massikultuuri osa. Olenemata kas sa loed näiteks viimast Harry Potteri saagat, käid kinos või kuulad raadiot, isegi su töö võib olla osa sellest. Nimelt massikultuuri vastand on eliitkultuur - kultuur mis on mõistetav vaid kitsale inimgrupile. Aga kui palju on olemas inimesi kes ei nõustu üldiste masside arusaamadega ja tõekspidamistega? Julgen väita , et vähe, aga kui ei oleks üldse sellist olemust ja elamismalli kui massikultuur, kas me tuleks toime? Kui vaadelda seda terves maailmapildis siis sellisel elutasemel nagu praegu ilma massikultuurita ei toimiks midagi. See on miski, mida tarbivad kõik ühiskonnas massiliselt. Mingil moel on massikultuur seotud igapäevaeluga. Minu meelest on sõnadel massilisus, globaalsus, modernsus, praktilisus vägagi positiivne alatoon. Ja need sõnad kindlasti kirjeldavad massikultuuri. Seega mina leian, et massikultuur ei ole miski, mida pidada halvaks
MASSIKULTUUR Marite Pilv 12e 1. Milline infolevitusvahend oli olulisem 1914 , milline kaasajal ? Raadio oli see infolevitusvahend, mille roll aina suurenes. Enamasti kuulutati Piibli tõde. Kaasajal on olulisem vahend arvuti. Arvutist loed lehte, kuulatakse raadiot ning külastatakse muid veebilehti, kus kohast saab omale vajaliku info. 2. Kas massikultuur toodab tarbijalikkust ? Too näiteid ! Massikultuuri all mõeldakse seda osa, mida massid ise spontaanselt loovad. a) Jah, juba Vana-Rooma vaatemängud olid rahva seas populaarsed ning nendega kaasnesid veel igasuguseid lõbustusi. b) Väga suur osa massikultuuris on ka meedial ( televisioon, raadio, ajakirjad jne...) c) Igapäevane mood, hamburgerid, teksad, ilutooted, erinevad tooted ( pesupulber, hambapasta)
Massikultuur ja kõrgkultuur Otsides definitsiooni mõistele massikultuur ja kõrgkultuur, leidsin järgmised vasted : Massikultuur on keskmise tarbija maitsele vastav kultuur, laiatarbekunst, mille produtseerimisega tegeleb suures osas meelelahutustööstus. Kõrgkultuur aga hoopis elukutseline kunstilooming, mis tihti eeldab ka vastuvõtjalt erilisi teadmisi või vaimset pingutust. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud ja saab tavaliselt avalikult sektorilt majanduslikku abi.Kõrgkultuuri nähtused on massikultuurile ideedeallikaks. Kuid eelnevatest faktidest hoolimata, on
Usundilugu Põhimõisted · Kultuur - inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid selles mõttes määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid. Näiteid: hiina kultuur, antiikkultuur, ameerika tänapäevakultuur jne. · Subkultuur - kultuur koosneb subkultuuridest, subkultuure iseloomustab: oma keel, oma riietus nt kriminaalid, massikultuur üritab subkultuure maha müüa. · Massikultuur - pealevoolukultuur. · Religioon - ladina keeles religare (seotud olema), seotud olek millestki/kellestki, religioon on tänapäeval tihti subkultuur, aga Islamis keskne, religioonid tekitavad tänapäeval kokkupõrkeid. Jooga · Joogi - joogaga tegeleja. · Jooga sõna tuleb sanskriti keelest sõnast yug - eesti keeles side, ike. · Jooga ülesanne on inimese ja maailma ühendamine: mina (atman) + maailma kõiksus
Sina oled vastutav selle ande eest, mis sulle antud on. Henry Frederic Amiels Kunagi tekkis teadlastel- filosoofide tabula rasa kontseptsioon, mis seisnes selles, et kõik inimesed sünnivad '' puhaste lehtedena'' ja nende olemuse määravad peale sündi ainult nende tajud ja kogemused ja ühiskondlik kasvatus. Tänapäeva teadus on selle müüdi ümber lükanud - meie omadused on suurel määral määratud meie geenide poolt. Kõik on oma elu alguses erinevad ja kõigil on seega midagi rohkem ja vähem kui teistel. Igaühe kohustuseks on mitte jääda selleks, mis ta sündides on, ja kasutada ja arendada oma annet ja ennast nii palju kui võimalik. Sel moel on inimese sünd ja eksisteerimine põhjendatud, kui inimene kasutab talle kingitud elu täiel määral ära. Kohe peale sündi hakkavad inimeses toimuma muutused, mis jätkuvad kogu inim...
1. Saavutused ja ohud tuumaenergeetika alal (lk 70+) Ohud- hävitab palju inimesi, ülemaailmse tuumasõja oht, saavutused- tuumapommid, tuumaelektrijaamad, jäämurjad, 2. Võidujooks kosmoses a) esimene inimene kosmoses b) esimene inimene kuul c) tehiskaaslane d) ka loomad läheksid kosmosesse 3. Sport ja külm sõda (lk 72-75) a) sport oli kinniakstud, spordi eest saadi raha 4.Massikultuur (lk 72) televiisor, raadio, ajalehed, videoapatuur, arvuti, 5.Kole arhidektuur (lk 73) ehitati, sest oli odav ja hea ehitada, kuid mugavusi polnud, peale sõda jäi elukohtadest väheks 6.Muutused moes (lk 76) Euroopas oli tunda tugevat Ameerika mõju, riietus muutus vabamaks 7.Haridussüsteem (lk 80) põhikool 8klassi, ei tohtinud halba hinnet panna, kui õpetaja pani, siis direktor võis pahandada 8. Eesti sidemed Läänemaailmaga (lk 81) Stalini valitsemise ajal oli kogu NSV impeerium muust maailmast raudse eesriidega eraldatud, Hruśtśovi sulaajal ...
Kultuurilood II essee 1. Canetti järgi on mass mõistatuslik ja samas universaalne nähtus, mis tekib sinna, kus enne polnud midagi. Mass võib olla nii avatud kui ka suletud ning kõik massi liikmed tunnevad end võrdsetena. Avatud mass loomulik ning on elujõuline seni, kuni ta kasvab, kui enam ei kasva, siis mass laguneb. Avatud mass on selline, kuhu mahub lõpmata hulk liikmeid, ainsateks kirteeriumiteks on see, et on olemas inimlikud tunnused. Suletud massil on teistsugused eesmärgid: peatähelepanu pole mitte arvukusel, tähtis on massi püsimajäämine. Suletud massil on teatud sisseastumistingimused, kuna inimeste arv massis on limiteeritud. Suletud massil on olemas ruum, kuhu kokku tullakse, kuid sellega seoses on suletud massist ka raskem lahkuda kui avatud massist. Andreas Kalkuni ,,Jakob Ploomi kirjad sõjast" kir...
Maris Mägi Globaliseerumise mõju kultuuris Globaliseerumine ehk ülemaailmastumise mõju kultuuris on meie tavapärases elus selgesti näha. Iga päev kasutame Internetti, mis on ülikiire info kättesaamiseks ja teabe vahetamiseks. Praegusel ajal on moodsatel inimestel kodus Interneti kasutamisvõimalus. Sotsiaalselt toob see inimesed üksteisele lähemale ning nad on oma vajalike asjadega kursis. Kõige rohkem kasutatakse Internetti tööalaselt, koolis või suhtlemiseks. Arvuti laialdane kasutamine eeldab ka inglise keel õppimist. Tihti peale puututakse kokku ingliskeelsete programmidega, sellest edasi võib kasvada huvi ka nende arusaamiseks. Palju kasutatakse inglisekeelseid termineid, mida oma keelde otseselt ei tõlgitagi, see aga soodustab slängikasutust ning keele muutmist. Inglise keele lai levik on ülemaailmne, see keel on paljudes riikides emakeeleks ning on kujunemas teiseks emakeeleks terv...
Spordivõidud pidid tõestama, et riigis kehtiv poliitiline kord soodustab paremate tulemuste saavutamist. Võitmiseks kasutati ka ebaausaid võtteid. Et parandada sportlaste võimeid, töötasid keemikud ja arstid välja ergutavaid aineid, mida nimetatakse dopinguteks. Varsti märgati, et dopingained kahjustavad sportlaste tervist ja rahvusvahelised spordiorganisatsioonid keelasid nende kasutamise. 3. Massikultuur Teaduse ja tehnika kiire areng tegi kultuuriväärtused kättesaadavaks. Raadio ja televisioon, stereoplaadid ja magnetofonid, arvutid ja videoaparatuur võisid tuua kontserdid, festivalid, näitused, spordivõistlused igasse kodusse. Sellega seoses hakati rääkima massikultuurist. Massikultuuri hakati käsitlema kui meelelahutust ja kui kaupa, kasumi saamise vahendit. 4. Kuidas muutis hariduse kättesaadavus maailma 20. sajandil?
ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis sotsiaalne struktuur-mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida isel.avaliku sektori,turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus,rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises,vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine leibkond-majapidamisüksus,mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed) massimeedia-suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm,mis mõjutab suurt osa ühiskonnast massikultuur-laiatarbekunst,mida luuakse kommertslikel alustel ühishüved-kaubad/teenused, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade,kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel pluralism-a)mitmekesisus,paljus...
Too näiteid. Külma sõja ajal ei suhtlenud NSVL ja Lääneblokk omavahel. Sellest hoolimata toimus kultuuris areng. Kultuur(kino, teater, kunst jne) teenisid sageli propaganda eesmärki. Kui suhted muutusid vabamaks segunesid ka kultuurid ja idablokksi algas läänestumine. 4. Kuidas kasutati sporti Külma sõja vastasseisus? Spordivõidud pidid tõestama, et riigis kehtiv poliitiline kord soodustab paremate tulemuste saavutamist. 5. Mida tähendab massikultuur ja elitaarkultuur? Too näiteid kummagi kohta. Massikultuur ehk keskmise tarbija maitsele vastav kultuur. Massikultuuri hakati käsitlema kui meelelahutust ja kui kaupa. Võimsa reklaami abil kujundas massikultuur inimeste maitset ja selle kaudu ühiskonna moesuunda. Nt. reklaam, raadio, televisioon, näitused, spordivõistlused Massikultuuri vastane oli kõrgkultuur ehk elitaarkultuur. See on rikkamatele ja mõistetav, vaid kitsamale inimeste ringile
Kasvas riigiametnike arv Töösfäär ja puhkesfäär eraldusid teineteisest Tugevnes bürokraatia Muudatused ühiskonna sotsiaalses jaotuses: Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades Muutus linna- ja maarahvastiku suhtarv Muutusid leibkonnad Postindustriaalne ühiskond - ehk tööstusjärgne. Tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas. Iseloomustab: Paindlik sotsiaalne kultuur Tehnoloogiline massikultuur Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Teenindussektoris hõivatute ülekaal Põhijooned: Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Ühiskond vajab haritud spetsialiste Keskklassi ilmumine Massitootmine ja massikultuur Massimeedia Tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud Põhiressurss- teadmised Põhiinstitutsioon- ülikool Põhiotsustajad- eksperdid, ärikorraldajad Tähtsaim kapital- oskusteave
Sisu pole oluine. Vanad vormid äratatakse ellu (ornament arhitektuuris). Märgid ei viita enam märgitavale, vaid uutele märkidele. Kunstil nagu puuduks iseloomulik arengusuund. Kasutatakse varem loodut. Arhitektuur oli teatavasti üks neid kunstiliike, kus postmodernism avaldus kõige varem. Postmodernistid taotlesid uut ehituslaadi – hulgiühendatavust. Pöörduti tagasi erinevate ajalooliste stiilide ja võtete juurde. Postmodernism, populaar-, eliidi- ja massikultuur. Postmodernism on rohkem seotud populaarkultuuriga, mis kehastab eriti massimeedias hägustuvaid muutusi näilise ja tegelikkuse vahel. Massikultuur on seotud massiühiskonnaga. Teooria ütleb, et massiühiskond koosneb indiviididest, kel puuduvad tähendusrikkad või moraalselt siduvad suhted teiste inimestega. Üksikisik on jäetud iseenda hoolde. Massikultuur on seega massiühiskonna kultuur, mida toodetakse masstoomise tööstusliku tehnoloogia abil ja turustatakse massile.
igast üritused kodusse. · Tekkisid erinevad moesuunad. · Meelelahutuste sissetulekud suurenesid ja inimesed hakkasid rohkem tegelema meelelahutusega. · 1960. aastatest hakati rääkima ka mitmesugustest liikumistest, näiteks feministlik liikumine. · Naiste osa ühiskondlikus elus kasvas, kuid mõned ebavõrdsusega seotud probleemid on seotud tänapäevani. · Veel oli probleeme rassilise võrdsusega ja seksuaalmoraali küsimusega. Massikultuur · Tuli käibele mõiste "massikultuur." · See tähendab keskmise tarbija maitse vastavas kultuuris. · Hakati ka laialdaselt kasutama reklaami. · Hakati ka tegema tarbijate maitse järgi asju. · Tänu reklaamile levis see väga kiiresti. · Hakati tegelema massitootmisega. · 20. sajandi keskel hakkas majandus kiirelt kasvama. · Inimeste ostuvõime kasvas üsna kiiresti ning see soodustas ka massilise tarbimise tekkimist.
jäänud suurel määral elitaarseks mänguks, mis pole aga kunagi olnud postmodernistliku kunsti eesmärk. Postmodernistlik muusika. - Postmodernistlik muusika ei ole eraldiseisev muusikaline stiil, vaid pigem viitab muusika postmodernistlikule ajastule. Postmodernistlik muusika, teiselt poolt on kunst, mis tuleb pärast ja reageerib modernismi vastu . Massikultuur - See on miski, mida tarbivad kõik ühiskonnas massiliselt. Mingil moel on massikultuur seotud igapäevaeluga. Minu meelest on sõnadel massilisus, globaalsus, modernsus, praktilisus vägagi positiivne alatoon. Ja need sõnad kindlasti kirjeldavad massikultuuri. Popkultuur - Popkultuur ehk massikultuur on isikupäratu maitsega tarbijale mugandatud vaimne ja aineline kultuur.Popkultuur muutus sotsiaalseks nähtuseks pärast II maailmasõda, kui tarbekaubatoodang oluliselt tõusis ja massikommunikatsioonivahenditega (algul eriti
Kultuurielu 20. saj teisel poolel Koostajad: KULTUUR KUI TARBEKAUP Kultuuriväärtused muutusid kättesaadavaks kõigile ühiskonnarühmadele. Tehnika arneg => massiteabevahendid: · raadio · televisioon · magnetofonid · stereomängijad · videoaparatuur · arvuti KULTUUR KUI KIIRENDAJA Massikultuur mõjutas korraga paljuid => kujunesid kiiresti uued väärtushinnangud: · kultuurirevolutsioon · seksuaalrevolutsioon · soolise ja rassilise võrdsuse tähtsustamine KULTUUR KUI PROPAGANDA Ida-Lääne vastasseis kandus üle ka kultuuri Ülistati kehtivat riigikorda Vastandati Ida ja Läänt KAHEPOOLUSELINE KULTUURIMAAILM LÄÄS IDA VIDEO http://www.youtube.com/watch?v=4FmDWZBwn9c LÄÄS Palju ostuvõimelisi tarbijaid Massiline tarbimine Kriisideta majandusareng Tihe konkurents turul ...
vastutasuks USA Türgist viis. Vietnami sõda põhjas kommunistlik, lõunas USAmeelne, lõunas partisanisõda e vietkongide toetas NSVL, USA pidi ära hoidma kommunistide edasitungi Aasiasse, kommunistid võitsid. Praha kevad rahva rahulolematus presidendiga, partei astus tagasi, uus kaotas tsensuuri ja iseoloogilise järelevalve, ülestõusu ei toim. Heaoluühiskond sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv. Heaoluüh pahupool kujunes välja massikultuur, kasvas keskklassi ostuvõime, reklaam. Noorterahutused (Pariisi) tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist; mässud ei viinud eriti kuskile.
vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelu, inimõiguste tunnustamine. Räägitakse demokraatiast ja kapitalismist. Kas oleme jõudnud ühiskonna arengu lõppu või on see alles algus? Me oleme jõudnud postindustriaalse ühiskonna ehk teeninusühiskonda on tööstusühiskonnale järgnenud arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalnestruktuur, teeninudsektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Seoses teenindusühiskonda jõdmisega on muutunud teadmised inimetele kõige olulisemaks, varem oli selleks olnud masinad (industriaalühiskond). 21. sajaandil on teaduse-ja tehnikaareng olnud meeletu üha enam saavad inimesed uusi võimalusi ning seega inimeste maailmapilt laineb ning areng on jätkuv. Inimkonna heaolu kasvab, kuid tahe veelgi parema elu järele on motiveeriv ning leitakse ja mõeldakse välja veelgi paremaid teadus-ja tehnikasaavutusi. Igapäeva elus
Allen Jones Richard Hamilton ja Peter Blake Francis Bacon Liikuv figuur Allen Jones Justkui õied Richard Hamilton Mis teeb tänapäevased.. Peter Blake Rõdul Kollaaz. SKULPTUURIKUNST Barbara Hepworth ja Henry Moore Mehhiko, sumeri kunst Anthony Caro Junk art Henry Moore Toetuv figuur Anthony Caro Keskpäev EDUARDO PAOLOZZI ja PETER PHILLIPS USA massikultuur Max Ernsti kollaazid Väljavõtted reklaamiajakirjadest ja kataloogidest Marilyn Monroe ja Elvis Presley kultus Peter Phillips Tellimusmaal nr. 5 RONALD B KITAY ja RICHARD SMITH Eitas kuulumist popkunstnike hulka Popilike värvide looja Kaubapakendite motiivid Värvide tehislikkus, toorus, jõulisus DAVID HOCKNEY Esindas uut kunstnikutüüpi Naiivsus, lastekunsti kujundite kasutamine huumori ja irooniaga
Alguses, kui ma seda pealkirja nägin, siis ootasin ma midagi sama hirmsat ja sünget kui eelmine õhtu, kuid seekord oli päris positiivne. Luuletus esitati hingeliselt ja oli võrdlemisi lühike, sõnumiks oli ,,Must on kõik" mis on omamoodi väga huvitav vaatenurk ja mille peale ise tihtipeale ei tulekski. Mulle see luuletus isiklikult meeldis ja jään innukalt ootama mida järgmine esitaja suudab. Kolmandal õhtul oli luuletus Leelo Tungla poolt nimega Massikultuur ühe lausega. Minu arvates oli see võrreldes eelmistega väga hea. Kohe oli tunda, et seekord on tegemist ikka kogenud ja tunnustatud luuletajaga. Luuletus oli äärmiselt informatiivne ja sügavamõtteline, mis iseenesest mulle väga meeldis. Luuleminutid annavad kuulajale väga paljut juurde. Nad avavad silmaringi ja panevad inimesi mõtlema selliste asjade peale, mida tihti kiputakse unustama. Minu arvates on luuletminutid
põlvkonnast ja kommertskultuurist. 16 POPULAARKULTUURI UURINGUD 41. Mille poolest erinevad vastandused „populaarkultuur/massikultuur vs. kõrgkultuur“, „populaarkultuur/massikultuur vs. rahvakultuur“ ja „populaarkultuur vs. massikultuur“? [Populaarkultuuri uuringud, lk 260] a) Massikultuur vs kõrgkultuur - esteetiline vastandus, elitaarse ja rahvaliku suhete võimustruktuurid koos moraalsete, sotsiaalsete ja poliitiliste aspektidega. Vastandumine nagu sügav vs pealiskaudne, lihtne vs keeruline, erakordne vs tavaline, individuaalne vs stereotüüpne. b) Massikultuur vs rahvakultuur - selles vastanduses toonitatakse peamiselt probleemi, et seniste autentsete rahvakultuuri vormide asemele on tulnud isikupäratu massikultuur ja
Vastandiks on monism. Poliitbroiler - Noorpoliitik, kes on teinud üksnes erakonnasisest karjääri (poliitilistel ametikohtadel). Populism - rahvapärasust, (odavat) populaarsust taotlev poliitika, võimule pürgimisel rakendatav demagoogia sugemetega poliitiline tegevus Postindustriaalne ühiskond - kõrgelt arenenud tööstusühiskond, milles kasutatakse laialdaselt kõrgtehnoloogiat; iseloomulik on teenindussektori töötajate ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur Propaganda - poolehoidjaid taotlev ideede, õpetuste, vaadete vms. sihikindel levitamine, selgitustöö Proportsionaalne tulumaksusüsteem - maksustamise põhimõte, mille alusel kõik tulud maksustatakse võrdse maksumääraga eestis. Nt EV-s 2009. aastal tulumaksumäär 21% Referendum - rahva arvamuse ja tahte selgitamine hääletamise teel, rahvahääletus Repressioon - karistus, surveavaldus, mahasurumine Seadusandlik võim - seadust loov riigivõimuharu Nt EV Riigikogu
Keskerakond Edgar Savisaar; Rahvaliit Karel Rüütli; Reformierakond Andrus Ansip; IRL Mart Laar; SDE Jüri Pihl; Eestimaa Rohelised Peeter Jalakas 7. Mõisted: Tööstusühiskond tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ja tööhõives. Postindustriaalne ühiskond kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenindussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Teadmusühiskond kõrgeltarenenud, majanduses ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, ülikoolid ja uurimisasutused olulised, palju teadlasi ja üliõpilasi. Siirdeühiskond toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule.
Talupojad-EI! jne. Ühiskonna struktuur (ülesehitus) Enamus põllupidajaid, vähe rikkaid Põllupidajaid vähe, väike Inimeste eluolu ühtlane, Keskklassi osakaal suur, keskklass, linnainimeste osakaal massikultuur alam- ja kõrgklassi vähe tõuseb. Tööhõive struktuur Põllumaj.suurim, teenindus madal. Põllumaj. madal, teenindus Rohkelt haritud spetsialiste. (millistes sektorites inimesed töötavad) Keskmine kaubamajandus kõrgeim, toomine keskmine Inimesed panustavad
e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) 2.Ühiskonna arengu etapid,nende isel ja tähtsamad sündmused. a) industriaalühiskond - ratsionaalsus,pürokraatia tugvenemine, inimestel tekib tööaeg ja vabaaeg. majanduses oli esikohal tööstuslik tootmine, vooluliinid, muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus ja leibkonnamudel, maaelanikkond väheneb. b) postindustriaalü. - massitootmine ja -tarbimine, massikultuur ja -meedia. kasvas teaduse ja tehnoloogia osa majanduses, tekib keskklass c) infoühiskond - muutub töö iseloom. teaduse areng, tähtsad on uurimisasutused e instituudid. 3.Industriaalühiskonna ja postindustriaalühiskonna võrdlus Industriaal - uur osatä hankival sektoril (maavarade kaevandamine), lähtuti tootmis võimsusest ja toodanguhulgast, vajati hulgaliselt tööstustöölisi, ühiskonna juhtimine on kordineeritud
· muutus ühiskonna sotsiaalne struktuur: linnastumine, leibkonnamudel muutus Postindustriaalne ühiskond · Daniel Belli (sotsioloog) termin · Teenindussektori domineerimine · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses · Haritud spetsialistid olulised · Riik koordineerib poliitika ja õiguskorra kõrval ka majandust · Omaniku asemel on ettevõtetes tähtsamad tegevjuhid mänederid · Keskklassi osa kasvab · Masstootmine ja massikultuur · Massimeedia Infoühiskond · See on ühtlasi arenenud postindustriaalne ühiskond · Teabe edastamise uued võimalused: satelliittelevisioon, mobiil, internet · Infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Teadmusühiskond · Olulised on teadus, uurimisasutused, avastuste ja leiutiste rakendamine · Poliitilised ja majanduslikud otsused tuginevad uuringutele ja teaduslikele analüüsidele · Vabam ja paindlikum töökorraldus
On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi, kuid on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Enamasti õpitakse teiste maade kultuurist või siis võetakse nendelt kultuuri elemente kasutusse. Ulatuslikud kultuurimõjud võivad tekitada teistesse kultuuridesse sissesulandumist ja oma kultuuri kaotamist. Kultuuri vallas võidakse eristada kõrgkultuuri, massikultuuri ja rahvakultuuri. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud ning saab tavaliselt majanduslikku tuge. Massikultuur tegeleb enamasti meelelahutusega. Rahvakultuur tähendab aga laiadel ühiskonnakihtidel osalemist ilma, et taotletaks majanduslikku kasu. Kultuuri üks oluline osa on arhitektuur ehk ehituskunst. Arenenud Euroopa riikides tunnustatakse arhitektuuri kui üht kultuuri ja elukeskkonna osa. Arhitektuur on üks olulisemaid inimese elukeskkonna kujundajaid nii kultuuris kui ka majanduslikus mõttes. Arhitektuure liigitatakse kolmeks - sakraalarhitektuuriks (templid, kirikud, kabelid),
massikultuur(erinevat päritolu kultuuride sulam, mis oli ajutine nähtus, kuid mis väljendas erinevat päritolu inimeste hetkemeeleolusid ja võimaldas neil oma tunnetes rääkida). Miks inimesed linna läksid? · Nad olid ilma jäänud võimalusest teha tööd maal. · Linna elu oli mitmes osas kergem, nt transport. · Arstiabi oli kergem saadav linnas. · Tekkisid seltsid. · Massikultuur, mis oli meeldiv vaheldus rahvakultuurile, kaasaegsem. Eluolu Reguleerimata tööpäeva pikkus 10h, 12h isegi 14h. Mõnikord isegi pühapäev oli tööpäev. Piiramata öötöö. Laste tööjõu kasutamine. Kõige hullem oli elu Briti kolooniates. Teaduse saavutused 1908 USAs auto T-mudel H. Ford ja sellega kaasnev konveier süsteemi leiutamine ja rakendamine. Sotsioloogid on nim higi väljapressimise süsteermiks. Sellega hakati rakendama tükitöö. 1913 hakati rakendama konveier.
sissetulekuga inimesed, kes ttasid ametnikena broodes ja pankades, pakkusid haridus-, tervishoiu- vi nustamisteenuseid. Tehnoloogiline progress lhendas ka INIMESTE ELUSTIILE. Tstushiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine htlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme ldine tus, kuid erilist rolli mngis MASSTOOTMINE JA MASSIKULTUUR. Raadio, televiisor, telefon ja klmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine htlustus tnu heli- ja videotehnika kiirele arengule. MASSIMEEDIA kujunes postindustriaalse hiskonna lahutamatuks tunnusjooneks. Raadio- ja televisioonisaadetel oli ks auditoorium, kuhu kuulusid peaaegu kik, lihttlisest juka rimeheni.
Heaoluühiskond:1950Majanduse kasv kõigis riikides-heaoluühiskond 1960-sotsiaalne õigus- 1964 suur ühiskond-Keynes-võrdsus Negatiivne-suurfirmad manipuleerisid inimesi-massikultuur, boheemlaslik liikumine(Allen Ginsberg) Lagunes religioonile toetuv ühiskonnamudel, asendus minakeskse maailmavaatega. Ühiskondlikud liikumised: 1968 noorterahutused-vasakpoolsed. 1960-mustanahaliste liikumine- Martin Luther King. 1960-naisõigused, seksuaalrevolutsioon. 1969-USA Woodstocki rokkfestival,hipiliikumine, terrorismi organisatsioonid, Tsehhis-kolmas tee Inglismaa:Troonil Elisabeth II, parlamentaarne monarhia, leiboristide ja konservatiivide vaheldumine, 1956 Suessi kriis, tuumariik, ÜRO liige, ansamber the Beatles, 1966 jalgpalli MM võit,edukas BritiRahvasteÜhendus, kolooniatest tuli inimesi, majandus arenes, heaolu kasv Saksamaa: juht:Konrad Adenauer,sammus ülesmäge,leppimine Prantsusmaaga, majanduskasv, Euroopa Liidu teke, sai NATO liige, 1960 uus...
Heaoluühiskond-sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv.Tekkis sotsiaalse õigluse nõue, et heaolu laieneks kõigile, mitte ainult rikastele ja keskklassile.USA president Lyndon Johnson seadis eesmärgiks rajada nn suur ühiskond-majandusellu pidi sekkuma riik.Kujunes välja massikultuur, mis on orjenteeritud ,,keskmisele" inimesele, keda töödeldakse agressiivse reklaamiga, et ta tarbiks masstoodangut.Levima hakkas suhtumine, et kodanlik ühiskond ja keskklass on üdini mädad,ning silmakirjalikud, ja et inimene peab ennast talle ühiskonna poolt peale surutud kohustustest vabanstama.Traditsiooniline ühiskonnamudel- kogukonnakeskne ja religioonile toetuv-lagunes, asendus valdavalt ateistliku ning minakeskse maailmavaatega.Tekkisid põlvkondade konfliktid.Üliriigid-
vaid pigem ta pretensioon reaalsust esitada. Esteetiline illusioon aga omab vabastavat karakterit. Seega sõltub ka kunsti väärtus ja tähendus (kas illusioon v. ideoloogia) kontekstist. Kuna kunstil endal on mittediskursiivne (ebateoreetiline) iseloom, on teooria vajalik, näitamaks kunsti sisu ja tähendust kontekstis. Nii võib ajuti ka valss olla revolutsiooniline, kuid kapitalistlikule kultuuritööstusele (kuni 1947.a. kasutas mõistet massikultuur -- loobus, et mitte teha liiga rahvakultuurile) omane - kõik kaubaks - fetisiks muuta. Kapitalism muudab kultuuri konformistlikuks, kohandumine asendab kunstilise taju. Kultuuritööstus loob võltsvajadusi ja hägustab kriitilist taju. Seetõttu ongi Stravinski sama halb kui ühetaoline poptümps (jazz), aga Schönberg hea, sest Stravinski võib vahest isegi meeldima hakata, Schönberg aga ei kunagi. HERBERT MARCUSE Ühiskond on muutunud
geneetika areng Eestis Tartus on geenipank . Tuuma energia kasutamine Tuumarelvad ( neg ) , Tuumajaamad ( pos ) Sport Sport politiseeriti (vastaseis Ida ja Lääne vahel ) Olümpia mängude boikoteerimine . Topingute kasutamine . Ameerikas demokraatia ülistamine action filmid ( James Bond ) , Nõukogude liit tegi sõjafilme mis ülistasid teist maailmasõda . Propaganda Reklaam massikultuur keskmise tarbija maitsele vastavat kultuuri mida vastandakse elitaar kultuurile . Massikultuur hõlmab teaduse ja tehnika saavutusi , meedia ajakirjandus , muusika , kontserdid , võistlused . Meelelahutus mis on muutunud kaubaks on massikultuur eesmärk on kasumi saamine ja kujundab inimeste maitset moesuunad ja kogu ühiskonda . Rootsi ansambel ABBA , Inglismaa ansambel The Beatles ja rocki kuningas Elvis Presley . Muutused elulaadis teaduse ja tehnika saavutused ning nende muutumine peaaegu kõigile kättesaadavaks , kujundasid uue inimese elustiili ja väärtushinnangu
Eesti on ka üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast. Ning siin on üle tuhande järve, mõned suuremad, mõned väiksemad. Minu arust peaks silma ilu avarduma kaugemale kui ainult ilusad naised ja odavad hinnad. Tänapäeva Eesti kultuurile on iseloomulik kiire sidemete taastamine maailmaga. Tehnoloogiline areng ja otsingud uute kunstivormide alal. Samal ajal on Eestis kanda kinnitanud globaalse loomemajanduse toodang ja massikultuur. Tehnika kohapealt tunnevad Eestit ka ainult tehnikud ja sedagi tehnika alaselt mitte laiemalt. . Ma arvan, et Eestis on kaunist loodust ja häid ning andekaid inimesi, kes võiks meie kodumaa jäädavalt maailmakaardile viia. Ja kuigi ma arvan, et meie riiki ei võeta praegu eriti tõsiselt, hakkab kõik juba paremuse poole minema. Eelkõige suudab riigi mainet parandada ikkagi rahvas.
Keelespetsialistile ei paku pinget lasteraamatu lugemine. Täpselt samuti on ka kunstiga. Kahjuks pean tunnistama, et massimuusikat saab võrrelda lasteraamatuga. Ma ei oska kommenteerida, kas see skeem töötab ka muude kultuurisuundade puhul, sest tunnen ennast kõige kindlamini muusikas. Aga kaldun arvama, et see võib nii olla küll. Suureks mõjutajaks on kindlasti ka keskkond ja geneetilised omadused. Oleks huvitav teada saada, miks Kunda noored eelistavad massikultuur. Kas mõjutajaks võivad olla sõbrad? Vastuse saamiseks peaks teemasse sukelduma psühholoogiliselt. Kui eelnevad lõigud käsitlesid valdavalt muusikat, siis spordist rääkides on põhilisteks eeldusteks treeningute olemasolu kodukohas. Treeninguvõimaluste mitmekesisus tagab noorte võimalused spordivaldkonnas. Siit ka minu oletus: ``Kas noored on ühesugused selletõttu, et linn pole suuteline pakkuma noortele mitmekesiseid vabaaja veetmise võimalusi?``. Erinevad
1.Iseloomusta nüüdisühiskond ..vormus 19.saj seoses rahvustiikide tekkega. Kolm sektorit:turumajandus e. erasektor,avalik e. valitsemissektor, kodaniku ühiskond e. mittetulundussektor. Ise ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikkune seotus, täästuslik kauba tootmine, rahva osalemne ühiskonna elu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimu elus, inimõiguste tunnustamine. 2.Tööstusühiskonna põhijooned (leibkond-muutus) 1.Esikohal tööstuslik tootmine(konveir henry ford 1913)2.Range arvestus( time is money) 3.ratsionaalsus ja bürokraatia suurenemine(ametnike võim) 4.tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle 5.üksluisus korvamiseks loodi meelelahutustööstus 6. eraldustöö ja puhkesfäär 7.linna-ja maarahva suhte muutus 8.muutus leibkonna mudel- suur perekond asendus väikesega. 3.Iseloomusta postindustriaalset ühiskond 1.Tertsiaari e. teenindussektori kiire kasv 2.teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine 3. haritud spetsialistide suur vajadus...
Modernism tekkis 19 saj lõpus. Kunstnikud tundsid, et nad ei pea enam järgima traditsioone. Järjepidevus hüljati. Kunst pidi olema uuriv, leidma uusi ideid ja tehnoloogiaid. Postmodernism oli reaktsioon modernismile. Leiti, et uusi ideid ja vorme pole enam leida. Edasi tuleb laenata, kombineerida, tsiteerida, imiteerida, kommenteerida jne. Kunsti väärtus ja tähendus muutus küsitavaks. Postmodernismile oli iseloomulik Oluline on stiil, mitte aines Varasemate stiilide ja kunstiteoste esitamine uues kontekstis (pastiche- imitatsioon) Mänguline kasutute dekoratsioonide kasutamine Tundlikus keele, piltide, märkide peensuste suhtes Komplekssuse ja vastandlikkuse kasutamine. Kõrg ja madalkultuuri segamine. Erinevate stiilide segamine- kollaaž Erisuste ja erinevuste kadumine Kultuuri monoliitsete definitsioonide hülgamine- pluralism ja mitmekesisus Skeptitsism metanarratiivide ja ...
-''aeg on raha'' -haritud spetsialistide nõue -paindlik, vaba töökorraldus -ratsionaalsus e mõistuspärasus -keskklassi kujunemine -loovus, meeskonnatöö, teadmiste -bürokraatia laienemine -mänedzeride revolutsioon e rakendamine -tööaja domineerimine puhkeaja üle omaniku rolli vähenemine -konkurents -leibkonnamudel -masstootmine, massikultuur -demokraatia levik -linnainimeste osakaal -massimeedia -piiranguteta turumajandus -turumajandus, mõõduka riigipoolse -keskkonna ohud, eetika küsimus -rahvusriigid planeerimisega -moderne ühiskond -heaoluriik 3.Leibkond agraarühiskonnas: ülekaalus suured pered sest, et mida rohkem oli talus töökäsi seda edukam oli majandamine
KUNST, KIRJANDUS JA ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL Nimi Kool Klass 2014 Olulised tegurid 20. sajandil Teaduse areng Globaliseerumine Sõjad Psühholoogia Rahvuslus Filosoofia Kadunud põlvkond Massikultuur KUNST Fovism Suprematism & Ekspressionism konstruktivism Dadaism Abstraktne kunst Sürrealism Kubism Popkunst Futurism Kunstnikud Henri Matisse Kazimir Malevich Edvard Munch Tristan Tzara Franz Marc Max Ernst Georges Braque Salvador Dali Pablo Picasso Joan Miro Umberto Boccioni
20 saj muusika · Tööstusrevulutsioon, · rahvastiku massiline koondumine linnadesse · maailmasõjad Üldjooned: · Audio ja videosalvestustehnika · Massikultuur · Eristuvad süva- ja popmuusika · Mõiste ,,läänemuusika" saab laiema tähenduse · Stiilide paljusus e. pluraism · XX saj I poolel olid valdavaks stiiliks uusromantism, neoklassitsism, impressionism, ekspressionism · XX saj II poolel muusika stiililine kuuluvus saab olla vaid tinglik · Peamised väljendusvahendid: rütm, tämber Hilisromantism · Romantismi järellainetus · Peamiseks Sks ja Austria · Wagneri helikeelt laiendatakse edasi
c) kultuuriline akulturatsioon oma kultuuri kaotamine, kultuuride hävitamine. d) kultuuriline ...? - kultuuri vägivaldne pealesurumine. · Kultuuri kasutatakse kaunite kunstide ja vaimse loomingu juures (kujutav kunst, teater, muusika). · Kultuursus teritab meie vaimu, maitset, kombeid. · Kultuuri saab jagada: a) kõrgkultuur eeldab teadmisi, vaimset pingutust, vaimseid eeldusi, rahvusvahelise prestiizi kandja, (ballett, sümfoonia, ooper). b) massikultuur mõeldud ja tehtud kättesaadavaks laiadele massidele, ei eelda spetsiifilisi eeltadmisi, igale maitsele midagi, kommertslik, suunatud kasumi teenimisele. c) rahvakultuur kunstilooming, eneseteostus, mille eesmärgiks ei ole kasumi teenimine vaid pakutakse võimalust osaleda pärimuskultuuris. · Pärimuskultuur rahva eelnevate põlvkondade poolt loodud ja minevikku tänapäevaga ühendavate aineliste ja vaimsete väärtust kogu (folkloor, keel, traditsioonid, rahvatants jne)
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Massikultuur -keskmise tarbia maitsele vastav kultuur Feminism -naisõiguslaste liikumine Augustiputs -vanameelsete riigipöördekatse NSVL-s, 1991.aug. Toitluskriis -toidupuudus maakeral The Beatles -menu ansambel 60-ndad ABBA -Rootsi menubänd 70 ÜRO -Ühendatud Rahvaste Organisatsioon G-7 -suur seitsmik (USA, Kanada, Saksa, SB, Jaapan, Prants., Itaalia+Ven=G-8 Julgeolekunõuk. -ÜRO tähtsaim otsustusorgan Globaalprobleem -kogu maailma puudutavad probleemid Ekstens. maj.pol. -kehv majandustegevus, vana tehnika, kulutatakse palju Referendum -rahvahääletus Kasvuhooneefekt -globaalprobleem, mis ähvardab maailma soojenemisega Euro -EL ühisraha ...
Muutusid: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid ( väikepered) Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: o Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti o Tähtsaks muutus teaduse ja tehnoloogia osa majanduses o Ühiskond vajas rohkem harituid spetsialiste o Ühiskonna juhtimine pidi olema paremini kooskõlastatud o Kujunes keskklass o Elatustase tõusis o Masstootmine ja massikultuur (raadio, tv) o Lahutamatuks tunnusjooneks muutus ka massimeedia Teadmus ehk infoühiskonna põhijooned: o Info kujunes oluliseks kõikides elusfäärides o Oluliseks kujunes ka teadus, uurimisasutused, avastuste leiutiste rakendamine o Töökorraldus muutus paindlikumaks ning vabamaks o Oluline oli loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi o On ohtlik loodusele ning keskkonnale Heaoluriik 19
1)¤Teine sektor ehk erasektor: -eraettevõtted -peamisteks tunnusteks kasumi taotlemine ja eraomandus -suhted riigiga - riigipoolsed ettekirjutused, majanduse arengu reguleerimine -ettevõtluse vormid: üksikettevõtjad(FIE), suurfirmad(AS,OÜ) ¤Avalik sektor ehk esimene sektor: -riigiasutused -seotud valitsuse rahaliste ülekannetega -avalik-õiguslikud asutused ¤Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -kodanikualgatuslikud organisatsioonid(MTÜ, SA, seltsid ja asutused) -edendab valitsemist 2)Nüüdisühiskond: -3 sektorit -sektorite eristatatvus -tööstuslik kaubatootmine -rahva osalus ühiskonnaelus -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõigused 3)Tööstusühiskond -tööstuslik tootmine -ratsionaalsus -ametnikkonna tugevnemine -tööaja tähtsustamine -meelelahutuse levik -muutused rahvastikus -muutused rahvastikus Postindustriaalne: -kõrgtehnoloogia kasutamine -mitmekesised väärtushinnangud -teenindussektori kasv -teadu...
1. Ühiskonna komponendid- arenenud kultuur ja rahvuslik identiteet, püsiv territoorium, ajalugu, poliitiline sõltumatus, täienemine laste sündimusega ja/või immigratsiooniga 2.tootmisviisid ühiskonnas: *Põllumajandusühiskond- põhi rõhk põllumaj ja karjandusel *tööstusühiskond- esikohal on tööstuslik tootmine, konveier, ratsionaalsus, ,,Aeg on raha'' *teenindusühiskond- kõrgtehnoloogia massiivne kasutamine, ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur, 3. Tööstus teooriad: *Adam Smith- rikkust toodab töö ehk tööväärtuste teooria, maj liberalism (riik ei tohi sekkuda, turg reguleerib ise) indiviidi egoism *Karl Marx- 2 põhiklassi, konfliktiteooria, 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis *Max Weber- protestantlik eetika ja kapitalismi vaim *Emile Durkheim- tööstusühiskond areneb individualism, anoomia oht, puuduvad üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas 4. Nüüdisühiskond: * ühiskonnasektorite eristatavus ja va...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Massikultuuri analüüs ja kriitika Frankfurdi koolkond (Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt.). Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda lähtudes Marxi võõrandumise kontseptsioonist. Olid 1960ndatel üliõpilasrahutuste eesotsas. Lääne massikultuuri kriitika. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikuks tootmiseks vajalikke väärtusi; teeb inimesed ühetaolisteks robotiteks, kellel puudub igasugune individuaalsus ja kriitiline mõtlemine. Kapitalistliku kultuuritööstuse toodang on sama standardiseeritud kui tehase tootmisliini toodang. Asjastumine (commodification) tendents vaadelda kõiki nähtusi ja inimsuhteid nende turuväärtusest lähtuvalt. Tarbimisantroploogia - kritiseerib Frankfurdi koolkonda, uurib inimese igapäevast
Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste tunnetamine Postindustriaalne ühiskond: Ühiskonnatüüp, kus suurem osa inimesi on hõivatud teenindussektoriga (teenindusühiskond) ning tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Kujunes välja 20.sajandi viimases veerandis Haritud spetsialistid Keskklass (kindel ja kõrge sissetulek, ametnikud) Masstootmine ja massikultuur Kõige suurem osa oligi just keskklassil, kõrg-ja alamklassi inimesi oli tunduvalt vähem Teadmusühiskond (I etapp) Infoühiskond: Ühiskonnatüüp, kus kõigis elusfäärides on informatsiooni valdamine olulise tähtsusega Sai alguse sateliit- ja kaabeltelevisiooni, mobiiltelefonide ja inteneti levimisega Elukestev õpe Oluline on suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni
ARAABIA LIIGA 1945. a loodud Araabia maid ühendav organisatsioon. Tänu millele riikide suhted tihenesid, kuid konfliktid jäid. PVO Palestiina Vabastus Organisatsioon 1964. a rühmitus, mille sihiks oli Iisraeli hävitamine. 6-PÄEVANE SÕDA Araabia maade ja Iisraeli relvakonflikt 1967. CAMP DAVID USA presidendi residents, kus sõlmiti Egiptuse ja Iisraeli vaherahu 1979. a, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. SARIAAD Islami tavaõigus ISLAMI FUNDAMETALISM äärmuslik islamiliikumine. WATERGATE`i AFÄÄR Pealtkuulamisskandaal Washingtonis 1974. MONETARISM riigi võimalikult vähene sekkumine majandusse, võitlus inflatsiooni vastu. NAFTAEMBARGO Araabia naftamaade kehtestatud, suunatud Iisraeli toetavate riikide vastu. Nafta hinda tõsteti 4 korda. KONSERVATIIVNE REVOLUTSIOON parempoolsete poliitikute tõusmine poliitika etteotsa (lääneriikides). SRP-1 Strateegilise relvastuse piiramise leping 1972. a. SRP-2 pidi järgnema...
Raua tootmine(7mln sulatusahju, kuid tööstusele kõlbmatu), kollektiviseerimine. 2)Hävituskampaania, mille käigus hävitati kloostreid, suleti õppeasutusi, põletati kunstiteoseid ja kirjandust, haritlased ja teadlased koonduslaagrisse. Zedongi isikukultus. Kuidas avaldusid külma sõja vastuolud kultuuris? Näited. Vastuolu oli ehk peamiselt selles, et kui läänes arenes edasi kino-, maalikunst, televisoon, siis NSVs jäädi arengus toppama. Erinevalt läänes, kus massikultuur oli laiapõhjaline, oli NSVs oluliseim massikultuuri valdkonnaks kinokunst. On ka teistsuguseid näiteid- A. Solzenitsõn kirjutas raamatu(,,Üks päev Ivan Denissovitsi elust"), mis sai populaarseks lääne ühiskonnas, kuid mille vastu NSVs korraldati propagandakampaania. Milline teadussaavutus on mõjutanud enim inimeste elu? Küberneetika, mis tegeles juhtimise, side ja infotöötluse seeaduspärasusteg uurimisega. Küberneetika arengule andis tõuke arvutite areng
Inimeste eluolu XX saj alguses Senine seisuslik agraarühiskond lagunes. Toimus väga kiire linnastumine, mis tõi omakorda kaasa slummistumise, teravad keskonna-ja hügienniprobleemid. Inimesed eemaldusid oma kodukohast, tekkis massikultuur. See kõik aitas kaasa tööstuse kiirele arenemisele- arstiabi ja haridus muutusid madalamale klassile kättesaadavamaks, tehnika arenes kiiresti, töölisklassi ehk palgatööliste arv kasvad hüppeliselt koos tehaste loomisega. Tööliste elu oli raske, 10-12 h tööpäevad, 6-7 päeva nädalas. Majandusliku kitsikuse ja rahvusliku tagakiusamise eest üritati põgeneda Põhja-Ameerikasse. USA rahvaarv kasvas mõnel aastal rohkem kui mln võrra
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
