Eritoitlustamine Minu arust on eritoitlustamine see, kui teatud inimesed ei saa süüa teatud toite, näiteks kellegil on gluteenitalumatus, ta ei saa süüa nisu, rukist, kaera, otra. Ta peab valima poest endale gluteenivaba leiba/saia/putru jms.. Laktoositalumatusega inimene ei saa süüa piimasuhkrut sisaldavaid asju, tema peab samuti poest valima toite/jooke, kus piimasuhkur puudub. Kõige hullem on asi siis, kui minnakse kuskile külla, reisile, matkama jms, siis võib juhtuda see, et pole arvestatud inimeste eritoitudega ja inimene ei saagi süüa, peab ise oma toidu kaasa võtma igale poole. On ka neid inimesi, kes mõtlevad mis see üks kord küll teeb ja söövad ära ja pärast võib tekkida nii suur allergiline reaktsioon, mis võib lõppeda isegi haiglaga. Tavaliselt hotellides on asi teistmoodi. Hotellid enamasti arvestavad eritoitumisega inimesi ning hommiku,-lõuna ja õhtusöökidel pak...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Kellelt: Tiit Jõesalu AUT-22 Demokraatia esineb meil igapäev, juba selles, et me võime rääkida, uskuda ja valida seda, mis just meile meeldib ja sobib. Eesti on demokraatne riik , see tähendab seda , et meil on rahva võim, see tähendab seda , et me valime valimistel omale esindajad, ehk valitsuse, kes esindab meid ja võtab seadusid ja muid otsuseid meie eest vastu. Kuigi mulle tundub, et Eestis ei ole täiesti rahva võim, sest valitsus võtab seaduseid ja muid eelnõusid vastu , kuigi see ei pruugi ültse inimestele meeldida. Kuigi kui midagi väga suurt otsustatakse, siis tehakse harva hääletusi , aga need on nii harva , et see ei ole päris see mida mina peaks päris demokraatiaks . Praegusel ajal , kui kõigil on raske ja kärbitakse , tahaks ka rahvas , et näiteks riigikogu palkasi vähendaks või vähendaks riigikogu kohtasid , aga selle asemel hoopis nad kinnitasid oma palgad , millega nad h...
Kui palju jätkub tasuta kõrgharidust? 20. septembril ilmus ajalehes Postimees TÜ psühholoogia instituudi juhataja Jüri Alliku arvamusartikkel kõrghariduse tasustamisest. Teda oli ajendanud kirjutama kolleeg Mati Heidmetsa ja Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa kirjutised kõrgharidusreformi teemal. Mart Laidmetsa sõnul saavad ,,alates 2012. aasta vastuvõtust saavad kõik võimekad õppekava täies mahus täites õppida tasuta", ent härra Allik sellega ei nõustu. Ta toob esile näite Tartu Ülikoolist, mis vaidlustab eelneva väite. Tasuta kohti on, kuid nende arv piirdub, et riigile sellest kasu oleks. Kui ühiskonnas tekib puudus teatud ameti järele, on valitsus sunnitud välja õpetama noori, kes selle vajaliku töö ära teeksid. Enamus inimesi eelistab õppida siiski teiste kulult võimaluse korral saab nii ju enda raha muuks kõrvale panna ja rikkust koguda. Pii...
Sokrates Valisin arutluseks just selle teema,sest olen korduvalt kuulnud nime Sokrates ja oli väga huvitav saada rohkem teada üle maailma tuntud filosoofist ja muidugi targemaks saada. Isiku tutvustus Sokrates (469399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas. Tuntumat nime kui Sokrates filosoofia ajaloos vist ei leidugi. Juba antiikajal muutus ta inimeste silmis tarkuse kehastuseks, targa ideaalkujuks, kellele tõde on elust kallim. Sellegipärast näib, et filosoofia ajaloos pole saladuslikumat filosoofi kui Sokrates. Asi on selles, et Sokrates ei jätnud meile kirjalikke töid. Meie teadmised tema elust ja õpetusest pärinevad peaasjalikult tema õpilaste ja sõprade või siis ideoloogiliste vastaste teostest ning ka hilisemate autorite, näiteks Aristotelese kirjatöödest. Kõik nad käsitlesid Sokratest omamoodi.
Kas Tiina oli libahunt? August Kitzbergi teoses ''Libahunt'' räägitakse Tammarude perest. Ühel päeval põgeneb väljas oleva tormi ning huntide eest Tammaru perre hukatud nõia tütar, kes muutub perekonna ning külarahva silmis ühel hetkel libahundiks. Kas Tiina oli siis libahunt? Tiina armastas loomi ja oli nende vastu heatahtlik ning arvatavasti see aitaski tal pärast suurt riidu küla- ning pererahvaga metsas viis aastat elada. Lisaks oli metsas ka surnud emalt jäetud metsamaja. Külarahvas arvas, et Tiina ema oli olnud ravimtaimedega teisi tohterdav nõid ning nõia laps peab olema ka saatanast, sest tema välimuski oli külarahvast erinev. Suures vihahoos tunnistas
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA13KÕ MILLISTE ISIKUOMADUSTEGA INIMENE EI SOBI JUHIABI TÖÖD TEGEMA Essee Õppejõud: Anne Reinsoo Mõdriku 2014 Alustades tööd juhiabina peaks kõigepealt ennast kurssi viima selle tööga kaasas käivate käitumisreeglitega ja isikuomadustega, mida sellel tööl on vaja. On ju juhiabi üks organisatsiooni visiitkaardist, mis esimeste seas silma paistab. Mida professionaalsem on juhiabi oma kohustusi täites seda edukam on ka organisatsioon koostööpartnerite ja klientide silmis. Juhiabil on lihtsam seda kõike teha kui organisatsioonil on eetikakoodeks, millest juhinduda. Juhiabiks ei sobi inimene, kes ei täida oma töökohustusi korrektselt ja ületab võimupiire. Olen selle väitega täiesti nõus kuna juhiab...
sajandi alguses ja tõi Eesti rahva ellu suuri muudatusi. Siia saabusid uuenduslikud mõtted ja valitsejad, kes soovisid midagi ette võtta, et vähendada siinse aadli iseseisvust ja parandada talupoegade elutingimusi. Peaeesmärk oli küll parandada tootlust ja suurendada ühtsust Rootsi ja asumaade vahel, kuid see tuli kasuks ka Eesti põlisrahvale. Muutustega kaasnesid paljud lihtrahva jaoks olulised sündmused ja eluolu areng. Kõige tähtsam oli põlisrahva, talupoegade silmis kindlasti majandus: söök pidi laual olema ja katus pea kohal, ülejäänud asjad olid teisejärgulised. Raske oli aga muretseda enda eest kui pidi kogu aeg käima mõisa põllul tööd tegemas ja suuri makse maksma. Selles suhtes ei tundunud ka Rootsi aja alguses asi paranevat. Karl IX ei julgenud vastu hakata aadlile, Gustav II Adolf pööras peatähelepanu sõdimisele ja Kristiina viis asja nii kaugele, et fikseeris Liivimaal 1645. aastal ametlikult pärisorjuse ja tunnistas
"Kuulsuse Narrid" Retsensioon Kirjanik Eduard Bornhöhe jutustuse ainetel valminud telelavastus "Kuulsuse Narrid" on alati vaatajale jätnud hea esmamulje. Selle telelavastuse lavastajaks on Ago-Endrik Kerge. Lugu räägib kahest mehest, kes on sünnist saati ühe inimese silmis olnud kuulus, tark, ilus, taibukas jne. Need inimesed on nemad ise ehk Salomon Vesipruul ja Jaan Tatikas. Salomon Vesipruul on enda arvates suur poeet, Tatikas aga seevastu suur leiutaja ja looduseuurija. Seda arvamust teised inimesed kahjuks ei jaga. Tegelased ise on väga enesekindlad. Nad arvavad, et see mida nad teevad on kõige õigem ja paremini ei saakski asja teha. Salomon Vesipruul oli tõsine ja kirjutas luuletusi, Tatikas oli aga väga kavala olemisega
Margaret Thatcher kas vaid Raudne Leedi? Proua Thatcher on jätnud ajalukku tugeva jälje, olles esimene naispeaminister Suur- Britannias. Ja veel kolmekordne! 1975.a sai temast Briti konservatiivide liider.Võimule saades lubas ta lõpetada Briti aeglase majandusarengu ja kiirendada seda. Ta oli tugevalt vasakpoolsete vastane. Thatcher lubas teha lõpu sotsialismile tema silmis riigistamine. Ametiühingud olid jama, riigistatud ettevõtted samuti. Tema silmis aitasid eraettevõtted majanduse kitsikusest välja. 80ndatel, Thatcheri 'valitsusajal', oli Suur-Britannia majanduslikult heal järjel. Enne parlamendi liikmeks saamist oli Thatcher hoopis teisel alal. Kuna ta oli omandanud Oxfordi ülikoolis keemiku hariduse, siis töötas ta keemikuna firmades, kus ta aitas välja töötada võimalusi jäätise säilitamiseks. Samuti näitas Thatcheri nö inimlikkust ka see, et
Mis on elus erilist? Erinemine üksteisest teeb meist isiksused. Temal on mustad juuksed, nemad armastavad sinist värvi, meil on lõbus iseloom. Kui oleksime üks hall mass ja teineteise täpsed koopiad, siis poleks elul enam suurt mõtet. Oleks ainult rõõmutu harjumus ja rutiin. Iga inimese enda püüdlused, saavutused ja unistused on vorminud tänapäevase kireva ja mitmekesise maailma, nagu seda me tunneme. Siiski, inimese omapärad ei ole alati teiste silmis õiged. Kui keegi on teistest veidi rohkem erinev, võidakse talle viltu vaadata. Näiteks ebatavalisi riideid kandva inimese üle sageli naerdakse, vaimse või füüsilise puudega isikut koheldakse sageli teistega võrreldes alaväärsemalt. See võib aga mõjuda talle isegi halvemini kui haigus ise. Igaühel on õigus olla õnnelik, ka siis, kui ta erineb teistest. Mõnel inimesel tekib vajadus teistele liiga teha. Sellel võib olla mitmeid põhjuseid
Karel Varik ,,Olla või mitte olla selles on küsimus" ja Hamlet vastas: ,,Olla"... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn. Mis on õnn? Õnne võiks pidada meeleliseks heaoluks, mis toob muige näole ja sära
Artikli analüüs analüüs Õppejõud: Tauno Õunapuu Tallinn 2012 Analüüsiks valitud artikkel pärineb Äripäevast kus üks artikli autor on välja öelnud: ,,Apple suretab vaikselt iPhone'i". Põhjuseks, miks antud artikkel valitud sai, on see, et olen ise ennegi sellepeale mõelnud, et mida inimesed näevad selles iphone´is ja kuidas Apple seda kõike teeb. Ise olen üldiselt Apple toodete vastane, kuna minu silmis on tegemist tootega mis on möeldud edevatele inimestele ja näitamiseks, et nemad suudavad endale seda lubada. Tegemist on arutleva ning huvitavalt kirjutatud looga. Samuti on teema minu jaoks kui IT- tudengile põnev ning seda on meedias ennegi arutletud. Analüüsitavas artiklis esitatud teesiks on minu arvates loo pealkiri: ,,Apple suretab vaikselt iPhone'i". Artikli autor toob esimesena välja selle, kui hästi läheb Apple ettevõttel ja Iphonide
Ärritajaga kohanemine retseptorid kohanevad ärritaja muutumisega. Korvamine olukorda kus inimesel mingi haisting puudub, siis teised haistingud tugevnevad. Sünteesia olukord kus üks haisting kutsub esile teise. Taju püsivus teatud objekti tajub inimene muutumatuna isegi kui objekti ümbrus muutub. Valivus inimene tajub objekti vastavalt oma eelistustele ja emotsioonidele. Mõtestatus inimene tajub selgemini neid objekte millel on tema silmis mingi tähendus ja taju sõltub oluliselt sellest tähendusest. Tunnuste ülekandmine inimene asetab tajutava isiku teatud kategooriasse ja omistav selle isikule selle kategooria omadusi. Samastamine - inimene üritab teise inimese mõtetega samastuda. Empaatia teise inimese tunnete tundmine. Ülekandmine Teisele inimesele kantakse üle oma enda iseloomu jooni Tundlikkuse alumine absoluutne lävi mingi ärrituse minimaalne toime, mis tekitab haistingu ( sosistamine )
Aasia imelaps 1945. aastal sattus Jaapan USA okupatsiooni alla, ent sellele pani lõpu 1951. aastal sõlmitud San Fransisco rahuleping. Tõepoolest, käike käisid enne küll ameeriklased, kuid just nende juhtimisel viidi Jaapanis läbi põhjalikke ümberkorraldusi, tänu millele sai alguse ka sealse majanduse kiire taastumine ja kasv. Seega olid USA poolsed torked majanduslikult ja poliitilselt seisukohalt minu silmis Jaapani jaoks vägagi kasulikud. Ümberkorralduste koha pealt hakkas näiteks kehtima maareform, lisaks võeti vastu uus põhiseadus, mis tähendas seda, et Jaapanis kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia, millega kaasnes keisri õiguste kitsendamine ning lisaks kõigele muule ei lahendatud rahvusvahelisi tüliküsimusi enam sõjalisel teel. Pärast sõjapurustuste likvideerimist ja infrastruktuuri taastamist saigi alguse Jaapani
Nende ülesanne oli rääkida naljalugusid ja õukonna meelt muul kombel lahutada. See on austusväärne põline amet. Teada ja tuntud on väide, et narrid petavad ja kelmitsevad väsimatult; targad ja õppinud aga piirduvad üksnes narride arulageduse pilkamisega, suvatsemata süveneda tõsiasjadesse, mille abil oleks lihtne pettust paljastada. Narriks peetakse isikut, kel on lust hinnas, olles samas teiste silmis veider. Pajatsiks võib pidada ka armunuid, on teada - tuntud ütlus: ,,Armastab kui narr". Omamoodi narrina käituvad nii metsikud kui ka taltsad, vanad noored, kuumad külmad, nii kõhnad, trullad kui ka maiasmokad, niisama palju totrad kui aruga. Tihtipeale on narrile rõõmuks kõrtsiga kaasnev trall ja jant. Ühtmoodi pajatsid on nii prouakesed, preilid, moorid, noored, julged, arad, näotud kui kaunikesed. Narr on persoon, kes põlgab kirjandust. Ta peegeldab end
Eesti maailmakaardil Eesti, pindalaga 45 226 km pole just kõige väiksem riik,ei euroopas ega kogu maailmas. Siiski ei leia välismaalased tihti kaardilt Eesti asukohta, viidates Venemaale, et seal kuskil. Peab tõdema seda, et viimaste aastate jooksul on Eesti populaarsus tõusnud, kuid seda suuremalt jaolt meeste silmis.Ja need pole enam ainult Soomlased. New York Times kuulutas Tallinna 2006. aasta peopealinnaks. Seesugused inimesed teavad Eestit kui maad , kus elab palju ilusaid ja kergemeelseid naisi ning kus on hea ja odav alkohol. Nii mõnigi inimene aga peab Eestit siiani vaeseks Ida-Euroopa riigiks, mis kunagi kuulus Nõukogude Liitu ja pole ilmselt tänaseni Venemaa mõju alt vabanenud. Suvel kui käisin Saksamaal, ja olin vahetusõpilane, siis juhtus seal päris
Tema süütegude nimekirja võib ju panna ka vägismie ning ka Saarepiiga surma. Ta lasi tüdrukul arvata et vägilane on teda kosima tulnud ning kui Saarepiiga hiljem tõe teada sai tegi ta enesetapu. Kalevipoeg oli väga kättemaksuhimuline ja halastamatu. Näiteks kui ta ema, Linda rööviti, otsis ta Tuuslarit senikaua kuni ta üles leidis. Süüdlane leitud, tappis ta tema halastamatult. Samuti oli Kalevipoeg väga egoistlik ning kontrollimatu. 1 põhjus mis teeb temast minu silmis halva persooni on see, et ta tappis inimese. Nimelt Soome sepa poja. Seda jällegi alkoholijoobes. Ta sooritas tapatöö. Ta võttis kelleltki elu. Juba ainuüksi see teeb tast halva elusolendi kuna Piiblis , 10-s käsus(kuues?!) on kirjas, et tappa ei tohi. Kuna ta seda aga tegi ning ta oma patte andeks ei palunud on ta minu silmis halb tegelaskuju ning mina ei soovita mitte kunagi mitte kellegi võtta omale elus eeskujuks Kreutzwaldi Kalevipoja.
Kui Raskolnikov plaanis mõrva, ei olnud tema põhieesmärk sellest ise kasu saada - ta leidis, et on kasulikum kõigile, kui moori enam maa peal poleks. Pigem tundus Raskolnikov maailmaparandajana, kes alustas valest otsast, kui egoistina. Paratamatult tekitab tema kannatamine mulle tunde, et ta sai selle näol oma karistuse rängalt kätte ja ta ehk ta päästiski oma teo kaudu inimvaresid, kes muidu oleks elus läbi põlenud. Raskolnikovi egoistlik pool jääb minu silmis pigem tahaplaanile ja esile tõuseb kangelaslik külg. Mingil iseäralikul põhjusel jäi mulle tema karakterist isegi imetlusväärne mulje ja läbi teose tundsin talle kaasa ning ei mõistnud teda kunagi päris sajaprotsendiliselt hukka. Tema vastuolulisus iseendaga, kõhklemine ja tegutsemiskindlus, enesekindlus ja ebastabiilsus samal ajal, ei viita egoismile. Raskolnikov oli intellektuaal, kes hävitas ühe täi terve kogukonna heaolu nimel.
punkt. Üldmulje romaanist oli väga hea, kuigi õnnelik lõpp mõjus veidi imelikult. Teos algas täielikust madalseisust, kust ta hakkas järjest tõusma Pip'i üllatusliku rikastumise ja linna kolimisega. Tõusev teema jätkus, kuniks mees, kes talle raha andis, naases. Seejärel hakkavad asjad allamäge minema ning mina ootasin, et enam nad väga kõrgele üles ei tõuse. Kuid jättes kõrvale isikliku eelistuse, andis see üdini positiivne noot teose lõpus ilmselt üldsuse silmis talle kõvasti väärtust juurde. Tegelased olid värvikad ning huvitavad. Tõeliselt sai pöialt hoida Pip'i sepast kasuisale, kes oli üdini hea tegelane. Väga sümpaatsena mõjus ka peategelase hea sõber Herbert. Oli ka mitmetahulisemaid ja intrigeerivamaid tegelasi, kuid suur miinus oli peategelase ebasümpaatsus minu silmis. Ta jättis tõeliselt kehva mulje ja kuigi ma sain ta motiividest aru, oli tema suhtumine inimestesse ebaloomulikult külm ja eemaletõukav.
autoriteeti, kardab kriitikat, ta on peaaegu fanaatiline oma soovis olla normaalne ja korrektne. Ta aktsepteerib kõike õpitut peaaegu ilma küsimusi esitamata, ja annab kõik oma kompleksid, kartused ja pettumused edasi oma lastele järgmistesse põlvkondadesse. Lapsed on alguses head. Kui tahetakse, et nad jääksidki headeks, ei tohi neid suruda käitumisraamidesse, sundida neile peale teadmisi ja oskusi. Ilma hirmuta kasvatus ja vabadus toimivad. Vanemad kohus oleks minu silmis julgeda last austada, julgeda näida, et on alati lapse poolel. Julgeda püstitada mõistlikke nõudmisi. Julgeda kiita. Julgeda olla alati täiesti aus ja alati olemas lapse jaoks. Meil on kombeks võidelda lapse jonniga, unustades, et jonnimiseks on vaja kahte inimest. Laps ei saa jonnida emaga, kui ema ei jonni lapsega. Meie kultuur aga annab tihti automaatse õiguse last korrale kutsuda ja süüdistada. See käitumine võib lapsi traumeerida. Me üritame ennast
19. sajand tõi talurahva ellu nii mitmeid muutusi, seda talurahvaseaduste näol. Muutused puudutasid nii talurahva õiguslikku kui ka majanduslikku (samuti kultuuri ja üldise arengu) olukorda. Seaduseid kehtestati aastate 1816 1868 vahel. Kui rääkida talurahva elust, siis sajandi algupoolel võeti vastu seadused, millega Eesti talurahvas vabastati pärisorjusest. Pärisorjus oli tsaari otsusega küll kaotatud, aga sellele järgnes teoorjus, mis polnud eelnenust parem, paljude silmis isegi hullem. Talupoeg polnud uute seaduste silmis enam mõisniku pärisomand (nagu kinnisvara või kariloomad), aga maad tal ka ei olnud. Muude eriõiguste kõrval oli mõisnikul õigus talupoega peksta ilma kohtuotsuseta ja see leidis aset enamasti mõisa tallis. Sõna teoorjus pärineb sellest, et talupoeg pidi tema enda majandada jäetud pisikese maalapi eest "teoga" renti maksma, see tähendas orjana mõisapõldudel töötama. Järelvalvajateks olid kupjad sakslaste eestlastest abilised
majandusteadlane Andres Arrak. Saadete temaatikaks on üldisemas plaanis aktuaalsed teemad, mis on viimasel ajal ühiskonnas jutuainet pakkunud. Igaks nädalaks on valitud uus aruteluteema mis on ühiskonnas kirgi kütnud. Mina vaatasin antud telesaate osa, mis oli eetris 9.oktoobril. Seekord oli valitud teemaks viimastel nädalatel ühiskonnas palju kõmu tekitanud arstide streik. Olulisemaks probleemiks antud saatelõigus oli minu silmis see, kas juba teist nädalat kestnud streigi põhjused on ikka piisavalt selged ning kas need ka väärivad toetust. Lisaks tooksin enda silmis olulise küsimusena välja ka selle, kuidas oleks võimalik peatada meditsiinitöötajate väljavoolu oma kodumaalt. Tõstatatud küsimus algatas külaliste vahel elava diskussiooni. Antud saate kontseptsiooniks oli minu arvates panna inimesed mõtlema küsimustele, mis puudutavad streigi varjatumat poolt
Tema otsustab kas keegi on süüdi või on süütu ning ta teeb seda lähtudes seadusest. Kuid siiani on paljud arvamusel, et kohtunik ei tee oma tööd õieti, kui ta neid süüdi mõistab. Arvatakse, et kohtunik on ära ostetud või otsustab meelega nende vastu, kuid kas on ikka nii? Eesti kohtusüsteem allub põhiseadusele ja kui seal on kirjas midagi, mis ikka tõestab, et süüdlane on süüdi, siis on ju kohtunikul õigus isik süüdi mõista. Minu silmis on kohtunik õiguse kaitsja, kes järgib põhiseadust. Olen kokkupuutunud paljudega, eriti noortega, kes on arvamusel, et kohtunik on hukkamõistja. Kuid hukka mõistma kõlab nagu risti lööma või häbiposti panema ja seda ta ju ei tee. Kohtunik vaid kaitseb meie riigi kodanike nende eest, kes tegelikult süüdi on ja ta teeb seda täiesti seaduslikult ning erapooletult. Inimestele, kes ei süvendu kohtusüsteemi
Kas Kaks või üks Eestit ? Võib öelda ,et Eesti ühiskond on mõtteliselt jaotatud kaheks. Seda erinevate aspektide alusel.Esiteks Rikkad ja vaesed eestlased , mehed ja naised, noored ja vanad, eestlased ja välisriigi kodanikud ning on veel teisigi. Kas me oleme võrdsed seaduse silmis ? Rikkastele on juba aegade algusest peale antud teatud privileegid ning isegi kui pole siis on seda võimalik rahaga omandada.Ent vaesed on ja ka edaspidi elavad kitsmates tingimustes, lootes et õnn tuleb ükskord ka nende õuele. Nemad ei pruugi kunagi tunda saada ,mis maitse on rikkusel ja see kehtib ka vastupidiselt: ühiskonna koorekiht ei teagi mida tähendab olla vaene. Meie riigis esineb ka soolist diskrimineerimist. Ajalehest tööpakkumisi lugedes on selgelt
Kuidas sa ennast turundad? Enese turundamine on üpriski keeruline. Kui mina pean praegu ennast turundama on see piisavalt keeruline. Turundades end peab olema mul teistele meelepärane disain, sest ikkagi inimesed vaatavad sind esmapilgul välimuse järgi. Minu disain on piisavalt pikk ja blond võrreldes teistega. Minu disainil on olemas ka erinev stiil, ma ei arva et olen klassikaline ja kellegagi sarnane, kuid seda enamus inimesi minu silmis on. Teised tahavad olla kellegi teise moodi. Stiil on mul loominguline, vahel eriline kuid vahel keskpärane aga arvan et minu juures on kiiks see et ma julgen olla teistsugune. Võrreldes teistega arvan, et kannan rohkem huvitavamaid asju välja kui teised. Toon endaga võrdlusesse hetkel rafaello kommi. Võin olla alguses vaikne ja märkamatu nagu rafaello valge väljanägemine, kuid paremini tundma õppides olen midagi erilisemat, ehk nagu rafaellol on sees pähkel. Olen huviäratav, sest
nii, et: ,,Mina olen universumi keskpunkt ning kõik, mida mina usun on alati ja igavesti õige." Kas nii peaksimegi kõik tundma? Kohe kindlasti mitte. Iga inimene on omamoodi ainulaadne, kuid meid kõiki ühendab miski. Nimelt arvan, et selleks võikski olla just headus. Headus teeb meid ilusaks. Kujutleme tüdrukut ja poissi, kes istuvad koos mereääres. Nad hoiavad käest kinni, kuid mõlemad vaatavad erisuunas. Tüdruk vaatab otse, päikeseloojangu poole. Tema silmis on see üks kõige ilusamaid hetki maailmas. Poiss, aga, vaatab tüdruku nägu. Tema nahk on pehme, huuled on täidlad ja õrnad, tema juuksed lehvivad tuules. Poisi silmis on tüdruk kõige vapustavam vaatamisväärsus terves maailmas. Iga inimese jaoks on ilul unikaalne tähendus. Ilu võib leida igalt poolt. See võib olla auto, lilled kellegi tagaaias või hoopis vanapaar pargipingi peal. Tuleb lihtsalt osata vaadata. Kuid kas me tõesti teame, mis on tõeliselt ,,ilu"
Mida tähendab numbrikombinatsioon 666? Piibli vastus Nagu on näha Piibli viimasest raamatust, on numbrikombinatsioon 666 seitsme pea ja kümne sarvega metsalise arv ehk nimi (Ilmutus 13:1,17, 18). See merest tõusev metsaline sümboliseerib kõiki inimvalitsusi, kellel tervikuna on ,,võim kõigi suguvõsade ja hõimude ja keelte ja rahvaste üle" (Ilmutus 13:7). Nimi 666 viitab sellele, et inimvalitsused on Jumala silmis täielikult ebaõnnestunud. Miks võib seda öelda? Tegu pole tühipalja nimega. Jumala antud nimedel on tähendus. Näiteks lubas Jumal Aabramile, kelle nimi tähendab ,,ülendatud isa", et ta teeb tema ,,paljude rahvaste isaks". Seetõttu muutis ta tema nime Aabrahamiks, mis tähendab ,,rahvahulga isa" (1. Moosese 17:5, UM allmärkused). Samamoodi andis Jumal metsalisele nime 666, mis läheb kokku tolle olemusega. Number kuus viitab ebatäiuslikkusele
määral, on ka riik osa jumala plaanist. Sellises riigis elavate kristlaste ja tema kristliku valitseja abiga võib riik siiski tõusta jumala riigile vooruselt lähemale, kui teised. Augustinuse silmis pidi kirik eest vedama kultuurilisi ja sotsiaalseid muutusi riigis, ja sellest tuleneb ka, et tema ideaali järgi kaitseb riik kirikut kui institutsiooni seadustega ja võimaldab tal oma ülesannet täita. Nagu ka muu, jagunevad rahvad Augustinuse silmis nendeks, mis on loodud jumala plaani järgi ja nendeks, mis on loodud saatana plaani järgi või ei oma mingisugust tähendust jumala plaani suhtes.
loopima. Salomonil oli palju jutu lõppe ja puu otsas tuli lõpus alguski. 5. Tatikas ütleb sõbrale, et puu otsas istuv Vesipruul on hull sabaga gorilla ja hakkab temaga kive puu otsa Vesipruuli pihta loopima. 6. Vesipruul läks puu otsa kirjutama, aga jäi kinni kuna istumise koht oli vedelliimiga määritud. 7. Tatika majalt lendab tänu leiutiste isesüttimisele katus pealt ja arvatakse, et Tatikas on surnud olgugi et ei ole. Jaan Tatikas - oma silmis suurim vaimukangelane Tallinnas, polnud sünnist saati pahema käe põiget ja üht kruvi peas, rääkis Tallinna murdega saksa keelt, luges jämedat trükki selgesti ja mõistis vigadega kirjutada, suurleiutaja, looduse uurija Salomon Vesipruul - oma silmis suurim vaimukangelane Tallinnas, kirjutas (vähemalt väitis, et teeb seda, olgugi, et ei kirjutanud) jutte, luuletusi Eduard Bornhöhe raamat ,,Kuulsuse narrid" jutustab loo kahest mehest- Jaan Tatikast ja Salomon Vesipruulist.
nendega võimalikult sarnaseks, sest teadupärast on võimatu saada üksinda hakkama. Kõik, mis võib tunduda normaalsena ühele kultuurile, tundub teisele kultuurile võõrana. Usun, et normaalsus on subjektiivne ning sõltub pigem ühiskondlikest moraalidest. Sellepärast on ka raske defineerida oma essees, mida tähendab see sõna tänapäeval. Inimesed, kes kardavad eksida, iseloomustavad kõige paremini tänapäeva normaalsust. Meie silmis pole normaalsed inimesed, kes eksivad mistahes tõdemuste vastu, meie silmis on ideaalis loodud pilt normidest ja sellest, millised peaksime kõik olema. See ongi tänapäeva normaalsus inimlik pole mitte eksida, vaid oma vigu varjata, käituda nii nagu teised meie ümber.
Minu arvates leidub ja rohkem, kui me arvatagi oskame. Vene kirjanikul Anton Tsehhovil on novellides fookuse alla võetud just need "väikesed inimesed" , mis ei ostuta mitte inimese kasvule, vaid tema automatiseeritud käitumisele ja erinevatele iseloomujoontele. Nende tunnusteks on näiteks pugejalikkus, mis praeguses maailmas ei ole just võõras mõiste. Pugemine võib olla väga erinev, seda teevad nii noored, kui vanad, eelkõige on eesmärgiks kellegi silmis parem paista või plusspunkte teenida. Ka minu tutvusringkonnas leidub inimesi, kes üritavad pugedes end teiste silmis paremana näidata ning kohati on see läbinähtav ja paneb muigamagi. Novellis "Paks ja peenike" kirjeldab Tsehhov kahte vana koolikaaslast, kes oma ametipostist räägivad, ning üks tegelastest, kuuldes et teine on salanõunik hakkab teda "teie ekstsellentsiks" kutsuma. Selle asemel, et lihtsalt õnne soovida hea positsiooni
mõjutab valitsuse tööd. Sageli on nad aga totaalselt erinevate arusaamadega, kuidas riiki juhtida. Sellest kasvavad välja tülid, mis kokkuvõttes ei ole kellelegi kasutoovad. Eri parteidest poliitikud loobivad üksteist laimusõnade ja poriga ning sageli ässitavad rahvast võimu vastu üles. Ka valimisloosungitel on peamiseks argumendiks konkurentide puudused ning möödalaskmised, vaatamata enda tegevust. Teiste silmis pindu nähakse, endi silmis palki ei märgata. Tekib aga küsimus, kust saadakse raha selliseks toretsemiseks ja pillavaks käitumiseks? Valitsusel on selleks riigikassa. Parteid saavad oma sissetuleku liikmemaksust, ettevõtlusest ja ka annetustest. Kindlasti ei ole see aga piisav, sest valimiskampaaniateks kulutati eelmisel Riigikogu valimisel kokku üle saja miljoni krooni. Need olid ametlikud numbrid, mis tähendab, et tegelikult võis see summa palju suurem olla
Täiuslik õigluse definitsioon puudub tänase päevani ning igaühel võib õiglusest olla oma arusaam. Üldiselt saab siiski õigluse mõiste defineerida, kui moraalinorm, mis nõuab, et inimese õigused ja kohustused, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses. Kuidas saab riik kindlaks teha, kas vastav seadus on õiglase sisuga või mitte? Kui õiglane on õigus? Ning kas ta peabki olema õiglaseks? See, mis on õiglane ühe inimese silmis, ei pruugi aga olla seda teise silmis. Inimesed annavad hinnanguid olukordadele ja juhtumitele, lähtudes omaenese subjektiivsetest arusaamadest. Eriti selgelt näeb seda tsiviilasjades, sest igas juhtumis on vähemalt kaks osapoolt. Selle silmis, kelle taotlus rahuldatakse, on otsus õiglane, kuid teise arvates, kelle taotlust ei rahuldata, on otsus ja õigus ebaõiglased. Eesti Statistikaamet korraldas 2009. aastal turvalisuse uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada elanike vastu suunatud kuritegevuse
seadusandjale vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis keisrile. Keiser kui kõrgem seadusandja ja riigi ülemkohtunik pidi alluma seadustele ja andma neid välja mitte isiklikest, vaid riiklikest huvidest lähtuvalt. Rooma oli õigusriik. Rooma seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadusest. 8. Religioon Roomas ja Ristiusk Samad jumalad mis olid ka Kreekas ainult teiste nimedega. Peajumal oli Jupiter. Riigi edu sõltus roomlaste silmis jumala heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate austamine üks riigi olulisemaid ülesandeid. Tähtsad pühamud olid riigi kaitse all. Preestrid olid riigiametnikud, kui erinevalt teistest riigiametnikest valiti nemad eluks ajaks. Nad jagunesid oma tähtsuse järgi mitmetesse kolleegiumitesse. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Kristus erines peamiselt sellest, et seal austati ainult ühte jumalat. Inimesed on jumala
"Probleem". Pärast projekti lõppu kohtuti kitarrist Eric Kammistega, kellega koos alustati kitarrimängu lisamisega lauludele ja kes aitas leida trummari ja basskitarristi. Praeguses seitsmeliikmelises koosseisus on bänd tegutsenud alates 2011. aasta suvest.3 Stiililiselt viljeleb bänd hiphopi ja popi vahelist muusikat. Kõik lood on eestikeelsed ja bändiliikmete eneste kirjutatud ja lugudes väga palju ka autorite oma eludes läbielatut.4 Minu silmis oli nende koostatud kava väga mõnus ning läbimõeldud, tõmmates endaga rahva kaasa. Oli näha, et nad on kõvasti tööd teinud oma lugudega. Muusika ja sõnad olid omavahel nagu positiivses ahelas, omavahel kokku loodud. Hääled olid puhtad ning kõlavad. Samuti on neil minu arvates hoopis teistsugused hääled, kui muidu Eesti muusikamaastikul kuulda. Kui osade ansamblite puhul ei saa alati sõnadest aru, siis neil olid laulusõnad väga korrektselt väljendatud
Eriti armastus Anna vastu. Juba Vronski ja Anna esimesel kohtumisel, jättis Anna Vronskile unustamatu mulje. Vronski jättis Anna pärast maha Kitty ja järgnes Annale Peterburgi. Ka Peterburis püüdis Vronski olla Annale võimalikult lähedal ja viibida temaga võimalikult palju ühes seltskonnas. Anna ja Vronski lähedased suhted paistsid silma ka seltskonnas, kuid see ei häirinud Vronskit. „Vronski teadis väga hästi, et Betty ja teiste peenesse seltskonda kuuluvate inimeste silmis polnud tal vaja naeruväärseks muutumist karta. Ta teadis väga hästi, et nende inimeste silmis võis olla naeruväärne ainult tütarlapsesse ja üldse vabasse naisesse õnnetult armunu.“ (lk 148) Mida kättesaamatum Anna Vronskile tundus, seda rohkem Vronski veendus oma armastuses Anna vastu. Ka Anna polnud Vronski suhtes ükskõikne. Ainuke, kes oleks saanud Vronskit Madis Reisi Madis Reisi Annaga kohtamast takistada, oli Aleksei Aleksandrovitš, kuid kuigi ta aimas
Minu tundeid ja mõtteid seoses filmiga LÜK Vaadates filmi ,,Lendas üle käopesa'' tekkis mul mitu mõtet. Esimene neist oli muidugi see, et film on äärmiselt hea. Minu mõtted liikusid erinevaid radu pidi ning jäin juurdlema kahe põhilise probleemi üle. Esiteks see, kas sealsete patsientide ravimiseks oli tõesti vaja hoida neid nelja seina vahel, ning teiseks see, et ühiskond kipub väikeste kõrvalekalletega inimesi minu silmis liiga kiirelt haigeteks tembeldama. Film käsitles pigem kerge vaimupuudega inimesi ning jättis sügavalt haiged isikud kõrvale. Esimene märk sellest oli juba see, enamik patsientidest olid haiglas vabatahtlikult ning poleks endast vabaduses otsest ohtu kujutanud. Teose arenedes kerkis minu jaoks korduvalt esisele küsimus, kas nende majutamine sellises asutuses oli tõesti nende aitamiseks parim lahendus, või oleks pidanud neid lihtsalt toetama oma haiglavälise elu kordaseadmisel.
kodanikuaktiivsuse vallas veel lapsekingades." tähendab seda, et noorte osalus poliitikas, vabatahtlikus töös, MTÜ-de juures praktiliste töökogemuste hankimises ning erialaorganisatsioonides toimetamises on minimaalne. Tänapäeva noor on liialt mugav, et võtta ette midagi suurt, rääkimata riskidest. Noored ei oska näha võimalusi enese arendamiseks ning enda panuse andmiseks ühiskonnas. Teksti lugemise põhjal võiks arvata, et autori silmis ongi just need asjad, millele tuleks nüüdsel ajal koolis rohkem panustada, et ühiskonda sirguksid edukad ning motiveeritud noored. 3. Millised on autori väitel tänapäeva Eesti noored ja mille poolest nad teiste Euroopa riikide noortest erinevad? Esita ka oma seisukoht ja põhjenda seda vähemalt kahe argumendiga. Autori sõnul on tänapäeva Eesti noored sellised, kes pigem pingutavad selle nimel, et
hakkas vananema, mitte nooruk ise. Ta meeldis kõigile, sest ta oli alati nii ilus ning lummav, kuid Dorian ise sai aru, et selles ei peitu õnn. Kõik naised, kellega ta koos oli, pettusid temas, sest sisemuselt ei olnud ta kõige ilusam ega toredam. Mina ise tahan teistele oma iseloomu poolt meeldida, kuna siis ma saan sõpru, keda saab usaldada ning kellega on lõbus aega koos veeta. Ma ei tahagi kõigile meeldida ning mind ei huvita oma tuttavate välimus, et teiste silmis lahedam olla oma ,,ilusate sõprade" poolest. Inimesed võiksid jääda iseendaks ning välja näha sellised nagu nad on, sest ega halb välimus ei tähenda, et ta ise oleks halb. Pisirõõmud ei taga püsivat õnne. Need võivad hoopis hävitavaks kujuneda. Inimesed, kes tunnevad rõõmu mõnedest üksikutest asjadest ei pruugi olla tegelikult õnnelikud. Dorian tundis rõõmu oma ilust ning noorusest, mis küll jättis ta hinge poolikuks ja õnnetuks. Armastusega ta õnne ei leidnud.
Üheks minu lemmik raamatuks on Andrus Kivirähk'i ''Mees, kes teadis ussisõnu''. See on ülimalt muljet avaldav, kuidas ta suudab selles raamatus tuua välja nii palju erinevusi külarahva ja metsainimeste vahel. Sealt võib lugeda välja seda, et kui elad metsas ja oskad ussisõnu oled õnnelikum kui külainimene, kes peab endale elatis teenima, mitte saama seda ussisõndega. Järelikult on raske mõista inimesi, kes üksteisest palju erinevad, aga minu silmis on see huvitav. Polegi kõige tähtsam, kui palju me kedagi mõista suudame, vaid hoopis tolerantsus ja teistesse inimestesse lugupidav suhtumine. Igal ühel on õigus elada oma elu nii, nagu ta paremaks peab. Minu arvates ei mõsita me tegelikult mitte keegi üksteist, ainult see leevendab probleemi ja kõige paremini mõistame me ainult ennast ise.
Raamatus ,,Liberalism" võrdleb autor pea igas peatükis liberalismi sotsialismiga, tuues nii välja sotsialismi nõrkused ja liberalismi tugevused. Ludwig rõhutab oma raamatus tihti, et vaesuse, ebavõrdsuse, sõdade ja muude halbade tunnuste põhjustajaks on just sotsialistlik valitsemisviis, kus kõike kontrollib riik. Liberalism, kui sotsialismi vastand, pooldab inimeste vabaduse suurendamist, eraomandi eksisteerimist ja ülemaailmset vabaturumajandust. Liberaalide silmis peab igal inimesel olema valikuvõimalus, mida ta õppida tahab ja kelleks ta saada tahab. Mitte aga nii, et riik otsustab inimese eest, kellena ta tulevikus töötama hakkab. Vabatahtlik töökoha valik ja eraomandi eksisteerimine tõstab liberaalide arvates majanduses oluliselt tootlikkust. Inimesed töötavad ametis, mis neile meeldib ning nad saavad palka vastavalt oma teadmiste ja võimete kohaselt. Kui aga töökoha ja palga suurused määrab riik, ei pruugi alati inimeste vahel
ja köidaks sellega ühte sind, kallis kodumaa." Kui meenutada eelnevalt kirjutatut, arvan, et Koidula kingiks Eestimaale rohkem laulu, kuid luuletust, kus ta räägiks sel teemal, pole. Üks neist naine, teine mees. Juhan Liiv ja Lydia Koidula. 2 oma aja suurt luuletajat, kelle elutööd mäletatakse tänaseni. Eriti peetakse neid meeles kui suuri patrioote, kelle salme on palju viisistatud ja esitatakse, silmis säde, ka täna. Ehkki mõlemad kirjutavad küllaltki erinevalt, on nende kahe loomingu peamiseks sõnumiks ,,...Isamaa, pean kalliks sind,..." Lydia ning Juhan on ja jäävad eestlaste kodumaad-armastavasse südamesse veel mitmeteks aastakümneteks.
Aastate kaupa tegelesime vaid tapmisega - see oli meie esimene elukutse. Meie teadmised elust piirduvad surmaga. Mis võib seejärel veel juhtuda? Ja mis peab meist saama?" Sõja lõppedes avaneb pilt, kus näeme hoonete rususid, inimlaipu ja pommiplahvatuste tagajärjel deformeerunud maapinda. Samamoodi on lõhkunud see noorte meeste hinge, olemuse, jätnud alles vaid rusud. Füüsiliselt moondanud nende väljanägemise, seda sama pilku ei näe nende silmis, mis oli siis kui nad kodust lahkusid. Räägitakse, et aeg parandab kõik haavad, kuid nende noorte meeste tükkideks kistud hinge ei paranda miski. Pilk nende silmis räägib jubedustest ja kohutavatest läbielamistest. Olgugi, et nad sooviksid jätkata unistuste täitmist, kuid iga samm nende elus on justkui allkiri paberile, mis kannab nime ,,Kadunud põlvkond".
ennem selles ei veendu, kui välja sirutan oma käe. Ikka olen ärkvel, ma ei saa midagi enam aru, koolis olles, veel, endas kannatust ma varun. Lõpuks tajun, miks nii valge on, vahetunnis vaikselt üks tüdruk, istub, on. Kui mind vaatad, tõuseb sära, taevapäike, mis ei kustu iial ära. sa sätendad ja oled kena, mind vist sa röövisid salaja ära. Kui lahkud ja silmapiirilt kaod, mul justkui silmisse tekiksid vaod. Ja kui lõpuks, mulle said selja löödud, on taas see must mu silmis, mis hommikuti möödub. Nüüd tean mis on see valgus mu silmis, nii hea ja tore, see oled sina, 11, nii Kaunis, Ilus ja Südamlikult Tore. Mardo
Küsimus sellest, kui õiglane on õigus on olnud arutluse all nii kaua, kui on eksisteerinud kirjapandud seadused. Eri aegadel ja eri kultuurides on arusaamad õigusest olnud erinevad. Vana-Rooma juristi Celsuse järgi on õigus teadus headusest ja õiglusest. Kuid see, mis ühe inimese silmis on õiglane, ei pruugi seda olla teise inimese silmis, sest inimesed annavad hinnanguid olukordadele lähtudes oma subjektiivsetest arusaamadest. Tihti tuleb ette olukordasid, kus ütleme „mul on õigus“. Kuid selle all ei pea me enamasti silmas õigusnormist tulenevat õigustust, vaid õiglust. Siit nähtubki, et õigus ja õiglus on kaks eri mõistet, mis algprintsiibina on küll koos, ent siiski väga erinevad, ja mis sageli tunduvad sünonüümidena ning mida tihti segi aetakse.
Iga inimese ilu on teise inimese kätes. Mõnele näib kõhn ja blond tüdruk imeilusana, kuid samas jällegi teisele mitte. Kuna talle meeldivad kurvikamad naisterahvad, mitte kondibuketid. Samuti mõni inimene hindab ja näeb ilus just teises iseloomust, kuid samas jällegi teine näeb ilu välimuses, ning ei hooli nii väga iseloomust. See sõltub paljustki: inimesel mõiste ''ilu'' defineerub erinevalt, kui mõnel teisel. Kui ilu vaataja silmis, kas siis saab mõelda, et kõik on ilus? Seda on raske spekuleerida. Sest tegelikult me ise ju ei määra, kas see mis näeme on ilus või ei. See tuleneb kõik inimese isiksusest, harjumustest ja mingil määral ka traditsioonidest. Ja pealegi tegelikult saab ikka olla asju, mis poleks ilusad, sest see kõik sõltub inimesest ise. Kuna nii mõnigi asi on tema jaoks ebameeldiv ning ta ei näe selles mitte mingit ilu. Maailm oleks väga keeruline ja tavaline, kui kõigi jaoks
Jussi hvastijtt . Minu kallis Mari, Sinu silmis sd ma ngin. Haiget mulle tegid, paiskasid mu meele segi. Taevas sinu elu jlgin, sinu maise ihu jrgi nlgin. Olen sinu krval, sina oma elu nlval. Minu hing sai nd rahu, ilma minuta nd elu pahur. Nd palju td on Maril, kogu elu on tal karil. Nd kuis sul on suur pere, minu poolt tle neile tere. Igatsen su eest hoolt kanda ja oma sdame sulle anda.
,,Olla või mitte olla selles on küsimus" ja Hamlet vastas: ,,Olla"... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn. Mis on õnn? Õnne võiks pidada meeleliseks heaoluks, mis toob muige näole ja sära silmadesse, aga mitte kunagi ei saaks see olla raha, sest kus on raha, seal ka õnnetust
hinnaga maha müüdud osalus uutesse ideedesse investeerida. · Tuntus ja tähelepanu Börsil noteerimine suurendab ettevõtte tuntust ning suurendab meedia tähelepanu ja üldsuse huvi ettevõtte vastu. · Lojaalse kliendigrupi loomine Investori staatus on üks võimalik kliendi kinnistamise võimalus: investor on alati huvitatud ettevõtte heast käekäigust. · Usaldusväärsus partnerite ja klientide silmis Börsil noteerimine toob kaasa ettevõtte usaldusväärsuse kasvu klientide ja partnerite silmis ning läbipaistvuse suurenemise, sest börsiettevõttele kehtivad kõrgemad normid aruandluse ja ärieetika suhtes. · Ettevõtte turuväärtuse kujunemine Ettevõtte väärtpaberite börsil noteerimine aitab kaasa väärtpaberi õiglase hinna kujunemisele. Peamised sammud ettevõtte börsile viimisel on järgmised: 1
on rõõmus. Naeratav inimene on rõõmus. Aga kas ta on ka õnnelik? Maalitagu õnneliku inimese portree õlivärvidega mõne kunstigalerii seinale, kujutatagu õnnelikku inimest vananeva kunstnikuna elutruul pildil või joonistagu laps pea piirjoonte tähistamiseks suure ringi ja vedagu selle keskele kahe silmatäpi alla pikali kukkunud kuu - kas see näitab veel inimeste õnnelikkust ning kavalat päikeselaiku nende silmis, mis särab ka siis, kui päike ei paista? Kuidas tunda ära õnnelikku inimest? Tänaval jalutades neil ei ole näol pildile jäädvustatud hambaid paljastav naeratus ega otsa ette kleebitud vastavasisulist silti. Õnnelik inimene ei hüppa kekseldes mööda vanalinna munakivisillutist - vähemalt enamasti. Kuna reaalsus ei ole pilt, ei veni ka inimeste suunurgad kõrvuni, kollased taevakehad silmis. Ei, nad on teistmoodi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
