Heaoluriik-riik mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse. (Tasuta haridus,inimõiguste kaitse,vaesuse leevendamine) Monarhia- Taani,Jaapan.Dem. Tugevad küljed-kodanikuõigused, konkurents Diktatuuri tugevad küljed-Keskklass-Kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste katekooria.(õp,arstid jne)Siirdeühiskond-ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja- suhted asendatakse demokraatiaga,toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (eesti taasiseseisvus 1980ndate lõpus)Föderatsioon-e liitriik (Saksamaa,USA)Sots. Heaoluriigi tunnused-Pakub teenuseid millest turg pole huvitatud,Pehmendab turukonkurentsist ja inimese elukaarest
DIKATATUURIDE TEKKE PÕHJUSED · Muutused ühiskonnas-keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut..Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. · Sõja mõju-inimesed olid harjunud sõja-aastatel karmikäelise riigivõimuga, selline
majanduslikud (töö,töötasu) 2.Ühiskonna arengu etapid,nende isel ja tähtsamad sündmused. a) industriaalühiskond - ratsionaalsus,pürokraatia tugvenemine, inimestel tekib tööaeg ja vabaaeg. majanduses oli esikohal tööstuslik tootmine, vooluliinid, muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus ja leibkonnamudel, maaelanikkond väheneb. b) postindustriaalü. - massitootmine ja -tarbimine, massikultuur ja -meedia. kasvas teaduse ja tehnoloogia osa majanduses, tekib keskklass c) infoühiskond - muutub töö iseloom. teaduse areng, tähtsad on uurimisasutused e instituudid. 3.Industriaalühiskonna ja postindustriaalühiskonna võrdlus Industriaal - uur osatä hankival sektoril (maavarade kaevandamine), lähtuti tootmis võimsusest ja toodanguhulgast, vajati hulgaliselt tööstustöölisi, ühiskonna juhtimine on kordineeritud Postindustriaal - suur osat teenindus sektoril,lähtutakse teenindus sekto töötajatae osakaalust töötajate
lähtuvalt tema jõukusest: 1. Kõrgklass – jõukam ühiskonna osa, kellel on keskmisest märgatavalt kõrgem sissetulek ja hea haridus. Saavad lubada endale üsna luksuslikku elustiili- reisid, kallid autod, jahid, majad jne. Eestis kuuluvad sinna suurettevõtjad ja ettevõtete tippjuhid, mõned riigisektori ametnikud ja Riigikogu liikmed. Enamasti elatakse Tallinnas või suurtemates linnades. Osatähtsus suurem meeste ja eestlaste seas. 2. Keskklass – keskmise sissetulekuga ühiskonnaliikmed, kellel enamasti on kõrgem haridus ja hea erialane kvalifikatsioon. Eestis kuuluvad sinna arstid, kohtunikud, juristid, teadlased, IT-spetsialistid, õpetajad jne. Samuti ka mõned ametnikud, juhid, väikeettevõtjad. 3. Alamklass – sissetulekud on keskmisest veelgi madalamad ja osa elab juba täielikus vaesuses. Raske ots-otsaga kokku tulla. Eestis kuuluvad sinna pensionärid, lihttöölised, teenindustöötajad, kelle amet ei vaja erilist
Nii poliitikas kui ka majanduses osatakse kasutada infot. · Paindlik ja vabam töökorraldus · Oluline on loovus, oskus töötada meekonnas ja rakendada oma teadmisi · Tekib rohkem töökohti, kus töötaja peab oma tegevust ise kavandama ja korraldama · Eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi mõisted: konveier- teisaldusseade bürokraatia- ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus keskklass- kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria ühishüve- kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad ilma turu vahenduseta. heaoluriigi olemus ja ülesanded Õ lk 13 - 16 Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. · Püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi · Täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ül ning reguleerib majandust
Riikide sisepoliitiline ja majanduslik areng 20. sajandi alguses 20. sajandi alguses toimus maailmas palju muutusi: arenes nii sisepoliitika kui ka majandus. Tekkis keskklass, kes moodustas leiboristliku partei ning hakati nõudma erinevaid õigusi. Ülemaailmne kaubandusvõrk arenes seoses raudteevõrgustiku suurenemisega. 20.sajandil arenes üle maailma nii vee- kui ka maismaateede võrgustik. Üleilmastumise seisukohast väärivad erilist tähelepanu kaks Euroopast lähtuvat raudteeliini. Üks neist on BerliinBagdadi raudtee, mis ühendas Berliini Pärsia lahega, ning kavandati nii poliitilistel kui majanduslikel kaalutlustel
teaduslikele analüüsidele. Infot kasutatakse majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult.Teadmusühiskond muudab töö iseloomu. Töökorraldus on vabam ja paindlikum, oluline on loovus ja osata töötada meeskonnas, rakendada oma teadmisi. Töötaja puhul eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi. 6. mõisted: konveier, bürokraatia, keskklass, ühishüve. Konveier transpordimasin lasti teisaldamiseks pideva vooluna. Bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. Keskklass kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed.(ametnikud, haridus, tervishoid) Ühishüve kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. 7. heaoluriigi olemus ja ülesanded. Riik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi, sekkub majandusse
rajamine; kohtureform - piinamised keelatakse Maria Theresia - sõjaväereform, finantsreform, kaotati tollipiirid, uus kriminaalkoodeks, rahvakoolid, kutsekoolid Josef II - usuvabadus, pärisorjuse kaotamine, kiriku võimu piiramine, riigi tsentraliseerimine (vastuolud äärealadega) Uusaegne eluolu. Rahvaarvu kasv meditsiini areng, kartulikasvatus; pere pole palju organiseeritud abielusid; keskklass pole palju organiseeritud abielusid; keskklass kerkib esile; manufaktuuride rajamine pole palju organiseeritud abielusid; keskklass kasitöölised kogutakse kokku; postiteenuse areng, ajakirjanduse teke pole palju organiseeritud abielusid; keskklass info levib; sõjandus pole palju organiseeritud abielusid; keskklass alaline armee; kindluste ümber bastionid. Dateeri: Ameerika Ühendriikide iseseisvumine (1775-1783) Miks võideti? Iseseisvus tuli ameeriklastel kätte võidelda
läinud. Oluline seepärast,et see stseen toob loosse järsu pöörde. 5.) Põhitegelased: · Jevgeni Onegin: 1) pärit Peterburist, moenarr, 2) soovis olla vaba, 3) kuulus kõrgklassi, jõukas 4) iseendaga: spliin - raskemeelsus, elutüdimus, tülpimus; ümbritseva maailmaga seltskondlik, kõrk, ülbe · Lenski: 1) pärit Göttingenist, süsimustad voogavad kiharad, 2) südames valitsesid arm, truudus 3) poeet, kuskil keskklass, väga vaene polnud 4) Tahtis Olgaga abielluda · Olga: 1) elab maal, üliarmas, lihtsameelne, sinisilmne, rõõmsameelne, blond 2) Tahtis Lenskiga abielluda 3) Keskklass, maamõisniku tütar · Tatjana: 1) elab maal, tumm, kartlik, nukrapilguline 2) vaikne, vältis kõike, polnud tavaline 3) Keskklass, maamõisniku tütar 6.) Küsimused: · Kas on mõtet oodata?
Ühiskonna sotsiaalne struktuur Kihistus - Majandusressursside alusel - Päritolu - Väärtushiinangud - Elustiil - Haridusnäitajad Iga inimrühm paigutatakse kindlale positsioonile. Enamasti on kihistumine seotud tänases ühiskonnas haridusnäitajatega. Sotsiaalne mobiilsus - Inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise - Kõrgklass - Keskklass - Alamklass Sotsiaalse mobiilsuse takistajad - Päritolu - Haridus Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakohist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne(ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet.
hõive määr töötavate ehk hõivatud inimeste osakaal kas mõnes majandussektoris või elanikkonnas tervikuna kapitalism majandussüsteem, kus tootmis ja vahetusvahendid on eraomanduses ning mille toimimiskeskkonnaks on turg kapitalistid e. kodanlus kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kes omab tootmisvahendeid keskklass kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria, mida kõrvuti alamklassi ning kõrgklassi terminitega kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse struktuuri iseloomustamiseks. Arenenud demokraatiamaades moodustab keskklass suurima kihi sotsiaalses struktuuris. kodanikkond
Merkantilismi peamine eesmärks oli rahvariigi võimalikult suuur rikastumine ja tugevdamine. Kolooniatest tuli rikkusete allikas (ressurss). Ühtsed põhimõtted erinevates maades: a) Riigi eksport peab igal juhul olema suurem kui import b) Ringlus, raha saadakse raha poolt (väliskaubanduslik ringlus) c) Tuleb ergutada eksportkaupu tootva tööstuse arenemist d) Sisetootmist ergutati e) Tooraine import ja valmistoodangu eksport 2) Vene merkantilism: hakkas välja kujunema keskklass. Merkantilsism küll sillutas teed turumajandusele, kuid samas sulas kokku pärisorjuslike suhetega, tugevdas neid. Lääne-Euroopas merkantilistlik poliitika lammutas feodaaalseid suhteid ning valmistas teed ette turumajandusele (sai osta maad). Lääne-Euroopas kujunes keskklass (muutus peamiseks)(talupoegade kihistumine oli üsna suur), Venemaal oli aga endiselt pärisorjuslik suhtumine. Lääne-Euroopa ühiskond võrdsustus. Maa- feodaalsüsteemi alus on maa olemasolu. (Feoodisüsteem)
demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. 2. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Meie valijate oluline sihtgrupp on keskklass. 3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. Eesti Keskerakond mõistab turvalisuse all nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset. 4. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja
Kuidas ma näen iga päev väljas olles sotsiaalset kihistust? Sotsiaalne kihistus on mõiste, kus jagatakse inimesed nende ressursside järgi kolme klassi: kõrg-, kesk- ja alamklass. Sotsiaalses kihistuses võib jagada ka inimesed klassidesse nende varanduse, hariduse, võimu, elukoha ja muude tunnuste alusel. Sotsiaalse kihistuse esimene klass ehk kõrgklass on klass, mis pole ühiskonnas tõrjutud nagu alamklass. Keskklass on aga selline vahepealne klass, mis pole nii vastuvõetud kui kõrgklaas, kuid pole ka nii tõrjutud kui alamklass. Kuigi kui võtta arvesse eliidi teooriat, siis võib öelda, et keskklass koos alamklassiga on üks suur hall mass ning eliit ehk kõrgklass on ajas püsiv ja ainsana väärt valitsema. Ühel päeval ma vaatlesin kodukandis ja Papiniidus ringi käies, kuhu klassi võiks keegi kuuluda. See ülesanne on lihtne, kui pead arvama, kes kuulub alamklassi. Alamklassi
igapäevaste inimeste 2,3 hektarit, vajaduste ökojalajälg mis ületab rahuldamiseks ületada napiltkeskmiselt tarbimise 3jätkusuutlikkuse maakera. kahte maakera. globaalset piirnormi. hektarit aastas. Tuleviku väljakutsed • Kokkuhoid saab alguse Maailma keskklass iga inimese on muutumas isiklikest ning Teiseks Tuleviku väljakutseks väljakutseks tarbimishoiakutest onon inimeste prognoositakse, et ja -valikutest. aastaks 2050 on • toimetulek tarbimise maailma Oma vähendamine tarbimise suurimaks kasvuga ostujõuks
Kas see on suurem arenenud riikides või arengumaades? Kui Aasia ja Aafrika elanikud jätavad maha rahuldava 1,4 globaalse hektari suuruse jälje, siis eurooplane nõuab endale tubli 5,0 ja Põhja-Ameerika elanik koguni 9,6 globaalset hektarit. Ehk suurem on arenenud riikides. 7. Miks on ökoloogiline jalajälg suurem just arenenud riikides? Üha enam on ka arengumaade inimestel raha, mille abil tarbida erinevaid ressursikulukaid tooteid, nagu autod ja koduelektroonika. Maailma keskklass on muutumises ning prognoositakse, et aastaks 2050 moodustavad maailma suurima ostujõu Hiina ja India keskklass. 8. Mida teha, et olukorda parandada? Alates lk 161 viimane lõik CD-lt Tuleb vähendada tarbimist. Tööstusriikide elanikel on palju võimalusi tarbimist ja loodusvarade kasutust vähendada. Kokkuhoid saab alguse iga inimese isiklikest tarbimishoiakutest ja -valikutest. Rõivaste ja mööbli renoveerimine ning taaskasutamine on vähem kulukad kui uute valmistamine. 9
alamklass. Tööhõive peamiselt tööstuses, linna osatähtsus kasvas kiiresti. 19) Teenindusühiskond XX saj. II Pool - ... Tootmisviis kõrgtehnoloogiline. Sotsiaalsed kihid kõrg-, kesk- ja alamklass. Tööhõive peamiselt teenindussfääris. 20) Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane sotsiaalne struktuur ja väärtushinnangud. Keskklass e. valgekraed kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria. Polüarhia e. paljude võim Teoreetikud: a. Daniel Bell Oli esimene postindustriaalse ühiskonna analüütik. Tema järgi on postindustriaalse ühiskonna tunnusteks teadmiste ja oskuste areng, mille eesmärgiks on juhtida muutusi ning kontrollida ühiskonda. Belli arvates pidi postindustriaalsel
mugavalt muretsemata kunagi, kuidas toime tulla olemasoleva palgaga kuni järgmiseni. Alles jaanuaris 2012 tõusis riigikogu liikme palk 246 euro võrra. Selline summa on väga suurel hulgal Eesti inimestel terve kuupalk! Lugedes selle teema kohta kommetaare internetist, võib leida tohutul hulgal kodanikke, kellel on häbi olla eestlane. Kurb on tõdeda, et olukord on nõnda käest läinud. Rääkides sotsiaalsest kihistatusest, saab öelda, et keskklass on meie riigis domineeriv. Kuid keskklass vajub iga päevaga järjest madalamale. Alamklassi kuuluvaid inimesi on Eestis ka omajagu, kuid jääb siiski alla keskklassile. Erudeeritud kodanikud liiguvad järjest edasi, et jõuda kõrgklassi. Kõrgklass koosneb samuti ka sellistest indiviididest, kes räägivad suurtest ja kaugetest eesmärkidest, üritades Eestit näidata kui maailmatasemel arenenud riik. Nn. teises Eestis on inimesed, kes üritavad olemasolevas situatsioonis jääda optimistlikuks ning aidata seda olukorda parandada
Ühiskonna valdkonnad on: majandus; kultuur; haridus; tervishoid ja valitsemine Tööjaotus eri inimesed teevad eri asju. Näiteks põldu harivad põllumehed, vabrikus töötavad töölised, maju ehitavad ehitajad jne. Igal tegevusalal on veel omakorda tööjaotus. Tööjaotus teeb kõigi töö tõhusamaks, kuna tehakse seda, mida paremini osatakse. 3.Kellest koosneb ühiskond: mille alusel inimesi eristatakse, mõisted diskrimineerimine, sallivus e. tolerantsus, ülem-, alam-, keskklass ja asotsiaalsus; miks on vajalik tolerants, mille alusel jagatakse inimesi ühiskonnaklassidesse (lk 12- 15) Inimühiskond koosneb inimestest. On erinevaid etnilisi rühmi räägitakse erinevaid keeli, jälgitakse eri usukombeid, erinevused kultuuris ja tavades. Inimesed kuuluvad ka erinevatesse rassidesse, erinevused on nahavärvis, silmakujus jne. Diskrimineerimine-seadusevastane eelistamine ja õiguste piiramine rahvuse, rassi,
Manufaktuuritootmine asendus vabrikutootmisega. Linnastumine, väikesed leibkonnad, töö ja puhkeaeg eraldatud. Tähtsad maisnad. Aeg on raha. *Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgen ühiskond-19 SAJ LÕPP.. kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, teenindussektor ülekaalus, haritud tööjõud, tootmise automatiseerimine, roboti tehnoloogia. Massimeedia mõju tugevneb ja inimeste töö muutub pingelisemaks. Teadmised on väga olulised. Spetsialistid. Kujuneb keskklass. *Infoühiskond-20 SAJ.arenenud postindustriaalsest ühiskonnas ja infotehnoloogia tähtsus väga suur ja kasutatakse informatsiooni maksimaalselt ära. Info kerge kättesaadavus. Mobiil, Internet,. Infotehnoloogia. *Teadmusühiskond-1970. A. majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele, rakendada teadus koos tööga. Infolõhe-vanemad inimesed ei kasuta arvutit. Vabam töökorraldus. ( oht:GMO, KLOONIMINE. 3. Ühiskonna uurimine. Sotsiaalteadused, meetodid
Maksudest kulutati pealinnas. Andis tööd. Paisus riikide haldusaparaat, mis tähendas kõrgepalgaliste ametnikude kasvu. Iseloomusta linna kui elukeskkonda. Linna umber olid kõrguvad müürid kaitseks. Müüride vahel oli kitsas, erakordselt tihedalt oli majad. Elukeskond oli kokkusurutuse tõttu pime, ebatervislik. Kivist ehitamine kallis, ehitati puust. Toimus seetõttu suuri tulekahjusid. Linnaelanike kihid (kes kuulusid): kõrgkiht; keskklass; vaesem rahvas; põhjakiht; eraldiseisev grupp (juudid) Kõrgkiht: suurkaupmehed, aadlikud Keskklass: õppinud ametimehed: arstid, juristid, õpetlased, vaimulikkond. poodnikud, käsitöölised. Vaesem rahvas: omandita käsitöölised ja oskuseteta lihttöölised. Põhjakiht: Ei jätkunud neile tööd. Kerjamine, kuritegevus ja prostitutsioon. Juudid: Oli paigutatud eraldi linnaossa.
lohakamalt ja ebaefektiivsemalt, kui seda teeks eraisik omaenese teenitud varaga. Keskerakond: Keskerakonna maailmavaade on sotsiaalliberaalne. Keskerakond on humanistlike eesmärkidega ning ühenduse eesmärgiks on kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvaline elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Keskerakonna sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. Keskerakond on pigem vasakpoolne, kuid erakondadesse paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakonna sihtgrupiks on eelkõige pensionärid ja oluliseks sihtgrupiks on keskklass
erinevatel tasanditel. Varanduslikust kihistumisest sõltuvad haridus, kaupade ja teenuste tarbimine, lugupeetus jms. Varanduslik kihistumine avaldub sotsiaalsetes klassides, kus eristatakse alamklassi, keskklassi ja kõrgklassi. Eestis avaldub varanduslik kihistumine just selle näol, et erinevused jõukamate ja vaesemate inimeste vahel on üsna märkimisväärne. Eesti pole küll kõrgelt arenenud ja võrduslik ühiskond, kuid ka mitte arengumaa, kus keskklass peaaegu puudub. Eestis erinevalt teistest riikidest on ebavõrdsus vähenenud, mitte kasvanud. (ühiskonnaelu tasandil: sooline, rahvuslik või rassiline, regionaalne) 2. KESKAEGNE JA VARAUUSAEGNE ÜHISKOND (ühiskonda valitseb väikesearvuline ikas eliit - aadlikud,linnakodanikud, keskklass nõrk, valdav osa elab vaesuses - talupojad ja vaesed linnakodanikud, eestis 19.saj alguses balti-saksa aadelkond, saksasoost linnakodanikud, eestlased vaesed talupojad)
ennekõike jõukusele, sellest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon. Varanduslik kihistumine on ühiskonnaliikmete erinev ligipääs ühiskonna toodetud hüvedele majanduslikul põhimõttel. 2. Nimetage erinevaid kihistumise mudeleid ja selgitage neid? Mudel A ehk keskaegne ja varauusaegne ühiskond – ühiskonda valitseb väikesearvuline eliit, keskklass on nõrk, valdav enamus ühiskonnast elab vaesuses, talupojad ja vaesed linnakodanikud Mudel B ehk varakapitalistlik ühiskond, tänapäeva arengumaade ühiskonnad – keskklassi osakaal tõusis märgatavalt, aga enamus siiski alamklassis – selle moodustasid töölised ja töölisklass Mudel C ehk tänapäeva arenenud ühiskonnad – arvult domineerib keskklass, mida rikkamaks
ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti ka tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus, suurenenud ühiskonnas keskklass. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused: * Vaesuse leevendamine * Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * Aktiivne kodanikuühiskond * Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel * Tasuta igale indiiviidile võimetekohase hariduse tagamine * Inimestevahelise sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse * Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel
6) 1848 puhkesid revolutsioonid Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Preisimaal, Austrias. 7) Revolutsioonide tulemusel andsid võimud järele järele: 1. kehtestati põhiseadused või hakati neid välja töötama, 2. poliitilise võimu juurde kaasati liberaalse kodanluse esindajad, 3. kutsuti kokku rahva esinduskogud, 4. sätestati kodanike demokraatlikud õigused ja vabadused. Kodanlus- ühiskonna keskklass, kes vastandas end nii aadlikele kui ka töölisklassile ja talunikele.
Iseloomulikud olid kitsad, harilikult ebasümmeetrilised tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja äärmiselt halbade elutingimustega. Tööstusajastu linn: Kasvas kõige kiiremini. Varasemad agulid jäid otse ärikeskuse külje alla. Agulid lagunesid ja neist kujunesid kuritegevuse piirkonnad. Infoajastu linn: Tööstuskohtade osakaal väheneb oluliselt tootmise ja mehhaniseerimise tõttu. Valge- ja kuldkraede osatähtsus tõuseb. Väidetakse et infoajastu linnadest kaob keskklass(töölised) Tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse ja veelgi kaugemale.
Uutest, pärast Esimest maailmasõda tekkinud riikidest, suutsid ainult Tsehhoslovakkia ja teatud eranditega Soome kuni 1939. aastani säilitada põhiseadusliku demokraatia. Miks mitmetes Euroopa riikides kehtestati kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktatuur? Esimese maailmasõjaja selle järgnenud aastatel said kõige rohkem kannatada keskklassi kuulunud inimesed: arstid, juristid, õppejõud, väikeettevõtted. Keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Teiseks tähtsaks muutuseks oli ka naistele valimisõiguse andmine, Surbritannia naised said 1918. aastal valimisõiguse sufrazettide nõudmiste toel. Töölisklassi ja naiste näol tekkis suur grupp inimesi kes said küll valimisõiguse, kuid kel puudus kogemus orienteerumaks poliitilisel maastikul
1933. otsustas Roosvelt sisse seada diplomaatilised suhted NSV Liiduga. Korruptsioon on ametiisiku õiguste ja ametiseisuse kasutamine isikliku rikastumise eesmärgil, altkäemaks. Majanduslik liberalism on seisukoht, mille järgi riigikontroll maj. üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism on välispoliitiline suund, mis pooldab riigi erald. maailma poliitikast ja teiste riikide konfliktidesse mittesekkumist. Sõja- ja sellele järgnenud aastatel sai kõige rohkem kannatada keskklass, kes kaotas poliitilise, ühiskondliku ning ka majandusliku mõjuvõimu. Kui keskklass nõrgenes, siis tööliskont tugevnes, mõjutades riigis toimuvaid protsesse. Vilets majanduslik olukord, rahvaarvu kasv ning USA-sse sisserände piirangud tõid tulemuseks sotsiaalprobleemide ning tööpuuduse suurenemise, lisaks veel sõjas kaotanud riikide raskused (inflatsioon). Rahvas eelistas tsentraliseeritud riigivõimu. Autoritaarses
Vastupidiselt omistatud staatusele on saavutatud e omandatud staatus teatavate valikute, teenete v pingutuste tulemus. Igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall. Staatusega sobivat käitumisstandardit nim sotsiaalseks rolliks. Rollikonflikt on see kus staatustega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Klassid ja staatused: jaotatakse klassideks majandusliku positsiooni alusel. Sotsiaalne klass- omandisuhe pole enam ainumäärav. Keskklass- teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni e staatust kui teised. Kõrge staatusega gruppe nim eliidiks v kõrgklassiks. Eliidist eristub mass, ka keskklass kuulub massi hulka naq tavainimesed. Kõige madalama sotsiaalse staatusega inimgruppi nim alamklassiks. Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse e teisiti öeldes-sotsiaalselt kihistunud
KESKERAKOND Humanistlike eesmärkidega ühenduse eesmärgiks on kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvaline elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. Keskerakond on pigem vasakpoolne, kuid erakondise paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Toetajaskonnaks-sihtgrupiks on eelkõige pensionärid ja oluliseks sihtgrupiks on keskklass
Nt Kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida. *Sotsiaalselt kihistunud- mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse. Nt majandusresursside alusel kihistub ühiskond klassideks. *Eliit- e kõrge staatusega grupid, juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Kõrgklass. *Mass- ehk tavalised inimesed, üldjoontes ühiskonna enamik, siia kuuluvad näiteks keskklass aga ka sinikraed. *Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või gruppide liikumist ühest ühiskonnakihist teise. *Horisontaalne mobiilsus- ühest linnast teise, ühest majandusharust teise *Vertikaalne mobiilsus- lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi. *Keskklass-iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga, korralik kodus, korralikud riided. Küllaldane sissetulekuga inimeste kategooria. Kõrgelt haritud.
Jah - Paremat haridust omades on suurem tõenäosus tööturule sisenedes tööd saada, samuti eelistavad tööandjad kõrgema haridusega inimesi tööpositsioonidele. Ei - Hea haridus omab küll positiivset mõju tööd otsides, kuid lisaks sellele on tähtsad ka oskused oma erialal ning sidemed tööturul. Kõrgklass - ühiskonna kõige jõukam osa, kellel on keskmisest märgatavalt kõrgem sissetulek ja hea haridus ning kes saab lubada endale luksuslikku elustiili. Keskklass - keskmise sissetulekuga ühiskonnaliikmed, kellel on enamasti kõrgem haridus ja hea erialane kvalifikatsioon Alamklass - sissetulekud on keskmisest veelgi madalamad ja osa neis elab täielikus vaesuse, vajavad toimetulekuks toetusi ja abi. Demokraatlikes riikides moodustab keskklass suurima kihi. Absoluutne vaesus - inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks.
mis paiknesid tihedalt koos. Vanalinnades kujunesid urkad. Inimestes tekitasid rahulolematust külmad ja halvasti valgustatud vabrikuhooned. Elutempo kiirenes. Kõik see põhjustas inimestes stressi. Paljud hakkasid jooma ning kindlasti leidus ka neid, kes endale lihtsalt kõie kaela panid. Kõige rohkem mõjutas tööstuspööre minu arvates just ühiskonna sotsiaalset struktuuri- tekkis uus klassikoostis. Eristada võis kahte eri poolust: vabrikutöölised ja keskklass. Tööstuse arenguga seoses vähenes maarahvastik. Talupojad siirdusid linnadesse tööd otsima. Kokkuvõtteks võiks õelda, et tööstuspöörde mõju inimeste igapäevaellu oli pigem negatiivne kui positiivne. Riik võis ju vabrikutööstusest palju kasu lõigata, kuid tavakodanike elu see kuigi paremaks ei muutnud.
mööbliesemed. Kasutati lavaefekte(lava taga tehti hääli, müristamine, kuke laul, koera haukumine). Teatrietendused olid tempokad. Näitlejateks olid professionaalid. Näitlejaid ei peetud enam alama klassi esindajateks. Välja olid kujunenud karakterid/tüübid. Etendused algasid tavaliselt kell 2 päeval ja kestsid 2 ja pool tundi, ilma vaheajata. Publik oli väga kirju seltskond(lihtrahvast, keskklass, aristokraadid). Pilet maksis 1 penn. Seda lihtrahvas suutis maksta, publik seisis püsti. Rikkamad olid loozides. Nemad maksid 1 sillingi. Inimesed tundsid end väga vabalt, võeti kaasa toidukorvid, einestasid, vaatasid etendust. Kui etendus ei meeldinud võis rahvas teda visata. Turvajateks olid korravalvurid. Eeslava servadel lamasklesid lavastaja/näitlejate sõbrad, kes olid ka turvameeste rollis. Võidi kasutada ka mõõkasid. · 17
Kodanikuõpetus Erakonnad 1. Keskerakond Rahva elujärje parandamine. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sn astmeline tulumaks. 2. Reformierakon Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia. Täpsemalt inimese vabaduse ülimuslikkusest mis tahes ühiskondlike institutsioonide ja eeskätt riigi suhtes. Liberaalid pooldavad ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga tarbimiselt
hierarhia tähendus) · Bioloogilised erinevused: sugu, rass, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, seksoriendatsioon. · Sotsiaalsed erinevused: haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik aktiivsus, perekondlik staatus. · Sotsiaalne kihistumine: Ülemklass- rikkad, parem haridustase, omnd, parem tervis Keskklass- inimesed, kes saavad hakkama, tegelevad oma hobidega ja säästavad raha. Alamklass- vaesed, vajavad toimetulekuks toetusi ja abi, madalam haridustase, viletsaim tervis. Asotsiaalid- inimesed, kellel pole sissetulekut, elukohta, perekonda. · Inimvajaduste hierarhia: enesetoetusvajadus, tunnetusvajadus, kuuluvusvajadus, turvalisusvajadus, füsioloogilised vajadused. (Ühiskonnamudelid: agraar-, industriaal-, teenindusühiskond. Info- ja teadmusühiskonna erisus)
Fordism · Käsitöö asemele konveiersüsteem. Käsitöö asemele tuli tööstus ja masstootmine. Tekkisid margid ja mudelid. · Auto ehitamine ei nõudnud enam kõrge kvalifikatsiooniga insenere, vaid piisas lihttöölistest konveieril · Autode tootmine muutus kiireks, efektiivseks ja tekkis standard. · Tootmine muutus odavaks ja võimaldas auto müügihinna alla viia, samas võimaldas maksta kõrgeid palkasid · Tekkis keskklass inimesed, kes teevad üsna lihtsat tööd, kuid võivad lubada auto ostmist · Autotööstusest liikus see põhimõte (fordism) kõikidesse tööstusharudesse (tekstiilitööstus, puidutööstus jt) Tojotism · On olemas kõik fordismi jooned, sh konveier, hierarhiad, masstootmine · Mitmekihiline suhete võrgustik, kus otsustavaks saab kompetents ja algatusvõime · Süsteem soosib aktiivset töössesuhtumist · Igaüks saab panustada arengusse,
· Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvor, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. · Rahvas - terve ühe riigi elanikkond, neil ei pea olema neid tunnuseis, mis rahvusel · Sotsiaalne kihistus inimeste paremusjärjestus, nende jagunemine hariduse ja varanduse alusel, mida kõrgem kiht, seda rohkem ressursse; inimesed jagunevad klassidesse: o Ülemklass o Keskklass o Alamklass · Pluralism - huvide mitmekesisus, igal inimesel on õigus taööe sobi huvi · Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on lubatud erinevad vaated, arvamused jne · Enamusotsus huvide demokraatlik arvestamise enimlevinud viis, arvestatakse vaid enamuse huve · Kompromiss otsus, mille puhul üks või osapooled teevad kokkuleppe saavautamise nimel nõudmistes järelandmisi · Konsensus üksmeelne kokkulepe · Seadused e
Arvan, et autori peamine sõnum on muuta arvamust Aafrika kui maailmajao kohta, mis on alati tuntud pigem oma mahajäämise poolest Euroopa riikidest, see tähendab, et autor püüab näidata kuidas Aafrika on arenenud ja praegugi areneb. Aafrika majanduse kasvamist näitavad näiteks : kontinendi sisemajanduse kogutoodangu kasv tugevalt üle keskmise; muud positiivsed majandusindikaatorid nagu näiteks ettevõtete asutamise areng; kontinendil on tekkimas keskklass. Keskklassi tekkimisega on kasvanud tarbeesemete soetamine (televiisor). Samuti õitseb ka filmitööstus ja areneb mobiilside (2007. Aastal oli aafriklastel 264,5 miljonit mobiiltelefoni -4 a varem ainult 51,4 miljonit) Keskklassi tekkimisega Aafrikas kaasnevad ka negatiivsed mõjud. On tehtud kindlaks, et mandri riikides on suurenenud diabeedihaigete arv (üle 30%). Põhjuseks leitakse linnastumise, vähese liikumise ja rasvumise mõju (iseloomulikud pigem rohkem arenenud riigile).
Prantsusmaal juulimonarhia, II vabariik, presidendiks Napoleoni vennapoeg Louis Napoleon Bonaparte • märtsis ülestõus Berliinis, Viinis ja Ungaris 1848 revolutsioon II • juulis reaktsiooni pealetung, ülestõusud suruti maha – Preisist konstitutsiooniline monarhia – 1851 kuulutas Louis Bonaparte end keisriks – Ungari liideti taas Austriaga – Saksamaa jäi ühendamata • tulemused: – kaotati viimased feodaalkorra igandid – keskklass kohkus revolutsioonist – algab parlamentaarse võitluse periood
kategooria (intelligents, aristokraatia, eliit). Majandusressussside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtusorientatsiooni või päritolu järgi kujunevad staatuskihid (eliit ja mass). Sotsiaalne staatus on indiviidi positsioon ühiskonnas, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed väärtused. Kihistumise 3-astmeline mudel. Sotsiaalse kihistumise baasil võib ühiskonda iseloomustada mudeliga: eliit keskklass alamklass. Eliit ehk kõrgkalss. Neid iseloomustab see, et ühiskonnas omatakse midagi väärtuslikku. Näiteks omatakse raha, tarkust. Tavaliselt on neil juurdepääs riigivõimule. Nad on mõjukamad, omavad autoriteeti ja lugupidamist. Tihti antakse neile positiivne mulje. Keskklass on kõrge ametialase kvalifikatsiooni ja piisava sissetulekuga inimeste grupp. Nad on ühiskonna tuumik, saavad endaga hakkama, on piisavalt ressursse, kuid ei oma mõju või võimu.
kõrgtehnoloogia ja teadusmahuka tootmise mõisted. Suurima tööhõivega on teenindus (majanduse tertsiaalne sektor) Muutused klassistruktuuris 1. Muutub omandi roll. Tootmise juhtimine läheb omanikelt palgalistele ärikorraldajatele (mänedzerid). Tegevjuhtide mõju suurenemine vähendab omaniku rolli nii ettevõttes kui ühiskonnas tervikuna. Täpsustub keskklassi mõiste: kõrge kvalifikatsiooni ja kindla ning piisava sissetulekuga inimesed, ametnikud, õpetajad, arstid, juristid jt. Keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. 2. Vahe erineva tulutasemega inimeste elustiilides vähenenud. 3. Ühiskonna klasside ja gruppide vastasseis vähenenud Ühiskonna arengu etapid,nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused. a) industriaalühiskond - algab tööstuspöördega (18. saj. lõpp -19.saj. algus), mis seisnes üleminekule vabrikutootmisele. ratsionaalsus,pürokraatia tugvenemine, inimestel tekib tööaeg ja vabaaeg. majanduses oli esikohal
,,Rikas isa, vaene isa" Mina lugesin Robert Kiyosaki raamatut ,,Rikas isa, vaene isa". See raamat räägib sellest, mida rikkad õpetavad omad lastele rahast vaesed ja keskklass aga mitte. Raamatu autor kutsub ,,vaeseks isaks" enda pärisisa, kes on tegelikult kõrgelt haritud ja töötab ka heal töökohal. ,,Rikkaks isaks" kutsub autor enda sõbra Mikei isa, kelle haridustee lõppes juba põhikoolis, aga pärast sai temast väga jõukas ettevõtja. Roberti arvates õpetavad lapsevanemad ja õpetajad lapsi valesti, kui ütlevad neile, et lapsed peaksid hästi õppima, et hea töökoht saada. Tema arvates tuleks pigem öelda, et õppige
· Ratsionaalsus ja bürokraatia tugevnemine · Tööaeg domineeris puhkeaja üle, üksluisuse korvamiseks loodi meelelahutus · Eraldus töö- ja puhkesfäär 2. Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast · Teenindussektori kiire kasv · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustumine · Haritud spetsialistide suur vajadus · Ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum, valitsusse tuleks haarata ka tehnokraate · Tugev keskklass · Tehniline progress lähendab inimeste elustiile · Massimeedia 3. Teadmusühiskonna kujunemine 1. kujunemine: · analüüsitakse infot ja kasutatakse seda oskuslikult nii majanduses kui poliitikas · olulised on loovus ja meeskonnatöö 2. Ohud teadmusühiskonnas: · Mõju loodusele ja keskkonnale · Muundatud toiduained ( +GMO- d )
Harjumatu oli ka see, et nüüd tuli hakata tööl käima kindlate kellaaegade järgi. Ostuvõimeline turg kujunes pikkamööda, inimesed hakkasid ostma vabrikus toodetud tooteid selle asemel, et neid ise valmistada. Eelkõige tähendas see aga seda, et inimesed pidid ise raha teenima, et vabrikukaupu osta. Vabrikutööstuse areng tõi kaasa ühiskonna ümberkihistumise. Olulise osa rahvastikust moodustasid nüüd vabrikutöölised. Teise pooluse moodustas keskklass. Maarahvastik vähenes, linnadesse siirduti tööd otsima, sest maal ei saadud enam vanaviisi ära elatud. Samas rajati aga ka maale uusi ettevõtteid, kus leidsid tööd paljud inimesed. Linnaelanikke tuli toiduga varustada ja seega vajati senisest enam põllusaadusi tööstuslik pööre andis omakorda tõuke põllumajanduse arengule. Kui linnades hakati rajama üha enam tööstusettevõtteid, hakkas linnadesse kogunema ka hulga rohkem inimesi. Kujunema hakkas linnaühiskond
Erakonna ülesandeks ontoetajaskonna ja oma liikmete poliitiliste huvide väljendamine ning kohaliku omavalitsuse ja riigivõimu teostamine. Keskerakond on asutatud 12. oktoobril 1991 aastal Tallinnas. Tema esimeheks on Edgar Savisaar.Sotsiaalse turumajanduse arendamine on Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks ning ta kuulub veel sellisesse ühendusse nagu Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus. Erakonna eesmärgiks on veel välis- ja julgeolekupoliitika, keskklass, loodushoidlik eluviis, heaoluriik ja inimväärne eluviis.Keskerakond annab välja kolme ajalehte: "Kesknädal", "Seitse päeva" ja "Pravo i pravda". Tänase päeva seisuga on Keskerakond liimkmete arvu poolest suurim erakond Eestis. Eesti taasiseseisvumise algusest saadik on Keskerakond olnud ainus tõsiselt võetav poliitiline jõud. Ta tegeleb muulaste interigeerimisega ühiskonda. Kui räägime rahumeelsest
3.kodanike õigused ja kohustused seadis sõltuvusse varanduslikult.4. suurendas vaeste võimalusi riigi asjades osaleda.*Perikles-ateena sai demokraatlikuks *kõige tähtsam oli rahvakoosolek(6000 liiget) ja seal valiti bulee e. Vanematenõukogu(500 liiget)*rahvakoosolek valis ja vandekohtu ja ka riigiametnikud(strateegid-väejuhid)*oli inimlikum valitsemis kord.*kodaniku õigused üle 20+ meessoost põliselanikul.*kohustusid teenima sõjaväge(kõige jõukamad- ratsavägi,keskklass-raskejalavägi.vaesed-jalavägi)*faalanks-lahingurivi**Kreeka ühiskond:aristokraadid-vabad talupojad-käsitöölised-orjad.*kreeka poliste valitsemis korras:1.aristokraatia-võim aristokraatide käes.2.demokraatia-rahvas ise valis endale valitsejad.3.türannia-valitses türann ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja ja kukutati kiiresti.**Vana-kreeka religioon-*jumalad inimese sarnased(antropomorfsed)*jumalad käsutasid ja kehastasid loodusjõude.*suhtlevad jjumalatega templites*oraakel-
Mittetulundus sektorite eesmärk ei ole teenida kasumit. Nad teevad seda oma algatuslikult, nn oma lõbuks, et aidata lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme. Sotsiaalne mobiilsus- inimese või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse süsteemis (horisontaalne- maalt linna, vertikaalne- karjääriredel) Alamklass- inimesed, kes paiknevad sotsiaalse staatuse madalaimaul astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu. Keskklass- kõrge ametialase staatusega ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimesed. Kõrgklass e. eliit- suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse staatuse tipus, sest seda iseloomustavad tunnused, mida ühiskond peab oluliseks ja väärtuslikuks (päritolu, varandus, võim, haritus) Omistatud staatus- sellega seotud positsioon on inimesele omistatud tema enese soovist ja pingutusest sõltumata. Omandatud staatus- teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemus.
edasi sissetulekuga. Talupojad-EI! jne. Ühiskonna struktuur (ülesehitus) Enamus põllupidajaid, vähe rikkaid Põllupidajaid vähe, väike Inimeste eluolu ühtlane, Keskklassi osakaal suur, keskklass, linnainimeste osakaal massikultuur alam- ja kõrgklassi vähe tõuseb. Tööhõive struktuur Põllumaj.suurim, teenindus madal. Põllumaj. madal, teenindus Rohkelt haritud spetsialiste.
annaabi.ee 
