1. Alaealise väärkohtlemine Lapse ehk alaealise väärkohtlemine (ingl. k. child abuse) ei ole enam uus mõiste eesti ühiskonnas. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi1. Laste väärkohtlemine seostub vaesuse, töötuse, ebastabiilsuse ja alkoholismiga ehk nende teguritega, mis muudavad inimesed nõrgaks ja ebakindlaks. Täiskasvanu nõrkus ja ebakindlus viib tihti vägivaldsele käitumisele, mille ohvriks on lapsed, kes on täiskasvanust veelgi abitumad. Laste sotsiaalne taust on riskiks õigusrikkumiste sooritamisel. Lapse füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise puhul on tegemist lapse füüsilisest piiridest üle astumisega, sageli ka valu ja füüsilise kahjustuse tekitamisega. Nii füüsilise kui seksuaalse väärkohtlemise puhul on erinevad autorid viidanud samastele momentidele selles suhtes, millistes perekondades toimub väär...
ühiskonnakihte peetakse ühiskonna stabiilsust negatiivselt mõjutavateks. Just sellelt pinnalt kerkisid algsed sotsiaalabiprogrammid, samuti ka algsed sotsiaalteenuste programmid (tervishoiuprogrammid). Mure rahvuse tugevuse ja arengu pärast. Enamikus Euroopa maades on rahvusriigi areng olnud tihedalt seotud sotsiaalpoliitika arenguga. Sotsiaalpoliitika on olnud teatud mehhanismiks rahvusliku ühtsuse saavutamisel. 8. Mida mõistame sotsiaalse sidususe/kaasatuse/tõrjutuse all Sotisaalne sidusus- ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Sotisaalne kaasatus- inimeste võimalus osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus, omada ligipääse ressurssidele ja teenustele. (võimalus tööd teha, omandada haridust, kasutada infotehnoloogia võimalusi) Sotsiaalne kaasatus tähendab seda, et sa tunned end osana kogukonnast, mida seovad ühine identiteet ning jagatud väärtused
(Sparta ja Korintos). Demokraatlikud polised, riigijuhtimises osales kogu kodanikkond demos kratos. (Ateena) Kreeka ühiskond koosnes: Kodanikud: *Talupojad (enamik kodanikest) jukad ja vaesed *K sitl ised pidasid v ikesi tk odasid, hankisid elatist enda ja pereliikmete tg a; üsna madal sotisaalne positsioon. *Aristokraadid ühiskonna rikkam ja mjukam osa, suurmaaomanikud, kes kasutasid orjade ja sltlaste tjudu. Mittekodanikud: *Naised *V lismaalased ei saanud omada maad, tegelesid linnades k sit ja kaubandusega ning maksid makse riigile. *Orjad vlgade katteks orjusesse müüdud, sdades vangi langenud vi vrsilt sisse ostetud inimesed; orje
Empaatiline täpsus põhineb esmasel empaatial, kuid lisab juurde ilmse arusaamise sellest, mida keegi teine tunneb või mõtleb. Teadlikkus kellegi kavatsustest võimaldab täpsemat empaatiat, et saaksime paremini ennustada, mida see inimene kavatseb teha. Sotsiaalne tunnetus e. teadmine kuidas sotsiaalne maailma toimib. Selle tunnetuse liigis vilunud inimesed teavad mida, enamikus sotisaalsetes situatsioonides oodatakse, näiteks millised kombed sobivad viitärnihotellis. Sotisaalne tunnetus võib avalduda võimes leida lahendusi sotsiaalsetele dilemmadele, näiteks kuidas paigutada õhtusöögil istuma rivaalid või kuidas leida sõpru uues linnas.Sotsiaalse teadlikkuse võimed suhestuvad omavahel: empaatiline täpsus põhineb kuulamisel ja esmanel empaatial; kõik kolm edendavad sotiaalset tunnetust. SLAID 4 Teine koostisosa on sotsiaalne osavus on lihtsalt tajumine, kuidas teine end tunneb, või
Kõrgem elatustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga – keskklassistumise tees o Alamklass Marginaliseeritud ja tõrjutud: nt pikaajalised sotsiaalametite kliendid, pikaajalised töötud, kodutud, etnilised vähemused, immigrandid Sotsiaal-ruumiline segregeeritud: gettod-mitmene tõrjutus – vastavate gruppide piiratud sotisaalne, poliitiline ja majanduslik integreeritus ühiskonda Kriitika: alamklassi mõiste – sümboliliselt laetud. Individuaalsed vs struktuursed vaesuse põhjused. Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) o Klassid paberil – analüütiline kategooria vs identiteet, kuuluvustunne o Klassid on surnud o Klassid ei ole surnud – pigem keerukamad – majanduslike tegurite mõju ebavõrdsuse taastootmises on
Hall: magan/puhkan (aeg, mis kulub keha taastumiseks). Roheline: olen koolis või õpin kooliks (erinevad õpiprotsessid k.a lugemine ja kirjutamine). „Kirjutan“ – kodune koolitöö (referaat, esse vms). Seal hulgas materjaliga tutvumine/otsimine. Sinine: olen tööl või tegelen tööasjadega. Oranž: vaba aeg, hobid. „TV,FB,...“ – kodune vaba aeg (televiisori vaatamine, Facebook või mõni muu sotisaalne suhtlusviis). Valgeks jäävad lahtrid kujutavad endast ajakulu, et jõuda punktist A punkti B või tegeleda oma keha tankimisega, milleks on söömine ja sellele eelnev poes käimine. Kodu korras hoidmiseks on vähemalt kord nädalas vajalik suurem koristus, mis on tähistatud samuti valge taustaga – ajakulu, et inimeväärselt puhtas keskkonnas elada. 4
isegi heade töötingimuste korral. Juhtkond ei saa otseselt mõjutada väliskeskkonna tingimusi, kuid neil on võimalik luua oma organisastioonis hea mikrokliima, toetada igati oma alluvaid ja luua organisatsioonile hea maine, et ühiskond respekteeriks organisatsiooni. Sel juhul tunnevad alluvad oma panust heale mainele ja pingutavad enam. Raha majanduslik väärtus- et raha on vahetus-,jaotus- ja majaduslike ressursside vahend. Rahal on ka sotisaalne väärtus. Raha on staatuse sümboliks, neile kellel on seda piisavalt kas kogumisek, pillumiseks niisama või heldeks ära andmiseks. Raha näitab alluvale mida ülemus temast arvab. Nii on see alluvate staatuse võrdlemise vahend. Rahal on oluline tegur kõigi motivatsiooniteooriate seisukohalt: · Kõik motivatsiooni tõkkejõud on seotud rahaga.Saavutamistungiga inimesed jälgivad tähelepanelikult oma ja teiste sissetulekuid, et neid võrrelda. Sotisaalsetungiga inimestele on
· Normaalsuse piirid on laienenud (nt homoseksuaalsus, naine jne) Mõõtmisinstrumendid: · Mina ja eneseteadvuse erinevaid aspekte mõõtvad skaalad. Näited: A Collective Self-Esteem Scale: Self-Evaluation of One's Social Identity Self-evaluation scale UCLA Loneliness Scale Subjective Happiness Scale Beck Depression Inventory Miller Social Intimacy Scale Sotisaalne taju Inimene suhtub, hindab, näeb inimesi väga erinevalt. Taju sotsiaalsus · Erinevused sotsiaalse ja füüsilise objekti tajumisel. 1) Inimese puhul on taju vastastikune, mis tingib erineva käitumise ja vaatamise. 2) Oluline on intentsionaalsust - kui teist inimest vaadata, siis ma tean, et lisaks sellele, mida ma tajun, on olemas ka varjatud külg (nt iseloom, kavatsused) 3) ajas püsivuse muutumine. Mõtted, soovid, hirmud jm muutub sotsiaalsel objektil, füüsilisel objektil on
klassifikatsiooni ja andmete organiseerimise printsiipidele. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? Kultuuri on võimalik määratleda kui materjaalseid asju. Kogu maailma impiirilised objektid. Looduslikud ja inimese enese poolt loodud objektid. Kultuur on arterfaktide kogusumma. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Habitus teatud omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda teatud viisil mis käivitud teatavatel välistel tingimuste puhul. Milline on inimese sotisaalne roll mida ta on harjunud täitma? Inimesed käituvad üldjuhul vastavalt ootustele selle kohta mida ta peaks antud olukorras tegema( ruumi sisendes ütleb sisenaja tere, jms). Mis on maailm Bibihhini arvates? Maailm on Bibihhini arvates midagi nii suurt, mille teaduste seletamiseks on maailm jagatud osadeks , need osad omakorda veel osadeks jne. Ehk siis maailm oleks juskui kõik meie ümber, see mis on kaugel- kõik mis on olemas ja kõik mis ei ole.
palju, küll keegi ikka teeb!" · Sotsiaalne looderdamine tekib tavaliselt lihtsate ülesannete sooritamisel, kuna nõuab vähem pingutamist · Kui ollakse kindlad,et üksikisiku panust ei mõõdeta Teiste kulul liugulaskjad on need, kes kasutavad liikmelisusest tulenevaid hüvesid aga ei anna grupile tagasi nii palju kui nad grupist saavad. Probleemi saab leevendada, kui moodustada väiksemaid gruppe. Liiga lihtne ülesanne soodustab looderdamist. Sotisaalne pingutamine Tähelepanu ja mõõtmine andis tulemuseks, et tulemus paranes. X ja Y teooria (Douglas Mc Gregor) X-Teooria Y-Teooria Enamus inimesi on laisad ja võimaluse korral Töö on inimeste jaoks loomulik tegevus nagu väldivad töö tegemist. puhkus või mäng. Inimesi tuleb suunata. Nad asuvad tööle vaid Kui inimene on oma jõupingutuse suunanud karistuse kartuses
See ei räägib niivõrd inimesest, vaid sotsiaalset keskkonda, kust ta pärit on ja sellele keskkonnale iseloomulikku maailmatajumist. Töötati gruppidena. Joonistus välja selline muster, et mustanahalised ja madamast klassist teismelsied filmisid oma lähiümbrust, iseennast, sõpru, need kes kuulusid kõrgemasse klassi, need filmisid endast erinevaid inimesi, eksootilisi gruppi. Richard järeldas, et sotisaalne päritolu on palju tähtsam kui sugu või etniline päritolu. Nahavärv ei mänginud rolli, vaid sotsiaalne olukord (teema sõltus sellest). Ta analüüsib seda tulemust sellisena, et keskklass on harjunud oma ümbrust ise kontrollima ja on ise pigem tööandjad kui töövõtjad, sest nad domineerivad rohkem ka reaalses elus. Töölisklassi kuuluvad on pigem kogemuse sees, on pigem osalejad, neid ei huvita teiste juhtumine. Tema fotod on heaks
viivad taseme kõrgele;erutustaset viivad alla alkohol) Wilhelm Wundt,Daniel Berlyne: Inimesed eelistavad objekte(taiesed,materjale,tekste) ja olukordi,mis kutsuvad esilem optimaalse erutuse mitte liiga kõrge,mitte liiga madal Erutusastet reguleerivad objekti keerukus harjumuspärasus, ennustatavus, kongruentsus,sümmeetrilisus jms. Erutustaset reguleeritakse ka inimese seisundi kaudu:stimulandid kofeiin,uni/puhkus,sotisaalne ekspositisoon,noomimine,motivatsiooni tugevus;rahustavad mõjud - väsimus,alkohol,monotoonsed ärritajad,müra puudumine Ajuprotsessid Kuklasagara peamine funktsioon on nägemisinformatsiooni töötlemine Oimusagara oluliseks rolliks on kuulmisimformatsiooni töötlemine,vajalik helida tajumiseks,sõnade,ütluste tajumiseks Kiirusagara roll on puute-ja kehatundlikus Otsmikusagar Talamus on vaheaju,ajukoore süvastruktuuride ja ajukoore vahel asuv keskuste
see staatus endast kujutab, mida peab tegema. 2)Võimalus harjutada: katse-eksitus meetod, antisipatoorne sotsialiseerumine ehk rolli harjutatakse enne vastavasse staatusesse asumist, matkimine ehk autoriteetse inimese käitumise kopeerimine. 3)Tagasiside: positiivne või negatiivne, oluline kellelt see tagasiside tuleb. 4)Sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt.. 38. Mida tähendab sotsiaalne mina? On erinevaid definitsioone: 1) James Cooley ja sotisaalne mina: imiku järk-järguline eraldumine oma toitjast, enese kui eraldiseisva isiksuse tajumine. 2) William Jamesi sots. mina: igal inimesel on nii palju sotsiaalseid minasid kui tal on suhtluspartnereid. 3) Charles Horton Cooley ja peegel-pildi mina: inimese arusaamad enda kohta pärinevad: * inimese arvamus selle kohta, kuidas ta teistele paistab * teiste hinnangust * inimese arvamusest teiste hinnangu kohta. Inimese mina pilt on pidevas muutumises. 4)
annaabi.ee 
