Materiaalsed vajadused, vaimsed vajadused, suhtlemisvajadus. Homöstaatilise seisundi regulatsioon. Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitada. Neid vajadusi rahuldatakse esmajärjekorras ja nende olemasolust teatavad meile ajejõud. Motivatsiooniteooriad otsivad seletusi sellele, mis põhjustab inimese käitumise ja mis varustab käitumise energiat. Motivatsiooniteooriateks on: 1. Instinktide teooria (McDougall) Selle teooria kohaselt sünnivad nii loomad kui inimesed käitumisprogrammidega ja kui mingi bioloogiline vajadus on rahuldamata, siis käivitub see käitimusprogramm. See teooria lükati ümber selgitustega, et nii loomariigis ja eriti inimeste puhul paneb käituma ka eelnev kogemus ja õppimisvõime. 2. Tunge taandav teooria Selle teooria kohaselt otsib oga organism homöstaasi e. tasakaalu. Käitumine on eesmärgistatud tasakaalu otsimise ja pingete maandamiseks
Kahekülgselt sümmeetriliste organismide juures on oluliseks uuenduseks liigendatud luustiku kujunemine ja lihassüsteemi muutused. Lihaseid ja seeläbi jäsemeid on parem kontrollida, paraneb liikuvus ja koordinatsioon, kiireneb ka reageerimine erinevatele stiimulitele. Kõige olulisemaks on närvitegevuse koondumine kesknärvisüsteemi. Saab alguse selja- ja peaaju areng. Kõrgemate närvikeskuste kujunemine loob aluse käitumise organiseerimisele instinktide kaudu. Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks. Instinktid on kaasasündinud ja nendel põhinevate tegevuste esmakordne sooritamine ei sõltu varasemast kogemusest. Instinkte esineb nii kahekülgselt sümmeetrilise närvisüsteemiga olenditel kui ka kõrgematel organismidel. Instinktidega on näiteks tegemist lindude
Dokosanoidid Aminohappehormoonid Peptiidhormoonid Valkhormoonid Steroidhormoonid: androgeenid, östrogeenid, gestogeenid, glükokortikoidid, mineralokortikoidid Vitamiin D hormoonvormid Retinoidhormoonid Neurohormoonid Neurotransmitterid (jne) Hormoonide ülesanne Hormoonide ülesanne on reguleerida ainevahetusprotsesse, organismi kasvu ja arengut, sugulisest arengut ja käitumist, instinktide väljakujunemist. Hormoonid ei algata uusi protsesse, vaid reguleerivad rakkudes olemasolevaid. Samuti koostöös närvisüsteemiga tagavad nad organismis toimuvate protsesside regulatsiooni. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne ehk nad mõjutavad ainult kindlat elundit või kudet. Hormoonid on lühiealised, üliaktiivsed, spetsiifilise toimega ning toimivad läbi ensüümide.
· eelkõige sellepärast, et üldiste reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Üksikisiku sisetunne. · Tuleb Lõuna-Euroopa sõnast ,,romanss" · keskaja imetlus, eksootiliste maade imetlus, rahulolematus kaasajaga · esitatud ideed loomuliku, looduslähedase elu paremusest ja tema tsivilisatsioonikriitika olid lähtekohaks paljudele romantikutele · väljendas kahtlust või pettumist valgustusajastu ideaalides. Tunnete ja instinktide tähtsust. Kunstniku originaalset eneseväljendust. Ühendas ellusuhtumine mitte sarnane vormikäsitlus. · Vanaaegse stiili jäljendamine, minevikustiilide taaselustamine · neostiilid, neogootika · Alatskivi ja Sangaste mõisahoone · erinevate stiili elementide segamine ja täiendamine originaalsete detailidega · marmonist ja kipsist kujude järgi, mitte elavate modellide · portree kunstnik · õhku, valgust, päikest
Positiivne kangelane elas ühiselamus. Ta oli kogu rajoonile hiilgavaks eeskujuks ja innustajaks. Haritud inimesena puhastas ta oma mõtteid negatiivsetest joontest, mis päeval külge jäänud. Hommikul enne tööleminekut aga karastas ta ennast pool tundi kinnise akna juures. Mõtles hommikust õhtuni tootmisprobleemide teostamisele, selle juures täitis ühiskondlike ülesandeid eeskujulikult. Isiklikus perekonnaelus muretses lapsi ainult kure vahendusel, et mitte langeda madalate instinktide ohvriks. Kord kohtunud positiivne ja negatiivne kangelane. Kohe algas nende vahel kiskumine. Tekkis vastandite võitlus. Negatiivne kangelane tahtis teist füüsiliselt hävitada aga positiivne kangelane andnud õigeaegselt hävitava vastulöögi. Lõpuks sai negatiivne kangelane positiivsele kangelasele reeturlikud hambad säärde lüüa. Selle tõttu jooksis positiivne kangelane verest tühjaks. Sedaviisi jäänudki kristallpuhas kangelane verevaeseks.
müütides on samuti kentaurid olemas seal on nad olendid, kelles on ühendatud füüsiline mehelikkus ja intellektuaalsed anded. Nende poolinimliku-poolloomaliku olemuse tõttu on neist mõeldud kui piiriolenditest, kes üheltpoolt sümboliseerivad metsikut loodust, teisest küljest aga õpetajaid, kes on vahelüliks inimese ja looduse suhetes. Kentaur oli ilmselt kreeklastele ka barbari sünonüümiks mütoloogias. Kentauri võib vaadelda ka kui igikestvat tasakaaluotsingut intellekti ja instinktide vahel. Kentauridest räägitakse enamasti kui ainult meessoost olenditest. Naissoost kentaure (Kentaurides) ei mainita enne hilisemat antiikaega. Varaseim näide kentauritarist kunstis pärineb 4. saj eKr, tegu on makedoonia mosaiigiga. Ovidius mainib Hylonome-nimelist kentauritari, kes sooritas enesetapu, kui tema armastatu Cyrallus suri sõjas lapiitidega. Kreeka retoorik Philostratus annab samuti kirjelduse kentauritaridest.
Rousseau eeldab inimese vaba ja loomulikku seisundit. Eeldab, et inimene on sünnipäraselt hea ja rikkumatu. Rousseau oli kõige radikaalsem prantsuse valgustaja. Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed: 1) Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalse väärtusega, vaid selgelt taunitav nähtus. 2) Me peaksime taotlema nii oma era- kui avalikus elus, et kõik vastaks mitte meie mõistuse, vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele. Teiste sõnadega elu peab mõistuse asemel juhtima süda. 3) Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend, mis on täiesti erinev ühiskonna üksikliikmete tahete summast. Iga kodanik peab alluma sellele üldisele tahtele. Rousseau sai kuulsaks teosega ,,Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?". Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse
kastevärskus. 6. C.D. Friedrichi maalid valmisid looduses skitse tehes. 16. Realistid huvitusid oma kaasajast ja ümbrusest, ning püüdsid reaalsust loomutruult, ilma seda moonutamata või ilustamata edasi anda. 17. Romantism on keskaja imetlus. Romantikule on see aeg ja koht kus ta viibib, halvim võimalus( stabiilsus, paigalseis on romantikule masendav). Romantism väljendas kahtlust või pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid tunnete ja instinktide tähtsust. Romantikute üheks lemmikumaks teemaks oli metsiku looduse ülistus. Realismis tegeleti maastikumaalidega, loobuti väljamäeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest, ning hakati maalima seda mida nad enda ümber nägid. Objektiivsete tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine. 18. Esimesi prantsuse maastikumaalijaid nimetataks e barbizoonlasteks, kuna 1830-ndatel hakkas rühm Pariisi kunstnikke pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti
Samas on aga olukordi, mis tulenevalt meie enda varasematest kogemustest (hääl, pilk, ütlus vms.) panevad meid antud olukorda valesti tõlgendama. Näiteks võime mõelda, et teine kritiseerib meid ja see vallandab viha nõiaringi. Meil võib tekkida harjumus sarnastele olukordadele samal moel reageerida ja siis on seda harjumust ka raske muuta. Viha väljendus Tihti on inimesed oskamatud vihaga ümberkäimisel, sest hetkeolukorras lihtsalt kaob ratsionaalne mõtlemine ja kõik toimub instinktide ajel. Me oleme õppinud ja teame, et viha tundmine on halb ja ebasobiv. Püüdes oma viha väljendada, oleme tihti need, kes kasutavad selleks väljendamiseks manipulatsiooni ja passiv-agressiivset stiili. Mõlemad on väga ebatervislikud. Viha võib aga laadida uue energiaga ja olla ergastav ning panna meid isegi tundma võimukatena. Oma positiivses vormis võib viha aga olla konstruktiivne abivahend ellujäämiseks. See on loomulik ja vajalik reageering hädaohule ja üleastumistele
Kunst pakub ilusa elamuse õnnest ja vabadusest. Kunst vastandub argikogemusele ja elule. Kui kunsti ei oleks, oleks inimesel ainult trööstitu argipäev. Kunsti vastandumine elule on vastuoluline: ühelt poolt sisaldab sõnumit, et argimaailm on paheline, samal ajal lahutab võitlusest argitasandil. See mõte jääb Marcusel püsivaks. Veel olulised: „Eros ja tsivilisatsioon“ – poleemika Freudi raamatuga „Ahastus kultuuris“. Freudi põhiidee on see, et kultuur pidurdab inimese instinktide järgi elamist, kultuur takistab käituda nii, nagu instinktid käsivad. Freud ei ütle, et see on vale, leiab, et kultuur on sublimeeritud tungide energia; koorem, mis kuulub inimeseks olemise juurde. Marcuse vaidleb: Freud ütleb, nagu oleks vastuolu instinktide ja kultuuri vahel. Marcuse vaidleb, ütleb, et ajalugu ei ole mitte instinktide rõhumise ajalugu, vaid klassivõitluse ajalugu. Konflikt on võõrandunud töö ja Erose vahel. Võõrandumise mõiste – lähtub Marxist
Põimuvad kristlikud ja ebausklikud (paganlikud) nähtused, üleloomulik maailm on inimeste käsutuses. · Kivirähi tegelased esindavad ühiskonnas esinevaid tüüpe, kannavad eestlastele omaseid iseloomujooni. Neist kokk moodustub eestlaste koondportree: - Rehepapp kaval intellektuaal - Aida Oskar ahne, ihne, peab omama võimalikult palju varandust - Koera Kaarel rumal, naiivne, laisk; instinktide inimene - Muna Ott tuleb toime igas situatsioonis, oskab kohaneda - Räägu Rein, Ints rahvuslased, ei salli saksu, utoopilise mõtteviisiga - Õuna Endel ropendaja, tegudeinimene, piiratud sõnavaraga - Kupja Hans tundlik, unistaja, ei hooli varandusest - Liina iseseisvusele pürgiv, tervemõistuslik naine (meenutab ,,Libahundi" Tiinat) - Imbi ja Ärni madalam kihistus, soovivad kõike tasuta saada, kättemaksuhimulised, väiklased, ahned
6. PILET ROMANTISM 19. saj I pool Võid lugeda sellelt netileheküljelt sissejuhatust, kui minu tehtud jutt jääb ebaselgeks või liiga lühikeseks http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/romantism/index.htm Romantikute arvates on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust Romantism kunstis Avaldus eriti maalikunstis ja graafikas 1. Maalikunstis pearõhk koloriidil, valgusel ja varju kontrastidel 2. Hoogsad pintslitõmbed 3. Ainestik ajaloost (keskajast), legendidest, kirjandusteostest Arhitektuuris- paljude erinevate ajastute kopeerimine e. eklektika Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid
kaotas juba sündides ema ja pärast lesestunud isa lahkumist Genfist anti ta kasvatada sugulaste juurde Rousseau positsioon valgustuses on olla üleminekufilosoof Ta on oma ajastu ja võrsuva revolutsiooni ideoloog. Tema kõlbelised põhiideed vabadus, võrdsus, vendlus osutusid algava revolutsiooni lipukirjaks Mõned tema mõtted.. "Me peaksime taotlema nii oma era- kui avalikus elus, et kõik vastaks mitte meie mõistuse, vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele. Teiste sõnadega elu peab mõistuse asemel juhtima süda." Rousseau eeldab inimese vaba ja loomulikku seisundit. Selles loomulikus seisundis elaks inimene tugeva üksikkõndijana vastavalt talle omasele loomulikule korrale. "Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelais." Rousseau Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Lahendamata konfliktid kuskil staadiumis võivad inimesega terve elu kaasas käia. 1. Oraalne faas 2. Anaalne faas 3. Falliline faas 4. Latentsiperiood 5. Genitaalne faas Psühhoanalüüs Inimese käitumise määrab ära alateadvus. Alateadvuses on sünni ja surma instiktid: · Sünni instinkt - paljunemine, seks, libido. · Surma instinkt - agrssiivsus, hävitamise vajadus. Ühiskond on alati instinktide vaenulik. Surub neid alla. Selle tagajärjeks on neuroos. Kõik on instinktid. 20. sajani algupoolel oli see väga populaarne teooria. Sublimatsioon - instinktide suunamine (füüsikas tahke aine aurustumine ilma vedeldumise faasita). Instinkte on võimalik suunata näiteks kunsti loomiseks. Kõigil andekatel kunstnikel on lapsepõlves olnud raskusi erootilise instinkti sublimatsiooniga. Nad avaldavad seda hiljem oma kunstis. 20. sajandi lõppus on Freudi teooria palju kriitikat saanud.
· Instinktide teooria Ajalooliselt üks vanemaid seletusi inimkäitumisele. Kaasasündinud käitumisviis või -mudel on instinkt loomadel. Sigmund Freud :"Inimest paneb tegutsema kaks tungi seksuaalinstinkt ehk loomistung, hävitav tung ehk agressiivsuse instinkt ehk surmatung." Tema meelest on need kogu aeg segunenud ja panevad inimesi tegutsema erinevalt. Annavad käitumusliku aluse. · Tunge taandavad teooriad Kui inimese organismist on puudu mingi oluline asi, nt vesi, siis luuakse tung, sel puhul janutung. See tekitab ärritusseisundit, et midagi hankida ja saada rahulolu. Organism püüdleb tasakaaluseisundi ehk homoöstaasi poole. Uudishimu puhul, selle asemel, et seda taandada, peab inimene selle rahuldama. · Ajendite teooria Näiteks kui toitumisel on magustoit ajend, paneb piltlikult enda poole tõmbama, tegutsema. Aeg- ajalt inimesed käituvad kuidagi sellepärast, et inimest tõmmatakse millegi atraktiivse poole. · Yerkes-D...
Rousseau esitatud ideed loomuliku, looduslähedase elu paremusest ja tema tsivilisatsioonikriitika olid lähtekohaks paljudele romantikutele. Teaduse, tehnika ja tootmise arengu asemel ülistavad nad puutumatut loodust ja nn õilsat metslast. Näiteks esitati indiaanlaste elu kui ideaalset. Mida rõhutasid romantikud Romantism väljendas kahtlust või pettumist valgustusajastu ideaalides. Vastupidi valgustajate ja klassitsistide mõistusekultusele rõhutasid romantikud tunnete ja instinktide tähtsust, sest nende arvates oli mõistus ühiskonna elu kujundajana osutunud jõuetuks. Universum ei paista romantikule mitte mõistusliku süsteemina, vaid irratsionaalsena. Maailm on müsteerium, mida mõistus haarata ei suuda. Igaveste ilureeglite asemel hindab romantik kunstniku originaalset eneseväljendust. Romantilisi kunstnikke ühendas ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis ühesuguse sisu
läksid ning seal oma eksisteerimise eest võitlesid, tapsid ja surid. Need seitse noort- Paul, Katczinsky, Tjaden, Albert, Kemmerich, Müller ja Behm- läksid sõtta teadmata, mis neid ees ootab ning milliseks sõda nad muudab. Neil puudus igasugune elukogemus, oli vaid koolitarkus, millest rindel abi ei olnud. Kõik see, mis neile senini oli tähtis tundunud, muutus nüüd tähtsusetuks. Võimust võttis loom, kes tegutses instinktide põhjal. Enam ei väärtustatud inimelu ning enese eksistentsi jätkamise eesmärgil tapeti vaenlaseid külmavereliselt ja halastuseta. Sõda muutis noorte väärtushinnanguid ning vaateid elule, mis oli nende jaoks saanud täiesti uue tähenduse. Rohkem hakati väärtustama enese elu ja sõpru, kellega koos oldi rindel. Sõpru, kellega oli üle elatud kurbusehetki. Sõpru, kes olid üksteist kaitsnud ja teineteisele rasketel hetkedel toeks olnud
Paljud ei ole aga aegade jooksul saanud selle vilju maitsta. Sõja eesmärk on ainult üks: laiendada oma võimu nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Iseenesest on see loomulik, teevad seda loomadki kassid ja koerad, hundid ja lõvid. Inimeste puhul teeb asja aga erilisemaks see, et meie kõrgem intelligentsustase aitab meil sõjapidamist hoopis täiustada ja laiahaardelisemaks muuta. Samas võiksime seda instinktide mahasurumiseks kasutada. Ajaloost on teada, et sõdade põhjused muutuvad maailmapildi avardumisega aina keerukamaks, alates loomuses olevast võimuihast antiikmaailmas kuni keerukate majanduspoliitiliste oludeni uusajal. Nagu siga leiab alati pori, leitakse ka pidevalt põhjusi kokkupõrgete alustamiseks. Mõned ei pea paljuks isegi tervete rasside väljajuurimist või maailmarevolutsiooni plaanimist. 20. sajandi esimene pool vapustas maailma kahe suure maailmasõjaga. Väiksemaid
ROMATISM 19.saj I pool --klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama ja oli liiga rangete reeglitega. siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist.. - kunstnikke huvitas romantiline ja unistuslik meeleolu . Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest. Suurt huvi tunti eksootika vastu, kuid ka kaasaja sündmusi ei jäetud kujutamata. Pole võimalik kindlate tunnuste järgi aru saada. Igal kunstnikul oli oma tehnika ja eripära rõhutamine. Teema järgi. INGLISMAA looduskeskne, maastikumaalid
2)Kirjanduses sentimentaalse, demokraatliku suunitlusega romaan. 3)Kuulsaimad valgustajad: D. Defoe ,,Robinson Crusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid". · Rousseau valgustuslikud ideed, teosed Valgustuslikud ideed - 1) Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalse väärtusega, vaid selgelt taunitav nähtus. 2) Me peaksime taotlema nii oma era- kui avalikus elus, et kõik vastaks mitte meie mõistuse, vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele. Teiste sõnadega elu peab mõistuse asemel juhtima süda. 3) Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend, mis on täiesti erinev ühiskonna üksikliikmete tahete summast. Iga kodanik peab alluma sellele üldisele tahtele. · 18.saj Voltaire'i sajand. Teosed, ideed Teosed: 1),,Zadig" Maailm on täis inimkurjust 2),,Mikromegas" Tähtsustab teadust kui kultuuri osa. 3),,Candide" Inimesed peavad ennast harima.
Hormoonide ülesanne? reguleerida ainevahetusprotsesse, organismi kasvu ja arengut, sugulisest arengut ja käitumist, instinktide väljakujunemist. Hormoonid ei algata uusi protsesse, vaid reguleerivad rakkudes olemasolevaid. Samuti koostöös närvisüsteemiga tagavad nad organismis toimuvate protsesside regulatsiooni. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne ehk nad mõjutavad ainult kindlat elundit või kudet. Hormonaalse regulatsiooni eripärad võrreldes närvisüsteemi regulatsiooniga? Hormoonid kannavad infot aeglasemini edasi, kui närvid. Hormoonide omadused:
õpetajana Peterburis, Orshas, Vilkomiris ja Tallinnas. Teosed "Loomapsühholoogia". Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964 "Ihu ja hing: viis loengut". EKSi Koolikirjanduse-toimkond, Tartu 1922 "Psühholoogia ja elu: kõned ja ettekanded". Noor-Eesti, Tartu 1937 "Loogika" (koostatud K. Ramuli 1931. a. loengute põhjal), Tartu ,,Loomapsühholoogia'' Loomade käitumist on võimalik suunata nende instinktide muutmise ja inimesele vajalike harjumuste kujundamise ehk õpetamisega. Loomad ise ei oska ikkagi ei lugeda ega arvutada, vaid ainult reageerib mingisugustele nägemise teel küsijalt saadud märkidele ehk signaalidele. Mälestustahvel ja maja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Teine tase
võrdlevate kujundite kaudu: meeleheite koerad, penid sügistuule hiigla vari, õhtutud. Hingeline kriis, nukrus, ükskõiksus maailma vastu. Sürrealism on futurismi ja dadaismi aluspõhi. Tekkis 1919.a. Prantsusmaal. Olemus: Sigmud Freudi psühhoanalüütilistest õpetustest mõjutatud (alateadvus, unenöod, nägemused, vaistlikud assotsiatsioonid). Ootamatud mõtteseosed, huvi inimese alateadvuse vastu, instinktide vastu, keerukate tungide vastu. Eesmärk: Elunähtuste kaose vastuvõtmine ja edasiandmine. Mõistus pidi taganema, et anda teed alateadvusetulvadele. Tunnused: Automaatkirjutamine, teadvuse hämarseisud (alkohol, hüpnoos, narko). Keeruline sümboolika, oma sisepingete kajastamine, vaba voli kujutlusvõimele. Must huumor-ootamatu sõnaseos. Esindajad: L.Aragon, P.Eluard, A.Breton, Apdlinaire. Eestis: A.Alliksaar, E.Ehin, J
muusikas 20. sajandi alguses. ·Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. ROMANTISMI TUNNUSED ·Romantismi iseloomustas mineviku ilustamine, eemaldumine reaalsusest, individualism ja väljamõeldiste eelistamine. ·Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. ·Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. NAISTE MOOD ·19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. ·Varrukad puhviti hästi kaharaks. ·Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. MEESTE MOOD ·Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. ·Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. ·Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis
vastutustundlikeks, kel mõistus paneb nad tegutsema selle nimel, et jääda ellu. Kasutatakse kõike seni õpitut, elukogemusi ja kuulatakse juhi käsku, ükskõik kui alandav või trööstiv see ka poleks. Tagaliinis pole pääsu, sest käsk tuleb ülevalt ja vastuhaku korral ei halastata karistusega, isegi hukkamine pole takistuseks. Nukkudena liigutatakse neid malelaual edasi. Lahinguväljal muutuvad noormehed justkui loomadeks, tegutsedes instinktide ajel tappa ja võidelda ellujäämise nimel. Lahingus on noored ja vanad, ülemused ja alluvad, kõik nad on võrdsed ning ühesugune saatus ootab neid. Moodustades karja, saavad nad üle suurematest hirmudest ja tunnevad kaaslaste tuge, ühtekuuluvust, sest sõpra tuntakse hädas. Jagatakse viimseidki toidupalukesi, veetilkasid, pakutakse soojust ja tuge. Isegi surmamõistetule antakse enne hukkamist viimane soov, viimane söömaaeg, see näitab mida tähendab toit inimesele.
stiil, direktooriumi stiil, ampiirstiil Madeleine’i kirik Madeleine’i kirik • Asub Pariisis • Ehitati Napoleoni korraldusel • Arhitekt: Pierre Vignon • Ilma akendeta • Valisin, sest: ▫ Eeskujuks Vana-Kreeka arhitektuur (sambad) ▫ Sümmeetriline ▫ Sammastiku üleval kolmnurkne viil ▫ Lihtne kuid reeglipärane ▫ Vähese kaunistusega Romantism • 19. sajandi algus • Maalikunst: ▫ Rõhutati tunnete ja instinktide tähtsust ▫ Kujutati tragöödiaid, surevaid või vaevlevaid inimesi ▫ Kujutati ka maastiku ▫ Teemad olid pärit igapäevaelust, revolutsioonist, inglise kirjandusest, keskajast Tehodore Gericault „Meduse’i parv“ Realism • Maalikunst: ▫ Maaliti seda, mida nähti enda ümber ▫ Loobuti fantastilistest motiividest ▫ Tegelased argielust ▫ Kujutati ka kurbi olukordi ▫ Kunstis oli kõige tähtsam tõde Jean Francois Millet „Viljapeade korjajad“
Sõda mõjutab inimesi ja inimsuhteid väga palju. Seepärast arutlesingi nimetatud raamatu põhjal, kuidas sõda muudab inimest. Sõda mõjub psühholoogiliselt nii laastavaks, et hakatakse mõtlema asjadele, millele tavaliselt ei mõelda. Tjaden, Kat, Albert, Paul, Kemmerich, Westhaus Müller, Behm, Müller-on need noored , kes tiriti sõtta romaanis ,,Läänerindel muutuseta" teadmata, mis neid seal ees ootab. Nad muutusid seal loomadeks kes tegutsesid instinktide ajendil. Poleks nad olnud seal koos, sõpradena, oleks see neid murdnud ning viinud hulluseni. Varsti said nad tundma sõja peensusi- kuulma mürsu tulekut ja selle ohtlikust. Nad üritasid selle õudusega leppida kuid see oli raske. Raamatu mina tegelane Paul ütles, et seda õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab kui sa hakkad selle üle järele mõtlema. Sõja ajal hakkasid väga hästi läbi saama Kat ja Paul.
Nad hakkasid kujutama pigem vaesemat ühiskonnakihti, kus seda viletsust ja võitlust on veel rohkem. Nad otsisid olukordi, kus inimesed loomastuvad ja käituvad pigem oma kirgede ja ürgsete tungide ajel, mõistus jääb neil tagaplaanile. Kujutasid sageli pahelisi inimesi ja kurjategijaid. Nende teooria oli see, et igas inimeses on peidus ürgne alge, mis siis avaldub äärmuslikes oludes, aga mõnel juba ka varem. Inimene käitub teostes pigem instinktide mõjul ja mõistust kasutab ta ainult oma tegude õigustamiseks. S. Freud on öelnud: ,,Inimest juhivad hirm, nälg ja sugutung." Neid mõjutas ka pärilikkuse avastamine. Seetõttu hakkasid nad kirjutama suguvõsa romaane, et näidata, kuidas pärilikkus avaldub. Detailsed kirjeldused, eriti meeldis neile kirjeldada jälkusi. Esindajad: Emile Zola, prantslane, Eduard Vilde, eestlane. Emile Zola
Nature ja nurture probleem kumb on inimese arengu määramisel olulisem, kaasasündinud omadused (nature) või elu jooksul õpitu (nurture)? Kaks äärmuslikku vastust sellel küsimusele: Bioloogiline determinism olulisemad omadused on inimesele geenide poolt kaasa antud Keskkondlik determinism inimese omadused sõltuvad peaegu täielikult keskkonnast Instinktiteooria William McDougall (1871 1938) Inimkäitumine on määratud kaasasündinud instinktide poolt. Inimestele omaste instinktide hulka kuuluvad näiteks: vanemlik hool, uudishimu, toidu otsimine, vastumeelsus, sümpaatia, seltsivus jne. 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsiobioloogia (evolutsiooniline psühholoogia) Inimese käitumine sõltub suurel määral meie esivanematel miljonite aastate jooksul
HALL 1844-1924 Mäng on käitumine, mis on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga. Hall arvas, et mäng on vahend, mille abil lapsed liiguvad läbi primitiivse kõukumise, peegeldades meie evolutsioonilist minevikku, näiteks ,,poiste sport", kus nad ajavad üksteist taga, maadlemine ja vangivõtmine ilmselt rahuldavalt osaliselt kiskjalikke instinkte". Seega oli mängu funktsioon oma olemuselt katartiline ja võimaldas varasemat inimajalugu iseloomustavate instinktide ,,välja mängimist". See käsitlusviis sai tuntuks kui ,,rekapitulatsiooni teooria". Halli pakutud kujul on seda kaasajal vähe toetatud, kui üldse. Väitis oma raamatus Adolescence (,,Noorukiiga") (1908) ja mujalgi, et Groosi treenimise teooria on ,,väga erapoolik, pealiskaudne ja perversne". Seda seetõttu, et Groos pidas mängu kaasaegsete tegevuste harjutuseks. Vastupidiselt sellele arvas Hall, et mäng on vahend, mille
Alaväärsustunne pole mingi hädavareste ja pigilindude pärisosa, vaid täiesti universaalne ja teatud piirides ka täiesti loomulik tunne, inimest käivitav ja aktiviseeriv vedru. Adleri taotlus on inimlik ja lihtne: püüda leida teid ja (enese)kasvatusviise, mis aitaksid inimesel vältida kapseldumist alaväärsustunnetega seotud tumedate kujutluste nõiaringi. Peamiseks teeks inimese aitamisel on Adleri arvates tema ühiskonnatunne, «sotsiaalsete instinktide» arendamine. Ühiskonnatundes näeb Adler inimese loomupärast vajadust: ühiskonnatunne juurdub lapse hinges ja lahkub inimesest ainult raskeimate haiglaste hingeeluvääratuste puhul, ühiskonnatunne meenutab end alati kui hoiatav hääl, kui südametunnistus või süütunne. 4 Me oleme läbi teinud ajalooetapi ja riigikorra, kus sõna «ühiskond» äratas peamiselt negatiivseid tundeid, ja nii võiks Adler aidata meil leida sellele
kogeda ülemeelelisi nähtusi. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi (Matt, 2002). Tänapäeval liigitatakse unenägusid nelja tasandi põhiselt. Unenägude madalaimal tasandil on kehalise iseloomuga unenäod, mis on seotud instinktide ja refleksidega. Need unenäod väjendavad inimese vahetuid vajadusi. Emotsionaalsetes unenägudes dramatiseeritakse teemasid, millega me ärkvel olles ei soovi tegeleda. Vaimsel tasandil näeme unenägusid, mis puudutavad möödunud päeva muljeid ning loovad seoseid varem kogetuga. Sellised unenäod on üpris subjektiivsed ja võivad paljastada meie ellusuhtumise, kujutluspildi endast ja teistest. Kõige haruldasemad on hingelisel või
Proosa tõusis esikohale. uut tüüpi romaan, tuntumad filosoofid-Voltaire, C.L.Montesquieu, J.J.Rousseau kirjanikud-H.Fielding, D.Diderot, J.Swift teosed-Daniel Defoe "Robinson Crusoe", Voltaire "Candide ehk Optimism" Romantism: ideaalid- utoopilise iseloomuga, otsiti minevikust, Erilist huvi tunti keskaja vastu. rahulolematus-Tekke põhjuseks rahulolematus kaasaja (valgustusajastu) ideaalidega tunnused-Rõhuti tunnete ja instinktide tähtsusele, levis inglismaal, Tähtsustati inimese isiksust, žanrid-luule, proosa, romaan Realism: tunnused-19s 2p, loobuti väljamõeldud teemadest, sündmustik asjalik, rahulik kulg eesmärgid-kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli. Žanrid-romaan, novell, jutustus tõetruudus ( kust saadi materjali?)-ilustata kujutatavat olulised autorid-Stendhal, C.Dickens, F.Dostojevski, A.Tšehhov Modernism:
sõda on nidanud aga seda, et Sõda on näidanud, et inimesi on võimalik panna tegema asju, mida persoon tavaolukorras ei teeks. Sõjas tehakse palju isiku jaoks ebaloomulikku, nagu tapmine ja piinamine. Seda kõike teevad tavalised inimesed, kes muidu käituvad igati tsiviliseeritult, aga sõjas tuleb esile instinkt ellu jääda, mis paneb inimese tegema ebaloomulike akte. Paul Bäumer raamatust "läänerindel muutusteta" oli eeskujulik õpilane, kuid sõjas tappis ta instinktide ajel inimese. See oli täiesti temale loomuvastane, kuid sõda pani ta seda tegema. üheks sõja sõnumiks võibki pidada seda, et inimene võib teha ükskõik mida. Sõda on õpetanud meid rohkem rahust lugu pidama. Aja jooksul inimesed unustavad ära, kui kohutav sõda on ja nähakse selles midagi romantilist, hiilgavat võimalust oma riigi piire ja jõukust suurendada. Kui sõda aga peale hakkab ja reaalselt nähakse, et sõda toob endaga kaasa
agressiivseks. Selles joobeastmes tulevad kergesti meelde ammused solvangud ja üleelamised ning sageli puhkeb tüli ja kaklus. Juba vähese alkoholi tarbimine raskendab inimestel välismuljete vastuvõtmist, halvab mälu ja sellega seoses olevaid talitlusi ning assotsioonide kulgu. Joobunul kaob kriitiline suhtumine oma tegudesse ja ümbritsevasse keskkonda. Pidurduse nõrkusega on seletatav joobunu ebaviisakas käitumine, mõtlematud teod ja madalamate instinktide pidurdamatus. Vanakreeka filosoof Aristoteles on tabavalt joobunud olekut nimetanud ,,tahtlikuks hulluseks". Alkoholi toimel võib esineda põhjuseta naer ja lõbusus, vahel ülearune tundlikkus ja pisarad, vahel ägedus ja vihastamine. Paljud inimesed muutuvad alkoholi joobes olles vägivaldseks ja ei anna oma tegudele aru ning võivad seetõttu sattuda kaklustesse või muudesse sekeldustesse.
ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad, kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Romantism Romantism tuli 1820-1830 klassitsismi asemele, olles uus kunsti suund ja sotsiaal-poliitiline ideoloogia. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. Selle tekkimise allikaks oli Prantsuse Revolutsioon, olles reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Romantism avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest. Suurt huvi tunti eksootika
ja käitumislik keskkond. Köhler - tasakaal, pregnantsuse seadus. taju konstantsus. insight transpositsioon. Lewin - väljateooria. eluruu. sub reaalsus. grupidünaamik. Teadvustamata materjali ei saa mõjutada inimese käitumist <> psühhoanalüüs. Psühhoanalüüs - Freud - teadvuses represseeritud traumaatiline sündmus. seksuaalsus. vabade assotsiatsioonide meetod. Instinkt. libiido. alatadvus. lapsepõlv Id – primaarne psühholoogiline reaalsus; juhtiv jõud, instinktid, libido (instinktide energia); reflektoorne vajaduste rahuldamine, objekti ilmumine teadvuses, mis aitab vajadust rahuldada; läbi põlvkondade korduvad sarnased kogemused salvestuvad Ego – Id’i teenistuses, arvestab keskkonna nõudmistega, kateksis – psüühilise energia suunamine mõtetesse objektist, mis suudab vajadusi rahuldada; leida objekt Idi vajaudtse rahuldamiseks, arvestada Superego’ga. Superego – keeldude internaliseerimine, süütunde osa käitumise regulatsioonis, isiksuse moraalne pool.
Nagu muistses Eesti vabadussõjas ütles Läti Hendrik, et eestlased võitlevad niikaua, kuni nel on kasvõi üks põlvepikkune poisike. Need 7 noort kes koolipingist läksid sõtta teadmatta mis neid ees ootab, treenisid väljaõppel aind kuuldes kauget rinde kõminat. Olles veel vabad ja rikkumatta. Sealt kohe eesliinile saadetuna, ilma mingi erilise kogemuseta oli see hirmus ja hinge purustav. Nad muutusid seal loomadeks kes tegutsesid instinktide toel kartes aga samas hüljates hirmu. Poleks nad olnud sõbrad ja koos oleks see neid murdnud ning viinud nad hulluseni. Varsti said nad tundma sõja peensusi, kuulma mürsu tulekut ja selle ohtlikust. Varjuma ning oskasid end välja lülitada nendest kogemustest ja õudustest mis seal toimus, et mitte väsitada ja süüa oma hinge nendega. Sest seal oli palju rohkem tähtsamat millest mõelda et, end elus hoida. Nad muutusid valvsaks ja ükskõikseks sest see mis seal oli on
järeldada et kõikidel öödel oli temperatuur alla 0 (reast üksikutest faktidest tehakse järeldus) MOTIVATSIOON Motivatsioon on kõikide asjaolude koosmõju, mis paneb inimesi tegutsema ja hoiab tegutsemas. Käimapanev jõud = motiiv. Motivatsiooni uurivad psühholoogid uurivad, miks me teeme neid asju mida me teeme. Psühholoogias on hulk erinevaid motivatsiooniteooriaid, mis täiendavad ülksteist. INSTINKTIDE TEOORIAD Üks vanimaid teooriate rühmi. Instinkt on kaasasündinud käitumisvorm, mudel. Inimesi seostatakse loomadega, et neil on samuti instinkte, kuid ei jõutud selgusele, millised need instinktid on ja palju neid on. S. Freudi käsitlus inimest paneb tegutsema põhiliselt 2 instinkti (tungi), seksuaalinstinkt/loomistung, hävitav tung/agressiivsusinstinkt; soov hävitada. Need kaks tungi on omavahel koguaeg seugnenud, panevad inimese tegutsema, annavad käitumusliku aluse.
jumalate kui ka inimeste poolt. Sel ajal naisi süüdistati sõdades, linnade hävimises ja meeste hukkumises. Müütises kasutasid jumalannad tihti ka oma väge, et meestele kätte maksta. Naised keskajal olid tunduvalt avameelsemad ja seksuaalsemad, kui võis eeldada ajastult, kus naiselikkuse ideaalkujuks oli Jeesuse ema Neitsi Maarja. Tegelikkuses olid selle ajastu naised, nii päriselus kui kirjanduses, lõhestunud inimesed ühiskonna ideaali ja oma tegelike instinktide ning kehaliste vajaduste vahel. Elizabethi aegse kirjanduse tüüpilised zanrid olid misogüünia (see tähendab naistevihkamine) ja meeste ülemvõim. Naiste õigused olid väga piiratud ja neil ei olnud luba oma arvamust avaldada. Naisi ei vaadeldud kui isikuid vaid neid peeti vajalikuks osaks paljunemisprotsessis. Naiste ideaal oli kahestunud püha ja puhta Neitsi Maarja ja tema lihaliku vastandi Eva vahel, kes ahvatles Aadamit keelatud vilja proovima. Valitses
Charcot - hüpnotiseeritavus on psühhopatoloogia märk, teine, et see on täiesti normaalne nähtus hüsteeria on tegelik tervisehäire, mis tekitab patsiendile tõsist düskomforti (paralüüsi võib tekitada) Psühhoanalüüs - Freud - teadvuses represseeritud traumaatiline sündmus. seksuaalsus. vabade assotsiatsioonide meetod. Instinkt. libiido. alatadvus. lapsepõlv Id primaarne psühholoogiline reaalsus; juhtiv jõud, instinktid, libido (instinktide energia); reflektoorne vajaduste rahuldamine, objekti ilmumine teadvuses, mis aitab vajadust rahuldada; läbi põlvkondade korduvad sarnased kogemused salvestuvad Ego Id'i teenistuses, arvestab keskkonna nõudmistega, kateksis psüühilise energia suunamine mõtetesse objektist, mis suudab vajadusi rahuldada; leida objekt Idi vajaudtse rahuldamiseks, arvestada Superego'ga.
N kasutab Kristuse väljendeid. N ütleb, et universaalset moraali pole olemas. ,,Tugev leiab ise enda moraali." N ütleb, et tõeline moraal hakkab enesejaotusest. Moraal ei saa olla universaalne, sest inimesed on erinevad. N ühes teoses ,,Tragöödia sünd" toob ta välja, et on olemas kaks ellusuhtumist: dionüüsiline ja apolloline ellusuhtumine. DIONÜÜSILINE APOLLOLINE Ühtsus loodusega Eneseohjeldamine Instinktide jaatamine Kultuur Vitaalsus Aktiivsus ISANDAMORAAL ORJAMORAAL Teine teos ,,Koidupuna" alustab sõjakäiku moraali vastu; selleks tuleb kõik väärtused ümber väärtustada. Kõike, mis on keelatud, tuleb jaatama hakata. Ütles, et ta ei ründa moraali, vaid ta ei arvesta moraaliga. N annab moraalile huvitava definitsiooni: moraal = dekadentlik idiosünkraasia (haiglane ülitundlikkus). N ütleb, et
Omapärane ellusuhtumine, mõtteviis, erinevad stiilid vormid kunsti loomisel. Sõna ,,romantism" viitab ühele tüüpilisele tunnusele see on keskaja imetlus. Keskaja, aga ka teiste kaugete ajastute või eksootiliste paikade imetluses väljendus ka rahulolematus kaasajaga. Romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib halvim võimalus. Igasugune muutus tõotab paranemist, aga paigalseis ja stabiilsus on masendav. Romantikud rõhutavad: pettumine valgustusajastu ideaalides, tunnete ja instinktide tähtsus, kunstnike originaalne eneseväljendus. Romantilisi kunstnikke ühendas ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. FRANCISCO GOYA omanäoline kunstnik, kelle loomingut on raske mõne kunstivooluga seostada, kuid enamasti mainitakse teda seoses romantismiga. Seda tänu oma hilistele isepäistele ja ühiskonda kritiseerivatele maalidele ja graafikale. Noorena oli õukonnakunstnik Hispaania kuninga õukonnas, kus pidi õukondlastest maalima paraadportreesid.
Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. Chalk Cliffs on Rügen (1818), Caspar David Friedrich Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Romantism avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest.
isiklikku diagnostikat, s.t. leida probleemi allikas üles iseenese seest, oma hingest, oma teadvusest. ESIMENE TSAKRA Ehk juurtsakra. Selle keskuseks on õndraluu, näärmeks neerupealised. Emotsionaalne tasand: Turvatunne ja ellujäämine. Raha ja materiaalsed väärtused, omamise tunne. Esimene tsakra on olemise algallikas ja seob meie keha Maaga. Inimese keha vajab suhtlemist loodusega, et esimene tsakra oleks korras. See tsakra on vastutav ellujäämise eest. See on instinktide tsakra. Esimese tsakra peamine tung on ellujäämine. Kui esimese tsakra vajadused ei ole rahuldatud, vaadatakse maailma läbi hirmu prisma. Et vabaneda hirmust, võtke ette üks jalutuskäik. Mitte selleks, et teha harjutust, vaid lihtsalt suhtlema loodusega. TEINE TSAKRA Ehk seksuaaltsakra. Selle keskuseks on ristluu piirkond, näärmeks sugunääre. Emotsionaalne tasand: Mõnu ja seksuaalsus, nendega seotud ärevus ja süütunne. Peamiseks liikumapanevaks jõuks on mõnu
Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. ROMANTISM KIRJANDUSES Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia.
Traktaat ,,Ühiskondlik leping" esitab projekti ideaalsest põhiseadusest, mis peab tagama riigile võimalikult suure vabaduse ja riigi kodanikele võimalikult suurema võrdõiguslikkuse - demokraatia alus. Rousseau 3 revolutsioonilist ideed: - tsivilisatsioon pole hea, vaid selgelt taunitav nähtus; - peaksime taotlema nii era- kui ka avalikus elus, et kõik vastaks vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele, otsuste tegemisel peaks olema mõistuse asemel süda; - iga kodanik peab alluma sellele ,,üldisele tahtele", indiviidil pole mingist õigust hälbida ühiskonna tahtest ja seega võib tema demokraatiakäsitlusele ette heita isikliku vabaduse täielikku puudumist. 7. XVIII saj draamat mõjutas mõjuvõimas klassitsism. Voltaire tõi draamasse progressiivsed valgustusideed - usufanatismi kriitika, võitluse vaimupimeduse vastu -
Ootamatu lõpp tuli väga õigel ajal, sest varsti polekski enam kedagi päästa olnud. Ja loo iroonia seisiski selles, et poisid pääsesid saarelt just tänu suitsule, mida märkas möödasõitev laev kuid see polnud lõkkest, vaid Ralphi hävitamiseks süüdatud tulekahjust, just Ralphi, kes oli algusest peale märgulõkke tegemist kõige olulisemaks pidanud... Küsimus: missugune on inimese olemus? Teos kui ühiskonna mudel, tegelased kui inimeste põhitüübid (4), ürgsete instinktide ja tsiviliseerituse ilmingud piirsituatsioonides. 2
ajal, Napoleoni õuekunstnik, Prantsuse maalikunsti suurim mõjutaja, ,,Horatiuse vanne", ,,Napoleoni ja Josephine kroonimine", ,,Tapetud Marat", J. Ingres ,,Suur supleja", ,,Suur odalisk", ,,Napoleon keisritroonil". Romantism (1830 1850, kunstivool) keskaja imetlus, omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis, kunstniku originaalne eneseväljendus, väljendas kahtlust või petumist valgustajates, rõhutasid tundeid ja instinktide tähtsust, kustnikke ühendas ellusuhtumine, üheks väljenduseks oli inglise park, mineviku idealiseerimine, ebatavalised tegelased ja sündmustikud; arhitektuur historitism: minevikustiil neogootika arhitektuuri stiil, mis levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal, hoonete tellijateks olid valitsused, aristrikraadid, kirikud, Londoni parlamendihoone, Tartu Ülikooli muuseum, Sangaste loss, neobarokk
suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud - libido ehk sugutung/seksuaalinstinkt, eros ehk eluinstinkt – suunatud elu säilitamisele ja jätkamisele (nt söömine, mugavused), thanatos ehk surmainstinkt – agressiivsus, destruktiivsus – eluenergia on otsa saanud ja inimene on valmis surema, kuna võtab surma kui üleminekut ühest etapist teise PSÜHHOANALÜÜS - ID (miski) – alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand, mis on sündides olemas ja on loomalik osa inimesest ning lähtub naudinguprintsiibist. - ego (mina) – mõistuse tasand, mis lähtub reaalsusprintsiibist, peab arvestama tegelikkust ja püüab leida kompromissi ID ja superego vahel. - superego (ülimina) – ideaalide, väärtuste, sotsiaalse kontrolli tasand, mis lähtub ideaalsusprintsiibist (moraalid, eetika, normid) MEETODID - unenägude analüüs (manifisteerunud (otsene) ja latentne (varjatud) sisu
annaabi.ee 
