1 ERIK HOMBURGER ERIKSON (1902 1994) Erik Erikson sündis Saksamaal. Ta oli Freudi psühhoanalüütilise teooria mõjukamaid edasiarendajaid ning sai tuntuks USA-s ego-psühholoogia esindajana. Eriksoni mudel erineb Freudi omast mitmes olulises mõttes. Erikson vaatles ego kui iseseisvat isiksuse struktuuri, mis toetudes tajule, mälule, tähelepanule ja mõtlemisele, on käitumise ja tegevuse peamine teadlik suunaja. Teiseks tähtsaks faktoriks pidas ta lapse tihedat sidet vanematega ning arenguks vajalikku ajaloolis-kultuurilist sotsiaalset keskkonda. Eriksoni arvates kestab ego areng kogu inimese eluea ning see on võimeline ületama psühhosotsiaalseid pingeid mistahes elu perioodil.
MA EI TEA KAS LOOGILINE MÕTLEMINE ON SAMA MIS SÜMBOLID JA KUJUD. 5. Millises vanuses areneb aju kõige enam (aju kaal suureneb kõige enam)? Esimesel eluaastal. 6. Milline vanemate kasvatustiil toetab kõige enam lapse sotsiaalset ja emotsionaalset arengut? Auroriteeti omavad - anodized on eakohased, mõistikud, järjepidevad, arvestavad lapee arvamusega, julgustavad iseseisvuma. 7.Miks on esimesed eluaastad lapse (inimese) arengus nii olulised? Bowlby, Erikson, Freud Bowlby; 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse Erikson; 0-1,5a usaldus vrs usaldamatus (lootus) Freud; 0-1,5 oraalne areng (sexual) Harlow katse ahvipoegadega. Millisesse 8. kunstemasse ahvipojad kiindusid ja miks? Karvasesse! Sest see meenutas neile kõige enam oma ema. 9. Inimese psüühika osad, id, ego ja superego, Freudi järgi. Mida need sisaldavad? ID (tema)-alateadlik osa, sünnib kaasa, loomalik instinctive osa Ego (mina)- enesetadlikkus tekib
tasemetega). Teiseks võib mäng aidata sellistest muredest üle saada kas katarise või nende läbitöötamise abil. PELLER (ROUBICZEK) 1)Pelleri järgi on mängule iseloomulik see, et laps kannab rolli üle teistele objektidele- kujutletavad mängusõbrad, kepp on koerake jne. Laps mängib rolle, mis on tema arenguastmest madalamal. 2)Mängus naudib laps võimu ja au, mida ta iga päev ei koge. Samas mängib ta ka neid rolle, keda ta kardab. ERIKSON 1902 - 1994 Ta arendas edasi Freudi ideid mängust. Normaalse ego areng peegeldub lapse mängus. Mäng loob võimaluse läbi mängida ebakindlus, ärevus, hirm. Eriksoni mängu mõiste: mäng on inimvõime lapselik vorm oma kogemusi kasutades luua ja planeerida olukordade mudeleid selleks, et toime tulla reaalsusega. Erikson näeb mängus kolme eri sfääri: autosfäär-väikelapse mäng oma kehaga. Järgnrb mäng lahedastega ja esemetega. Laps saab kõik teated mailmast oma ema kaudu.
sarnane Jungi personale. Teine on vahekiht. See on antisotsiaalne ja alateadlike tungidega, jõhker, sadistlik, agressiivne, vari. Kolmas on süvakiht, tuum, tegelik mina. Siit tuleb võime siiraks armastuseks, self. Ühiskond piirab üksikisikut. Inimene ei saa neid kolme vabalt väljendada. On vaja revolutsioone, nt majanduslik, seksuaalne jms. Pilet 9. Neofreudistid. K. Horney. Freudi mõtete pooldajad ja liitlased. Arvestasid ka kultuuri ja ühiskonna elemente. Tuntumad on Erikson, Fromm, Horney. Horney oli esimene feministlik psühholoog, tegeles ka kultuurilise eripäraga, uuris neurooside teket, mõjutatud ka idafilosoofiast. Väidab, et laps sünnib ärevus/rahutustundega nt esimese hingetõmbega võitleb elu eest, see tekitab stressi, mis on psüühika üks põhiomadustest. Sellest tundest vabanemise soov on põhiline motivaator. Püüeldakse alati kahe põhitendentsi suunas. 1) Püüe turvalisuse ja ohutuse poole 2) Püüe soove ja vajadusi rahuldada
Paljud teismelised sel ajal mahvivad pidevalt suitsu, tarvitavad alkoholi selleks, et nende arvates teeb see neid täiskasvanumaks, aitab üle saada probleemidest. Siit võivad tuleneda ka mitmesugused käitumishäired, vastuolud sisemises maailmas. Sugenevad kasvatusraskused. Kergelt võivad tekkida konfliktid koolis ja kodus. Seetõttu on tähtis see, mis temaga ja tema organismis toimuma hakkab või juba toimub. (Arula jt 2005.) Teismeea sotsiaalne areng Erik Eriksoni teooria järgi Erikson kirjeldas seda eluringi etappi kui identiteedi arengu perioodi. Individuaalselt kogetakse psühholoogilisi ,,kriise", kui vaadatakse üle oma lapsepõlve tunnused ja hakatakse mõtestama oma rolli laiemas ühiskonnas. Selles perioodis noored arendavad võimet mõelda abstrakselt - oskus, mis annab aluse oma olemuse teooriate loomiseks ja üldse mõista ennast, kui osa ühiskonnast. (Davis jt 2008.)
seoses sünniga on negatiivsed, aga juba esimese kuu lõpus tekib naeratus seoses elavnemisreaktsiooniga. -2a- Peamiseks tegevusliigiks 2. eluaastal ongi ettekujutamine, põhjus-tagajärg-seoste otsimine.Verbaalsed skeemid - sõnade tähendus ja kommunikatsioonioskus. esemeline tegevus, mille käigus laps tutvub esemete erinevate omadustega. Jätkub sensoorne areng. Teine eluaasta on (oluline) tähtis etapp Erikson- Eriksoni põhimõiste – identiteet, eneseteenindamisoskuste kujundamisel. Teisel eluaastal on kiire periood kõne arengus (sensitivne periood). -3a- Suureneb närvisüsteemi töövõime ja aktiivne ärkvelolek pikeneb 6-7 tunnini ööpäevas. näeb-kuuleb kõike ja “salvestab” ning matkib täiskasvanut igas pisiasjas, isegi kõnnakut. Laps suudab käia mööda kitsast lauda, peatuda, pöörata ja joosta. Suudab õppida sõitma jalgrattal. Juhttegevuseks on mäng
(Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kognitiivse_arengu_teooria; ,,Psühholoogia Gümnaasiumile" Tartu Ülikooli kirjastus) Eriksoni arenguastmed: On seisukohal, et areng toimub astmete kaupa. Laps peab lahendama igal etapil mingi sotsiaalse konflikti, siis saab edasi järgmisse etappi jõuda. Tähtsustas kolmest isiksusekomponendist koosnevat egot. Ego põhineb sellel, et laps peab mõistma kuidas asjad tegelikult on. Mõtted ja tunded on ego poolt kontrollitud. Erikson rõhutab sotsiaalset ja kultuuri mõju. Keskkond määrab palju. Ta väidab, et inimene on ühiskonna produkt. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi: 1. Usaldus või usaldamatus 2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3. Initsiatiiv või süü 4. Edukus või alaväärsus 5. Identsus või rolliähmasus 6
10.2011 Elvi Berk Elvi 34404190222 jõusaal 22.10.2011 Kaivo Berk Kaivo 33904050217 rühmatreening 23.10.2011 Olav Berk Olav 48305030944 jõusaal 23.10.2011 Laine Eek Laine 34103030178 rühmatreening 23.10.2011 Einar Ehala Einar 36110090988 ujula 23.10.2011 Aadu Elson Aadu 34110060017 jõusaal 23.10.2011 Marko Erikson Marko 38205190379 ujula 23.10.2011 Aadu Heinlo Aadu 47110070151 jõusaal 23.10.2011 Erika Bachmann Erika 35404050446 ujula 23.10.2011 Reijo Bauman Reijo 44203130136 jõusaal 24.10.2011 Mirja Bergmann Mirja 47110060467 jõusaal 24.10.2011 Elvi Berk Elvi 44203130136 ujula 24.10.2011 Mirja Bergmann Mirja 47110060467 jõusaal 24.10
vormiklounaadi. Klouni rollis tõmbab laps teiste tähelepanu endale oma nõrkusega, mis mängus on üle paisutatud ja suurendatud. Peller on põhjalikult analüüsinud rolle, mille läbimängimine võimaldab lapsel vabaneda hingelistest probleemidest. ( Tema sõnastas mängu selliselt: „mäng on katse kompenseerida muret ja depresiooni, saada mõni minimaalse ohu ja/või pöördumatute tagajärgede riskiga“. ) Erik Homburger Erikson (1902-1994): Sündis Saksamaal, elas ja töötas Ameerikas oli Freudi koolkonna ego psüholoog. Arendas edasi Freudi ideid mängust. Mängu põhjuseid näeb Erikson dünaamiliste protsesside reana. Erikson arvates normaalse ego areng peegeldub lapse mängus. Mäng loob seega võimaluse läbi mängida ebakindlus, ärevus ja hirm ning leida sobivad lahendused
AKADEEMIA NORD Psühholoogiateaduskond (humanitaarteaduse õppetool) 1. aasta statsionaarne I Helgi Sallo Isiksuse analüüs Koostajad: Annely Uukkivi, Maris Uusmaa, Gerri Leht Õppeaine: Isiksusepsühholoogia Õppejõud: prof. Voldemar Kolga Tallinn 2009 Erik Erikson sündis 1902. aastal Saksamaal Frankfurti lähedal. Kahjuks läksid tema vanemad lahku juba enne Eriku sündimist. Lõpetanud humanitaargümnaasiumi, õppis Erik aastail 1927-1933 Viinis Anna Freudi käe all psühhoanalüüsi. Seal tutvus ta ka oma tulevase, tantsuõpetajast naise Joan Sersoniga, kellega koos emigreerus Erikson peagi Ameerika Ühendriikidesse. Seal avanes tal võimalus praktiseerida psühhoanalüüsi
Hando Runnel 2012 Kärt Erikson Elulugu Sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal ( Võhmuta vallas Luitsalu külas Vainu talus) Õppis Jalgsema algkoolis. Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis Tartu 1 keskkool ja Paide keskkool. elulugu 1957-62- kohalik kolhoos ja EPA kaugõppeteaduskond( agronoomia) Kutsuti Tallinna ,,Ajakiri ,,Looming" trükkis 1963 mõned mu luuletused. Sellest hetkest alates algas avalik ülekolimine kirjanduse poolele." 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Kutseline kirjanik Tartus Elulugu 1969 aastast Eesti Kirjanike Liidu liige 1973. aastast elab Tartus, abiellub Katre Ligiga Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. lähedane ERSP-le(Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) ja I...
maskeerimise omapärast vormiklounaadi. Klouni rollis tõmbab laps teiste tähelepanu endale oma nõrkusega, mis mängus on üle paisutatud ja suurendatud. Peller on põhjalikult analüüsinud rolle, mille läbimängimine võimaldab lapsel vabaneda hingelistest probleemidest. Tema sõnastas mängu selliselt: „mäng on katse kompenseerida muret ja depresiooni, saada mõni minimaalse ohu ja/või pöördumatute tagajärgede riskiga“. Erik Homburger Erikson (1902-1994): Sündis Saksamaal, elas ja töötas Ameerikas oli Freudi koolkonna ego psüholoog. Arendas edasi Freudi ideid mängust. Mängu põhjuseid näeb Erikson dünaamiliste protsesside reana. Erikson arvates normaalse ego areng peegeldub lapse mängus. Mäng loob seega võimaluse läbi mängida ebakindlus, ärevus ja hirm ning leida sobivad lahendused. Erikson andis ka mängu mõiste: mäng on inimvõime lapselik vorm oma kogemusi kasutades luua, planeerida ja eksperimenteerida
arengu olulisust rõhutanud teisedki uurijad. Piaget tõi esile kaaslastega suhtlemise, selle sotsiaalse poole ja olulisuse. Ta rääkis sellest, kuidas umbes 2-7 a vanustel lastel on raske mõista, et teistel inimestel on oma mõtted ning kuidas selles eas laps ei suuda veel sotsiaalsest kogemusest eeskuju võtta, vaid järgib eelkõige isiklikku kogemust. Seetõttu on mängud siis isiklikud ja sümboolsed. Erikson arendas Freudi teooriast välja psühhosotsiaalse aenguteooria, kus esitab vastuväiteid seisukohale, et teismeea universaalseks ülesandeks on psühhoseksuaalse identiteedi omandamine. Tähtsamale kohale asetab Erikson hoopis teatud maailmavaate omandamise, autonoomsuse saavutamise, initsiatiivi võtmise ja tööalaste eesmärkide püstitamise ning oma ettevõtmiste eest vastutuse võtmise. Erikson rõhutas erinevalt Freudist rohkem sotsiaalsete ja kultuuriliste jõudude osa arengus
Rahaga saab minna ja teha ükskõik mida. Aga armastus on side, mis on tugev ja ilus. Siit tuleb ka küsimus, mida valiksid inimesed tänapäeval, kas maailma kõige ilusam inimene enda vastas või raha, millega saaks elada elu lõpuni ära? Kogu etenduse vältel esitati instrumentaalmuusikat, mida esitas Rahvusooperi Estonia orkester. Orkestrit juhtis eesti dirigent Vello Pähn. Orkestri solistideks olid (1) viiuldaja Kristina Kriit (2) Olev Ainomäe, kes mängis oboel, (3) Rait Erikson metsasarvel. Teises vaatuses esitati ka koorimuusikat naiskoori poolt. Koormeister oli Elmo Tiisvald. Ooperikoori solist oli Greete Kivisald. Minu jaoks tegi balletti eriliseks see, et peale graatsilise tantsimise, peitus selles esinemises ka mõtlemapanev sõnum. Tantsuga väljendati väga hästi emotsioone, kuid muusikas oli samas tunda müstikat. Ma mitmeid kordi tundsin, kuidas kananahk ilmus ihule.
Milliste arendamine lastel on teie arvates tänapäeva ühiskonnas kõige olulisem? 6. Mis põhjusel peaksid õpetajad arvestama õpilaste individuaalsete erinevustega õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel? Tooge mõned näidet, kuidas seda teha. 7.Võrrelge Gibbsi reflektsiooniringi ja Korthageni ALACT-mudelit millised on nende sarnasused ja erinevused ? Kumb mudel tundub teile paikapidevam? Põhjendage. 8. Analüüsige Erik Erikson psühhosotsiaalsete arengu teooriat ( millega olete nõus, millega mitte). Tooge mõned näidet, kuidas saab Eriksooni teooria ideid õpetajatöös kasutada. 9. Võrrelge enesetõhususe teooria, atributsiooniteooria, enesemääratluse teooria ja saavutuseesmärkide teooria põhiideid. Milline nendest teooriatest kirjeldab teie arvates kõige paremini motivatsiooni kujunemist? Põhjendus. 10. Millised raskusi võivad laste tähelepanuprobleemid õppetöös jm eluvaldkondades endaga kaasa tuua
Memphise Metotistide Liidu Tenneses asuvas haiglas korraldatud uurimuse alusel oli lahkumishirm eeskätt seoses tegemata jäänuga, teiselt küljelt rahulolu neil patsientidel, kes olid jõudnud Eriksoni mudelil järgi arengu tippu ning teinud kõik, mis soovitud ja plaanitud. (Neimeyer jt 2011). Eriksoni arengupsühholoogilise teooria alusel peavad kõik inimesed endas käsitlema erinevaid isiksusega seotud küsimusi. Erikson jagas arengu etappideks, kusjuures tuleb täielikuks arenguks kõik etapid järjest läbida. (Maier 1969). 5 KOKKUVÕTE Surmal on erinevaid põhjuseid. Surma võib jagada oodatuks ja ootamatuks; kliiniliseks ja bioloogiliseks surmaks. Oodatud surm täiskasvanu eas saabub enamasti pikaajalise haiguse tagajärjel, seevastu ootamatu surm tekib traumade, õnnetuste, vägivalla, erakorraliste haigusseisundite või enesetappude tõttu
eluaastast). 2 Kognitiivne areng kestab edasi ka täiskasvanueas, ehkki vaimsete ülesannete sooritamise kiirus võib langeda. Samas muutuvad oluliseks kogemuste kaudu tekkivad seosed teadmiste vahel. Vaimsete võimete säilitamiseks on üks oluline tegur nii noorte kui eakate puhul oma vaimsete võimete kasutamine. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Psühhosotsiaalne areng - Erik H. Erikson. Psühhoanalüütik, arvas, et areng toimub astmete kaupa. Laps peab lahendama igal etapil mingi sotsiaalse konflikti, siis saab edasi järgmisse etappi jõuda. Tähtsustas kolmest isiksusekomponendist koosnevat egot. Ego põhineb sellel, et laps peab mõistma kuidas asjad tegelikult on. Mõtted ja tunded on ego poolt kontrollitud. Erikson rõhutab sotsiaalset ja kultuuri mõju. Keskkond määrab palju. Ta väidab, et inimene on ühiskonna produkt.
sublimatsioon (instinktiivsed psüühilised jõud suunatakse sporti, meelelahutusse). 10. Need mõned teooriad olid kõige aluseks psühhoanalüüsis valdkonnas. Neid põhimõtteid muudeti juba Sigmund Freudi eluajal tema õpilaste poolt. Tema õpilased arendasid psühhoanalüüsi täpsemini igas veel eraldi psühhoanalüüsi valdkonnas nagu näiteks Carl Gustav Jung, kes arendas analüütilist poolt, Alfred Adler individuaalpsühholoogia, Erik Erikson ego-analüütiline, Erich Fromm sotsio- psühhoanalüütiline jne.
• Reisid Fääri saartele, Islandile, Gröönimaale ja Ameerikasse • Erik Punane • Leif Eriksson • Inglismaa • Danelag • Prantsusmaa • Rollo → Normandia hertsogkond VIIKINGID LÄÄNE-EUROOPAS • 9. sajandil hakkasid viikingid rüüstama Lääne-Euroopa rannikut kasutades ära sealsete riikide nõrkust. 845. aastal vallutasid nad koguni pariisi. • Viikingipealik Rollo sai enda Valdusesse suure ala Lääne-Prantsusmaal LEIF ERIKSON • Leifr Eiríksson ehk Leifr õnnelik oli Islandi-Gröönimaa maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena Põhja Ameerikasse. • Leifrist jutustavad kaks islandi saagat: Eirikr Punase saaga ja Gröönlaste saaga. • Nende andmetel sündis Leifr Islandil. Tema isa Eirikr Punane asutas 985. aasta paiku koloonia Gröönimaale ja Leifr kolis koos oma vanematega Gröönimaa Ida-Asulasse. VIIKINGITE LAEVAD Eesti viikingi Laev laev Turm Laeva
26.11.2020 01.03.1991 01.03.1991 3/1/1991 OsakS 17.12.2020 06.07.1970 tootmine 640 24.09.1981 Müügijuht 20.12.1960 autojuht ladu Sekretär tööline Treial 20.03.1979 17.10.2020 Marko Erikson mees tootmine tootmine 22.03.2020 naine Tööline aare marmor 10/1/1901 Tööline 22.03.2020 tootmine Erki Arsenov raamatupidaja 26.11.2020 tootmine tootmine 20.12.1960 mees 01.03.1991 Karl Salu tööline Autojuht
54.42 Tallinn 02.08.1958 54.73 Tallinn 08.09.1958 55.70 Harkov 24.07.1960 56.32 Leselidze 11.05.1961 56.74 Leselidze 11.05.1961 56.80 Alavieska 07.07.1968 Aastal 1961 valiti ta Eesti parimaks kergejõustiklaseks. Kunagised kettaheitjad Need kettaheitjad ei tegelenud ainult kettaheitmisega vaid ka teiste aladega ja on saavutanud häid tulemusi kettaheitmises läbi ajaloo. Kalev Külv Aleksander Kreek Aleksander Kulmerg Aleksander Lohk Gustav Kalkun Oskar Erikson Uudo Vilu Heino Heinaste Paul Määrits Endel Jässi Enn Erikson Veljo Kuusemäe Oskar Linnaste Aadu Tarmak Indrek Vahtra Heino Apart Ilo Sepp Väino Pärtel Heino Lipp Nikolai Feldmann
vasakukäelisus). Arengupsühol uurib: * millisel moel, millises järjekorras ja millise kiirusega toimuvad muutused munaraku viljastamise hetkest inimese surmani. *kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus,keskkond ja kavatus. Vastsündinu oskab: keerata pead inimhääle suunas, tunda ära ema hääl, eristada ema lõhna. Imikuiga ei mäleta, sest puudub seostatud kõne, seoseid närvirakkude vahel vähe, puudub mina- tunne. Psühhosotsiaalne areng(Erik H. Erikson): 1.Usaldus või usaldamatus 0-1 eluaastad 2.Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1-3 a. 3.Initsatiiv(algatuslikkus) või süü 4-5 a. 4.edukus või alaväärsus 6-11 a. 5.identsus või rolliähmasus varane noorukiiga 6.intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7.generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanuiga 8. integraalsus või meeleheide hiline täiskasvanuiga Teadvuse seisundid: Iseeneselikud (ärkvelolek ja uni/unenäod)
POSEIDON Koostanud - Liisa Kivimaa, Kadri-Johanna Ilumäe, Kärt Erikson Poseidon · Poseidon on Kreeka merejumal. · Merejumalaks sai ta oma vendade Zeusi ja Hadesega liisku tõmmates. · Poseidon on üks Olympose jumal. · Tal on hiilgav palee keset ookeani, kuigi sagedamini on ta Olympose mäel. · Kronose ja Rhea poeg ning Zeusi(peajumal) ja Hadese(allilma valitseja) vend. · Nagu meri isegi, on see jumal mõnikord kõvasüdameline ja metsik ning teinekord jälle õrn ja heatahtlik. · Tema relvaks on kolmhark,
Need on- ergid/ metoergid Harry Sulivani isiksuse teoorias on mina (self)- irratsionaalne kaitse süstem G. Allporti tähendab idiograafiline meetod seda; et - tuleb kirjeldada isiksust kontreetses kultuuris E. Fromm isiksuse tüpooloogia see kuuluvad järgmised tüübid- retseptiivne/ ekspluaateriv/ säilitav Naistel on kõrgem- verbaalne inteligentsus Mõiste „Parapraksia“ tähendab- psüühilise energia suunamist objektile ???? Psühholobiografilise meetodi looja on - E. Erikson R. Sternbergi arvates on praktiliine inteligentsus kirjueldav kui- implitsiitsete teadmiske kogum Oidipuse kompleks tekkib psühhoseksuaalse arengu- falloslikus faasis Prototaks; parataks: ja süntaks on mõisted, mis kuuluvad – Hary Sulivani teooriasse Üldinteligentsuse kontseptiooni loojaks on - Charles Spearman Ego kaitsemehanismide loetelus nimetatakse ebasoovitavale motiivile teadlikult valitud vastupidist tegevust- reaktsiooni formerimiseks B-Love on armastus; mida kirjeldas- A
katsetamine, „ise!“ 6) Mõtlemise algus eh sisemine kujutamine (18-24kuud) – olukordade läbi mõtlemine enne tegusemist, puuduva objekti imiteerimine 1) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) Sõnad → rääkimine Egotsentrism 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) Mõtlemine Põhjus ↔ tagajärg Erinemine 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-...) Abstraktne ja loogiline mõtlemine ERIK ERIKSON PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU TEOORIA • Teooria põhineb praktikal • Stadiaalne areng • Arenguülesanded • Kriisid • Lahendamata jäänud ülesanne • Hilisem kompenseerimine PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU ASTMED ERIKSONI JÄRGI 1) Usaldus – usaldamatus (0-1 a) → lootus 2) Autonoomia – häbi (1-3 a) → tahe 3) Initsiatiiv – süü (4-6 a) → eesmärgi mõistmine 4) Edukus – alaväärsus (7-11 a) → kompetentsustunne 5) Identiteet – rolliähmasus (12-18 a) → kindlus
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09
*sümbolmäng2-8a. Sööma õppimine, eristama assimilatsiooni, sümbol kombinatsioon-kompensatoorne külg.*Reeglitega mäng8-12a. püsivad kogu elu. L. Võgotski-mäng kujutlevas maailmas. *mäng kujutlevas maailmas4-5 a. sõnaline tähistamine.*Reeglid-viib uute soovide tekkimiseni.Mängu arengu seos-on arengu alus- juhtiv tegevus eelkoolieas. Psühhoanalüütilised teooriad S. Freud-mäng võimaldab vabaneda hirmust L. Peller-rollimängud-vabanemine hingelistest probleemidest. E. H. Erikson-3 sfääri-(arendas edasi Freudi ideid)*Autosfäär-keha, nägu, suunanäitaja lapse ego*mikrosfäär-mänguasjad,*makrosfäär-mängukaaslased-poiste ja tüdrukute erinevus tulenebnende seksuaalsuse erinevusest. Innovatsiooniteooria Sutton- Smith-mäng ei ole alati vabatahtlik, võivad esineda ka negatiivsed tundmused ja füüsilise jõu kasutamine, võimu ja alluvussuhted, mängus on võimalik lahendada konflikte, mis igapäevaelus oleks võimatu. 4 Faktorit-*mäng kui progresss*mäng kui
II viiul: Epp Saar, Tatjana Günter, Kaia Muttik, Irina Aitai, Anna-Liis Näksik, Edeliis Pütsepp Vioola: Anneliis Lindre, Mari Aasa, Hanno-Mait Maadra, Küllike Küünarpuu Tsello: Kristjan Saar, Heli Sommer, Marina Peleseva, Irina Matveus Kontrabass: Tiit Pärtna, Meeme Saareväli Flööt: Anna Kelder, Anne Kann, Eneli Hiiemaa Oboe: Guido Gualandi (Itaalia), Kristi Volmer Klarnet: Edmunds Altmanis, Aivo Luhaoja Fagott: Kulvo Tamra, Tarmo Velvet, Rene Sepalaan Metsasarv: Rait Erikson, Jan Pentsuk, Hanno Kedik, Cornelia Mägila, Arvi Sommer Tenor: Mati Turi Trompet: Karl Vakker, Raimond Vendla, Samuel Jalakas Tromboon: Kait Tiitso, Villu Leis, Guido Kongas Tuuba: Priit Paabo Löökpillid: Olav Kund, Madis Metsamart, Maarja Nuut, Brita Reinmann Harf: Eda Peäske Jüri Alperten on Pärnu Linnaorkestri peadirigent alates aastast 1998. Alperten on juhatanud paljusid väljapaistvaid sümfooniaorkestreid ning andnud kontserte Venemaal, Ungaris, Soomes, Lätis, Rootsis jm
tegutsemise, sotsiaalse kompetentsuse ja tuleviku planeerimise võimeni (Jaanisk 2013/2014). "Jätkuvalt on kalduvus juhuslikumateks objektisuheteks, s.t suheteks partnerite sõpradega, kes esindavad positiivse ja negatiivse oidipaalse varjundiga suhete segu ja nendevahelist kompromissi. Hilisteismeeas nooruk on sageli egotsentriline ning vahel kontaktide külge klammerduv" (Mangs ja Martell 2000; ref. Ritvo 1971 järgi). "Erik H. Erikson peab hilisteismeiga identiteedikriisi perioodiks, kuna nüüd peab nooruk astuma teismeeast täiskasvanumaailma ja võtma endale täiskasvanu rolli. On suur risk, et kriiside tõttu kaotab nooruk kontakti tegelikkusega ja et ebaõnnestumised viivad kokkuvarisemisele. Identiteedikriis oma mööduvate hirmude, depressiooni ja segadusega võib kergesti tekkida isegi normaalarengu puhul" (Mangs ja Martell 2000). 9 6. JÄRELTEISMEIGA
4.Huumor-kõige parem pingete maandaja. a)Projektsioon(ülekanne)-oma ebasoovitud impulsside omistamine kellelegi teisele b)Eitus-keelduma tunnistamast ärevust tekitavat osa informatsioonist. c)Ratsionaliseerimine-moonutama tegelikkust kui hindame meiega juhtunut. -enda õigustamine d)Sublimatsioon e. õilistamine-ebasoovitud impulsside pööramine sotsiaalselt vastuvõetavateks Psühhosotsiaalne teooria, E. Erikson. Eriksoni teooria käsitleb egokujunemist läbi erinevate psühhosotsiaalsete kriiside. Igaüks, kes õpib toime tulema kriisiga konkreetsel astmel omandab koos sellega emotsionaalse jõu ja oskused, mis on vajalikud järgmisel astmel, puhkeva kriisi ületamiseks. 1)usaldus <-> usaldamatus e. umbust, 1a 2)iseseisvumine <-> kahtlemine ja häbi, 2-3a 3) algatusvõime <-> süüdioleks, 3-6a 4)püüdlikus <-> alaväärsus, 7-11a 5)identiteet <-> rollihägusus, 11-murdeiga
*Inimeses on kõik vajalik, et kasvada IDEAALSEKS. probleeme Ühiskond mõjutab, kas inimene kasvab täiuslikuks või mitte. Noorus 15-... teoreetiline mõtlemine PSÜHHODÜNAAMILINE e psühhoanalüütiline paradigma FREUD(struktuurne isikuteooria) ID Miski- mõnuprintsiip- kaasasündind, ERIKSON (psühhosotsiaalne arenguteooria) amoraalne, teadvustamata; füüsilised soovid, Ego-analüütline: EGO (I); SUPER-EGO (II) surma, elu instinktid * Maailma peab tajuma reaalselt, et kohaneda ja toime tulla. EGO Mina- Idi edasilükkamine, moraalne, *SOTSIAALNE ümbrus tähtsam kui seksuaaltung. Inimene teadvustatud ÜHISKONNA PRODUKT.
Jaanus naine 70 Tartu Jaanus naine 70 Tartu Bergmann naine 70 Tartu Bergmann naine 70 Tartu Jaanus naine 70 Tartu Bergmann naine 70 Tartu Jaanus naine 70 Tartu Bergmann naine 70 Tartu Jaanus naine 70 Tartu Bergmann naine 70 Tartu Jaanus naine 70 Tartu Bergmann naine 70 Tartu Jaanus naine 70 Tartu Bergmann naine 70 Tartu Pulk mees 70 Kohtla-Järve Jaanus naine 70 Tartu Jaanus naine 70 Tartu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Ehala mees 71 Jõhvi Ehala mees 71 Jõhvi
Huumor(raskes olukorras enda või oma käitumise üle nalja tegemine) Sublimatsioon(inimese esialgne psühhiline energia, mis võib olla negatiivse suunaga ja selle muutmine sotisaalselt sobivasse vormi) Leian oma negatiivsele energialne rakenduse (nt. lähen tööle hambaarstiks, jäsemete väänajaks jne..) Neofreudistid Alfred Adler -individuaalpsühholoogia -võimutund vs alaväärsustunne -sünnijärjekord Erich Fromm -Psühhilise ja sotsiaalse teguri vahekord Erik Erikson -Psühhosotsiaalne areng C.G.Jung -analüütiline psühholoogia Biheiviorism: inimesel on rohkem sõnaõigust enda väljendamisel J.B.Watson 1878-1958 Sisend-must kast-väljund Klassikaline tingimine põhines I.Pavlovi töödel : Koera katse Toit: Tingimatu stiimul-Tingimatu vastus Vile: Neutraalne stiimul-vastust ei teki Vile ja toit: Tingtiud ja tingimatu stiimul-tingimatu vastus Vile Tingitud stiimul-tingitud vastus KLASSIKALINE TINGIMINE- OPERANTNE TINGIMINE
nauding. Freud eeldab, et seksuaalenergia ehk libiido on fikseerunud teatud vaasis, mis tingib teatud iseloomu. Nii näiteks kui on fikseerunud oraalsesse faasi, siis seda inimest iseloomustavad sõltuvusevajadused. Anaalsesse faasi fikseerumist iseloomustab agressiivsuse üle- või alakontroll. Fallilise faasi fikseerumise puhul on probleeme seksuaalse identiteediga. Libiido võib fikseeruda keskkonnateguritest lähtuvalt või ka läbi mingi haiguse. Järgmine tüüp: Erik Homburger Erikson (1902-1994). Ta on psühhoanalüütik. Tema isast ei tea keegi midagi. Isa jättis raseda naise maha, niiet niipalju siis sellest. Ema kasvatas esimesed kolm aastat üksinda Erikut, peale seda abiellus lastearstiga. Erik ei olnud üldse usin õpilane, talle meeldis reisimine. Tükk aega reisis kuni lõpuks kohtus Anna Freudiga (Sigmundi tütar). Erikson oli Harvardi ülikooli professor, omandamata kõrgharidust (ohsanuga).
72. Galenos (129-199) 73. Galileo Galilei (1564-1642) 74. Rene Descartes(1596-1650) 75. I.Kant (1724-1804) ÄJ-1-P-E-Tar 76. Paul Ekman-põhiemotsioonid, mille näoväljendused on ühesugused ja maailma eri paikades hästi äratuntavad: hirm,kurbus,rõõm,viha,vastikus ja üllatus. 77. Neofreudistlikud psühhoanalüütikud: Alfred Adler (1870-1937) , Karl Gustav Jung ( 1875-1961), Erik Erikson (1902-1994) 78. Carl Rogers (1902-1987) 79. Alfred Binet (1857-1998) esimene intelligentsustesti looja. 80. William Stern (1871-1938) 81. Flynni effekt- üldine ülemaailmne intelligentsustestide taseme tõus.
egotsentriline hk enesekeskne mõtlemine.Areneb välja kiiresti sõnavara. 7-12a – konkreetsete operatsioonide periood – laps hakkab aru saama asjade pööratavusest.Sel perioodil lähevad lõplikult paika aja ja ruumi mõsisrted 12-> formaalsete operatsioonide periood, kus kujuneb lõplikult välja loogiline mõtlemine, abstraktsetest mõistetest saadakse aru, selle perioodi juurde käib süllogistlik mõtlemine ehk eelduste järgi järelduse tegemine. 8. Sotsiaalne areng: Erik H. Erikson Usaldus või usaldamatus – sünnist kuni aastaseks saamiseni, esiteks peab laps omandama arusaama, et ta võib ümbritsevat maailma usaldada.kui kõik vajadused on rahuldatud ja vanemad hellitavad, siis tunneb ta maailma turvalisena, vastupidi siis hirmu Autonoomia või kahtlemine ja häbi – aastad 1-3, kui laps on oma vanemaid usaldama õppinud, siis hakkab nende toel ja vastavalt arengule tegutsema, ül lahendamine arendab iseseisvust, kui ül keerulised siis tekib lapsel kahtlus.
Ideaal: ühiskond peab välja tooma tungid, mis on in tegelikud vajadused,mitte need, mis on peale surutud. 9. Neofreudistid. Horney Neofreudistid on psühhoanalüütikud, keda peetakse Freudi järeltulijateks aga isiksuse arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm, E. Erikson. Karen Horney Tema põhimõisteks oli sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina. Muutus pärast tema surma F kritiseerijaks. Peetakse feminsimi teema sissetoojaks psühholoogiasse. Kirjutab naisest ja teenib ära vihaseid võitluskaaslasi kolleegide hulgas. Peetakse üheks tuntumaks NF. Kritiseeris seksuaalteooriat, pakkus selle asemele sünnipärane rahutustunne. Kui laps sünnib maailma, sünnib juba rahutuse või ärevustundega
last omapead jätta. (Krull 2000: 151) 4. Eriksoni arenguastmed: On seisukohal, et areng toimub astmete kaupa. Laps peab lahendama igal etapil mingi sotsiaalse konflikti, siis saab edasi järgmisse etappi jõuda. Tähtsustas kolmest isiksusekomponendist koosnevat egot. Ego põhineb sellel, et laps peab mõistma kuidas asjad tegelikult on. Mõtted ja tunded on ego poolt kontrollitud. Erikson rõhutab sotsiaalset ja kultuuri mõju. Keskkond määrab palju. Ta väidab, et inimene on ühiskonna produkt. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi: 1. Usaldus või usaldamatus 2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3. Initsiatiiv või süü 4. Edukus või alaväärsus 5. Identsus või rolliähmasus 6
1. Arengupsühholoogia põhiküsimus 2. Uurimismeetodid: longituudne, ristlõike- ja kaksikute meetod kuidas nende abil inimest uuritakse 3. Küpsemine ja kasvamine kui arengu mõisted 4. Kõikide arenguperioodide iseloomustus alates sünnieelsetest kuni hilise täiskasvanueani 5. Kuidas määratletakse vastsündinute temperamenti 6. Reflekside tähendus vastsündinu elus 7. Kognitiivne areng J.Piaget 8. Sotsiaalne areng E.Erikson 9. Mehe ja naise erinevused võimetes, käitumises ja kõnelemises Arengupsühholoogia põhiküsimus uurib inimest viljastumise momendist surmani.Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem geneetika või keskkond. Uurimismeetodid: · Longituudne katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani · Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga
Locke (assotsiatsioonid, kordamine, jäljendamine, tasu ja karistus, enesekontroll, enesedistsipliin, reeglid, laste kognitiivne võimekus, sünnipärane uudishimu). Rousseau (looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud, lastel oma viis näha ja tunda; arengustaadiumid – imikustaadium, varane lapsepõlv, hiline lapsepõlv, noorus). Psühhodünaamiline/psühhoanalüütiline paradigma. Sigmund Freud (struktuurne isiksuseteooria – id, ego, superego; psühhoseksuaalsed arenguastmed). Erik Erikson – psühhosotsiaalne arenguteooria; tähtsaim isiksuse komponent ego, ego – analüütiline lähenemine, Alfred Adler – teleoloogia, lapse (varased) suhted oma vanematega. Margaret Mahler – arengu etapid (normaalne autism, normaalne sümbioos, eraldumine ja individuatsioon; eristumine, harjutamine, lähenemine, emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus). Biheiviorism. Watson – inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid, klassikaline tingimine.
koodi järgi töölehelt Kliendid isiku nimi (INDEX ja MATCH) ja linn (fn VLOOKUP) iendi a linn Variant 5 Isikukood Eesnimi Perenimi Linn 34904050217 Olav Berk Viljandi 34907250511 Riho Kuusk Saku 45012150956 Aasa Randla Kunda 35103030178 Einar Ehala Jõhvi 35107110230 Hendrik Kanter Võru 35110060017 Marko Erikson Haapsalu 45111240925 Leida Jaanus Tartu 35112180084 Anton Meister Pärnu 45203130136 Mirja Bergmann Tartu 35204170615 Aadu Pulk Kohtla-Järve 35309100049 Madis Maasalu Sindi 45311130888 Sirje Härm Tallinn 35404190222 Kaivo Berk Rapla 45406270104 Sirje Kreen Tallinn 35408020335 Aare Marmor Tamsalu
Kriisid on lahutamatu osa inimelust. Samas on kriiside tõttu võimalik kasvada ja areneda, liikuda muutuste poole, just seda noorukiiga tähendabki- täiskasvanuks saamise poole liikumist. Kriisil on oam kindel algus ja lõpp, seda on ka noorukieal. Võime noorukiiea nimetada arengukriisiks. Arengukriisid on normaalsed eluosad, edukas arenguülesannete täitmine nõuab energiat, aga ka lähedaste toetust ja hoolitsust. Erik H. Erikson on jaganud inimese elutsükli 8 astmeks imikueast vanurieani ning kirjeldanud igale arengufaasile omaseid erilisi kriisisituatsioone. Neid esitades on ta rõhutanud, et igas taolises kriisis peab negatiivse ja positiivse vahel toimuv võitlus lõppema edukalt, et liikuda edasi järgmisse staadiumi (Katrin Orav, artikkel, Stress). Kriisid võivad olla olulised, sest nad võivad olla kaasaitajaks elumõtte otsinguil. Tegude tagajärjed. Teel teismelisest õigete tõekspidamistega ja
NEOFREUDISTID - Alfred Adler lõi INDIVIDUAALPSÜHHOLOOGIA (süvapsühholoogia suund, mis rõhutab inimese hingeelus ja käitumises alaväärsustunde ja selle kompenseerimise tähtsust) - Erich Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast – inimese kui sotsiaalse olendiga kaasneb üha süvenev individualiseerumine, mis tekitab üksildust ja tühisustunnet, mida inimene püüab ületada - E. Erikson lõi psühhosotsiaalse arenguteooria – põhineb praktikal, areng on stadiaalne ja oma arenguülesannetega, mida tuleb täita, et edasi liikuda. Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mis arendavad isiksust. Kui konflikt jääb lahendamata, saab seda teatud määral hiljem kompenseerida. - C. G. Jung lõi ANALÜÜTILISE PSÜHHOLOOGIA (pöörab peamist tähelepanu patsiendi seisundi mõistmiseks tema probleemsele vahetule konfliktile
Sotsiaalne areng 68. Millise kolme mõjuteguri vastastikuse toimena käsitlevad psühholoogid tavaliselt õpilase isiksuse arengut? _______________________________ 69. Millised on Bronfenbrenneri bioökoloogilise arengumudeli viis kihistust? ____________________________________________________________ 70. Kasvatustööd (mis on suunatud õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamisele) nimetatakse ka _________________________________ 71. Mitme etapilisena kujutab Erikson inimese psühhosotsiaalset arengut? 72. Millist psühhosotsiaalse kriisiga puutuvad lapsed kokku esimesena Eriksoni? _______________________________________________________ 73. Millist psühhosotsiaalset kriisi elavad lapsed kõige tõenäolisemalt üle Eriksoni puberteedi alguses? _________________________________ 74. Millised on Marcia järgi identiteedi formeerumise võimalikud arenguseisundid või kujunemisteed? 75
11.1948 65 Tootmine KSalu Kustav Salu mees 22.05.1971 42 Tootmine KVees Kaspar Veesimaa mees 11.12.1953 60 Tootmine AVälj Arvi Väljas mees 6.04.1965 49 Tootmine EEhal Einar Ehala mees 3.03.1941 73 Tootmine AKoor Andrus Koort mees 4.09.1960 53 Tootmine ELepi Erki Lepiksoo mees 2.05.1970 43 Tootmine ATubi Ahti Tubin mees 5.01.1959 55 Tootmine MErik Marko Erikson mees 6.10.1941 72 Tootmine AMarm Aare Marmor mees 2.08.1944 69 Tootmine KMets Kaivo Mets mees 3.03.1962 52 Tootmine EAins Erki Ainsaar mees 13.05.1964 49 Tootmine AHein Aadu Heinlo mees 19.05.1982 31 Tootmine KJüri Kristjan Jürimäe mees 3.02.1970 44 Tootmine RMüür Reijo Müürsepp mees 12.04.1951 62 Tootmine EPart Eevald Parts mees 17.12.1976 37 Tootmine
pärast HIV või AIDS'i diagnoosi saamist. Emotsionaalsete reaktsioonide alla kuuluvad hirm, paanika, kurbus, ängistus, depression, abitus, lein ja enesevihkamine. Patsient võib kogeda lootuse kaotamise tunnet ja enesetapumõtteid ning ta võib ennast isoleerida ümbritsevast maailmast. Hoff (1989) uskus, et HIV positiivsed inimesed elavad tihti läbi kriisi kolm staadiumit: · olukorraline (situational) · arenguline (developmental) · sotsiaalne (social) Erikson (1982) uskus, et HIV või AIDS'iga diagnoositud inimesed jõuavad lõpuks neljanda staadiumini, kus erinevad kriisitüübid on kuhjunud ja kombineeritud (compound). Kuna HIV või AIDS'i põdemine on kestev, pikaajaline protsess, tekitab see inimese elus kriise pidevalt. Kriisid võivad oma iseloomult olla erinevad - füüsilised, meditsiinilised, hingelised, psühholoogilised ning sotsiaalsed. Lisaks sellele peavad nad samaaegselt toime tulema ka ühiskonna hukkamõistuga.
Sigmund Freud Seletas ürginstinktidega inimese (id) sotsialiseerumist ühiskonnas toimetulevaks indiviidiks (ego) läbi kultuurinormide (super ego) omaksvõtu. Charles Cooley Seletas indiviidi sotsialiseerumist peegelmina teooriaga (kuidas teised minust mõtlevad). Georg Mead Sümbolilise interaktsionismi teooria looja. Inimeste suhtumine üksteisesse ja ümritsevasse maailma määratakse nende endi poolt antavate tähendustega. Erik Erikson Käsitles sotsialiseerumist kui läbi kogu elu kestvat protsessi (identiteedi areng toimub surmast sünnini). 2) Sotsiaalse stratifikatsiooni mõiste. e. sotsiaalne kihistus (2) teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastiku jaotus, kus sarnaste sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele (kõrgemad straatumid omavad rohkem või enam väärtustatud ressursse)
LAPSE ARENGU ANALÜÜS Analüüs Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Lapse arengutaseme analüüsiks valisin kaheksa aastase tütarlapse. Analüüs põhineb vestlusel lapse ja tema vanematega. Minu eesmärgiks on analüüsida lapse praegust arenug kolme erineva teooriaga, mille esindajateks on Kohlberg, Piaget ja Erikson. Analüüsi lõpus tahan välja tuua millise teooriaga sobib kõige paremini laps keda analüüsisin. Üldandmed Minu vaadeldav laps on kaheksa aastane tüdruk, kes elab koos vanemate ja väikese vennaga Rakvere linnas. Kuna vend on alles kahe aastane, siis tööl käib vaid üks vanematest, nimelt isa. Kuigi tööl käib ainult üks vanematest on sissetuleks peres olemas ja laual soe söök. Pere sotsiaalmajandusliku seisukohalt võib öelda, et on kõik olemas, kuigi
Jaanus naine 70 Tartu Jaanus naine 70 Tartu Bergmann naine 70 Tartu Bergmann naine 70 Tartu Jaanus naine 70 Tartu Bergmann naine 70 Tartu Jaanus naine 70 Tartu Bergmann naine 70 Tartu Jaanus naine 70 Tartu Bergmann naine 70 Tartu Jaanus naine 70 Tartu Bergmann naine 70 Tartu Jaanus naine 70 Tartu Bergmann naine 70 Tartu Pulk mees 70 Kohtla-Järve Jaanus naine 70 Tartu Jaanus naine 70 Tartu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Ehala mees 71 Jõhvi Ehala mees 71 Jõhvi
võistlussidemeid Nõukogude Liiduga. Alles1928. aastal hakkas Tartu Ülikooli juures toole Kehalise Kasvatuse Instituut, kus algas võimlemisõpetajate koolitamine. Samal aastal asus ka tööle kergejõustikukomisjon eesotsas Gustav Kiilimiga. Kahekümnendate aastate lõpust on meenutada ka esimesi tähelepanuväärseid saavutusi naiste kergejõustikus. Saara Teitenbaum jõudis tulemuseni 5.42 kaugushüppes-see tulemus püsis Eesti rekorditabelis 24 aastat. Naistest veel Lydia Erikson-Raudsepp oli 20-kordne Eesti meister 1928-1935 mitmel alal. 1930. aastateks olid spordijuhid kehtestanud nii kõrged kodused olümpianormid, et need tekitasid mõnedeski käegalöömise meeleolu. Kuigi mõned sportlased ületasid mitmeid kordi neid norme, ei saadetud 1932. aasta olümpiamängudele kedagi. Los Angeleses 1932. aastal startisid vaid kaks Ameerikasse elama asunud eestlast-maadleja O. Käpp ja käija A. Maasik.
annaabi.ee 
