Patsifism või militarism - kummale maailmanägemusele kuulub tulevik? Patsifism või militarism - kummale maailmanägemusele kuulub tulevik? Militarism ja patsifism on mõlemad põhjustatud rahulolematusest valitseva olukorra vastu. Patsifism on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida, militarism on seevastu riigi sõjalise võimsuse taotlemine, millega koos käib relvatööstuse- ja kaubanduse eelisarendamine ning kaasneb sõjakas välispoliitika. Sõjad on saatnud meid läbi ajaloo, kas on üldse võimalik küsida, kummale maailmanägemusele kuulub tulevik? Inimesed ei ole tavaliselt kunagi oma saavutustega rahul. Eesmärk täidetud, siis rahuolu kestab vaid mõne hetke ning äkki tundub kõik loomupärasena, nii pidigi minema. Ma mäletan, kui rõõmus olin
Bolsevik- enamlne, kommunist Venemaal demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning on kasutusel demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabaduse- sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute vabadus, elukoha valimis vabadus. Diktatuur- mitte milleski piiratud, jõule toetuv jõud. Fasism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism, rassism. Industrialiseerimine-suurtööstuste arendamine. Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. Kapitalism- eraomandusele ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Koalitsioonivalitsus-erinevate poliitilistejõudude poolt moodustatud valitsus. Kolhoos- põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. Kollektiviseerimine e kolhoseerimine-talude vägivaldne ühendamine kolhoosideks.
Levis Venemaalt; Moodsa ühiskonna tormilise arengu vaated; Albert Kiivikas; Erni Hiir. FUTURISM VENEMAAL Vladimir Majakovski; Vulgaarne luule; Futuristlik teater. FUTURISM ITAALIAS Filippo Tommaso Marinetti; Visuaalsed Kunstid; Futurism muutus poliitiliseks FUTURISM KIRJANDUSES Katkendlikud ja keerulised. Õigekirjast ei peeta kinni. Luule. Publikuga pidevalt vastuolus. Teemadeks: militarism, patriotism, anarhism, ilusad ideed, mis tapavad. Kasutatakse montaaži ja kollaaži. FUTURISM KUJUTAVAS KUNSTIS Püüti kujutada liikumisillusiooni. Üks objekt mitmes erinevas asendis. Lenduri vaatepunkt. Eredad värvikasutused. Loobuti traditsioonidest. FUTURISTLIK ARHITEKTUUR FUTURISTLIK SKULPTUUR Aitäh Kuulamast !
oma asukoha, loodusliku eripära ja kaitsvate üksuste efektiivsuse tõttu vaenlasele praktiliselt võimatu sihtmärk. Vaatamata sellele hinnangule teame, mis juhtus Pearl Harboriga. USA ja liitlased nägid, et jaapanlased teostasid hävitava rünnaku, mida ei oleks kunagi antud hinnangute järgi pidanud juhtuma. Peale rünnakut USa laevastikule, muutus Ameerika Ühendriikide hoiak Jaapani vastu üha jäigemaks. Enne II Maailmasõda oli jaapanlaste militarism riigis väga eskaleeruv, kõikehõlmav ning ühiskond oli jäik ja agressiivne. USA nägi, millise suhtumisega oli Jaapan. Jaapanis oli militaarkasvatus ja oma riigi kaitsmine ja põhimõtete eest seismine kuni surmani läbiv ellusuhtumine. Kõrvalekaldeid sellest ei tunnistatud. Riigis oli au sees saada luba olla kamikaze e. suitsiidipiloot. Piloodid tegid ise ettepanekuid ja avaldasid soovi II Maailmasõja
Sõjas võitis ta Austrialt Sileesia ja osales Poola esimeses jagamises 1772. Friedrich II (7 aastane sõda) Friedrich II Friedrichit peetakse parimaks näiteks valgustatud monarhist. Ta oli kirjavahetuses Voltaire'i, Immanuel Kanti, Gotthold Ephraim Lessingi, Friedrich Schilleri ja Johann Wolfgang Goethega. 1750 kutsus Friedrich Voltaire'i Preisimaale elama, kuid peagi muutusid nende suhted pingeliseks. Voltaire'i heidutas Friedrichi militarism ja kui Voltaire ründas 1753 ajakirjanduses üht Friedrichi liitlast, saatis Friedrich Voltaire'i Preisimaalt välja. Pärast paranesid nende suhted jälle ning nad olid omavahel peaaegu pool sajandit kirjavahetuses. Friedrich II Friedrichile järgnes troonil tema venna August Wilhelmi poeg Friedrich Wilhelm II. Aitäh
Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena. Kommunistlike riikide ühisjooni: 1. Diktatuur 2. Vabaduste piiramine. Valimised jm demokraatlikud institutsioonid kaotatakse või muudetakse farsiks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutatakse tsensuurile. 3. Käsumajandus. Majandus riigistatakse ning seda juhitakse käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeritakse ja keelustatakse. 4. Militarism. Majandusharudest eelistatakse sõjatööstuse vajadusi: rasketööstust, metallurgiat, energeetikat. Pärast II Maailmasõda pälvib erilist tähelepanu tuumaenergeetika ja raketitehnoloogia. 5. Inimsusevastased kuriteod. Toimuvad massilised arreteerimised, küüditamised, tapmised jm inimsusevastased kuriteod. Valitseb salapolitsei terror, hirmu ja usaldamatuse õhkkond. 6. Elatustaseme langus. Elatakse pideva kaubapuuduse (defitsiidi) tingimustes. Tarbekaupade ja teenuste kvaliteet langeb
Kommunistlik riik : Kommunistliku partei ainuvõimu all. Enamik kommunistlike riike ei nimetanud ise ennast kommunistlikeks,vaid sotsialistlikeks. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa. Ekspansioonipoliitika. Ko m m unis m ile is e lo o m ulikud tunnus e d : Diktatuur Vabaduse piiramine Käsumajandus Militarism Inimsusevastased kuriteod Elatustaseme langus Agressiivne välispoliitika Sotsiaalsed hüved Kommunistlik ühiskonnakorraldus: Teoreetiline,sotsiaalne ja majanduslik süsteem. Puudub eraomand,sotsiaalsed klassid,riik ja perekond. Varad on ühiskondlikus omandis. Kuulsaks põhimõtteks on : Igaltühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele.
1 · Tunnused 1. Juhikultus (nt. Türgi ata Türk) 2. Antiparlamentarism (parlament võib olla, aga seal ei tehta tegelikku poliitikat) 3. Juhtpartei 4. Domineeriv ideoloogia 5. Inimese allutamine riigile (erahuvid jäävad tagaplaanile) 6. Võitlus sise ja välisvaenlase vastu. 7. Militarism 8. Propaganda 9. Sala- ja julgeoleku teenistused 2
lasti maha. kolhoos - põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. 7 paragraaf fascia - ühtsuses peitub jõud benito Mussolini - fasistliku partei liige. Teda nim. juhiks e. duce-ks. sündis 1883. aastal sepa peres. Lapsepõlv möödus vaesuses, ei saanud väga head haridust, õppis kirikukoolis ja keskkoolis. See andis talle võimaluse ise õpetada. fasism - äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustab juhikultus, militarism ja rassism. fasistid - kandsid musta riietust. (mustsärklased) * rahvamass armastab tugevaid mehi * rahvamass ei pea teadma, ta peab uskuma ja laskma end vormida diktatuur - sõjalisel teel saadud võim, juhib diktaator. fasistlik arhitektuur - totaalse võimuga riikides ehitatakse väga võimsaid ja suurejoonelisi ehitisi,sageli klassitsistlikus stiilis,et näidata juhi vägevust . fasist- itaalias võimule tulnud rahvuslik fasistlik partei, parempoolne
Mittedemokraatlikud liikumised kommunistid, fasistid, natsionaalsotsialistid. Kommunistid- arvasid, et ajaloo liikumapanevaks jõuks oli klassivõitlus, kui tohib kasutada kõiki vahendeid. Vasak äärmus. Fasistidel ja natsionaalsotsialistidel oli hirmuvalitsemine, rahvuse ülistamine. Vaenlased hävitati. Kustutati olemasolev riigikord. Parem äärmus. Kommunism- eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. Fasism- diktatuurivorm Itaalias, iseloomustas, juhikultus, militarism ja rassism. Liberalism- vabameelsus, võrdõiguslikust ja vabadust pooldav. Konservatism- alalhoidlikkus, ajaloolist järelpidavust tähtsustav poliitiline õpetus. Pealetung demokraatial 1919. Weimari linnas, Saksa Rahvuskogu andis välja põhiseaduse. Saksamaast demokraatlik vabariik. Weimari vabariik. Võitlus erakondade vahel 1924. Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei 1919. aastal. Natsid üritasid sooritada riigipööret. Natsionaalsotsialistlik diktatuur Saksamaal.
Wehrmatch - Hitlerliku Saksamaa relvajõudude nimetus. Propaganda - uudised, teave ja kihutustöö, millega pannakse inimesi omaks võtma mingit arvamust. Füürer - diktaator Saksamaal. Hitler. Mussolini - Itaalia peaminister, kes juhtis fasiste. Mussolini õpetus - Rahvus on jääv, kuid inimelu väärtus väike ning selle ohverdamine riigi/rahvuse nimel on igati normaalne. Tema õpetus on natsilik. Fasism - äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustab juhi kultus, rassism, militarism. Fasismis rajati koonduslaagreid , salapolitsei. Mussolinile anti kuninga õigused. Majanduses vähendati tööpuudust ja ettevõtted läksid riigi kontrolli alla. Majanduspoliitika. NEP-taastas kauplemise vabaduse, kehtestas maksud. Plaanimajandus-riik kontrollis ettevõte arengut. Ettevõtetele ja asutustele koostati kohustuslik plaan. Tööstuse eelisarenemine-industrialiseerimine, loobuti NEPist, riik pidi muutuma tööstuslikuks.
Vahelduvvoolu tunnused ★Kirjanduse toomine tänavatele ★Uued teemad (nt. tunded on nõrkadele) ★Eksperimendid vormis ja sõnades ★Sooviks on põhjalikult muuta keelt, teose suhet maailma ja lugejaga. Futurism Kirjanduses ★ Kasutatakse trükitehnilisi võtteid, ei peeta kinni õigekirjast. ★ Luules iseloomulik hüüatuste, kõnekeele, sümbolite kasutamine. ★Futuristid olid publikuga pidevalt vastuolus. ★Futuristlik luule Futurism Kirjanduses ★Kirjanduse teemadeks on militarism, patriotism, anarhism. ★Aeg ja ruum on surnud - RIP (∞-1909) ★Kasutatakse matemaatilisi ning muusikasümboleid. Tüpograafia Futurism kunstis ★Futuristid taotlesid paljude rahutute muljete kujutamist, püüti kujutada liikumisillusiooni ★Hilisemas perioodis kujutasid kunstnikud kõike n-ö lenduri vaatepunktist Giacomo Balla & Uberto Boccioni Video futuristlikust kunstist Millisena nägid futuristid tulevikku? Autorid Giovanni Papini (1881-1956)- itaalia kirjanik ja
Beebid POISID Click to edit Master text styles Second level o Väikesed poisid kui Third level suuremad vennad Fourth level või isad. Fifth level ( klassika, sikk) o Mugavus o Haaremipüksid o Triibud / ruudud o Kudumid o Militarism Click to ed it Maste Second r text sty level les Third le ve l Fourth l evel Fifth lev el TÜDRUKUD Click to edit Master text styles Moeikoon väikeSecond Suri level Third level Cruise
· Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia - Riikide valitsustes ei tahetud märgata sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat. Samuti ei tahetud saavutada kompromisse ega kokkuleppeid, vaid oldi oma nõudmistes kinni. Üldised põhjused · Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast · Imperialism · Kolooniate ümberjagamine · Natsionalism- oma rahvuse esiplaanile toomine · Militarism, võidurelvastumine, soov rakendada oma sõjaplaane Sõja eellugu · Esimesele maailmasõjale pandi alus juba Saksa keisririigi loomisega 1871. Juba siis alustas Saksamaa sõjaks valmistumist. · 1890datel töötati välja Schlieffeni plaan, mis nägi ette Euroopa vallutamist välksõja meetodiga (see plaan aegus sõja alguseks). · Sisuliselt oli Saksamaa sõjaks valmis juba 1890, eelnevalt oli sõlmitud liit Austria-Ungari ja Itaaliaga.
II 1914-1924 | MS EELDUSED PHJUSED JA ALGUS: Esimese maailmasja puhkemise phjused: 1)Suur-Britannia ja Saksamaa vitlus liidrirolli prast maailmas 2)Venemaa ja Austrai-Ungari huvide prkumine Balkani pssirohukeldris 3) suurriikide liidusuhete mehhanism 4) imperialistlik poliitika 5)natsionalism, militarism, kultuurierinevus BALKAN: bosniaserblane Gavcivo Princip tappis Austria-Ungari trooniprija ertshertsog Franz Ferdinandi koos abikaasaga , 1914 aastal 28 juulil. Peale atendaati esitas Austria-Ungari Serbiale mitmeid ultimaatumeid, millele serblased vastasid eitavalt. 28 juulil kuulutas keisririik sja Serbia vastu. See kik kivitaski esimese maailmasja, mis kestis 1914-1918. Sdivate koalitsioonide lplik koosseis : 1) Antant -
They didn’t ask for it because many people at the start of the 20th century didn’t have birth certificates. 9. What were the only measurements that the sergeants needed to take before giving a young Tommy a green light? The only measurements that the sergeants needed to take were height and chest size. 10. What impact did the bloodshed the boy soldiers witnessed have on them? The bloodshed turned many teenage soldiers into vehement opponents of militarism as well as made them suffer from shock. Today it is more known as “combat stress” or “post-traumatic stress disorder”. People were also wounded, some even lost their limbs. 11. What were many of the British officers like? The officers were still teenagers and had responsibilities far beyond their years. They were responsible for their men’s lives. 12. Where did the Tommies spend most of their time?
ESIMENE MAAILMASÕDA. Põhjused: 1. Vastuolud suurvõimude vahel, Prantsusmaa+Inglismaa -> Saksamaa 2. Venemaa ja Austria-Ungari konflikt Balkanil 3. Sõda romantiseeriti 4. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5. Militarism, võidurelvastumine, soov rakendada sõjaplaane, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia 6. Natisonalism (Serbias) 7. Ülitundlikkus pidevate suuriikidevaheliste kriiside tõttu Ajend: Franz Ferdinangi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 28 juulil 1914 kuulutas Austria-Ungari sõja Serbiale ALGUS: 1.august 1914 kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. Sõdivate poolte plaanid: Saksamaa: Schlifferi plaan: Prantsusmaa purustamine, seejärel väed Venemaale.
Germany seeing Russia mobilizing, declared war on Russia. France was then drawn in against Germany and Austria- Hungary. Germany attacked France through Belgium pulling Britain into war. Then Japan entered the war. Later, Italy and the United States would enter on the side of the allies. Imperialism: empires got bigger and with that the competition between the empires grew. Everyone wanted more areas for themselves. Militarism: at the start of 20th century, an arms race had started. Nations had more technology and manpower than ever before and started making armies and new weapons. Nationalism: Much of the origin of the war was based on the desire of the Slavic peoples in Bosnia and Herzegovina to no longer be part of Austria-Hungary but instead be part of Serbia. But in a more general way, the nationalism of the various
klasside ja eraomandita ühiskond konföderatsioon lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit kompanii ühisettevõte korruptsioon ametnike äraostetavus, ametiseisundi kuritarvitamine, kõlbeline laostumine latifundium suurmaaomand manifest riigivalitsuse pidul kirjalik pöördumine elanikkonna poole marksism Karl Marxi seisukohtadel põhinev poliitline õpetus militarism riigi poliitika, majanduse ja ühiskonna allutamine süjalise võimsuse taotlusele mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevväkke kutsumine monopol ainuõigus, eriti mingi kauba tootmise ja sellege kauplemise ainuõigus nukuvalitsus vormiliselt iseseisev, tegelikult teise riigi tahet täitev valitsus rantjee ainuüksi laenuprotsentidest või väärtpaberituludest elatuv isik rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust
Kipling was one of the most popular writers in English, in both prose and verse, in the late 19th and early 20th centuries. In 1907, he was awarded the Nobel Prize in Literature, making him the first English language writer to receive the prize. Among other honours, he was sounded out for the British Poet Laureateship and on several occasions for a knighthood, all of which he declined. Later in life Kipling came to be recognized as a "prophet of British imperialism." Many saw prejudice and militarism in his works, and the resulting controversy about him continued for much of the 20th century. Kipling kept writing until the early 1930s, but at a slower pace and with much less success than before. He died of perforated duodenal ulcer on 18 January 1936, two days before George V, at the age of 70. His death had in fact previously been incorrectly announced in a magazine, to which he wrote, "I've just read that I am dead. Don't forget to delete me from your list of subscribers
müüma. Sõjakommunism oli majanduslikust laosaest põhjustatud ajutine abinõu. Pärast kodusõja lõppu asendati sõjakommunism uue majanduspoliitika NEP'ga. industrialiseerimine suurtööstuse arendamine plaanimajandus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt kollektiviseerimine talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism ja rassism duce juht Itaalias führer juht Saksamaal natsism äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal, taotles aaria rassi väidetavale erandilikkusele SS natside partei sõjaväestatud organisatsioon Gestapo sala- ja julgeolekuteenistused saksamaal 7. Kes olid ja millega on ajalukku läinud need isikud: Franklin Delano Roosevelt USA 32. president, lõi ''New Deal'' ja tõi maailma majanduslangusest välja
Lunastuslugu- ilmutusele toetuv kristlik ajalootõlgendus, mille põhietappideks on loomine, pattudelangemine, Kristuse lunastustöö ja kohtumõistmine aegade lõpul Maagia-rituaalitehnika, mille abil püütakse mõjutada ja valitseda üleloomulike jõude Messias- heebrea termin maailma lõpuaegadel ilmuva päästja, vabastaja, lunastaja kohta Materialism- mõtteviis, mille järgi kõik olev on aine omadustest tulenev Metafüüsiline- oleva algolemusse puutuv Militarism-sõjaks meelsus, sõjaväevõim Minaret-mosee torn, kust kutsutakse 5x päevas palvusel Monism- usk sellesse, et on olemas üks tõelisus, millest kõik olev on lähtunud Monoteism- usk ainujumalasse Moraal- üksikinimese või ühiskonna eetilised tõekspidamised ja tegutsemise reeglid Moslem- islamiusuline Mosee- moslemite pühakoda Müstika- religiooni vorm, tähtsad ei ole dogmad ja rituaalid, püütakse saavutad otsekontakti Jumalaga Müüt-religioosne jutustus, jumalamuistend
maailma ja lugejaga. Futurism kirjanduses · Futuristlikud tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. · Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine. · Kasutatakse montaazi ja kollaazi. · Futuristid on oma publikuga pidevalt vastuolus. · Kirjanduse teemadeks: militarism, patriotism, anarhism, ilusad ideed, mis tapavad. · Aeg ja ruum on surnud. Tähtsus kirjanduses · Formuleerisid ebatraditsioonilise poeetika põhimõtted. · Võtsid kasutusele mitmed kirjanduslikud võtted ning tehnikad (montaaz, kollaaz). Futurism kirjanduses Autorid: · Filippo Tommaso Marinetti · Vladimir Majakovski · Boriss Pasternak · David Burljuk · Jelena Guro · Aleksei Krutsonõhh · Velemir Hlebnikov
1904. a koostasid lepingu Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1907. aastal lõid need riigid liidu, mille nimeks sai Antant. Antanti lepingus jagati mõjusfäärid Aafrikas ja Aasias. 2. Sõja põhjused: Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil Kolooniate ümberjagamine Natsionalism - rahvuliku ärkamise periood Militarism ja võidurelvastumine Riikide, inimeste isiklikud ambitsioonid Pidevad suurriikide vahelised pinged ja ebastabiilsus Kultuurierinevused ja fatalism (usk saatuse kõikemääravasse jõusse) 3. Sõja ajend 28. juunil 1914 tapeti Sarajevos Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand Serbia terroristi Garvilo Princip´i poolt. 4. Sõja kuulutamised 28.juuli 1914 Austria-Ungari kuulutab sõja Serbiale 1.august 1914 Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3
Inglismaa: · Impeeriumi lagunemine · 1974 India iseseisvumine · Rahvaste Ühendus inglise endiste asumaade ühendus, iga asumaa elanik sai inglise kodakontsuse Saksamaa LiitVabariik (LV) · 1945-1949 4 okupatsiooni, (valitses USA, Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) o Demokratiseerimine tuli luua parteid o Demilitariseerimine saksamaa tuli luua relvavabaks, sakslase peast on vaja välja peksta militarism o Demonteerimine sõjakahjud tuli hüvitada vabrikutega, raudteedega ja maanteedega o Denatsifitseerimine ajupesu, tuli tekitada neile tunne et nemad on kõiges süüdi. · 1949-1963 K. Adenauer mees kes rajas saksamaa liitvabariigi, tõi saksamaa sõjast välja, ehitas ülesse. o Sotsiaalne turumajandus anti vanuritele raha, oli tööjõu puudus (mitte töö
I Maailmasõda Põhjused ja algus Peamised põhjused 1. Ohu alahindamine (suurriigid ei uskunud sõja puhkemist) 2. Süda tundus inimestele romantiline 3. Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise 4. Militarism oli tugevam kui diplomaatia (kuulati kindrale, aga kindralid tahtsid sõda) Sõja ajend 28. juuni 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos ,,Nii tapsid nad meie Ferdinandi" - Gavrilo Princip Franz Ferdinandi tapja Austria esitas Serbiale Ultimaatumi 28.juuni 1914 kuulutas Austria ungari sõja 1. august kuulutas saksamaa venemaale sõja 3. augustil astus sõtta Prantsusmaa 4. augustil astus sõtta Suurbritannia Sõjategevus 1914-1916 Sõja tandrid:
Järgnevail aastail rändas Liiv mitmel pool rahutult ringi, peatudes pikemalt Raplas oma lellepoja juures ja 1911. a.lühemat aega Tallinnas kirjaniku Tikerpuu perekonnas. Ta põhiliseks elukohaks saab elu lõpul Plakso-Madise talu Kavastu Koosal. Liiv ei suuda enam loominguliselt tegutseda, kuid jälgib ikka veel ajakirjandust, tundes muret imperialistide üha jultunuma relvatäristamise pärast: ,,Liiga palju kapitali on riigid pannud sõjavarustutesse; militarism on arenenud viimase võimaluseni. Nii ei või enam jätkuda." 1913. a. algul haigestub Liiv külmetuse tagajärjel kopsutiisikusse, mis saab talle saatuslikuks. Saamata mingisugust arstiabi, sureb ta 1. detsembril 1913. a. 49-aastase vallavaesena. Ta maetakse 7. detsembril Alatskivi kalmistule. 4
poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline kord. Teiseks on rahvastel õigus luua oma riik või mingil muul kombel määratleda oma suhe juba olemasoleva riigiga) ; Demokraatia ja inimõigused; Neli vabadust – ühisturu, vaba liikumine, eluruumi ja kodanike tööle; Sotsiaalne partnerlus; Rahvusvahelised eitamine natsionalismi; Anti-totalitarismi ja anti-militarism, kuid mitte patsifism; Multi-vektor välis- ja sisepoliitilistes; Pidevas muutumises, arengus ELi piire; Säilinud kultuur. ÜHINE AJALOOLINE SAATUS JA PÄRAND EUROOPA RAHVASTEL 2 RIIGIÕIGUS- Taavi Annus/ Tallinn 2001 2 3 Antiigist pärineb suur osa Euroopa nüüdiskultuuri aluseid, olgu nendeks siis vanakreeka näidendid ja mõtteteadus, rooma õigus ja ehitusoskused või
Esimene maailmasõda 1) Põhjused, eellugu, taust Põhjused: · teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel: Saksamaa Prantsusmaa / Inglismaa · kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas · Balkani poolsaarel põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa konkurents mõjupiirkondade pärast · Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi alade pärast · kolooniate ümberjagamine · natsionalism · suurriikide liidusuhete mehhanism · militarism, võidurelvastumine ja soov rakendada sõjaplaane · imperialism ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks · riikide teatud inimrühmade ja üksikisikute ambitsioonid · psühholoogiline hirm kaotada oma liitlastele · kultuurierinevus ja fatalism (usk saatusesse) · valmisolek riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel · ülitundlikkus suurriikide pidevate kriiside ja pingete tõttu Eelugu, taust
1) keskriikide blokk: Saksamaa, A-U, Türgi, Bulgaaria 2)Antant: SuurBritannia, Prantsusmaa, Venemaa, USA(1917), Itaalia, Jaapan, Belgia 2. sõja põhjused LK 36 1)Suurbritannia, ja S võitlus liidrirolli pärast maailmas 2)Venemaa, A-U konkurentsi mõjupiirkondade pärast Balkanil, 3)Kolooniate ümberjagamine S. 4) S. ja Pr vastasseis (prantsusmaa soovis saada revansi 1870/71 Prantsuse Preisi sõjas saadud kaotuse eest) 5)Natsionalismi levik 6)Suurriikide liinusuhete???? süsteem 7)Militarism, võidurelvastumine, Soov rakendada oma sõjaplaane 8)Imperialism- suurriigid püüavad domineerida, püütakse naabrite arvelt võimalikult palju oma territooriume suurendama 3. Sõjaajend ja sõjakuulutused LK36-38 -1914 tapetaks A-U troonipärija Franz Ferdinand-tapja serbialane Gavrilo Princip -28.07.1914 kuulutas A-U sõja Serbiale -1 aug 1914 kuulkutas sõja saksamaa Venemaale -3. 08. 1914 Saksamaa sõja Prantsusmaale
Tegemist oli sõjalis-poliitilise liiduga: Saksamaa tunnustas Itaalia vallutusi Etioopias, lisaks jagati omavahel mõjusfääre Kommunism fasism/natsionaalsotsialism. Nende ühised jooned ja erinevus. Kommunism poliitiline õpetus, mis püüab proletariaadi diktatuuri kehtestamisega saavutada sotsiaalset võrdsust. Selle eesmärgiks on klassideta ja eraomandita ühiskond. Fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias. Seda iseloomustas juhikultus, rassism, militarism. Natsionaalsotsialism e. natsism Saksamaa ametlik ideoloogia 1933-45, ehk rahvussotsialism (e natsism) on poliitiline ja majanduslik ideoloogia ja filosoofia, mis ühendab (maru)rahvuslust ja sotsialismi; põhieesmärk kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki, mis viis rassismini; antikommunistid. Nende ühised jooned neid on rohkem kui erinevaid: vihkasid demokraatiat; otsiti vaenlase kuju; võim oli totalitaarne (üheparteivõim); plaanimajandus jm
suutnud korraldada näiteks suurriikide kohtumisi vms. x)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia sõjatehnika arenes nii kiiresti, et riikide valitsused lausa ei märganud seda. Riigid isegi ei teadnud enda valmistehtud sõjaplaane. 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. 2) Kolooniate ümberjagamine 3) Saksamaa ja Prantsusmaa vastasseis 4) Natsionalismi levik (rahvuslus) 5) Imperialism 6) Militarism, võidurelvastumine, soov rakendada sõjaplaane 7) Suurriikide liidusuhete süsteem MAAILMASÕJA AJEND: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. Serbia koolitusega terrorist hukkas ta. Sellepeale Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja, selle peale kuulutas Venemaa mobilisatsiooni, et Serbiale appi minna. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, Prantsusmaale ja tungis kallale Belgiale, rikkudes Belgia neutraliteeti. See ärritas
Baltikum ei omandanud enam poliitilist tähtsust. Britid soovitasid Balti riikidel teha omavahelist koostööd. Ideed: 1) Balti Liit- lootsid selle peale, kuid Poola ja Leedu olid omavahel konfliktis Vilniuse linna pärast. 2) 1923 sõlmiti Eesti- Läti kaitseliiduleping, kuid see ei pakkunud kummalegi julgeolekut. 3) 1920ndate lõpul tihenes koostöö Rootsiga, kuid 1934 märtsis, pärast Pätsi ja Laidoneri korraldatud riigipööret, Rootsi huvi lõppes. 4) 1930ndatel tugevnes Saksamaal militarism ning vastukaaluks sellele aktiviseerus Nõukogude huvi Baltikumis ja lääneriikide poolt jäid siinseid väikeriigid silmitsi kasvava kommunismi ohuga. 5) 1935a seoses Suurbritannia-Saksa mereväe kokkuleppega jäi Balti riikidele üle laveerida Saksamaa ja Venemaa vahel (üritada mõlemada läbi saada). Põhjamaade eeskujul kuulutas Eesti end neutraalseks riigik, omamata samas jõudu oma neutraliteedi kaitseks. EESTI SISEPOLIITIKA 1920-1930 aastatel 21
2. Konservatism Traditsioonid Rahvus, perekond, usk Parlamentaarne demokraatia Kodumaise ettevõtja toetamine Militarism Sotsiaalpoliitikas on oluline roll perekonnal Sotsiaalliberalism Vabadus on vahend Kolmanda sektori suur tähtsus Kristlik demokraatia Sotsiaalne turumajandus
inimest ja toimusid esimesed 20.saj tsiviilisikute massimõrvad. Kasutati esimest korda keemiarelva, tanke ja toimus esimene pommitamine lennukitelt. Esimeses Maailmasõjas oli kaks põhilist rinnet : Lääne ja idarinne, aga sõjategevus toimus ka kolooniates ja Balkani poolsaarel. Esimene maailmasõda on tuntud kui kaevikusõda. Esimese maailmasõja põhjused: 1. Sisepoliitilised põhjused- 1.1 Naitsionalism, imperialism- ühe riigi võimu laiendamine,militarism- esikohal sõjaline võimsus. 1.2 Riikide sotsiaalsed probleemid. 1.3 panslavism- kõikide slaavlaste ühendamine 2. Välispoliitilised-2.1 väljakujunenud suurriikide blokkide süsteem, 2.2- väiksemad liidud- Vene-Serbia, SB-Belgia.2.3 Balkani küsimus2.4 Elsass-Lotringi küsimus (Prantsusmaa ja Saksamaa) 2.5 Koloniaalvalduste küsimused- põhiline võitlus käis turgude, tooraine allikate, mõju piirkondade, asumaade, kapitali ja ekspordi
partnereid agressiooni korral abistada. Niisuguste lepete olemasolu tähendas, et ka mitmesugused kohaliku loomuga konfliktid, nii nagu 1914. aastal Austria-Ungari ja Serbia vahel, võisid areneda kergesti globaalseks sõjaks, kuna nii konflikti kaasatud suurriigi (antud juhul Austria-Ungari) kui ka väikeriigi (Serbia) taga seisis kogu vastav riikide blokk. Vastuolude siseriiklikud põhjused · Natsionalism, militarism ja imperialism · Panslavism · Keisririikide sotsiaalsed probleemid ja sotsiaalimperialism Üksikud vastuolusid süvendanud sündmused · Prantsuse-Preisi sõda 1870-71 · Vene-Türgi sõda 1877-78 ja Berliini kongress 1879 · Vene-Jaapani sõda 1904-05 · Maroko kriisid · Bosnia kriis 1908 3 · Balkani sõjad 1912-13 28
1 ESIMESE MS PÕHJUSED *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ja selleks pidi Prantsusmaa purustama. *Venemaa ja Autsria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel *Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. *Kolooniate ümber jagamine. *Natsionalism. *Imperialism *Kultuurierinevused. *Militarism,võidurelvastus ja soovi rakendada oma sõjaplaane. *Valmisolekut riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel. *1.)alahinnati ohtu-ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisavalt. *2.)sõda romantiseeriti-arvati,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav.sõda sooviti ja oodati. *.3.)rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine-maailmas polnud 1914.a.organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurriikide liidrite kohtumisi.
tõrjudes tugevamad konkurendid eemale, ainuke eesmärk- saada võim. Viisaataku plaani kehtestaja. Mussolini- Fasistide liikumise juht, Itaalia Peaminister(1922), kõrvaldas demokraatliku süsteemi ja 1925 aastal kehtestati üheparteisüsteem, Mussolinile anti seadustega piiramatu võim, püsis võimul tänu intensiivsele propagandale, peitis hästi Itaalia tegelikku kriisi seisundit. Fasism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism ja rassism Kommunism-poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmargiks on klasside ja eraomandita ühiskond Stalinism-Jossif Stalini loodud poliitika sotsialismi ülesehitamiseks ja kommunistliku ühiskonna väljaarendamiseks. 1927-1953 Natsionaalsotsialism-ehk natsism äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal aastatel 1919 1945, mis taotles aaria rassi väidetavale erandlikkusele
etniline mingi rahvaga või selle päritoluga seoses olev etruskid vanaajal Apenniini poolsaare põhja- ja keskosas elanud rahvas, kelle järgi piirkond sai nimeks Etruuria; nende päritolu küsimus on tänapäevani lahendamata F faalanks spartalaste lahingurivi, kus sõdalased kiivrit, rinnakaitset, suurt ümmargust kilpi, oda ja lühikest mõõka kandes rivistusid mitmesse viirgu fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism ja rassism feenid Iirimaa iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil feodaal (läänimees) feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma; valdav osa keskaegsetest ülikutest Lääne-Euroopas olid feodaalid feodalism (feodaalkord) ühiskonnakorraldus, kus valitseja andis ülikutele ja need omakorda oma alamatele
etniline mingi rahvaga või selle päritoluga seoses olev etruskid vanaajal Apenniini poolsaare põhja- ja keskosas elanud rahvas, kelle järgi piirkond sai nimeks Etruuria; nende päritolu küsimus on tänapäevani lahendamata F faalanks spartalaste lahingurivi, kus sõdalased kiivrit, rinnakaitset, suurt ümmargust kilpi, oda ja lühikest mõõka kandes rivistusid mitmesse viirgu fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism ja rassism feenid Iirimaa iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil feodaal (läänimees) feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma; valdav osa keskaegsetest ülikutest Lääne-Euroopas olid feodaalid feodalism (feodaalkord) ühiskonnakorraldus, kus valitseja andis ülikutele ja need
etniline mingi rahvaga või selle päritoluga seoses olev etruskid vanaajal Apenniini poolsaare põhja- ja keskosas elanud rahvas, kelle järgi piirkond sai nimeks Etruuria; nende päritolu küsimus on tänapäevani lahendamata F faalanks spartalaste lahingurivi, kus sõdalased kiivrit, rinnakaitset, suurt ümmargust kilpi, oda ja lühikest mõõka kandes rivistusid mitmesse viirgu fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism ja rassism feenid Iirimaa iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil feodaal (läänimees) feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma; valdav osa keskaegsetest ülikutest Lääne-Euroopas olid feodaalid feodalism (feodaalkord) ühiskonnakorraldus, kus valitseja andis ülikutele ja need
Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon Fasism Termin tuleb itaalia k. sõnast fasces, mis tähendab vitskimpu. Liikumisele pani aluse1921. Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimese omade suhtes ülimuslikud; karismaatiline liider; rahvuse rolli rõhutamine; antiparlamentarism parlament on rohmakas, kasutu; antimarksism eitavad klassivõitlust, selle asemel rahvusühtsuse idee nt. korporatiivid; militarism Natsionaalsotsialism so. fasismi Sks. variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat; rassiteooria; massimeedia massiaparaat. Kommunism ideoloogia kasvas välja sotsialismilt. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest nood loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel
pärast · Võitlus mõjupiirkondade ja asumaade eest · Saksamaa soov omandada uusi kolooniad 2.Separatismiilmingud impeeriumites: · AustriaUngari erinevad rahvad · Väikerahvad soovid, kas autonoomiat või iseseisvust · Vene keisririik võis ilma jääda ulatuslikest äärealadest 3. Suurriikide liidusuhete mehhanism 4. Radikaalsete ideoloogiate: natsionalism, kommunism, rassism (3 näidet) levik. 5. Militarism, võidurelvastumine 6. Sõda ja revolutsioon tundusid väljapääsuna üksluisest elust, võimalus ennast teostada. Ajend : · AustriaUngari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi · ja tema abikaasa Sophie tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 · Atendaadi organiseeris salaorganisatsioon Must Käsi (viis täide üliõpilane Gavrilo Princip) Põhjalikumalt : · 1914.a. 28.juunil: Bosnia serblasest tudeng Cavrilo Princip
Teistest diktaatoritest erinevalt korraldas Mussolini suhte kirikuga. Ta sõlmis 1929. aastal Vatikaniga Lateraani kokkuleppe, mis tagas talle katoliku kiriku täieliku toetuse. Nende lepetega nähti ette suveräänse Vatikani riigi moodustamine, kusjuures Itaalia tunnustas katoliilust riigiusuna. Katoliku kirikule privilegeeritud seisund. Loomulikult tegi niisugune kirik kõik Mussolini heaks ja võimaldas tal laiendada oma sotsiaalset baasi. Fašismi loomulikuks kaaslaseks on militarism, sellega koos noorsoo militaristlik kasvatamine ja agressiivne välispoliitika. Fašism ütleb otse, et ainult sõda kuulutab välja inimliku energia ülima pingutuse ja asetab õilsuse pitseri rahvastele, kellel on julgust seda vastu võtta. Itaalia oli ammust ajast ihunud ammast Abessiinia peale ja tahtnud näha seda maad oma kolooniana. Paraku polnud see senini õnnestunud. Vastupidi, 1896. aastal sai Itaalia hävitavalt lüüa ja pidi maksma Abessiiniale kontributsioone
Meriteokraatia kõige paremate võimetega või kõige väärikamate inimeste valitsemine Migratsioonistatistika abil mõõdetakse rahvastiku liikumist ühiskonnas, samuti sisse-ja väljarännet. Mikrosotsioloogia korral on rõhuasetust väiksematel ja vähem abstraktsetel sotsiaalse süsteemi osadel, näiteks näost-näkku suhtlusel Militariseerumine tähendab terve ühiskonna mobiliseerumist sõjaväeliste eesmärkide täitmiseks. Militarism sõjaväeliste ideaalide ja väärtuste austamine ning sõja ja sõjameeste ülistamine ühiskonnas. Mitteformaalsed esmased grupid tekivad isiklike vajaduste rahuldamise eesmärgil bürokraatia sees Mobiliseerimine protsess, mille käigus nõrgenevad sotsiaalse, majandusliku ja psühholoogilise orientatsiooni vanad mustrid ning inimesi on võimalik sotsialiseerida uutele mustritele.
" In 1907, he was awarded the Nobel Prize in Literature, making him the first English language writer to receive the prize, and he remains its youngest-ever recipient. Among other honours, he was sounded out for the British Poet Laureateship and on several occasions for a knighthood, all of which he rejected. However, later in life Kipling also came to be seen (in George Orwell's words) as a "prophet of British imperialism." Many saw prejudice and militarism in his works, and the resulting controversy about him continued for much of the 20th century. According to critic Douglas Kerr: "He is still an author who can inspire passionate disagreement and his place in literary and cultural history is far from settled. But as the age of the European empires recedes, he is recognized as an incomparable, if controversial, interpreter of how empire was experienced.
Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon Fasism Termin tuleb itaalia k. sõnast fasces, mis tähendab vitskimpu. Liikumisele pani aluse1921. Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimese omade suhtes ülimuslikud; karismaatiline liider; rahvuse rolli rõhutamine; antiparlamentarism parlament on rohmakas, kasutu; antimarksism eitavad klassivõitlust, selle asemel rahvusühtsuse idee nt. korporatiivid; militarism Natsionaalsotsialism so. fasismi Sks. variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat; rassiteooria; massimeedia massiaparaat. Kommunism ideoloogia kasvas välja sotsialismilt. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest nood loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel
Võitlus mõjupiirkondade ja asumaade eest Saksamaa soov omandada uusi kolooniad 2. Separatismiilmingud impeeriumites: Austria-Ungari erinevad rahvad Väikerahvad soovid, kas autonoomiat või iseseisvust Vene keisririik võis ilma jääda ulatuslikest äärealadest 3. Suurriikide liidusuhete mehhanism 4. Radikaalsete ideoloogiate: natsionalism, kommunism, rassism (3 näidet) levik. 5. Militarism, võidurelvastumine 6. Sõda ja revolutsioon tundusid väljapääsuna üksluisest elust, võimalus ennast teostada. II Sõja ajend (lk24): 1914.a. 28.juunil: Bosnia serblasest tudeng Cavrilo Princip mõrvas Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi. Atentaadi korraldas "Must Käsi", mis oli: Serbia natsionalistlik salaorganisatsioon, kuhu kuulusid kõrgemad serbia ohvitserid ja kuningliku perekonna liikmed. Seda toetas Serbia
homoseksuaalid, puudega inimesed, poliitilised teisitimõtlejad jne Holokausti põhjused Natsistlik diktatuur langetas otsuse massimõrva kohta, ning Saksamaal kehtestati seadused, mis võimaldasid mõrvamist Kolmandas Riigis valitsevad antisemitism ja rassism õhutasid üldist viha juutide vastu Saksamaal valitsev militarism tõi endaga kaasa selle, et sõdurid andsid Hitlerile vande vankumatu allumise kohta Kasvatus kodus ja koolis oli tihti autoritaarne ning ei julgustanud iseseisvalt ja kriitiliselt mõtlema Karistuse ja ühiskonnast väljaarvamise kartusest tulenes paljude, kuid mitte kõikide sakslaste kodanikujulguse puudumine Kodune töö 21.11 Ülesanne: Vali lk
mõistmises valguseks saamine. Valgustajad kriitilised kahes: 1.pärisorjuslik süsteem 2.usuline fanatism. Voltaire-pr stiilis valgustaja.Montesquieu-jurist,ühiskonna fil,keskkond mõjutab ühiskonna. J.J.Russo-pedag. teaduses teatud vabakasvatuse pooldaja. Saksa klassikal. fil., mida mõjutavad nii empirism, ratsionalism, valgustus, suur Prantsuse revolutsioon, preislus. Preisi mentaliteet on J.Meinsen I (1714-1740)-valitses. *Töökuse rõhutamine,*kokkuhoidlus,*korra nõue, *militarism(sõjavägi).I.Kant(klassik) oluline: tunnetuse etapid:Teisel perioodil(1780- 1804) ilmus 3 kriitika teost, kus kõikidel pealkirjades oli sees sõna kriitika. 1."Puhta mõistluse kriitika" seotud tunnetus õpetusega 2."Praktiline mõistuse kriitika"seondub tema eetikaga 3."Otsustus võime kriitika" sisaldab tema vaateid kunstile, esteetika. 1.periood kosmoloogia, loodusfil.Päikesesüsteem on tekkinud suurest udupilvest, 1-2% tolmutahku osast. Ürgse kogu teooria. 2.per 1. ,,Asi ise eneses" In
annaabi.ee 
