teadma igaüks. Haritud inimesel on muutuvas ühiskonnas kergem hakkama saada, sest ta mõistab ümbritsevat tänu oma teadmistele ja laiale silmaringile. Kuid mis on see, mis annab meile hariduse? Esimesed teadmised omandab laps juba varajases lapsepõlvast. Peamiselt õpib ta vaatlemise teel, kuid kindlasti ka oma kogemustest. Haridust hakkab ta saama siis, kui ta läheb kooli.Kuid lisaks õpitud teadmistele omandab laps koolis ka teisi oskusi- näiteks suhtlemist teistega, enda eest seismist, hakkama saamist võõrastes olukordades. Niisiis on kool see, mis annab meile hariduse. Kuid kas ta annab ka harituse? Koolis õpitud teadmised jäävad liiga ühekulgseteks. Ainevaldkond on küll lai, kuid õpitu on liiga teoreetiline, sageli puudub teadmistel praktiline väärtus. Ainult sellise teadmistepagasiga elus hakkama ei saa. Seepärast a...
See mis on tänapäeval meie ümber , suured ja väiksemad linnad, tulede kuma ja piiramatu Wifi levik on kõik osa massikultuurist. Inimesed praegusel ajal , 21. Sajandil, kes ei ole osa massikultuurist on justkui eraklikud või on ise teadlikult eemalehoidvad. Massikultuurist eemale hoidmine on väga raske, inimesed elavad üksteisele nii lähedal, tahes tahtmata ollakse massikultuuri osa. Olenemata kas sa loed näiteks viimast Harry Potteri saagat, käid kinos või kuulad raadiot, isegi su töö võib olla osa sellest. Nimelt massikultuuri vastand on eliitkultuur - kultuur mis on mõistetav vaid kitsale inimgrupile. Aga kui palju on olemas inimesi kes ei nõustu üldiste masside arusaamadega ja tõekspidamistega? Julgen väita , et vähe, aga kui ei oleks üldse sellist olemust ja elamismalli kui massikultuur, kas me tuleks toime? Kui vaadelda seda terves maailmapildis siis sellisel elutasemel nagu praegu ilma massikultuurita ei toimiks midagi
Samuti leidsin muuseumist tõeliselt vahvaid ,,Kevade" ja ,,Suvi" mängufilmide reklaamtrükiseid, mis samuti andsid edasi oma ajastu hõngu. Teiste kultuuriliselt märkimisväärsete eksponaatide meeldisid mulle fotod, mis tehtud Tartust erinevatel aastatel. Neist oli näha, kuidas möödunud aastatega on nii arhitektuur kui kogu Tartu kohati lausa äratundmatuseni muutunud. Kultuuri vallast olen ise kirglik muusika austajana, seega oli muuseumis väga tore näha vana grammofoni (toruga) ja raadiot, mis mingil moel, lõi veel isiklikuma sideme muuseumiga. Kui nüüd rääkida sellest, mis ei meeldinud, siis oli selleks majamuuseumi kohati natuke liiga väike pindala, aga samas oli see ka kindlasti üks teguritest, mis tekitasid antud muusemis vastava meeldiva õhustiku. Eesti kultuuri kohta sain teada seda, et (häbi tunnistada) lastejutt ,,Nukitsamees" on Oskar Lutsu poolt kirjutatud. Siin kohal ei ole mul aimugi, kas ma olen selle unustanud või polegi kunagi
Nõukogulik kultuuripoliitika Eesti nõukoguliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine, mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Inimestel lubati tegeleda rahvatantsuga, käia laulukoorides või rahvamuusikaansamblites, kuid samal ajal jälgiti kogu aeg, et see tegevus ei oleks liiga rahvuslik ja ei tekiks vastupanu nõukogude korrale. Peale selle oli üheks osaks eelnevate põlvkondade poolt loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Jälle sellepärast, et ei tekiks valitsevale korrale vastupanu õhutavat meeleolu. Lisandus veel tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada rahvast valitseva reziimi kontrollile. Pidi jääma mulje, et rahvuskultuur on olemas, kuid tegelikult kontrolliti rangelt kõikide raamatute, filmide ja isegi tantsude sisu. Eesti kultuuri lõhustasid kaheks Teine maailmasõda ja n...
· 19% kurdid · Türkmeenid, assüürlased jt Usundid · Islam 97% · siiidid 64% · sunniidid 34% · Kristlus jt 3% Araabia kevad · Postimees 25.02.11: Iraagis hukkus meeleavalduses 15 inimest · ERR Uudised 04.03.11: Iraaklased nõuavad Bagdadis suuremat palka · ERR Uudised 14.12.11: Obama kuulutab Iraagi sõja lõppenuks Varia · 1997. aasta lõpus oli umbkaudu veerandmiljardilise rahvastikuga Iraagis kasutusel 4,85 miljonit raadiot ja 1,75 miljonit televiisorit. · Eestis ei ole Iraagi suursaadikut ja Iraagis ei ole ka Eesti suursaadikut. · Üks kahekümnest vastsündinust sureb. · Vaevalt üks viiesajast iraaklasest kasutab internetti. · Kahe iraaklase kohta on üks mobiiltelefon. Kasutatud materjalid · Õpik "Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile" · http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel251_217.html (vaadatud: 18.03.2012) · http://et.wikipedia.org/wiki/Iraak (vaadatud: 21
või joogiga. Võib ette tulla, et inimene teeb krimasse ning näoilmest saab välja lugeda, kuidas toit maitseb. Keelel on väga suur mõju inimese igapäevaelus. Selle abil saame infot edastada, suhelda, mõelda, kuuluvust ja oma tundeid väljendada. Kõnepruuk on teistsugune rahvustel, gruppidel kui ka meedias. Alati seostub keelega mingi nähtus, kas olla siis ükskõik, kus tahes. Kohvikus näha keelt aitamas süüa, loengutes suhtlemas , tunnis lugedes, hommikul raadiot kuulates jne. Keel on selline nähtus, mis ei kao kunagi nägemuspildist ära ning keelekasutus peegeldab inimese mõttemaailma.
Muutused , mida tõi kaasa I maailmasõda Aastad 1919-1939 jäävad perioodi, mil oli just lõppenud äärmiselt ohvriterohke Esimene maailmasõda ja peagi oli algamas järgmine, Teine maailmasõda. Pärast I maailmasõda, mis kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1919 ja mis toimus Keskliidu ja Antanti riikide vahel, leidis terves maailmas aset palju muutusi nii ühiskonnakorralduses, geograafilistes paigutuses, kui ka inimeste eluolus. Tänu demokraatlike riikide- Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid- võidule sõjas, toimus ka terves maailmas demokraatia võidukäik ja inimeste vabadused laienesid. Näiteks Suurbritannias kasvas valimisõiguslike kodanike hulk peaaegu kolm korda, seega hakkas rahvas aktiivselt valimistel osalema. Demokraatia levis sedavõrd palju, et kui enne sõda oli Euroopas ainult 3 vabariiki, siis peale sõda lausa 13. Kuid mitmes riigis ei osutunud demokraatia järkusuutlikuks, põhjuseks puudulikud põhise...
Eesti Vabariigi põhiseaduses § 45 on kirjutatud, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Lisaks Eestile on veel palju teisigi riike, kus on õigus oma arvamuse avalikustamisele. Seega võib öelda, et meedia arengu tõttu on tekkinud palju kergemaid ja paremaid võimalusi sõnavabadusel. Meedia on oluliselt mõjutanud inimeste maailmavaadet. Iga päev loeme uudiseid või kuulame raadiot, televiisorit - kõike see kujundab meie elu. Kõmuajakirjandust on rohkelt ning see võib inimeste väärtussüsteeme negatiivselt mõjutada. Seetõttu tuleb ajakirjanduse hulgast valida kõige usaldusväärsem ja vajaminev allikas. Kvaliteetmeedia aga mõjutab positiivselt meie sihte ja otsuseid. See aitab elus paremini läbi lüüa, avardada silmaringi ning mõista ühiskonda, majandust ja poliitikat. Selline ajakirjandus ei sisalda kellegi arvamust,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
