,,Kuristik rukkis´´ Holdeni ja tema eakaaslaste suhted täiskasvanutega Holden on saamas täiskasvanuks. Kuid ta kardab ja ei taha seda. Aga siiski valetab ta ennast vanemaks kui ta tegelikult on. Ta tahab proovida kõike seda mida teevad täiskasvanud, kuid keegi ei jäää teda uskuma. Holden pole ka ise kindel, kas ta ikka on täiskasvanu. Ta mõtleb endale välja mitmeid valenimesid uusi identiteete. Holdeni lapsepõlv on igaveseks möödas, ent ta keeldub ka saamast täiskasvanuks, mis tekitab hirmu ja masendab teda
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks. Nii struktuurilt kui ka funktsioonilt ebatäiuslik perekond võib aga viia laste sotsialiseerumishäireteni.
MURDEIGA Tüdrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. 10-12 a - üleminek murdeikka 12-14 a - varane murdeiga 15-16 a - keskmine murdeiga 17-18(20) a - hiline murdeiga Arenguülesanded 12-18 ea: Füüsiline kasv Formaalne mõtlemine Identiteedi kujunemine Emotsionaalne kasv Osalemine eakaaslaste gruppides Suhted vastassooga Füüsiline areng Toimuvad suured muutused, füüsiline kasv on väga kiire - see kurnab ja väsitab organismi. Saavutatakse füüsiline ja füsioloogiline küpsus (T 12-a, P 13-a). Hormonaalsed muutused tekitavad emotsionaalset tasakaalutust. Toimub ka seksuaalne areng - seksuaalse identiteedi kujunemine, huvi vastassoo vastu, esimesed seksuaalkogemused. Murdeea keskel võib noor olla väliselt sarnane täiskasvanuga, kuid
karakteristikud. Perekondikud riskitegurid on sageli seotud lapse vahetu keskkonnaga ja võivad ilmneda nii otseselt kui kaugemalt. Sellisteks riskiteguriteks on perekonna struktuur, pereliikmete arv, vaesus/ madal sotsiaalmajanduslik staatus, perekonnaliikmete kriminaalsus, ema tööhõive, vanemlus teismeeas, lahutus, perevägivald, vanemlik psühhopatoloogia, vanemlik kasvatuspraktika, lapse füüsiline väärkohtlemine. Eakaaslaste mõjutused delinkventse käitumise kujunemisel osutuvad tagasihoidlikumaks, kui individuaalsed, perekondlikud ja kogukondlikud riskitegurid, mistõttu käsitletakse tõrjutust eakaaslaste seas ja deviantsust pigem vahendavate teguritena kui delinkventse käitumise esmapõhjustena. Eakaaslaste mõju saab olulisemaks lapse hilisemas eas. Eakaaslastega seotud riskitegurid on deviantsete eakaaslaste mõju, esialgsele kuritegelikule käitumisele õhutamine, koos
Esimene küsimustik oli nelja küsimusega ja pidi välja tooma kui suure tõenäosusega kogetakse seda (näiteks, et ained on igavad) koolis. 10-11. aastastele noortele esitati küsimus negatiivse kooli kogemuse ja kaaslaste kohta: 1. Ei tunne end koolis turvaliselt; 2. Õpetajad ei tunne enda ainet väga hästi ega oska õpetada seda; 3. Laps pääseb peaaegu kõigist pahandustest ilma tagajärgedeta; 4. Enamus ained on igavad. Teine küsimustik oli eakaaslaste poolt surve saamise kohta, mis sisaldas kuute jah-ei vastustega küsimust. Kas eakaaslased avaldavat survet: 1. Suitsu proovimisel; 2. Marihuaana ja/või narkootikumide proovimisel; 3. Alkoholi joomisel; 4. Koolist poppi tegemisel; 5. Kuriteo toimepanekul; 6. Koolile mittepühendumisel. Kahele eelnevale küsimustikule artiklis põhjalikke tulemusi välja ei toodud, kuid on olemas standardiseeritud indeks (Cronbach alfa 75). Tänapäeval näeme üha enam, kuidas eakaaslaste
1. Sensomotoorne staadium laps õpib objekti jäävuse põhimõtet, mis on üks paljudest praktilistest viisidest, õppimaks, et maailm on korrapärane 2. Operatsioonieelne staadium See on staadium, kus algab representatiivne mõtlemine. Seda näitlikustab kõige paremini jäävuse idee, mis puudub seda tüüpi mõtlemises. 7. SOTSIAALNE ARENG Kesksel kohal varajasest lapsepõlvest kuni noorukieani on eakaaslaste grupp. Suur osa ajast eakaaslaste grupis veedetakse tegevuses, mida nimetatakse üht või teist liiki mänguks. Mäng on tähtis, sest võimaldab asju proovida kontekstis, mis olemuselt ei ole tõsine hetkel, kui mäng muutub tõsiseks, pole see enam mäng. Paljudes lapsepõlvemängudes kindlasti kaasatud fantaasia. Lastel, kes on turvaliselt kiindunud, on rikkamad ja sagedasemad fantaasiamängud, mis on enamasti seotud suurema kognitiivse küpsusega. Neli sotsiaalset kategooriat:
sõnu ütlema hakata. Kuidas lapse kõnearengut toetada: a) anna lapsele head kõnelist eeskuju. Räägi mõõduka tempoga, kasuta lapsele eakohast sõnavara. Kuula, mida laps ütleb. b) kaasa last vestlusesse, et ta saaks rääkida pikemalt oma kogemustest, tegemistest, mängust ja tunnetest (mida sa täna tegid, mis ja miks sulle meeldis, ei meeldinud? mida uut täna teada said?). c) julgusta last suhtlema nii eakaaslaste kui ka teiste täiskasvanutega. d) loe või jutusta lapsele (nt unejuttu) ning arutle koos lapsega tegelaste ja tegevuste üle. Sama lugu võib lugeda ja jutustada mitmeid kordi. e) lugege luuletusi, liisusalme ja vigurlauseid, kus on palju kordusi (tii-tii-tihane, vaa-vaa- varblane; midli-madli, kudli-kadli). f) mängige erinevaid sõnamänge (vastandsõnade leidmine, mõistatuste lahendamine, mida ütlesin valesti).
teadmisi ümbritseva maailma kohta, siis just suhtlemise ja ühise tegevuse protsessis eakaaslasega tekib vajadus käsutada kõike omandatut. Ühises tegevuses tekib pidevalt situatsioone, mis nõuavad toimingute kooskõlastamist, heatahtlikku suhtumist partnerisse. Seoses kontaktide arenguga muutub lapsele oluliseks eakaaslase suhtumine temasse. Kui kolmeaastane, tulles lasteaeda keskendub täiskasvanule ja võib eakaaslast üldse mitte tähele panna, siis varsti on eakaaslaste sümpaatia võitmine üheks olulisemaks käitumismotiiviks. Lastekollektiiv mõjutab isiksuse arengut ka grupis valitseva arvamuse kaudu. Kolmeaastaste grupis puudub veel ühine hinnang, ühe arvamus ei mõjuta teise oma. Nelja-viieselt hakkavad lapsed teise arvamusi tähele panema ja alluvad enamuse arvamusele (konformsus). Edaspidi konformsus väheneb. Kuna grupipoolne hinnang on lapsele nüüd eriti tähtis, siis püüab ta hoiduda tegudest, niis kutsuvad esile eakaaslaste negatiivse hinnangu
vähemalt 2 argumendiga. (10 punkti) Autori väitel on tänapäeva Eesti noored sellised, kes püüavad olla populaarsed oma eakaaslaste seas, pöörates vähe tähelepanu oma tulevikule ja enesearendamisele. See juures ei ole Eesti noored aktiivsed omaalgatuse ja kodanikuaktiivsuse vallas, millega jäädakse alla Skandinaavia riikidele, keda me võtame tihti peale oma eeskujuks. Ma ei nõustu autori seisukohaga, et Eesti noored ei mõtle oma tulevikule ning püüavad ainult oma eakaaslaste seas populaarsed olla. Ma arvan, et hetkel mõtlevad noored rohkem oma tuleviku peale kui paar aastat tagasi. Selle põhjuseks on majanduskriis, mis on sundinud noori mugavustsoonist välja tulema ning pannud neid pingutama selle nimel, et neil oleks parem tulevik. See tõttu arvan ma, et noorte seas peetakse jällegi olulisemaks individuaalseid saavutisi mitte kollektiivseid. Kodanikuaktiivsuse vallas ei saanud ma autorist aru, mille poolest siis Skandinaavia riikide
suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on tihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. 1993/94 läbiviidud rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti koolides regulaarselt 22% 15-aastatest poistest ja 6% samaealistest tüdrukutest. 1998 aasta andmetel suitsetab 16-24-aastastest meestest 39% ja naistest 18% . Enamik püsisuitsetajaid on alustanud just noorukina ning põhiosa neist pärineb kodudest, kus suitsetamine on tavaks. Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid otsese eeskujuga-suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast. Noored hakkavad suitsetama uudishimust - soovist näida täiskasvanuna. Põhjusi, miks hakatakse suitsetama, on palju. Üks põhjusi on suitsetavate eakaaslaste suitsetamine, arvamus,
asjade äravõtmine, togimine, narrimine ja tõukamine. Kiusajad kes nad on? Kiusajat iseloomustab: impulsiivsus, dominantne isiksus ( puudub empaatia ), positiivne suhtumine vägivalda, füüsiline tugevus ( poisid ), vanempoolse soojuse ja seotuse puudumine, minna-laskev kasvatusstiil, range distsipliin, füüsiline karistamine, vanemliku järelvalve puudumine, sõbrad, kelle suhtumine vägivalda on positiivne, eakaaslaste kiusamismudelite järgimine, järelvalve puudumine vahetundides, õpetaja ükskõikne suhtumine, teiste õpilaste ükskõikne või positiivne suhtumine kiusamisse. ( allikas Elliott jt., 2000, 24 ) Kiusajad jagunevad kaheks: Targad kiusajad Kes on üldjuhul populaarsed grupi liidrid ja õppeedukuselt eeskujulikud. Nad valivad välja ohvrid ja ässitavad teised kaasõpilased nende vastu. Neil on väga kõrged
„Kas raamatute lugemine annab teadmisi ja rahulolu?" Erinevates koolides käivad erinevad inimesed, kellele meeldib lugeda erinevaid raamatuid ja teoseid, kuid kindlasti annab iga kool oma panuse selleks, et selle kooli õpilased palju loeksid, kuna räägitakse, et kui inimene mõned päevadki midagi lugenud pole, kipub selle inimese jutt labaseks minema. Väga paljud inimesed armastavad lugemist väga, kuid on ka inimesi, kellele ei meeldi absoluutselt lugeda. Elu näitab, et nende inimeste jutt on kohati tõesti tobe ja labane ning ega nende inimeste õigekirigi just väga kiita ei ole. Kuid ka need inimesed, kes tõesti lugeda ei armasta, puutuvad iga päev siiski kokku lugemisega oma tööülesannete täitmisel. Kuid on ka inimesi, kes loevad ainult internetis, käies foorumeid ja blogisid lugemas, kasutades Facebook-i või lugedes näiteks telekava või ajalehte. Minu tutvusringkonnas on palju inimesi, kellele meeldib ...
Umbes 6-12 aastat lntiimne; vastastikune jagamine Suhtes esineb teadlikkus intiimsusest ja vastastikususest ja see kestab vaatamata väiksematele tagasilöökidele Umbes 9-15 aastat Autonoomne vastastikune sõltuvus Teadlikkus, et suhted kasvavad ja muutuvad; toetumine sõpradele, kuid nende vajaduse- omada teisi suhteid- aktsepteerimine Umbes 12 aastat kuni täiskasvanu iga Põhjuslikkuse mudelis on eakaaslaste vähesel aktsepteerimisel otsene põhjuslik seos. Juhuslikkuse mudelis lähtub tulemus pigem kestvamatest omadustest, nagu näiteks agressiivsus ja häbelikkus kui põhjusest endast. Ühiskondlikku staatuse, enesehinnangu, psühhopatoloogiliste sümptomite ja täiskasvanutevaheliste sõprussuhete kvaliteedi peamised tulemused olid järgmised: tõrjutus eakaaslaste poolt ennustas kehvemat ühiskondlikku seisu (ootused töö suhtes ja töösooritus, sotsiaalsete tegevuste ulatus)
· Raskused usaldusväärsete sõprade leidmisel, usalduse tekitamisel, stabiilsuse tekitamisel · Andekad lapsed ei otsi endale sõpru, kellega nad saaksid ainult suhelda, vaid nad otsivad endale pikaaegset ja lojaalset sõpra, kellega saaks jagada oma tundeid ja mõtteid ning kes seisaksid üksteise eest välja, kui probleeme tekib. · Üksindus. · Mida vanem on andekas laps, seda tõenäolisem on, et ta otsib sõpru mitte oma eakaaslaste hulgast, vaid vanemate inimeste hulgast. Seega on neil tavaliselt teistest vähem sõpru. · Sotsiaalsetest suhetes eemaldumine võib jätta mulje, et andekad on ligipääsmatud ja kinnised. · Depressioon ja lootusetuse tunne tuleviku suhtes, sest koolis on raskustega silmitsi pidanud seisma aastaid ja tulevik tundub mõttetu. · Omapärased viisid koolis esile tükkiva igavuse peletamiseks: tunnis unistamine,
Varane lapseiga (25 eluaastat) Arenguülesanded. Laps on võimeline ennast identifitseerima kas poisi või tüdrukuna, hakkab üldjoontes mõistma, kuidas toimub soojätkamine, hakkab mõistma, mis asi on privaatsus ja selle seost alastiolemise ja seksuaalsusega, hakkab kas vähest või hoopis äärmiselt suurt huvi üles näitama samast ja vastassoost eakaaslaste ja täiskasvanute suguelundite vastu. Tüüpiline käitumine: Laps hõõrub või katsub aeg-ajalt enda suguelundeid (eesmärgiks pigem enda rahustamine kui seksuaalse naudingu saamine). Samasoolised mängukaaslased uurivad üksteise kehasid, tegevus on mänguline ja uudishimust ajendatud (näiteks arsti mängimine). Laps naudib alasti olemist. Laps kasutab erinevate kehaga seotud protsesside kirjeldamiseks oma sõnu.
Viieaastane suhtleb põhiliselt kõne vahendusel. Ta on vestlusse lülitudes tundlikum ja adekvaatsem ning arvestab erinevaid partnereid (nt suhtleb ta sõbraga vabamalt kui võõra täiskasva nuga). Laste omavahelises suhtluses on dialoog veel mitmeteemaline, vahel valitseb ka monoloog.Tihti võib märgata, et lapsed räägivad omavahel, kuid tegelikult nad üksteist ei kuula, sest igaühel on oma mõte, mida ta tahab kindlasti edasi anda. Viieaastane naudib rühma kuulumist ja eakaaslaste seltsi ning näitab teiste rühmaliikmete vastu üles sümpaatiat ja hoolivust. Viienda eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised sotsiaalsed oskused: väljendab oma emotsioone ja räägib nendest; suhtleb ja tegutseb enamasti iseseisvalt ning orienteerub oma suutlikkuses; suudab kuigivõrd vastutada oma tegevuse eest; on tundlik teiste hinnangute suhtes, need mõjutavad tema enesehinnangut;
Eesti põhikooli lõpetaja valikud Põhikooli lõpetamisega saab noorel läbi elus üks väga oluline etapp. Mõnesmõttes toob see kergenduse, kuid samas tekitab peas küsimuse mida teha edasi? Valikuid, kuidas oma edasist elu korraldada, on mitmeid. Kõiki otsuseid mõjutavad väga erinevad tegurid eakaaslaste valikud, lapse huvid, pere majanduslik olukord, vanemate soovid, elukoht. Ühe enam on populaarsust kogumas kutsekoolidesse minek pärast põhikooli. Enamasti lähevadki sinna just need, kes tahavad saada korraga nii kesk- kui ka kutsealast haridust. Nii mõnedki kardavad, et nad ei saa gümnaasiumis hakkama, kuna juba põhikoolis oli raskusi. Muidugi see on täiesti õige, sest üle oma varju pole mõtet hüpata. Osad valivad kutsekooli, kuna nende vanemad soovivad seda
ümbritseva maailma kohta, siis just suhtlemise ja ühise tegevuse protsessis eakaaslasega tekib vajadus käsutada kõike omandatut. Ühises tegevuses tekib pidevalt situatsioone, mis nõuavad toimingute kooskõlastamist, heatahtlikku suhtumist partnerisse. Seoses kontaktide arenguga muutub lapsele oluliseks eakaaslase suhtumine temasse. Kui kolmeaastane, tulles lasteaeda keskendub täiskasvanule ja võib eakaaslast üldse mitte tähele panna, siis varsti on eakaaslaste sümpaatia võitmine üheks olulisemaks käitumismotiiviks. Lastekollektiiv mõjutab isiksuse arengut ka grupis valitseva arvamuse kaudu. Kolmeaastaste grupis puudub veel ühine hinnang, ühe arvamus ei mõjuta teise oma. Nelja-viieselt hakkavad lapsed teise arvamusi tähele panema ja alluvad enamuse arvamusele (konformsus). Edaspidi konformsus väheneb. Teistelt saadud hinnangusse suhtub laps selles eas väga emotsionaalselt. Ta ei suuda veel
,kus neid ei tunta ja lähevad tänavate peale ennast müüma,lootes et äkki prostitutsiooniga teenib raha. * Narkomaania Narkomaania on psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootikumide tarvitamise tagajärjel. Narkomaania on probleem,mille põhjustena võib välja tuua vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse, mittetoimiva perekonnamudeli (lahutused, lapsevanemate sõltuvusprobleemid ja kasvatusmeetodid), eakaaslaste mõju ja ebasoodsad grupinormid ning narkootikumide suure kättesaadavuse. Kuidas on narkomaania seotud turismiga ? *Lennujaamas sokutatakse narkootikum teise inimese kotti või taskusse et ,see inimene selle ülepiiri trantspordiks . *Klubides või pubides pannakse narkootikum joogi sisse ja pärast kasutatakse see inimene ära . Suguhaigused Suguhaigused on sugulisel teel levivad bakterid ja viirused, mis põhjustavad suguteede põletikke.
tegutsemisreeglites ja -ootustes. Piirid annavad lapsele kontrollitunde ning teeb keskkonna etteaimatavamaks. Õpetaja saab toetada last kaasates teda ühitegevustesse ja anda igale lapsele võimalus anda oma panus ühisesse tegevusse. Tähtis on jälgda lapse suhteid kaaslastega, milline on tema sotsiaalne positsioon, kuidas laps käitub konfliktisituatsioonides. 4. Eakaaslastega suhte tähtsus. Eakaaslaste roll laste arengus on väga oluline, kuna kaaslased on lapsega enamasti üheealised ning samal arengutasemel. Mängides toimub suhtlemine võrdsega ja see omab olulist osa elus läbilöömisel. Eakaaslased on suhtlemisoskuste tasemelt sarnased ja neil on sageli ühised huvid ja ühised ettevõtmised. Koos mängides ja tegutsedes tekib olukordi, kus lapsed peavad lahendama tekkinud probleeme ja lahendama need. Koolieelsesse ikka jääb
· HIV-nakkuse kiire levik (ennekõike veenisüstivate uimastisõltlaste seas) · Narkootikumidega seotud õigusrikkumiste arvu kasv ESIMENE TARVITAMINE · esmakordselt proovitakse enamasti kanepit ( marihuaanat, hasisit), amfetamiini või ecstasy`t · kust uimasti saadakse: -sai jagatud sõprade ringis -vanemalt sõbralt Miks hakatakse tarvitama? o uudishimu, tahetakse saada uusi kogemusi o olla meelepärane oma heale sõbrale o eakaaslaste arvamus, soov olla grupis vastuvõetav, ei taha teistest erineda o võimalus rikkuda igapäevareegleid, o hirm öelda "ei", kui pakutakse o uimastid on kergesti kättesaadavad o põgenemine igapäevareaalsusest o saada kaifi, elamust, kogeda "uut dimensiooni" o soov tunda end "vingena" ja paista välja vanemana UIMASTIPRUUKIMISE ERINEVAD VORMID: Proovimine üksikud kogemused Juhutarvitamine aine pruukimine mingis kindlas kohas või situatsioonis
poolt, kelle hoole all laps on, mille eesmärk on sellele lapsele tekitada valu, vigastust või teda täiesti alla suruda. Seksuaalne ahistamine – sõltuvate, seksuaalselt ebaküpsete laste ja noorukite osalus seksuaalsetest tegevustes, mida nad täielikult ei mõista ja mille suhtes ei saa nad anda informaaritud nõusolekut või mis rikuvad perekonna rollide sotsiaalseid tabusid. Eakaaslaste grupid Varajane eakaaslaste kogemus väikelaste gruppides või päevahoius võib edendada neid eakaaslaste oskusi. Näiteks imiteerimist. Vanematele õdedele-vendadele on iseloomulik näidata üles suurt tolerantsust väiksemate suhtes ning nad võivad olla pädevama käitumise tähtsaks eeskujuks. Mõned esmasündinud ilmutavad teatud märke armukadedusest, kui uus õde või vend perre lisandus. Õed-vennad mõjutavad teineteist ka peale lapsepõlve. Näiteks õed õppisid
küsimine; teene palumine; sobivalt käituda ning teab, laps ei reageeri sellele segavate mõjutuste mida tohib, mida mitte. oskusele üldse. ignoreerimine. Lasteaiaga seotud oskused Osaleb lühikest aega Naudib rühma kuulumist Küsimuste esitamine Küsimuste esitamine; ühistegevuses ja eakaaslaste seltsi ning valmistab mõnele lapsele juhtnööride järgimine; eakaaslastega, kuid ühistegevust, teeb veel raskusi ja üks laps on raskuste puhul eelistab ühte eesmärgi saavutamiseks rühmas selline, kes ei pingutamine; vestlusesse mängukaaslast rühmale. koostööd, jagab ja suuda ega talu
Reggio Emilia lähenemisviis keskendub koolieelsele ja algkooliharidusele. Kogukonnakeskne haridusfilosoofia on mõjutatud Dewey, Piaget, Vygotsky, Gardner and Bruner haridusfilosoofilistest käsitlustest.See põhineb lapsekesksele õppimisele, loovusele ja esteetikale, koostööle. Samuti on oluline dokumentatsioon ja õige keskkonna olemasolu. Sellele meetodile on omane, et arvestatakse laste arvamuse ja häälega. Samuti on neil võimalus luua enda huvist lähtuva õppekava, mis baseerub projektõppel ja laste aktiivsusel ja uudishimul. (http://malaguzziemilia.blogspot.com/2013/04/filosoofia.html ja http://www.childrensgarden- vail.com/what-reggio-emilia http://www.tlu.ee/opmat/ka/e_kursus/Emakeel_lastekirjandus/Emakeel/demokraatia_praktiseerimin e_alushariduses.html 8.10.2013) Lastel on õigus olla märgatud ja olla koheldud kui täiskasvanu, kellel on kõik õigused. Eelkõige siis luua iseenda kogemuste pagas. Suhtlemisel ja enda välje...
(NOOREMAS MURDEEAS SAMASOOLISED, HILJEM VASTASSOOLISED SÕBRAD). TEKIVAD ARMUMISED, SEKSUAALSUHTED. IDENTITEEDI KUJUNEMINE · KELLENA END TULEVIKUS ETTE KUJUTATAKSE · MIDA TAHETAKSE SAAVUTADA · ELUKUTSE VALIK (MURDEEA LÕPUL) · IDENTITEET KUJUNEB KIIREMINI NEIL, KELLELE EI SURUTA ARVAMUSI PEALE, NT VANEMATE POOLT · KUI IDENTITEETI EI SAAVUTATA, TEKIB ROLLISEGADUS JA ÄREVUS SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG · VARASES MURDEEAS (11-13 EA) SUURENEB KONFORMSUS JA MÕJUTATAVUS EAKAASLASTE POOLT. SÕPRUSSUHTED OMANDAVAD MURDEEAS UUE KVALITEEDI. ENESEHINNANG ON KÕIKUV, STABILISEERUB TAVALISELT 16-18 ELUAASTAKS. SELLEST TULENEB EMOTSIONAALNE KÕIKUMINE NING KONFLIKTID MURDEEAS ON NORMAALSED. · EMOTSIOONIDE INTENSIIVSUS TÕUSEB, MEELEOLUDE KIIRE VAHELDUMINE, ISESEISVUS TUNNETES, SUUR HAAVATAVUS JA TUNDLIKKUS. VÕIMALIKUD PROBLEEMID · SÖÖMISHÄIRED - KÄSITLETAKSE PSÜÜHILISTE HÄIRETENA. ESINEB ROHKEM MURDEEALISTEL TÜDRUKUTEL JA NOORTEL NAISTEL.
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Piret Kala PEREKONNA TÄHTSUS LAPSE KASVUKESKKONNAS Essee Õpperühm: TPALB-1KÕ Tallinn 2015 Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja –faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000) Alates keskajast on lapse kasvukeskkond muutunud järjest turvalisemaks ja sõbralikumaks. Läbi järgnevate sajandite kasvatati lapsi küll karmilt ja neist püüti vormida korralikke inimesi, aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidina.
Isamaalisus enne ja nüüd Isamaa ja emakeel on olemas kõigil, kuid kas nendest peetakse lugu? Usun, et enamik rahvast teeb seda, aga leidub ka reetureid, kes lihtsalt hülgavad kõik, mis seostub meie isamaaga ehk Eestiga. Sajandeid tagasi, kui sõime aganaid ja meist aeti välja paganaid, oli meil soov luua oma Eesti riik. Paraku jäi puudu ressursist ja piisavalt tugevast isikust, kes oleks aidanud kehtestada ühtse korra ning võimu. Nii olime, isamaalisus hinges, kuid mitte tegudes. 23. veebruaril 1918. aastal Pärnus, Endla teatri ees kuulutati välja Eesti Vabariik. Presidendiks sai Konstantin Päts. Paraku tundub mulle, et riik oli liiga täiuslik, sest mõnekümne aastaga vaibus isamaalisuse tunne ning Vene enamlased haarasid võimu enda kätte. Vahepeal olime loomulikult Saksa riigi all, kuigi prooviti abi saada ühelt ja teiselt poolt, okupeeriti meid ikkagi venelaste poolt. Aastal 1944-1986 oli isamaalisus v...
Minu arvates oli see negatiivne, sest neil tekkis omavahel palju erimeelsusi. Kuna neile allus sõjavägi ning nad täitsid riigi kõrgema preestri kohstusi, tekkis neil palju konflikte ja tülisid. Positiivseks aga saab lugeda seda, et kahekesi küsimusi läbi arutades tegid nad otsuseid, mis olid rahvale kasulikud. Spartas kujunes range kodanike kasvatamise süsteem. Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades ja tegelesid peamiselt kehaliste ning sõjaliste harjutustega. Minu arvates oli see negatiivne, sest poised ei saanud olla oma perega koos ning pidid hakkama juba väiksena kõvasti treenima. Positiivsena saab võtta ainult seda, et kahekümnendatest eluaastatest loeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümnendatest ka täieõiguslikeks kodanikeks. Nad omandasid ka õiguse saada maatükk ja soetada perekond. Spartas oli tugev ja ühtne sõjavägi
Kas Eestimaa võib loota minule ja minu eakaaslastele? Kallid kuulajad! Täna oleme me siia kogunenud, et rääkida taas oma kallist kodumaast. Eesti Vabariik saab 91. aastaseks. Täna, seda tähtsat päeva tähistades peame me eelkõige mõtlema oma esivanematele ja neid tänama. Tänu neile elame me praegu iseseisvas riigis. Nemad võitlesid Eesti rahva ja riigi vabaduse nimel. Nüüd on kasvamas uus põlvkond, kes peab andma oma panuse Eesti riigi jaoks ning hoidma selle vabadust. Kas Eestimaa võib loota minule ja minu eakaaslastele? Enamik arvaksid kindlasti, et tänapäeva noori ei saa usaldada ja nende kätesse tuleks viimse asjana riigi saatus anda. Meist ei ole eriti hea mulje jäänud. Nooruse kohta kuuleme enamasti halvustavaid arvamusi, ikka ja jälle kui hukas see on. Tegelikult on see vaid esmamulje, mida pakuvad inimestele rohkelt massimeediumid. Paraku on just tragöödia see, mis müüb ja inimestele huvi pakub. Tihtipeale ag...
,,Mina olen Surm" Mairi Laurik Mina valisin selle raamatu, sest see on Tänapäeva ja Lastekirjanduse keskuse korraldatud 2016. Aasta noorteromaani võistluse võitja. Ma olen alati väga rahul olnud selle konkursi raamatutega. Romaani peategelane Roomet pole sugugi tavaline keskkooli õpilane. Ta on nii erinev, et pidi eakaaslaste kiusamise pärast vahetama kooli ja kolima Lihulast Viljandisse vanatädi juurde. Roomet näeb inimeste elusid ja seda, kuna need lõpevad. Ta on Surm. Roomet ei vehi vikatiga. Ka liha on tal luude peal tunduvalt rohkem ning keebi asemel kannab ta punast kapuutsiga dressipluusi. Elusid näeb Roomet liivakelladena, mis ripuvad inimeste õla kohal. Kui liivakell mõraneb või hakkab selles liiv otsa saama, saabub Surmal aeg lahkunu hing teele saata. Tema ülesandeks ongi hingede vabastamine, et nad siia ilma ekslema ei jääks. Tegemist on heasüdamliku noormehe...
vastasid et on kokku puutunud iga päev õpilastega, kellel on nägemis,- ja kuulmispuue, ning 8 õpilast vastasid et näevad palju probleemse käitumisega lapsi. 3.)Küsimus ,,mis mõjutab teie valikuid ja käitumist koolis"? Põhivastustest olid vanemad ning eakaaslased/sõbrad. Kui eristada poiste ja tüdrukute vastuseid, siis on näha et poisid hoolivad rohkem sellest, kas on nad populaarsed oma eakaaslaste või sõprade seas, ning nende käitumine ja valikud sõltuvad just nimelt teiste arvamusest. Tüdrukuid rohkem mõjutavad vanemad. Kuid kooli ei kirjutanud keegi õpilastest, ma arvan et õpetaja roll koolis ning õpilaste nõustamises on juba langenud ja õpetaja ei ole autoriteediks õpilaste keskel. ( 10 inimest vastasid et mõjutavad sõbrad, 3 inimest eakaaslased, 8 inimest -vanemad ning 2 vastasid, et ei mõjuta keegi.) 4
Uurimistöö ``Noored ja alkohol `` Eesti noored joovad alkoholi teiste riikide eakaaslastest rohkem. Eesti lapsed paistavad teiste riikide alaealistega võrreldes silma rohke alkoholi tarvitamise poolest - elu jooksul on alkoholi tarbinud 87 protsenti siinsetest noortest .Eesti alaealiste õigusrikkumisi võrreldi nende eakaaslaste omadega kolmekümnest riigist. Lisaks Euroopa riikidele olid rahvusvahelisse uuringusse kaasatud ka USA, Venemaa, Austraalia ja Uus-Meremaa, teatas justiitsministeerium. Viimase kuu jooksul on alkoholi tarvitanud 45 protsenti Eesti lastestest .Alkohoolseid jooke tarbivad eesti noored vene rahvusest eakaaslastest rohkem, vastavalt 87 ja 82 protsenti. Vene noored tarbivad aga eestlastest enam kanepit ja hasisit,
Last ootav naine, kes suitsetatab, napsab päevas 10g beebi kaalust. Rasedus kestab ~9kuud ja kuus on ~30 päeva, seega 2700 grammi. Põhjused, mis tõukavad inimesi suitsetamisele Noored hakkavad suitsetama uudishimust soovist "olla nagu kõik". Põhjusi, miks hakatakse suitsetama, on palju. Üks olulisemaid põhjusi on suitsetavate eakaaslaste surve, arvamus, et suitsetamine on cool ja vanemate või sugulaste eeskuju. Varjatumad põhjused on madal enesehinnang, halb edasijõudmine koolis ning ümbritseva keskkonna mõju, sealhulgas ka meedia mõju. Suitsetamist õigustavad väited noorte suus: Suitsetamine tõstab toonust; mul on madal vererõhk; olen väga väsinud ning mul on raske kontsentreeruda; sigaret annab energiat; hommikul aga aitab ärgata; pärast paari sigaretti on ka mõtted selgemad
tekitada päris tõsiseid hingamis- ja vererõhuhäireid. Õnneks minu enda tuttavate seas ei ole kedagi, kes tarvitaks ketamiini või üleüldse narkootikume. Arvan, et narkootikum on juba tee lõpp. Tihti saab alguse nurga taga salaja tehtud esimesest suitsust, kuid mitte alati. Uimasti tarvitamise alustamine sõltub suurel määral sellest, millise ringkonnaga nooruk läbi käib. Suurem osa alustabki tarvitamist selles eas, mil on tähtis eakaaslaste arvamus. Viis, kuidas indiviid tarbib uimastit on mõjutatud tema sõprade ja tuttavate tarbimisest. Milliseks kujuneb nooruki suhe uimastitesse, on paljus mõjutatud tema sõprade suhtumisest ja tarbimisest. Tavaliselt saadaksegi esimesel korral proov sõbra käest ja seda tehtakse selleks, et mitte teistest erineda, kuid see täielik absurd ning lapsed mõistavad seda, kui üldse mõistvad, tavaliselt liiga hilja ning tagasiteed ei ole. Nii, et minu seisukoht on selline, et ära tarvita
30-liikmeline vanemate nõukogu, geruusia. Igal aastal valiti kodanike seast 5 valitavat riigiametniku, efoori, kes pidid olema vähemalt 60-aastased. Spartiaadid moodustasid elanikkonnast tühise vähemuse, ülejäänud olid Lakoonika asukad, perioigid, ning messeenlased ja osa Lakoonia pärisrahvast, heloodi. Kuna spartiaadid olid vähemuses pidid nad võimu hoidmiseks rakendama range kodanike kasvatamise süsteemi. Seitsmendast eluaastast alates elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades ja tegelesid peamiselt kehaliste ja sõjaliste harjutustega. Kahekümne aastaselt said nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümne aastaselt täieõiguslikeks kodanikeks. Tänu sellele said nad õiguse omada maatükki ja soetada perekond. Spartiaadid tööd tegema ei pidanud, nende eest tegid tööd heloodid. Täiskasvanud spartiaadid pidid ka olema enamus enda elust väeosas ja sõjalise treeningu tähe all. Tänu sellele oli Sparta maavägi Kreeka võimsaim relvajõud.
Selline suhe oli juba ammustest aegadedest peale üks aristokraatliku kasvatuse aluseid. Kuigi sageli kaasnes sellega ka erootiline kiindumus. Omasooarmastus Spartas Sõjakas Spartas kuulus iga mees kindlasse vanuseklassi. Abiellumisõiguse said sõjaga tegelevad mehed küllalt hilja. Seksuaalsuhted vallaliste naistega olid rangelt keelatud. Ainsaks seksuaalse pinge maandamise viisiks olid suhted poistega. 7- kuni 17- aastaseid Sparta poisse ei kasvavatud perekonnas, vaid eakaaslaste gruppides. Igal poisil pidi olema oma erastes, kelle sõjamehekuulsus kandus üle ka tema eromenile. Erastesteks olid reeglina 20-30 aastased vallalised mehed. Sparta ajaloost on teada palju liigutavaid lugusid erasteste ja eromendide armastusest ja vastastikusest truudusest, paljud neist jäid lähedasteks sõpradeks kogu eluks. Omasooarmastus Ateenas Erinevalt Spartas polnud Pederastia Ateenas kohustus, vaid privileeg. Algselt seostus
Üheks võib olla see, et nooremas eas ei taha teismeliste arvamused endast vanemate omadega kuidagi kokku minna, kuna kõigest on omad kujutlused ja kõik mis on neist erinev, tundub äärmiselt väär. Selline seisukoht ei pea enamasti paika. Peamiselt on siiski õigus vanematel, kes on rohkem elukogenud ja kellel on paremini arenenud analüüsimisvõime, mis aitab langetada mõistlikke ning küpseid otsuseid. Ühtlasi võib laiduväärt läbisaamine olla põhjustatud teiste eakaaslaste mõjutusest. Kui mõni nooruk räägib, kuidas tema oma vanemate käskudest ning palvetest keeldub ning käitub vastupidiselt vanemate palvetele, võib see paljusid mõjutada, ning ka nemad käituvad samamoodi, arvates, et saavad nii talitada endale meelepäraselt. Kolmas variant suhetest on selline, kus kommunikatsioon endast vanemate põlvkondadega on peaaegu katkenud. Selline situatsioon võib tekkida nii lapse enda vastu- meelsusest kui ka vanemate kasvatusest
Üheks võib olla see, et nooremas eas ei taha teismeliste arvamused endast vanemate omadega kuidagi kokku minna, kuna kõigest on omad kujutlused ja kõik mis on neist erinev, tundub äärmiselt väär. Selline seisukoht ei pea enamasti paika. Peamiselt on siiski õigus vanematel, kes on rohkem elukogenud ja kellel on paremini arenenud analüüsimisvõime, mis aitab langetada mõistlikke ning küpseid otsuseid. Ühtlasi võib laiduväärt läbisaamine olla põhjustatud teiste eakaaslaste mõjutusest. Kui mõni nooruk räägib, kuidas tema oma vanemate käskudest ning palvetest keeldub ning käitub vastupidiselt vanemate palvetele, võib see paljusid mõjutada, ning ka nemad käituvad samamoodi, arvates, et saavad nii talitada endale meelepäraselt. Lapsevanem on lapse elus tugipunkt kuhu saab alati tagasi pöörduda. Vanema ja lapse suhe on teismelisele tähtis, sest noor tunneb ennast kindlana ja suudab rääkida asjadest mida ta enda tutvusringkonnas rääkida ei julge
karvastik näol areneb. (Endomorph, Mesomorpf, Ectomorph) 5loeng. Kehaliste muutuste psühholoogiline mõju murdeealise arengule.(pilt telf) 1.Sissejuhatus- üldised käitumisviisid, mis iseloomustavad murdeealist. 2.Varane või hiline seksuaalne küpsus 1.1 Bioloogiliste ja kultuuriliste faktorite mõju murdeealise arengule (skeem) Hormoonide mõju pole otsene, tuleb erinevate steoreo tüüpide, või eakaaslaste suhtumise vahefaktori mõjul .Kui tuua fakte milline see kaugne mõõju poistel seoses kõrge teso tasemega on siis läbib vahe muutujate, mis puudutab teisi, mõjutab näiteks agresiivsus. Tüdrukule kõrge ostogreeni tase , tõstab meeleolu vaid sel juhul kui tüdruk on aktiivses tegevuskavas. Aga ostogeeni madal tase mõjutab läbi selle kui see tüdruk eakaaslastega aktiivses suhtes pole depressiivsust ja masendust. Slaid üldised käitumisviisid *Poisid on häbelikumad kui tüdrukud
elamurajoonis. Samuti ka töötus toob kaasa stressi kogu perele. Töötu lapsevanemad piinlevad kahtluste käes- kas nad leiavad jälle tööd, kas neid üldse enam vajatakse, kas raha jatkub? Need on küsimused, mille varjus võivad laste probleemid jaada tähelepanuta. Lapsed tunnetavad vanematel lasuvat pinget, ei suuda seda aga määratleda ja muutuvad ebakindlaks. Samas suurenevad laste kasvades välised ehk eakaaslaste, sõprusringi, kooliklassi mõjud. Mõjutavad ka ajakirjad, televisioon, iidolid ja teised eeskujud. Niisugust mõju saavad vanemad, sugulased, hooldajad või õpetajad kontrollida ainult piiratud ulatuses. Sellele vaatamata saab palju ära teha selleks, et oma lapsi sõltuvusohu eest kaitsta. Füüsiliste ja psüühiliste põhivajaduste rahuldamine loob lastele kindla jalgealuse, mis on vajalik paljude raskete sammude tegemisel nende isiksuseks kujunemise teel.
Kõik riigi kodanikud olid võrdsed. Kõigil oli ka võrdsed võimalused ja nad said esineda rahvakoosolekutel oma ettepanekutega. Spartas alistatud messeenlastest ja ka Lakoonika pärisrahvast said aga spartaatide maaorjad. Kuna siis ei pidanud spartaadid ise tööd tegema. Ma leian, et Ateena riigikord on praegu rohkem aksepteeritavam, kui Sparta riigikord. Kahele päritava võimuga kuningale Spartas allus veel sõjavagi. Seitsmendast eluaastast alates elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades ja tegelesid peamiselt kehaliste ning sõjaliste harjutustega. Kahekümmnendast eluaastast loeti nad täisväärtuslikesk sõjameesteks ja kolmekümmneselt täieõiguslikeks kodanikeks. Seega oli Sparta sõjaväekorraldus hästi arenenud, kuna juba 7aastased poisid läksid nö. sõjakooli õppima. Spartalased tugevndasid juba varajasest ajast sõjalist külge, sest Spartalased olid dooria päritolu sissetungijad. Ateenas polnud võõramaalastel õigust maad osta
jooksul, on omane suurele sotsiaalsele grupile, on jäik pol muutuste suhtes, suudab pidava jääda vaid pideva taastootmise korral. Kultuuri spetsiifilised jooned: teadmised, hinnangud oskused, riik peab pidevalt ennast teadvustama ja inimesi õpetama, käitumisviis mis iseloomustab konkretset pol kultuuri. Sotsialiseerumine-kultuuri õppimine, protsess mille käigus kuj ühiskonnaliikmetes väärtusi ja hoiakuid pol süsteemi kohta. Agendid: perekond, kool, eakaaslaste grupid, massimeedia, kodanikuharidusega tegelevad riiklikud või kolmanda sektori institutsioonid. Survegrupid- Kategooriakaitse grupid(ametiühingud), kes võitlevad elutingimuste parandamise eest. Edendamisegrupid-püüavad kaitsta teatud väärtusi mis on kasulikud kogu ühiskonnale. Lisaks eristatakse sotsiaalseid liikumisi:naisteliikumine, rahuliikumine. Sotsiaalse liikumise tunnusjooned: killustunud võrgustikud, mitte kindla
jäljendatakse täiskasvanuid. Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Laps hakkab aru saama hea ja halva, lubatu ja keelatu piire. Järjest enam hakatakse suhtlema teiste lastega väljaspool pereringi. KAINIKUIGA (eluaastad 6/7-11/12) Selles eas alustatakse kooliteed, õpitakse kirjutama, lugema ja arvutama. Sõbrad ja tuttavad muutuvad senisest olulisemaks. Kainik õpib täitma kohustusi koolis ja kodus ning pidama lubadusi. Rohkem soovitakse kuuluda eakaaslaste gruppidesse ja õpitakse koos tegutsemist. NOORUKIIGA MURDEIGA (eluaastad 11/12-15/16) Selles eas läbitakse kiired ja ulatuslikud kehalised muutused, kuid muutuvad ka suhted, tundemaailm ja käitumine. Õpitakse iseennast paremini tundma. See periood võib kaasa tuua nii põnevust kui ärevust uue olukorra ees. HILINE NOORUKIIGA (eluaastad 15/16- 20/22) Selles eas saadakse täiskasvanuks
halbu. Tegelikult on hea, et igal inimesel on oma arusaam, sest igaühe arvamus on oluline ja tähtis, sest inimene on mõtlev olend ja igaüks meist on ainulaadne. See teadmine aitab meil mõista paremini iseennast ning kaasinimesi. Oluliseks aspektiks on kindlasti vaatepunkti positiivsus või negatiivsus ning mõju teistele inimestele. Oma arvamuse pealesurumine ei tähenda mitte alati, et teised sellega nõus on vaid pigem hirmu ennast väljendada ja saada hukkamõistu osaliseks, seda eriti eakaaslaste hulgas. Tihti arvame ekslikult, et probleemide lahendamine on raske ja ülejõu käiv ülesanne, aga hoopis lihtsuses võib peituda tõde ja lahendus. Tore on, kui saad seda maailma ise avastada ilma, et keegi kannataks. Alateadlikult kombime me kõik piire, mille me ise või teised meile kehtestanud on. Mõni asi või olukord kurvastab või ajab hoopis vihale. Tunnetega toimetulek iseendas on vahel päris raske, tunnete väljendamine veelgi raskem
Murede klaasi uputamine tekitab vaid ajutise heaolutunde. Hommikul ärgates pole probleemid kuhugi kadunud, vaid segunenud alkoholist tekkinud ärevuse ja depressiooniga, mistõttu haaratakse taas alkoholipudeli järele, et veelkord positiivseid tundeid kogeda ning probleemid unustada (Spada 2008:26) Spada leiab, et alkoholiprobleem on omandatud käitumine, mida õpitakse kuritarvitama sotsiaalse suhtlemise käigus. Jooma õpitakse kultuuris, kus pereliikmete, sõprade, partneri, eakaaslaste ja meedia mõjutused kujundavad meie käitumist ja alkoholiga seotud uskumusi- näeme vanemaid peale kurnavat tööpäeva venist lõõgastust otsimas, tunneme end sõprade poolt kõrvalejäetuna kui ei joo ning meedias kajastatakse alkoholiga seostatavate seksuaalsete oskuste ja võimekuse pilte (Spada 2008:24). 1.2 Sõltuvus narkootikumidest Sõltuvus narkootikumidest sarnaneb mõneti alkoholisõltuvusega, tekitades samuti ajutise mõnutunde
o Käitumise otsese vaaltuse kaudu. o Teise inimese nagu õpetaja või vanema käest küsimise teel. o Või lapse käest küsides. · TÕRJUTUD LAPSED tõenäoliselt on uurijate suurim huvi keskenduda 8-11 aastaste laste tõrjumise uurimisele. Tulemus näitas, et 30% nendest lastest olid tõrjutud. Tõrjutud lastel näib olevad mitu alamtüüpi ja erinevad põhjused tõrjutuseks eakaaslaste poolt. Eriti paistab esinevat suur erinevus mõnel lapsel, kes on tõrjutud, agressiivsuse tõttu, ja teiste laste vahel, kes on tõrjutud oma alalheitlikuse pärast. · POPULAARSED JA VASTUOLULISED LAPSED populaarsetel lastel on hea suhtlemis oskus, nad i ole väga agressiivsed ega endasse tõmbunud. Populaarsust mõjutavad samuti teised tegurid. Puberteedi ajal on varajane füüsiline küpsemine samuti muutuja, mis mõjutab
Autor kasutab teoses vaba stiili ning tegelaste omavaheline jutt ei ole ametlik. Ka õpetajaga räägib Holden vabalt. Autor esitab omi seisukohti tegeleste kaudu. 7)TEOS JA LUGEJA. Milliseid teose probleeme võiks üle kanda tegelikku, kaasaegsesse, teie ellu? Teose püsiväärtused. Kuidas meeldis? Miks? Paljud probleemid, mis raamatus käsitletud, on samad, mis praegugi. Minuvanustel kui puberteedieas noortel on samuti nagu Holdenilgi probleeme nii vanemate, eakaaslaste kui ka ka kooliga. Raamat meeldis mulle hea vaba stiili pärast ning ka paljud probleemid tundusid tuttavad.
Kiusajal on vaja välja pressida nii-öelda üleolek ja tunnustus, et saavutada soovitud tähelepanu. Kiusajal puudub võime mõista teiste tundeid ja sageli ei oska ta ise sõber olla ega ka sõpru leida. Osadel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama. Sellistel õpilastel on tavaliselt palju energiat ja suur võimuvajadus. Psühholoogilist ehk vaimset vägivalda kogetakse koolis väga erinevates vormides: ühelt poolt verbaalsed ähvardused eakaaslaste suhtes (narritamine ja pilkamine) ning teiselt poolt vägivald seoses kooliasjade kui omandiga (teiste õpilaste asjade äravõtmine, peitmine, pildumine või lõhkumine). Vaimne vägivald on samaväärne füüsilise vägivallaga kuna see mõjutab õppimist ja elukvaliteeti. Füüsiline vägivald seisneb kaasõpilasele kehalise valu tekitamises. Uudistes kajastatakse tihti ka neid uudiseid, kus õpilased on juba nii kaugele läinud, et kaasõpilasi ja õpetajaid tulistama hakkavad
ehk spartiaadid.Sparta riigi eesotsas olid kaks päritava võimuga kuningat.Kaks kuningat täitsid riigi kõrgeima preestri kohusesid ja neile allus sõjavägi.Muudes asjades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu-geruusia ja 5 efoori-igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud.Lõppotsuse ütles alati spartiaatide koosolek.Spartas oli kodanike kasvatamise süsteem.Seitsemandast eluaastast alates elasid poisid eakaaslaste rühmades ja tegelesid kehaliste ja sõjaliste harjutustega.Kahekümnendast eluaastast said nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümnenast eluaastast täisõiguslikeks kodanikeks. Ateenas kuulus võim aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule.Solon oli riigimees ,poeet ja seadusandja ning ta kärpis aristokraatia eesõigusi.Tänu sellel suurenes rahvakoosoleku tähtsus.5.sajandil oli riigi eesotsas Perikles ja riigis kujunes demokraatlik kord
· Käsitleb üht valdkonda või probleemi Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad · Võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks. · Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul · On omane suurele sotsiaalsele grupile, mitte üksikindiviidile · On jäik poliitilise muutuste suhtes · Suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral Sotsialiseerumine · Perekond · Kool · Eakaaslaste grupid ja töökaaslased · Massimeedia · Elukestev protsess
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
