Adorno leiab, et vormiliste tunnuste kaudu tuleb püüelda millegi uue poole: positiivne sisu ei aita, kui midagi on vormiliselt rüvetatud. Näiteks Hollywood: mis tahes sõnumit seal edasi ka ei kantaks, on Hollywoodi filmi vorm paha. Kunstiteose potentsiaal peab olema nähtav vormis. Adorno ei olnud mingi traditsioonilise kõrgkultuuri kummardaja, kellele saaks kõrge ja madala kultuuri väärtused kaela määrida. Tema ütles, et erinevad inimesed hindavad erinevaid väärtusi. Popkultuur oli talle vastumeelt, sest see oli vulgaarne, lahjendatud kõrgkultuur. Klassikaliste vormide lahjendus kirjanduses, draamas, muusikas. Adornot ei saa pidada kultuuriliseks konservatiiviks: ta on avangardist. Kultuuritööstus võtab tema meelest inimestelt õiguse ise rääkida, telefon talle meeldis aga raadio mitte. Üks on dia-, teine monoloogne. Sotsiaalsed suhted on kunstiteoses olemas, isegi, kui keegi, ka kunstnik ise, ei teadvusta seda. Idee kordusest: kogemused olid paljundatavad
02.11.10 POPMUUSIKA KULTUURILUGU (60ndatest) ROMANTISM (1819.s algus) Kui teadus tegeleb fenomenaalse vallaga, siis miksmitte kunstivaldkond suudab tabada nonmenaalset. Kunstil on omadus jõuda selle ülemeeleliseni. Põhimõtteline hoiak: kõik mis seotud valgustusajastu tehtud üldistuste inimese ja maailma kohta, võib pidada teatud mõttes vägivallaks. Romantismi vastus: kõike ei saa mõõta (Galilei tahtis Kõike mõõta). Inimese loomust ei saa välja arvutada. Tekkis mõtteline konflikt (valgusajastul), et inimene on mõistuslik olend, siis romantismi vastus: inimesel mingi loomus, mida ei saa taandada mõistuspärasusele. Romantismil tuli ületada Gutenbergi kuulus leiutis, kõike sai paljundada ja levitada (trükipress, trükilevik). Kunsti individuaalsus läheb kaduma. Teemaks sai inimese loomuse peidus osa, mida pole võimalik teaduslikult seletada. Inglise poeet W. Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede ...
Popkultuur ja popmuusika Mässaja arhetüüp. Mässu ja revolutsiooni teatav vastandus. Sartre on teinud vahet mässajal ja revolutsionääril. Sartre’le tuginedes saame tuua välja neli aspekti, mille põhjal eristada. 1) revolutsioonid toimuvad tuleviku nimel. Mässaja jaoks on kohe praegu. 2) igasugune revolutsioon on kantud uue korra nimel. Mässu taga on kaos. 3) revolutsionäärid taltsutavad oma iha. Mässajad lasevad ihad vabaks 4) Revolutsiooni loogika on uue maailma loomine kollektiivselt paljudele teistele. Mässu loogika on puhtalt individualistlik. Mässu ja revolutsiooni vahe tegemine on väga omane populaarmuusikaga seotud plahvatuse kirjeldamisel. 60ndatel plahvatushetk. Siis hakati popmuusikat siduma teatavate revolutsioonilistele ideedega. Toimus üleminek mässu sfäärist revolutsiooni sfääri. Hakati siduma positiivsete, progressiivsete väärtustega ühiskonnas. Punk. Teatud kaootilised impulsid, mis ühisko...
Nietzsche. ,,Tragöödia sünd muusika vaimus" selles teoses kirjutas lahti olulise printsiibid, mis eksisteerisid juba antiik-kreekas. Apollo ja Dionysos. Appolooniline ja dionüüsiline printsiip. Apollo korrastav, Dionysos viljakuse, veini jumal ja igasuguste piiride kaotamise jumal, ekstaasi jumalus. Nii nagu inimese areng on seotud jaotusega kaheks sooks, nii kaa kunsti areng seotud jaotusega neiks kaheks printsiibiks. Asjadele vormi andmine appolooniline. Dio printsiip piire lõhkuv ja lammutav. Kõige Dionüüsilisem printsiip Nietzsche arust muusika. Nietzsche idee Jumala surmast: ,,Jumal on surnud, inimesed on jumala tapnud" Pärast jumala surma ei ütle keegi enam, mis on õige või mis vale (tegelikult oli selleks valgustus idee- ehk mõistus). Valgustus lubas arusaamist reaalse maailma asjadest-loomusest ja väärtusest. Tähtis oli see, et see arusaam ei ole väljamõeldis/looming vaid vastab sellele, kuidas asjad maailmas päriselt on. Inimen...
Helen Kahur II kodutöö: Antiigipärand ja tänapäeva popkultuur Otsustasin suure huvi tõttu võtta uuritavaks objektiks Puunia sõjad 218-204 eKr ja Hannibali sõjataktika ja -strateegia. Valisin kaks täpselt samat teemat käsitlevat dokumentaalfilmi. Esimene dokumentaalfilm kandis nime Hannibal vs Rome, kus peale näideldud stseenide jagasid kommentaare ka erinevad ajaloolased, kes on kõnealuse teema kohta raamatuidki kirjutanud. Teine video oli aga BBC dokumentaalfilm nimega BBC
Antiigipärand ja tänapäeva popkultuur Jana Stets Kodutöö tegemiseks on valitud kaks multimeediateksti, mille keskseks teemaks on Perseus. Esimene on vene multifilm 1973. aasta versioon [1] ja teine on 2014. aastal valminud muusikavideo [2]. Filmid põhinesid ühtsel tegelasel – Perseusel, kuid sellegipoolest leidus rohkem erinevusi kui sarnasusi nende kahe esituse vahel. 1973. aastal ilmunud soyuzmultfilmi „Персей“ Soyuzmultifilmi lugu oli juba teistsugune. Selles loos pole üldse juttu Perseuse sünniloost. Ema ei figureeri üldse. Pole ka eellugu sellele, miks Perseus üldse läks Meduusat otsima. Esineb ka teisi ebatäpsusi võrreldes müüdiga. Multifilmis sai Perseus vähem võluasju ja hoopis teistelt tegelastelt. Filmis said Perseus Hallidelt naistelt, kellelt pidi müüdi järgi ainult küsima teed nümfide juurde, tiivulised sandaalid ja võlupauna [3]. Müüdi järgi oleks pidanud veel olema k...
POPKUNST Teke nimetuse saanud ingliskeelsetest sõnadest popular art (populaarne kunst) Neodada avaldas popkunsti tekkele mõju 1950. aastate teisel poolel ja 60. alguses hakati kujundama 20. sajandile olemuslikult paremini vastavat kultuuri ja kunsti Popkunst sündiski sel ajavahemikul Londonis ja New Yorgis Tekkis põhimõte "mida tavalisem, seda popilikum" Tunnused Keskne teema tarbimisühiskonna argipäev Motiivid: produktid, tööstusliku kultuuri objektid Enamasti tehti hiiglaslikke õlimaale Suunatud tavainimesele Ei idealiseeritud, pigem populariseeriti Väga sõjavastane Erksad värvid, kontrastid Kasutati koomikseid, kaubamärke, reklaami, poptähti, kuulsaid filminäitlejaid USA kunstnikud Andy Warhol Roy Lichtenstein Tom Wesselmann James Rosenquist Jim Dine Robert Indiana Richard Lindner Andy Warhol Ameeriklane Usklikust immigrantide perekonnast Üks seitsmest kunstnikust, kelle teose eest makstud vähemalt 100 miljonit dol...
· Tööstus kolib linnadest välja kõrged rendihinnad, keskkonnakaitse · Paranenud infrastruktuur, paranenud liikumis- ja kommunikatsioonivõimalused · Inimesed eelistavad elada odavamates ja keskkonnasõbralikemates paikades · Külakogukondade areng, elustiilivalikud jms 42. kuidas on linn seotud tarbimishoiakutega? Linn on koht kollektiivseks tarbimiseks ning jõupositsioonide väljendamiseks: kes kuhu ja mida ehitab, kes kus ja mida tarbida saab. 43. mis on popkultuur? Popkultuur on kõik, mida inimesed teevad oma vabal ajal, kui nad ei ole tööl ega maga. Koosneb massitarbimiseks mõeldud toodetest. 44. popkultuuri funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline perspektiiv? Funktsionalistlik: Vaba aja kasutamine: Tegevus vabal ajal vähendab muresid ja vabastab pingest Paljud mängimise ja mängude vormid esindavad inimgruppide solidaarsust, nt olümpiamängud
ilmalik (profaanne) arusaadav mõistetav Moderniseerumine sotsiaalsete muutuste allikaks sekulariseerumine üleminekut tradits. Ühiskonnalt kaasaegsele iseloomustab ka ilmalikustamine Erinevalt kõhklematust usust ja keskendumisest järgmisele maailmale on põhitähelepanu koondunud sellele maailmale mõistusele teadusele tehnoloogiale Popkultuur Popkultuur massiühiskonnas: võrdle funktsionalistlikku ja konfliktiteoreetilist käsitlust. Funtsionalistlikud vaatenurgad: · Popkultuur toetab sotsiaalset korda pakkudes meelelahutust indiviididele tugevdades sotsiaalseid süsteeme · Popkultuur ekspressiivne väljund mis tasakaalustab instrumentaalsete kohustuste nõudmisi · Popkultuur võib veel ühel viisil toetada valitsevat väärtussüsteemi- tööeetika rajaneb osaliselt usaldamatusel nalja ja mängude vastu · Massikultuur popkultuuri elemendid mida levitavad massiteabevahendid · Popkultuur on ühine enamikule ühiskonna liikmetele
Kevadsemester 2012/2013 Sissejuhatus sotsioloogiasse Eksami teemad Sotsioloogia mõiste - Sotsioloogiline vaatekoht - Seotus teiste valdkondadega - Strukturaal-funktsionalism, konfliktiteooria, humanistlik ja feministlik sotsioloogia Sotsiaalsed grupid Sotsiaalne struktuur Interaktsioon Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalne ebavõrdsus Kultuur Popkultuur, subkultuur Poliitiline süsteem (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.174-186) Uskumuste süsteemid (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.194-202) Konformsus ja hälbimine (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk. 86-102) Kohustuslik kirjandus: Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Soovituslik kirjandus: Giddens, A. Sociology. 4th ed. Cambridge: Polity Press, 2002 Aimre, I. Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, Ühiselu, 2001 Bourdieau, P. Praktilis...
laulupeod, mis on korraldatud tudengite poolt Tallinna ja Tartu linnas. Ühiskondlikud kultuurilised tegevused annavad noortele mingisse kultuuri kuulumise tunde, see loob ühendava seose, tunde ühisest identieedist ja kuulumisest samasse kogukonda. See on noorele inimesele tähtis, et ta tunneks, et ta kuulub kuhugi. Kultuur on identiteedi moodustumise, hoidmise ja muutumise viiside peategur. Noorte väärtushinnagud on ajas muutuvad, kuna nad jälgivad massimeediat. Massimeedias olev popkultuur pakub noortele võimalust oma tundeid välja elada. Sotsiaalmeediast saavad nad infot eri valdkondade kohta. Näiteks läbi suhtlusportaalide, reklaamide ja televisooni on võimalus saada infot erinevate ülikoolide kohta, leida teabet eri riikide kohta ja olla suhtluses erinevate inimestega ülemaailma. Popkultuuris ei ole n-ö globaalseid piire, kõik on avatud ja see annab palju rohkem võimalusi. Samuti on massimeedial omad ohud, näiteks kool peab võistlema meeleoluka popkultuuriga.
MUUSIKA USAs 20. sajandi esimesel poolel Ainiita Karu ja Merke Luuk Sissejuhatus Sümfooniaorkestrid puudusid, tegutsesid heal tasemel jazz orkestrid. Euroopa muusikatraditsioonid ja angloameerika popkultuur ühinesid Heliplaaditööstuse tekkimine. Jazz levis üle maailma. Charles Ives (18741954) Esimene suurkuju Ameerika süvamuusikas. Modernlistlik helilooja. Katsetas polütonaalsuse, klastrite ja mikrointervallidega Tema muusika oli ignoreeritud. Kombineeris Ameerika kiriku muusika traditsioone Euroopa muusikaga. Kuulsaimad tööd: Three Places in New England, Symphony no. 3, Piano Sonata no. 2 Edgar Varese (18831965) Mõjukas Ameerika helilooja Prantsuse päritolu
Suhtekorralduse konspekt 28.Märts 2014 Sissejuhatus: - Suhtekorraldus saab eksisteerida ainult demokraatlikus ühiskonnas - Suhtekorralduse popkultuur on oluline ehk kultuur, mis meid ümbritseb - Suhtekorraldus on vaimselt raske töö - Suhtekorraldus on juhtumis funktsioon, mis rajab ja hoiab vastastikku kasulikke suhteid organisatsiooni ja nende sihtgruppide vahel, millest sõltub organisatsiooni edu või läbikukkumine. Cutlip et al 2000 - Avatud suhted - Suhtekorraldus - Kommunikatsioon - Suhtekorraldus on strateegiline kommunikatsiooni protsess, mis rajab mõlemapoolselt
Numbrid Käive - 76,058 mld € *(2013 a. andmed) Tegevuskasum - 7,986 mld € Puhaskasum - 5,340 mld € Töötajaid - 110 351 Kultuur Firmakultuur - tänapäevased BMW tehased on võimalikult avatud, et töötajad saaksid omavahel tihedalt suhelda ja mõtteid vahetada. BMW võtab tööle vaid üksikud, tugevad kandidaadid, kes esialgu on keerulises olukorras ja peavad töö selgeks õppima kolleegidelt. Popkultuur - Eestis levinud stereotüübi järgi seostatakse BMW sportlikke autosid rullnokkadega. BMW autosid nimetatakse näiteks bemmideks, buumeriteks, bemariteks ja bemudeks. Pildid BMW 5. seeria „evolutsioon“ Pildid BMW i8. elektriauto BMW peakorter AITÄH KUULAMAST
- Me tarbime kuvandeid ja märke, jättes kõrvale kasulikkuse ja väärtused. - Pm-liku kultuuri kirevaid stiilide, simulatsioonide ja pealispindade mängus annab iga asja naljaks keerata. - Kultuuri ja ühiskonna vahe laguneminepopkultuur mõjutab üha rohkem tarbismisvaldkonda- mida ostame, Modernismijärgset popkultuuri nähakse niisuguste segaduste ja moonutsute väljendajana- nii ei suuda ta aja-ja ruumitaju peegeldada. Postmodernistlik popkultuur asub väljaspool ajalugu. Metanarratiivid nagu religioon, teadus, kunst, modenism, on allakäimas. Lk 314 Postmodernismis: tarbimine, kesklassi uued ametid ja tarbijaturud,isikliku ja kollektiivse identiteedi hägustumine. Ei saa öelda, nagu oleks toimunud lihtsalt allakäiguprotses. Identiteet postmodernismis: Inimene loob ennast väljapoole avalikku sfääri: seoseraamastik on kadunud. Tr.identiteediallikad nagu kohalik kogukond, ühiskonnaklass, tuumikpere, on muutumas.
ajastule omane. Seetõttu määratletakse kultuuri enamasti keele kaudu. Kultuur omandatakse ühiskonnast, kus inimene on üles kasvanud. Kultuuri alla kuulub moraal, tavad, oskused, traditsioonid jms. Tänapäeva ühiskonnas, eriti just Euroopa riikides esineb multikultuursus eksisteerivad kõrvuti mitmed erinevad kultuurid. Näiteks saab tuua ka oma kodumaa, väikese Eesti, kus enda mõõtmetest arvestamata on kõrvuti mitmeid kultuure, nagu näiteks ameerika kultuur, popkultuur ja mingil määral kindlasti ka vene kultuur. Seega võib järeldada, et multikultuursus ei esine ainult suurriikides vaid võib esineda kõikjal. Tänapäeva ühiskonnas võib kultuur erineda ka piirkonniti, nagu Eestis lõunaeesti kultuur ning isegi omaette inimeste gruppidel võib olla enda kultuur, nagu reivikultuur ja ärimeestel ärikultuur kindlad kombed ja tavad mille järgi ärimees peaks käituma.
USA muusika 20. sajandi I poolel Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 ... Jazzi esiletõus (levik üle terve maailma; heliplaaditööstuse tekkimine) Angloameerika popkultuur (tantsu ja bigbändide muusika) George Gershwin (18981937) Sündis New Yorgis (Venemaalt pärit juudi Morris Gerschowitzi perekond) 1914 andis oma esimese kontserdi, mängides teiste autorite lugusid 16aastasena ametikoht Tin Pan Alleys muusikaja noodikaupluses. Ametikohustuseks oli ostjatele uute laulude ettemängimine klaveril. 16aastasena ka esimene lugu, mis ilmus trükis. Broadway ja esimesed katsetused
eraldiseisev muusikaline stiil, vaid pigem viitab muusika postmodernistlikule ajastule. Postmodernistlik muusika, teiselt poolt on kunst, mis tuleb pärast ja reageerib modernismi vastu . Massikultuur - See on miski, mida tarbivad kõik ühiskonnas massiliselt. Mingil moel on massikultuur seotud igapäevaeluga. Minu meelest on sõnadel massilisus, globaalsus, modernsus, praktilisus vägagi positiivne alatoon. Ja need sõnad kindlasti kirjeldavad massikultuuri. Popkultuur - Popkultuur ehk massikultuur on isikupäratu maitsega tarbijale mugandatud vaimne ja aineline kultuur.Popkultuur muutus sotsiaalseks nähtuseks pärast II maailmasõda, kui tarbekaubatoodang oluliselt tõusis ja massikommunikatsioonivahenditega (algul eriti televiisoritega) sai kiiresti levitada tekkivat ajaviitelist kunsti. Mis on Teine? Modernne-valgustuslik maailmakäsitlus ja selle postmodernistlik kriitika. Opositsioonide tabel. Mille poolest võiks postmodernismi eelkäijate hulka arvata markii
ja tingimus on, et üksiki neist ei tohi korduda enne kui ülejäänud 11 on kõlanud · Kõnelaul- jälgitakse rütmi, aga helikõrgus on suvaline. · Arnold Schönberg ,,Kuu Pierrot" · Arnold Schönberg ,,Ellujäänu Varssavist" · Arnold Schönberg lühiooper ,,Ootus" USA muusika 20. sajandi I poolel · Jazzi esiletõus (levik üle maailma- heliplaatide tähtsuse tõus) · Anglo-ameerika popkultuur (tantsu ja bigbändide muusika) · BIGBÄND-suur tantsu-või dzässorkestr, koosneb 3pillirühmast(vaskpuhk-, puupuhk- ja löökpillidest) · Georges Gershwin Ooper ,,Porgy ja Bess"/ ,,Summertime" · Georges Gershwin ,,Rhapsody in Blue" · Charles Ives ,,Viiulikontsert" nr. 2 · Charles Ives 2. klaverisonaat ,,Concord" · Uued arengusuunad Euroopas · Carl Orff ,,Carmina burana" / Avakoor ,,Oo, Fortuna" · Carl Orff ,,Carmina burana" / koor ,,Ecce Gratum" ·
pakendid, autod, bensiinijaamad, hotellid, vannitoad, poptähed ja kuulsad filminäitlejad, ent ka "keskmise inimese" iidolid . Üldiselt tehti õlimaale, mis olid hiiglaslikes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Teatud motiivid kisti nende tavapärasest keskkonnast välja ja tõsteti mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. Suunatud tavainimese poole. Antiindividualism. Midagi ei soovitud idealiseerida, vaid pigem populariseerida. Popkultuur oli teravalt sõjavastane. Skulptuur popkunstis Skulptuur on teistest kujutava kunsti liikidest keskkondlikum - iga skulpturaalne objekt loob enda ümber mõjuvälja. Uus suund skulptuuris võttis traditsiooniliste kallite ja õilsate skulptuurimaterjalide asemel tarvitusele odavad ja tavalised materjalid (paberimassi, papi, kotiriide, plastmassi - materjalid, mis ümbritsevad meid igapäevases elus). Tuntud skulptorid: Marisol (Maria Sol Escobar), George Segal,
kunstnikuks. Grau sai vampiirifilmiks inspiratsiooni 1916. aasta talvel Serbias sõdides, kui kuulis üht sõdurit väitmas, et tema isa oli vampiir. Produtsent ise disainis kõik kostüümidest ja grimmist kuni võtteplatsini. Nosferatut kehastav näitleja Max Schreck oli omaette hoidev ja iselaadi huumorimeelega tegelane, kellele sobisid grotesksed rollid. Schrecki nimi tähendab saksa keeles terrorit või õudu ning popkultuur hakkas mängima ideega, et näitleja oligi päris vampiir. See omakorda lõi aluse 2000. aasta filmile "Shadow of the Vampire" (peaosades J. Malkovich ja Willem Dafoe). Veidike ka helindusest. Enne helifilmi tulekut juhtus tihti, et originaalhelisalvestised esmaesitlusest ei ole tänaseni säilinud või pole neid leitud. Originaalmuusikat ei ole suudetud taasluua ja ligi 100 aasta vältel on seda esitatud varieeruvalt nii klassikalise, elektroonilise kui ka jazzmuusikaga
................................................. 10 Rolls-Royce.................................................................................................................................... 11 KULTUUR.....................................................................................................................................12 Firmakultuur...................................................................................................................................12 Popkultuur...................................................................................................................................... 13 TURUNDUS...................................................................................................................................... 14 MUDELID......................................................................................................................................15 KOKKUVÕTE............................................................
Populaarkultuuri teooriad (Tõnis Kahu) 04.09.2013 *Millest koosneb(millised elemendid)? (kommertsstrukutuuride looming popkultuur) *Millises suhtes on ta ühiskonnaga(kuidas mõjub)? *Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe? Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks. Kultuuri mõiste Kultuur mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi kultiveerima asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine
II periood. Jõuab atonaalsuseni (helistikest loobumiseni) järk-järgult Lühiooper ,,Ootus" ise nim seda ,,hirmunund olek" o Kõnelaul vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpselt rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligikaudselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides. o .... MUUSIKA USAS 20. SAJANDI I POOLEL · Jazzi esiletõus (levik üle terve maailma, heliplaaditööstuse tekkimin) · Angloameerika popkultuur (tantsu- ja bigmändide muusika) GEORGE GENSHWIN · Sündis NY · 1914 andis oma esimese kontserdi, mängides teiste autorite lugusid · 16a ametikont Tin Pan Alley muusika- ja noodikaupluses. Ametikohustuseks oli ostjatele uute laulude ettemängimine klaveril · 16a ka esimene lugu, mis ilmus trükis o Broadway ja esimesed katsetused o 1918 esimene muusikalt ,,Half past eight" läbikukkumine o Ameerika rahvusliku ooperi rajaja!
ning mõjud tänapäevani. Püstitasin eesmärgi anda edasi ülevaate sellest aastakümnendast piltlikult, et inimesed mõistaksid moe tähtsust ning moeväärtusi. Esimeses peatükis räägin ma juhtivate lääneriikide arengust, kuna lääneriigid olid põhilised, kes andsid üldse ülevaate läbi televiisori, ajakirjade ja erinevate kultuuride abil moetähtsusest, läbides teemasi subkultuur, massikultuur e. popkultuur ning üleüldised rääkides üleüldisest arengust, mis toimus sellel aastakümnel. Teine peatükk annab täpse ülevaate, milline nägi Eesti ühiskond tollel ajal välja ning, mis andis moele suuretõuke. Alustuseks tutvustan Nikita Hruštšovi, kuna tema oli reformide algataja. Edaspidi käsitlen rohkem Eesti moodi ning fakte, mis mõjutavad palju ka tänapäeva. Järgmine peatükk kannab nime „Rõivamoe kujunemine“, millest tuleneb ka alapeatükk „ Moe mõjutajad“
leiutised, mõned inimesed ja grupid peavad otsustama, mida teha ja kelle jaoks ning missugust maailmavaadet nad kannavad. Samuti on veel teine küsimus: kes otsustab mis on hea ja tõeline?. See on nn väravavahtide ja maitsekujundajate töö. Nad moodustavad kultuureliidi ja pärinevad üldreegline haritud kõrgemast keskklassist. Kofliktiteoreetikute viimaseks mureks on võimalus kasutada popkultuure kehtivale korrale vastuseisu vahendine. Autentne popkultuur peaks lähtuma inimeste argikogemustest, mitte aga olema teiste poolt peale surutud. Popkultuuri analüütikud eristavad sageli rikaste tarbitavat ja toetatavat kultuuri, eliitkultuuri ja seda, mida naudib anmus, massikultuuri. Eliitkultuuri nähakse puhtama ja väärtuslikumana ning massikultuuri lahjema ja vulgaarsemana. Massikultuuri on palju kritiseeritud. Väidetakse et massikultuur: 1)apelleerib kõige madalamale maitsele; 2)loob
-20. saj. keskpaik, kiire majanduskasv, tooraine, rahamajandus elektrimootor integreerumine Kultuur Religioon, ettemääratus Individualiseerumine. Piiride hägustumine, Kollektiivsus. Linnakultuur Valgustus, saksa klassikaline eklektika, massimeedia, kui uus nähtus. Kloostrid filosoofia, estofiilid, massikultuur, Popkultuur hariduskeskustena. ratsionalism Subkultuursus, multikultuursus Kirjakultuuri algus. Renessanss, barokk, Otsene vastandamine Reformatsioon. Kõrggootika, klassitsism, romantism, modernismile. 80ndatel algas vararenessanss realism... suur modernism- 19/20
.......................................................................... 122 16.1.5. Perekonna funktsioonid on järgmised:...................................................... 123 16.1.6. Perekonnatsükkel:......................................................................................124 11 16.1.7. Alternatiivsed elustiilid:............................................................................ 124 17. Popkultuur ja massimeedia......................................................................................126 17.1. Popkultuur........................................................................................................ 126 17.1.1. Vaba aja kasutamine:.................................................................................126 17.1.2. Popkultuur massiühiskonnas: funktsionalistlik vaatenurk........................ 127 17.1.3
suunitlusega. rütmiline samuti raske luule, leida. lihtrahvalik keelekasutus Kirjandus ning pop- ja rokkmuusika Massikultuur - Kaks eesmärki: 1) lahutada meelt; 2) panna inimesi turul pidevalt tarbima - Popkultuur on üks massikultuuri väljendusi - Popkultuuri arengus oluline MTV loomine 1981.aastal Popkultuur ja massikultuur - Massikultuur on suunatud ennekõike tarbimise suurendamisele - MK ja PK on omavahel küll seotud, kuid popkultuur on mitmekihilisem: * ei koosne vaid kommertslikest kavatsustest; * suur osa sellest on protest, vastuhakk valitsevale korrale Pop- ja rokkmuusika ning kirjanduse seosed
!! (saab ka jaanuaris) Konspekt!! Lääne kultuuri uurime (ameerika) Popkultuur kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjutama absoluutselt kõiki. Popkultuur enamusekultuur. 2
I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline.
Toimub pidev crescendo, mis viib lõpuks kulminatsioonini. o Lavamuusika Ballett ,,Daphnis ja Chloe" o Klaverimuusika Klaverikontsert D-duur vasakule käele. Kirjutas selle pianist Paul Wittgensteinile, kes oli I maailmasõjas kaotanud oma parema käe USA muusika 20. sajandi esimesel poolel · Jazzi esiletõus (levik üle terve maailma; heliplaaditööstuse tekkimine) · Angloameerika popkultuur (tantsu- ja bigbändide muusika) George Gershwin (1898-1937) · Sündis New Yorgis (Venemaalt pärit juudi Morris Gerschowitzi perekond) · 1914 andis oma esimese kontserdi, mängides teiste autorite lugusid · 16-aastasena ametikoht Tin Pan Alleys muusika- ja noodikaupluses. Ametikohustuseks oli ostjatele uute laulude ettemängimine klaveril. · 16-aastasena ka esimene lugu, mis ilmus trükis · 1918 esimene muusikal ,,Half Past Eight" (,,Pool üheksa")
Ajaleht on perioodiline väljaanne, mille sisuks on uudised, artiklid, reklaamid. Ajalehed ilmuvad traditsiooniliselt paberkandjal, paljud ajalehed ilmuvad tänapäeval ka internetis. On ka teistest materjalidest (näiteks plastmassist) ajalehti. Päevalehed ilmuvad iga päev, lisaks eriväljaanded, õhtused väljaanded jmt. Mõnikord nimetatakse päevalehtedeks ka 46 korda nädalas või isegi harvem ilmuvaid ajalehti. Eesti Ajalehtede Liidu definitsiooni järgi on päevaleht vähemalt neli korda nädalas ilmuv ajaleht. Eesti suuremad päevalehed on Postimees, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht (ilmuvad 6 korda nädalas). Nädalalehed ilmuvad iga nädal. Eesti suuremad nädalalehed on Maaleht ja Eesti Ekspress. Kollane ajaleht on kõnekeelne väljend ajalehe kohta, mis peamiselt pühendub sensatsioonidele, skandaalidele ja meelelahutusele. Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 13. m...
Uudne orkestratsioon- toob välja iga instrumendi üksikuna. Arthur Honegger (1892-1955) Lapsepõlv Sveitsis Muusikaõpingud lünklikud Pariisi konservatoorium Looming: Oratooriumid! "Kuningas Taavet" "Jeanne d´Arc tuleriidal" Ooperid! Lühiooper "Antigone" Orkestrimuusika! Viis sümfooniat Kaks sümfoonilist pilti "Pacific 231" ja Rugby" USA MUUSIKA 20. SAJANDI I POOLEL Jazzi esiletõus (levik üle terve maailma; heliplaaditööstuse tekkimine) Angloameerika popkultuur (tantsu- ja bigbändide muusika) George Gershwin (1898-1937) Sündis New Yorgis (Venemaalt pärit juudi Morris Gerschowitzi perekond) 1914 andis oma esimese kontserdi, mängides teiste autorite lugusid 16-aastasena ametikoht Tin Pan Alleys muusika-ja noodikaupluses. Ametikohustuseks oli ostjatele uute laulude ettemängimine klaveril. 16-aastasena ka esimene lugu, mis ilmus trükis. Broadway ja esimesed katsetused:
Kultuuriuuringud ● juhatab kaasaegse kultuuri uurimisse; selles on oluline aspekt meedia ja meedia vahendatav kultuur ● juhatab erinevate kultuurinähtuste mõistmise ja kriitilise analüüsi juurde ● kujundab kultuuriteoreetilise baasteadmuse ● toetab kultuuri kirjeldamise-analüüsimise metakeele kasutamist ● annab ainest kultuuri analüüsiks ja analüütilise diskussiooni arendamiseks ● teemad: kultuur, identiteet, ideoloogiad, popkultuur, keel ja representatsioon, retseptsioon ja auditoorium, kultuurikonfliktid ja globaalsus, kultuurisotsioloogia jms ● annab vahendid maailmaprotsesside mõistmiseks, tõlgendamiseks ja mõtestamiseks, sh avaliku sfääri – poliitilise sfääri, majandussfääri, sotsiaalsfääri, kultuurisfääri jt valdkondades ● võimaldab longituude kui pikkade protsesside uuringuid, sh ka kultuuridevahelisi võrdlusuuringuid
hävitab putukad ja seejärel linnud , mis toobki kaasa hääletu kevade inimene hakkab peagi loodust valitsema. 1970. aastate keskel kerkis bensiinihind järsult kõrges, sellega seoses said inimesed aru, et väikese bensiinikuluga auto on otstarbekam kui 20 30 liitrit 100 kilomeetri kohta neelav limusiin. Seetõttu hakkasid inimesed rohkem säästvamad muutuma. Nii elasid ka jaapanlased 1970. aastate majanduskriisi üle. Sellel ajastul kujunes välja ka popkultuur ja -muusika, millele 1960.aastad olid teed rajanud. Eelmisel kümnendil valitses The Beatles, kuid 1970. aastail kerkis esiplaanile ABBA. ABBA- ajastut nimetatakse ka diskoajastuks. Ajajärgu moerõivaks kujunes teksa, pildiga T-särgid ja platvormkingad. Veel iseloomustas 1970. aastaid sõjakas feminism, mis vastuolulisel moel segunes kunstis ja moes romantilisuse ja nostalgiaga. 1960-ndaist pärineva vihase nooruslikkuse, sotsiaalse
piire. Adorno leiab, et vormiliste tunnuste kaudu tuleb püüelda millegi uue poole: positiivne sisu ei aita, kui midagi on vormiliselt rüvetatud. Näiteks Hollywood: mis tahes sõnumit seal edasi ka ei kantaks, on Hollywoodi filmi vorm paha. Kunstiteose potentsiaal peab olema nähtav vormis. Adorno ei olnud mingi traditsioonilise kõrgkultuuri kummardaja, kellele saaks kõrge ja madala kultuuri väärtused kaela määrida. Tema ütles, et erinevad inimesed hindavad erinevaid väärtusi. Popkultuur oli talle vastumeelt, sest see oli vulgaarne, lahjendatud kõrgkultuur. Klassikaliste vormide lahjendus kirjanduses, draamas, muusikas. Adornot ei saa pidada kultuuriliseks konservatiiviks: ta on avangardist. Kultuuritööstus võtab tema meelest inimestelt õiguse ise rääkida, telefon talle meeldis aga raadio mitte. Üks on dia-, teine monoloogne. Sotsiaalsed suhted on kunstiteoses olemas, isegi, kui keegi, ka kunstnik ise, ei teadvusta seda. Idee kordusest: kogemused olid paljundatavad
suunavad tänapäeva noorte elu pidevalt "kontsentreerituma oleviku" suunas. Kultuuri ja ühiskonna olevikuvormi kinnistumine ja elurütmi kiirenemine nõrgestab sidet kultuuripärandiga. Internet mõjutab tänapäeval noorte väärtusi ja ellusuhtumist väga oluliselt. Kiired kultuurimuutused sunnivad muutma ka kultuuripärandi õpetamist ja edasiandmist, eriti ajal, mil laste elu täidavad üleilmastumine ja popkultuur.(Hulkki 2007) 13 KOKKUVÕTE Teabevahendite ja infotehnoloogia areng toob noorte ellu järjest uusi elemente, muutes oluliselt nende maailmapilti ja juhtides samal ajal ühiskonda täiesti uue reaalsusmudeli suunas. Ollakse üsna lähedal eesmärgile, mille kohaselt põhikooli lõpetajad on võimelised õppima suuresti iseseisvalt ja kandma oma õppimise ja õppimisteede valiku üle otsustamise eest ka täit vastutust
Folkloristika alused Ergo-Hart Västrik Töökorraldus KT (10.10 ja 21.11) KT’d järgi teha ei saa! Aine lõpetab kirjalik eksam, mille küsimused antakse eelnevalt teada. (eksami ajad 12.12 ja 19.12, korduseksam 09.01.2017) Kohustusliku kirjanduse lugemine – kokku u 200lk, esitatakse jooksvalt loengute käigus. Praktiline ülesanne tuleb sooritada enne 28.11.2016. Praktiline ülesanne: - Praktiline töö (2 akadeemilist tundi) Eesti Kirjandusmuuseumis (Eesti Rahvaluule Arhiivis või Folkloristika osakonnas alates 12.09-28.11.2016). Vajalik eelregistreerimine! - Õppekäik Eesti Rahvaluule Arhiivi (kogunemine Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees, Vanemuise 42) 26.09.2016 kell 12.15 - Tagasiside praktilise töö ja õppekäigu kohta; etteantud küsimuste alusel õppekäigu ja oma praktilist arhiivikogemust; maht 1800-3600 tähemärki, vorm ÕIS-is tagasiside_vorm.docx, tähtaeg 28.11.2016. Koondhinde kujunemine: -...
Sama lugu oleks ka kellegi teadmata tema sularaha kasutamise ning hiljem tagastamisega. See oleks lubamatu, sest raha omanikul oleks vahepeal võinud tekkida vajadus seda raha kasutada.14 2.2 Usuvabadus On selge, et tänapäeva infotehnoloogiline areng on olnud tohutu ja meid valdab info üleküllastatus. Info liikumine on ülikiire ja see levib igasse maailma nurka. Vabaühiskonna amoraalitud käitumismudelid ja popkultuur liigub meedia vahendusel ka konservatiivsematesse riikidesse. Riigid, kus korda sätestab koraan, on väga tugeva usulise mõjuga. Lähis-Ida riikides ei ole naine mitte keegi. Neile kogu aeg sisendatakse, et nad on vabad, et järjest enam jõuavad uudised maailma meediasse autapmistest. See muistne tava õhutab tapma naisi, keda peetakse perekonna au rüvetajaks.15 Piisab selles kui naine ilma saatjata jääb võõra mehega ühte tuppa
ootab meeste tähelepanu. Punkrock andis võimaluse olla inetu (P J Harwey). Kultuuriloos puhastatakse naiste imagot nt kuulus laulja Billie Holiday jäeti mainimata ja rääkimata et ta oli narkomaan ja see mõjutas tema keha- sellest ei räägitud. Lähtuti ilumudelist. Erinevus punkroki algusajal teatav naistepoolse agressiivsuse väljendumine. Meeste agressiivsus on tänapäeva ühiskonnas tervitatav, naine ei tohi olla agressiivne. Meeste popkultuur on alati toimunud kodust välja, kodu on naiste territoorium. Naiste agressiivsuse väljenduseks on nn eneselõikumine, näljutamine, suunatud tema enese poole- oma keha suhtes agressiivsus. See on mõeldud tekitada meestes ebameeldivus tunnet. Punkrock ise on seksuaalse ebaterve väljendus. Punkrock ei kannatanud hedonismi. Maailm on madal ja räpane ja allub masinlikult printsiibile. Ja kehalist vabadust olla ei saa
sekkumise lubamise piirid ja lubatakse laiemat üldist hälbivust ühiskonnas Piiride märkimine protsess, mille abil kujundatakse sotsiaalses grupis kehtivad normid ja väärtused Poliitiline sotsialiseerumine protsess, mille käigus kujunevad välja inimese poliitilised eelistused Polüandria on mitme mehega samaaegselt abielus olemine Polügaamia tähendab laiendatud majapidamist, millesse kuulub mees või naine ja tema abikaasad Popkultuur ehk populaarne kultuur koosneb sellest, mida inimesed teevad vabal ajal, ja toodetest, mis on mõeldud massitarbimiseks Positivism põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne Preester väljaõppinud ja ordineeritu juht, kelle funktsioonideks on tegeleda usu spetsiifiliste traditsioonidega. Religioosses mõttes on preester säilitaja, poliitilises mõttes aga sageli võimustruktuuri toetaja
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
Eeslinn - linnaosa, mis asub kesklimnast eemal ja väljaspool linna halduspiire, kuid on tihedalt seotud kesklinnaga majanduslikult ja sotsiaalselt. Plussid: Eeslinnas elamise eeliseks on kombinatsioom maa- ja linnaelust, turvalisus, homogeensus, ruumikus, vaba aja veetmise võimalused, tihedamad sotsiaalsed sidemed jne Miinused: ühistransport, suurem sõltuvus isiklikust autost, kultuuri- ka haridusvõimalused, kättesaadavus arsti- ja sotsiaalteenustele, konformsus jne 22) Popkultuur: massiteabevahendid, popmuusika ja sport - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 22 22.1. Mis vahe on pop-, massi- ja eliitkultuuril? Mõeldud massidele tarbimiseks. Toodetud teadlikult et läheks korda paljudele inimestele. Popkultuur koosneb massitarbimiseks mõeldud toodetest ja teenustest. Alternatiivselt väib väita, et see on küik mida inimesed teevad oma vabal ajal (kui ei õpi, tööta või maga) ning seda on nimetatud ka meelelahutuseks, populaarseks kultuuriks, massikultuuriks ning
soul, reagge, blues jne sageli töölisklassi elusid.). Eliit- ja massikultuur.Popkultuuri analüütikud eelistavad sageli rikaste tarbitavate toetatavat kultuuri,eliitkultuuri ja seda,mida naudib enamus- massikultuuri. Eliitkultuuri nähakse puhtama ja väärtuslikumana ning massikultuuri lahjema ja vulgaarsemana. Eliit-ja massikultuuri tarbijad ei ole eriti erinevad- inimestel esineb nii ,,kõrget" kui ka ,,madalat" maistet. Kultuuri tootmine: popkultuur on kolmekordse vastastikuse mõju tulemus,need mõjutajad on 1) toodetud asjad 2) kasumit saavad tootjad turustajad 3) sotsiaalsed grupid, kes neid tarbivad. Kõige tähtsam element popkultuuri levitamisel tingimus mis teeb massikultuuri võimalikuks on massiteabevahendite olemasolu ühiskonnas. 10. Isikutüübid Riesmani järgi (227). Vastandades kolme erineva tööstusliku arengu tasemega ühiskonna ideaaltüüpi, identifitseeris
.Massikommunikatsiooniteooria raamat .lk 8-21 Kultuuris on talletunud kujutlused, teadmised, väärtushinnangud, käitumismallid. Need .kogemused(juurdehangitavad) on kokkuvõtvalt informatsioon ja teave Informatsioon seosed, mis ühendavad kõike uut, tundmatut senikogetu ja teadaolevaga ning mille alusel on inimesel võimalik ümbritsevas maailmas orienteeruda, toimuvaid sündmusi tõlgendada ning oma käitumist otstarbekalt kavandada. Inimeste praktilises tegevuses ja suhetes tekivad vajadused mitmesuguse iseloomuga teabe järele tuntud/tundmatu ja uus/senikogetu. Mida enam on erinevaid seoseid ja tegureid, mida inimene peab arvestama oma töös ja elutegevuses, seda suuremad ja .mitmesugusemad on tema teabevajadused :Struktuur tegevuse subjekt .1 tegevuse toimumise viis .2 .materiaal-tehnilised, looduslikud objektid, vahendid .3 suhted, sotsiaalne ümbrus .4 .sotsiaal-kultuuriline keskkond .5 :Põhilised teabevajadused Vajadus tunnetada oma te...
sajandi lõpus ja II MS lõpust Eesti taasiseseisvumiseni. 17. sajandil tekkisid Peipsi äärde kalurikülad – massiline sisseränne. 18. saj teisel poolel tulid vanausulised. Venestamise ajal kehtestati koolide ja ametiasutuste keeleks vene keel, vene mõju suurenes kõikidel elualadel, üritati põlisrahvad ära kaotada, keelde tuli üsna palju pragmaatikat. Nõukogude perioodi ajal tuli teistmoodi sõnavara – bürokraatia ja ideoloogia. Vahetud kontaktid, teenimine Vene armees, popkultuur. Sõnu on tulnud rohkesti nii murretesse kui kirjakeelde, nii substantiive kui ka verbe. Temaatiliselt nt palju kõnekeelset, emfaatilist, aga ka tehnika-, loodus- jm sõnavara – tihedad kontaktid. Põhiliselt usundi, vaimuelu, maaharimise, kodumajanduse jm mõisterühmadest: porgand, kapsas, tatar, puravik, prussakas; pintsak, retuusid, marli; baranka, halvaa, kissell, pontšik; kasarmu, jaam, putka, majakas, nekrut, munder; rajoon, perestroika, kolhoos; haltuura, siva, vot,
mõnede rühmade ja institutsioonide tegevusest. Gramsci leiab, et see, mida ta nimetab tsiviilühiskonnaks, peab vastutama hegemoonia tootmise, taastootmise ja muutmise eest, samas kui riik vastutab sunnivõimu rakendamise eest. Niisuguses üpris lihtsas ja otseses võrduses rakendab riik rõhumist ja tsiviilühiskond hegemooniat." Arenenud tsiviilühiskonna institutsioonid: · haridus, · perekond, · massimeedia, · kirik, · popkultuur jne. Leninismi "klassiallianssi" piirid ületatakse siin selgelt äratundmisega, et strateegilised liikumised ise muudavad konfliktsete ühiskondlike jõudude iseloomu seal toimivate subjektide identiteet pole enam objektiivselt antud, pragmaatilise liigendamise tagajärg. 21 Sellega seoses minnakse "poliitilise juhtimise" tasandilt üle
Laululoojatest said tuntuks Paul Tammekivi, Arnold Siirak ja Priit Veebel. Nad hakkasid ka juba rahvalaule ja -viise kasutama, salvestades sellega end ka rahva mällu. Algust tegid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre, kellest on saanud innustust mitmed põlvkonnad heliloojaid nende järel. (ibid: 8) 1.4. Neljakümnendad aastad Eesti Nõukogude Liiduga liitmine andis muusikakultuurile uue hoo ja suuna. Mõjutajatest lisandusid nõukogude estraadimuusika ja popkultuur. Populaarsust kogus dzäss. Aktiivselt kirjutasid muusikat heliloojad nagu Boris Kõrver, Edgar Arro, Leo Tauts ja Harri Kõrvits ning esimesed lood tulid ka Valter Ojakäärult, Uno Naissoolt, ülo Raudmäelt jt. Katkes Raimond 6 Valgre elutee (1949. aastal, kui ta oli 36-aastane). (ibid: 9-10) 1.5. Viiekümnendad aastad
mobiilsusvood:) Aja ja ruumi kokkutõmbumine (Harvey 1989) Suhete seotus vahetu ruumiga väheneb Liikumisvood: migratsioon, turism jm mobiilsus Globaalsed meediakuvandid, „tuttavad võõrad“ Sotsiaalmeedia – mass-kättesaadavus, poliitilise kontrolli vähenemine Suurenev teadlikkus globaalsetest teemadest Identiteediloome võimaluste (tunnetuslik) laienemine,üle (rahvus)riigi piiride (nt popkultuur, virtuaalsed kogukonnad) Poliitilised muutused Suurenevad vastuolud: globaalsed protsessid vs rahvusriikide- kesksed otsustusmehhanismid ja institutsioonid „Võimumängud“ territoriaalsete poliitiliste tegutsejate ja mitte- territoriaalsete majanduslike tegutsejate vahel (nt mobiilne kapital, investeeringute ümberpaigutamine) Poliitiliste huvide ja majandusliku võimu põimumine ja konfliktid (Hiina vs USA ja EL
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
