Inimesi eristab loomadest aga just see, et nad toodavad endale elatusvahendeid, tootes sellega kaudselt ka materiaalset elu ennast. Indiviidi enese olemus oleneb aga tootmistegevuse materiaalsetest tingimustest. Ühiskonna materiaalseks algeks on inimese suhe mateeriasse tõelisusesse, sellesse, mida saab loendada, mõõta ja käega katsuda, mille tähtsaimaks osaks on tema tootmisviis: ühelt poolt tootlikud jõud ehk siis inimtööjõud ja tehniline baas, teisalt aga tootlike jõudude pinnalt tekkivad tootmissuhted, reaalsed suhted inimeste vahel, mis on sõltuvuses nende suhetega tootmisvahenditesse. Ka ühiskonna areng on seotud tootlike jõududega, mis teatud ajamomendil saavutavad sellise taseme, et satuvad vastuollu olemasolevate tootmissuhetega ja põhjustavad revolutsiooni pöördelise perioodi ühiskonna ja riigi ajaloos, mis viib uue ühiskondliku korra tekkimiseni. Näiteks võib tekkida täiesti ületamatu vastuolu töölisklassi ja varakate kihi vahel
muundamiste protsess, mille lõpptulemusena saadakse elektrienergia, mis antakse tarbijale üle. Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb maa harimise ning toidu, loomasöögi ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiiltööstusele, naha- ja jalatsitööstusele,farmaatsiatö östusele jt. tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel. Põllumajandusharude rühmad on taimekasvatus ja loomakasvatus. Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektriajaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi Teenindus ehk teenindamissfäär ehk tertsiaarne sektor on majandussektor, milles osutatakse teenuseid. Tänu majandussektoritele on ühiskonnas väga hea elu ning ka inimestel.
pakub odavamalt, kui muud tingimused on enamvähem võrdsed. Või veel lähemal asja tuumale: üks omab vabrikut teine töötab seal-selle suhtega kaasnevad ka teised suhted kui ainult treipingi tagatöötamine-palgamaks, teatud töönormid jne. Seda kõike võib abstraktsel tasandil iseloomustada katusmõistega: tootmisviis. · Tootmisviis kirjeldab ühiskonnas valitsevaid tootmissuhteid tootlike jõudude vahel: tootlikud jõud moodustavad tööjõud ehk inimesed ja nende suhe tootmisvahenditesse (tooraine, töövahendid, tehnoloogia). Nt. Kes omab vabrikut, kes töötab seal vahendeid kasutades, kes saab palka, kes saab toote, mille toodab tööline. · Tootmissuhted vastavad oma materiaalsete tootlike jõudude arengule. See tähendab, et kui tootlike jõudude ehk siis tööjõu ja tootmisvahendite areng
· Ühiskond kujundab inimestes ebaloomulikke võistlevaid ja konfliktseid suhteid. · Ühiskondlikud probleemid tulenevad ühiskonnast enesest sotsiaalsest keskkonnast meie ümber. Selleks, et sotsiaalseid probleeme lahendada, on vaja muuta sotsiaalset keskkonda: ühiskondlikke struktuure ja institutsioone. Marxi ajalooliste formatsioonide teooria. Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Ühiskonna arengus eristatakse viis formatsiooni: ürgkogukondlik, orjanduslik, feodaalne, kapitalistlik, kommunistlik. Marx keskendus ka majanduskeskkonna arengu uurimisele. Teda huvitas sotsiaalse ebavõrdsuse põhjuste ja olemuse väljaselgitamine. Ta on andnud erilise panuse ühiskonna sotsiaalse kihistumise uurimisse
James Mill. Käskirjades toob toob Marx ühe telgmõistena kasutusele võõrdumise ning kritiseerib traditsioonilise poliitökonoomia seisukohta ebavõrdse loomulikkusest, sest see ei võta arvesse ebavõrdsuse sotsiaalseid juuri (Blackburn, 2002). Alates teostest Teesid Fruerbach kohta(Thesen über Feuerbach) ja Saksa ideoloogia (Die deutsche Ideologie), hakkab Marx käsitlema inimühiskonna erinevaid vorme ning nende evolustioonilist vaheldumist vastavalt eri ühiskonnaklasside või tootlike jõudude ,,vastuolude" ehk lahendamatute konfliktidele. 1848 kolis Marx Londonisse, kus valmis ta kõige kuulsam teos Kommunistliku partei manifest (Manifest der kommunistschen Partei). Marxi teooria inimühiskonnast ja majandusest leidis lõpliku monumentaalse väljenduse teoses Kapital (Das Kapital). Marx jäi pidama Londonisse, kus ta suri 1883. aastal bronhiiti(Blackburn, 2002). Marx väitis, et alam- ja ülemklassi vahelise konflikti tagajärjel muutus valitsev
kõnekunst, Geograafias olid hästi tuntud Idamaad, looduskirjeldused Läänisüsteemi positiivsed ja negatiivsed jooned : pos: soodustas tootlike jõudude arengut, õigus mõningaid tootmisvahendeid omada tekitasid talupoegades kui tegelikes tootjais huvi oma töö tulemuste vastu; neg: pärisorjus, sunnismaisus, klassivõitlus, talurahvasõjad, nõrgalt arenenud
Igasugune DOMINEERIMINE saab tugineda ainult teatud nõusolekule alluva poolt. 2. Ühiskonna materialistlik käsitlus. Tootlikud jõud ja tootmissuhted. Kogu ühiskonna aluseks on MAJANDUS. Tootlikud jõud (inimene+tehnika+organisatsioon+tooraine) ja tootmise käigus tekkinud suhted, ehk tootmissuhted. Majanduse peale saab ehitada ühiskonna pealiskihi (religioon, kultuur, poliitika). Tootmissuhted võivad tootlike jõudude arengut nii pidurdada kui ka stimuleerida. 3. Kapitalistlik ekspluateerimine, kapital, lisaväärtus. Tööline ja kapitalist sõlmivad lepingu, mille alusel tööline teeb tööd. Mingil hetkel saab tööline selle töö tehtud, mille eest talle makstakse ja ülejäänud aja töötab ta tasuta. Loob lisaväärtust, mille eest kapitalist saab kasumit. Kapitali saab jaotada püsiv (C)- ja muutuvkapitaliks (V). Püsivkapital väljendub
Majandusteaduse alused Sissejuhatus majandusteadusesse. võimaliku tootmise piir. majandusteadus ● TEADUS on teadmiste kogum, mis on süsteemne ja mis võimaldab genereerida uusi täiuslikumaid teadmisi. ● MAJANDUSTEADUS on Sotsiaalteaduse, mille eesmärk on Majandusagentide (nt inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (nt hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. - Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt tööjõuturg ja kaubaturg). - mikroökonoomikas lähtutakse ühiskonnast - MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust kui tervikut uurimisobjektideks on üldised rahvamajandus ● ...
b) ruumiliselt konkureerivad kaubandusettevõtted saavad mõlemad kasu c)ruumiliselt konkureerivad kaubandusettevõtted saavad kasu ainult siis, kui suurendatakse teeninduse kvaliteeti 4. Milline on sotsialistliku kaubanduse arengut toetav lähenemine a) mitmekülgsus b) tendentslikkus/ühekülgsus c)detsentraliseeritus 5, Töövahendi ja toodangu omaandamise viis on: a) tööjaotuse tunnus b) Üks regulaarse vahetuse arenguteguritest c) tootlike jõudude arengutase 6. Riskijaotuse kontseptsioon näitab: a) tootja abivalmidust b) omandiõigust c) tururiskijaotust tootjalt tarbijani 7. Suhtelise kasueelise teooria: a) väljendab kahe kaubanduskeskuse tarbijate vahelist pöördvõrdelist seost b) kaubavehetuse eesmärgil kohtudes, leiavad kaubandusettevõtjad niisuguse kombinatsiooni, mille korral kumbki neist suurendab heaolu vastavuses oma eelistusega. c) loob eelduse kasu saamiseks 8. Kaubandus on:
regioonid Valistses industriaalne tootmisviis Valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis valitses nendes majandusharudes millest oli huvitatud emamaa. Industriaalne tootmisviis Arengus jõudmine tööstusühiskonda. Tööstuslik tootmine. Muutused: Inimesed jäid paikseks Teamisi hakati juurde omandama Tootlike jõudude arenemine Varaindustriaalne tootmisviis 1617 sajand Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa, Madalmaad, Saksamaa. Iseseisev industrialiseerumine omal algatusel ja oma ressurssidega. Pole kellegi poolt kaasa aidatud. Sõltuv industrialiseerumine huvitatud on hoopis teised riigid mitte see riik ise mis industrialiseerub (nt USA). Kolonisaatorite tegevusest sõltus kui suur areng toimus. Hilisindustriaalne tootmisviis 1819 sajand. Masinaline suurtootmine
1. Põllumajandusökonoomika aine ja koht teaduste süsteemis 1.1. Teaduse olemus ja ülesanded. Majandusõpetuse olemus Teaduse olemus Teaduse põhiolemuseks on ühiskonna kõigi rikkuste suurendamine maailma täielikuma tunnetamise kaudu. Rikkused esinevad nii materiaalsete kui ka vaimsete hüvedena. Teadus ise on inimkultuuri üks tähtsamaid saavutusi, resp. hüvesid. Teaduse tekke põhjusteks olid: 1) ühiskonna areng (tootlike jõudude areng); 2) ühiskondliku tööjaotuse süvenemine. Teaduse spetsiifika, mille poolest ta erineb teistest inimtegevuse aladest, väljendub uue otsingus. Teaduse põhiülesanded: 1) turunõudlusele vastavate tootmisvõimsuste arendamine ja nende efektiivne kasutamine. Tootmisvõimsusi tuleb korrigeerida turunõudlusele vastavalt. 2) tootmise ainelise ja regionaalse struktuuri selline täiustamine, mis vastaks rahvamajanduse kõige mitmekülgsematele vajadustele ja tagaks kõigi piirkondade majandusliku arengu kiirenda...
Question 1 Question text Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. printer autoosad pangaametnik karjamaa laohoone nafta leiukoht Question 2 Question text Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: maa kapital töö ettevõtlikkus Question 3 Question text Mis alljärgnevast on õige? Select one: Alternatiivkulu on alati objektiivne. Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. Question 4 Question text Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Select one: uurida mikroökonoomilisi muutujaid, uurimata seejuures makromajanduslikke muutujaid uurida makromajanduslikke muutujaid, pööramata tähelepanu mikroökonoomili...
inimloomuse võõrandumist inimesest, mille tulemusena tunnetavad inimesed tööd orjusena. Kuna võõrandumine tekkis majanduses, siis tuleb see ka ületada majanduses. See ületatakse kommunismis, kus saavutatakse inimkonna. Inimesed omavad ühiselt töövahendeid ja saavad ise tasu oma töö eest. tootmisviis kirjeldab ühiskonnas valitsevaid tootmissuhteid tootlike jõudude vahel. Tootlikud jõud koosnevad tööjõust ehk inimestest ja nende suhtest tootmisvahenditesse (tooraine, töövahendid, tehnoloogia). Nt. keegi omab vabrikut, keegi töötab seal vahendeid kasutades, keegi saab palka, keegi saab toote. majandusliku baasi ja ühiskonna pealisehituse vahekord nt. 18.sajandi Prantsusmaa: raha oli neutraalne ja läks sinna, kes seda teha oskas, seisuste vahed aga takistasid raha vabalt ringlemist. Sa võisid olla
Tänu Darwinile ja Marxile elas Euroopa kultuur läbi ühe oma kriisiaegadest. Engels: "Nagu Darwin avastas orgaanilise looduse arenemise seaduse, nii avastas Marx inimkonna ajaloo arenemise seaduse..." Inimühiskonna arengu määravad majanduslikud ja ühiskondlikud seadused. Ühiskond muutub koos materiaalse tootmisviisi majandussuhete muutumisega. Kogu ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Seal, kus Hegel nägi ajaloos vaid vaimu eneseväljenduse lugu, näeb Marx ajaloos vaid tootlike jõudude ja tootmissuhete arengu lugu. Kõigisse tootmisviisidesse ( väljaarvatud klassideta ühiskonnas) on peidetud vastuolud, mis kutsuvad esile muutusi. Ühiskondlikud formatsioonid on ürgkogukondlik kommunism, orjanduslik kord, feodalism, kapitalism, sotsialism, kommunism. Hinnang: Marx on majandusteoreetik: filosoofiliselt on ta pealiskaudne, ebaselge ja dogmaatiline. Vaimse tagant otsib ta alati materiaalset. Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne.
Valmis nafta leiukoht Hindepunkte 2.0/2.0 maa karjamaa maa printer kapital pangaametnik töö laohoone kapital autoosad kapital Küsimus 2 Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: Valmis ettevõtlikkus Hindepunkte 2.0/2.0 kasum kapital intress maa rent töö palk Küsimus 3 Mis alljärgnevast on õige? Valmis Valige üks: Hindepunkte 1.0/1.0
ühiskondlik-sotsiaalsete näitajatele, et 19. sajandi teise poole talurahva olukord ning sellele järgnevad rahutused on vastavuses sotsialistliku ühiskondliku arengu kaanonitega, teisalt kui autor ise tunnistab, et just nii majanduse arengu kui ka sotsiaalse diferentseerumise kohta puudub kahetsusväärsel kombel piisav allikaline baas. Kahk on püüdnud näidata, et teotöö likvideerimine ja vabastamisseaduste revideerimine olid kujunenud tootlike jõudude edasise arengu paratamatuks eelduseks. Mõisnikel ei olnud võimalik suurendada koormisi teoorjuse suurendamise teel talud oleks laostunud. Siit edasi väidab autor, et mõisasurve nõrgendas talusid, kuid samal ajal püüti neid talusid säilitada. Mõisad püüdsid taludelt võimalikult palju välja pressida, taludel aga puudus majandusliku tegevuse vabadus ja stiimul . Iseenesest võib autoriga siinkohal küll nõus
ja metsamajandite vahel, seejuures ei tohtinud maapind väheneda. Lõpuks koondati iga majandi maad ühte massiivi ning tegeleti ümberkruntimisega. 5. Milline oli maakorralduse roll kolhooside ühendamisel (1949 1952) ja milliseid maakorraldus töid viidi läbi sellel perioodil? Põhiülesandeks oli ühinenenud kolhooside maakasutuse formeerimine. Maakasutuse iseloom ei muutunud, aga suurused viidi kooskõlla põllumajanduse tootlike jõudude nõuetega. 6. Milline oli maakorraldustööde sisu aastatel 1960 1990? Maakorraldusskeemi loomine ja järgmine, see oli suurmajandi maade perspektiivset kasutamist käsitlev projekt. Skeemi koostamiseks vaadati majandi looduslikud tingimused üle, ressursid ning majanduslikud tingimused. Järgnevalt lahendati probleemid maakasutuse suuruse ja piiride üle, vajadusel muudeti piire, kõik selleks, et oleks võimalikult optimaalne. 7
2) töö, kuidas toota? a) tarbeesemed 3) kapital, kellele toota? b) tootmisvahendid 4) ettevõtlus, 2) teenused ja info 5) tehnoloogia, info 3) saaste, jäätmed Joonis 2.2. Tootmise (tootmisprotsessi) sisend ja väljund. Tootmise väljund (production output) e toodang on tooted ja teenused, s.t kõik tootlike pingutustega loodu, need on hüvised (kaubad ja teenused), mis tarbitakse ära (lõpptoodang) või mida kasutatakse edasiseks tootmiseks (vahetoodang). Tootmise väljund on tootmise (tootmisprotsessi) tulemusena saadud toodang. Hüvis (good) kitsamas tähenduses on tootmise väljund, mis on reaalne (kombatav) objekt ja millel on majanduslik väärtus: Selline aineline hüvis esindab asja või eset, mida
( Skandinaaviamaad) Isikukeskne sotsiaalpoliitika - inimene on ise vastutav oma heaolu eest (USA) absoluutne tulude ebavõrdsus - situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile absoluutne tulude võrdsus - situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina algsed teguritulud - tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum banaanivabariik - majandusteoorias kasutatav termin tähistamaks riiki, kus suur osa elanikkonnast elab vaesuses ning põhiline rikkus on koondunud väikesearvulise eliidi (oligarhia) kätte elatusmiinimum - inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist
olnud aga püsivad, kuna tuli otsida aina uusi põllumaid väljakurnatute asemele. Peamine elatusallikas oli loomapidamine (enamjaolt kitsed ja lambad). Tõenäoliselt peeti loomi aastaringselt väljas. 2) linnusasula kindlustatud asula. Asulate kindlustamine viitab ühelt poolt arenenud tootmisele, mis oli suuteline tootma looma teatud ülejääke, mis teatavasti rikastasid põllumajanduse saagikust, kuid ka sellele, et need ülejäägid olid kujunenud vähem tootlike naabrite saagitsemise objektiks. Keskmist rauaaega iseloomustab külade teke. Sellele viitab asjaolu, et alates 5.-6. sajandist ilmuvad Eesti arheoloogilisse materjali tüseda kultuurkihiga asulad. Külade tekkimine toimub enamasti kas talude jagunemise teel või talude kokkukoondumise teel. Rahvasterännu ajal ilmuvad Langi andmetel Eestis ribapõllud, mis tekkisid, kui küla põldudest jagati taludele välja pikad siilud iga talu sai hulga pikki siile põllu eri osadest
kohale. Tihti näljahädad. · Hindu maailmaturul alla lasta ei saa, muidu pm laostuks, kuna kõrge tootlikkus on saavutatud suurte tootmiskuludega. Näljahädad ei ole tingitud mitte absoluutsest toidupuudusest maailmaturul, vaid vaesusest ja ebavõrdsest juurdepääsust toidule. Kõige probleemsemad piirkonnad: Lõuna-Aasia, Aafrika, Andide piirkond peamiselt maata maaelanikud ja linnade vaesed inimesed ARENGUMAADE PROBLEEMID · majanduse madal tase Põhjuseks: tootlike jõudude madal arengutase (madal haridustase, tööviljakus, agrotehniline tase, mehhaniseerimise ja automatiseerimise aste) · suur sõltuvus maailmaturust Eksport ei ole kunagi eesmärk omaette. Eesmärgiks import, eksport on vahend selle saavutamiseks. Arengumaad ekspordivad peamiselt toorainet ja toiduaineid (istandusriigid), et importida hädatarvilikke tarbekaupu, seadmeid, masinaid, toiduaineid. · majanduse ebaratsionaalne struktuur
MAJANDUSE KOLM PÕHIKÜSIMUST Kui ressursid on piiratud ja valikuid palju, peab iga tarbija ja ettevõtja täpselt teadma, mida ta oma vahenditega peale hakkab. Sama kehtib ka riigi kui terviku kohta. Valikuid tehes tuleb vastata kolmele põhiküsimusele: 1.Milliseid kaupu ja teenuseid toota? Ma leian mida vaja on. 2.Kuidas neid toota? 3.Kellele neid toota? Pärnumaa Kutsehariduskeskus Mida toota? Küsimus tootlike ressursside paigutusest. Kõige lihtsam vastus toota tuleb neid kaupu ja teenuseid, mida tarbija või ühiskond vajab ja mille eest ta on nõus maksma. Turule, mida ei piira mingid välised jõud (seadused, tollid), ilmuvad just need kaubad. Kaupu, mille järele pole nõudlust, ei saaks kellelegi müüa ja ettevõte kannaks kahjumit. Turg on ülidemokraatlik koht. Kuidas toota? Küsimus tootmistehnoloogiast ja selle efektiivsusest. Kraavi võib kaevata labidaga või ekskavaatoriga.
- võimalus/õigus olla ebaratsionaalne (lukskaup) MAJANDUSE KOLM PÕHIKÜSIMUST Kui ressursid on piiratud ja valikuid palju, peab iga tarbija ja ettevõtja täpselt teadma, mida ta oma vahenditega peale hakkab. Sama kehtib ka riigi kui terviku kohta. Valikuid tehes tuleb vastata kolmele põhiküsimusele: 1.Milliseid kaupu ja teenuseid toota? 2.Kuidas neid toota? 3.Kellele neid toota? Pärnumaa Kutsehariduskeskus Mida toota? Küsimus tootlike ressursside paigutusest. Kõige lihtsam vastus – toota tuleb neid kaupu ja teenuseid, mida tarbija või ühiskond vajab ja mille eest ta on nõus maksma. Turule, mida ei piira mingid välised jõud (seadused, tollid), ilmuvad just need kaubad. Kaupu, mille järele pole nõudlust, ei saaks kellelegi müüa ja ettevõte kannaks kahjumit. Turg on ülidemokraatlik koht. Kuidas toota? Küsimus tootmistehnoloogiast ja selle efektiivsusest. Kraavi võib kaevata labidaga või ekskavaatoriga.
Majanduse kodutöö Majandus on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine vahet pole, mis tasandil. Organisatsioon on mingisugune teatud ühing, ettevõtmine, mille liikmed teemad midagi õilsa eesmärgi nimel. Näiteks heategevuslik organisatsioon. Ressurss tähistab vahendeid, mida on võimalik majanduses kasutada. Sageli on tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. Sellega mõtlen ma, et inimeste rahuldamiseks ei jätku lõpmatult tasuta kasutatavaid ressursse. Tootlike ressursside alla kuuluvad: 1) Loodusressurssid 2) Inimressursid 3) Kapital 4) Ettevõtlus. Loodusressursid on esmaseks, kuna suletud majanduses sõltuvad tootmisvõimalused otseselt olemasoleva tooraine kogusest ja struktuurist. Loodusressursside hulka kuuluvad- maa, maavara, mets ning ka veevarud. Inimressursid, mida võib nimetada ka tööjõuks- on inimesed, kes kasutavad vaimseid ja füüsilisi tegureid, et toota kaupu ja osutada teenuseid. Kapitali saab
arenguastet, milles võime tinglikult eristada järgmisi: • vahetuse alged; • juhuslik vahetus; • regulaarsem vahetus; • regulaarne vahetus (vt Siimon, 1996: Lisa 1) – so funktsionaalne kaubandus. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaupade regulaarse vahetuse arengutegurid Kaupade regulaarse vahetuse tekkimist ja arengut edendanud neli põhitegurit: • tööjaotuse olemasolu; • tootlike jõudude arengutase; • töövahendi ja toodangu omandamise viis; • vahetusväärtuse olemasolu – kvalitatiivne muutus, raha kasutuselevõtt – arenenud vahetuse teke (K – R – K). 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandus kui professioon Kaubandus professioonina tekkis siis, kui üheskoos toimisid järgmised tingimused: • vahetus muutus paratamatuks ja regulaarseks tööjaotuse süvenemise tõttu;
Turutüübid Täielik konkurents Monopolistlik Oligopol Monopol konkurents Firmade arv Väga palju palju vähe (üksikud suurfirmad) üks (suur ettevõte) Toodang Ühesugune (hüvise Erinev (tooted on Erinev ja ühesugune Unikaalne (sarnased homogeensus) väikeste asenduskaubad erinevustega) puuduvad) Mõju Hinnavõtja (puudub Väike (mõningane Vastastikune sõltuvus (kontroll Hinnategija (täielik kontroll hinnale kontroll hinna üle) kontroll) hinna üle suur, kartellkokkulepe hinna üle) ...
MAJANDUS JA POLIITIKA SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 1. RIIGI MAJANDUSRESSURSID..............................................................................3 1.1 Tootmistegurid..................................................................................................... 3 1.2 Alternatiivkulu......................................................................................................4 1.3 Ressursside efektiivne kasutamine.......................................................................4 2. MAJANDUSE KOGUPRODUKT JA MAJANDUSARENG.................................. 6 2.1 SKP.......................................................................................................................6 2.2 Puhaseksport.........................................................................................
• Samuti on vaja teada, kui suur ajaressurss kulub ühe või teise tööoperatsiooni tegemiseks. ladude planeerimine 44 Personalivajaduse planeerimiseks laos on vaja: • määratleda ja defineerida põhilised tegevused laotöös • teha kindlaks mitteproduktiivse aja osakaal laotöös ladude planeerimine 45 • kasutada standardeid või bencmarking uuringutulemusi põhiliste tootlike tegevuste sooritamiseks kuluva aja kindlaksmääramiseks • ennustada töömahtusid tulevikus. ladude planeerimine 46 • Inimene suudab 8 tunnise tööpäeva jooksul teha produktiivset tööd u. 6 tundi. ladude planeerimine 47 Tööalade planeerimine Erinevate tegevuste teostamiseks laos vajatakse järgmisi alasid: • vastuvõtuala • ühitamisala • pakkimisala • loovutusala • tõstukite hoidmise ruum
vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riikliku pensionikindlustuse eelarve tuludest 3. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada tootlikud tegurid - töö(jõud), kapital, maa ja kinnisvara, ettevõtlus algsed teguritulud - tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum ebavõrdsuse põhjused: ebavõrdsus töötuludes ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus rikkus - kapital ehk vara, mida mõõdetakse kroonides teatud ajahetkel ja mis kasvab tulu arvel laffer'i kõver - kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel optimaalne maksumäär - laffer'i kõvera ülemises punktis leitav maksumäär, mis tagab
Mida tähendab sotsiaalne võõrandumine()? Inimeses tekkiv võimu ja normide puudumise ning oma töö viljadest, teistest inimestest ja iseendast äralõigatuse tunne. Mida tähendab tootmise viis ( )? Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Tootmissuhted reaalsed inimestevahelised suhted, mis tekivad tootmisprotsesside käigus, need moodustavad koos ühiskonna tootmisviisi. Mida tähendab sotsiaalne klass? Sotsiaalne klass on sotsioloogia mõiste inimgrupile, mis eristub mingi tunnuse alusel ja tekib sotsiaalse kihistumise tulemusel. Mida tähendab ajalooline determinism? Marksismi teine printsiip on ajalooline determinism (inimese käitumise ajalooline ettemääratus). Ajalugu kulgevat mööda kindlalt ettemääratud rada, ükskama kõik, mis me ka teeme kulgeb kuni sotsialismi ja kommunismi täieliku võidu...
Paglia: ,,a woman simply is but a man must become" st. Naine on bioloogiline, tema roll on seotud loodusesse- ta on elu edasikandja, aga mees on kultuuriline moodustis ja peab ennast pidevalt taaskinnitama. Sünniakt, mis on meheks saamise esimene faas, peab korduma Mehekssaamiseks rituaal on kultuuriline, naisel päevad ,,sa ei ole tõeline mees", mees peab seda kinnitama, aga kui naisele seda öelda siis teda see ei kõiguta niiväga Naise roll on hoida meest tagasi enesekehtestamisest, tootlike protsesside piires. Rockmuusikas tähendab naine iha, passiivsust, kodu. Rahuldus (Stones'i ican't get no) inimse enda sisemine püüdlus, omade ohtudega. Ühest küljest midagi peibutavat, samas kahtlane, sest sunnib rahule jääma. Kuidas püüelda rahulduse poole ilma rahule jäämata. Rahulduse saamise ja rahuldamatusega püütakse asedada midagi muud Laul ütleb, et lääne ühiskond ei vaja kangelaseks ja määrab mehe saatuseks keskpärasuse.
Marxi järeldus: see, kuidas ühiskond toodab enesele eksisteerimiseks vajalikku (milline on tootmisviis), määrab, millised on ühiskonna sotsiaalsed, kultuurilised, poliitilised aspektid. · Baas koosneb kahest elemendist: tootlikud jõud (toorained, tööriistaoskused, töölised, masinad) /ja tootmissuhted (klassisuhted tootmisviisis osalevate inimeste vahel isanda ja orja suhe). Maailm areneb nii, et tekib vastuolu tootlike jõudude ja tootlike suhete vahel. Tootlikud suhted hakkavad pärssima tootlike jõudude arenemist, kuid millalgi peab toimuma muutus. Benjamin arvas, et pealisehitus väljendab baasi. Ta küll kirjeldab, mis baas on, aga mis ta tegelikult on? Engels: ka pealisehitus muudab ajaloo kulgu. Maj aspektid on tähtsad aga mitte ainukesed. Ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed. Valitseva klassi huvid esitatakse kogu ühiskonna huvidena. Marx: Ideoloogia on miski, mis väljendab
Siseturu kaitse: 1. tollimaksud (importkaubad kallimad) 2. kvoodid (piiratakse kaupade importi, oma kaupade hind tõuseb) 3. toetused ehk subsiidiumid (nt eksportpreemiad riigi eelarvest) 4. turuhinnast madalama hinnaga toodete kokkuost 5. mõnes riigis preemiad põldude söötijätmise eest (USA) 6. EL-s pmtoodete kokkuost, siseturu kaitse (kaubad kallid) Arengumaade probleemid · Majanduse madal tase. Põhjuseks: tootlike jõudude madal arengutase (madal haridustase, tööviljakus, agrotehniline tase, mehhaniseerimise ja automatiseerimise aste) · Suur sõltuvus maailmaturust. Eksport ei ole kunagi eesmärk omaette.Eesmärgiks import, eksport on vahend selle saavutamiseks.Arengumaad ekspordivad peamiselt toorainet ja toiduaineid (istandusriigid), et importida hädatarvilikke tarbekaupu, seadmeid, masinaid, toiduaineid. · Majanduse ebaratsionaalne struktuur.
gruppide konfliktid ja vastuolud. Marxi ühiskonnakäsitluse tunnusjooneks on arusaam, et sotsioloogia kui ühiskonnateaduse eesmärk on ühiskonna paremaks muutmine. Materialistist ajaloolane Teadusliku mõtte üheks suurimaks saavutuseks oli Marxi ajalooline materialism. Kaost ja meelevalda, mis ajaloo- ja poliitikakäsitlus siiamaani oli valitsenud, asendas hämmastavalt terviklik ja harmooniline teaduslik teooria, mis näitab, kuidas ühest ühiskondliku elu formatsioonist tootlike jõudude kasvu tulemusena areneb teine, kõrgem formatsioon... - Lenin Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meid kapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale." Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi.
olemuse poolest _ Nimetatud ajamomentide kindel järgnevus nii, et ükski hilisem etapp ei saa alata enne kõigi eelnevate järjestikust läbimist _ Järjestikku läbitavad etapid on osa laiemast protsessist, mis teoreetiliselt võib olla nii areng kui ka taandareng Rostow' kasvustaadiumite teooria _ Viis kasvustaadiumit _ Traditsiooniline ehk turueelne ühiskond _ Vähearenenud ühiskond _ Äratõuke ehk kiirendusturu ühiskond _ Tootlike investeeringute osa rahvatulus vähemalt 10% _ Ühe või mitme olulise tööstusharu kiire kasv _ Vastava poliitilise, sotsiaalse ja institutsionaalse raamistiku olemasolu _ Varajane tarbimisühiskond _ Küps tarbimisühiskond 5 Harrod-Domari kasvumudel _ Majanduskasvuks on vaja, et rahvamajandus säästaks ja investeeriks teatud osa koguproduktist _ Majandus kasvab seda kiiremini, mida rohkem säästetakse ja investeeritakse
Hegeli dialektilise meetodi abil loob ajaloolise materialismi. Eesmärgiks siiski ajaloo objektiivne tunnetamine. Oluline pole mitte mõtlemine (Descartes), vaid materiaalsed suhted: "Üldist järeldust, millele ma jõudsin ja mis hiljem sai minu uurimuste juhtnööriks, võib lühidalt järgmiselt formuleerida. Oma elu ühiskondlikus tootmises astuvad inimesed teatavaisse, paratamatuisse, nende tahtest sõltumatuisse suhetesse tootmissuhetesse, mis vastavad nende materiaalsete tootlike jõudude teatavale arenemisastmele. Nende tootmissuhete kogusumma moodustab ühiskonna majandusliku struktuuri, reaalse baasi, millel kerkib juriidiline ja poliitiline pealisehitus ja millele vastavad kindlad ühiskondliku teadvuse vormid. Materiaalse elu tootmise viis tingib sotsiaalse, poliitilise ja vaimse elu protsessi üldse. Mitte inimeste teadvus ei määra nende olemist, vaid vastupidi, nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse."
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 13:45 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 14:16 Aega kulus 31 minutit 9 sekundit Punktid 25,7/27,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Küsimus 1 Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Valmis Hinne 2,0 / 2,0 pangaametnik töö printer kapital autoosad kapital laohoone kapital nafta leiukoht maa karjamaa maa Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. ...
Ühiskonnakihid. Vastavalt tootmisviisidele tekivad erinevad kultuurilised institutsioonid. Marxi järeldus: see, kuidas ühiskond toodab enesele eksisteerimiseks vajalikku (milline on tootmisviis), määrab, millised on ühiskonna sotsiaalsed, kultuurilised, poliitilised aspektid. Baas koosneb kahest elemendist: tootlikud jõud (toorained, tööriistaoskused, töölised) ja tootmissuhted (klassisuhted tootmisviisis osalevate inimeste vahel). Maailm areneb nii, et tekib vastuolu tootlike jõudude ja tootlike suhete vahel. Tootlikud suhted hakkavad pärssima tootlike jõudude arenemist, kuid millalgi peab toimuma muutus. Majanduslikud suhted dikteerivad selle, milline on kultuur. Benjamin arvas, et pealisehitus väljendab baasi. Engels: ka pealisehitus muudab ajaloo kulgu. Majandussuhted on kõige tähtsamad. Ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed. Valitseva klassi huvid esitatakse kogu ühiskonna huvidena
Ressursid – vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Tavaliselt on millegi tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta. Tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid ressursse tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus. Ülesanne on maksimeerida kasumit kasutades võimalikult vähe ressursse. Tuleb vaadata laiemalt. Üldine raamistik transpordipoliitika analüüsiks: 1. Vajaduse tunnetamine muutuse järgi 2. Tegevusmeetmete terviklik visandamine 3. Rakendatavate meetmete mõjude prognoos 4. Identifitseerimine, kes võidavad ja kes kaotavad väljapakutud meetmest 5. Kõikide osapoolte võitude
Selle tuum on ühiskondliku evolutsiooni idee. Ta tahab individualiseerida seaduspärasused, mis määravad inimühiskonna arengut. Seletus peab olema naturaalne ja realiteetidele tuginev, peab käsitlema inimest looduliku olendina. Seletus peab olema materialistlik. Ajaloo ülim määrav jõud on majanduslikud tegurid. Karl Marxi teooria ühiskondlik-majanduslikest formatsioonidest. Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Ühiskonna arengus eristatakse viis formatsiooni: 1.ürgkogukondlik eraomandit pole 2.orjanduslik Vana-Kreeka, VanaRooma 3.feodaalne keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini 4.kapitalistlik industriaalrevolutsiooni produkt 5.kommunistlik selle esimene aste on sotsialism Aristoteles ideeõpetuse kriitika
Arengumaades ülerahvastatus, soodustab vaesuse levikut); Kapital (suurendab töö tootlikkust); Tehnoloogia; Arengu astmelisus; Dualistlik majandusstruktuur; Rahvusvaheline kaubandus 10. lineaarsete astemete teooriad uurivad pikaajalisi muutusi majanduses Rostow kasvustaadiumite teooria viis majandusarengu staadiumit: 1) traditsiooniline ehk turueelne ühiskond (arengumaad) 2) vähearenenud ühiskond 3) äratõuke ehk kiirendusturu ühiskond (peavad olema täidetud kolm tingimust: tootlike investeeringute osa rahvatulus vähemalt 10%, ühe või mitme olulise tööstusharu kasv, vastava poliitilise, sotsiaalse ja institutsionaalse raamistiku olemasolu) 4) varajane tarbimisühiskond 5) küps tarbimisühiskond Harrod-Domari kasvumudel Majanduskasvu lihtsustatud mudel: Y/Y=s/k Majanduskasv = rahvamajanduse säästumäär/kapitali tootlikkus Selleks et kasvada peab rahvamajandus säästma ja investeerima teatud osa koguproduktist, mis
See töö jääb põhiinstitutsioonidele, kes sellist enesekontseptsiooni õpetavad. Omanike demokraatia Kui praegusel hetkel on maailmas raha jaotunud järgmiselt: 90% kogu maailma rahast on vähem kui 10% maailma elanike käes, siis Rawlsi kontseptsioonis peaks kogu vara ja raha jaguma võrdselt. Selleks on ta loonud mõiste omanike demokraatia. Tema idee ei seisne mitte tulu jaotamises neile, kellel on seda vähem, vaid pigem tagades tootlike varade omandi ja inimkapitali laia leviku. Ehk sisuliselt kui algpositsioonis on kõik isikud võrdsed, siis kõigil on võimalus saada hea haridus ja oskused, et kõigil oleks võimalus ise oma asjadega toime tulla. Rawls ütleb, et selle süsteemis, ei ole inimesed ebaedukad ja õnnetud meie heategevuse ja kaastunde, veel vähem meie haletsuse objektid, vaid isikutele on tekkinud vastastikkuskohustus vastavalt õiglusele, mis kehtib kõigi kodanike vahel. Kuigi nende
Seda tuupi iseloomustab ennekõike sotsiaalse võrdluspunkti puudumine, keskendumine uute võimaluste leidmisele ja elluviimisele ning pusivate suhete puudumine uksikute ettevõtete jaoks. Mida nimetatakse majanduslikuks juhiks, on tihti mitte ainult vahendaja. INNOVATSIOON Kui tegurite hulga asemel muudame funktsiooni vormi, on meil innovatsioon. ( , .) Tootmine majanduslikus mõttes on midagi enamat kui tootlike teenuste kombinatsioon, võime väljendada sama asja, öeldes, et uuendused ühendavad tegureid uuel moel või et need koosnevad uute kombinatsioonide rakendamisest. Innovatsiooniks kulude analuus: Esiteks toovad olulised uuendused ja ka mõned väiksemad uuendused kaasa uue rajatise ehituse, mis eeldab märkimisväärset aega ja kulusid; Eeldame, et uuendused on alati seotud uute meeste juhtimisega. 2 tähelepanekut innovatsioonist kui süsteemsest fenomenist: -, , , , ,
Paraku...niiöelda turu nähtamatu käsi määrab ära, et ostetakse sellelt, kes pakub odavamalt, kui muud tingimused on enamvähem võrdsed. Või veel lähemal asja tuumale: üks omab vabrikut teine töötab seal-selle suhtega kaasnevad ka teised suhted kui ainult treipingi tagatöötamine-palgamaks, teatud töönormid jne. Seda kõike võib abstraktsel tasandil iseloomustada katusmõistega: tootmisviis. · Tootmisviis kirjeldab ühiskonnas valitsevaid tootmissuhteid tootlike jõudude vahel: tootlikud jõud moodustavad tööjõud ehk inimesed ja nende suhe tootmisvahenditesse (tooraine, töövahendid, tehnoloogia). Nt. Kes omab vabrikut, kes töötab seal vahendeid kasutades, kes saab palka, kes saab toote, mille toodab tööline. · Tootmissuhted vastavad oma materiaalsete tootlike jõudude arengule. See tähendab, et kui tootlike jõudude ehk siis tööjõu ja tootmisvahendite areng jõuab uuele tasemele, siis paratamatult peavad muutuva ka nendevahelised
Sel ajal toimus sugukondliku korra kujunemine, kunsti tekkimine, valmistati kivist, sarvest ja luust primitiivseid töö- ja tarberiistu ning püstitati algelisi elamuid. Keskmise kiviaia alguses muutus inimene paiksemaks. Küttimisele lisandusid korilus, algeline põluharimine ja karjakasvatus. Tööriistade täiustamine soodustas ehitustegevuse osatähtsust. Nooremal kiviajal oli ürgkogukondlik kord lõplikul välja kujunenud. Üleminekul kiviajalt metalliajastule hakkasid tootlike jõudude arengut mõjutama pronksist ja rauast tööriistad, mille tootlikkus oli kivist tööriistadest märksa suurem. Pronksi- ja rauaajastu märksõnadeks on tehniline ja kultuuriline progress. Tähelepanu äratavad tõenäolised astronoomilised avastused ja tänaseni tuvastamata jäänud ehitustehnikas kasutatavad võtted, mis võimaldasid toime tulla raskete kiviplokkide paigaldamisega. Ürgaja arhitektuuri tähtsamad mälestised: · Newgrange-i käikhaud Iirimaal (3600.a. eKr)
· aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse · aktsiisimaks erinevatele luksus ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa · aktsionär aktsia omanik · alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine · alapakkumine vt. ülenõudmine · algsed teguritulud tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum · alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest · ametiühingud on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega). · amortisatsioonikulu kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks
aktsiafond – investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse aktsiisimaks – erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär – aktsia omanik alajahtunud majandus – situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alapakkumine – vt. ülenõudmine algsed teguritulud – tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) – saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest ametiühingud – on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega). amortisatsioonikulu – kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks
Harrod-Domari kasvumudel Majanduskasvuks on vaja, et rahvamajandus säästaks ja investeeriks teatud osa koguproduktist Majandus kasvab seda kiiremini, mida rohkem säästetakse ja investeeritakse Majanduskasvu üheks olulisemaks allikaks on seega rahvamajanduse säästumäära suurendamine Rostow' kasvustaadiumite teooria · Viis kasvustaadiumit Traditsiooniline ehk turueelne ühiskond Vähearenenud ühiskond Äratõuke ehk kiirendusturu ühiskond · Tootlike investeeringute osa rahvatulus vähemalt 10% · Ühe või mitme olulise tööstusharu kiire kasv · Vastava poliitilise, sotsiaalse ja institutsionaalse raamistiku olemasolu Varajane tarbimisühiskond Küps tarbimisühiskond 11. Kuidas selgitavad struktuurimuutuste mudelid majanduse arengut? Lewise kahesektoriline jääktöö mudel Arengumaa majandus koosneb kahest sektorist
mida on võimalik kasutada. Enamasti on kõik millegi valmistamiseks vajalikud ressursid piiratud ehk nappivad. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta ehk 0-hinnaga. Alljärgnevalt tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid enamasti tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad maa, töö, kapital ja ettevõtlikkus. Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete
abivajajate peitmine institutsioonidesse; Tööpoliitika Eesti NSV kodanikel on õigus tööle, s.o. õigus saada garanteeritud tööd koos töötasuga vastavalt töö hulgale ja kvaliteedile ning mitte vähem riigi poolt kehtestatud alammäärast, kaasa arvatud õigus valida elukutset, tegevus- ja tööala vastavalt kutsumusele, võimetele, kutsealasele ettevalmistusele ja haridusele ning arvestades ühiskondlikke vajadusi. Selle õiguse tagavad sotsialistlik majandussüsteem, tootlike jõudude pidev kasv, tasuta kutseõpetus, töökvalifikatsiooni tõstmine ja uute erialade õpetamine ning kutsesuunitlus- ja töölerakendamissüsteemi arendamine. Tööturg Nõukogude propaganda: Nõukogude Liidus on täistööhõive; Pigem valitses tööjõupuudus; Majanduse arengut takistas samas iganenud tehnoloogia kasutamine ning olemasoleva tööjõu ebapiisav rakendamine; Töötajate madal motivatsioon puudus hirm jääda töötuks ja kaotada sissetulek;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
