V Seminar, Majandussotsioloogia - Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid: a) globaliseerumine b) individualiseerumine c) muutused soorollides d) globaalsed riskid a) Autor Becki sõnul on globariseerumine üks tegur liikumaks reflektiivse modernsuse faasi. Becki sõnul on globaliseerumine vähendanud nii riikide, kui ka riigi kodanike suveräänsust ehk iseseisvust
USA- presidentaalne vabariik, kaheparteiline süsteem, isolatsionistlik poliitika, Kasvas huvi Vaikse ookeani regiooni vastu, mis teravdab suhteid Jaapaniga. Jaapan- Jaapanis riigi moderniseerimist ja isolatsionismist loobumist. Vene-Jaapani sõjas lõi Venemaad .1910 annekteeris (vägivaldselt liitis) Korea. Venemaa- absolutistlik monarhia, keiser, agraarne riik, välis kapitali suur osakaal, proteksionistlik majanduspoliitika, Vene-Jaapani sõja puhkemiseni (1904-1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis, kaotas alasi. Antant- 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa keisririigi, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Antant moodustas algselt vastukaalu Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia Kolmikliidule; 1915 liitus ka Itaalia Antandiga, kes oli Esimeses maailmasõjas Keskriikide vastasjõud.Imperialism- valitsev maa-ala. Ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks.Monopol- on majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või
ERLE MAIDO 28.09.2015 Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and the State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46 Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal. Refleksiivse modernsuse ühiskonnas väärtustatakse inimeste produktiivsust ning seda, mis on juba ühiskonna poolt kasutuses. Sellele on omane
,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates) Viimase sajandi jooksul on maailmamajandus teinud läbi tohutu arengu, mille tulemusena on inimestele jäänud kätte palju vaba raha. See rajas sillutise tarbimisühiskonna tekkele, mis on üksikisikut tundmatuseni muutnud. Selmet eluga toime tulla, otsib modernne inimene pidevalt võimalusi, kuidas aina konsumeerides oma elu täiuslikumaks muuta. Tung pidevalt tarbida tekitab tohutul hulgal jäätmeid ning endise hooga jätkates hävitame mitte ainult iseenda, vaid ka ainsa teadaoleva sobiliku elukeskkonna universumis. Me peame läbi viima resoluutseid muudatusi, et meie järelpõlv ei peaks veetma oma eluaega esivanemate probleemidega tegeledes. Tänapäevast kapitalismile allutatud inimest iseloomustab eelkõige tahe oma elu pidevalt täiustada erinevate materiaalsete hüvede abil. Hoolimata teda ümbritsevast keskkonnast ostab inimene näiteks üha uusi ja moodsamaid külmkap...
isevalitsus (absoluutne poolsaare pärast. Põllumajanduse monarhia)- keiser Vastuolud Jaapaniga põhiprobleemiks oli (tsaar) Nikolai II Kaug-Idas viisid Vene- maaküsimus- suur osa /Romanovite dünastia/ Jaapani sõja maavaldustest kuulub omas piiramatut võimu; puhkemiseni (1904- mõisnikest konstitutsioon puudus; 1905); mille kiiresti suurmaaomanikele, parlamenti kokku moderniseerunud samal ajal valitseb polnud kutsutud; Jaapan võitis. talupoegade hulgas terav valitsus vastutas keisri Lüüasaamine sõjas tõi maapuudus. Maareform ees; jõukal kodanlusel Venemaale kaasa toimub peale 1905.aaasta puudus poliitiline võim; territoriaalseid revi-I (Vt all). kodanikuvabadused kaotuseid (Sahhalini puudusid; poliitilist saare lõunaosa);
· 19.sajandi keskpaigast alates Venemaa rahvusvaheline tähtsus langes (Krimmi sõda 1853-1856) ja Venemaa muutus suurriikide hulgas teisejärguliseks riigiks. · 19.sajandi lõpust aktiviseerus Venemaa välispoliitika Kaug-Ida suunal. Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Manduuria (Kirde-Hiina) ja Põhja-Mongoolia ning teravnes konkurents Jaapaniga Korea poolsaare pärast. · Vastuolud Jaapaniga Kaug-Idas viisid Vene-Jaapani sõja puhkemiseni (1904-1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis. Lüüasaamine sõjas tõi Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid (Sahhalini saare lõunaosa); vähendas Venemaa 1905.a. revolutsioon: · Põhjused: Soov laiendada kodanikuvabadusi. Soov reformida senist aegunud riigikorraldust. Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega. Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga.
Tamsalu Gümnaasium Luksemburgi Suurhertsogiriik Referaat Tamsalu 2012 SISUKORD 1 Riigi üldiseloomustus..............................................................................................................3 1.1 Riigi üldandmed................................................................................................................3 1.2 Geograafiline asend...........................................................................................................3 1.3 Loodus...............................................................................................................................4 1.4 Riigi arengutase.................................................................................................................4 2 Rahvastik.................................................................................................................................5 3 Energiamajan...
1853-1856) ja Venemaa muutus suurriikide hulgas teisejärguliseks riigiks. · 19.sajandi lõpust aktiviseerus Venemaa välispoliitika Kaug-Ida suunal. Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Manduuria (Kirde-Hiina) ja Põhja-Mongoolia ning teravnes konkurents Jaapaniga Korea poolsaare pärast. · Vastuolud Jaapaniga Kaug-Idas viisid Vene-Jaapani sõja puhkemiseni (1904-1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis. Lüüasaamine sõjas tõi Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid (Sahhalini saare lõunaosa); vähendas Venemaa tähtsust. 1905.a. revolutsioon: Põhjused: · Soov laiendada kodanikuvabadusi. · Soov reformida senist aegunud riigikorraldust. · Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega. · Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga.
Need lood erinevad mõneti senisest klassikalisest arusaamast rahvajutu olemuse kohta. Eesti keeles puudub neid jutte märkiv terminoloogia. Inglise keeles on kasutatud terminit urban legend, rumor, soome keeles kaupungin kansantarina, urbani huhu, nykytarina, modernitarina. Ü.Tedre on kasutanud terminit linnalugu (Tedre 1988, 694). Eesti keeles võiks kasutada ka nimetusi muistend, linna jutt, moodne jutt, kumu. Linn tähendab selles mõistes rohkem linnastunud ühiskonna inimese moderniseerunud maailmavaadet, haridust, kõrget elatustaset ja sellega kaasnevaid sootuks teistsuguseid probleeme, kui oli varem külainimesel. Esimesena on linnalugudest väikese ülevaate teinud Ülo Tedre, kes 1988. aastal L. Virtase kogumikku tutvustas. Eestipoolsed linnalugude näited on Ü. Tedre toonud oma mälule toetudes (Tedre l988). Kümmekond aastat varem oli aga M. Hiiemäe pajatuseuurimus avanud ukse avaramale nägemusele tänapäeva rahvajutust üldse (Hiiemäe 1978).
1853-1856) ja Venemaa muutus suurriikide hulgas teisejärguliseks riigiks. · 19.sajandi lõpust aktiviseerus Venemaa välispoliitika Kaug-Ida suunal. Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Manduuria (Kirde-Hiina) ja Põhja-Mongoolia ning teravnes konkurents Jaapaniga Korea poolsaare pärast. · Vastuolud Jaapaniga Kaug-Idas viisid Vene-Jaapani sõja puhkemiseni (1904-1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis. Lüüasaamine sõjas tõi Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid (Sahhalini saare lõunaosa); vähendas Venemaa tähtsust. 1905.a. revolutsioon: Põhjused: · Soov laiendada kodanikuvabadusi. · Soov reformida senist aegunud riigikorraldust. · Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega. · Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ OSAKOND ELIKO ROOMET NT-13 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 Referaat Juhendaja: Margus Abel TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. NÕUKOGUDE ARGIKULTUURIST ÜLDISELT......................................................5 2. TARBIMINE.................................................................................................................7 3. NOORTEKULTUUR NÕUKOGUDE AJAL...............................
· 19.sajandi keskpaigast alates Venemaa rahvusvaheline tähtsus langes (Krimmi sõda 1853-1856) ja Venemaa muutus suurriikide hulgas teisejärguliseks riigiks. · 19.sajandi lõpust aktiviseerus Venemaa välispoliitika Kaug-Ida suunal. Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Manduuria (Kirde-Hiina) ja Põhja-Mongoolia ning teravnes konkurents Jaapaniga Korea poolsaare pärast. · Vastuolud Jaapaniga Kaug-Idas viisid Vene-Jaapani sõja puhkemiseni (1904- 1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis. Lüüasaamine sõjas tõi Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid (Sahhalini saare lõunaosa); vähendas Venemaa mõju Hiinas; langetas Venemaa rahvusvahelist prestiii ning kiirendas 1905.aasta revolutsiooni puhkemist. Peep Reimer 12 · 1905.a. revolutsioon: · Põhjused: Soov laiendada kodanikuvabadusi. Soov reformida senist aegunud riigikorraldust.
Kuni ärkamisajani, mil alustati aktiivselt eestlaste kultuuripärandite kogumise aktsioonidega, kandusid eestlaste pärimused edasi suusõnaliselt. Alates estofiilide ajajärgust aga alustati nende kirjapanemise ja säilitamisega. Tänu erinevatele isiksustele meie ajaloos- alustades estofiilidest, kuni tänaste kultuurikandjatele on eestlased suutnud säilitada oma etnilise mina ja selle läbi ka oma rahvuskultuuri, mis aegade mõjutustele vastavalt on siis kas moderniseerunud, või säilinud oma algsel kujul. Ei saa väita nagu oleks olnud märkimisväärne mõju ärkamisajal meie rahvuskultuurile, kui sellisele, sest igal ajaloo perioodil on leidunud omamoodi äratajaid, kes siis on vastavalt aja vaimsusele, või muudele mõjudele toetudes püüdsid edasi arendada eestlaste rahvuskultuuri. Eriti tänuväärne on autori arvates asjaolu, et viimase paarikümne aasta jooksul on hakatud meie rahvuskultuuri tutvustama ka mujal maailmas. 5
1853-1856) ja Venemaa muutus suurriikide hulgas teisejärguliseks riigiks. 19.sajandi lõpust aktiviseerus Venemaa välispoliitika Kaug-Ida suunal. Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Manduuria (Kirde-Hiina) ja Põhja-Mongoolia ning teravnes konkurents Jaapaniga Korea poolsaare pärast. Vastuolud Jaapaniga Kaug-Idas viisid Vene-Jaapani sõja puhkemiseni (1904-1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis. Lüüasaamine sõjas tõi Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid (Sahhalini saare lõunaosa); vähendas Venemaa tähtsust. 1905.a. revolutsioon: Põhjused: Soov laiendada kodanikuvabadusi. Soov reformida senist aegunud riigikorraldust. Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega. Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga.
Tänapäeval on Jaapanis üle 300 kabuki näitleja. Tuntumad ja armastatmad näitlejad on kuulutatud elavaks kultuurivaraks. ( Sealsamas 2008: 155) Teise maailmasõja järel on Jaapani teatrielu märgatavalt muutunud. Vana, klassikalise kabuki teatri kõrvale on tulnud uued, Euroopa näitekunstil baseeruvad nnuute näidentite teatrid (shingeki). Selliseid teatreid on juba üle 100 ja nende arv kasvab. Tuntumad neist asuvad Tokyos. Jaapani teatripublik on uuenendu, moderniseerunud, sellesse on tunginud palju läänelikku. See aga ei tähenda, et vanad rahvuslikud teatrid oleks välja surnud. Vana ja uus üheskoos see iseloomustab tänapäeva Jaapani teatrielu. ( Sealsamas 2008: 155) 3.4. JAAPANI HAIKUD Neil hajusatel lühiluuletustel on alati sama vorm: kolm rida silbikeemis 5-7-5. Nad püüavad väljendada paljut väheste sõnade abil. Tüüpiline näide sellest on : Mässav on meri! Sado kohale laotub taevane jõgi. Haiku puhul kaob tõlkes alati midagi ära
Samas võib nende riikide sarnasus olla tingitud mitmesugustest asjaoludest, Eestis ilmselt eelkõige sellest, et haridustaseme mõju osa rahvastikurühmade palgavõimalustele on suhteliselt väike. Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and the State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46 – vt. ka lisamaterjali ’U. Beck – Riskiühiskond’ 1. Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal. Refleksiivse modernsuse ühiskonnas väärtustatakse inimeste produktiivsust ning seda, mis on juba ühiskonna poolt kasutuses
16 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis KOKKUVÕTE Nouvelle Vague’i ehk Prantsuse uue laine mõjutajateks võib Labarthe’i järgi pidada Itaalia neorealismi, dokumentaalfilme, Ameerika kino ja televisiooni. Antud väljendi genereeris ajakirjanik Françoise Giroud, kes pidas selle all silmas II maailmasõjale järgnenud uut generatsiooni Prantsusmaal, kes olid moderniseerunud mõtteviisiga ja taotlesid uuendusi. Uus mõtlemine ja energia tekkis ka filmikriitikas ja –teoorias. Suurimaks uute filmiteemaliste teooriate ja arutluste algatajaks peetakse ajakirja Cahiers du Cinéma juhtfiguuri André Bazin’i, kes arendas Alexandre Astruc’i caméra- stylo ehk kaamera-sulepea põhimõttest edasi autoriteooriat, mille kohaselt filmi tõeliseks autoriks on loominguline ja mõtlev stsenarist-režissöör. Bazini käe all asusid
c. Ratsionaliseerumine ja asjastumine Peale Marxi on enamus Lääne tarbimiskultuuri teooriast, eriti selle vasut suunatud kriitikast rääkinud minigl moel tarbekaupade fetisist. 1. kauba fetishismi saab laiendada kogu teadvusele, igapäevaelule ja filosoofiale 2. inimesed ja asjad on ratsionaliseerumise ja instrumentaalsuse tõttu mõlemad manipuleeritavad objektid Ratsionaliseerumine Weber ja Simmel mures - moderniseerunud maailma juhib üha enam formaalsed ja objektiviseeruvad juhtumissüsteemid, kontroll, arvestus, kvantifitseerimine, meetodikultus ja reeglid. Adorno ja Marcuse arendavad sellise kriitika välja mõisteni ,,administreeritud maailm". Marcuse kirjutab 1964 ,,domineerimine on muudetud administratsiooniks". Näiteks Galbraith (mittemarksist) kirjutab tehnoloogiliste korporatsioonide eesmärgist kaotada võistlus monopoliseerumise läbi ning ebakindlus nõudluses reklaami läbi.
· Erinevad uurimused ei näita, et sotsiaalne toetus oleks linnas nõrgem, vaimuhaigused ja alkoholism levinumad. Linnastumine · Urbanieerunud ühiskonda iseloomustavd käitumislaadid, sotsiaalne struktuur ja ideoloogiad, mis on ilmalikud, dünaamilised ja tsiviliseeritud. · Maaühiskondade liikmed väärtustavad rituaali, traditsiooni, lojaalsust sugukonna suhtes ja stabiilsust. · Tegelikkuses moderniseerunud riikide linna ja maa erinevused järjest väiksemad · Urbanism tähendab kosmopolitismi Linnade ökoloogia · Mõiste lõi Robert Esra Park 1921.aastal · Kirjeldab inimese ja maakasutuse vahelisi füüsilisi suhteid. Lääne industrialiseerunud ühiskondades on linnad arenenud 3 põhimudeli kohaselt: Kontsentrilise tsooni mudel 104 Sektormudel Mitmetuumaline mudel 14.1.4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
